Saarte maastikuline mitmekesisus oleneb enamasti nende pindalast ja kõrgusest, kuid oluline on ka ala geoloogilis geomorfoloogiline ehitus, pärastjääaegne maakerge, rannalõikude erisugune avatus tuultele ja tormilainele jm. Enamasti moodustavad saare tuuma aluspõhjalised või mandrijää toimel tekkinud kõrgendikud, mida meri on tundmatuseni muutnud, kuhjates neile rannavalle, murrutades vanadesse setetesse astanguid jm. Saare maastiku kujunemisel on oluline tema pinnamoe liigestatus. Maastikuliselt on keerukamad need saared, mis on tekkinud mitme väikesaare liitumisel. Üldplaanis kehtib reegel: mida kõrgem on saar, seda varem on ta alustanud oma arenguteed. Väikesaared vajavad tähelepanu ja kaitset. Saari on vaja kasutada säästvalt: et püsiksid sealsed maastikud, kasvukohad ja elupaigad. Väikesaarte loodus on ammustest aegadest olnud oluline rannarahvale. Saarte siluetid olid tähtsad orientiirid nii rannakaluritele kui ka Läänemerel
4. Palju järvesid sest: 1. Sajab rohkem kui aurab 2. Jääajal kulutas mandrijää maad ja tekkisid järvede nõod (kuhjeline reljeef) 3. Head põhjaveevarud Sisevete majanduslik tähtsus: Sealt saab joogivett, sealt püütakse kalu, suvel saab siseveekogude äärde arendada turismi 5. Mulletekketegurite mõju Kliima Kliima on temperatuurimuutus ning sademed, selle tulemusena hakkab algkivim murenema, tekib murest, millest hakkab tekkima muld Reljeef kaldus pinnamoe korral ei saa muld korralikult tekkida, sest see muld mis tekib, veereb mäest alla, erosioon 6. 105-40=65 (m) 65m/137km=0,47(m/km) Jõe langus on väga väike, seega voolukiirus on väike. Jõgi kulutab peamiselt jõe külgi ning kannab kaasa hulgaliselt setteid. Põlsamaa jõgi. Keskjooksul on tasane ala, jõgi algab kõrgustikult ja suue on umbes 40m kõrgusel. 7. Põhja-Eestis on karstinähtus. Lubjakivi ei pea vet ja liigub põhjavette. On salajõed. Põhjavesi kujuneb kiiremini
Tähtsamad linnad on pealinn Oslo, Bergen, Trondheim ja Stavanger. LOODUSVARAD Maavaradest leidub Norras naftat, maagaasi, vase-, nikli-, raua-, tsingi-, titaani-, tina- ja molübdeenimaaki ning kromiiti ja püriiti, samuti kivisütt. Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Mineraalseid maavarasid ei ole piisavalt.Tähtis loodusressurss on ka hüdroenergia; umbes 99 protsenti elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades.Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad.Kalavarud on suured.Tähtis loodusvara on ka mets. Kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikus kasutuses. Kliima Norras lahutab Skandinaavia mäestik kitsast humiidset rannikuriba läänes kontinentaalsema kliimaga idaosast.Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4..
madaldub naabertasandikeks; valitsevad ruhiorud, kaarid, moreenvallid)]. Vanaaegkonna lõpul muutus maismaaks suurem osa Lääne-Euroopast (Prantsuse keskmassiiv, Tšehhi massiiv, Sudeedid). Maakoore rebenemine e. kontinentaalne rift Reini jõe oru kohal lõhestas vanad tasaseks kulunud mäestikud mitmeks osaks ning kergitas pangasmäestikes (Vogeesid, Schwarzwald, Ardennid, Eifel). Lõuna-Euroopa pinnamoe kujunemine algas keskaegkonna lõpul (Alpi kurrutus, Aafrika laama sukeldumine Euraasia laama alla; tagajärjeks kurdimäestike ja nendevaheliste nõgude teke, Apenniini ps. piirkonnas maavärinad ja vulkanism (Etna, Vesuuv, Vulcano, Stromboli)). Keskseks osaks on Alpid (kõrgemad tipud üle 4 km (Mont Blanc 4807 m., Pr-Ital piiril), alpiinne pinnamood, teravad mäetipud, ahelike harjad, moreenvallid, järved). Karpaadid (3 km.) moodustavad ulatusliku kaare lõunasse
KORDAMINE GEOGRAAFIAOLÜMPIAADIKS: VEESTIK, MAJANDUS Veestik 97% Maal paiknevast veest asub maailmameres ja on soolane. Ülejäänud 3% on magevesi, mida leidub liustikes, jõgedes, järvedes, soodes, põhjaveena ja õhus veeauruna. Looduses on vesi pidevas ringluses. Miks mõne järve vesi pole mage? Kuiva ja palava kliimaga piirkondades ületab aurumine sademete hulga ja kui järvel puudub äravool, siis võibki selle vesi muutuda soolaseks. Fakt: Balkaši järv Kasahstanis on omapärane aga selle poolest, et pool järve on mageda veega ja pool soolasega. Kuidas vesi ringleb? 1) Veekogudest ja maapinnalt aurab vesi õhku. 2) Kõrgemale tõustes õhk jahtub, tiheneb ja veeaur kondenseerub ning tekivad pilved. 3) Kui veetilgad on piisavalt suured, langevad need sademetena alla. 4) Auramine toimub ka taimedelt (transpiratsioon) ja jäält (sublimatsioon). 5) Vihmavesi imendub osaliselt pinnasesse (moodustades põhjavee) ja ...
näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos on suved palavad ja niisked, talvel on ilmad üldiselt selged ja õhutemperatuur on 5° C ümber. Veevarud Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest, siis on tal ka väga pikk rannajoon. Jaapan asub Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide taifuunide teel. Jaapani jõed on lühikesed, kiirevoolulised ning erineva veehulgaga. Ebatasase pinnamoe tõttu on rohkesti vooluvett ning vähe laevatatavaid jõgesid. Saareriigis on palju väga ilusaid järvi. Arengutase Jaapan on kõrgelt arenenud tööstusriik. Riigi sisemajanduse kogutoodang on 4366 miljardit USA dollarit, elaniku kohta aga 38 341 USA dollarit. Jaapan on tööstuslikult väga võimekas ning seal on palju tehnoloogiliselt edasiarenenud suuri tootjaid mootorsõidukite, elektroonika, laeva, terase ja tekstiilitööstuse ning
Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna-suunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. Pinnamoe mõju Üheks peamiseks teguriks on mäestikud. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne-suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosades talvel temperatuur Ligi 10° C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Kliimat kujundavad soojad ja külmad hoovused, frondid, tsüklonid, päikesekiirgus. Mägised järsunõlvalised alad asuvad peamiselt
Idas suur veelahkmeahelik, mis kulgeb 3000km ulatuses rannikuga parralleelselt ning seal paikneb Austraalia kõrgeim mägi Kosciuszko , mille pikkus on 2228. Läänes asetsevad Suur Liivakõrb , Suur Victoria kõrb ja Gribsoni kõrb. Sisemaal asetsevad laubatuslikud tasandikud. Austraalia olulisim jõgi on Murray. Austaalia kliima on valdavalt kuum ja kuiv. Känguru on Austraalia sümbol . Austraalia kõrbed 1550000 km² Maastik Rannajoon on vähe liigestatud , ainus suur saar on Tasmaania. Pinnamoe kujundavad valdavad tasandikud ja jäänukmäed. Kõrgeim on ainult mandri idaosa, kus paikneb Suur Veelahkmeahelik. Lääneosa hõlmab põhiliselt 400-500m kõrgune lääneplatoo. Kõige rohkem sajab suure veelahkmeaheliku ida nõlval, madri idaosas on väga kuiv. Austaalias pole suuri jõgesid ega järvi. Iseloomulikud on ajutise vooluga jõed. Kliima Austaalia asub täielikult lõunapoolkeral. Seda ümbritsevad soojaveelised India- ja Vaikne ookean
t Suur-Helsingis elab 1233 tuhat inimest , mis on veerand kogu riigi rahvaarvust.helsingi on Soomepoliitiline ,majanduslik ,vaimne,teaduse ja kultuuri keskus. Helsingi elanikest on 6.2% rootsikeelsed ja seega ametlikel andmeil kakskeelsed. Soomes on umbes 1,4 miljonit perekonda.Naiste keskmine eluiga Soomes on 82aastat ,meestel 75aastat. Naised moodustavad 52%riigi tööjõust KLIIMA Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Põhja- Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved,lühike kevadning väga tuuline ja vihmane sügis.Talvist ilma pehmendavad edelast saabuvad õhuvoolud ja Atlandi kohalt tulevad madalrõhkkonnad. Soome keskmine temperatuur on nagu Eestiski 6-10*Cvõrra kõrgem kui mujal vastavatel laiuskraadidel.Kõige külmema ja soojema kuu keskmiste temperatuuride vahe on Soomes 20-28*C.
iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt. Kesk-kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas kuni Saaleni ja liituvad Maagimäestikuga Tsehhi piiril. Berliinist lõunas, riigi kesk-ida osas, on maapind rohkem madal nagu põhjas koos liivase pinnasega ja jõgede ääres asetsevate märgaladega nagu Spreewaldi regioon. Lõuna- Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. · Hinda pinnamoe mõju majandustegevusele. Tihedalt kultuuristatud Saksamaal on põllumajanduslikku maad 34%, metsa 31%, karjamaad 15%, teede ja ehituste alla jääb 20% pindalast. Majandustegevuseks ebasoodsad on järsunõlvalised mäed, Põhja-Saksa nõmmed ja üleujutav mererannik. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele
Tõenäoliselt külastatakse kõige enam Santiagot ja Põhja-Tsiilis asuvat Atacama kõrbe. KOKKUVÕTE Tee kokkuvõte sinu poolt iseloomustatud riigist 1. Pealkiri Pikim põhja-lõuna suunaline riik 2. Kirjeldused pikk, mägine 3. Tegevused, mis isel. riiki kalapüüdmine, teenindamine, arenemine 4. Tunded Huvitava pinnamoe ja asendiga riik. 5. Teema ümbersõnastus Pikim maa
· Iseloomusta riigi pinnamoodi. Pinnamood on Hiinas väga erinev on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres.Mäestikud moodustavad riigi kogupindalast 43%. Kuna Hiina on pindalalt suur,varieerub maastik väga palju. Lisaks asub riik veel laamade liikumise piirkonnas ja see tähendab et mäestikud ja kõrgendikud katavad peaaegu terve riigi. Madalikke leidub rannikualadel ja jõgede-järvede orgudes. · Hinda pinnamoe mõju majandustegevusele (põllumajandusele, transpordile, turismile jm). Pinnamood mõjutab majandustegevust päris palju,sest mäestikud segavad transporditeede rajamist, ning põllumajanduse arendamist. Ligi pool Hiina kogupindalasti on mäestike all, kui mäestikke poleks oleks selle riigi majandustegevus, populatsioon ning teised majandus harud täiesti laes. · Milliseid sise-või välisjõudude kujundatud pinnavorme võiks selles riigis esile tuua?
lavamaad, kus orud ja lahed ei anna tooni. Keskmine kõrgus merepinnast on umbes 490 m (Euroopa keskmine kõrgus on 300 m). Norra paikneb nõrga seismilisusega alal. Maavarade poolest on Norra rikas, seal leidub naftat, maagaasi, vase-, nikli-, raua-, tsingi-, titaani-, tina- ja molübdeenimaaki ning kromiiti ja püriiti, samuti kivisütt. Tähtis loodusressurss on ka hüdroenergia; umbes 99 protsenti elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades. Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad. Kalavarud on suured. Tähtis loodusvara on ka mets. Norras lahutab Skandinaavia mäestik kitsast humiidset rannikuriba läänes kontinentaalsema kliimaga idaosast. Norra läänerannikul on Golfi hoovuse tõttu laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Mida sügavamal sisemaal, seda kontinentaalsem on kliima. Sademeid jääb vähemaks, suved on soojemad, talved märgatavalt külmemad
Süvaookeanis, mis asub mandrijalamil, on ahelikke, mägesid ja tasasepõhjalisi nõdusid. 2 Mandrilava, mandrinülv ja mandrijalam Rannikualad paikenevad mandrilava piiril. Rannikualad- meresid ja lahti ääristav vöönd. Lainetuse mõjule alluvat maapinnavööndit nimetatakse rannavööndiks: maismaaosa on rand ja veealune osa on rannanõlv. Tekke, pinnamoe ja rannajoone liigestuse järgi eristatakse rannikutüüpe: estuaar, atoll, fjord, skäär, laguun, limaan. Estuaar lehtersuue, suure jõe sügav mere poolne lainenev suue või kitsas suudmelaht (Matsaky laht Kasari jõe suue). Ökoloogilised tingimused, eriti soolsus, om väga muutuvad. Rikas ja omapärane elustik koosneb riimvee-organismidest ja eürohaliinsetest mahe- ja mereveeorganismidest. Atoll rõngassaar
Loodus. Türgi hõlmab Aasias Väike-Aasia poolsaare ehk Anatoolia ja Euroopa Balkani poolsaare äärmise kaguosa Ida-Traakia ehk T-Traakia. Neid eraldab Bosboruse väin ning Marmara meri. Musta mere ja Vahemere rannik on vähe liigestunud ja saarevaene, Egeuse mere saarerohkel rannikul on palju poolsaari ja lahtesid, kuid peaaegu kõik saared kuuluvad Kreekale. Suurim Türgile kuuluv saar on Egeuse mere kirdeosas asuv Gökceada. Türgi asub lähistroopikas, kuid pinnamoe, maapinna kõrguse ja mere mõju tõttu on kliimaerinevused suured:rannikul on ilmastik pehme, siseosas karm. Niiske ja pehme maapind on vaid Musta mere rannikul. Jõed on kärestikulised, väga kõikuva vooluhooga ja energiarikkad ega sobi liikluseks. Umbes 80% muldadest on õhukesed mägimullad, viljakamad on rannikumadalike ja jõeorgude alluviaalsed ja punamullad. Musta mere rannikul kasvab lähis-troopiline taimestik, kõrgemal on okasmets ja alpiniidud
rahvusvahelistes vedudes? Põhjenda lühidalt. Riigi sisevedudes võiksid olla tähtsal kohal siseveetransport, millega saab vedada suuri koguseid ja raudteetransport, mis on kiire ja millega saab ka vedada suuri koguseid. Rahvusvahelistes vedudes võiks olla tähtsal kohal meretransport, millega saab vedada suuri koguseid ja õhutransport, mis on kiire. 3. Iseloomusta eri transpordiliikide arengutaset selles riigis. (a) Autotransport Teedevõrk on lääneosas hõredam mägise pinnamoe pärast, kuid tihedam idaosas, kus on tasane pinnamood. Autoteede kogupikkus on 3.3 miljonit kilomeetrit. (b) Raudteetransport Raudteetransport on kõige kasutatavam pikamaa transpordiliik Hiinas. Sellega veetakse 24% kogu maailma raudteetranspordi kogustest. Hiinal on maailmas teine pikim raudteede võrk, mille kogupikkus on 91 000 km ja millest 40% töötab elektriga. Kiirraudteid on hiinas 7000 km, mis lubavad rongidel sõita üle 250 km/h.
õhukesekihiline jämekristalne lubjakivi ja dolomiit, milles esineb arvukalt võrdlemisi suuri rõngaid - mereliiliate varrelülisid. Kõige nooremad Saaremaa aluspõhja kivimid paljanduvad Sõrve läänerannikul, koosnedes õhukesekihilistest lubjakividest savikate ja liivakate vahekihtidega. Peale majandusliku otstarbe (kaarma dolomiidi kaevandus) on Saaremaa aluspõhja moodustavad kivimid ka teadusliku tähtsusega, kuna nad sisaldavad väga palju kivistisi ning on hästi alal hoidunud. Pinnamoe poolest on Saaremaa Lääne-Eesti madaliku koosseisu kuuluv paelava, kus esineb nii aluspõhjalist kui ka pinnakattest tingitud väiksemaid pinnamoe ebatasasusi. Pinnakate on enamasti rähkmoreen, klibu, mere- ja tuiskliiv. Pinnakatte paksus on kohati (valla keskosas) alla 5 m, valla kaguosas 5-10 m. 7 Karstialad
Riigikeel(ed): soome ja rootsi Riigihümn: Maamme (Vårt land) Rahvaarv: 5 276 955 (2006) Rahvastiku tihedus: 17,2 in/ km2 President: Tarja Halonen Peaminister: Matti Vanhanen Iseseisvus: 6. detsember 1917 Rahaühik: euro (EUR) Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg Domeen: fi Telefonikood: 358 5 3 KLIIMA Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehhme. Põhja- Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved. Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, võib esineda kesköist valgusst - mida enam põhjas, seda rohkem päevi kestab valgustatud periood. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ning ei tõuse talvel üldse 51 päeva. 6 4 HALDUSJAOTUS 1
Jõgi on midagi enamat kui veega täidetud renn. Kord rikutud jõge taastada on heal juhul ülimalt keerukas ja kulukas, enamasti aga peaaegu võimatu. Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Hüdroenergiat muundatakse otse mehhaaniliseks energiaks (näiteks veskites) või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Seega on Eesti jõed väikesed ja suhteliselt veevaesed. Tasase pinnamoe tõttu on ka jõgede keskmine kalle väike. Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal on tagasihoidlik ning puuduvad võimalused suurte hüdroelektrijaamade rajamiseks, kuid meil leidub küllaldaselt suurema koondatud langusega jõeosi, mis on kõ1blikud vee-energia kasutamiseks. Hetkeseis ja tulevik Tänapäeval töötab Eestis neli üle 100 kW hüdroelektrijaama koguvõimsusega umbes 1785 kW ja mitu mõne kilovatist mikro-hüdroelektrijaama.
Suurbritannia kesk- ja lõunaosa on tuntavalt kujundanud mandrijää. 7. Märgi riigi kontuurkaardile suuremad pinnavormid: tasandikud, madalikud, mäestikud jm. -............................................. -................................................. -............................................. -............................................. -............................................. 8. Hinda pinnamoe mõju majandustegevusele(põllumajandusele, transpordile, turismile jm). Pinnamood ei oma erilist mõju majandustegevusele, sest olenemata mägistest piirkondadest toimivad kõik majandusharud, sealhulgas transpordivõrgustik täies võimsuses. Turism on samuti kõrgel tasemel, sest Suurbritannia vahelduv maastik on küllaltki suur ning ligitõmbav atraktsioon. 9. Milliseid sise-või välisjõudude kujundatud pinnavorme võiks selles riigis esile tuua?
ümbrusesse. Keskmine eluiga on kõrge. 19. Mis on peamised Lõuna-Euroopa kui sihtkoha tõmbetegurid? Kolm suurt regiooni tõmbetegurit on rannad, päike ja liiv. Peamisteks tõmbeteguriteks on Lõuna-Euroopa rannikulinnad ja kuurortid, sealsed kruiisid ja ekskursioonid. Lõuna-Euroopa eriti oluline turismielement on palverännakud. 20. Mis iseloomustab Põhja-Euroopa pinnamoodi? Põhja-Euroopa on poolsaarte ja saarte regioon, mida eraldavad üksteisest lahed. Pinnamoe oluline element on mägismaa. Mäed pole kõrged, aga nad on järsud. Järved on sügavad. Euroopa kõige kirdepoolsem riik Island on basaltkivimist koosnev saar. 21. Mille poolest on eriline Islandi loodus? Islandi saarest kolmveerand on viljatu ja metsatu. Maastik on järsk ja mägine ning suures osas liustikega kaetud. Regioonis esineb vulkaanipurskeid, maavärinaid ja seal on palju kuumaveeallikaid, mis muudavad riigi üheks kõige aktiivsemaks vulkaaniliseks piirkonnaks maailmas
Riigikeel(ed): soome ja rootsi Riigihümn: Maamme (Vårt land) Rahvaarv: 5 276 955 (2006) Rahvastiku tihedus: 17,2 in/km2 President: Tarja Halonen Peaminister: Matti Vanhanen Iseseisvus: 6. detsember 1917 Rahaühik: euro (EUR) Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg Domeen: fi Telefonikood: 358 5 KLIIMA Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehhme. Põhja- Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved. Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, võib esineda kesköist valgusst - mida enam põhjas, seda rohkem päevi kestab valgustatud periood. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ning ei tõuse talvel üldse 51 päeva. 6 HALDUSJAOTUS
erineva kivimilise koostise ja kujuga pinnavormide rohkusest. Vee liikumine ja ainese ümberpaiknemine ning sellest lähtuvalt muld- ja taimkatte kujunemine on neil toimunud erinevalt. Igal kivimilisel alusel on kujunenud iseloomuliku koosluse ja kasutuseeldustega maastik. Maastikuline liigestatus avaldub pinnavormide, taimekoosluste, veekogude ja rajatiste kaudu. Kõige üldisema ettekujutuse maastike erinevustest annab nende jaotamine maastikurajoonideks. Need on pinnamoe suurvormidel (kõrgustikel, lavamaadel, nõgudes jms) või nende suurtel geoloogiliselt erinevatel osadel sarnastes kliimaoludes kujunenud looduskompleksid ehk geokompleksid ehk geosüsteemid, mis võivad hõlmata tuhandeid ruutkilomeetreid. Jääajajärgsel ajal on maastikke kujundanud erinevad tegurid (näiteks lainetus, üleujutus, soostumine, erosioon, karstumine). Rajoonisiseste iseärasuste alusel eristatakse allrajoone ehk paikkondi.
Austraalia Maastik Suurem osa Austraaliast on iidse Gondvana mandri jäänuk. Rannajoon on vähe liigestunud, ainus suur saar on Tasmaania. Piki kirderannikut kulgeb Suur Vallrahu. Pinnamoe kujundavad valdavalt madalad lavamaad, tasandikud ja jäänukmäed. Kõrgem on ainult mandri idaosa, kus paikneb Suur Veelahkmeahelik. Mäestikust läänes, Carpentria lahest Suure Austraalia laheni, asub Keskmadalik. Ülejäänud lääneosa hõlmab põhiliselt 400- 500 m kõrgune Lääneplatoo. Lõunaosas asub ulatuslik ühegi voolusängita karstunud Nullarbori lubjakivitasandik, mille kuni 200 m kõrgune rannikuastangu jalamil leidub suuri allikaid
Mäestikud ja kõrgustikud hõlmavad 70% kogupindalast. Mägialasid lõhestavad sügavad kuristikud, kus käreda vooluga jõed moodustavad uhkeid joastikke. Nendes kohtades leidub palju kuumaveeallikaid. Kuna tasaseid alasid on Jaapanis vähe, siis haritav ala hõlmab 15% kogupindalast. Kõige ulatuslikum on 13 000 ruutkilomeetri suurune Kanto tasandik Honshu saarel. Seal asub ka Jaapani pealinn Tokio.Jaapani jõed on lühikesed, kiirevoolulised ning erineva veehulgaga. Ebatasase pinnamoe tõttu on rohkesti vooluvett ning vähe laevatatavaid jõgesid.Saareriigis on palju väga ilusaid järvi. Kõige suurem järv on Biwa järv, see asub Honshu saarel. 70% Jaapani territooriumist katavad metsad. Jaapanis on vahelduv kliima ja sellepärast on ka taimestik vaheldusrikas.Loomastik aga pole nii mitmekesine, kui taimestik. Riigis elab 140 imetajaliiki. Nendest väärivad esiletõstmist jaapani makaak, punakaru, mustkaru ja pruunkaru. 450 linnuliigist on
kohati meenutab jäätunud kõrbe. Tühi, vähese elustikuga. Joonis 3 Kanada pinnamood Arktiline ja lähisarktiline märgistusega maa-alad (joonisel 3 kollase ja rohelisega) võtavad enda alla 40 kuni 45 protsenti Kanada riigipinnast. Lähisarktiline maa-ala algab sealt, kus puud ei saa enam elada. Selline ülemineku tsoon on 30 kuni 150 kilomeetrit lai. Põllumajandusega tegelemine on nendel aladel raskendatud. Nendel aladel esineb ka tundra ja igikeltsa pärast pinnamoe künklikkust mida kutsutakse vahel selle väljanägemise pärast ka kilpkonna kilbi mustriks. Kanada idapoolne äär Labradori poolsaarelt Baffin saareni ja sealt Ellesmere saareni on mägine (jäised mäed) mis võivad olla kuni 1,5 kilomeetrit kõrged. Rannikutel esinevad ka fjordid ehk lõhangud (pikad ja kitsad liustikutekkelised merelahed või väinad). Liustikud katavad umbes 5 protsenti Kanada arktilise maa-ala pinnast. Põllumajanduslikult kasutatavad maa-alad
setteid. (vaata lisa 1, joonis 3.) Harjumaakond on suhteliselt tasane ja seda peamiselt pinnakate õhukesele kihile. 4 https://et.wikipedia.org/wiki/Pinnakate 5 https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus/metskonnad/harjumaa-metskond 5 Mandrijäätekkelised pinnavormid Eesti pinnamoe kujunemises on suurt osa etendanud mandrijää. Viimane Weichseli jääaeg algas umbes 110 tuhat aastat tagasi. Aeglaselt edasiliikuv jääliustik kulutas ja lihvis enda all olevat pinda, tekitades mitmesuguseid kulutusvorme. Enim on mandrijäätekkelisi pinnavorme Lõuna-Eestis, kus on tänu sellele võrdlemisi künklik pinnamood, mis kujunes viimase jääaja lõpul.6 Põhja- Eestis Põhaja-Eesti lavamaadel on enam mooreentasandike, mis tekkisid liustikujää
arvatud kokaiin ja kanep).Alates 20.sajandi algusest on tähtsaimaks saaduseks olnud kohv .Umbkaudselt asub seal 300,000 kohvi kasvatavat farmi,enda alla võttes 2,5 miljonit aakrit maapinda,tootes 654,000 tonni kõrgkvaliteetset kohvi Järgmisena eksportimise tähtsuselt on banaanid,puuvill,suhkruroog,pirnid ja lilled.Põhilisteks kodumaal kasutamiseks viljad on riis,kartul,mais ning tubakas. Colombia on veel tuntud oma mägise pinnamoe pärast,kuid riigi erinev topograafia ning kliima lubavad laialdlasest kasvatada erinevaid taimekultuure. Kariibi madalmaast, kus asuvad banaani istandused,kuni Andide mägismaani,kus asuvad kohvi istandused,on colomblased kasvatanud erinevaid põllumajanduslike saaduseid. Colombiat katab palju erinevat tüüpi troopilisi metsi,kuigi palju müüakse välja.Hilistel 80'ndatel umbes 500,000 hektarilt toodeti ümarpuitu.Kuigi seal kasvab rohkem kui tuhat erinevat
tööd VOOLUKIIRUSE SEOS JÕE POOLT TEHTAVA TÖÖGA ülemjooks voolukiirus keskjooks suur voolukiirus alamjooks keskmine vool aeglane kulutab põhja kulutab ehk kaldaid meri PÕJAEROSIOON ehk SETITAMINE KALDAEROSIOON kujunevad deltad oskab selgitada vooluvee osa pinnamoe kujunemisel: lammi ja settetasandiku tekkimine; Voolava vee reljeefi kujundav tegevus: Kulutus ehk erosioon. Kujunevad erinevad jõeorud, tekivad joad, jõgede soodid, jne. Setetete transport ehk tahke materjali ärakanne. Setete ärakande tagajärjel jõeorud süvenevad, settimiskohtades tekivad sette lavad, -tasandikud ja deltad. Setete kuhjamine ehk akumulatsioon. Setete kuhjamise tagajärjel tekivad tasandikud ja deltad. Mõned jõeoru lõigud täituvad setetega ja jõgi
Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna-suunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. (Põhja-Ameerika ja Vaikse ookeani laama mõjul). http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid#Pinnamood 8.Suuremad pinnavormid http://www.geographicguide.net/america/pictures/unitedstates.jpg 9.Hinda pinnamoe mõju. Üheks peamiseks teguriks on mäestikud. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne-suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosades talvel temperatuur Ligi 10° C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Kliimat kujundavad soojad ja külmad hoovused, frondid, tsüklonid, päikesekiirgus. Mägised järsunõlvalised alad asuvad peamiselt lääneosariikides, idaosas on
Juuli,august, september, oktoober,november püsib + kraadi juures. Novembri alguses läheb külmaks ja detsembris on juba -5 kraadi külma. Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Lõuna-Soomes kestavad talved (ööpäeva keskmine temperatuur alla 0°C) tavaliselt umbes 100 päeva, lumi on maas novembri lõpust kuni aprillini. Temperatuuri miinimum
sademeid. Tekivad lumepiirist kõrgemale. Jaotumine: 1) oruliustikud – asuvad mäestikes, liiguvad raskusjõu mõjul kõrgemalt madalamale, 2) mandriliustikud – paks jääkeha, katab kõik reljeefi tasasused. Liigub jääalakeskmest servaalade poole. Tähtsus; a) ühtlustavad kliimat b) oluline mageveevaru c) osa veeringest 5.BIOSFÄÄR Murenemise tähtsus: 1) mulla tekkes ja arengus väga tähtis osa 2) pinnamoe kujundaja 3) karsti tekkimine - vaatamisväärsused Keemilise ja füüsikalise murenemise võrdlus Keemiline murenemine ehk porsumine – Füüsikaline murenemine ehk rabenemine – keemiline koostis muutub keemiline koostis ei muutu Mikroorganismid lagundavad Erinevad mineralid tõmbuvad erinevalt kokku Soojades ja niisketes piirkondades Temperatuuri kõikumise tõttu
muudavad aga väga tugevasti maailma klimaatilist süsteemi ja läbi selle ka ökosüsteemi arengut. Tänapäeva kõige raskem probleem on, et inimkond on jätkusuutmatu energiallika toel kasvanud 7 miljoni elanikuni, kellest enamus sõltub igapäevaselt sellest energiast nii oma toidu, transpordi kui ka paljude muude hüvede jaoks. tahkete kütuste kaevandamisel ja kasutamisel tekkivad keskkonnaprobleemid. 1)Looduskeskkonna muutused (põhjavee taseme alanemine, koosluste muutus, pinnamoe muutused jm). 2) Põhja- ja pinnavete reostumine. 3). Aheraine ja põletamise jäägid maapinnal. 4) Põletamise jäägid atmosfääris. 5) Õhusaaste suurlinnades (sudu) ja maanteede ääres. Tahkete kütuste kaevandamisel ja kasutamisel tekivad ohtlikud ained, mis põhjustavad atmosfääri saastust. 1.Väävliühendid :Vääveldioksiidi (SO2) looduslikest allikates olulisim on vulkaaniline tegevus
HISPAANIA Hispaania on riik edela Euroopas, Pürenee poolsaarel. Hispaania on võrdlemisi mägine maa. Rohkem mägised on kirde , põhja, kesk ning lõuna alad. Hispaania keskosa hõlmab kuiv kiltmaa. Laiguti on poolkõrbe. Hispaania lõunaosal on palju ühist Põhja- Aafrikaga. Metsarohke põhja- ja looderannik sarnaneb rohkem Kesk- Euroopaga. Põhja ja loode osas on parasvöötmele iseloomulikud metsapruun- ja leetpruunmullad. Ülejäänud maad iseloomustavad kõvalehise metsa ja võsa rusk- pruunmullad ja hall pruunmullad. Pruunmuldade omapäraks on võrdlemisi paks huumushorisont, mis tagab pruunmuldade suure viljakuse. Maa on osa kohtades väga kuiv, mille tõttu niisutatakse maad. Põllumajandustootjad võtavad suurtes kogustes vett nõudvad niisutusmeetodid kasutusele tootlikkuse võimaliku suurendamise otstarbel. Hispaanias saadakse näiteks rohkem kui 60% põllumajandustoodete koguväärtusest sellelt 14%-lt põllumajandus...
Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast 'kütt'. Miks ja millal hakati soomlasi nii kutsuma on kahjuks teadmata. · Finnmark Finnmark (põhjasaami keeles Finnmárku, soome keeles Ruija) on Norra põhjapoolseim maakond. Asub Põhja-Jäämere rannikul, piirneb idas Venemaa ja lõunas Soomega. Ajalooliselt on Finnmargiks nimetatud ka praegusest maakonnast laiemat ala Lapimaal. Pinnamood Pinnamoe poolest on riik madal, metsane ja järvederohke. Loodus on Soomes mitmekesine, ulatudes lõunaranniku saarestikumaastikest Kesk-Soome tihedate metsadeni, Karjala mäeharudeni ja lõpuks Lapimaa puudeta tundrateni. Pinnamoe on kujundanud mandrijäätumised, nagu enamikes Põhja- Euroopa (kaasa arvatud ka Eestis) riikides. Mandrijää on kujundanud palju kõrgeid moreenseljakuid (Salpausselkä moreenseljakud) ja vallseljakuid ehk oose (Punkaharju vallseljakud). Aluspõhja kivimid on üle 1, 5
......................................13 Kasutatud kirjandus........................................................................................................14 Lisad...............................................................................................................................15 2 Sissejuhatus Gümnaasiumi geograafia kursuses tegeletakse põhjalikumalt maailma riikide majanduse, struktuuri, loodusolude, pinnamoe, maavarade jms. Autor valis referaadi teemaks Venezuela, sest iga õpilane tutvub süvitsi ühe riigi oludega ja tutvustab seda ka oma kaasõpilastele. Tavaliselt teatakse Venezuelat kui üht Kariibimere ääres paiknevat riiki alati on tore ka rohkem teada. Autor tahab teada saada ja tutvustada riigi olusid. Tekstitöötluse alane eesmärk on õppida teksti töötlust, vormindamist, infootsimist jpm. Kindlasti saab autor ka esinemiskogemuse. Antud töö koosneb neljast
muret väljendavad maalid. Teater Teatritegevuse alged pärinevad 12 . sajandist. Lavastati peamiselt farsse ja moraliteesid ehk ilmaliku sisuga näitemänge. 1960- 1970 suurenes huvi rahvusliku näitekirjanduse vastu. Tänapäeval on menukad kabareeteatrid ning tegutseb palju eksperimentaaltruppe. Kokkuvõte Holland on kuningriik Lääne- Euroopas Põhjamere kaldal ,kus valitseb konstitutsiooniline monarhia. Holland on tuntud omapärase pinnamoe, huvitava kultuuri , põneva turismi ja vaatamisväärsuste poolt. Kõik teavad ju Hollandi kuulsaid juuste , kirevaid tulbimaastikke , puukingi ja vägevaid tuuleveskeid. Kuigi riik on tihti üleujutatud ja liigniiske pinnasega on sealsed kohalikud arendanud väga tulusat põllumajanust ,mis on tänapäeval suurimad majanuseharusid Hollandis. Nii samutigi tööstus, enrgiamajandus ja turism on need ,mis Hollandile kuulsust ja tulu toob . Sisukord 1
Kõige väiksemad elusolendid on mikroorganismid ehk mikroobid. Biotsönoos ehk elukooslus on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal (biotoobis) elavate organismide kogum, ehk mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum. Ökotoop: on taimekoosluse kasvukoht taimekoosluse abiootiliste tingimuste kogum antud paigas. Ökotoop hõlmab klimaatilisi, hüdroloogilisi, edaafilisi, pinnamoe ja pinnakatte tingimusi. Ökoton: kahe erineva koosluse üleminekuala(kallas,põld-mets, liikide leviku tõke) Trofilised tasemed: Liigitus vastavalt sellele, kuidas hangivad toitu ja energiat produtsendid- saavad energia päikesevalgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest autotroofid e. isevarustajad konsumendid- kes surmavad oma saagi, söövad taimi ja teisi loomi
keskplatoo. Riigi põhjaosa ja Kra maakitsus Malaka poolsaarel on mägised. Kõrgeim punkt on Doi Inthanon, mis asub 2576 meetri kõrgusel merepinnast. Madalikud ja tasasemad alad on rannikualadel ja riigi keskosas. Veestik on Tais tihe. Mäed on alguseks paljudele jõgedele. Suurimad on Mekong, Ping, Nan, Salweeni. Loodusvaradest leidub Tais tina, maagaasi, volframi, tantaali, puitu (peaaegu 50% Taist on kaetud lehtpuu metsaga), pliid, kipsi, pruunsütt, fluoriiti. Khai saar. Tai pinnamoe kaart: TAI ARENGUTASE: (2010 aasta andmed) TERVIS Avalikud kulutused tervishoiule 2.7(% SKPst) Imikuuremus 14,0 (1000 elussünni kohta) Keskmine eluiga 69,302 aastat HARIDUS Kombineeritud hariduse näitaja mõlema 78,0 (%) soo kohta Kulutused haridusele 4.9 (% SKPst) (%)
Külm hoovus hoovus, mille temperatuur on madalam kui ümbritseva vee temperatuur Rannajoon vee ja maismaa kokkupuutejoon Rannik maismaa ja suure veekogu üleminekuala; liigestuse järgi eristatakse nt fjord- ja skäärrannikut, maapinna kallakuse järgi laug- ja järsakrannikut, tekkeviisi järgi kulutus- ja kuhjerannikut Laugrannik rannik, kus merepõhi on väikese kallakusega Järskrannik rannik, mis kujuneb pinnamoe suure kallakuse korral Laht maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa Väin kitsas veeala, mis ühendab suuremaid veekogusid või nende osi ja eraldab maismaaosi (nt Soela vain, Gibraltari vain) Siseveed maismaal paiknevad veed, nagu jõgede, järvede, liustike vesi, põhjavesi jne Põhjavesi maakoore ülemistes kihtides paiknev vesi, mis täidab kivimite poore ja lõhesid Allikas maapinnale või veekogu põhja väljuv põhjaveevool
Kool Nimi Klass UUS-MEREMAA Referaat Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks Uus-Meremaa uurimise, sest mulle väga meeldib see riik, ja ma tahaks sinna kunagi reisida. Ja just sellepärast tahangi rohkem teada selle riigi kohta. Referaadis on juttu Uus-Meremaa majandusest, arengust, tööstusest ja veel paljust huvitavast. Minu eesmärgiks on uurida Uus-Meremaa arengut, ning riigi sise- ja välisoludest. Teema valdkond on seotud geograafiaga. Uus-Meremaa Riigi geograafiline asend Uus-Meremaa asub Okeaania edelaosas ...
Keel Ametlik riigikeel on hiina keel, mis põhineb mandariini keelel. Seda kõneleb rohkem kui 70% rahvastikust. Paljud hiinlased räägivad ka Kvantungi, Wu ja Kejia murret. 55 tunnustatud rahvusvähemust räägivad igaüks oma murret või keelt. Paljud äritegelased oskavad inglise keelt. Kohalik aeg Ajavahe Eesti ja Hiina vahel on 5 tundi suvel ja 6 tundi talvel. Kliima Sellise määratu maa-ala (põhjast lõunasse 49 laiuskraadi) ja mitmekesise pinnamoe tõttu asub Hiina paras-, lähistroopilises ja troopilises kliimavöötmes. Jangtse jõgi jaotab riigi klimaatiliselt jämedalt võttes kaheks. Talv Põhja-Hiinas algab enamasti novembris ja jätkub veel märtsis. See on siiski kuiv üldiselt päikesepaisteline, temperatuurid tõusevad harva üle 0°C. Lõuna-Hiina talv on suvest lühem, ent külm ja niiske, välja arvatud Yunnani, Henani ja Guangdongi provintsis. Temperatuur võib langeda -10°C-ni. Lumigi pole haruldane, nt Hiina
Geograafia osa komplekseksamist 2. Üldmaateadus 1. Iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort. Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. Maakoore piir vahevööga kannab Moho (ka M) piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohorovićići auks, kes selle 1909 aastal avastas. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Tänapäeval teatakse, et astenosfäär on vahevöö kiv...
· Ontogenees ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni. · Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga · Ökotoop on taimekoosluse kasvukoht taimekoosluse abiootiliste tingimuste kogum antud paigas. Ökotoop hõlmab klimaatilisi, hüdroloogilisi, edaafilisi, pinnamoe ja pinnakatte tingimusi. · Biotoop on ühetaoliste keskkonnatingimustega asustusala, kus elavad seal kohastunud loomad ja taimed. · Ökoton on kahe ökosüsteemi (või koosluse) vaheline siirdeala, piir (piiriala) · Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri. · Biogeograafia on teadusharu, mis käsitleb liikide levikut ja sellest tulenevaid protsesse.
üle merepinna) ja kogu Põhja-Euroopas. Loodusvarad Maavaradest leidub Norras naftat, maagaasi, vase-, nikli-, raua-, tsingi- titaani-, tina- ja molüb deenimaaki ning kromiiti ja püriiti, samuti kivisütt. Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Mineraalseid maavarasid ei ole piisavalt. Tähtis loodusressurss on ka hüdroenergia; umbes 99 protsenti elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades. Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad. Kalavarud on suured. Tähtis loodusvara on ka mets. Kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikus kasutuses. 10 Norra nafta puurtorn Kliima Norras lahutab Skandinaavia mäestik kitsast humiidset rannikuriba läänes kontinentaalsema kliimaga idaosast. Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima
MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad 1. Maastiku mõiste (jagunemine): kui geokompleks, kui taksonoomiline üksus, kui peizaas. loodusmaastik kultuurmaastik Mis tahes suuruse ja keerukusega looduslikterritoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa ala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima, muld, taimkate jt.) moodustavad maastikes toimuva aine ja energiavahetuse tõttu harmoonilise terviku ja mõjutavad üksteist (näiteks: metsaga kaetud moreenküngas, soomassiiv); kindla mahuga üksus geokomplekside taksonoomilises süsteemis; maastikurajoneerimise põhiüksus, mis erineb nii tema suhtes madalamat (maastiku morfoloogilised osad) kui ka kõrgemat (maastikurajoon) järku üksustest; looduslikmajanduslik territoriaalne süsteem, milles on vastastikuses seo...
I Ökoloogiline taastamine Ökoloogilise taastamise mõiste ja eesmärk Ökoloogiline taastamine - loodusliku süsteemi (populatsiooni, koosluse, ökosüsteemi) või mõne selle komponendi (taas)loomine eesmärgiga taastada süsteemi mõni toimeprotsess või terviklikkus. Ökoloogiline taastamine (praktiline) tugineb suuresti ökoloogilisele distsipliinile – taastusökoloogiale (teoreetiline). Ökosüsteemi teenused 1.Varustavad teenused • toidu tootmine (looduses metsikult kasvavad toiduained) • värske vee olemasolu • mineraalained • erinevad looduslikest liikidest saadavad ravimid, vajalikud kemikaalid ja muud produktid • bio-ja hüdroenergia 2. Reguleerivad teenused • süsinikuringe ja kliima regulatsioon • jääkainete biolagundamine • vee ja õhu looduslik isepuhastumine • taimede tolmlemine • kahjurite ja haiguste kontroll 3. Elu toetavad teenused • toitainete levitamine ja ringlus • seemnete levitamine • fotosüntees ehk primaarproduktsio...
*~190 000 järve( 10% Soomest). Siseveekogude rannajoon on niivõrd suur, et igale inimesele võiks kuuluda 300m rannajoont. * Suuremad jõed soomes on Kemijoki, Ounasjoki, Simojoki, Lijoki jne. Siseveekogusid kasut. transpordiks, palgiparvetuseks, tööstusveeks, kalapüügiks, puhkuseks ja turismiks. Sisevete suurim saar- Soimaas- Soisalo 3.Kliima ja seda tingivad tegurid. *kliima suhteliselt pehme (Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu). * Põhja-Soomes, eriti Lapi maakonnas, on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved. Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, esinevad seal polaarpäev ja polaaröö. *Lõuna- Soome kliima on meie omale suhteliselt sarnane *Soome asub jahedas parasvõõtmes. Põhja osa ulatub lähisarterjaalsesse võõtmesse. Suure ulatusega põhjast lõunasse on tema kliima väga erinev.
ÜLDANDMED: Pindala: 9 984 670 km² Rahvaarv: 2009 aasta: 33 634 341 Rahvastiku tihedus : 3,3 in/km² Pealinn: Ottowa. Ottawast sai Kanada pealinn 31. detsembril, kui kuninganna Victoria selle pealinnaks valis. Pealinna elanike arv: 812,000 Keel: Inglise ja prantsuse Rahaühik: CAD (kanada dollar). Kanada rahaühik aastast 1858, märgitakse tavaliselt dollari sümboliga $ või C$. GEOGRAAFILINE ASEND: Kanada, mis on maailma suuruselt teine riik, asub Põhja-Ameerikas ning hõlmab mandri põhjaosa (v.a. Alaska), Kanada arktika saarestikku, Newfoundlandi ja paljusid teisi rannikulähedasi saari. Kanada piirneb põhjas Põhja-Jäämerega, lõunas USA-ga, idas Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänes Alaska ja Vaikse ookeaniga ning kirdes Baffini lahega. Piir USA-ga lõunas kulgeb mööda St. Lawrence'i jõge, suurt järvistut ja sealt edasi juba piki 49. paralleeli. Maapiiri on Kanadal vaid USA-ga ning selle pikkus on 8893 kilomeetrit, millest omakor...
puhkemajanduslik väärtus. Eriti silmapaistvad on väikesed metsajärved. Järvedele võivad halvasti mõjuda röövpüük, reostus, veetaseme muutumine ning koordineerimata turism. Väikeveekogudeks on looduseliku tekkega lombid, mis on liiga väikesed, et olla järved ja inimeste poolt rajatud tiigid. Looduslikud väikeveekogud on enamasti tekkinud mitmekesise ja 5 vahelduva pinnamoe tõttu. Väiksed tiigid mis talviti põhjani läbikülmuvad, on elupaigaks haruldastele kahepaiksetele ja putukatele (4). Vooluveekogud on tähtsad looduslikes ja taastuvates sängides voolavad jõe ja ojalõgud, milliseid on Ahelo jõel, Mustjõel, Silla ojal ja Jargla ojal. Rahvuspraki jäävatest vooluveekogudest moodustavad looduslikes sängides olevad jõulõigud alla 5% (4). 2.3 Sood ja rabad Sood moodustavad karula rahvuspragist pea 10% ning tänu Karula pinnamoele on sood väikse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
