Millal tekkisid kõige vanemad kivimid eesti alal? Vanaaegkond. 250 miljonit (???) 10. Mis aegkonnas ja ajastutel kujunes Eesti pealiskord? Nimeta kivimeid, millest see koosneb. Vanaaegkonnas ja kambriumi ajastul. Savid, liivakivid. 11. Iseloomusta aluspõhja settekivimite avamusalade paiknemist Eestis? 12. Mis settekivimeid Eesti maapõues leidub? 13. Iseloomusta Eesti põhja- lõunasuunalist settekivimikihtide lasumust. 14. Mille poolest erineb pinnakate aluspõhjast? Pinnakate koosneb pudedatest setetest, aga aluspõhi koosneb kristalsetest ja settekivimitest. 15. Millest koosneb eesti pinnakate? Peamine pinnakattematerjal on moreen (sorteerimata kivimiosakeste segu mille mandriliustik ületatud relieefilt kaasa haaras ja mis hiljem välja sulas). Põhja- ja lääne Eesti lubjakive katab hallika värvusega kivirohke moreen. Lõuna eesti liivakivide peal on see punakaspruun ning suhteliselt kivivaene. 16
Mandriosa rannajoone pikkus on 1242 km, koos saartega 3794 km. 3. Eesti geoloogiline ehitus (aluskord, pealiskord, pinnakate), maakoore teke. Eesti asub IdaEuroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia (Balti) kilbi lõunanõlval. Eesti aluspõhi koosneb kahest korrusest. Kõige all lasub paks moonde ja tardkivimitest aluskord, mida katab settekivimitest pealiskord. Pealiskorral lasuvat õhukest pudedate setete kihti nim. pinnakatteks. Pinnakate on tekkinud kõige hiljem, peamiselt viimase jääaja jooksul ja peale seda. Läänemere ümbrust hõlmav u. 1mln km2 suurune nelinurkne mandrilise maakoore plokk kujunes välja siis, kui sulgus ürgne Svekofennia ookean (Svekofennia kurrutus 1,9 mrd a.t.) Moodustus Svekofennia kurdmäestik, tulevane Eesti asus selle mägimaastiku keskosas, mida pidevad kulutused tasandasid künklikuks tasandikuks (lavamaaks).
osa IdaEuroopa platvormist. Vana mäestik Maa välisjõudude (Päike, tuul, vesi, jää) poolt madalaks kulutatud mäestik. Madal, laugete nõlvadega, ümarate tippudega mäestik. Näiteks Skandinaavia mäestik Euroopas. Voor ovaalse põhiplaaniga pinnavorm, mis on kujunenud pealetungiva jää kulutava ja kuhjava tegevuse tagajärjel. Jõgevamaal Vooremaal esineb kuni mitme kilomeetri pikkusi ja 60 m kõrgusi voori. Joonis 1. Mõisteid aluspõhi, aluskord, pealiskord, pinnakate selgitav skeem. Kaart 1. Euroopa geoloogiline ehitus. Sinised alad Kaledoonia kurdalad. lillad alad IdaEuroopa platvormi ja Fennoskandia kilbi alad. Kollased alad Hertsüünia kurdalad. Roosad alad Alpi kurdalad. Euroopa geoloogiline ehitus. Euroopa reljeefi on kujundanud mitmed mäetekke protsessid. Kaledoonia kurrutusel (540 400 Ma) (joonisel hele ja tume sinised alad) on tekkinud Skandinaavia mäestik, mis tänaseks on kulunud madalaks, väikeste absoluutsete kõrgustega
Oma töös kirjutan lühidalt kodukoha , Martna valla mullastikust. Enamus kirjeldusi tegin kaartide põhjal , kuna puudus täpsem kirjalik materjal. Eesmärgiks püstitasin kaartide leidmise ,mille põhjal kirjeldada muldasid. 3 Eesti mullastik üldiselt Eesti muldi on uuritud kaua ja põhjalikult. Eesti võib uhkust tunda nii muldade uurituse kui ka kogunenud andmestiku üle. 1 Eesti aluspõhjakivimeid kattev pinnakate, mis koosneb väga erineva kujunemislooga setetest, kujunes viimase mandrijäätumise ning sellele järgnenud sündmuste tulemusena. Pinnakatte paksus Eestis on väga ebaühtlane. Paetasandikke, kus see on vaid mõne sentimeetri paksune või puudub hoopiski, nimetatakse loodudeks ehk alvariteks. Põhja- ja Kesk-Eestis on pinnakate enamasti 2–3 meetri, Lõuna-Eesti tasandikel 5–10 meetri paksune. Kuhjelistel kõrgustikel ning mattunud ürgorgudes ulatub see aga üle 100 meetri.
Raskusjõutekkelised pinnavormid Karl-Richard Sänna 9.B Raskusjõutekkeliste ehk gravitatsiooniliste pinnavormide tekkimine Järskudel nõlvadel ja oruveerudel variseb murenenud kivimmaterjal raskustungi mõjul allapoole ja nii tekivad kaldpinnalised kuhjatised rusukalded Kohati tekivad raskusjõutekkelised pinnavormid ka maalihetest (näiteks pankade jalamil paljastuvast sinisavist tingituna) Raskusjõutekkeliste pinnavormide esinemine looduses Eestis esineb rusukaldeid peamiselt PõhjaEesti paekalda jalamil Mõnes kohas on varisenud järsakust alla nii palju murendit, et on moodustunud püsiv rusukalle, mis kaitseb panka vahetu murrutuse eest; teisal rusukalle puudub, sest tugev lainetus kannab järsakust allavariseva murendi lühikese ajaga minema Rusukaldeid esineb rohkesti mäestikes Definitsioonid Rusukalle on pankrannikuesine murenenud kuhjatis Maalihe on nõlval asuva pinn...
( 2 ).......................................................... 6 1.2. Hiiumaa asend, suurus ja naabrid............................................................................................. 7 2. Geoloogiline ehitus..........................................................................................8 2.1. Saaremaa geoloogiline ehitus, aluspõhi ja pinnakate...................................................................... 8 Geoloogiline ehitus jaguneb aluspõhjaks ja pinnakatteks............................................................... 8 2.2. Hiiumaa geoloogiline ehitus, aluspõhi ja pinnakate................................................................. 8 3. Pinnamood ja selle kujunemine.............................................................................. 9 3.1. Saaremaa pinnamood ja selle kujunemine................
Mis aegkonnas ja ajastutel kujunes Eesti pealiskord? Nimeta kivimeid, millest see koosneb. V: Devon kuni kvaternaar umbes 350 mln aastat. 8. Iseloomusta aluspõhja settekivimite avamusalade paiknemist Eestis. V: Paljanduvad Haanja kõrgustiku lõunaosas. 9. MIs settekivimid Eesti maapõues leidub? V: Savi, sinisavi, fosfor, põlevkivi, lubjakivi ja dolmiit. 10. Iseloomusta Eesti põhja-lõunasuunalist settekivimikihtide lasumust. V: Kambrium, ordoviitsium, Silur, devon 11. Mille poolest erineb pinnakate aluspõhjast? V: Pinnakate on pealiskorra pindmine, pudedest setetest osa. Aluspõhi on pinnakatte all asuvad kristalsed -ja settekivimid 12. Millest koosneb Eesti pinnakate? V: Savi, Liiv, Kruus, Turvas ja Veeris. 13. Kuidas muutub pinnakatte paksus Eestis, kui liikuda põhjast lõunasse? V: See läheb paksemaks. 14. Mis on pinnavorm? Kuidas neid liigitakse? V: Maapinna osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, sisseehituse ja tekkeloo poolest. Neid liigitatakse kuju järgi. 15
jm.) Kirde-eesti Iisaku-Illuka. Mõhnad koostis: kruus, liiv, savi tekkeviis. Jääjärve kuhje, kuju ümar. Paiknevad rühmiti. Mõhnastikke moodustades. (jussi ja viitna kõrvemaal, männiuvälja alutagusel kaiu vooremaa idaservas) 1) Põhja-Eesti õhukese pinnakattega ja väheliigestatud relijeefiga. Kulutav tegevus. 2) Kesk-Eestit hõlmav kaarjas vahevöönd palju voorestikke. Kulutus ja kuhjevormid 3) Lõuna-Eestis paks pinnakate ja künklik relijeefiga kõrgustikud vööndid. kuhjav.
Y: 547096 PALJANDI MÕÕTMED Suund (ilmakaared) Lõuna Pikkus (m) 300 Kõrgus (cm) 470 PALJANDI KIRJELDUS Fotofaili nimetus (.jpg) HK_1 Sügavus ülaservast (c Käsipala tähistus Kirjeldus Olulised piirid profiilil (ülalt alla) Pinnakate Umbroht, muld 1 cm 20 Kihind 1 Kihid paksusega kuni 10 cm, puurkohad on kihiti erinevad. 2 cm 150 Selgel eristatav vahe, puuri aukude reljeefi ja paigutuse suur erinevus. Kihind 2
mis moodustavad pinnakatte. Kulutatud setete üldmahtu pole võimalik määratleda. Eesti geoloogilises ehituses eralduvad selgesti kolm oma iseloomult tugevasti erinevat kivimite kompleksi: · kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss jt) koosnev aluskord · settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt) pealiskord · enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate Need kompleksid on kujunenud kolmel meie ala geoloogilise arengu etapil: esimene Proterosoikumis, teine Paleosoikumis ja kolmas Kainosoikumis, s. o. Kvaternaari ajastul. Nimetatud etappe eraldavad üksteisest küllaltki pikad ajavahemikud (Devoni lõpust Kvaternaari alguseni möödus umbes 350 miljonit aastat), millal Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel toimusid valdavalt kulutusprotsessid, mille tulemusena hävitati suur osa varem tekkinud setetest.
Mere rannikumadalad ja saared Hiiumaa Juhendaja: Are Kaasik Koostajad: Kärt Reedi, Triinu Lepa, Laura Toodu ASEND Click to edit Master text styles · Pindala 989km² Second level · Rannajoone pikkus Third level Fourth level 320km Fifth level · Rombja kujuga Geoloogilised iseärasused Tekkis meteoriidiplahvatuse tagajärjel Mere alt hakkas vabanema 10000 aastat tagasi Pinnakate suhteliselt liivane Pinnamood Geoloogiliselt noor saar Tuule- ja laineerosioon Lõunaosa karstunud Kliima Paikneb parasvöötme atlantilis-kontinentaalses valdkonnas Aasta keskmine temperatuur +5,2 kuni +5,8 kraadi Valitsevateks tuulteks edela- ja lõunatuuled...
Mõningates klaaspaketi klaasikombinatsioonides on selektiivklaas välimiseks klaasiks, mis puhul U- väärtus ei muutu, kuid päikeseenergia läbivus väheneb kuni 4%. Kõva pinnakattega selektiivklaasi saab 8 klaaspakettides kasutada koos UV-kiirgust tõkestavate klaasidega. Kõvapinnalisi klaase saab karastada ja lamineerida, pehmepinnalisi aga ei saa. Pehme pinnakate kantakse peale pärast lamineerimist ja karastamist. [9] Foto 2. Kahekordne klaaspakett [10] 1.8.Päiksekaitseklaas Fassaadi klaas ehk päiksekaisteklaas.Päikeseenergia poolt tekkiva siseruumi õhutemperatuuri tõus ning UV-kiirgus võib kahjustada ruumi interjööri. Selle vältimiseks ja soojuskiirguse reguleerimiseks võib klaaspakettides kasutada päikesekaitseklaase. Päikesekaitseklaase on pakkuda kahte eri tüüpi –
Kõr Geoloogiline gus Pinnakate ja Sadmete hulk Koht aluspõhi pinnavormid mullad mer aastas
Y: 546193 PALJANDI MÕÕTMED Suund (ilmakaared) Edel Pikkus (m) 3 Kõrgus (cm) 60 PALJANDI KIRJELDUS Fotofaili nimetus (.png HK2_1 Sügavus ülaservast (c Käsipala tähistus Kirjeldus Olulised piirid profiilil (ülalt alla) Pinnakate Muldkate 1 cm 5 Kihind 1 Kõige rohkem pragusid võrreldes alumiste kihtidega. 2 cm 5 Selgel eristatav vahe, pragude erinevus. Kihind 2 Tugevam kiht- praod peaaegu puuduvad
Tartu xxx Kõrvemaa asend Pindala 3010 km2 Kõrvemaa tähendab muinasaegse väljendina iidset metsaala Seal asuvad Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala, Kõrvemaa maastikukaitseala ning osa Lahemaa rahvuspargist Maastiku eripära Rikkalik liustiku- ja liustikusulamisveetekkeliste pinnavormide kooslus Suur metsasus ja soostumine Esineb mandrijää sulamise tekkel kujunenud oose ja mõhnasid Pinnamood 33,4% on liivased tasandikud 37,7% on sood Paks pinnakate Leetunud liivmuldadega mõhnastikud: Valgehobusemägi 106m Pärnamäe 104m Click icon to add picture Valgehobusemägi Vetevõrk Järved on väiksed ning paiknevad oosistikes ja mõhnastikes või jäänukitena soodes Kokku on Kõrvemaal 120 järve Sood on tekkinud veekogude kinni kasvades Epu-Kakerdi soostik Suurimad sood Vonka soostik Ohepalu soo Suru Suursoo Suurimad veekogud on Paunküla ja Soodla veehoidla
betoonplaat. Sauna duŝiruumis paigaldatakse elektriküttekaabel. Betoonpõrand kaetakse pinnakattega vastavalt ruumi funktsioonile. Vahelaed Elamu vahelagi rajatakse puit-taladele. Viimased toetuvad omakorda hoone pikisuunas paiknevatele metalltaladele. Puit-taladele kinnitatakse alt hõre laudis ja kahekordne kipsplaat. Talade vahele paigaldatakse heliisolatsioon (mineraalvill 150 mm) Ülevalt paigaldatakse taladele kogu perimeetris sulundatud okaspuuvineer ja pinnakate vastavalt ruumifunktsioonile. Elektri põrandaküttega ruumis (duŝiruum) paigaldatakse vineerile kolm kihti kipsplaate (keskmises kihis el-kaabel), hüdroisolatsioon ja pinnakate. Katuslagi Hoone lamekatus rajatakse metallkattega kihtpaneelidest mis toetatakse piki hoonet kulgevatele terasest kantprofiilidele Katuse kalle ( 1-40 ) tagatakse kandekonstruktsiooniga. Kihtpaneelide peale paigaldatakse kõvast mineraalvillplaadist vahekiht (50mm) ja katusekate (2x SBS-ruberoidkate).
PLATVORMmaakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast, seda katvast kurrutamata kividega pealiskorrast,mille pindmine osa on pinnakate. EESTI asub ida-eu. loodeosas Fennoskandia kilbi kagunlval. ALUSPHIaluskord+pealiskord. Geog aeg-eoonid- arhaikum,proterosoikum,fanerosoikum->aegkonnad->ajastud. ALUSKORDaguaegkonnas, kurrutatud kristalsetest kivimitest nt. graniit; positiivsed kurrud mis paljanduvad maapinnal nim. KILBID; eestis ei paljandu. PEALISKORDsettekivimitest, mis tekkinud erinevatel ajastutel- vend:liivakivid;ordoviitsium:lubi;kambrium:settekivimid,sinisavi;silur:lubjakivi ,paeastangud;devon:liivakivi;kvaternaat:-
aasta võrsetel. Viljad suured, punased, maitse üksluine. Eelistab vett hästi läbilaskvat huumusrikast mulda. Väga dekoratiivne ja hea pinnakate. Külmakindel. Tolmeldavad putukad, ühel põõsal nii emas kui isasõied. Levinud Aasias, Jaapanis. MUSTAD SÕSTRAD 5-1 Ribes nigrum 'Pamjati Vavilova' 2011k Keskvalmiv kuni hilisepoolne sort,
Pandivere kõrgustik Pandivere kõrgustik ● Kõrgustik ja maastikurajoon Põhja-Eestis Viru lavamaa, Alutaguse madaliku, Kesk-Eesti tasandiku ja Kõrvemaa vahel ● Asub Eesti suurim karstiala (1375 km²) ● Kogupindala – 2145 km² ● Pinnamood tasandikuline, lausikuline (moreentasandikud,oostikud, moreenkünkad, voored, mõhnastikud, otsamoreenid) ● Suurima sademevee infiltratsiooniga piirkond Eestis (õhuke pinnakate ja lõheline pind) Asukoht Ajalugu ● Esmane uurimine - geograaf Karl Rathlef ja Christian Bornhaupt Geograaf Karl Rathlef Emumägi ● Pandivere kõrgeim tipp (166,5 m) ● Tekke poolest liitpinnavorm ● Emumäe maastikukaitseala - 536 ha ● Puidust vaatetorn (21,5 m) Mullastik ja taimestik ● Eesti parimad mullad (boniteet üle 55) ● Põhjaosas leostunud rähksed mullad,
436 pp. Fig. 177. The development of Lake Peipsi (Raukas & Rähni 1969): a) Pihkva Ice Lake I (phase PiIa); b) Pihkva Ice Lake II (Phase PiIIa); c) Peipsi Ice Lake (Phase PeI); d) Peipsi ice-dammed lake (phase PeIII); e) Lake Small Peipsi. 1 - glacier; 2 - proglacial lake; 3 - dry land; 4 - margins of the active glacier; 5 - field of dead ice; 6 - meltwater valleys; 7 - direction of the ice movement; 8 - direction of the meltwater flow; 9 - rivers. Olulisus: Pinnakate on meil peamine ehitusalus ja muldade lähtekivim, oluline veerežiimi ning vete keemilise koostise kujundaja. Pinnakattest koosnevad kuhjepinnavormid ja see on üks olulisem tegur, mis määrab maastike ning taimkatte kohalikud erijooned. Pinnakatte setted leiavad kasutamist maavaradena: ehitusliiv ja -kruus, turvas, mere- ja järvemuda jne. ~ ammendunud: Hiiu-, Pärnu-, peagi ammendumas: Järva- ja Lääne- ja Viljandimaa Valgamaa Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997
Kõrvemaa Kõrvemaa · Kõrveks või Kõrvenurgaks kutsutakse metsarikast ala Põhja Eestis Harju-, Viru- ja Järvamaa rajal · Rohkesti Kõrve nimelisi kohanimesid Reljeef ja loodus · Pikk edelasuunaline ulatus ordoviitsiumist siluri karbonaatkivimiteni. · Paene saarlava kirdes ja soodest ümbritsev paetasandi · Paks pinnakate · Kogupindala 3130 ruutkilomeetrit · Karstialad · Suured rabad, mõhnad ja oosid · Ürgmets Vetevõrk · Nimi Kõrvemaa veidi eksitav · Üle 100 erineva, nii metsiku kui hooldatud järve ja kaks suur veehoidlat · Soodla jõgi- kalastuskoht · Valgejõgi - populaarne kanuu- ja süstasõitjate seas Mullastik · Turvasmullad · Liiv ja saviliiv lõimis · Madalsoomullad · Lammimadalsoomullad · Siirdesoomullad ja rabamullad
piirkonnas asuv positiivne pinnavorm Tekivad kas kahe mandrilise laama kokkupõrkel või ookeanilise laama sukeldumisel mandrilise alla Koosnevad enamasti moondekivimeist Jagatakse vanadeks ning noorteks Alpid On Euroopa kõrgeim mäestik (4808 m) Lääne-Euroopa peamine veelahe Suurimad järved paiknevad eelmäestiku nõgudes Ala on tähtis turismi-, talispordi- ja puhkepiirkond Paljandid Ala, kus paljanduvad aluspõhjakivimid Puudub pinnakate Paljandit ja paljandumist tuleb eristada avamusalast Eestis paljanduvad vaid settelise aluspõhja kivimid Tuntud paljanditeks Eestis on näiteks Suur Taevaskoda Suur Taevaskoda Ahja jõe kaldal paiknev Devoni liivakivi paljand, asub Põlva maakonnas Põlva vallas Paljand tõuseb jõepinnalt 22,5 meetrini Oruperve suhteline kõrgus on kuni 38 meetrit on Eesti üks ilusaimaid looduslikke vaatamisväärsusi Vulkaan Looduslik maakoore avaus
Ühend, saadakse eteeni molekulist ühe vesiniku aatomi asendamisel kloori aatomiga; Värvuseta gaas, nõrk kloroformilõhn, kergesti süttiv; Valmistatakse teflonit ja PVC’d. Teflon: Polütetraflouroetüleen; Süsiniku ja flouri aatomid; Termoplastne ja hüdrofoobne tihe pülomeer; toa temperatuuril väga tihe aine; Ei põle, erakordselt sitke, kulumiskindel, madal tõmbetugevus; Kasut.- tihendid, hermeetikud, traadi-ja kaabliisolatsioon, toidunõude pinnakate. Freoonid: Vesiniku aatomid on asendunud kloori või flouri aatomitega; Keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid; Ei lahustu vees, ei ole mürgised, ei põle kergesti, veeldatavad, tavaelus inertsed; Varem kasutati laialdaselt külmutuseadmetes ja pihustites(olid kahjulikud), tänapäeval asendatakse tihti flourosüsivesinikega, mis ei sisalda kloori, seetõttu ei kahjusta osoonikihti. Pestitsiidid: Aine või ainete segu, mille
güvavusel.Õige/Vale 3. Miks ei leidu Eesti alal settekivimeid devoni ajastust kuni kvaternaarini ? ............................................................................................................................................... ............ 4. Tõmba joon alla õigele vastusevarjandile. · Suuimaid geoloogilisi perioode nimetatakse ajastuteks / eoonideks / aegkondadeks. · Pealiskorra / pinnakate moodustavad pudedad kivimid. · Eesti pinakatte kivimid on kujunenud vanaaegkonnas/ kaeskaeggkonnas / uusaegkonnas 5. Koosta mõistega moreen geograafiliselt tõese sisuga lause. .......................................................................................................................................... ................. 6. Lubjakivid ja põlevkivis võib leida kauges minevikus elanud organismide kivistisi enh fossiile, graniidist aga mitte.
Eesti asub Ida-Euroopa platvormil püsiv maakoore osa, mis koosneb kurrutatud aluskorrast ja kurrutamata pealiskorrast tekkisid kõige varem ( eestis koosneb aluskord kristallilistest kivimitest - gneiss, ja Fennoskandia kilbil kohdt maapinnal, kus paljanduvad aluskorra kivimid, aluskord graniit, gneiss, kvartsiit, eestis ei paljandu, 1,6-2,6 miljardit a tagasi, aguaegkond, pealiskord liivakivi, lubjakivi, dolomiit, eestis paljandub, 550 miljonit a tagasi, vanaaegkond, pinnakate - 2 miljonit a tagasi, teke on seostunud jääliustikuga, moreen sorteerimata kivimid, mis koosnevad erineva suurustega osakestest ja puudub ümar kuju, nt-rändrahn, veeristik, kruus, liiv, savi, muda, turvas (elutekkeline sete, tekib taimede lagunemine liig niiskes), inimtekkeline (põlevkivituhk, aheraine, prügi, tänapäeval pinnakatte jätkub-inimene, voolu vesi, tuul), tähtsus oluline veekeemilise ja veereziimi kujundaja, Eesti vanemad kambriumi savi ja liivakivid, nooremad
Laava vedelas olekus kivimid, mi son vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. Vulkaan - looduslik lõhe või lõõr, mille kaudu vedelas ja tahkes olekus vulkaaniline materjal maapinnale tungib. Vulkaaniks peetakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Maavärin sismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Aluspõhi pealiskorra settekivimeist ja aluskorra kristalseist kivimitest koosnev kiht, millel lasub pinnakate Pinnakate ehk kvarternaarisetted. Pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal. Moreen materjal, mis on liustiku edasiliikudes kaasa haaratud ning sulades maha jäetud. (Eestis väga laialdaselt levinud sete, suurem osa eesti muldadest põhineb moreenil). Rändrahn - rahn (läbimõõt üle 512 mm) , mis on liustiku poolt algsest asukohast minema viidud. Sete enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena
ülesanne Põhjavee tase niiskel perioodil MÄE TALU kaev tiik ORU TALU kaev tiik Põhjavee tase kuival perioodil MÄE TALU kaev tiik ORU TALU kaev tiik Eesti geoloogiline läbilõige Tartu Sil Pinnakate Kamb ur rium Ordo Devon vii tsium Alanduslehtri teke meri meri meri meri meri meri meri
Platvormid - tektooniliselt stabiilsed ning reljeefilt madalad vähese liigestatusega alad. Settekivimite kihid on horisontaal- või peaaegu horisontaallasumuses. Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas ning Fennoskandia kilbi lõunanõlval. 7. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. Eesti aluskord - eelkambriumiaegne, peamiselt leidub tard- ja moondekivimeid, nagu nt graniit, gneiss ja gabro. Aluspõhi ja pinnakate moodustavad pealiskorra. Aluspõhi - devoni, siluri, ordoviitsiumi, kambriumi ning vendi settekivimid, nagu liivakivi, liiv, savi, lubjakivi ja dolomiit. Vendi ajastust pärineb ka aleuroliit. Pinnakattes - kvaternaari ajastu purdsetted, nagu turvas, jõe-, järve- ja meresetted, luiteliivad, moreen, jääjärve ja –jõe setted. 8. Järjesta Eestis avanevad aluspõhja ladestud alustades kõige vanemast (või avanemise järgi alustades kõige põhjapoolsemast) + iseloomulikud settekivimid.
Kõrbed: Levivad Põhja-Ameerikas ja Ees-Aasias. Ameerikas levib poolkõrbete ja kõrbete vöönd põhjast lõunasse. Kliima on kuiv (alla 250 mm). Temperatuuriamplituud on suur: päeval võib ulatuda 50, aga öösel alla 0. Ka talvise ja suvise temperatuuri vahe on suur. Kõrbetele on iseloomulikud kuumad ja kuivad tuuled, mis võivad tormiks kasvada. Taimestik sisaldab vastupidavaid taimi. Kaktustel on vee omastamiseks lai juurestik ja aurumise vähendamiseks muundudnud lehed okkad. Mitmeaastased taimed on puju,kaameliastel. Tähtsaim kultuurtaim on dattel,kultuurtaimed arbuus ja melon. Loomastik on hästi kuumust taluv. Neil on soomuseline kehakate,varjevärvus,väike veevajadus. Loomad on võimelised kiiresti liikuma ja nad tegutsevad öösel,teevad suveuniakut. Palju närilisi: suslik,liivarott. Roomajad: gürsa,eefa. Tuntuim kaamel. Inimesed tegelevad rändkarjakasvatusega , vähesel määral põlluharimine,nomaadid rändavad. Oaasides kasvatatakse puuvilju....
KÕRB Nastja Rodina MIS ON KÕRB? Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm. Keskmine temperatuur ei ole kõrbe definitsiooni seisukohast oluline, sest kõrbed esinevad nii troopilises kui ka arktilises ja antarktilises kliimavöötmes. Kõrbesid liigitatakse pinnakate järgi. On olemas järgmised kõrbete liigid: liivakõrb, kivikõrb, klibukõrb, soolakõrb, lössikõrb ja savikõrb. Peaaegu kõikides, väljaarvatud kõige kuivemates, kõrbepiirkondades kasvavad taimed ja elavad loomad, kes on eluks kuivas ja kuumas kliimas hästi kohastunud. TAIMESTIK Taimed kasutavad erinevaid viise vee kogumiseks ja efektiivseks kasutamiseks. Enamusel kõrbetaimedel on kas pikad sügavale ulatuvad
murdumisnäitaja on klaasi omast väiksem. Kelme paksus valitakse nii, et tema pindadelt peegeldunud lained oleks vastandfaasis. Peegeldust võimendades saab valmistada peegleid ning optilisi filtreid, mis osasid lainepikkusi lasevad läbi, aga teisi peegeldavad. Valge valguse värvilist interferentsipilti saab kasutada valmistamaks rahatähtede turvaelementide, mille värvus sõltub vaatlemisnurgast. Prilliklaasidele kantakse peegeldumisvastane pinnakate (AR kate), et prillide kasutamisel jõuaks silma sama hele valgus. Kokkuvõtteks võib öelda, et meie igapäevases elus kohtame enda ümber mõlemat nähtust väga tihti, seda tõenäoliselt ise väga mitte märgateski. Sellegi poolest on nende kahe nähtuse abil arendatud rakendused meile nii vajalikud kui ka tavapärased, et ilma nendeta ei kujutaks me ilmselt täna oma argielu enam ettegi. Helena Lettens 11E2
Tartu lipp koosneb kahest horisontaalselt paiknevatest värvilaiust valgest ja rohelisest. Ning eritunnuseks on pandud valge laiu keskele ka maakonna vapp. (viide 1) Tartu maakonna lipp 4 3. Geoloogiline ehitus Tartumaa jääb Ugandi lavamaale ning seda iseloomustab lainjas moreentasandik. Sinna on lõikunud palju ürgorge. Kuid lõunas piirneb Tartumaa Otepää kõrgustikuga. Pinnakate pak- sus on keskmiselt 2-3 meetrit ja kuna see on nii väike, siis on näha ka aluspõhjakivimeid paljudes kohtades. Näiteks lii- vakive on näha Emajõe oru veerudel. Ka Age oja orus on näha liivakivisse uuristatud allikakoopiaid, mida tuntakse Toomemäe Age oja koopad nime all. Need võivad ulatuda kuni 13.5 meetrini. Tartu maakonnas on ka palju veekogusid. Järvi ja jõgesid,mis suubuvad enamasti Emajõkke. Kuid leidub ka palju metsi ja muidugi ka palju kaevandusi
Kõrgeim punkt on Suur Munamägi (317 m) Haanja kõrgustiku keskosas (see on ka kogu Baltikumi kõrgeim punkt). Eristatakse kahte kõrgustike rühma: · kulutuskõrgustikud on enamasti tasase pinnamoega ning nende välimus sõltub suuresti aluspõhja kujust. Eestis on sellisteks Pandivere (kõrgeim punkt on Emumägi, 166 m) ja Sakala (Rutu mägi, 146 m). Mõlemal kõrgustikul on kvaternaarisetetest seletust või pilti pinnakate suhteliselt õhuke ning reljeefis domineerivad lainjad moreentasandikud. Sakala eripäraks on kõrgustikku tihedalt liigendavad orud. · kuhjelised kõrgustikud on rahutu reljeefiga ja nende väliskuju ei sõltu aluspõhja reljeefist. Nendeks on Haanja kõrgustik (Suur Munamägi, 317 m), Otepää kõrgustik (Kuutse mägi, 217 m) ning Karula kõrgustik (Rebasejärve Tornimägi, 137 m). Nende kolme kõrgustiku pinnamoes
Settekivimid: purdsed, keemilised ja orgaanilise päritoluga settekivimid. Moondekivimid. Ülevaade Eestis leiduvatest kivimitest. KALLISKIVID Mineraalid ja kivimid kui vääris- või poolvääriskivid. Peamised esindajad, levik maakeral ja kasutusalad. EESTI GEOLOOGIA PÕHIJOONED Platvorm ja kristalne kilp kui geoloogilised mõisted. Eesti asend Balti (Fennoskandia) kilbi lõunanõlval. Eesti maapõue liigestus: aluskord, pealiskord, aluspõhi, pinnakate. Eesti territooriumi areng kvaternaarieelse aja vältel. Aluspõhja kivimite (vendi, kambriumi, ordoviitsiumi, siluri ja devoni ajastuil tekkinute) iseloomustus ja nende kasutamine maavaradena: a) aluskorras -- rauamaak; b) aluspõhjas -- kambriumi ja devoni savid, oobulusfosforiit, lubjakivid, dolomiidid, põlevkivi, mineraalvesi. Vanaaegkonnast pärinevad kivistised: ainuõõssed (stromatoporaadid, korallid), sammalloomad, käsijalgsed, limused, lülijalgsed, okasnahksed, rüükalad jt.
SINIMÄED Rita Mets Kätlin Sibbul Ege Lehtsaar ÜLEVAADE SINIMÄGEDEST Asuvad Kirde-Eestis Vaivaras Kujutavad endast: kolme omavahel liitunud ida-läänesuunalist vallseljakut: Pargimägi, Põrguhauamägi, Tornimägi kogupikkus 3 km ja laius 300m, umbes 2,5 km mererannast järsud põhjanõlvad (kuni 45m) ja lauged lõunanõlvad on osa Vaivara maastikukaitsealast Vaivara klindile (Põhja-Eesti klindi alalõik) kõige iseloomulikumaks alaks. Vaade Sinimägedele AJALUGU On olnud kindlustusvööndiks mitmes sõjas: Põhjasõda, Vabadussõda, II maailmasõda Hea strateegiline asukohta- Soome lahe ja Alutaguse soode vahelisel kitsal läbipääsualal andis võimaluse kontrollida Tallinn-Narva maanteed Peeter I lasi ehitada Põhjasõja ajal Tornimäele vaatetorni rootslaste tõrjeks rajati ulatuslik muldkindluste vöönd, nn. Rootsi kants II maailmasõjas rajasid sakslased Tannenbergi kaitseliini AJALUGU...
Geoloogiliselt kuulub Eesti ala Ida-Euroopa platvormi loodeossa. Ida-Euroopa platvorm piirneb vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soome ala hõlmava Fennoskandia kilbiga. Eesti ala aluspõhi jaguneb struktuurselt kaheks, alus- ja pealiskorraks. Ehituses eraldub kolm tugevasti erinevat kompleksi: kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss jt) koosnev aluskord, settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt) pealiskord ja peamiselt kobedatest kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate. Kristalne aluskord kujunes Proterosoikumis, settekivimiline pealiskord Paleosoikumis ja pinnakate Kainosoikumis Kvaternaari ajastul. Komplekse eraldavad üksteisest pikad ajavahemikud, millal Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel toimusid valdavalt kulutusprotsessid, mille tulemusena hävitati suur osa varem tekkinud setetest. [http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_geoloogiline_ehitus]
Publicationes Instituti Geographici Universitatis Tartuensis, 90. Tartu, 2001 7. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_kliima 2. EESTI MAASTIKE ISEÄRASUSED mullatekkeprotsesside mõjutajana Maastike erinevused on põhjustatud peamiselt maapinda moodustavate kivimite koosseisust ja reljeefist. Paigastikeks nim. ühesuguse tekke ja morfoloogiaga reljeefil kujunenud maastikke. Paetasandikud (Põhja- ja Lääne-Eestis). Paekivist aluspõhja katab 0,5 m rähkne moreen. Kohati pinnakate puudub ja paljanduvad paeplaadid. Looduslikele aladele on iseloomulikud loometsad, puisniidud. Moreenitasandikud (Kesk-ja Kagu-Eestis, Pandivere, Sakala kõrgustik) on lainjad, kohati madalad kühmud ja orud ning pinnakatteks on jääaegadest mahajäänud kivimurendirohke saviliiv või liivsavi. Esinevad mullad on viljakad ning kasutatakse põllumajandusmaastikena. Loodusliku taimkattena esinevad salu-, laane-, palumetsad. Esinevad üksikud järved.
Absoluutkõrgus on 166m ü.m ja suhteline kõrgus on 79 meetrit. Koos põhjapoolse Tammiku mäega moodustab emumägi 12 km pikkuse kõrgendiku. Emumäe ehitus Tekkelt on Emumägi liitpinnavorm – vooretaolisel kõrgendikul esineb pikk metsaga kaetud vallseljak ehk oos. Koos põhjapoolse Tammiku mäega moodustab Emumägi 12 km pikkuse kõrgendiku, milles on rohkesti järsuveerulisi orge, lohke, oose, mõhnu ja sölle. Pinnakate on üle 45m paksune. Emumäe läänenõlv on valdvavalt põllustatud. Emumägi on üks suurematest kvaternaari pinnavormidest Eestis. Emumäe tekkimine Kui igal loodusobjektil on olemas on muistend, siis Emumäel on ka rääkida oma lugu. Muistendi kohaselt on Emumägi tekkinud Kalevipoja hobuse poolt Peetla rabast kaabitud mullast. Nimelt puhanud kord sõjaretkelt naasnud Kalevipoeg nii sügavat und, et huntide ligitükimine tema hobusele jäi kuulmata. Esijalgadega
Saaremaa pealiskorra geoloogiline ehitus on veidike erandlik, võrreldes teiste saarte ja Mandri-Eestile põhilist geoloogilist ilmet andvad lademed Saaremaal ei avane, sest nad lasuvad sügaval teiste kivimite all. Settekivimite kogupaksus on kõige suurem. Vanimad settekivimid, mis lasuvad Saaremaal aluskorral, kuuluvad Kambriumi Ladestusse. Saaremaa pinnakatteks on enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv. Paetasandikel on pinnakate õhuke või puudub hoopis. Pinnamood. Saaremaa on üldiselt tasase pinnamoega madal saar. Saare lääneosas kerkivad jääservamoodustised Lääne-Saaremaa- ja Sõrve kõrgendik. Põhjarannikul Jaani- ja Jaagarahu lademe piiril on pankrannik. Saaremaa üldiselt tasast pinda ilmestavad ka kümmekond muinasajast pärit maalinna. Neist Valjala, Kaarma ja Kahutsi maalinna läbimõõt on 110 ja 150 meetri vahel ja säilinud vallide kõrgus 5...10 meetrit
Saaremaa mullastiku kujunemises võib sedastada mitut eripära. Tähtsat osa on etendanud meri On ju peaaegu kogu saar olnud vee all. Merevee uhtuvale toimele viitab muldade pindmiste kihtide vaesumine mulla peenesest ; Meri on töödelnud ka siin laialt esinevate moreenset päritolu muldade ülemist kihti, neid iseloomustab suur kruusasisaldus. Küllaltki tugevasti on muldade kujunemist mõjutanud pealiskorra paas, seda eriti Saaremaa loode- ja põhjarannikul, kus paekõrgendikel puudub pinnakate ning mullad on tekkinud otse paemurendile. Samas piirkonnas esinevad merevee poolt lihvitud koresega klibuvallid, mille sarnaseid leidub Eestis teistes osades vaid väikestel aladel. Muldade lähtekivimeist on esikohal mere töödeldud mooren(40%), mida katab sageli õhuke veesetteline materjal, sellele järgnevad vanad meresetted tasandikel(30%), arvestatavad on veel rannavallide ja tuulesetted ning turvas.
Saaremaa pealiskorra geoloogiline ehitus on veidike erandlik, võrreldes teiste saarte ja Mandri-Eestile põhilist geoloogilist ilmet andvad lademed Saaremaal ei avane, sest nad lasuvad sügaval teiste kivimite all. Settekivimite kogupaksus on kõige suurem. Vanimad settekivimid, mis lasuvad Saaremaal aluskorral, kuuluvad Kambriumi Ladestusse. Saaremaa pinnakatteks on enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv. Paetasandikel on pinnakate õhuke või puudub hoopis. Pinnamood. Saaremaa on üldiselt tasase pinnamoega madal saar. Saare lääneosas kerkivad jääservamoodustised Lääne-Saaremaa- ja Sõrve kõrgendik. Põhjarannikul Jaani- ja Jaagarahu lademe piiril on pankrannik. Saaremaa üldiselt tasast pinda ilmestavad ka kümmekond muinasajast pärit maalinna. Neist Valjala, Kaarma ja Kahutsi maalinna läbimõõt on 110 ja 150 meetri vahel ja säilinud vallide kõrgus 5...10
· Haavade aeglane paranemine Fosfor SÜMBOL: P OMADUSED: · Must, punane või valge · tahke PLUSSID: · DNA molekulides · väetiste koostises MIINUSED: · põleb isegi vee all · kohutavad põletushaavad KUST SAAB: · väetiste koostises · toiduainetes fosforhappena Tina SÜMBOL: Sn OMADUSED: · hõbevalge · tahke PLUSSID: · Tasane ja ühtlane pinnakate jooteväljadel. · Avade tolerants väiksem kui kuumtina (HAL) puhul · Pliivaba st. keskkonnasõbralik ja valmis 2006 aasta direktiiviks - plii kaotamiseks · Trükkplaat ei saa termilist sokki, mis on iseloomulik kuumtina protsessile. · Lühiste tekkimine on välistatud keemilisel tinatamisel · Jootmisel võib kasutada tavajootmisprotsesse kasutades samu parameetreid kui Ni/Au pinnakatte puhul · Jootmiseks kõlbavad kõik tuntud flussimargid st
kraadini, aga talvel samas langeda -40-ne peale. Gobi kõrb on mandri sisealale tekkinud kõrbeala. Tekkepõhjuseks on see ,et niisked õhumassid, mis merelt tulevad , ei jõua mandrisisealadele. Joonis 2. Gobi kõrbe kliimadiagramm. 4. Kõrbete tüübid Gobi kõrb on suuremalt osalt mandri sisealal asuv lössikõrb, aga esineb ka kivi- ja savikõrbe. Lössikõrbes on vanadest mäestikest tuule tõttu väljakantud tolmjast liivsavi, mida nimetatakse lössiks, mis on ka peamine pinnakate. Esineb ka kohti, kus maapind on kaetud jämedama kivimaterjaliga või koorikulise savika pinnasega. Liikuvad soolad on lössist välja uhtutud. Lössikõrb saab rohkem niiskust, sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni. Seetõttu arenebki Gobi kõrbes kevadeti lopsakas taimestik Joonis 3. Gobi kõrbe tüüp 5. Taimestik ja loomastik Gobi kõrbe taimestik üsnagi kuivalembene. Taimedest kasvavad siin puju, okasmalts, gobi
Sakala kõrgustiku pindala on 2792 km2 ja see moodustab omakorda ligikaudu 6,2 % Eesti pindalast. Sakala kõrgustik on kulutuskõrgustik see tähendab Kõrgustik paikneb Devoni liivakivist tuumikul, pinnamoelt on ta orgudega liigestunud lainjas-künklik lavamaa, kuid maastik on vahelduv ja eriilmeline. Jääaegadel tugevasti kulutatud aluspõhjale on peamiselt viimasest liustikust jäänud mõne meetri paksune punakaspruunist moreenist koosnev pinnakate. Pinnavormid Kõrgustiku servaaladel (Suure-Jaani, Leebiku, Suislepa ja Tarvastu ümbrus) on madalaid voori ja voorelaadseid künniseid, jääkulutusnõgudes soid (Pahuvere, Rubina, Lagesoo) ja järvi (Õisu järv ja soo, Veisjärv, Viljandi järv, Mäeküla järv). Hilisjääajal kõrgustikul paiknenud jääjärved on pinnamoodi tasandanud. Jääjärved (sh Balti jääpaisjärv) on kujundanud kõrgustiku servaaladel mitmel tasandil rannamoodustisi (astangud, kivikülvid, rannikuluited)
õhumasside liikumise tulemusena. Ekvaatori läheduses tõusev kuum õhk liigub põhja ja lõuna poole. Kõrgemal atmosfääris jahtub see ja laskub lähistroopilistes alades, tekitades sellega kaks kõrgrõhuala - põhjas ja lõunas. Kui õhk laskub alla, soojeneb see ja kogub endasse niiskust, kuivatades sellega maapinda. Nii on tekkinud kaks kõrbevööndit, mis asuvad enamasti 30 laiuskraadidel mõlemal pool ekvaatorit. 3.Kõrbete tüübid. Kõrbesid liigitatakse pinnakate järgi. On olemas järgmised kõrbete liigid: liivakõrb, kivikõrb, klibukõrb, soolakõrb, lössikõrb ja savikõrb. . Sahara kõrb tekkis puhtast ja viljatust liivast. Ülejäänud Sahara kõrbe territoorium koosneb kruusaga kaetud tasandikust, mille nimetus on "reg". Kaljune jäätmaa on aga "hamada". 4.Taimestik Sahara taimkate on väga liigivaene ja hõre, paljudes kohtades puudub see täielikult.Rohekem oaasides ja mägede läheduses.Taimi või koguni puid võib
). Teistest kõrgustikest on kirdeosas veel Maanselka ja keskosas paiknev Suomenselkä kõrgustikud. Pinnamoe on kujundanud mandrijäätumised, nagu enamikes Põhja- Euroopa (kaasa arvatud ka Eestis) riikides. Mandrijää on kujundanud palju kõrgeid moreenseljakuid (Salpausselkä moreenseljakud) ja vallseljakuid ehk oose (Punkaharju vallseljakud). Aluspõhja kivimid on üle 1, 5 miljardi aasta vanad ja koosneva d peamiselt graniidist ja gneisist, haruldane ei ole ka rabakivi. Pinnakate koosneb peamiselt õhukesest moreenist, levinud on ka turvas. Soomes on üle 60 000 (mõnedel andmetel ka üle 100 000) järve, enamasti on need madalad ja hästiliigestatud rannajoonega. Neis suuremad esindajad on Saimaa ja Päijänne Lõuna- Soomes ning Inari Lapimaal. Enamik siseveekogusid on omavahel ühenduses kitsaste kanalikestega, seetõttu on palju järvistuid ja väikseid jõgesid (pikimad Kemijoki ja Oulujoki põhjaosas).
tänapäeval laiub Nedremaa raba. Ermistu jv. Tõhela jv. Lk. 5 Muld ja Taimekate Muld Mullastiku kujunemise on määranud paekõrgendikku kattev põhimoreen. Rabade äärealasid ümbritsevad siirdesoo ja madalsoomullad. Lõuna ja lääne suunas madalduval paekõrgendil pinnakate tüseneb ning põhjavesi ulatub kõrgemale asenduvad parasniisked mullad soostunud kamarmuldadega. Taimkate Looniidud ehk alvarid, Nõmmemetsad, Salumetsad, Lamminiidud, Rabametsad, Rabad, Loometsad. Vihterpalu jõeäärne lammimets. Vaatamisväärsused LääneEesti madalikul on palju vaatamisväärsuseid. Looduskaitsealad : Marimetsa looduskaitseala ja Silma looduskaitseala
Teistest kõrgustikest on kirdeosas veel Maanselka ja keskosas paiknev Suomenselkä kõrgustikud. Pinnamoe on ka Soomes kujundanud mandrijäätumised, nagu enamikes Põhja- Euroopa (kaasa arvatud ka Eestis) riikides.Mandrijää on kujundanud palju kõrgeid moreenseljakuid (Salpausselkä moreenseljakud) ja vallseljakuid ehk oose (Punkaharju vallseljakud). Aluspõhja kivimid on üle 1, 5 miljardi aasta vanad ja koosnevad peamiselt graniidist ja gneisist, haruldane ei ole ka rabakivi. Pinnakate koosneb peamiselt õhukesest moreenist, levinud on ka turvas. Põhjamaise kliima tõttu on põllumajanduslik areng piiratud. Põllumajandustoodangust enamiku annab Edela- Soome, just oma viljakate muldade ja pehmema kliima pärast. Lõuna- Soomes on taimekasvatus, Põhja- Soomes on domineerimas loomakasvatus (põhjapõdrad Lapimaal). Maaelanikkond leiab tööd metsanduses. Tähtsaim tööstusala Soomes ongi läbi aegade olnud
kliimavööndit. Maailmakirjanduses tuntakse seda kivimikompleksi Old Red´ina). Devoni ladestu kogupaksus Kagu-Eestis on 450 m. Majanduslik tähtsus: Piusa klaasiliiv ja Joosu rasksulav savi. Devonist kvaternaarini so sadade miljonite aastate vältel oli Eesti ala maismaalistes tingimustes. Milline täpselt oli reljeef enne esimest jääaega, pole täpselt teada. Arvatavasti oli tegemist lauskmaaga, mida lõhestasid sügavad jõeorud. Pinnakate Pinnakate, mis on Eesti maastike alus, on välja kujunenud viimase miljoni aasta jooksul (kvaternaari ajastul) ja selle kujundajateks oli mandrijää, jääsulamisveed ja mereveed. Mitmel korral (3 või 4 jääaega) kümneid tuhandeid aastaid kestnud jääaegadel liikus üle maa mitmesaja meetri paksune liustikujää, mis hõõrus maapinda ja rebis sellest lahti mitmesuguse kujuga ja suurusega kivimitükke (moreen) ning kandis neid edasi lõuna poole teel seda peenestades ja ümardades
Platvormid on tektooniliselt stabiilsed ning reljeefilt madalad vähese liigestatusega alad. Settekivimite kihid on horisontaal- või peaaegu horisontaallasumuses. Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas ning Fennoskandia kilbi lõunanõlval. 7. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. Eesti aluskord on eelkambriumiaegne, peamiselt leidub tard- ja moondekivimeid, nagu nt graniit (rabakivi), gneiss ja gabro. Aluspõhi ja pinnakate moodustavad pealiskorra. Aluspõhjas on devoni, siluri, ordoviitsiumi, kambriumi ning vendi settekivimid, nagu liivakivi, liiv, savi, lubjakivi ja dolomiit. Vendi ajastust pärineb ka aleuroliit. Pinnakattes on kvaternaari ajastu purdsetted, nagu turvas, jõe-, järve- ja meresetted, luiteliivad, moreen, jääjärve ja jõe setted. 8. Järjesta Eestis avanevad aluspõhja ladestud alustades kõige vanemast (või avanemise järgi alustades kõige
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
