erinevust põhjustavad tegurid. Inimmõju maastike arengule ja välisilme muutustele. 2. EESTI MAASTIK 2.1 EESTI MAASTIKE KUJUNEMISE PEAMISED TEGURID Eesti geograafiline asend ja sellest tulenevad iseärasused. Läänemeri ja selle mõju maastike kujunemisele. Aluspõhja territoriaalsed erinevused: paene põhjapoolmik ja liivakivine lõunapoolmik. Pinnakatte koostisest ja paksusest tulenev mõju maastikele. Reljeefi liigestatus ja peamised reljeefivormid. Pinnakate kui määrav komponent maastikulise mitmekesisuse kujunemisel. Veestiku ja veerezhiimi iseärasused ja sellest tulenev mõju maastikele. Maastike paleogeograafiline areng. Eesti maastikke on peamiselt kujundanud viimase jääaja liustike pealetung ja hääbumine. Ühes kohas vormus kõrgendik, teisal kujunes org või veekogu, kolmandas kohas murdis mandrijää lahti paekalda ja rändpangas kandus kilomeetreid eemale. Liustikud ja nende
Kesk-Eesti lavatasandik Üldiselt Lavatasandiku pindala on 1488 km2 ning moodustab 3,28% Eestist. Kõrgeim koht on 83 m (Lahavere ümbrus) ning soostumus on 23,5%. Lavatasandiku maad kuuluvad Jõgeva ja Järva maakonda, edelas väike nurgake ka Viljandimaale. Põhjaküljes piirneb vaadeldav rajoon Pandivere kõrgustiku, kirdes Alutaguse madalikku arvatud Endla nõo, idas Vooremaa, lõunas Võrtsjärve madaliku ja läänes Kõrvemaaga. On Eesti siseosas asuv maastikurajoon, millest Adaverest 1,5 km kagus on Mandri-Eesti keskkoht. Läänest itta on 55km, põhjast lõunasse 35 km Mandri-Eesti keskpunkt Maastiku eripära Tuleneb liustiku poolt kulutatud paese aluspõhja pinnakujust ning sellele kuhjunud kollakashalli moreenikihi paksusest. Esineb väikeulatuslikke paetasandikke ja voorelaadseid künniseid, kuid põhilisteks pinnavormideks on nõrgalt lainjad moreenitasandikud, mille vahel kunagisi jääjärvi märkivad liivsavised tasandikud ning järve...
Suurimad orundid on Tänassilma-Viljandi-Raudna ürgorg, Karksi ürgorg, Kõpu-Õisu ürgorg, Tääksi ürgorg, Ärma ürgorg, Õhne ürgorg, Tarvastu ürgorg ja Loodi–Sinialliku ürgorg. Põhjaosa reljeef on vahelduv astangute, voorede, ooside ja moreenkuplitega. Kesk- ja lõunaosa on künklik moreenmaastik. Kõrgustiku lõunaosa nõlv liivane kaldtasandik. Sakala kõrgustik paikneb Devoni liivakivil. Jääajal kõvasti kulutatud aluspõhjale on jäänud viimasest liustikust moreenist pinnakate. Kõrgustiku servaalaladel on madalaid voori ja künniseid, jääkulutusnõgudes soid ja järvi. Kõrgustiku tuntuimad paljandid on Paistu põrgu, Tarvastu Kullamägi, Õisu paljand, Karksi Uus ja Vana põrguhaud, Maimu koobas ehk Mägiste põrguhaud. Paljandeist väljuvad allikad on uuristanud liivakivisse koopaid. Suurimad on Allikukivi, Vaida ja Vana-Kariste koopad ning Maimu koobas. Loodi paljand Halliste ürgorg Mullastik
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnaka...
Lähteandmed: Faktid Kuu kohta: · asub keskmiselt 384400 km kaugusel Maast (kaugus muutub piirides 356410 km kuni 406700 km); · läbimõõt on 3476 km (väiksem Maa läbimõõdust 4 korda); · mass on 81 korda kergem Maast (Maa mass 7,35*1022 kg); · raskuskiirendus on 6 korda väiksem kui Maal (Maal g=9,81 m/s2); · atmosfäär praktiliselt puudub; · pinnavorm: künklik täis kraatreid ja mäeahelikke, kivine; · pinnakate: kaetud regoliidikihiga, mis meenutab märga liiva ning mille paksus on mõni meeter kuni mitukümmend meetrit, puudub vesi; · temperatuuridevahemik: öösel enne Päikese tõusu 180°C kuni keskpäeval ekvaatoril +110°C; · kogupindala: 38*106 km2. Optilise aparatuuri omadused: · kergesti purunev, · habras, · lööke ei talu, · väikese massiga, · väga kallis, · korrapärase kujuga, · kardab järske temperatuurimuutusi.
loodusjõud on mõjutanud nende alade pinnamoodi)? Sest need on mandrijää tegevuse tagajärjel tekkinud. 6. Miks on Pandivere kõrgustikul väga vähe pinnaveekogusid? Sest maapinna lähedal paiknevad lubjakivid soodustavad tugevat karstumist ning vete imbumist maapõue, enne kui pinnaveekogud jõuavad tekkida. 7. Miks on Pandivere kõrgustiku ning Harju ja Viru lavamaa piirkonnad väga reostusohtlikud? Sest seal on reostunud vett filtreeriv pinnakate väga õhuke. 8. Millisel juhul voolab sademete vesi kiiremini merre, kas metsasel alal või lagedal alal; kas siis kui jõed voolavad loogeldes looduslikes sängides või siis , kui nende sänge on süvendatud ja õgvendatud? Põhjenda vastust. *Lagedal alal, sest metsas imavad puud osa veest endasse. *Siis kui jõgede vesi on süvendatud ja õgvendatud, kuna siis on vee äravool kiirem. 9. Miks süvendatakse jõgesid?
· Kalevipoja künnivaod. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vooremaa2 Voored · Kirdeosas paiknevad voored hõredamalt · ...lamedad ja tunduvad suuremad tavalistest suurvoortest. · Lõunaosas - tüüpiliste suurvoorte mõõtmetega. · ...piklikumad, kõrgemad, järsemate nõlvadega. · Absoluutsed kõrgused põhjas: 100-120m, lõunas: 70-100m · Kõrgeim on Laiuse voor: üle 140m Aluspõhi, Pinnakate · Aluspõhi sügaval, paljandeid vähe. · Kirdeosas moreenide all alam-siluri mergilised lubjakivid. · kesk-, ja loodeosas on lubjakivid ja dolomiidid. · Lõunapoolseimas osas avanevad devoni settekivimid. · Pinnakatteks erinevatel aegadel settinud moreen. · Enamik Voori koosneb moreenidest. · Leidub ka jääaja lõpust pärinevaid jääsulavee liivasid, kruusasid ja veeriseid. · Jääjärvede setted. Mullastik
Erineva suurusega pinnavavormidel kujunenud geosüsteeme vaadeldakse maastikuliste üksuste hierarhias järgmiselt: Paik- väikseim geokompleks (e -susteem), mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. (Ühel reljeefielemendil, mille piires valdavalt uhesugune pinnakate, veereziim, mikrokliima, mullaliik ja taimekooslus.) Paigas on uhel mesoreljeefivormil kunkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt uhesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks (e -susteem).
22. Alluviaalsed setted. Setted mis tekivad vooluvee kuhjuval tegevusel. 23. Eesti geoloogia. Eestis on kahekorruseline geoloogiline ehitus. Esimene korrus on Eestis aluskorraks. See on kurrutatud ja läbitud magmasoontest ning see ulatub kuni vendini ja ülal pool devonit. Teine struktuurne korrus on pealiskord. See on kvaternaar, mis on pehme ja kaevatav. Eesti aluskorra ja alupõhja kivimid on kallutatud põhja-lõuna suunas. See on üldine v.a. pinnakate. Aluskord öeldakse, et see on kristalliline, nendeks on siis graniit, gneiss, kvartsiit. 24. Sufisioon. Devoni liivakivide alumisel, füüsikaline väljakanne, moodustavad voolukoridori. Lõuna-Eestis. 25. Mis on oos? Oos ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist. Oosid koosnevad valdavalt segakihilisest liivast ning kruusast
· Niiske kliima ja liigestatud pinnamoe tõttu on vooluvete võrk Eestis võrdlemisi tihe. · Suur enamik, 94,3% üldarvust on väga väikesed, alla 10 km pikkused ojad ja peakraavid. Sellised moodustavad 68% vooluveekogude kogupikkusest. · Eestis on 7308 vooluveekogu kogupikkusega 31019 km, vooluveekogude keskmine tihedus 0,72 km/km2. ·Vooluveekogude jaotus on ebaühtlane. Väikseim on tihedus Pandivere kõrgustikul ja saarte rannikualadel. Pandiveres tingib seda õhuke pinnakate ja aluskivimi lõhed. MIKS ON SAARTEL VÄHEM VOOLUVEEKOGUSID? Sest kliima on teine, sademeid on vähe. Eesti jõgede pikkusjaotus 8000 100 7000 90 80 6000 70
Valguskaabli kiud on pikad, inimese juuksekarva läbimõõduga puhta klaasi salgud. Ühes valguskaablis võib olla sadu või tuhandeid kiude. Üks valguskiud koosneb kolmest osast. Esiteks on tuum õhuke klaas mida läbib valgus. Teiseks on kattematerjal, mis on tehtud dielektrikust materjalist, tavaliselt kaetud akrüülpolümeerivõi polümiidi kihiga. Kattematerjal ümbritseb kaabli tuuma ja peegeldab valgust tuuma tagasi. Kolmandaks osaks on pinnakate, mis on tehtud plastmassist ja kaitseb kiudu vigastuste ja niiskuse eest. Koos moodustavad nad valguskaabli südamiku. Olenevalt kaabli kasutusalast, võib kiudude punti ümbritseda veel mitu välist ümbrist. Mõnikord pannakse kiudude vahele ka valgustneelav tume klaas, mis takistab ühest kiust lekkivat valgust teistesse kiududesse kandumast. See hoiab ära erinevate signaalide segunemise. Optilisi kiude on kahte tüüpi: üksikmeediumi kiud ja mitmemeediumi kiud. Ühemeediumi
tekkinud mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhje tagajärjel liustiku serva lähedal. Mitmetes voortevahelistes nõgudes on järved, milledest paljud on tänaseks sood. Keskne veesoon on Amme jõgi. Vooremaa idaserval ja lõunaosas mitmekesistavad pinnamoodi moreenkünkad ja mõhnad. Suuremad mõhnastikud jäävad Vooremaa ja Kagu-E lavamaa siirdealale. Sakala kõrgustik – jäälahkmeala kulutuskõrgustik (aluspõhjaline kõrgustik, st õhuke pinnakate ja suht. lihtne geoloogiline ehitus), ürgorgudega liigestatud lavakõrgustik, st et pinnamoes domineerivad devoni liivakividesse ulatuvatest ürgorgudest liigestatud lavajad nõrgalt lainjad ja mitmes kohas väikeste voortega moreentasandikud. Sakala kõrgustiku oosid paiknevad sageli ürgorgudes. Künklikum on kõrgustiku lõunaosa, kus asuvad ka kõrgustiku kõrgeimad mäed Rutu mägi – 146 m ja Kärstna mägi – 136 m. Suurimad
Metallilisest alumiiniumist ja alumiiniumisulamitest detaile saab katta alumiiniumosksiidi kattekihiga menetluse abil mida tuntakse anodeerimise nime all. Alumiiniumi anodeerimine on alumiiniumi pinnale elektrogalvaanilisel teel oksiidikihi kasvatamine. Eeltöödeldud pinnale kasvab elektrolüüsivannis väävelhappe lahuses kärgjas alumiiniumoksiidi kiht. Poorse struktuuri tõttu on taoline pinnakate hõlpsasti värvitav, kuumas värvilahuses poorid sulguvad ja "kapseldavad" värvi enda sisse. Anodeerimine on laialdaselt kasutatav meetod metallipindade kaitsekihiga katmiseks ja neile dekoratiivse (mõnel juhul ka funktsionaalse mustad pinnad optilistes seadmetes) välimuse andmiseks. Rubiin / Ruby Koostis / struktuur Rubiin ( lad ruber, `punane') on alumiiniumoksiid ( korund, Al 2O3), milles
Moreene jagatakse ka tekkekoha jää tüübi järgi: otsmoreenid; põhimoreen. 10. Voored (teke). Voored tekkisid jää liikumise tagajärjel- kui jääserv ei seisnud kaum kusagil, vaid taganes ja sulas pidevalt, moodustus põhimoreen, neile aladele on iseloomulik lainjas põhimoreenreljeef. Rühmiti esinevad ovaalsed kuhjatised, mis asetsevad paralleelselt jää liikumise suunaga, nim voorteks (Jõgeva, Laiuse). 11. Kesk- Eesti pinnakate. Kesk-Eestis kollakashall, hallikaspruun karbonaatne (5-30%) moreen. Karbonaatne, dolo-miitne, lubjakivi materjal. Lisaks sisaldab graniitset materjali ja devoni materjali - kvartsi. 12.Murenemine .... on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine. 1. füüsikaline murenemine ehk rabenemine põhjustajad: a) temperatuur b) jää c) vesi d) tuul 2. keemiline murenemine ehk porsumine: a) vesi b) jää c) õhu CO2 *lahustumine CaCO3 + CO2 + H2O à Ca(HCO3)2
osas valdavalt settekivimid s.t. iidsetes meredes kujunenud ainekuhjed. Nad on kihilise ehitusega, rikkumata rõhtsas lasumuses seega saavad moodustada üksnes kihtmaardlaid. Teiseks ei saa siin olla märkimisväärseid metallimaake. Siiski ei ole settekivimiline kate Eestis eriti paks. Selle all võib Põhja-Eestis peatselt inimtegevuse sfääri sattuda 100-200 m sügavuselt algav tugevasti kurrutatud aluskord, kunagine magma ja moondumisprotsesside tegevusväli. Ja kolmaski eripära pinnakate. Selle on meile toonud viimane jääaeg. Kontinentaalse liustiku koosseisus kandus piki Eestimaad edasi põhja poolt haaratud ja läbisegi paisatud eriteraline materjal moreen(rähk), mida maavarana kasutada on lausa võimatu. Kuid mandrijää tegevusele kaasnesid suured sulaveehulgad, mis seda materjali läbi pesid ja vastavalt vee elavjõu suurusele puhtamaks sorteerisid. Nii kujunesid jääpragudes liivad ja kruusliivad, sügavamates veekogudes savidki
paljandid Ahja orus, Härma müür Piusa jõe ääres. 3)Miks ei paljandu Eesti aluskorra kristalsed kivimid? Sest Eesti territoorium ning siit ida ja lõuna poole jäävad alad olid vähemalt vanaaegkonna teise pooleni üleujutatud, seetõttu kuhjusid siin setted. Piir maismaa ja üleujutatud ala vahel kulgem piki Soome lahe põhje ning seega ei ulatud aluskord Eestis mitte kusagil maapinnani. 4)Mis on pinnakate ja millistest kivimitest see koosneb? Pinnakatte moodustavad aluspõhja katvad pudedad kivimid, mis on Eesti alale kujunenud viimase 2 mln aasta jääaegade ja jäävaheaegade jooksul. Peamiseks pinnakattematerjaliks Eestis on moreen erineva suurusega kivimiosakeste segu, mille on kokku kuhjanud mandriliustikud. Ülejäänud osa pinnakattest koosnev mitmesugustest mineraalsetetest (kruus, liiv, viirsavi) ja elutekkelistest (turvad, muda). 4)Millega tegeleb Eesti Maa-amet?
valdkonda koos madalsoo muldadega. Valdavalt muldade lõimis selles piirkonnas on saviliivmullad. Selle piirkonna aluspõhi on Kesk-Devoni ladestik, Narva ja Aruküla lade vahepealne ala. Kivimiteks on kirju liivsavimoreen ja punakaspruun liivakivi ning aleuroliit. Pinnavormistikus domineerivad Kõrgsood ehk rabatasandikud, kivised saviliiva- ja liivsavitasandikud ning rähksed ja kivised saviliiva- ja liivsavi tasandikud.. Pinnakate on valdavalt moreen, kuid leidub ka vähesel määral turvast. Tartu jääb Ugandi lavamaa maastiku piirkonda. Keskmine kõrgus jääb 40 ja 60 meetri vahele, erandiks on emajõeäärne piirkond, mis on üldjuhul madalam. Selle piirkonda enamlevinud muldade lähtekivim on punakaspruun rähkne moreen. (Arold, I. 2005). Leitud mullad Esimene kaeve Esimese kaeve tegime Tartu maakonnas, Ülenurme vallas, Eerikal, Viljandi maantee ääres. Joonis 1
voorestiku keskosas (11 järve): Kivijärv (jäänuk varasemast suuremast), Saadjärv (suurim), Vasula (Arold 2008). Ümbritsevate voorte kauaaegse põllustatuse ja moreeni läbivate põhjavete toitaineterikkuse tõttu on säilinud 11 järve tugevasti eutrofeerunud (Mäemets 1977). 3.5 Mullastik ja aluspõhi Aluspõhjas põhja-loodeosas siluri karbonaatkivimid, lõuna-kaguosas devoni savi, liivakivi. Siiski on mullad väheerodeerunud võttes arvesse pinnavorme. Lõuna-kaguosas lasub pinnakate Kesk- Devoni Narva lademe domeriidil või ka savil ning aleuroliidil (Viiding 1995). Pinnakate on voorte kohal kuni 60 m paksune, koosnedes mitme jäätumise moreenidest ja nendevahelistest väga paksudest liustikuveelistest kruusadest ning liivadest. Mullastruktuur on hea ja põllumajanduse poolt kasutatakse head agrotehnikat. Põhjaosa suured hajali paiknevad voored koosnevad kruusast ja liivast ning on kaetud 10-15 m paksuse moreenkattega. Kitsamaid voored on moodustatud moorenist
Isepuhastuva klaasi välispinnal on eriline kahetoimeline kiht. Päevavalgusega kokku puutudes pinnakattes tekib kahetoimeline keemiline reaktsioon. Kõigepealt lagundub klaasi pinnale tekkinud orgaaniline mustus ja seejärel uhub vihmavesi eraldunud mustuse klaasi pinnalt. Kui klaasid on eriti määrdunud ja kestab pikem kuiva periood või vihmavesi ei satu klaasi pinnale, on pesemine vajalik. Tavaliselt piisab veega uhtumisest, kuid lisaks võib kasutada pehmet kangast ja lahjat pesuainet. Pinnakate aktiveerub mõne aja pärast uuesti. Kuigi pinnakate on kõva, võib teda vigastada teravate esemetega, terasvillaga ja abrassiivsete puhastusainetega. [2] 13. Tuletõkkeklaasid Kõik tuletõkkeklaasid on vaieldamatult head kaitseks leekide ja suitsugaaside eest (tuleklass E). Tuletõkke klaasid jagunevad kahte rühma armeeritud klaasid ja mitmekihilised klaasid. Ainult leekide ja põlemisgaaside vastu pakuvad kaitset armeeritud klaasid
(metalliline raud) on vedelas ja/või sulamisele lähedases olekus ning voolab kiirusega mõni kilomeeter aastas s.o. miljoneid kordi kiiremini kui vahevöö aines. Liikuv metalli voog tekitab elektrivoolu, mis omakorda tekitab magnetvälja. See hüpotees nõuab, et Maa tuum oleks elektrijuht (mida seal sisaldavad metallid ka kindlasti on) ja et välistuum peab olema vedelas olekus. (pildil: Planeet Maa eri osad, seest-välja: tuum, välistuum, vahevöö, pinnakate.) Kuid mis kasu toob Maa magnetväli meile kõige rohkem? Nagu kõik väljad, levib ka magnetväli lõpmatuseni kaotades jõudu distantsi pikenedes. Veel ka kümnete tuhandete kilomeetrite kaugusele kosmosesse jäävat välja osa kutsume me magnetosfääriks. Seal kaitseb väli meid päikesetuule (päikeses toimuvate protsesside tagajärjel laengu omandanud osakeste, mis mõjuksid elusorganismidele radioaktiivse
# Ordoviitsiumi-Siluri savikad karbonaadid # Kesk-Ülem Devon # Kesk-Devoni savid/dolomiidid (Narva lade) # Kvaternaar Kambrium-Vendi veekihid Eesti hüdrogeloogia V: veekompleksid/veekihid Eesti hüdrogeloogia VI: põhjavee kaitse õhuke pinnakate, lõhelised karbonaatkivimid # kiire veevahetus # maapinnalähedase põhjavee kasutamine Kambrium-Ordoviitsiumi veekiht(-id)
Kvaliteetsest terasest pann on vastupidav ja tugev. Nende pannide valmistamisel kasutatud teras võimaldab kiiret ja ühtlast kuumuse jaotumist, mis hoiab energiatarbimise võimalikult väiksena. Kasutus ja hooldus Panne ei tohiks liiga kiiresti jahutada, sest see võib muuta pannipõhja ebatasaseks , et välispind oleks särav tuleks peaks panni regulaarselt poleerima tavalise terasepuhastusvahendiga. Soovitatav on panne pesta käsitsi , et nakkumatu pinnakate säiliks võimalikult kaua. 6 Helen Kant Köögis kasutatavad praadimisvahendid Vasest pannid Vaskpann on halvem töövahend, kuna seismisel tekib pannile mürgine kiht ja enne tarvitamist tuleks seda alati puhastada, kuid see tegevus võib kergelt ununeda ning mürgised bakterid võivad seetõttu sattuda toidu sisse. Malmpannid
EESTI LOODUSGEOGRAAFIA 1. Kursuse ülesehitus ja eesmärk Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade: Eesti loodusest, selle mitmekesisusest ja mitmekesisuse põhjustest; Eesti territooriumi paleogeograafilisest arengust; Maastikulisest liigestatusest. Õppekirjandus: Arold, I., 2005. Eesti maastikud. 453 lk. Arold, I., 2004. Eesti maastikuline liigestatus. 72 lk. Arold, I., 2001. Eesti maastikuline liigestatus. 72 lk. Arold, I., 1991. Eesti maastikud. 235 lk. Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. 607 lk. Raukas, A., 2003. Geoloogia ja geofüüsika alused. 168 lk. INIMMÕJU Maastikumuutused Eestis 20. sajandil (Mander ja Palang 1994; Mander et al. 1996 järgi) Olulised sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised faktorid, mis on maakasutust ja maastikupilti mõjutanud: maareformid (1919, 1940, 1947, 1989); küüditamised (1940 ja 1949) ja kollektiviseerimine (1940- ndatel); nõuk. piiritsooni moodustamine; põllumajanduse mehhanise...
). Kui jää jääb seisma, siis tekib künklik moreenmaastik. Liustikud tekivad, kui lume kuhjumine ületab sulamise. Lumesulamispiir- ülevalpool seda on kuhjumine (jää kujunemine), sõltub nõlva ekspositsioonist (eriti lõunapool). Materjal, mida kantakse, on suur, teda on palju ta on eriteraline. Näiteks Eestis savi kuni rändrahnud. Moreen liigitatakse asukoha järgi: 1) põhimoreen 2) otsmoreen (enamus) Moreen on Eesti põhiline pinnakate ja seda on kolme tüüpi: 1) astangute ees, mererannikul- seda on vähe 2) Põhja-Eesti moreen- kollakashall, emakivimiks on lubjakivi 3) Lõuna-Eesti- punane, emakiviks liivakivi. Eestis räägitakse jää taandumisest. Jää ei taandu selle sõna otseses mõttes. Jää voolab kõrgemalt madalamale. Temperatuuriline tasakaalupunkt, kus jää sulab, nihkub põhjapoole, aga jää liigub alati allapoole. Eestis on oluliseks moreeniliigiks lokaalmoreen- jää liikudes osa kivimeid raputatakse lahti
rannarohumaad (saliinsed, suprasaliinsed ning roostikud) 4.Kultuuristamisest mõjustatud rohumaad: kultuurrohumaad ja mahajäetud kultuurrohumaad. 5.Puisniidud: niidetavad hõredad looduslikud puistud. Maastiku-tüüp, mida võib leiduda peaaegu kõikides rohumaatüüpides (aru-, lammi-, soostunud, soopuisniidud jne.). 6.Loorohumaad ehk alvarid (loopealsed) on paepealsetel või rähksetel aladel, kus mullakiht on alla 20 cm paks ja pinnakate vähem kui 1 m. Lähtekoosluseks on loometsad. Madal ksero- ja kaltsifiilne rohustu on liigirikas, iseloomulikud on lamba-aruhein, mägiristik, kevadtarn, angerpist, vesihaljas tarn, varretu ohakas jt. Võib kasvada üksikuid mände ja kaski. Põõsarindes peamiselt kadakas, mis vähese karjatamiskoormuse korral hakkab liigselt vohama. Samblarinne enamasti tihe. Tänapäevaks on neist säilinud hinnanguliselt 9000 ha, neist 300 ha kaitsealadel. 7
Isepuhastuva klaasi välispinnal on eriline kahetoimeline kiht. Päevavalgusega kokku puutudes pinnakattes tekib kahetoimeline keemiline reaktsioon. Kõigepealt lagundub klaasi pinnale tekkinud orgaaniline mustus ja seejärel uhub vihmavesi eraldunud mustuse klaasi pinnalt. Kui klaasid on eriti määrdunud ja kestab pikem kuiva periood või vihmavesi ei satu klaasi pinnale, on pesemine vajalik. Tavaliselt piisab veega uhtumisest, kuid lisaks võib kasutada pehmet kangast ja lahjat pesuainet. Pinnakate aktiveerub mõne aja pärast uuesti. Kuigi pinnakate on kõva, võib teda vigastada teravate esemetega, terasvillaga ja abrassiivsete puhastusainetega. 8 Tuletõkkeklaasid Kõik tuletõkkeklaasid on vaieldamatult head kaitseks leekide ja suitsugaaside eest (tuleklass E). Tuletõkke klaasid jagunevad kahte rühma armeeritud klaasid ja mitmekihilised klaasid. Ainult leekide ja põlemisgaaside vastu pakuvad kaitset armeeritud klaasid
Settekivimite kihid on horisontaal- või peaaegu horisontaallasumuses. Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas ning Fennoskandia kilbi lõunanõlval. 7. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. Eesti aluskord on eelkambriumiaegne, peamiselt leidub tard- ja moondekivimeid, nagu nt graniit (rabakivi), gneiss ja gabro. Aluspõhi ja pinnakate moodustavad pealiskorra. Aluspõhjas on devoni, siluri, ordoviitsiumi, kambriumi ning vendi settekivimid, nagu liivakivi, liiv, savi, lubjakivi ja dolomiit. Vendi ajastust pärineb ka aleuroliit. Pinnakattes on kvaternaari ajastu purdsetted, nagu turvas, jõe-, järve- ja meresetted, luiteliivad, moreen, jääjärve ja jõe setted. 8. Järjesta Eestis avanevad aluspõhja ladestud alustades kõige vanemast (või avanemise järgi alustades kõige
Tootsi Lasteaed- Põhikool JÄRVSELJA LOODUSKAITSEALA Referaat Kaupo Klemmer 8 klass Tootsi 2012 SISUKORD Lk.2 Sisukord Lk.3 Asukoht Lk.4 Maa-ameti kaart Lk.5 Pinnamood ja pinnavormid Lk.6 Veestik Lk.7 Taimestik, loomastik Lk.9 - Majandustegevus Lk.10 Kokkuvõte Lk.11 Kasutatud kirjandus 2 Asukoht Järvselja looduskaitseala asub Tartu maakonnas Meeksi (Haavametsa ja Järvselja külas) ja Võnnu vallas (Agali ja Ahunapalu külas). Kaitseala suurus on 184 hektarit. 17.augustil 1924 Eesti valitsuse poolt heaks kiidetud Järvselja reservaat on eesti vanim metsakaitseala. Seal paikneb praegu eesti Maaülikooli alla kuuluv sihtasutus Järvselja Õppe- ja katsemetskond. ...
Mis on suidumine? arengus väljasuremised jne 1. Kuidas moodustuvad Poola, ja kogu Ida-Euroopa lauskmaa kuni terrigeensed setendid, miks? Uurali ja Kaukasuse mäestikuni. Geoloogilise ehituse noorima osa moodustab On teatud geoloogilises läbilõikes ühe sette v Tekivad, kui füüsikalisel murenemisel kantakse kvaternaarne pinnakate, mille kujunemise kivimikihi ‚välja kiildumine’ ehk kihi lateraalselt liiva/ kruusa/ saviosakesi basseinidesse, kus peamised mõjurid olid mandrijäätumine ja sujuv õhemaks muutumine kuni kadumiseni nad settivad (Nt kruus, liiv, savi). Aja möödudes sellega kaasnevad protsessid ning hiljem ka nad muunduvad eri kivimiteks, kui lisada rõhku/ Läänemere areng. Pinnakatte tekkimisele soojust. Nt liivakivi, argilliit
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnaka...
10. Sünkroontõlke seadmed. -Koosolekuruumis räägib esineja mikrofoni ning tõlk kuuleb teda kõrvaklappide abil ning tõlgib peaaegu sünkroonselt mikrofoni. Koosolekuruumis viibija saab valida kanali, kust kuulata tõlget talle sobivas keeles. 11. Mida arvestada projektori valikul? Kui suure nurga vaatajaskonnast hõlmab, kui pikk on eluiga, kui palju maksab, mis formaadis on pilt. 12. Millised on peegeldavate ekraanimaterjalide optilised omadused? Eriline pinnakate, mis peegeldab valguskiired tagasi väiksema ulatusega. Ekraanile langevad valguskiired peegeldatakse tagasi analoogiliselt peeglile. Nt: teatud nurga all paremalt ekraanile projitseeritav valgus peegeldub ekraanilt tagasi võrde nurgaga, kui suundudes vasakule 13. Mida peab arvestama esitluse planeerimisel? Põhjenda! Kui suur on vaatajaskond, et teada kuidas ette kanda. Kas mahub teatud aega, nt 10min, et kuulajatel ei hakkaks igav
*Alluvhjuiaalsed setted Setted mis tekivad vooluvee kuhjuval tegevusel. *Eesti geoloogia Eestis on kahekorruseline geoloogiline ehitus.Esimene korrus on Eestis aluskorraks.See on kurrutatud ja läbitud magmasoontest ning see ulatub kuni vendini ja ülal pool devonit.Teine struktuurne korrus on pealiskord.See on kvaternaar,mis on pehme ja kaevatav.Eesti aluskorra ja alupõhja kivimid on kallutatud põhja-lõuna suunas.See on üldine v.a. pinnakate.Aluskord-öeldakse et see on kristalliline,nendeks on siis graniit,gneiss,kvartsiit. *Sufisioon Devoni liivakivide alumisel,füüsikaline väljakanne,moodustavad voolukoridori.Lõuna-Eestis *(7) Mis on oos? Oos ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist. Oosid koosnevad valdavalt segakihilisest liivast ning kruusast. Pikkus võib ulatuda mõnesajast meetrist mitmete kilomeetriteni.
Isepuhastuva klaasi välispinnal on eriline kahetoimeline kiht. Päevavalgusega kokku puutudes pinnakattes tekib kahetoimeline keemiline reaktsioon. Kõigepealt lagundub klaasi pinnale tekkinud orgaaniline mustus ja seejärel uhub vihmavesi eraldunud mustuse klaasi pinnalt. Kui klaasid on eriti määrdunud ja kestab pikem kuiva periood või vihmavesi ei satu klaasi pinnale, on pesemine vajalik. Tavaliselt piisab veega uhtumisest, kuid lisaks võib kasutada pehmet kangast ja lahjat pesuainet. Pinnakate aktiveerub mõne aja pärast uuesti. Kuigi pinnakate on kõva, võib teda vigastada teravate esemetega, terasvillaga ja abrassiivsete puhastusainetega. [8] 3.6. Tuletõkkeklaasid Tuletõkkeklaaside ülesandeks on takistada tule levikut. Tuletõkkeklaasid jagunevad klassideks vastavalt sellele, milline on nende poolt pakutav tule leviku tõkestamise iseloom. Vastavalt standardile EVS – EN 13501-2:2004 eristatakse järgmisi klasse: •E - kaitse suitsu ja leekide leviku eest;
umbra) Sünteetilise päritoluga – keemised ühendid, millel on iseloomulik tugev värvus (titaanoksiid, pliioksiid – kõik annavad valge värvi) Matistavad lisandid Võimaldavad muuta viimistlusmaterjali läiget (näit. aerosiil) Läike skaala 0..100 ühikut Täismatt 0..10 Poolmatt 15..30 Poolläikiv 30…. Läikiv 80..100 Puidu viimistlemiseks kasutatavad viimistlusmaterjalid Peitsid – keemilised ained puidu toonimiseks Lakid – läbipaistev pinnakate Lasuurid – toonitud lakk, mis annab poolläbipaistva pinnakatte Värvid – suure pigmendisisaldusega viimistlusmaterjal, mis annab täiskatva pinnakate Viimistlusõlid Viimistlusvahad Peits Peitsid on keemilised ained, mida kasutatakse puidule tooni andmiseks nii, et puidu muster jääb nähtavale Peits koosneb kahest komponendist : Tooniv aine Lahusti Sõltuvalt kasutatud lahustist eristatakse : Vesipeitsid – vee baasil
Enamus pinnamoest liivased tasandikud (33,4%) ja hiljem tekkinud sood (37,7%). Aluspõhja geoloogiliselt ehituselt jääb Põhja-Kõrvemaa kesk- ja ülemordoviitsiumi (Keila, Oandu, Rakvere ja Nabala lade) karbonaatkivimite avamusala. Aluspõhja kivimeid katab kuni 30 meetrine kvaternaari setete kiht, mille moodustavad saviliiv-moreen, liustikujõe kruusliiv, mitmesugused jääjärve- ja nüüdisjärve- ning soosetted. Iseloomulik suhteliselt paks pinnakate. Pinnakate on aga väga õhuke kirdeosas VatkuIlumäePalmse piirkonnas asuval paari kilomeetri laiusel, mandrijää kulutatud paesel saarlaval , mida Soome lahe poolt ääristab paekallas. Teine, soodest ümbritsetud paelava asub Kõrvemaa idaosas, Paidest ja Mäost põhja pool. Pandivere kõrgustiku jalamil on rohkesti lõunaedela-sihilisi (1015 m kõrgusi ja 10001500 m pikkusi) väikevoori. Kõige enam on neid Türi voorestikus. Valdavad liivatasandikud ning
Pealiskord kulutatud ja küllaltki liigestatud reljeefiga aluskorrakivimitel lasuv põiksalt kihilistest setenditest. Pealiskorra kihtidekompleksid erinevad üksteisest omaaegsete settebasseinide tektoonilise plaani, tänapäevaste lasumustingimuste ja leviku ning kivimite iseloomu ja koostise poolest. Sageli lasuvad nad üksteisel diskordantselt ehk lahknevalt. Aluspõhi on pealiskorra settekivimeist ja aluskorra kristalseist kivimeist koosnev kiht, millel lasub pinnakate. Aluspõhi hõlmab peale vanaaegkonna settekivimite ka kõiki eelkambriumi vanusega kivimeid, seega ka aluskorda Pinnakate ehk kvaternaarisetted on pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal Maakera koosneb laamadest, mis omavahel liiguvad. Laamtektoonika väljatöötaja on Alfred Wegener. Eesti asub hiigelsuurel Euraasia laamal. Kui oled laama keskosas, siis mingis mõttes on väga rahulik elada. Aga kui laama piiril elada, siis võib seal esineda erinevaid loodusnähtusi,
Plaan- Kaart-maa pinna vähendatuid, mõõtkavaline, üldistatud ja leppemärkidega seletatud kujutis Kaardi legend- leppemärkide seletus Mõõtkava- vähendamise aste; näitab, mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud Asimuut- näitab kraade kompassil Poolus- 90 kraadi Paralleel- laiusjoon Ekvaator- jagab maa põhja- ja lõunapoolkeraks Meridiaan- kujutletav joon maakera pinnal, mis ühendab maa põhja- ja lõunapoolust ning kulgevad põhja-lõuna suunas Algmeridiaan- poolitab maa idapoolkeraks ja läänepoolkeraks Kaardivõrk- gloobusele ja kaardile joonistatud paralleelide ja meridiaanide võrgustik Geograafiline laius- nurkkaugus kraadides ekvaatorist põhja või lõuna suunas Geograafiline pikkus- nurkkaugus kraadides 0-meridiaanist ida või lääne suunas Geograafilised koordinaadid- laiusest ja pikkusest koosnev arvupaar, mis näitab asukohta maakera pinnal Ajavöönd- maa on jagatud 24 vööndiks Kuupäevaraja- 180 meridiaan; joon. Millest loetakse u...
3.Sood,rabad 4.Kliima 5.Pinnavesi,põhjavesi 6.Türi voorestik 7.Põllumaad 8.Looduskaitsealad 9.Väärtuslikud looduskaitsealad Sissejuhatus Paide vald paikneb Kesk-Eestis, Türi Voorestiku Maastikukaitseala kirdeservas, Pandivere kõrgustiku ja veekaitseala edela-lääneserva ja Kõrvemaa Maastikukaitseala edelaosa vahel.Maapind on siin suhteliselt rahuliku reljeefiga, keskmiselt 60-70 m üle merepinna. Aluspõhjaks on ordoviitsiumi ja siluri karbonaatsed setted, peamiselt lubjakivid. Pinnakate koosneb põhiliselt lubjarikkast moreenist. Aluspõhjas esineb rohkesti tektoonilisi püstlõhesid, mis võimaldab põhjavee tsirkuleerimist maapinnas. Põhilised mullad on liivsavi mullad,mis sisaldavad mulda ja liiva peaaegu pooleks ning on taimede kasva- miseks kõige soodsamad. Paide piirkond Maastikuliselt paikneb Paide valla lõunaosa Pandivere kõrgustiku edelanõlval põhjavee väljakiildumisalal, kus on suhteliselt rohkelt allikaid. Pandivere nitraaditundliku ala sisse jääb
kool nimi Eesti pinnamood Referaat aasta Sisukord 1) Sissejuhatuseks 2)Kõrgemad pinnavormid 3)Madalamad pinnavormid ja aluspõhi 4)Pangad rändrahnud ja muud 5) Kokkuvõte ning kasutatud kirjandus Sissejuhatuseks Eesti on Ida-Euroopa lauskma madal ja tasane osa. Eesti pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad orgude, madalike ja nõgudega, need pinnavormid Põhja-Eesti (Balti klint) ja Lääne-Eesti paekaldaga kuuluvadki reljeefi suurvormide hulka. Eesti kõrgeim punkt on Suur Munamägi: 317 m (Haanja kõrgustiku kesosas). Umbes 12000 aastat tagasi oli enamus Eestist kaetud mandrijääpaisejärvedega. Tolleaegne läänemeri kattis veel nüüdseid rannalähedasi alasi. Pandivere kõrgustikku ja Haanja, Sakala ja Otepää kõrgustikud vabanesid jääst juba algselt maismaana. Ülejäänud eestimaa kannatas mandrijääst tekkinud aborasioonile ( Kivimite pinna me...
muuta ratastel liikuva tooli abil. 5. Õpilase õppetöökoha maksimaalne kaugus tahvlist peab olema väiksem kui 10 m. 6. Koolipinkide ja -laudade esimese rea ning demonstratsioonilaua vahekaugus keemiakabinetis peab olema vähemalt 0,8 m. 7. Klassitahvel võib olla valge ja peegeldusteguriga vähemalt 80% või tumedavärviline ja peegeldusteguriga mitte üle 20%. 8. Klassitahvli pinnakate peab olema tasane, ühtlase värvusega ning matt. 9. Õppeköögis peab toidu valmistamiseks olema vajalik varustus, mille paigutus ruumis peab tagama ohutuse toimingute tegemisel ja toidu valmistamise õpetamisel. 10. Laudade asetus söögisaalis peab võimaldama õpilastel ning personalil söögisaalis vabalt liikuda. 11. Riidehoiuruumis peavad olema nagid üleriiete ja peakatete riputamiseks ning jalatsitele madalad sektsioonriiulid
(Läänemaa maastikud). Vaadeldav ala oli jääst vabanedes tunduvalt madalam kui nüüdisajal ning seetõttu jäi ta pärast mandrijää alt vabanemist kauaks jääpaisjärvede ja merevee alla. Praegune maakerge on loodeosas ligi 3 mm/a, lõunaosas aga 1,5 mm/a. Sood hõlmavad madalikust 26,8% (Arold 2005). 2. Pinnavormid Läänemaa maastik on valdavalt tasase pinnamoega. Madalalt rannikult sisemaa poole liikudes maapind pikkamisi kerkib. Paekivist aluspõhja katab suhteliselt õhuke pinnakate (Kaur et al. 2008). Lääne-Eestile omased pinnavormid on enamasti kujunenud viimase miljoni aasta jooksul. Suurem osa praegusest Läänemaast oli 10 000 aasta eest merega kaetud ning enamik siinsetest pinnavormidest on kujundatud taanduva mere poolt (Padu 2006). Liustikujää ja selle sulamisvete, merelainete, rüsijää ja tuulte kulutusel on madalikul tekkinud vaheldusrikas mineraalseist setteist pinnavormistik, mida on ligi 27% pinnast tasandanud turbakihid. (Arold 2005)
NO3 ja NO2-need võivad muutuda samuti seepärast tuleb kiiresti laborisse viia. Eesti geoloogia-Eestis on kahekorruseline geoloogiline ehitus.Esimene korrus on Eestis aluskorraks.See on kurrutatud ja läbitud magmasoontest ning see ulatub kuni vendini ja ülal pool devonit.Teine struktuurne korrus on pealiskord.See on kvaternaar,mis on pehme ja kaevatav.Eesti aluskorra ja alupõhja kivimid on kallutatud põhja-lõuna suunas.See on üldine v.a. pinnakate.Aluskord-öeldakse et see on kristalliline,nendeks on siis graniit,gneiss,kvartsiit. Kvaternaarist varasemad setted-1)Üleminedevon põhjaveekiht-karbonaatsed kivimid,paksus 25km,väike nurk Kagu-Eestis. 2)Kesk-devon-Lõuna-Eesti,devoni liivakivid,kaetud ülemdevoni ja kvaternaari setetega,selle kihi vahel veepide puudub,paksus max 250m,toitealad Haanja ,Otepää,Sakala ja Karula kõrgustik.Kiht jookseb välja Võrtsjärve,Emajõkke.3) Devoni-Narva lade-savid ja dolomiidid,max paksus 90m,veepide
Rähkmuldi ning veeris-ja klibumuldi on kõige enam Põhja-Eestis- Rähkmuld Veeris- ja klibumullad Mullad, mis koosnevad suurel hulgal veerisest ümaratest kividest. Veerismuldades leidub kivisid läbimõõduga umbes 100 - 500 mm ning klibumuldadest kive läbimõõduga, mis jääb umbkaudu suurusjärku 150 mm kuni 20 mm. Alvar Paepealne ala, kus rähast või klibust koosnev pinnakate on õhuke või puudub ning mullakiht on õhem kui 30 cm; alvaril kasvab lubja- ja kuivalembene taimestik. Looniite ja kadastikke kasutatakse karjamaana, alvaril paiknevad metsad (loometsad) kuuluvad hoiumetsade hulka. Alvarit esineb kõige ehedamalt Eestimaa saartel Saaremaal, Hiiumaal, Muhu saarel jne. Lammimullad Ehk alluviaalmullad, siseveekogude tulvaveealal kujunenud muld. Ehituse ja koostise järgi jagatakse lammimullad teralisteks,
Kuna Pilkington Activ on hüdrofiilne, siis vesi ei moodusta pisaraid, vaid levib ühtlaselt kogu klaasi pinnal. Vesi kuivab klaasi pinnal võrreldes tavalise klaasiga kiiremini ja ei jäta inetuid kuivamisjälgi. Kui klaasid on eriti määrdunud ja kestab pikem kuiva periood või vihmavesi ei satu klaasi pinnale, on pesemine vajalik. Tavaliselt piisab veega uhtumisest, kuid lisaks võib kasutada pehmet kangast ja lahjat pesuainet. Pinnakate aktiveerub mõne aja pärast uuesti. Kuigi pinnakate on kõva, võib teda vigastada teravate esemetega, terasvillaga ja abrassiivsete puhastusainetega. Pilkington Activ-it võib kasutada kõikides klaasitavates kohtades akendel, talveaedades, klaasfassaadides ja klaaskatustes. Eriti hästi sobib Pilkington Activ raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse, nagu näiteks katuseaknad ja klaaskatused.[8] 4.4 Tuletõkke klaasid Kõik tuletõkkeklaasid on vaieldamatult head kaitseks leekide ja suitsugaaside eest (tuleklass E).
kaldaäärse jõesängi süvendamine. Eesti asub Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbiga piirneval alal. Eesti aluspõhi koosneb kahest korrusest, nii nagu see on iseloomulik kõigile platvormidele. Kõige all lasub paks moonde- ja tardkivimitest aluskord, mida katab settekivimitest pealiskord. Pealiskorral lasuvat õhukest pudedate setete kihti nimetatakse pinnakatteks. Pinnakate on tekkinud kõige hiljem, peamiselt viimase jääaja jooksul ja peale seda. Põhja pool olev Fennoskandia kilbiala, kus asub ka Soome, on aguaegkonna lõpust olnud enamasti maismaa. Seepärast puuduvad siin pealiskorra kivimid ning aluskord paljandub otse maapinnal või on kaetud pinnakattega. Aluskorra moodustavad Eesti alal aguaegkonnas tekkinud moondekivimid: gneisid, kvartsiidid ja kildad
California poolsaar). Viimasel ajal on kõrbete tekimises hakanud suurt osa etendama ka inimene. On olemas kaks peamist põhjust. Esimine on ülekarjatamine - koduloomad hävitavad taimestiku ning juurevõrgu puudumise tõttu hakkab maapind liikuma. Kui see ala asub kõrbeala lähedal, hakkab see kõrbestuma. Teine põhjus on see, et suured niisutussüsteemid võivad lähedal asuvat ala kuivatada ja see ala muutub kõrbeks. Kõrbete liigid Kõrbesid liigitatakse pinnakate järgi. On olemas järgmised kõrbete liigid: liivakõrb, kivikõrb, klibukõrb, soolakõrb, lössikõrb ja savikõrb. Enimlevinud on kivikõrbed. Nad on tekkinud kunagistest mäestikest. Aja jooksul kulusid need kliimaolude tõttu ära ja murenesid. Pinnavormid on nendes üsna teravad ja nurgelised. Kui tuul kannab liiva endaga kaasa, kulutab see suuri kivirahne ja mõnikord tekivad väga huvitavad vormid ja skulptuurid. Eriti tuntud on seenkaljud, mille lai
jalameil lopsakam. Väga tugevate vihmasadude tagajärjel tekib küngaste nõlvadesse uhtorge. Nii näiteks lõikus lühiajalise, ent väga intensiivse äikesevihma tagajärjel Vorstimäe lõunanõlva 1,2 meetri sügavune ja u. 10 meetri pikkune uhtorg, mille suudmesse kuhjus moreenist, liivast ja kruusast väljauhtekoonus. Loodusliku taimkattega aladel kaitseb tihe kamar muldade ärakannet isegi väga järskudel kallakpindadel. Taimestik Liigestatud reljeef, muutlik pinnakate ja iseloomulik vetevõrk on soodustanud mosaiikse taimkatte kujunemist. Tähtis roll on olnud ka inimtegevusel. Iga vähegi põlluks sobiv maalapp on siin vähemalt mõnda aega olnud üles haritud. Paljud endised põllud on taas metsastunud. Kõrvuti raieküpsete kuusikute ja segapuistutega esineb sekundaarseid kaasikuid ja haavikuid, ent ka rohkesti võsa. Vaade Haanja kõrgustikult Võru suunas Haanja kõrgustikust on tänapäeval ligikaudu pool metsa all
materjali ristisuunalist nihketugevust, mis vähendab pragude tekkimise tõenäosust, ning materjali siduvust paksemas segukihis. Primer on veega lahjendatav kruntimisvahend, millega parandatakse tasandussegu ja aluspõranda vahelist nakkuvust. Tasandussegudesse, millelt eeldatakse paremat aluspinnaga nakkumist, vastupidavust, kulumiskindlust või survetugevust, pannakse keemilisi lisaaineid. Garaazi põrandale tugev tasandussegu Garaazis peab nii aluspõrand kui ka pinnakate vastu pidama kõvale koormusele. Talvisel poolaastal sõidab põrandal naastrehvidega auto, mis sageli toob ratastega kaasa teedele puistatud soola. Kui kõvad metallnaastud on värvi- või muud pinnakattekihti rikkunud, hakkab tasandussegu või betooni sisse sattunud sool materjali tasapisi murendama. Kõvale koormusele vastupidavad, kõrge tõmbe- ja survetugevusega, professionaalseks kasutamiseks mõeldud tooted on turul täiesti olemas, kuid nende hinna nägemine võib jalust nõrgaks võtta
Vulkaaniliste pursete produktid võivad olla gaasitaolised, vedelad või tahked. Tavaliselt eralduvad esmalt gaasid ja aurud, siis tahked kivimiosakesed ja lõpuks vedel laava. Gaaside eraldumine jätkub ka hiljem. 38. Mis kihid moodustavad maakoore ülaosa ? Maakoore ülaosa moodustavad kolm erinevat kihti. Kõige all on kristalsetest tardkivimitest aluskord, sellel lasub settekivimitest koosnev pealiskord. Kõige ülemiseks kihiks on murenemisproduktidest moodustunud pinnakate. 39. Nimeta Eesti energeetilisi maavarad. Iseloomusta neid. Põlevkivi, diktüoneemaargillit, turvas, maagaas, nafta, fosforiit. 40. Nimeta Eesti looduslikud maavarad. Iseloomusta neid. Paekivi, kruus ja liiv, savi, graniit.
Tupenurme külast kagusse jätkub pank aeglaselt madaldudes Lepikuni. See panga osa on tugevasti liigestatud ning seal ilmneb selgemini Jaagarahu lademe hall lubivetikatest ning sammalloomadest koosnev urbne biohermne, mis on organismide jäänustest koosnev settekivimkeha dolomiit. Joonisel võib näha Muhu saart, kus on rohelise ruuduga märgitud Tupenurme panga asukoht. 5 Joonis 1. Tupenurme panga asukoht Muhu saarel 6 2. Panga ümbruskonna elurikkus Pangal on pinnakate õhuke, kaguosas pole seda üldse. Kaitsealal on paepealsel rendsiinal loopealse ja pangalõhede taimede kooslus. Tupenurme pank on ürglooduse objekt. Paeseinal paljandub Jaagarahu lademe hall dolomiit, kus leidub lubivetikate ja sammalloomade jäänuseid. Sealsed mullad on pigem koreselised ja paepealsed, rähkmullad ning soostunud kamarmullad. Taimkattes on Tupenurmes lootaimekooslused. Saare loodus on viimase viiekümne aasta jooksul jäänud arendustegevusest küllaltki puutumata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
