kaks saaki. Maaparandustöödest tehakse Brasiilias maa kuivendamist, sest seal on tihtipeale väga niiske , kuna seal asub palju kõrgustikke ja ookean on ka lähedal. Brasiilias ei ole võimalik igalpool tegeleda põllumajandusega, sest näiteks Brasiilia põhjapool asub Amazonase dzungel ja seal ei saa kasvatada selliseid taimi mida põllul kasvatatakse, kuna seal on liiga niiske ja Brasiilia keskosas on suured mäed ja seal on ka suhteliselt raske põldu harida pinnamoe tõttu ja seepärast ei saa kasutada põlluharimiseks mõeldud tehnikat. Majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks on see, et riigil on kapital(hooned, masinad, väetised, tõuloomad, seadmed, seemned, maaparandus), tööjõud(tööjõu hulk ja oskused), valitsuse poliitika(toetused,tollipoliitika), turustamise võimalused ja äriteenuste kättesaadavus(masinahooldus, sordi- ja tõuaretus, koolitus,turundus,kindlustus). Tööjõud Brasiilia põllumajanduses on 8% kogu rahvaarvust
km2), 130 m kõrguselt Urvaste suunas madalduv sandur. Seda läbib Võhandu (ülemjooksul Pühajõe) terrassiline org. Kõrgustiku kaguosa, mille kõrgus jääb enamasti alla 150 m, on eriline võrdlemisi sügavate (kuni 40 m) orgude rohkuse tõttu. Suurematest väärivad siinkohal nimetamist Kooraste, Jõksi-Piigandi, Erastvere-Ahja ja Urvaste ürgorg. Kõiki neid markeerivad piklike orujärvede ahelikud. All on välja toodud Otepää kõrgusiku pinnamoe joonis(http://entsyklopeedia.ee/meedia/otep%C3%A4%C3%A4_k %C3%B5rgustik1/otepaa_korgustiku_pinnamood ). 5 Kliima Otepää kõrgusiku kliima on ümbritsevatest aladest võrdlemisi erineva kliimaga. Summaarne päikesekiirgus on kõrgustikul suvel veidi väiksem kui ümbritsevatel tasandikel. Kõrgusiku suurem kõrgus ja liigestatud pinnamood soodustab tõusvate õhuvoolude teket, see omakorda
· Suur geograafiline laius 57- Pl 19. Inimtegevus soodustab: · Merelise õhumassid · Kliima soojenemist · Mandrilised õhumassid · Osooni kihi hõrenemist · Läänemere mõju · Happe sademe teket · Pinnamoe mõju Läänemeri 6. Maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub: 1. Läänemere soolsus on väike sest: · Päikese kiirte langemis nurgast. · Halb ühendus Ookeaniga · Mida suurem on päikese kiirte langemis nurk seda rohkem · Läänemerre suubub palju jõgesid soojust.
Lääne-Euroopas on Eestiga samal laiusel Kesk-Rootsi ja Lõuna-Norra. Loodusgeograafilisest aspektist on Eesti koos teiste Läänemere rannikumaadega parasvöötme põhjaosa ja Ida-Euroopa lauskmaa läänepoolsem ning ühtlasi merelisem osa. Lähtudes eeltoodust on Eestile iseloomulikud järgmised tunnused: ·mereline asend Läänemere rannikul; ·vanema paleosoikumi setete esinemine pealiskorras; ·kvaternaarsete jäätumiste ning Läänemere veepinna kõikumiste tähtis osa pinnamoe kujunemisel; ·paras-jahe niiske merelise ilmega kliima; ·järvede, jõgede ja soode rohkus; ·segametsade allvööndile omased mullastiku-, floora ja faunakomplekid, milles võrdlemisi rohkesti leidub lääne päritoluga liike; ·inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisel. Geograafilisele laiuselt vastavalt muutub aasta vältel öö ja päeva pikkus, mille tulemuseks on selgesti väljendunud aastaaegade kujunemine. Suvel on päeva pikkus Tallinnas
Iraan on arengumaa ja seal töötab põllumajanduses rohkem inimesi Eksport Iraanis Peamiselt eksporditakse Iraanis arbuuse, kartulit ja pistaatsia pähkleid kuna kliimatingimused selle kasvatamiseks on sobivad. Eksport Saksamaal Saksamaal eksporditakse peamiselt nisu, otra ning lehmapiima kuna nende kasvatamiseks on Saksamaal sobivad tingimused Põlumajanduslikul otstarbel kasutatav maa Saksamaal hõlmab põllumaa 35% riigi territooriumist. Saksamaa põhjaosas esineb tasase pinnamoe tõttu rohkem põlde kui lõunaosas Põlumajanduslikul otstarbel kasutatav maa Iraanis moodustub kasutatav põllumaa 10% riigi territooriumist, kuna iraani taimestik on liigivaene ja kuiv. Iraan Saksamaa psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redig Kolmas tase Teine tase Neljas tase
Geograafia Eesti pinnamood Pinnamood e reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. Pinnamoe osad: Kõrgustikud - ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge ja väiksemaid pinnavorme. Kõrgustik ja kõrgeim tipp Pandivere kõrgustik Emumägi Sakala kõrgustik - Rutu mägi Haanja kõrgustik - Suur Munamägi (318 m) Otepää kõrgustik - Kuutsemägi Karula kõrgustik - Rebasejärve Tornimägi Vooremaa - Laiuse voor Voor - piklik leivapätsi kujuline pinnavorm, mis on mandrijää poolt tekitatud. Lavamaad e platood - ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud. Põhja-Eesti lavamaa e Harju lavamaa Kirde-Eesti lavamaa e Viru lavamaa Kagu-Eesti e Ugandi lavamaa Kesk-Eesti e Ugandi lavamaa Vahe...
jahtub. • Eestis on kiirgusbilanss positiivne, ainult talvel negatiivne. Tuul ja õhuringlus • Tuul-looduslikel põhjustel liikuv õhk. • Tuul tekib seepärast, et õhk liigub kõrgema õhurõhuga piirkonnast madalama õhurõhuga piirkonda. • Tuuleenergiat kasutatakse elektri tootmiseks. • Tuule kiirust mõõdetakse anemomeetriga, mõõtühikuks on meeter sekundis. • Tuulte mõjul tekivad lained ja mõned hoovused, jää triiv, tuuled mõjutavad ka pinnamoe kujunemist. • Õhuringlus-suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside liikumine maakeral. • Õhurõhu erinevuste mõjul tekivad püsivad tuuled, mis puhuvad poolustest ekvaatori suunas. • Üldise õhuringluse mõjul toimub õhumasside liikumine, mis põhjustab ilma muutust: muutuvad õhutemperatuur, õhuniiskus, pilvisus. Õhumassid, frondid, tsüklonid • Õhumass-ühesuguste omadustega ja sama liikumissuunaga suur õhuhulk troposfääris
Veestik õpik lk 28-45 (GEO 2) Kordamisküsimused 1. Iseloomusta vee jaotumist Maal. Vett on maakeral väga palju, kuid Maal on ka piirkondi, mis kannatavad veepuuduses. Enamik Maa veevarudest on soolane ja paikneb maailmameres. Magedat vett on vaid 3% ja sellestki on kaks kolmandikku liustikes jääna ning ligi kolmandik põhjaveena maa sees. / 97% Maal paiknevast veest asub maailmameres ja on soolane. 2. Too näiteid vee tähtsusest looduses. Veel on oluline roll kliima ja pinnamoe kujunemises. Vesi on mulla tähtis koostisosa. Veeta ei kasva taimed ega ela loomad./Looduses on vesi ringluses. 3. Too näiteid vee kasutamisest ja säästmise võimalustest. Vett kasutatakse joogiks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks, põldude niisutamiseks ja kaupade valmistamiseks tööstustes. Vett saab säästa vett mitte raisates, võimalusel kasutada taimede kastmisel vihmavett. 4. Nimeta piirkondi, kus napib puhast magevett (lk 29).
lõunast ja ulatuvad üle terve poolsaare. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia, viimane on Türreeni massiivi osa. Poolsaart ümbritsevad mitmed saarestikud: Toscana, Ponziane, Treniti jne. Lõuna-Itaalias asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv (1281 m) ja Etna (3350 m). Sageli esineb seal ka maavärinaid. Itaalia kontuurkaart Pinnamoe mõju majandusele -Tasandikud -Madalikud Pinnamoe tõttu on soodsad võimalused -Mäestikud põllumajandusega tegelemiseks peamiselt Põhja-Itaalias ja idarannikul.
kivivaene. 16. Kuidas muutub pinnakate paksus Eestis, kui liikuda põhjast lõunasse? Põhja ja kesk eestis on 2-3m paksune ja Lõuna eestis 5-10m paksune. Põhja eesti tuli enne veest välja ja lõuna eesti hiljem. 17. Mis on pinnavorm? Kuidas neid liigitatakse? Pinnavorm on maapinna või merepõhja osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest. Neid liigitatatkse looduslik ja inimtekkelisteks 18. Kirjelda eesti pinnamoe kujunemise etappe. Milline neist etappidest on jätnud eesti praegusesse pinnaoodi kõige suurema jälje? Miks? Esimene etapp algas umbes 350 miljonit aastat tagasi devoni ajastul ning kestis kvaternaari mandrijäätumiseni. Teine etapp on seotud mandriliustike kulutava ja kuhjava tegevusega. Korduvalt peale tunginud liustikud kandsid aluspõhja ülaosast ära mitmekümne meetri paksuse kihi. Kolmas etapp ehk jääajajärgsel perioodil toimus jääajal tekkinud pinnamoe
OTEPÄÄ KÕRGUSTIK Asukoht: Lõuna-Eestis Otepää linna, Valga, Põlva, Tartu ja Võru maakondade aladel. Pindala on umbes 1200km2. Läbimõõt põhjast-lõunasse ja idast-läände on ligikaudu 40km. Kõrgustiku pinna suhteline kõrgus on üle 100 meetri. Peaaegu kõik Otepää kõrgustiku piirid on hästi nähtavad: läänes Rõngu ja Elva org, põhjas Voika-Tatra ürgorg, idas Reola ja Ahja ürgorg,ning kagus liitub Otepää kõrgustik Karula kõrgustikuga. Otepää kõrgustikku saab jaotada kaheks kõrgemaks osaks, mille vahel on põhja-kirde -- lõuna-edela vagumus absoluutkõrgustega 120130 meetrit. Vagumuses asuvad kolm suuremat järve -- Pangodi, Nõuni järv ja Pühajärv. Põhjas vagumus ühineb Elva jõe oruga ning lõunas seda jätkub Väikese Emajõe org.Otepää kõrgustiku lääneosas asuvad selle kõrgemad mäed: Kuutsemägi, Kõrgemägi , Tsiatrahvimägi ning Harimägi. Kõrgustiku idaosas asuvad kuplikujulised Väike Munamägi ja Tedremägi; ida pool T...
moreenitasandikel. Tekkivad savikale v kahekihilisele lähtekivimile mis ei lase vihma-lumesulamisvett kergesti sügavamele liikuda. Gleimullad suurelt levind&om. väga Vahelduvate mullatüüp. Rühma. Ühinetunnus põhjaveeseisu&sinakas-v rohekashall gleihorisont. Soomullad E laial. Levikuga. Jagunevad madalsoo-,siirdesoo&rabamuldadeks.Iseloom. +30cm pak. Turbahorisont, all on gleihorisont. Lammimullad kujunenud siseveek. Kaldavööndeis perioodilise üleujutuse tagajärjel.TAIMKATE; Taimk. On pinnamoe ja veek. Kõrval üks olulisemaid maastiku ilmestajaid. E kuulub maastik. Ja taimkattelt parasvöötme matsavööndisse. E on u 1200 taimeliiki. METSAD; E on u 40% metsa. Metsade täht. Rindeks on puurinne. E kasvab peamiselt kuuski&kaski. Ühesuguste keskkonnatingimustega kohti nim. Kasvukohatüüpideks,&seal kujunevad iseloom. Taimekooslused. Tuntum. Arumetsad on nõmme-,palu-,laane-,loo-&salumetsad. Kõige kuivematel ja vaesem. Liivamuldadel leviv
Harjumaa pinnamood ja kaitsealad Eesti pinnamoe kõrgemate alade hulka kuuluvad peale kõrgustike ka lavamaad ehk platood. Põhja-Eestis asub kaks suurt lavamaad -- Harju lavamaa ja Viru lavamaa. Harju lavamaa ehk Põhja-Eesti lavamaa on maastikurajoon, mis piirneb Põhja-Eesti pankranniku, Kõrvemaa ja Lääne-Eesti madalikuga. Harju lavamaa looduslikule idapiirile pani aluse mandrijää, mis Harjumaa aladel pikemalt peatuma jäi. Sellele vastupanujoonele ongi mandrijää ja sulaveemere piirile tekkinud settekuhjatised - põik-oosid
Maaparandustöödest tehakse Brasiilias maa kuivendamist, sest seal on tihtipeale väga niiske kuna seal asub palju kõrgustikke ja ookean on samuti lähedal. Brasiilias ei ole võimalik igalpool tegeleda põllumajandusega, sest näiteks Brasiilia põhjapool asub Amazonase džungel ja seal ei saa kasvatada selliseid taimi, mida kasvatatakse põllul kuna seal on liiga niiske. Brasiilia keskosas on suured mäed ja seal on ka suhteliselt raske põldu harida pinnamoe tõttu ja seepärast ei saa kasutada põlluharimiseks mõeldud tehnikat. Enamasti tegeletakse lõunapool. Põllumajadusliku tootmise vormid on enamasti spetsialiseeritud suurtalud. Brasiilias on põllumajandus spetsialiseerunud taimekasvatusele. Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? Majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks on see, et riigil on kapital(hooned,
V: Pinnakate on pealiskorra pindmine, pudedest setetest osa. Aluspõhi on pinnakatte all asuvad kristalsed -ja settekivimid 12. Millest koosneb Eesti pinnakate? V: Savi, Liiv, Kruus, Turvas ja Veeris. 13. Kuidas muutub pinnakatte paksus Eestis, kui liikuda põhjast lõunasse? V: See läheb paksemaks. 14. Mis on pinnavorm? Kuidas neid liigitakse? V: Maapinna osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, sisseehituse ja tekkeloo poolest. Neid liigitatakse kuju järgi. 15. Kirjelda Eesti pinnamoe kujunemise etappe. Milline neist etappidest on jätnud Eesti praegusesse pinnamoodi kõige suurema jälje? Miks? V: Esimesel etapil kujunesid välja aluspõhja reljeefi peamised suurvormid: kõrgustikud, lavamaad ja nõod. Teine etapp oli seotud mandriliustike kulutava ja kuhjava tegevusega. Kolmandal etapil toimus jääajal tekkinud pinnamoe tasandumine. 16. Too näiteid Eesti pinnamoe suurvormide kohta. V: Madal - Eesti, Kõrg - Eesti 17
Johanna Einer EESTI MAASTIKU LIIGESTUS REFERAAT Õppeaines: Keskkonnakaitse alused Keskkonna- ja arhitektuuriteaduskond Õpperühm: TÖ31 Juhendaja: lektor T. Metslang Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................3 1.EESTI MAASTIKULISE LIIGENDUSE KATSETUSED..................................................4 2.EESTI MAASTIKE LIIGENDUS......................................................................................7 KOKKUVÕTE...................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................11 ...
Mereline kliima- kujuneb pikka aega ookeanide ja merede kohal paiknevates õhumassides. Valitsev rannikutel. Suvel jahe, telvel soojem. Kevad jahe, sügis soe- pikenevad. Niiske. Mandriline kliima- tekib maismaa kohal. Suht kuiv. Hoovauste mõju kliimale- ülisuur, sest nendekohal puhuvad tuuled kannavad sooja v külma maismaale. Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse pehmendades sealset kliimat. Külmad hoovused jahvad soojade merede vett ja rannikute kliimat. Pinnamoe mõju kliimale- rannikuga ll olevad mäeaheklikud peavad kinni ookenilt tulevad niisked õhumassid, mis on sademetest juba tühjad. Üle mäestiku liigub kuiv õhk. Mägedes langeb temp iga km kasvuga 6C. Õhurõhk langeb, tuuled tugevnevad. Happevih- õhku paisatakse kahjulekke gaase, mis seovad veepiisakesi, need liituvad, kasvavad suuremaks ja sajavad maha. Lämm ja väävl oksiidid lahustuvad veepiiskades ja muudavad vee happeliseks.
turvas ( lavassaare, sangla ) kas . soojusenergia,väetis , loomade allapanuks. 3. Fosforiit (eestis ei kaevandata ) kas .väetis. 4. lubjakivi/paekivi ( rakke , väo ,vasalemma ) kas. Teede ehituseks, dolomiit kaarma ??? . kas. Ehituseks 5. savi (aseri,kunda ,kolga ) kas. Tsement ,keraamika ,ehitusmaterjalid ( punane tellis ) 6. liiv ( piusa) kas. Klaas , kruusliiv ( rakke ). 7. mineraalvesi ( värska , häädemeeste ) 8. ravimuda ( haapsalu ,kuressaare ) pinnamoe kujundus eestis on mandrijää tekkeline .Eesti paikneb ida-euroopa lauskmaal ( tasandik,kus on kõrgustikud ja nõod ) 15 % kõrgustikud 37 % lavamaa ab. Kõrg. Üle viiekümne m . 46 % madalikke . ab.kõrg. alla 50 m. 2% orundid. tekke järgi : 1 . liustiku tekkelised Nt : Voored ( vooremaa, laiuse voor 144m ) 2. raskusjõutekkelised nt rusuhunnik 3. igikeltsatekkelised Nt
Pindala: 337 010 km2 Rahvaarv: 5 142 000 Pealinn: Helsingi Keeled: soome, rootsi Rahaühik: euro Rahvastiku tihedus: 17,1 inimest ruutkilomeetri kohta Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg Loodus Soome on üks maailma põhjapoolsemaid riike. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soome on tuntud kui tuhande järve maa: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²), aga ka 179 584 saart. Kliima Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Põhja-Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved. Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, võib esineda kesköist valgust - mida enam põhjas, seda rohkem päevi kestab valgustatud periood. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ning ei tõuse talvel üldse 51 päeva. Majandus
Lõuna-Hiinas valdavad punased ferralliitmullad. Lössiplatoo keskosa katavad stepi mustmullad, äärealasid kuivstepi kastan- ja pruunmullad. Mitmel pool mägedes on ülekaalus metsapruunmullad. Kuivadel lavamaadel ja loodeosa suurtes nõgudes valdavad kuivstepi kastanmullad ning poolkõrbe pruunmullad ja kõrbe-hall-pruunmullad. 3)Hiina on mägine maa: ainult 16% riigi alast asub madalamal kui 500m, 26% 500-1000 m kõrgusel ja 58% kõrgemal kui 1000m. Pinnamoe poolest jaguneb riik kolmeks: Tiibeti kiltmaa ja tema kõrged ääremäestikud, läänepiirilt Kirde-Hiinasse ulatuvate kõrgtasandike ja mäestike ala ning Ida-Hiina tasandikud ja kesk- ja madalmäestikud. Hiina on ainus riik maailmas, kus maapinna kõrgusvahe ulatub 9000m-ni. 4)Põllumajandus on koondunud põhilised Suurele Hiina tasandikule. a)loomakasvatus- Hiinas on maailma suurim lamba-, kitse-, sea-, hobuse-, kana- ja kalkunikasvatus
Bulgaaria 11a klass 2011 Minu kaart: Kui ma peast Bulgaaria kaardi joonistasin, läks mul riigi põhjaosaga natuke nihu. Mina joonistasin kaardi suhteliselt ühtlaselt, aga kaardi peal tuleb loode osa pealt teravam nurgake, mille mina välja jätsin. Samuti on Bulgaaria mere poolt veidi kumeram, kui mina selle joonistasin. Geograafiline asend. Paikneb Balkani poolsaarel. Bulgaaria põhjanaabriks on Rumeenia, lõunanaabriteks on Türgi ja Kreeka, läänenaabrid aga Serbia ja Makedoonia vabariik. Bulgaaria idapiiri ääristab 378 km ulatuses Musta mere liivane rand. Enam kui pool Bulgaariast on mägine maa. Alpi mäestikud Rila ja Pirini on kõrgeimad Bulgaarias ja tervel Balkani poolsaarel. Kõrgeim tipp Balkanil on Musala (2924 m). Suurim jõgi Bulgaarias on Doonau, mis on ühtlasi looduslik piir Rumeeniaga. Pikkuskraad Bulgaarias on 25´ E Laiuskraad on 43´ N Bulgaaria pealinna Sofia pikkus - ja laiuskraadid on 42 41´ ...
Pikioru põhjaosa on 900-1200 m kõrgune ja 30-60 km laiune Pampa del Tamarugali kõrbetasandik, sellest lõunas paikneb Atacama kõrb. Keskosas läbivad pikiorgu mitu 2000-3000 m kõrgust põikahelikku. Lõuna suunas pikiorg madaldub ning jätkub väinade ja lahtedena. Kõrgeimad mäed: Ojos del Salado 6864 meetrit Parinaota - 6630 meetrit Tupungato 6800 meetrit Kliima: Territooriumi omapärasest kuju ja vahelduva pinnamoe tõttu on suured kliima erinevused. Külma Peruu hoovuse tõttu valitseb Põhja-Tsiilis troopiline jahe kõrbekliima (kohati ei saja aastaid, keskmine temperatuur juulis 12-16°, jaanuaris 18-22°). Alates 28° paralleelist on valdav lähistroopiline kõrbekliima (sademeid 100-250 mm/a) ja veel lõuna pool vahemereline kliima (sademeid 250-750 mm/a). Kesk-Tsiili lõunaosas valitseb lähistroopiline niiske kliima (sademeid 1000-3000, Andide nõlvul kuni 4500 mm/a).
rabast kaabitud mullast. Nimelt puhanud kord sõjaretkelt naasnud Kalevipoeg nii sügavat und, et huntide ligitükimine tema hobusele jäi kuulmata. Esijalgadega kammitsais olnud hobune kraapis oma tagajalgadega hunte tõrjudes küll vägeva mäe kokku, ent lõpuks murdsid hundid ta siiski maha. Emumäe kaitseala Emumäe piirkonnas on kaks kaitseala. Emumäe maastikukaitseala (1978) – tegemist on Pandivere kagunõlva voorestatud pinnamoe väga ilmeka liustikutekkelise pinnavormiga, mida iseloomustab voore, oosi ja ripporgude kompleks. Arvukalt esineb sügavaid sulglohke, orge ja oitusid. Emumäe park – kus asuvad kaitsealused põlispuud. Emumäe vaatetorn Looduspargis asub Emumäe vaatetorn, kuhu viib 115 trepiastet ning see on 21,5 meetri kõrgune. Mäelt avaneb kauneid vaateid idapoolsetele metsadele ja läänes laiuvale kultuurmaastikule, hästi paistab Endla soostik
kõige kuivem koht maakeral. Seal ei saja isegi lund! Õhk sisaldab vähe niiskust.Sellisel alal ei saa inimesed elada. Loomadest saavad elada seal ainult mõned. Antarktist nimetatakse sageli maakera külmkapiks. Seal on registreeritud kõige külmem temperatuur meie planeedil. Kliimavöötme mõju maale Mõju maakera pindmisele osale ja pinnamoele. Otseselt sõltub kliimast päikesekiirgusest. näiteks kivimite murenemise kiirus. Paljudes kohtades maakeral on tuul oluline pinnamoe kujundaja, selle ilmekaks tulemuseks on luited Mõju mullale. Karmi kliimaga aladel muldkatet ei teki, sest elusainet napib. Veidi soojema- tes piirkondades on õhuke muldkate sügavamal pinnases aasta ringi külmunud olekus Mõju veele. Sademed toidavad nii pinna- kui ka põhjavett. Kui kliima muutub kuivemaks,langeb põhjavee tase ning kahaneb jõgede äravool. Ookeanide veetemperatuur ja jääolud.sõltuvad otseselt päikesekiirguse hulgast, merevee soolsus ka auramisest Mõju taimedele
.......................................................... .......................................................... .......................................................... .......................................................... Hinda pinnamoe mõju majandustegevusele(põllumajandusele, transpordile, turismile). Pinnamoe mõju majandustegevusele on suhteliselt suur.Riigis on palju kõrgendikke ja piir asub mäestiku serval.Seega võib öelda,et pinnamood segab transpordivõrgustiku levikut, pole võimalik rajada suuremale alale vilja kandvaid põllumaid. Samas aga turismile mõjub mägine pinnamood ahvatlevalt, sest erinev ja maastik on turistidele meelepärane.Mägedesse minnakse turismireisina suusatama ja kuurortitesse puhkama.
Lääne-Norras on mereline kliima suhteliselt jahedate suvedega ja pehmete talvedega. Mägede varjus Ida-Norras on mandriline kliima soojade suvede ja külmade talvedega. Üle Norra kulgevad Atlandi ookeani põhjaosa tsüklonid, mis toovad sagedasi torme ja ilmamuutusi. Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik. Norra on väga mägine. Ta moodustab suure mägismaa. Iseloomulikud on mäeahelikud ja fjeldideks nimetatavad platood (näiteks Hardangervidda). Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad, kuna maastik on suhteliselt mägine. Selle tõttu tegeletakse põllumajandusega Norras väga vähe. Norras on arenenud majandusriik. Kuna Norras on suured kalavarud ja tähtis loodusvara on ka mets, kuigi pinnamood raskendab metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikult kasutuses, on traditsioonilised tegevusalad olnud kalapüük ja metsandus. Pärast Teist maailmasõda on hoogsalt laienenud mäendus ja tööstus
kõrgustiku üksikuteks osadeks. Suurematest orgudest on tuntud Tänassilma, Raudna ja Halliste ürgorg.Kõrgustiku loode- ja põhjanõlv on järsk, Läti piiresse ulatuv lõunanõlv aga lauge.Sakala kõige kõrgemad kohad jäävad kõrgustiku lõunaossa: kõrgeimaks on Rutu mägi - 146 m ja Kärstna mägi - 136 m. Pinnamood Sakala kõrgustiku põhjaosa on vahelduva pinnareljeefiga: astangute, voorte, ooside, moreenkuplite ja looklevate jõeorgudega. Sakala kõrgustiku pinnamoe kujundamisel on väga oluliseks teguriks olnud vooluveed. Sakala kõrgustik on vanade orgudega liigestatud (Tänassilma-Viljandi-Raudna) ebaühtlase suurusega lavadeks. Eestis leidub mitmeid sügavaid orge, mille põhjad jäävad tänapäeva merepinnast madalamale. Selletaoliste orgude olemasolu näitab, et veekogud, kuhu suubusid orge kujundanud jõed, pidid olema tänapäeva merepinnast palju madalama tasemega. Arvatakse, et need orud tekkisid enne viimast jääaega.
nad on rohkem keskonnasõbralikud. Analüüsi energiaallikate eeliseid ja puuduseid! Nafta - eelised: suur kütteväärtus puudused: avariid, õnnetused tarbijatega, saastab pinnast Maagaas - eelised: keskonnasõbralik, suur kütteväärtus, lisakulud väiksed puudused: õhusaaste, plahvatusohtlik, transpost keeruline ja kallis Tahked kütused/Kivisüsi - eelised: varusid palju, maavarad paiknevad kompakselt koos, kaevanduses käsitsi mehhaniseeritud puudused: õhusaaste, pinnamoe rikkumine, transport kallis Hüdroenergia - eelised: keskkonna sõbralik, jooksvad kulud väiksed, hind odav, õhusaatse väike puudused: ehitus kallis, igale poole pole võimalik ehitada, mõju ökosüsteemile Tuumaenergia - eelised: suur kütteväärtus, kütust kulub vähe puudused: kallis, radioaktiivne Päikseeneriga - eelised: keskkonna sõbralikk, kasutamine võimalik ka väikse tarbimise korral, saaste puudub puudused: kallis, kõikuv, sõltub ilmast, muundamine kulukas
SOOME Pindala: 337 000 km² Rahvaarv: 5 100 000 Haldusjaotus: 12 lääni Pealinn: Helsingi Rahaühik: Mark Linnastumine: 60% Sündimus: 11 Suremus: 10 Keskmine eluiga: 77 aastat. Põllumaj. % SKP-st 7 Tööstuse % SKP- st 37 Teeninduse % SKP- st 56 SKP $/in. 20 000 Eksportkaubad paber, masinad, kemikaalid, metallid, puit Soome Vabariik asub Põhja-Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel. Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht. Soome kogupindala on 337 000 km. (joon. 4). Administratiivselt jaguneb Soome 12 lääniks, neist suurim on 1.1 mln. elanikuga Uusimaa lään, pindalalt suurim on Lappi lään. Peale soomlaste elab riigis umbes 300 000 soomerootslast, seetõttu on Soomel ka kaks riigikeelt: soome ja rootsi keel....
Soome oranz-mäestikud kollane-tasandikud Soome Vabariik asub Põhja-Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel. Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht.Soome kogupindala on 337 000 km. Soome on madal riik, tema maapind tõuseb kirde ja põhja suunas ning ulatub harva üle 200 meetri üle merepinna. Meie põhjanaaber on soine maa- need moodustavad riigi üldpindalast 30% ning seetõttu on Soomegi nime saanud just sõnas "soo". Valdavalt esinevad need siiski Pohjanmaal ja Lapimaal.Lõuna-Soome on tasane ja Põhja- Soomes on palju mäestikke.Lapimaa ongi võrdlemisi mägine, kuna tema piiresse jäävad Skandinaavia mäestiku põhjaosa ning Hibiinid Soome kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi (1324 m.),mis asub samuti Lapimaal. Ka tasasematel...
Hiina tänapäeval NIMI: Company Logo Sisukord Majandus Rahvastik Loodus Vaatamisväärsused Huvitavad faktid Majandus Hiina majandus 2007. aastal tõusis Click to edit Master text styles maailma majandusedetabelis Second level Third level kolmandale kohale möödudes Fourth level Saksmaast. Hiina keskmine Fifth level majanduskasv aastas on umbes 10% ning 2010. aastal möödus Hiina tänusellele ka Jaapanist tõustes teisele kohale USA järel. Selline majanduskasv annab tunnistust ühest kiireimast ja jätkusuutlikumast siirdemajanduse kasvutempost viimase 50 aasta jooksul. Hiina majandus sõltub rohkesti nende valmistatavatest masinatest, tööstuskaupadest, mineraalidest ja rauast. Kunagi oli aga pea...
SOOME ÜLDANDMED: Pindala: ~300 000km2 Rahvaarv: 5, 4 miljonit Pealinn: Helsingi Suuremad linnad: Helsingi, Tampere, Espoo. GEOGRAAFILINE ASEND: Asub Euroopa põhjaosas. Veerand territooriumist asub Põhjapolaarjoone taga. Asub Läänemere ääres (Läänes Botnia e. Põhjalaht ja lõunas soome laht) Piirinaabrid: Läänes Rootsi, põhjas Norra, idas Venemaa. Lähiriigid Eesti LOODUS Pinnamood: Praeguse pinnamoe on kujundanud peamiselt jääaeg. Enamus territooriumist on madal, kuni 200m. Maapind on valdavalt künklik. Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestiku äär Haltiatunturi (1328 m) Põhjaosas paikneb MAANSELKA kõrgustik, keskosas SUOMENSELKÄ ja lõunaosas SALAPAUSSELKÄ. Botnia lahe ja Soome lahe 30-100 km laiusel alal paiknevad rannikumadalikud. SISEVEED Kokku on ligikaudu 190 000 järve.
47 linnaprefektuuri: Aichi, Akita, Aomori, Chiba, Ehime, Fukui, Fukuoka, Fukushima, Gifu, Gumma, Hiroshima, Hokkaido, Hyogo, Ibaraki, Ishikawa, Iwate, Kagawa, Kagoshima, Kanagawa, Kochi, Kumamoto, Kyoto, Mie, Miyagi, Miyazaki, Nagano, Nagasaki, Nara, Niigata, Oita, Okayama, Okinawa, Osaka, Saga, Saitama, Shiga, Shimane, Shizuoka, Tochigi, Tokushima, Tokyo, Tottori, Toyama, Wakayama, Yamagata, Yamaguchi, Yamanashi. Majandus ja pinnamoe mõju sellele Põllumajandus ja metsandus Jaapan on üks suuremaid põllumajandussaaduste importijaid maailmas, sest ainult 13,3% kogu maismaast sobib põllumajanduslikuks tootmiseks. Talud on küll väikesed, kuid jaapani talumehed teevad kõvasti tööd ja maakasutus on väga efektiivne. Jaapan suudab hetkel rahuldada 30% oma toiduainete vajadusest. Jaapani põllumehed kasvatavad väga palju erinevaid põllukultuure ja koduloomi. Teraviljadest
külmudes praod laienevad, ülekaalus kuiva kliimaga aladel, kus suured temperatuuri kõikumised (nt kõrbes, mägedes) 2. Keemiline murenemine e porsumine: ◦ põhjuseks vesi, mis takistab kivimi murenemise ja keemilise koostise muutumisest ◦ ülekaalus niiske ja sooja kliimaga aladel (nt ekvatoriaalses vihmametsas) Happevihamadest põhjustatud porsumine hävitab linnades monumetne ja kivihooneid. Jõed pinnamoe kujundajana Mida suurem on lang, ses kiirem on vool. Vesi kulutab kiirevoolulistel jõelõikudel rohkem põhja, sest kiire vool võib paigast liigutada suuri kive ja neid mööda jõepõhja edasi veeretada. Joa puhul kukub vesi vertikaalselt ja jõgi laskub järsult astangust, kuid kose puhul vesi ei kuku, vaid voolab mööda astanguid või suuri kive. Suudmesse tekib delta, kui jõgi on seal aeglase vooluga, mistõttu pee materjal settib suudmealale,
Kiirgusblianss maapinnas neeldunud ja maapinnast lahkunud kiirguse vahe Efektiivne kiirgus maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe Briis rannikutuuled, mille põhjustab ööpäevane temp. Muutumine. Passaat tuuled, mis puhuvad30 laiuskraadide vahel. Tuul õhu liikumine Tuule paneb liikuma õhurõhkude erinevus Tuult mõjutavad jõud: · gradientjõud õhurõhkude erinevusest tingitud jõud · Coriolsi jõud- maa pöörlemisest tingitud · Pinnamoe takistus - hõõrdejõud Corolsi jõu mõjul kalduvad kehad põhjapoolkeral liikumissuunast paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Globaalse õhuringluse põhjused: · Aluspinna tihedus on erinev maismaal ja merel(s.t. käituvad nad ka erinevalt) · Erinevad piirkonnad saavad erineva hulga päikesekiirgust. · Coriolsi jõud · Kohalikud tingimused (pilvisus, pinnamood), atsionaalne erinevus Globaalse õhuringluse elemendid:
Geograafia 13.12.2007 EESTI pindala 45 227 km² rahvaarv 1 351 000 inimest km²l rahvastikutihedus 30 inimest EV asub Euraasia loodeosas PõhjaEuroopas Läänemere idarannikul, merelise ja mandrilise kliima üleminekualal. Põhjast ja läänest piiravad Läänemeri ja selle osad Soome laht ja Riia ehk Liivi laht. naabrid Rootsi, Soome, Venemaa, Läti merepiir 3800 km Arvukamalt saari Väinameres. territoriaalvetesse kuulub üle 1500 saare, asustatud 20. PÕHIKAART Maaamet tegeleb EV territooriumi kaardistamisega, alludes keskkonnaministeeriumile Põhikaart kogu territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline kaart. EV põhikaart jaguneb 1: 10 000 mõõtkavas digitaalkaardiks, 1: 20 000 mõõtkavas trükitud paberkaardiks. aerofoto > töötlemine > kohanimed, reljeef vektorkaart koosneb punkt ja joonobjektidest + tekstid, koordinaatristid (kasutamine arvutiga) rasterkaart objektid on väiksed ruudukujulised pildielemendid Põhikaart on ...
Elektrienergia tootmiseks kasutatakse puidujäänused: saepuru, höövlilaaste jne. Eestis on ka suhteliselt head tingimused tuuleenergia rakendamiseks. Meil on rajatud mitmeid tuuleparke erinevatel rannikualadel nagu Virtsus, Ruhnus, Peipsiääres ja mujal. Jõgede ja ojade arv Eestis on aukartust äratav üle 7000. Kahjuks enamik neist on lühikesed ja väikese vooluhulgaga. Seega on Eesti jõed väikesed ja suhteliselt veevaesed. Tasase pinnamoe tõttu on ka jõgede keskmine kalle väike. Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal on seetõttu tagasihoidlik ning puuduvad võimalused suurte hüdroelektrijaamade rajamiseks. Samas leidub meil siiski ka suurema koondatud langusega jõeosi, mis on kõlbulikud vee-energia tootmiseks. Hetkel on eestis 2 toimivat hüdroelektrijaama Linnamäel ja Keila-joal. Plaanitakse korrastada ka üks Põltsamaal. Laiaulatuslikku päikeseenergia rakendamist ei kavandata, katsetusi siiski tehakse
Pinnakate koosneb peamiselt õhukesest moreenist,levinud on ka turvas.Pinnamoe on kujundanud mandrijäätumised ning mandrijää on kujundanud palju kõrgeid moreenseljakuid ja vallseljakuid ehk oose.Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi (1324 m ).Aluspõhja kivimid on üle 1,5miljardi aasta vanad ja koosnevad peamiselt graniidist ja gneisist. Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Põhja- Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima,mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved.Soomele on loomulik lumine ja külm talv,üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine,tuuline ja vihmane sügis.Keskmine temperatuur suvel +18C talvel võib langeda kuni -20C.Lumekate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud,Kesk-Soome idaosas 4kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud
siseveekogusid[1]). Soome pindala kasvab umbes 7 km2 aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome liitus Euroopa Liiduga aastal 1995. Loodus Soome on üks maailma põhjapoolseimaid riike. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Kuid tal puudub juurdepääs Põhja-Jäämerele. Soome on tuntud tuhande järve maana: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²) ja 179 584 saart. Kliima Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Põhja- Soomes, eriti Lapi maakonnas, on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved. Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, esinevad seal polaarpäev ja polaaröö. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ega tõuse talvel 51 päeva. Majandus Tähtsaimad majandusharud on puidu- ja metallitööstus, telekommunikatsioon ja elektriseadmed. Eksport moodustab umbes kolmandiku SKT-st
hoiab tagasi loodusressursside puudulikkus. Umbes 70 protsenti maast on harimiseks kõlbmatu mägisuse või metsasuse tõttu (ligikaudu 30% riigist on metsadega kaetud, mägisus 80%). Põllumaa hõlmab 63,60745% riigi territooriumist, sellest 10,8% on kunstliku niisutusega maa ja haritav maa on 19,8%. Mitmeaastased põllukultuurid on 8,9%. Rohumaad hõlmavad 34,9% Kreeka territooriumist, siseveekogud on 2,4% ja muud maad - 1,5%. 2) Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast - Umbes 70 % maast on harimiseks kõlbmatu mägisuse või metsasuse tõttu ning riik on üks mägisemaid Euroopas sellepärast teen järelduse, et loodustingimused ei ole soodsad põllumajanduse arengule. 3) Kliima- kliimavööde, agrokliima iseloomustus - Kreekas valitseb vahemereline kliima. Talvel on lõunas mahe, kuid põhjas on palju külmem. Suvi on kuum ja niiske ning õhtud on jahedad
Riigid, kus on sarnane rahvastiku keskmine tihedus? Gabon (4,76) Tsaad (6,00) Kasastan (6,30) Eesti rahvastiku tihedus 32.60 in/km² Inimesed asuvad rohkem riigis lõunapool, Kongo läheduses, kus on troopiline kliima, mis on küllaltki niiske. Kongo juures on ka vihmametsad. Seepärast on lõuna pool ka rohkem asustatud. Põhja ja loode pool KeskAafrika Vabariigis on ka asustus tihedam, mis on arvatavasti seotud kõrgema pinnamoe ja loomakasvatustega. Suurimad maavarad on teemandid, uraanium, kuld, puit. a) Riigi rahvastikust elab 39% linnades. Linnastumise tempo on 2,5%(20102015) b) Linnastumise tase ja tempo on mõlemad madalad võrreldes arenenenud maadega. Näiteks Eestis oli 2011 aasta linnastumise tase 69,52. <- Pealinn Bangui Bangui 622,771 Bimbo 124,176 Berbérati 76,918
bakter, seen, selgrootu loom) 6) · Biotsönoos- ehk tsönoos ehk elukooslus on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogum, ehk mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum. · Ökotoop- taimekoosluse kasvukoht taimekoosluse abiootiliste tingimuste kogum antud paigas. Ökotoop hõlmab klimaatilisi, hüdroloogilisi, edaafilisi, pinnamoe ja pinnakatte tingimusi. 7) · Populatsioon- kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu, sigimis, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda. · Populatsioni lained- kui populatsiooni arvukus kõigub kindla vahemiku järgi. 8) · Areaal- Biogeograafias levila, mingi liigi, perekonna, sugukonna või muu taksonoomilise rühma praegune või kunagine asuala.
Guandong, Shanghai, Jiangsu. Sellest tulenebki suurlinnade tihe rahvastik.Hiina idaosas on rahvastiku paiknemine suur, 500-900 inimest km2. See on nii, sest idas asuvad suuremad linnad, kus on palju töökohti, paremad tingimused jne. Palju inimesi rändavad sisse ja lähevad just suurlinnadesse, kus on elutingimused paremad ja võimalus ennast ära elatada. Hiina pinnamood on väga mitmekesine. Riik jaguneb pinnamoe poolest kolmeks: Esiteks Tiibeti kiltmaa ja tema kõrged ääremäestikud, kus on rahvastiku paiknemine 0-50 inimest/km2. Teiseks Läänepiirilt Kirde-Hiinasse ulatuvate kõrgtasandike ja mäestike ala. Ja kolmandaks Ida- Hiina tasandikud, kus on rahvastiku tihedus kõige suurem, sest seal on viljakad mullad, sega- ja lehtmetsad ning head tingimused elamiseks. Tiibetis on valitsev mägitundra, seal on ka asustus väga madal. Lääne-Hiinas on asustus
MINU MADAGASKAR Evelyn Ermann 1. soov reisida madagaskarile Ma sooviksin minna Madagaskarile, sest seal on kõigile midagi pakkuda, seal saab võtta päikest erksinise vee ääres, kuigi seal saab ka sukeldumas käia, veealune maailm pidevat olema väga kirev.Saab ka kanuuga matkata, kuigi saab ka matka- ta vihmametsades ja mööda mägesi ronida, siis on temperatuur 23-33 kraadi. 2. mis aastajal Kõige parem on minnama maist- oktoobrini kuna sel perioodil läheksin on päevad päikselised ja rahvas liigub saarel ringi, saare keskmine õhutempe- ratuur on 23-33 kraadi. Ei soovita minna detsembrist- märtsini, sel ajal on vihmaperiood, siis on õhutemperatuur 5-15 kraadi. 3. kauaks ma reisiks Ma reisiks Madagaskarile 30 päevaks, siis ma saaks tuttavaks sealsete kombetega saaksin tutvuda kõiksugu vaatamisväär- sustega. Saaksin näha ka rohkem loodust ja seda tundma õp...
setete alla mattunud. Kuidas on jääajad mõjutanud Eesti pinnamoodi? *Pinnamoe kujunemise teisel etapil algas mandriliustike kulutav tegevus. *Jää liikumisel kandsid pealetungivad liustikud aluspõhja pealispinnast ära mitmekümne meetri paksuse kihi. *Hiljem, mandrijää serva taandudes, asendus varasem kulutus setete kuhjega. *Mandrijää taandus kagust loodesse!! *Jääserv ei taandunud ühtlaselt. *Madal-Eestisse kuhjusid pärast jääaega merelised setted. *Kõrg-Eestis jätkus pinnamoe kujunemine pärast mandrijää taandumist vooluvete uuristuste ja setete kuhje, tuule jm tegurite toimel(Kõrg-Eestit mered ja suurjärved ei puutunud) PINNAVORMIDE KUJUNEMINE Mandrijäätekkelised pinnavormid *Enamik Eestis eristavad pinnavorme on tekkinud välisjõudude toimel. Voor: ovaalne, koosneb: moreen, liiv, kruus, tekkeviis: liustiku voolimine. *Saadjärve voorestik on üks Euroopa suurimaid . Moreentasandikud: tasase või lainja pinnaga liustikutekkeline kuhjevorm.
RÕNGU KESKKOOL AFGANISTAN Referaat Rõngu 2009 Sissejuhatus Afganistan on maa, millest pidevalt kuuleme. Afganistan on paljurahvuseline maa ja riik Aasia sisemaal. Teda võidakse arvata nii Kesk- Aasia, Lõuna-Aasia kui ka Lähis-Ida alla.Sõna "Afganistan" tähendab 'afgaanide maa'.Afganistan piirneb põhjast Türkmenistani (744 km piiri), Usbekistani (137 km) ja Tadzikistani (1206 km), kirdes Hiina, idas ja lõunas Pakistani (pikkus 2430 km) ning läänes Iraaniga (936 km).Hiinaga ühendab teda pikk ja kitsas Vkhni koridor. Enamiku naabritega on Afganistanil usulised, rahvuslikud, keelelised ja geograafilised sidemed. Sisukord 1.Üldandmed ja kaart............................................................................... lk.3 2.Kliima..................................................................................................
(2,15) 2.4 Kaart (10) Suuremad linnad ja linnastud: Skopje/Shkup, Kumanovo, Bitola, Prilep, Tetovo, Veles, Ohrid, Gostivar, Stip, Strumica(3) 2.5 Rahvastik linnades Linnades elab 59% rahvastikust.(15) 2.6 Linnade paiknemine Linnad on kujunenud sinna sellepärast, et seal on soodsamad tingimused inimtegevuseks, seal on vesi lähedal, ja pinnamood sobiv.(2,15) 3. Pinnamood 3.1 Riigi pinnamoe iseloomustus Makedooni pinnamoes on valdavad keskmiselt kõrged (1300-2300m) järskude nõlvadega pangasmäed. Kõrgeimad on Korabi mäed(läänepiiril; riigi kõrgeim tipp Golem Korab, 2764m), Sar planina (loodepiiril; kuni 2748m), Baba mäed(lõunaosas; kuni 2600m) ja Jakupica mäed (keskosas; kuni 2540m). Mägesid eraldavad tektoonilised nõod(Pelagonija, Skopje, Polog) ja sügavad orud(Vardar, Bregalnica, Strumica).
Iseseisev töö ,,Põllumajandus" Kaia Penter, 11b Argentiina. 1. Looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks Argentiinas. a.) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus. b.) Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast. Looduslikud tingimused põllumajanduse arendamiseks on soodsad. Põllumajandusearendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea. Pampast lõunapool Patagoonias (jahe ja väga kuiv poolkõrbete ja kõrbete ala) on põllundus võimalik ainult kunstliku niisutamise korral. Põllumajandusega on võimalik tegelda pampas, kuna seal on kõige sobivam kliima. c.) Kliima Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes
ITAALIA Itaalia, pealinnaga Rooma, asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Riigi pindala on 301 336 km 2 ja rahvaarv 58 057 000 inimest. LOODUSLIKUD EELDUSED PÕLLUMAJANDUSE ARENGUKS: Põllumajanduslikult kastutatava maa suurus: Põllu-, rohu- ja metsamaa osatähtsus on suhteliselt suur. Põllu- ja rohumaa moodustavad 56% riigi territooriumist ja metsamaa 23%. 21% 30% Põllumaa Metsamaa Rohumaa Muu 25% 25% Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast: Põllumajandusega tegelevad põhiliselt Itaalia põhjaosa ja idarannik, sest seal on tasane maapind ning põlluharimiseks vajalikud tingimused. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõ...
trilobiidi Estoniites laurssoni fossiili, Siluri tabulaatseid koralle, Devoni liivakividest leitud suure lõuatu kala Tartuosteus giganteus'e kõhukilpi ja veel ligi 70 ürgse looma- ja taimeliigi fossiili. Kvaternaari geoloogia ekspositsioon kajastab Eestis viimase 400 000 aasta jooksul aset leidnud sündmusi. Sellel perioodil katsid meie ala korduvalt mandriliustikud. Liustike kulutav ja kuhjav tegevus ning liustike sulaveed on kujundanud Eesti tänapäevase pinnamoe. Muuseumi ekspositsioon tutvustab põhjapoolsetelt aladelt meile kantud rändkivide tüüpe ning jää- ja liustike sulavete setteid. Eksponeeritakse ka Eestis elutsenud ürgsete imetajate, nagu mammutid ja karvased ninasarvikud, luuosiseid. Eesti maavarade ekspositsioon annab ülevaate Eestis kaevandatavatest maavaradest põlevkivist, lubjakivist, dolomiidist, turbast, savist, liivast, järvemudast ja põhjaveest. Lisaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
