meenutavad liivapaljandikega Jussi mäed tundruid või Sotimaale iseloomulikke kanarbikunõmmesid, kuhu ajapikku ilmub haava-kasevõsa. Militaarkahjustustest hakkavad veel silma raskete lahingu- ja transpordimasinatega lõhutud maakamar ning purustustele järgnenud pinnase erosioon, paigutised õlireostuskolded, laskeharjutustest põhjustatud metsapõlengute jäljed ja risustatud maastikud. Jussi nõmm oma ümbruses asuva 6 järvega ja erinevate metsatüüpidega moodustab väga vahelduva pinnamoe. On raske öelda, kas suured põlengud tegid rohkem kahju või on uue ja omanäolise looduskoosluse tekkimine vaid suur võit. Jussi nõmm Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Kui Jussi nõmme viimane oluline kujunemine lahingõppustel kasutatud mürskude tagajärjel tundub kauge minevik, on tänasel päeval aktuaalne Soodlasse valitsuse poolt rajatav Kaitseväe keskpolügooni uus harjutusväli. Ehkki Natura alal ja Põhja-Kõrvemaa
Tuuleiili kiirus Vg − lühiajalise turbulentse tuule iseloomulik suurim 2-sekundline keskväärtus. Tuuleiili kiiruse ja tuule keskmise kiiruse seos väljendub valemiga Vg = kg·Vmean h kus kg on tuule kiiruse iilitegur: k g = 1+ 2,28 / ln zo h − kõrgus z0 − pinnamoe parameeter − leitakse EN 50341-1 (vt tabel 2) Tabel 2. Erinevate maastikutüüpide maastikutüübitegurid kT ja pinnamoe parameetrid z0 (Eurocode 1 ENV 1991-2-4) Maastikutüüp Maastiku iseloomustus kT z0 Lainetav avameri, järved vähemalt 5 km ulatuses I 0,17 0,01
Induse ja Gangese madalik on peaaegu täiesti lauge. Kõrgused ei ületa isegi paar tuhande kilomeetri kaugusel ookeanist 250 meetrit. Reljeefi on tasandanud ka aastatuhandeid kestnud niisutuspõllundus. Siin, suurte jõgede ääres, kus suured maaharijatest kultuurrahvad elasid juba 5000 aastat tagasi, kasvab hästi riis ja suhkruroog. Hindustani poolsaare mäed on madalad ja kulunud, vaid kohati üle 1000 m kõrged. Nad ümbritsevad lainja pinnamoe ja savannide ning kõrgendikega kaetud Dekkani kiltmaad. India paikneb troopilises ja lähisekvatoriaalses mussoonkliima vöötmes. Selgesti eristuvad kolm aastaaega: suhteliselt jahe ja kuiv talv, kuum ja kuiv kevad-suvi ning kuum, niiske ja sademete rohke suvi-sügis. Indias on palju suuri jõgesid, kuid selle maa pühaks ,,Emajõeks" peetakse Gangest, mille äärde tuleb iga aasta palju palverändureid. Ganges on laevatatav kuni Himaalaja jalamini, hulk vett kasutatakse niisutuseks
ka loodusevastane. Tuuleenergia on samas väga kallis. Veel võiks laiendada maagaasi kasutamist, aga selleks peaks seda rohkem importima Norrast ja Venemaalt, mis paneks riigi veelgi rohkem sõltuma välisriikidest. PÕLLUMAJANDUS Rootsis on tervest territooriumist kasutusel põllumajanduseks vaid 7%. Rootsi lääne, loode ja põhjaosa on mängine. Enamus maast pinnamoe poolest põllumajanduslikult sobiv, kõige paremini sobib lõuna ja ida osa. Väga suurt osa riigi pindalast katavad metsad (68%). Parimad tingimused maaharimiseks lõuna osas ja ranniku aladel. Põllumajanduslikult kasutatavat maad on väga vähe, kõigest 7% kogu riigi pindalast. Rootsi asub parasvõõtmes, põhja osa asub ka lähisarktilises kliimavöötmes. Seega riigi põhja osa on põllumajanduse arenguks liiga külm. Riigi põhjaosas kestab talv ligi 7 kuud ning suvi kõigest kaks
Suurimate rüükalade pikkus ulatus kuni 10 meetrini. Kõhrkalade vanimad leiud pärinevad Siluri algusest. Kõhrkaladest säilivad fossiilsena hambad ja rüükaladest paksud rüü osad. Devon Baltika ja Laurentia mandri kokkupõrkel moodustus suur Euroameerika mander. Kokkupõrkele järgnenud mäeteke põhjustas mandrite üldise kerke ja ookeanide taandumise. Eriti suur oli maismaa ülekaal lõunapoolkeral Gondwana hiidmandril. Merede pindala vähenemine ning maismaa pinnamoe suured erinevused põhjustasid äärmiselt kontinentaalse kliima, millega kaasnes mandriliste liivakate ja savikate setete rohkus. Eriti ulatuslikke alasid kattis punasevärviline liivakivi, nn old red. Devoni ajastul toimus ka aktiivne maismaa asustamine uute eluvormide poolt. Varased eostaimed, mis kasvasid Siluri ajastul ainult soodes, moodustasid Hilis - Devonis suuri metsi. Ajastu keskelt pärineb juba ka koldade (pärisraikad), osjade (kidade) ja esimeste sõnajalgade
läheduses) suured orgvormid, nagu Laatre, Rõngu ja Elva ürgorg läänes, Aarike- Tõravere ja Tatra ürgorg põhjas, Reola (Konsu) ja osaliselt Ahja ürgorg idas jt. Põhiliselt kõrgussuhete alusel fikseeritud piiriga langeb hästi kokku ka Otepää kõrgustiku kõige iseloomulikuma ja tema mitmeid teisi maastikulisi iseärasusi määrava maastikukomponendi -- künkliku, mõnes kohas künklik-lainja pinnamoe -- esinemise piir. Otepää kõrgustiku ulatus põhja-lõuna suunas on ümmarguselt 40 km, lääne-ida suunas 20-- 40 km. Reljeef ja geoloogiline ehitus Otepää kõrgustiku reljeef ja geoloogiline ehitus loovad aluse tema teistele maastikulistele iseärasustele. Seetõttu tuleb neil peatuda pikemalt. Kõrgussuhete alusel jaotub Otepää kõrgustik üld-joontes kaheks kõrgemaks osaks -- lääne- ja idaosaks ehk nn. lääne- ja idatiivaks. Neid eraldab teineteisest Pühajärve vagumus.
Saaremaa Ühisgümnaasium Kanada Referaat Autor: Tiina Ollema Juhendaja: Virge Ollema Kuressaare 2009 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 1. ÜLDINFO KANADAST..............................................................................................4 2. KANADA AJALUGU.................................................................................................5 3. KANADA LOODUS....................................................................................................7 4. KANADA KINDRALKUBERNERID LÄBI AJALOO..............................................9 4.1 Kuningas George III ajal:.....................................................
selle taha on tekkinud veehoidla. Selgita, kuidas mõjutavad setete teket ja liikumist jõe erinevates lõikudes järgmised tegurid: 1. metsaga kaetud järsk jõe kallas – no 2. jõe lammile rajatud suured põldude alad – 3. tamm– 19. Kuidas mõjutab tamm veetaseme kõikumist? Tasakaalustab seda et niiskel aastaajal koguneb sinna vett ja kuival aasta ajal saab sealt vett kasutada, aita ära hoida üleujutusi 20. Selgitada vooluvee osa pinnamoe kujunemisel Kujundab reljeefi-erosioon ehk kulutav tegevus. Tekivad jõeorud, joad, jõgede soodid, jne. Transpordib setteid ehk tahke materjali ärakanne. Selle tagajärjel jõeorud süvenevad, settimise kohtades tekivad settelavad, settetasandikud ja deltad. Setete kuhjamine ehk akumulatsioon. Selle tagajärjel tekivad tasandikud ja deltad. Mõned jõeoru lõigud täituvad setetega ja jõgi muudab selle tagajärjel oma sängi. 21
Aasta keskmine sademete hulk on alla 360 mm 3 5. Loodusvarad Loodusvarad: Maavaradest leidub Norras naftat, maagaasi, vase-, nikli-, raua-, tsingi-, titaani-, tina- ja molübdeenimaaki ning kromiiti ja püriiti, samuti kivisütt. Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Mineraalseid maavarasid ei ole piisavalt. Tähtis loodusressurss on ka hüdroenergia; umbes 99 protsenti elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades. Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad. Kalavarud on suured. Tähtis loodusvara on ka mets. Kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikus kasutuses. 6.Loomad Norra loomastik koosneb arktilistest ja lõunapoolse päritoluga liikidest. Riigi suure põhja-lõunasuunalise ulatuse ning kõrguserinevuste tõttu on loomastik mitmekesine. Kõikjal Norras leidub põhjapõtru, ahme, lemminguid ja muid Arktika loomi, kuigi
tegevuse ning mitmesuguste jääajajärgsete geoloogiliste protsesside tagajärjel. Eesti kõige suurejoonelisemaks pinnavormiks on Balti klint, mida Eesti piires nimetatakse ka Põhja-Eesti paekaldaks. Eestis on neli kõrgustikku: Pandivere kõrgustik, Sakala kõrgustik, Otepää kõrgustik ja Haanja kõrgustik. Eesti kõrgeim punkt on Haanja kõrgustiku keskosas paiknev Suur Munamägi (317 m üle merepinna). Ühtlasi on tegemist Baltimaade kõrgeima punktiga. Eesti pinnamoe kõrgemate alade hulka kuuluvad ka lavamaad. Põhja-Eestis asub kaks suurt lavamaad -- Harju lavamaa ja Viru lavamaa. Tasandikud hõlmavad suuri alasid Põhja-Eestis ja Kesk-Eestis. Lõuna-Eestis on tasandikke vähem. Tasandike hulgas eristatakse nelja madalikku: Põhja-Eesti rannikumadalik, Lääne- Eesti madalik, Võrtsjärve madalik ja Peipsi madalik. Eesti on jaotatud kahekümne viieks maastikurajooniks. Neist ühte, Võrsjärve madaliku
Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna-suunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. (Põhja-Ameerika ja Vaikse ookeani laama mõjul). 3.4.1 Pinnamoe mõju Üheks peamiseks teguriks on mäestikud. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne-suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosades talvel temperatuur Ligi 10° C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Kliimat kujundavad soojad ja külmad hoovused, frondid, tsüklonid, päikesekiirgus. Mägised järsunõlvalised alad asuvad peamiselt lääneosariikides, idaosas on tasandikud ja madalad mäestikud
Kivisütt kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades, koksisöena metallurgias ning keemiatööstuse toorainena. Kivisöe kütteväärtus on küllaltki kõrge ja põletamine lihtne. On tahketest kütustest ainus, millega kaubeldakse maailmaturul. Kivisöe eeliseks on tema lai levik, ohutus transportimisel ja ladustamisel. tahkete kütuste kaevandamisel ja kasutamisel tekkivad keskkonnaprobleemid. 1) Looduskeskkonna muutused (põhjavee taseme alanemine, koosluste muutus, pinnamoe muutused jm). 2) Põhja- ja pinnavete reostumine. 3) Aheraine ja põletamise jäägid maapinnal. 4) Põletamise jäägid atmosfääris. 5) Õhusaaste suurlinnades (sudu) ja maanteede ääres. Tahkete kütuste kaevandamisel ja kasutamisel tekivad ohtlikud ained, mis põhjustavad atmosfääri saastust. 1. Väävliühendid Vääveldioksiidi (SO2) looduslikest allikates olulisim on vulkaaniline tegevus. Inimtegevuse tagajärjel tekib põhiliselt kütuste põlemisel, nafta töötlemisel,
Eskimod kandsid külma kaitseks kahekihilist karusnahkset riietust, karvad seespool. Nad rändasid kelkudega, kala püüavad hülgenahaga üle tõmmatud süsta ehk kajakiga . Eskimod elavad Alaskas, Gröönimaal ja Põhja Kanadas. Põhja – Skandinaavias elavad põhjapõtru kasvatavad laplased. MÕISTED Igikelts on maakoore aasta läbi külmunud pindmine osa polaarvöötmealadel. Serviti sulab igikeltsast haaratus pinnase pindmine osa ja kujundab kirsmaa pinnamoe: maapinda läbivad külmalõhed nn. polügonaalpinnas –iseloomuliku mustriga maaala külmakõrbes ja tundras- hulknurksetest pindadest ja nende vahele jäävatest külmalõhedest. Talvel lõhedesse tekkinud jääkiilude sulamisel võivad suvel moodustuda meetrite sügavusel avalõhed. Igikeltsa sulamisel tekivad lohud termokarst-jääst tuumikuga kerkealad – polaaralade künklikud sood- palasood. (Lepasaar, Lumiste 2006, Lk 20) Iglu- Kanada ja gröönimaa eskimote talveelamu
Viimaseil aastail on prantsuse keelt kõneleva Quebeci ja ülejäänud riigi poliitilised suhted põhiseaduslik võtmeküsius. 6 Tiiu Taplas 1.3 Looduslikud tingimused (Lisa 1) 1.3.1 Pinnamood Kanada on kolmandal kohal peale Eestit sooderohkuselt (soode protsentuaalselt pindalalt). Kanada lääne osas on mägist ala kõige rohkem seal on Mackenzie ja Cassiari mäestik, mille üldnimetus on Kaljumäestik. Pinnamoe järgi saab Kanada jaotada 6-ks osaks: Hudsoni lahe ääres asuvaks Laurentia kiltmaaks, sellest läände jäävaks Suureks Saskatchewan ja Manitoba tasandikuks, mis kõrgeneb aegamööda lääne suunas, Kordiljeerideks, mis on valdavalt 2000-3000 meetrit kõrged, kuid mille kõrgeim ja ühtlasi ka Kanada kõrgeim tipp Mount Logan ulatub 6050 meetrini, lisaks veel mägiseks Atlandi rannikuks, Suure järvistu ja St. Lawrence'i jõe äärseks madalikuks ning Kanada arktika saarestikuks. 1.3
Ökoloogia ja keskkonnakaitse mõisted ja definitsioonid Abiootiline - on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioaktiivne kiirgus jt. Abiootilistele teguritele vastanduvad biootilised tegurid, mis tulenevad elusloodusest. Aerotank - õhustuskamber on veepuhastuses kasutatav mahuti, milles reovesi ja aktiivmuda segatakse ja õhustatakse (aereeritakse), et soodustada orgaanilist ainet lagundavate mikroorganismide kasvu ja paljunemist Aineringe - on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. Albeedo - on pinna peegeldumisnäitaja. Allelopaatia - on eri liiki taimede vastastikune mõjutamine keemiliste...
Ameerika Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Ta piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis. Ameerika Ü...
Jõgede ja ojade arv Eestis on aukartust äratav üle 7000. Kahjuks on enamik neist lühikesed ja väikese vooluhulgaga. Umbes 400 jõge on pikemad kui 10 km ja ainult üheksa (Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Kasari, Keila, Jägala, Navesti, Emajõgi, Pedetsi) pikkus ületab 100 km. Ainult ligikaudu 50 jõe vooluhulk ületab 2 m3/sek ja 14 jõel on see üle 10 m3/s. Seega on Eesti jõed väikesed ja suhteliselt veevaesed. Tasase pinnamoe tõttu (keskmine kõrgus 50 m üle merepinna) on ka jõgede keskmine kalle väike. Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal on tagasihoidlik ning puuduvad võimalused suurte hüdroelektrijaamade rajamiseks, kuid meil leidub küllaldaselt suurema koondatud langusega jõeosi, mis on kõ1blikud vee-energia kasutamiseks. Kogu tehniliselt kasutatav hüdroenergia potentsiaal moodustab erinevatel hinnangutel ainult 1...1,5% Eesti praegusest elektrijaamades
saarkõrgustikul kujunenud maastikurajoon. Oma viljaka ja varieeruva mulla tõttu on Otepää kõrgustiku taimkate väga mitmekesine. Iga-aastase pika ja rohke lumikatte ja omapärase künkliku reljeefi tõttu on Otepää kõrgustikust kujunenud Eesti talispordi keskus ning Otepää on ühtlasi ka Eesti talvepealinn. Kõrgustik asub nelja maakonna aladel: Valga-, Võru-, Tartu ja Põlvamaal. 3 1. GEOGRAAFILINE ÜLEVAADE Otepää kõrgustik on pinnamoe suurvorm ja maastikurajoon Kagu-Eestis, ulatudes põhjast lõunasse ja läänest itta umbes 40 km, moodustab kõrgustik 1247 km 2 ala, mis võtab enda alla 2,75% kogu Eesti pindalast. Loode-, põhja- ja idapoolt piirab Otepää kõrgustikku Ugandi Lavamaa, edelast Valga nõgu, lõunast Karula kõrgustik ja Võru-Hargla nõgu (EE 2003 s.v Otepää kõrgustik). Arvutuslikult on kõrgustiku suhteline kõrgus kuni 130 m ning orograafiline piir 88 m kõrgusel (Hang 1979:56-61)
- Mäestikud - Andide mäestik - Kõgreimad tipud: ,,Ojos del Salado - 6864 m" ,,Tupungato - 6800 m ,, ,,Parinacota - 6630 m ,, 22 Hinda pinnamoe mõju majandustegevusele(põllumajandusele, transpordile, turismile jm). Pinnamood mõjutab majandustegevusi väga tugevalt, sest riik kulgebki mööda mäestikku ning igasugune transport on igas olukorras nii või teisiti raskendatud.Transport kannatab samuti keerulise maastiku käes, nimelt on raske rajada erinevaid teid ning hoida pidevat transportühendust teiste linnade või piirkondadega. Turism, seevastu õitseb. Üle maailma
Sihtkaitsevööndis on keelatud kõik, mis pole looduskaitseseaduses ja kaitseala kaitse- eeskirjas lubatud. Tavaliselt on keelatud: · majandustegevus · loodusvarade kasutamine · uute ehitiste püstitamine · telkimine, lõkke tegemine. Piiranguvöönd piiratud majandustegevusega ala. Piiranguvööndis on lubatud igasugune majandustegevus, mis pole keelatud seadusega või kaitse-eeskirjaga. Piiranguvööndi ülesanded: · maastiku ja pinnamoe säilitamine ja taastamine · eluta looduse ja kaitstava looduse üksikobjektide kaitse · kaitsvate liikide, kivististe ja mineraalide kaitse · püsielupaikade kaitse · rangemate vööndite ühendamine üheks suureks kaitsealaks Keelatud: · veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine · uute veekogude rajamine · maavara ja maa-ainese kaevandamine · uuendusraie · ehitiste püstitamine (ka ajutiste ehitiste)
2 Humiinained on komplekssed amorfsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mis on tekkinud enamikus taime-, vähemikus loomajäänuste humifitseerumisel mullas ja setetes. 4 4 Vikipeedia et.wikipedia.org/wiki/Humiinaine 9 Jõed Levik ja tihedus Soome laht, Läänemeri, Peipsi järv ja Haanja kõrgustik loovad Eestis soodsad tingimused tervikliku vooluvetevõrgustiku kujunemiseks. Pinnamoe iseärasused tingivad siinsete jõgede jagunemise erinevate vesikondade vahel.2 Veelahkmed jagavad Eesti jõed nelja looduslikku vesikonda: · Narva-Peipsi vesikond, · Soome lahe vesikond, · Liivi lahe vesikond ja · Saarte veekogud. Kolme vesikonna Narva-Peipsi, Soome lahe ja Liivi lahe vesikonna jõed saavad alguse Pandivere kõrgustiku laialdase karstiala nõlvadelt. Eesti jõed on lühikesed, väikese valgalaga, seetõttu ka suhteliselt veevaesed
Rannu Keskkool 10.Klass Argentina Uurimuslik referaat geograafias Koostaja: Kusti Muri Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2010 1 Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Riigi arengutaseme iseloomstus..................................................................................................5 Import ja eksport......................................................................................................................... 6 Import muutused, turul................................................................................................................7 Eksportpartnerid.............................
maastikukomponentidele, n veereziimile, mullastikule, taimkattele jne) Kõige üldisemalt on antud piirkonnale omased järgmised tunnused: mereline asend Läänemere rannikul (vastu Fennoskandia kristalset kilpi); vanema paleosoikumi setete esinemine pealiskorras; kvaternaarsete jäätumiste ning Läänemere veepinna kõikumiste tähtis osa pinnamoe kujunemisel; paras-jahe niiske merelise ilmega kliima; järvede, jõgede ja soode rohkus (positiivse veebilansiga ala); segametsade vööndile omane mullastik, taimestik ja taimkate, samuti loomastik (flooras ja faunas esineb võrdlemisi palju lääne päritoluga liike); inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisel. 3
Uus-Meremaa REFERAAT Antsla2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Riigi üldiseloomustus..............................................................................................................4 2.Riigi arengutaseme iseloomustamine.......................................................................................6 3.Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse......................................................................7 4.Rahvastik..................................................................................................................................7 5.Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis....................................................................................8 6.Energiamajandus ..............................................................................................
1. Maastikuökoloogia, seos teiste teadustega Maastikuökoloogia ehk geoökoloogia- teaduseharu, mis uurib maastike struktuuri mõju eluskooslustele. Uurib ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid maastikulises kontekstis, samuti maastiku aineringet ja energiavoogusid. Maastikuökoloogia on ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, välja kasvanud geograafiast ja on tihedalt seotud sotsiaalteadusega. Ühendab endas ka näiteks mullateadust, geobotaanikat, geomorfoloogiat, klimatoloogia jt 2. Maastiku mõiste (jagunemine): geokompleks, taksonoomiline üksus, peižaas Mõistet maastik ( ehk maakoht) saab defineerida mitmeti. Maastik on mis tahes suurusega/keerukusega looduslik-territoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa-ala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima jt) moodustavad maastikes toimuva aine-ja energiavahetuse tõttu harmoonilise üksteist mõjut...
Hooneid ehitatakse võimalikult lähedale rannajoonele. Mida uhkem vaade merele, seda suurem on krundi väärtus. Vaatamata seaduse sätetele rajatakse kapitaalseid hooneid mere võimupiirkonda, mida kipub mõjutama kõrgvesi, tormilainetus. INIMKOND NAGU EI OSKAKS ENAM ELADA RAHUS JA HARMOONIAS MERERANNAGA. · 4. PILET Eestis randlatüüpide klassifikatsioon, tüüpide iseloomustus. Sõltuvalt esmase pinnamoe kallakusest ja lainetuse poolt mõjutatavate kivimite iseärasustest ning arvestades valitseva protsessi iseloomu on Eesti rannikul otstarbekas eristada järgmisi randlatüüpe: PANKRANDLA murrutusjärsak on kujunenud vastupidavais vanaaegkonna kivimeis (lubjakivis, dolomiidis, liivakivis) (pank) nt Kakumäe pankrandla
IV Looduslikud tingimused 4.1 Kliima Kliima on riigis paiguti erinev.Põhjaosas valitseb kontinentaalne ehk mandriline kliima,see tähendab kuum suvi,külm talv,kõrge temperatuuri amplituud,tuule vaiksem ja suhteliselt kuiv.Lõunaosas valitseb mereline kliima,see tähendab jahe suvi,pehme talv,väike temperatuuri amplituud,tuuline ja suhteliselt niiske.Keskosas see eest vahelduvad kontinentaalne merelisega ja vastupidi. 4.2 Pinnamood Pinnamoe poolest on riik külaltki liigestatud.Põhjas laiavad rikkalikud,viljakad tasandikud.Idas asetsevad arvukad lubjakivi ahelikud ja jõgikonnad.Kagus on vanad mäed ja künkad.Edelas kõrge rannajoon pole hästi liigestatud kuna puuduvad väiksemad saared,mis teevadki rannajoone liigestatuks.Kõrgeim punkt on Daravica 2656m üle mere pinna ja madalaim Aadria meri 0 m. 4.3 Loodusvarad Loodusvarad Serbias ja Montenegros leidub naftat,maagaasi ja kivisütt
kiirem vool ja rohkem jõelange. 15 Põllumajandus Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? (a) Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav. (b) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohalt. Riigi lääne-, loode- ja põhjaosa on mängine. Enamus maast pinnamoe poolest põllumajanduslikult sobiv, kõige paremini sobib lõuna ja ida osa. Väga suurt osa riigi pindalast katavad metsad (68%). Parimad tingimused maaharimiseks lõuna osas ja ranniku aladel. Põllumajanduslikult kasutatavat maad on väga vähe, kõigest 7% kogu riigi pindalast. (c) Kliima- kliimavööde, agrokliima iseloomustus. Rootsi asub parasvõõtmes, põhja osa asub ka lähis-arktilises kliimavöötmes. Seega riigi põhja osa on põllumajanduse arenguks liiga külm
Eesti Maaülikool Saaremaa maastik Referaat Viktor Skunov PK.0216 Esti loodusgeograafia Tartu 2011 1 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Demograafilised näitajad...................................................................................................2 ........................................................................................................................................... 3 Ajalugu................................................................................................................................... 3 ................................................................................................................................................3 Demograafilised näit...
kirjud liivakivid. Devoni lõpul taandus meri Eestist väga pikaks ajaks, mistõttu kuini kvaternaari ajastuni on geoloogilises ajaraamatus suur lünk (I. Arold, 1987) Baltika ja Laurentia mandri kokkupõrkel moodustus suur Euroameerika mander. Kokkupõrkele järgnenud mäeteke põhjustas mandrite üldise kerke ja ookeanide taandumise. Eriti suur oli maismaa ülekaal lõunapoolkeral Gondwana hiidmandril. Merede pindala vähenemine ning maismaa pinnamoe suured erinevused põhjustasid äärmiselt kontinentaalse kliima, millega kaasnes mandriliste liivakate ja savikate setete rohkus. Joonis 6. Varajane-devon Devoni ajastul toimus ka aktiivne maismaa asustamine uute eluvormide poolt. Varased eostaimed, mis kasvasid Siluri ajastul ainult soodes, moodustasid Hilis - Devonis suuri metsi. Ajastu keskelt pärineb juba ka koldade (pärisraikad), osjade (kidade) ja esimeste sõnajalgade (keerdlehikud) jäänuseid
1. Riigi üldiseloomustus 1.1Üldandmed 1.1.1 Pindala: 377 835 km² 1.1.2 Rahvaarv: 127 600 000 inimest (2003) 1.1.3 Rahvastiku tihedus: 337 inimest/km² (2003) 1.1.4 Riigikeel: jaapani keel 1.1.5 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia 1.1.6. Pealinn: Tokyo (8,3 mln elanikku) 1.1.7 Rahaühik: Jaapani jeen (jaapani k. en) 1.2 Geograafiline asend Jaapan koosneb paljudest saartest. Jaapan asub Aasia rannikul Vaikses ookeanis. Neli peamist saart (Honshu, Hokkaido, Shikoku ja Kyushu) kulgevad põhjast lõunasse. Saarestikku kuulub veel umbes 4000 väiksemat saart. Saarestiku moodustavad veealuse mäe aheliku tipud. 1.3 Looduslikud tingimused 1.3.1Pinnamood: Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on 3776 m kõrgu...
Kurdmäestikud on tekkinud muu hulgas Alpi kurrutusel, näiteks Alpid või Himaalaja. Pangasmäestik Mäestik, mis on tekkinud kahe laama piiril olevas murrangulõhes, kus maakoore pangad tõusevad või langevad. Org - Mitmesuguse suuruse ja enamasti pikliku kujuga negatiivne pinnavorm. Nõgu - Looduslik negatiivne pinnavorm. See on enam-vähem suletud süvend maapinnas või ookeani põhjas erineva kuju, suuruse ja tekkimispõhjustega. Tasandik - Suhteliselt tasase pinnamoe ning madalate absoluutsete kõrgustega piirkond. Tasandiku reljeef võib olla kergelt lainjas, kuid mäestikele omaseid järske reljeefivorme üldiselt ei ole või on vähe. Valdavad kulutuslikud ja kuhjelised pinnavormid. Tasandik võib olla tekkinud nii settimise kui ka erosiooni läbi. Näiteks rannikumadalikud on tavaliselt külgnevaist mägedest pärineva settematerjali kuhjumisalaks. Mõnikord on tasandik tekkinud
Porsumine on näiteks kivimite lagunemine või ümberkristalliseerumine hüdrolüüsi, oksüdeerumise, hüdratatsiooni, lahustumise või ioonvahetuse tagajärjel. 32. Tuule ja vooluvete mõju pinnavormide kujunemisele. Näiteid. -Tuul kannab liivateri natukese kaupa, kuni need jäävad kuskile kinni või millegi taha. Siis tekivad luited, väiksemad, suuremad, nad kasvavad iga aastaga. Tuul moonutab mitmesuguseid loodus varasid, mis aitavad samuti kaasa pinnamoe laienemisele, mingil määral. Väikseimad kuhjevormid on tuulevirred (orienteeritud valitsevate tuulesuundadega risti). -Vooluveest tekkinud pinnavormid (kuivanud jõesängid) on väga erakorrapärased. *Nõlvavoolutekkelised e. uhtvormid (pindmise uhtmise ja nõlvaerosioonil moodustunud) *Sängivoolutekkelised, mis on kujunenud vee uuristuse e. erosiooni teel *Püsiva sängivoolu poolt on kujundatud suurimad kulutusvormid jõeorud. 33. Inimtegevuse mõju litosfäärile. Maavarade kaevandamine
Valitseb mereline mussoonkliima. Suuremal osal territooriumist sajab 1500-2000mm/aastas. Põhjapool on lähistroopiline ja lõunapoolsetel saartel troopiline kliima. Jahedust lisab Kuriili hoovus. Suvel ja varasügisel esineb lääneosas taifuune. Jõgedevõrk on tihe, kuid jõed on lühikesed ja kärestikulised, madalikel kasutatakse neid riisipõldude veestamiseks, mägedes elektri tootmiseks. Järvi on palju ning rannikumadalikul ka laguunjärved. Mägise pinnamoe tõttu on kõikjal erosiooni. Metsad ja põõsastikud katavad 67% territooriumist. Esineb palju endeemseid liike. Maavarade poolest on Jaapan vaene, kõige rohkem leidub kivisütt, vähesel määral ka pruunsütt, naftat, maagaasi, kulda, hõbedat, raua-, mangaani-, vase-, tsingi-, plii-, kroomi-, nikli-, volframi- ja uraanimaaki ning barüüti, grafiiti ja väävlit. Jaapan on kõrgelt arenenud majandusega riik. 1970. ndatel hakati seniste tooraine- ja
32. Milline põhimõtteline erinevus on maavärinate tugevuse mõõtmisel Mercalli ja Richteri skaalal? 33. Kirjeldage piki-, rist- ja pinnalaineid ja nende levikkiirust? 34. Millega mõõdetakse maavärina tugevust ja kuidas see aparaat töötab? 35. Milline seos on laamade piirialade iseloomu ja maavärinate koldesügavuse vahel? PILET nr 16 36. Millised nähtused kaasnevad maavärinatega, mis võivad kaasa tuua inimohvreid? 37. Tooge näiteid välistegurite mõjust pinnamoe kujunemisele. 38. Millistes piirkondades esineb ja kuidas tekkivad maalihked? 39. Millised nõlvaprotsessid on kiired ja millised aeglased? 40. Milline seos on murenemisel mullatekkega? 41. Millised tegurid soodustavad füüsikalist murenemist? PILET nr 2 42. Millised tegurid soodustavad keemilist murenemist? PILET nr 4 43. Millistel aladel on murenemiskoorik õhuke ja millistel paks? PILET nr 5 44. Miks on Eesti ala murenemiskoorik õhem ja mullad nooremad kui
Soome pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Geograafilised kordinaadid on 64 00 N, 26 00 E. (1) Loodus Soome on üks maailma põhjapoolsemaid riike. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soome on tuntud kui tuhande järve maa: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²), aga ka 179 584 saart. (1) Kliima Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Põhja-Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved. Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, võib esineda kesköist valgust - mida enam põhjas, seda rohkem päevi kestab valgustatud periood. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ning ei tõuse talvel üldse 51 päeva. (1)
alal, mis veel pole metsastunud). Sekundaarsed niidud on kas looduslikud niidud, kui nende püsimine on seotud loodusliku koosluste regulaarse niitmisega, või kultuurniidud, kui niidetav kooslus on külvatud. 1 Aiamaa - väiksem aiakultuuride kasvatamiseks kasutatav maa. Tehislik kooslus. Kasvukoht - (elupaik, biotoop, ökotoop) on keskkonnategurite – kliima, pinnamoe, mulla, veereziimi jm. suhteliselt püsivate omadustega kompleks. Kasvukohatüübi mõiste hõlmab erinevates paikades korduvaid suhteliselt sarnaseid keskkonnategurite komplekse. Taimekooslus - e fütotsönoos on koos kasvavate taimede kogum, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Koosluse mõistet kasutatakse väga erinevas mahus: näiteks võib
Enamasti on üksnes taimkatte järgi võimalik öelda, kas ala kasutatakse heina- või karjamaana. Parandatud rohumaa on põllumajanduslik termin ja tähistab sellist pool-looduslikku kooslust, kus inimtegevusega (väetamine, heinaseemne täiendav külv jms.) on tõstetud rohumaa kasutusväärtust, kuid seejuures säilib rohukamaras enamik varem kasvanud taimedest. Kasvukoht (laiemas kontekstis ka elupaik, biotoop, ökotoop) on keskkonnategurite kliima, pinnamoe, mulla, veereziimi jm. suhteliselt püsivate omadustega kompleks. Kasvukohatüübi mõiste hõlmab erinevates paikades korduvaid suhteliselt sarnaseid keskkonnategurite komplekse. Taimekooslus on koos kasvavate taimede kogum. Kooslus säilib suht ühesugusena teatavate ökoloogiliste tingimuste ja kasutamisviisi korral. Rohumaade kasvukohatüübid 1.Arurohumaad paiknevad kuivadel või niisketel mineraalmuldadel. Karbonaatsel lähtekivimil loo-, sürja- ja osa pärisarurohumaid,
maavärinat. Loodusvarad Maavaradest leidub Norras naftat, maagaasi, vase-, nikli-, raua-, tsingi-, titaani-, tina- ja molübdeenimaaki ning krom iiti ja püriiti, samuti kivisütt. Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Mineraalseid maavarasid ei ole piisavalt. Tähtis loodusressurss on ka hüdroenergia; umbes 99% elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades. Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad. Kalavarud on suured. Tähtis loodusvara on ka mets. Kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikus kasutuses. Kliima Norras lahutab Skandinaavia mäestik kitsast humiidset rannikuriba läänes kontinentaalsema kliimaga idaosast. Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra
Iseloomusta Eesti geoloogilist ehitust (aluskord, aluspõhi, pinnakate; kivimiline koostis, maavarad, mõju teistele maastikukomponentidele, n veereziimile, mullastikule, taimkattele jne) Kõige üldisemalt on antud piirkonnale omased järgmised tunnused: 1. mereline asend Läänemere rannikul (vastu Fennoskandia kristalset kilpi); 2. vanema paleosoikumi setete esinemine pealiskorras; 3. kvaternaarsete jäätumiste ning Läänemere veepinna kõikumiste tähtis osa pinnamoe kujunemisel; 4. paras-jahe niiske merelise ilmega kliima; 5. järvede, jõgede ja soode rohkus (positiivse veebilansiga ala); 6. segametsade vööndile omane mullastik, taimestik ja taimkate, samuti loomastik (flooras ja faunas esineb võrdlemisi palju lääne päritoluga liike); 7. inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisel. 3. Iseloomusta Eestis levinud pinnakatte setteid (pinnakatte setete liigitus tekke järgi, sisestruktuur, kasutamine, levimus
Tasased on üksnes endisest merepõhjast maakerke tagajärjel tekkinud rannikumadalikud Soome lahe ja Botnia lahe ääres.(6 lk 580) Soomes on levinud okasmetsad, peamised liigid neis mänd ja kuusk. Kolmandik riigi pindalast ongi kaetud metsaga. Metsapiiriks on põhjas tundrud, kus kasvavad kasejändrikud, ülevalpool puid enam ei kasva.(1) 7 Golfi hoovuse läheduse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Veebruari keskmine temperatuur on -4 oC kuni -14 oC, juuli keskmine temperatuur on 14 oC kuni 17 oC. Aastane sademetehulk 500 650mm ületab aurumise.(6 lk 580) Soomes levivad okasmetsad, kus peamisteks puuliikideks on mänd ja kuusk. Pindalast on üle kolmveerandi kaetud metsaga. Metsapiiri moodustavad põhjapoolsetel mägedel ja kõrgemail küngastel (tundratel) kasekõverdikud, ülalpool kasvab juba tundrataimestik
taimekooslus - e. fütotsönoos(plantcommunity) taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Uurib 7 taimeökoloogia e. geobotaanika kasvukohatüüp keskkonnategurite kliima, pinnamoe, mulla niiskustingimuste suhteliselt püsivate omadustega kompleks. dominantliik taime koosluses katvuse või biomassi järgi ülekaalus olev ja aineringes kõige tähtsam liik. boniteet - metsa, mulla või maa suhteline headus. Metsaboniteet näitab kasvukoha tootlikkust puuliikide seisukohalt, leitakse puuliikide kaupa tabelitest või graafikutest. Kasutatakse viit boniteediklassi I...V (tootlikkuse vähenemise järjekorras)
Kivimite plastilisust suurendab suur rõhk ja kõrgendatud temp. Kurrutumine on eriti isel geosünklinaalsetele piirkondadele, kuid üksikuid laugeid kurde võib leida ka platvormsetel aladel. Kurrud erinevad üksteisest väliskujult, tekkeajalt ja leviku (koosesinemise) Kui nüüdisaegsetena käsitletakse ajaloolisel ajal esinenud tektoonilisi liikumisi, siis uusimateks loetakse Kvaternaari ajastul ja Neogeenis toimunud liikumisi. Mõlemad koos määravad tänapäevase pinnamoe ning eksogeensete protsesside arengu. Seetõttu kõneldakse nendest sageli kui neotektoonilistest liikumistest.. Nüüdisaegsete kõikuvliikumiste tundmaõppimine on näidanud, et Euroopas paiknevad kerkivad alad enamasti põhjapoolsetel laiustel. Tänapäevased kõikuvliikumised on kõige ilmekamalt fikseeritavad maismaa ja mere piiril, kus nad põhjustavad rannajoone ümberpaigutusi. Maismaa kerkimisel taandub rannajoon mere suunas, mistõttu maismaa pindala suurenb
kodadest. Kasutatav täite- või isoleerimaterjalina ehituses või sorbendina keemiatööstuses. Eestis hetkel seda ei kasutata. Inimtekkelised setted: · peamiselt seotud põlevkivi kaevandamisega. Kõige silmapaistvam Põhja-Eestis põlevkivi kaevandamisega tekkinud alad. Tuhamäed 17.09.13 Pinnamood Eesti pinnamood on valdavalt tasane. Keskmine absoluutkõrgus u 50 m. Umbes 40% jääb kõrgusvahemikku 50-100. Üle 100 m ulatub vähem kui kümnendik. Eesti pinnamoe võtmeks on aluspinna reljeef. Aluspinna reljeef kattub enam-vähem tänapäevase reljeefiga. Kõikide Lõuna-Eesti kõrgustikele on suurt rolli mänginud jääajad. Liustik lähtus aluspõhja reljeefist. Vastavalt sellele muutis ta oma liikumist. Söllid. Liustikutekkelised pinnavormid · Väikevormid (jääkriimud, hõõrdelohud) pinnavormi mõttes me neid eriti ei näe · Voored kujunenud liustikujää kulutava ja kuhjava tegevuse koostoimel. Eestile väga tüüpilised
lahed. Mitmed on neist suurvee ajal siiani merega ühenduses. Suurus on neil äärmiselt varieeruv, kuid sügavus ei küüni enamasti üle meetri ning vegetatsiooniperioodil jäävad väga madalaks või kuivavad hoopis. . Elustik on enamasti väga vaene, kuid järved on tihti väärtuslikud oma ravimudavarude ja rikkaliku linnustiku tõttu. 2. Eesti jõgede üldiseloomustus. Vooluveekogud paiknevad vesikondades. Niiske kliima ja liigestatud pinnamoe tõttu on vooluvete võrk Eestis võrdlemisi tihe. 94.3% on väga väikesed, alla 10 km pikkused ojad ja peakraavid. Eestis on 7308 vooluveekogu kogupikkusega 31019 km. Vooluveekogude jaotus on ebaühtlane. Väiksem tihedus Pandivere kõrgustikul ja saarte rannikualadel. Jõgede ökosüsteemide üheks peamiseks kujundajaks on jõe pikkus. Mida pikem see on, seda omapärasem süsteem tekib, seda rohkem on jões elustikku. Eesti sügavamad jõed on Narva(16m) Emajõe sügavus alamjooksul on 11m
suund, veekogude ja taimkatte seos pinnamoega. Üks õigesti nimetatud/selgitatud aspekt andis 1 punkti, näiteks: pikad, piklikud loode- kagusuunalised voored liigestavad pinnamoodi. Voortevahelistes nõgudes paiknevad soostunud alad ja piklikud järved. Voorte lagedel enamasti põllud ja järsematel nõlvadel mets. Maksimumpunktide saamiseks ei olnud tingimata vaja voori nimetada. Sagedasemad eksimused: sood, põllu ja metsad nimetati pinnavormideks. Samakõrgusjoonte abil pinnamoe iseloomustamine valmistab paljudele raskusi. Ülesande nr 10 tulemused Osa- Max Ülesande Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine Max Null- SA Innove üles- punktid keskmine sooritus sooritus sooritus sooritus tulemuse tulemuse anne sooritus eesti vene noor- neiud % % %
....................................................................................................... 78 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 79 KAARDIÕPETUS ..................................................................................................................................................... 81 82. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil pinnamoe, veestiku, taimkatte, maakasutuse, teede ja asustuse vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; ...................................................................................................... 81 6 83
Õhurõhk tõuseb. Tuuled: lääne ja edela tuuled. 12 20. Kliimat kujundavad tegurid · Geograafiline laius(päikese kiirte langemisnurk)-sellest sõltub päikese kiirguse hulk · Lähedus maailmamerele-liikudes sisemaa suunas sademetehulk väheneb, suvel temp. tõuseb ja talvel langeb · Hoovuste mõju- 1) soojad hoovused toovad kaasa sooja ja sademed 2) külmad hoovused toovad kaasa külma · Pinnamoe mõju- kõrguse kasvades temp. langeb ja sademete hulk langeb · Valitsevad tuuled · Õhurõhk · Tsüklonid · Õhuniiskus, sademed 21. Kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele · kliima mõju põllumajandusele on väga suur. Ilmast sõltub, milliseid kultuurtaimi saab kasvatada ja milliseid koduloomi pidada. · ilmastikutingimused võivad põhjustada jõgede üleujutusi, metsade hävimist ja muid loodusõnnetusi
Mikrovormid. Nt. Vilsandi ja Vaika saarel. Kurisud umbes 1 m laiused (üksikud üle 100 m), lehtri- või lohukujulised karstivormid, mille kaudu pinnavesi neeldub maasisestesse lõhedesse. Levinud Põhja- Eestis, Saaremaal ja Hiiumaal . 11.Tuule geoloogiline tegevus. Tuul kannab liivateri natukese kaupa, kuni need jäävad kuskile kinni või millegi taha. Siis tekivad luited, väiksemad, suuremad, nad kasvavad iga aastaga. Tuul moonutab mitmesuguseid loodus varasid, mis aitavad samuti kaasa pinnamoe laienemisele, mingil määral. Väikseimad kuhjevormid on tuulevirred (orienteeritud valitsevate tuulesuundadega risti). Tuulekanne e. deflatsioon "tõmbab" kuivast murendist välja peeni osakesi ja kannab neid kaugemale. Tuuleihe e. korrasioon - tuulest kantav materjal põhjustab lõhkumist- purustamist. Tuule jõul kantavate purdosakeste (peamiselt liivaterade) kulutav ja lihviv toime. 12.Jääliustike geoloogiline tegevus, igikelts. Jääliustike geoloogiline tegevus, igikelts
Merevee soolsus mõjutab elustikku,nt-liikide arvu(suurem soolsus=liigirikas,väiksem soolsus=liigivaene.Mere peamiseks energiallikaks on fütoplankton(mis tekib soojustingimuste ja taimetoitainete olemasolul) - Hoovus on mere või suure järve vee horisontaalsuunaline püsiv kindlas suunas liikumine,põhjustajaks peamiselt tuul. - Lainetus on mere-või järvevee kõikuv liikumine,mida põhjustavad tuuled,maavärinad,vulkanism - Vooluvee ja lainetuse osa pinnamoe kujunemisel 1.Erosioon ehk kulutus-kujunevad jõe orud,tekivad joad,soodid jne. 2.Setete ehk tahke materjali ärakanne-süvenevad jõeorud,settimiskohtades tekivad settelavad, settetasandikud ja deltad(jõe poolt transporditud setetest kujunenud tasandik jõe suudmes,mida liigestavad paljud jõeharud. 3.Setete kuhjumine ehk akumulatsioon-tekivad tasandikud ja deltad.Mõned jõeorulõigud täituvad setetega ja jõgi muudab selle tagajärjel oma sängi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
