ning jaotas selle erinevateks jääkeelteks. Viimased liikusid kõrgustikust kummaltki poolt mööda: üks piki läänenõlva edelasse Pärnu lahe suunas ning teine piki idanõlva kagusse Peipsi nõkku. Nii kujunesid voored mandrijää kulutuse ja kuhje dünaamilises tasakaalus välja eelkõige Pandivere kõrgustikust edela ja kagu pool. 4 PINNAMOOD Kesk-Eesti pinnamoes valitsevad lainjad moreentasandikud. Need on tekkinud mandrijää suhteliselt ühtlasel taandumisel, mille käigus settis jää sulamisel selle seest ning pealt liustikes sisaldunud purdmaterjal. Osa settematerjali on siia transporditud ka mandrijää pealetungi staadiumis jääkeelte all. Selle tunnistajateks on moreenis sisalduvate piklike veeriste kindel orientatsioon jää liikumise suunas. Kesk-Eesti moreen on reeglina lubjakiviveeriseid sisaldav
5.Tyneside (Newcastle) 879,996 inimest 6.Liverpool 816,216 inimest 7.Nottingham 666,358 inimest 8.Sheffield 640,720 inimest 9.Bristol 551,066 inimest 10.Brighton 461,181 inimest Inglismaal elab umbes 90% inimestest linnas, see on väga linnastunud riik ja rahvastikutihedus on suur. Paljud suuremad riigid asuvad Inglismaa äärealadel ehk mere lähedal ja meri on kindlasti üks põhjustest miks linnad asuvad seal kuna vee lähedus on tähtis linnade kujunemisel. Palju mõjutab ka pinnamood, näiteks on Londonis ja selle ümbruses on pinnamood tasasem kui põhjapoolel. Linnad tekivad rohkem maavarade lähedusse ja lõuna-Inglismaal on näiteks maagaas ja Inglismaa keskosas on kivisütt ning mõlemas kohas on rohkem suuremaid linnasid kui mujal. Põllud on valdaval osal rajatud Inglismaa lõunaossa ja tegeletakse põhiliselt lambakasvatusega ja kartuli, nisu, kaera, odra kasvatamisega sõltuvalt kliimale. Inglismaa tegelikult ei ole üldse metsane maa, kuna
kulgeb piki mäestikke. Valgla jaguneb maapealseks ja maa-aluseks valglaks. Valglast rääkides peetakse tavaliselt silmas maapealset valglat, sest maa-alust valglat on enamasti raske kindlaks teha. 5. Äravoolu mõjutavad tegurid. NB! Mõju äravoolu hüdrograafile ja veebilansile. Äravoolu mõjutavad klimatoloogilised (sademed ning aurumine) ja füüsikalis-geograafilised tegurid (valgla suurus, pinnamood, mullastik ja geoloogiline ehitus, taimkate ning järved ja veehoidlad), inimtegevus ja kliima muutumine. Klimatoloogilised tegurid Sademed Aurumine Füüsikalis-geograafilised tegurid Valgla suurus Valgla pinnamood Mullastik ja geoloogiline ehitus Taimkate Järved ja veehoidlad Äravool iseloomustab veerohkust ning seda võib avaldada vooluhulgana Q, äravoolumahuna W, äravoolukihina h või äravoolumoodulina q.
Õpeataja: Jõhvi 2009 SISUKORD 1. SISUKORD ...................................................................................................... 2 2. ÜLDANDMED .................................................................................................. 3 3. PINNAMOOD ................................................................................................. 4 4. RAHVASTIK ................................................................................................... 4 5. ARENGUTASE ................................................................................................ 7 6. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID...................................... 7 7. TÄHTSAMAD LINNAD ...............................................................
· atmosfääri iseloomustab kihiline ehitus, koos kõrgusega muutuvad õhutemperatuur, õhurõhk ja niiskus. · Atmosfäär kaitseb maad liigse päiksekiirguse ees. · Stratosfääris paikneb osoonikiht, kus neeldub suurem osa Päikselt saabunud ultraviolettkiirgusest. · Ilm on lühiajaline, kliima pikaajaline õhkkonna seisund. · Kliimat kujundavad tegurid on päikesekiirgus, üldine õhuringlus, koha asend ookeanide ja mandrite suhtes, pinnamood ja inimene. · Kliimakaartidel kasutatakse samajooni, värvusi, kliimadiagramme, leppemärke. · Päiksekiirgus saabub maapinnale otsekiirguse ja hajuskiirgusena, osa kiirgusest neeldub õhus, pilvedes, maapinnal, osa kiirgusest peegeldub tagasi. · Päikesekiirguse hulk maakeral sõltub koha geograafiliselt laiusest. Väiksematel laiustel asuvad alad saadavad päikesekiirgust rohkem, suurematel laiustel asuvad alad vähem.
http://www.abiks.pri.ee Eesti Kus asub? Euraasia mandri lääneosas, Euroopa maailmajaos Ümbritsevad alad läänes, põhjas Läänemeri, idas Venemaa, lõunas Läti, ülemerenaabrid Rootsi ja Soome Kliima parasvöötme põhjaosas parasmandriline kliimatüüp Loodusvöönd okasmetsa ja segametsa vööndi piiril Pindala45 227 km2 UlatusWE 350 km NS 250 km Äärmuspunktid N: Vainloo saarel 59o49'pl, mandril Purekari neemel 59o40'pl S: Nahal 57o30'pl W: Nootama laiul 21o46'ip, mandril Ramsi neemel 23o24'ip E: Narva linn 28o13'ip Merepiir 3800 km Maismaapiir 1240 km Kõrgustikud 1.Otepää Kuutsemägi 217 m 2. Haanja Suur Munamägi 317,6 m 3. Pandivere Emumägi 166 m 4. Sakala Rutu mägi ...
Majandustegevust mõjutavad tegurid: 1) Looduslikud tingimused Loodusvara mets, vesi Pinnamood Kliima 2) Kultuuriline taust. e tagamaa Piirkonniti kujunenud traditsioonid, usk. 3) Tehnoloogiate kasutusvõimalused 4) Tööjõu haridustase 5) Poliitilised otsused riigi tasandil Investeeringute, regionaalsete soodustute tegemine Maailmamajandusele iseloomulikud jooned: 1) Domineerivad rahvusvahelised suurfirmad 2) Tööjõu vaba liikumine 3) Aktiivne rahvusvaheline kaubandus 4) Ulatuslikud välisabi programmid
Tallinna Ühisgümnaasium Hiiumaa Referaat Anny Uusküla 9a klass Õpetaja: Merike Tuisk 2009 Hiiumaa on Eestis suuruselt teine saar, mis asub Lääne-Eestis. Hiiu saar on rombja kujuga, mis näeb välja nagu nelja poolsaare ühendus. Põhja osas laiub Tahkuna poolsaar, lõunas Emmaste, idas Sarve poolsaar ja läänes asetseb Kõpu poolsaar. Hiiumaa pindala on 989 km ² . Rannajoon on 310 km pikk. Saare pealinn on Kärdla. Pinnamood ja geoloogiline areng: Hiiu saar on endise merepõhja kõrgem ala, mis on Lääne-Eesti üldise maakore kerkimise tulemusena tõusnud üle merepinna. Suurem osa maastikurajoonist on kuhjevormiga. Maapind kõrgeneb rannikult sisemaa poole. Pinnakatte sügava osa moodustavad moreenid, mis on jäänud enam ulatuses liivade alla. Need moreenid on pärit nii jääjõgede deltast kui ka jääjärvedest. Tänu tu...
on suur. Keemiline murenemine toimub intensiivselt palavas ja niiskes kliimas. PEDOSFÄÄR Mullastik Murenemise tähtsus looduses. Looduses, murenemise tagajärjel, tekivad setted ja muld ning muutub pinnamood. Muld on omakorda elukohaks paljudele organismidele, tänu mulla viljakusele saavad kasvada taimed, mis on toiduks nii loomadele kui inimestele. Taimed saavad mulda kinnituda, nende juurestik hoiab neid püsti. Muld toimib ka ökosüsteemis filtrina, puhastades vett ja õhku. Muld on asendamatu loodusvara ja põllumajanduse peamine tootmisvahend. Mullatekketegurid. 1. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa
suvel jahe,talvel pehme+niiske) (mandriline ÕM- suvel väga soe,talvel väga külm+kuiv) ; c)troopiline ÕM (soe ja kuiv) 3) Mereäärne asend pehmendab kliimat talvel ja vähendab temp-i erinevusi. 4) Hoovused Põhja-Atlandi soe hoovus (muudab ilma soojemaks ja niiskemaks) 5) Püsivad tuuled Läänetuuledniiske ilm 6) Reljeef ehk pinnamood 4. Madal- ja kõrgrõhkkond: · Madalrõhkkond talv pehme ja lumine, suvi jahe ja niiske. · Kõrgrõhkkond talv külm ja kuiv, suvi väga soe ja kuiv 5. Läänemeri: · Vee soolsus on väike, sest paljud jõed suubuvad Läänemerre ning on palju sademeid. · Mida enam Atlandi ookeani poole minna, seda soolasem on vesi (läänes on soolasem) · Suvel muutub vesi pinnakihtides soojemaks.Sügise
saared Sitsiilia ja Sardiinia. Riik hõlmab Alpide lõunanõlvad, Lombardia madaliku, Apenniini poolsaare, Sitsiilia, Sardiinia ja hulga väiksemaid saari. Itaalia territooriumi piires paiknevad enklaavidena kääbusriigid San Marino ja Vatikan. Rahvastik Itaalias elab 2008. aasta seisuga 59829700 inimest. Rahvaarvu poolest on Itaalia maailmas 25. ja Euroopas 4. kohal. Rahvastiku tihedus on 192,99 in/km². Rohkem paikneb inimesi rannikualadel, kus pinnamood on tasane. Mehed elavad Itaalias keskmiselt 75 aastaseks, naised aga umbes 82 aastaseks. · Itaalias on Rooma- katoliku usku ligi 90% elanikest, 1,4% elanikkonnast on moslemid ja ülejäänud on siis juba mõnda teist usku. Linnastumine Valdav osa Itaaliast on mägine, teda ilmestavad nii jääliustikud ja mägijärved põhjas ja sooja kliimaga Vahemere rannik lõunas. · Maa sisejõudude
Euroopa riigid Kreeka Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Euroopa ja Aasia ristteedel. Talle kuulub üle 2000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid ligikaudu 165 on asustatud Kreeka pinnamood on kohati väga erinev. Seal on tasandikud, kivised kõrgendikud ja mägised kallakud. Temperatuuri poolest on talv väga leebe ja tavaliselt umbes 10 kraadi ning suvi on väga kuum ja kuiv, umbes 40 kraadi. Kreeka vabariigis on presidentaalne, pralmantaarne demokraatia. Kreeka Vabariigi president on hr. Karolos Papoulias, peaminister hr. Constantinos Karamanlis. Kreeka parlamendis on kolmsada valitud liiget, valimsed peetakse iga nelja aasta järel. Kreeka on
Kordamisküsimused kontrolltööle ,,Siseveed". 9.kl. 1. Selgita mõisted: vesikond, jõe langus, lang, juga, kosk, kaskaad, kärestik, karst. *Vesikond - maa-ala, millelt jõed voolavad ühte suuremasse veekogusse *Jõe langus - jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites *Lang - jõe veetaseme keskmine langus meetrites ühe km pikkuse lõigu kohta *Juga - astang, kust vesi vabalt alla kukub *Kosk - suurema languga jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab *Kaskaad - jõelõik, kus joad langevad üksteise järel mitmelt astangult *Kärestik - kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab *Karst - nähtus, mille puhul kivimid lahustuvad vees ning selle tagajärjel tekivad mitmed karstivormid 2. Miks on Eestis tihe vetevõrk?(1) Sest Eesti asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab au...
Keemiline murenemine ehk porsumine- vaja soojust, niiskust ja happeid. (vihmametsad). Bioloogiline murenemine- kui taimed ajavad oma juured pragudesse, või samblad. 2) Kliima, sellest sõltub taimkate, sellest sõltuvad mikroorganismid, veereziim (kuidas vesi mullas liigub). 3) Aeg- mida vanem on muld, seda sügavamale võib huumuskiht vajuda, algul on huumuskiht, aastaid hiljem lähtekivim. 4)Organismid- bakterid, taimed, loomad (segavad mulda). 5)Reljeef- pinnamood. Pinna kaldenurk mõjutab, vihm uhub mullakihti alla, all tekivad liigniisked mullad. Inimtegevus- viivad osa mulda kasutusest välja (maanteed, elamualad, liigne tallamine). Kui võtta mets maha sealt, kus on peen lähtekivim, siis vihm uhub sealt kogu kerge pinnase ära. Sooldumine (mulda tekivad lahustamata soolad)- anname vett juurde- kapillaartõusuga tulevad soolad pinnale- pind ei ole enam viljakas. Mulla koostis!
veekogudest kõrgemal, turbakiht on paks ja taimejuured põhjaveeni ei ulatu. Vesi koguneb seal väikestesse veekogudesse älvestesse ja laugastesse. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabadeks. Rohurabad on märjemad ja lagedamad, kus kasvavad vaid üksikud kidurad männid. Puhmarabad kasvavad kuivematel aladel. Rabad on puhtavee hoidlad ja rabavett võib ka juua, olenemata selle pruunikast värvusest, mille põhjustajaks on orgaanilised ained. Raba pinnaseks on turvas ja pinnamood seega kumer. Turbapinnasel kasvavad turbasamblad moodustavad oma halvasti lagunevate jäänuste ladestamisega üha juurde substraati sfagnumiturvast. See on kõrgsoole omane turvas. Rabataimkate on liigivaene, vähetoitelise ehk oligotroofse kasvukohaga kohastunud ning vähe muutuv ja raskesti muudetav. Taimkate on enda suhtes isereguleeriv ja ei sõltu osaliselt eriti ümbritsevate alade aine- ja energiaringest. Turbasamblad on suutelised oma
öösel jahtuvad ja tõmbuvad kokku.F murenemise käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks. 3. Keemiline murenemise käigus muutub kivimite keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivimite väliskuju esialgu ei muutu. Toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrge temp. Kiirendab keemilisis protesse. 4. Mullatekketegurid jagunevad 2-ks: *passiivsed tegurid: Lähtekivim, pinnamood e reljeef, aeg. *aktiivsed tegurid: kliima, organismid, inimfaktor Mida ei oska kuhugi liigitada: veereziim 5. Lähtekivim- muld kujuneb lähtekivimil, suurem osa mulla massistpärineb lähtekivimist. Määrab ära: *mineraalse koostise*toitainete sisalduse*mulla tektstuuri e. Lõimise( osakeste suuruse)*vee läbilaskvuse*kivisuse* mulla pH 6. Reljeefi mõju mulla kujunemisele: *murendmaterjali ümberjaotunuse*mullaosakeste ümberjao.*toitelementideümberjao
Iseseisev töö ,,Põllumajandus" Kaia Penter, 11b Argentiina. 1. Looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks Argentiinas. a.) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus. b.) Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast. Looduslikud tingimused põllumajanduse arendamiseks on soodsad. Põllumajandusearendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea. Pampast lõunapool Patagoonias (jahe ja väga kuiv poolkõrbete ja kõrbete ala) on põllundus võimalik ainult kunstliku niisutamise korral. Põllumajandusega on võimalik tegelda pampas, kuna seal on kõige sobivam kliima. c.) Kliima Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes.Põhjaosas on õhutemperatuur jaanuaris +20 kuni +25 kr.C ja juulis +10 kr.C ringis. Õhutemperatuuri amplitud on 12 kr.C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 kr.C
Virginia (Commonwealth of Virginia) Ajalugu: Kui inglased 17.sajandil Virginia rannikul maabusid, leidsid nad eest siuu indiaanlaste väikesed suguharud monahoac'id, catawba'd, saponid, monacan'id ja tutelod, algonkini murdeid kõnelnud powhatan'id ning irokeesikeelsed cheraw'd ja nottaway'd. 1607. Aastal jõudsidChesapeake'i lahte Londoni ja Pymouthi kompanii saadetud laevad uusasutatega, kelle eesotsas oli energiline kapten John Smith. Juba laeval avati pitseeritud kiri, milles loetleti seitse nõukogu liiget, kes asutatava koloonia juhtimise oma õlgadele pidid võtma. Pärast pikemaid sobiva paiga otsimissi peatuti Jamesi jõe kaldal. 13.mail 1607. Aastal pandi alus Uue Maailma esimesele püsima jäänud inglaste asundusele. Ehitatava linnakese nimeks pandi Inglise kuninga auks Jamestown. 1611. Aastal sai Virginia koloonia kuberneriks Thomas West, parun de La Warr ehk lord Delaware. Koloonia laiendamisel toimus indiaanlastega hulganisti kokkup...
sisaldus , soojenemiskiirus, mineraalainerikkus. Liivad on keemiliselt vaesed savid aga sisaldavad palju taimedele vajalikke toitaineid Kliima: määrab murenemisprotsessi kiiruse, iseloomu, veeliikumise mullas, taimkatte kujunemise, mullasisese bioloogilise aktiivsuse. Organismid: taimed lisavad mulda orgaanilist ainet ja tarvõbivad toiteelemente ja vett. Loomad rjavad käike ja segavad mulda. Reljeef ehk pinnamood: mõjutab mullaosakeste ümberpaiknemist ning mulla vee- ja soojusreziimi. Sõltub põhjaveetase, veesisaldus. Aeg: muutub ajaga paksemaks, kujunevad horisondid. slaididelt: Mullahorisont- erineva tiheduse, koostise, värvuse ja omadustega horisondid. Horisontide tekkimise järjekord: lähtekivim, huumus, sisseuhte horisont, leethorisont Ainete liikumine mullas oleneb: lähtekivimi koostisest; taimkatte tüübist;
Nüüdseks on metsad säilinud vaid mägedes: madalamal pöögi- kuuse segametsad, kõrgemal aga kuusemetsad. Mäeahelike tasastel lagedel on säilinud mäginiite ja soid. Maagimäestiku ja Sileesia tööstuspiirkonda jäävatel Sudeedidel on mets kõvasti kahjustunud. Selle asemele on rajatud männi- ja kuusemetsakultuure. KLIIMA Tsehhimaal on valitsev paraskontinentaalne kliima, mis on tingitud maa mandrisisesest asendist. Kliima erinevusi tingib eelkõige mägine pinnamood. Sudeetides on jaanuaris 7 kraadi ja suvel +11 kraadi, sademeid tuleb 1500 mm/a. Lumi püsib seal üle nelja kuu. Maa idaosas on vastavalt 2 kraadi ja +20 kraadi, sademeid 500 mm/a ning püsivat lumikatet ei kujune. MAJANDUS Tsehhi on maavarade poolest suhteliselt rikas. Enne kaevandati siin kulda ja hõbedat ning rauda, nüüd toodetakse aga kivi- ja pruunsütt (Sileesia bassein), pliid, tsinki, vaske, uraani, grafiiti, naftat ja maagaasi. Aga ka kaoliinsavi, klaasiliiva ning mineraalvett
Kreeka Vabariik Brigita Maria Raave Geograafiline asukoht Kreeka, ajaloolise nimega Hellas, on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Jooniaja Egeuse mere ääres. Maismaapiir on loodes Albaania, põhjas Makedoonia, kirdes Bulgaaria ja idas Türgiga. Üldist ● Hümn-Ýmnos eis tin Eleftherían ● Pealinn- Ateena ● Rahaühik- euro ● Ajavöönd- Ida-Eroopa aeg ● Usund- õigeusk ● Iseseisvus 1821 25. Märts ● Peaminister- Alexis Tsipras ● President- Prokopis Pavlopoulos ● Riigikord- parlamentaalne vabariik Pealinn Ateena ● Linn on rajatud Akropolise mäele ● Ateena oli Kreeka tähtsaim linn juba 1. aastatuhandel eKr. ● Ühe esimese linnriigina valitses ta demokraatlikult ● Suurim linn Kreekas (ka rahvaarvu poolest) ● Ateena põhilised majandusharud on laevandus, turism, tekstiili- ja ravimitööstus Välispoliitika ● Kreeka on tähtis liige suurtes rahvusvahelistes organisatsioonide...
Keemiline murenemine – kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saastainetega. Selle käigus tulevad mineraalained ja see toimub soojas ja niiskes kliimas. Selle käigus muutub kivimi keemiline koostis, kuid kivide väliskuju muutus esialgu suhteliselt vähe. Füüsikaline murenemine – kivimite mehhaaniline peenendumine ilma koostise muutusteta. Põhjuseks: suur temp. kõikumine, kivimipragudes vee jäätumine. Leiab aset: kuiv ja palav, kuiv ja külm, külm ja niiske kliima. Selle käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu. Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted ja muld, muutub pinnamood. Muld koosneb peamiselt tahkest ainest. Selles on mineraalset(liiva- ja saviosakesed) ning orgaanilist(kõdunevad taimejäänused, huumus) osa. Mullas leidub ka vett ja õhku. Mulla moodustavad eri värvuse ja omadustega kihid, mida nimetatakse mul...
mikroorganismidest koosnev keskkond ning kõik maismaataimed saavad sealt kasvuks vajalikke toitaineid. Mulla tekkeks on kõige tähtsamad kivimurendile kasvama asunud rohelised taimed, mis loovad orgaanilist ainet.Orgaaniline aine kuhjub lähtekivimi pinnale ja mokroorganismid hakkavad seda lagundama.Taimse, loomse ja mikroobse orgaanilise aine ning selle muundumissaaduste toimel muutubki lähtekivim lõpuks mullaks. Mulla teket mõjutab ka kliima, pinnamood, veereziim ja ka inimene. Mullas on kõik 3 faasi(tahke, vedel ja gaasiline). Muldade kujunemisel on oluline ainete lisandumine, mis jaguneb: 1)Ainete sissekanne, millal mulda lisandub nii orgaanilist kui ka anorgaanilist ainet. Mineraalne aine satub mulda näiteks jõgede tulvavete poolt kantuna, vulkaanilise tuha ja liivade tuulekandega. 2)Ainete ärakanne pinnavee tuulekande ja põhjaveega. 3)Ainete ümberpaigutamine, mis soendub enamasti veeliikumisega või mullaosakeste segunemisega
direktor leidis ,et Sudaani valitsus pole võimeline ega pole tahet oma kodanike Darfuris kaitsta. Darfuris pole konfl ikt veel täielikult maha rahunenud. LOODUS KLIIMA Kliima põhja pool on kuum ja kuiv. Lõuna pool niiske ja troopiline. Põhja pool võib temperatuur tõusta üle 40 ° C aastaringselt, kuid kõige kuumem on aprillist juulini. Aeg-ajalt leiavad aset tolmutormid. Lõuna pool sajab aastaringselt. PINNAMOOD Sudaan on üldiselt suur tasane ala, kuid seal on ka paar mäge. Läänes on suurim mägi Jebel Marra, lõunas on suurim Kinyeti Imatong (3187m) MAAVARAD Sudaan on väga rikkalik oma loodusvarade poolest. Sealt võib leida näiteks: kromiiti, koobaltit, vaske, kulda, rauda, nikklit, maagaasi, hõbedat, uraaniumi jne. KÕRBESTUMINE Kõrbestumine on väga suur probleem Sudaanis. Samuti on suur erosiooni oht.
Palumaa maastikurajoon Eva-Mai Männiste Tartu 2018 Asend, piirid ja suurus Kagu-Eestis Peipsi madaliku ja Ugandi ning Irboska lavamaa vahel. Edelaosas külgneb Võru-Hargla nõoga Pindala 827 km2 Kõrgeim koht Küllätüvä ümbruses ~ 120 m Geoloogilised iseärasused Palumaa põhjaosa asub Gauja ja lõunaosas Amata lademe peenteralise liivakivi ja aleuroliidi avamusel. Lõuna pool Võru-Petseri ürgorus esineb kohati arvestatavas paksuses savikihte Aluspõhi-Devoni ajastu liivakivid, aluspõhi paljandub paljudes kohtades-jõgede ääres ning oruveerudel Pindkate-punakaspruun liivsavimoreen Pinnamood Palumaa on üldkujult tasandik Mõhnastikud, sood, järved, jõed, niidud, metsatukad, liivikud ja põllumaad Palumaa madaldub 60-70 m kõrguselt keskosalt ida-kirde Pihkva järve poole 40-50 meetrile Obinitsast kagus Küllütüvä ümbruses kerkib maapind kõrgemale Jõeorgudes on hulgaliselt liivakiviseid kaldakaljusid ...
Lõuna-Itaalias asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv (1281 m) ja Etna (3350 m). Sageli esineb seal ka maavärinaid. 2. Hinda pinnamoe mõju majandusele (põllumajandusele, transpordile, turismile jm). Pinnamoe mõju: · põllumajandusele - pinnamoe tõttu on soodsad võimalused põllumajandusega tegelemiseks peamiselt Põhja-Itaalias ja idarannikul; · transpordile - transpordile ei avalda pinnamood erilist mõju, sest tänapäeval on transport arenenud. Raskendatud on ainult teede rajamine ja transport seal, kus maapind on väga ebaühtlane, mägine. · turismile - pinnamood annab soodsad võimalused suusabaaside rajamiseks mägedesse, peale selle on Itaalia loodus ka väga kaunis. 5 3. Märgi kontuurkaardile suuremad pinnavormid: tasandikud,
on maas novembri lõpust kuni aprillini. Temperatuuri miinimum võib langeda -30 kraadini. Suvi (päeva keskmine temperatuur üle 10°C) kestab Lõuna-Soomes tavaliselt mai lõpust septembrini ja sisemaal võib temperatuur tõusta 35 kraadini. • Pinnamood: Soome maastik on valdavalt tasane. Kõrgemad mäed asuvad riigi põhjaosas Norra piiril, kus on Soome kõrgeim punkt Halti (1324 m). Lõuna-Soomes võib näha mandrijää taandumisel tekkinud oose (Salpausselkä).Levinuim kivim on graniit, mis paljandub paljudes paikades. Põllupidamiseks sobivat maad on suhteliselt vähe, peamiselt leidub seda lõunapiirkondades. • Taimed: 86% riigist on kaetud metsaaladega, mis teeb Soomest Euroopa kõige
Tootsi Lasteaed Põhikool Amazonase madalik Referaat Autor: Maris Ennusaar 8. klass Mai 2012 Kliima Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Hommikupoolikul palavus suureneb ja temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub tugev vihmavaling, sageli koos äikesega. Mõnel pool on äikest aastas 200 päeval ja enamgi. Vihm kestab paar-kolm tundi. Õhtuks taevas selgineb ja läheb veidi jahedamaks, kuid niiske õhk ei jahtu kuigi kiiresti. Järgmisel päeval algab kõik otsast peale. Ööpäeva keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25-26°C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. Mõningaid aastaajalisi kõikumisi siiski esineb. Kõige tugevamad ja korrapärasemad on pärastlõunased vihmad kevadel ja sügisel, kui päike käib otse läbi s...
Hispaania Geograafia referaat Tallinn 2011 Sisukord 1. Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Üldandmed..................................................................................................................................4 Geograafiline asend.....................................................................................................................6 Pinnamood................................................................................................................................ 11 5.1 Veestik............................................................................................................................ 11 5.2 Taimestik....................
Alvar (pinnakate puudub). Mandrijääsetted on moreen (erineva suurusega kivimite segu), kruus liiv ning viirsavi. Pärastjääaegsed setted on merelised setted (liiv, kruus, klibu), järvesetted (liiv, savi, järvelubi, järvemuda), jõesetted (kruus, liiv, savi), allikasetted (allikalubi), tuulesetted (liivaluited), elutekkelised (turvas) ning inimtekkelised (aheraine, põlevkivituhk, prügi). Luited on tugeva tuulega kuhjunud liivast tekkinud tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa suunas. Pinnamood on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest aja jooksul muutuvatest pinnavormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguselt, väliskujult, siseehituselt ja tekkelt. Neid liigitatakse kõige sagedamini tekke põhjal. Voored on välimuselt leivapätsi meenutavad kõrgendikud, mis on tekkinud jää voolimisel. Moreentasandikud on liustikutekkelised kuhjevormid. Oosid on enamasti liivast, kruusast või
Hispaania põllumajanduse iseloomustus 1. Looduslikud eeldused A Territooriumi protsentuaalne jagunemine B Hispaania keskosa katab Kesk Kordiljeeri mäestik, mis tõttu enamus põllumajandusega tegelevatest aladest on koondunud Hispaania äärealadele. Lõuna- ja Kagu-Hispaanias kus pinnamood on tasasem, tegeldakse rohkem taimekasvatus harudega ning Põhja-Hispaanias, kus on samuti mägisem, kuid piisavalt rohumaid, tegeldakse loomakasvatus harudega. C Hispaania kuulub küll lähistroopilisse kliimaväätmesse, kuid on valdavalt siiski tüüpiline Vahemeremaa. Vahemerelise kliimaga riikides on teada olevalt palav suvi, kuid vihmane ja pehme talv. Keskmine õhutemperatuur põhja- ja keskosas on talviti 8-10 °C, lõunas aga 10-12 °C. Suviti on keskmiseks õhtutemperatuuriks põhja- ja keskosas 18-24 °C, lõunas aga 24-26 °C. Sademete hulk jääb enamasti 350-500 mm vahele aastas, kuivema piikonnaga aladel nt. Lõuna-Hispaani...
Looduslikud tingimused Taimestik Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Kaske, haaba, tamme, pärna, pööki, saart, vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna- ja keskosas. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid. Looduslikud tingimused Pinnamood Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks. laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna)
aasta keskmine) Kliimat kujundavad tegurid: 1. Päikese kiirguse hulk e. kaugus ekvaatorist 2. Mere lähedus (õhk niiskem ja seetõttu temperatuuri kõikumised väiksemad) 3. Merehoovused a. Soojad muudavad kliimat soojemaks ja niiskemaks b. Külmad muudavad kliimat jahedamaks ja kuivemaks 4. Pinnamood e reljeef a. Temperatuur langeb 6°C/km kohta b. Rejleef püüab sademeid 5. Valitsevad tuuled (kas mere poolt või sisemaalt) Tuuleroos:
· Ujutatakse üle suured alad, laine võib ulatuda rannikust üle 10 km kaugusele · Hävib taimkate ja muutub ranniku pinnamood · Mullad ja siseveekogud soolduvad · Hävivad korallrifid ja rannale paisatud mereelustik · Ookean reostub maismaalt
3. Pinnakate tekkinud murenenud aluspõhjakivimeist või kohale kantud Vee tegevust saab jaotada: 1. Ajutiste vooluvete tegevus 2. Alaliste vooluvete tegevus 3. Veekogude tegevus 4. Merede tegevus Taimkate on maastiku arengus kõige lihtsamini inimese poolt muudetav komponent Muld on elus ja eluta loodust siduv osa, keerukaim komponent Maastiku väljakujunemise komponendid: 1. Diferentsiaal püsivad, nt pinnamood, pinnakate, kivimid jne 2. Diferentsiaal-indikaator vähem püsivad, nt veereziim, mulla ehitus jne 3. Indikaator muutlikud, taimkate, mulla struktuur jne Elementaarmaastikud: 1. Subakvaalne veealune 2. Superakvaaline veepealne, aga põhjavesi lähedal 3. Transakvaalne seotud üleujutustega 4. Eluviiaalne veest puutumata ala, põhjaveest kõrgemal Süsinikuringe oluline fotosünteesiks Lämmastikuringe oluline toitaine taimedele.
nurk; pöörijoonel on päike seniidis suvisel pööripäeval ja lõunapöörijoonel on päike seniidis talvisel pööripäeval; päike seniidis ekvaatoril kevadisel ja sügisesel, öö ja päeva pikkusest(kõige pikem päev pool aastat, lühem päeb null tundi, eestis 18h ja 6h; polaarjoon 66,5 kraadi, sealt pooluse suunas polaarpäev/öö pikkus kasvab, aluspinna iseloom(vesi või maismaa, hele või tume), pinnamood, ehitised, pilvisus); VEEKOGU-soojeneb sügavamalt; vesi mobiilsem, kannab soojust ühest kohast teise, toimub veeringlemine; vee erisoojus suurem(soojenemiseks kulub rohkem energiat);suur osa kiirgusest lõhkeb vee aurustumiseks(jahutab veepinna) MAISMAA- soojeneb õhuke pinnakiht; soojus ei kandu eriti sügavamale; maa erisoojus on väiksem(kivimite soojenemiseks kulub vähem energiat);maismaal vett vähe, mida aurustada(ei kaota palju energiat) 4
• Ujutatakse üle suured alad, laine võib ulatuda rannikust üle 10 km kaugusele • Hävib taimkate ja muutub ranniku pinnamood • Mullad ja siseveekogud soolduvad • Hävivad korallrifid ja rannale paisatud mereelustik • Ookean reostub maismaalt
elualade vähenemine koormus looduskeskkonnale elatustaseme langus ja vaesus sõalised konfliktid kontrollimatu ränne piirkonna arengu aeglustumine rahvaarvu mõõdetakse rahvaloendusega 2. Nimeta asustustihedust positiivselt ja negatiivselt mõjutavaid looduslikke tegureid (4), asustustihedust positiivselt ja negatiivselt mõjutavaid inimtegureid (4) loodusvarad taimkate mullad pinnamood kliima ajaloolised tegurid poliitilised tegurid sotsiaalsed tegurid majanduslikud tegurid 3. Millest sõltub sündimus (4), milliste näitajatega iseloomustatakse sündimust sõltub: vanuseline koosseis meditsiini arengutase majanduslikud tingimused pere planeerimine näitajad: sündimuse üldkordaja summaarne sündimuskordaja vanuskordaja 4. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid
Eesti põllumajanduse iseloomustus Eesti pinnamood on tasane ja väikeste kõrgusvahedega, keskmine absoluutkõrgus on umbes 50 meetrit. Pinnavormidest on Eestis esindatud kõrgustikud, vooremaad, lavamaad, tasandikud, madalikud, nõod ja orud. Põllumajanduse jaoks on parimate eeldustega lainjad tasandikud. Künklikel aladel on mullad erosiooni tõttu vähaviljakad, väga tasastel ja madalatel aladel aga liigniisked. Peamised mulla tüübid Eestis: · Paepealsed mullad- mullad on õhukesed kõrge huumuse- ja
lõunapöörijoonel on päike seniidis talvisel pööripäeval; päike seniidis ekvaatoril kevadisel ja sügisesel , öö ja päeva pikkusest (kõige pikem päev pool aastat, lühem päeb null tundi, eestis 18h ja 6h; polaarjoon 66,5 kraadi, sealt pooluse suunas polaarpäev/öö pikkus kasvab , aluspinna iseloom( vesi või maismaa, hele või tume ), pinnamood, ehitised, pilvisus); VEEKOGU soojeneb sügavamalt; vesi mobiilsem, kannab soojust ühest kohast teise, toimub veeringlemine; vee erisoojus suurem(soojenemiseks kulub rohkem energiat);suur osa kiirgusest lõhkeb vee aurustumiseks(jahutab veepinna) MAISMAA soojeneb õhuke pinnakiht; soojus ei
1.Maailma rahvaarv ja selle muutumine Teadlaste sõnul ei suuda arengumaad tulla toime rahvastiku kiire kasvuga seoses nende majandusliku olukorraga ning muutustel võivad olla tõsised tagajärjed rahva tervisele Meie planeedi loodusvarad kuluvad üha kasvavas tempos ning nii võibki inimkond lähitulevikus silmitsi seista valikuga hävingu või uue kodu leidmise vahel · Kõige rohkem inimesi elab soodsa loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Rahvastiku tihedus sõltub elupaikade sobivusest : kliima,pinnamood, timestik, loodusvarad, mullad, veekogud, majanduslik olukord, loomulik iive. Tänapäevased asustust mõjutavad tegurid: ajalooline tegur, majanduslik arengutase, töökohad, transpordi tingimiused, infrastuktuur - hariduse võimalused, keskkond. 2. Kaks kõige levinumat rahavaarvu juurdekasvu näitajad on rahvaarvu kas protsentides/promillides ja iive 1000 inimese kohta. See võimaldab omavahel võrrelda rahvastikuprotsesse e...
Maa kui süsteem ja geograafiliselt tähtsad omadused: *maa külgetõmbejõud- hoiab koos kõiki maasfääre *optimaalne kaugus päikesest-tagab eluks vajaliku energia *maa ja päikese vaheline ktj-maa püsib oma orbiidil * maa ja kuu vaheline ktj- tõus ja mõõn maailma meres *maa pöörlemine ümber telje- öö ja päev *maa tiirlemine ümber päikese Litosfäär:U=40076 km Diameeter-1276 km A1- sisetuum, tahke, temp >6000 C A2- välistuum B1- alumine vahevöö B2 ülemine vahevöö *ringlev liikumine- tänu sellele toimuvad laamade liikumised ja mandrite liikumine(tõmbab kaasa maakoort) Maakoor on maaväline,, thake kivimiline kest, mille paksus on 3-80 km. Litosfäär- u 2000 km paksune maaväline kest, mille ülemine osa on maakoor ja alumine astenosfäär. KIVIMID- *Kivimid- looduslike mineraalide kogumid *Mineraalid- tahked, anorg, kindla ehitusega ained *Temp suur kõikumine on kivimite kõige suuremaks lagund. jõuks. KIVIMITE LIIGITUSED TEKKEVIISI JÄRGI E GENEESI JÄ...
1.1Miks Austraalia idarannikul sajab rohkem kui läänerannikul? A) Seal on merelised hoovused. B) Peamine tuulesuund on just idarannikul. 1.2 Miks on põllumajandus koondatud Austraalia rannikualadele/äärealadele? Seal on soodsad tingimused põllumajanduse arenguks, linnadele lähedal, tasane pinnamood. 1.3 Põhjenda lamba- ja veisekasvatuse paiknemist Austraalias. Lambakasvatus: Asub sisemaal, kuna seal on rohkem põlde . Veisekasvatus: Ääre aladel, kuna seal on jahedam kliima ja veised saadavad atmosfääri palju gaase. 1.4 Austraalia ekspordib 97% oma villatoodangust ning annab 35% maailma villaekspordist. Too välja oluline tegur, mille mõjul on Austraaliast välja kujunenud suurim villatootja maailmas. Head tingimused ja soodne kliima karja kasvatamises. 2
Olustvere Teendnindus ja Maamajanduskool Referaat Austraalia Aivo Puusild PM1B 2013 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2.Ajalugu 3.Majandus 4.Loodus 5.Kasutatud materjalid Sissejuhatus Referaadi teemaks võtsin Austraalia , sest see on hivitav riik.Austraalia (Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel. Austraalia on pindalalt kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas. Riigile kuuluvad India ookeanis Ashmore ja Cartier, Jõulusaar ja Kookossaared, Vaikses ookeanis Norfolk ja Korallimere saared ning Heard ja McDonald Antarktikas. Austraalia on Kaug-Lõuna riik. 1. Ajalugu Esimesed asukad protoaustraallased tulid Austraaliasse hiljema...
........................................................................................................4 1.1 Üldandmed............................................................................................................4 1.2 Riigi asend maailmas.............................................................................................5 2. Loodus..........................................................................................................................6 2.1 Pinnamood............................................................................................................7 2.2 Veestik...................................................................................................................7 2.3 Kliima....................................................................................................................8 2.4 Riigi loodusolud ja -nähtused................................................................................8 3
Nüüd saab niisugust maastikupilti näha vaid üksikutes kohtades ja sedagi piiratud alal, sest võsastumine ja metsastumine sulgeb vaate Karula kõige iseloomulikumale maastikule. Kaika kuplistiku kaguosa reljeefi liigestatus on vähenenud intensiivse soostumise tõttu. Veetka küngastik Täpset piiri Kaika kuplistikuga on raske määrata, kuid Veetka külast lõunasse kuni Ähijärveni ulatuva ala pinnamood erineb Kaika ümbruse omast. Iseloomulikud on suured ebakorrapärase kujuga 3035 m kõrgused omavahel liitunud moreenkünkad, mis suuremas osas on veel lagedad. Paljud söötis põllud viitavad siingi metsa peatsele pealetungile. Lüllemäe kuplistik Karula kõrgustiku läänepoolne geomorfoloogilis-maastikuline esindusala. Siin paikneb kõrgustiku kõrgeim punkt, 137 meetri kõrgune Rebasemõisa Tornimägi. Lüllemäe ümbruses leidub kaksik-, kohati isegi kolmik- ja nelikkupleid
a. tanniini. Riigi osa maailma metsamajanduses on väike kuna Argentiinas on metsa suhteliselt vähe. Importijana on osatähtsus suurem. 9. Metsaga seotud probleemid selles riigis. Üks suurimaid probleeme on see ,et metsa ei ole ja see, et metsade mahavõtmine soodustab alade kõrbesutumist. Argentiina põllumajandus 1. Looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks Argentiinas a) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus. b) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohalt. Looduslikud tingimused põllumajanduse arendamiseks on head. Pinnamood on põllumajanduslikuks arendamiseks soodne. Pampast lõunapool Patagoonias on põllumajandust võimalik arendada ainult kunstliku niisutamise teel, sest seal on kõrbed. Pampas on põllumajanduse arendamiseks kõige sobivam kliima. c) Kliima ja selle iseloomustus. Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Põhjaosas on õhutemperatuur jaanuaris +20
Tallinn 2011 SISUKORD 1. Sissejuhatus....................................................................................................................3 2. Asend..............................................................................................................................4 3. Saared..............................................................................................................................4 4. Pinnamood, loodus..........................................................................................................5 5. Maavarad.........................................................................................................................6 6. Laama tektoonika............................................................................................................6 7. Vulkaanid..............................................................................................................
Asukoht .................................................................................................................................3 Faktid Prantsusmaa kohta.......................................................................................................3 Loodus....................................................................................................................................5 Pinnamood..........................................................................................................................5 Kliima.................................................................................................................................5 Loodusvarad.......................................................................................................................5 Looduslikud ohud.......................................................................
...............................................................................................................................................................6 TSORNOBÕLI KATASTROOF...................................................................................................................................7 LOODUS..................................................................................................................................................................7 PINNAMOOD..........................................................................................................................................................7 KLIIMA..................................................................................................................................................................7 TAIMESTIK...........................................................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
