toimega. Nimelt ei jaotu need veemolekulis täiesti ühtlaselt, vaid eelistavad hapnikuaatomi lähedust, tekitades seal negatiivse elektrilaengu pisikese ülejäägi. Samas jääb mõlema vesinikuaatomi juures ülekaalu positiivne laeng. Selle kohta öeldakse: H2O on polaarne molekul. Et ka aknaklaasi pind avaldab laengupolaarsust, kleepuvadki veepiisad sellele. Nimelt paigutuvad veemolekulid klaasi pinnal niimoodi, et nende negatiivsed poolused jäävad alati klaasi positiivselt laetud pinna poole. Põhjus on selles, et vastasmärgilised laengud tõmbuvad. Veepiisk püsib klaasil ainult siis, kui ta on küllalt väike. Suuremad piisad langevad raskusjõu mõjul ala, sest viimane on veepiisast ja klaasi vahelisest tõmbejõust suurem. Põhimõtteliselt võiks ju vett kasutada ka liimainena. Pisikesi paberitükke õnnestub ajutiselt mingile pinnale kinnitada ka veega. Ometi pole vesi hea liim. Paber kukub seinalt niipea, kui vesi on aurunud ja “liim” otsekui õhku haihtunud.
HITSA Moodle MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Õpikeskkonna avalehele ► Minu kursused ► Tallinna Tehnikaülikool ► Teaduskonnad ► Mehaanikateaduskond ► Materjalitehnika instituut ► MTT0010 ► 9 mai - 15 mai ► E-labor 14: Töötlemine mittetraditsiooniliste meetoditega Alustatud reede, 20. mai 2016, 16:12 Olek Valmis Lõpetatud reede, 20. mai 2016, 16:16 Aega kulus 3 minutit 46 sekundit Punktid 91/105 Hinne 87 maksimumist 100 Küsimus 1 Mittetraditsioonilised töötlemisprotsessid kasutatakse juhul, kui Õige Vali üks: Hinne 7 / 7 a. tooriku materjali tugevus ja kõvadus on väga suured, HB>400 Märgista küsimus b. tooriku mate...
o Suurenevad lõikejõud, temperatuur o Halvenevad pinnasiledus ning teriku vastupanu lõikejõududele. Instrumendi eluiga o Instrumendi eluiga on funktsioon lõikekiirusest Vc ja ettenihkest fn. o Mida suuremad lõiketöötlus režiimid seda väiksem on instrumendi eluiga o Instrumendi elueaks loetakse maksimaalsetel lubatud režiimidel 15 min tööaega. Kulumise liigid o Abrasiivne kulumine – Tekib kahe pinna omavahelisel hõõrdumisel, kõvad osakesed (karbiidid) kriimustavad pinda ning kannavad osakesi minema. o Difusioonkulumine – Keemiline protsess kõrgel temperatuuril ja rõhul, mille käigus toimub ainete iseeneslik segunemine. Sellise protsessi tulemusel tekib tööriista pinnakihis kõvade ja kulumiskindlate WC ja TiC lagunemine, millega kaasneb kõvaduse ja kulumiskindluse langemine.
süsteemi elektriväli. Elektriväli on seotud keha elementaarlaenguga ja esineb laetud kehade ümber, põhiomaduseks on laetud kehade mõjutamine. Elektriväli levib vaakumis valguse kiirusega. El. välja iseloomustavad el. välja tugevus ja potentsiaalne tugevus. σ E= Elektriväli mõlemal pool tasandil on homogeenne. 2ϵ0 2k τ Ühtlaselt laetud lõpmata pika silindrilise pinna elektriväljatugevus: E= , kus r >= R Tau on r 1 laeng pikkusühiku kohta. C/m Elektriväljatugevus E suvalises punktis on defineeritud elektrostaatilise jõu F kaudu, mis mõjub sellesse punkti asetatud positiivsele proovilaengule q₀. Iseloomustab laengu võimet mõjutada
Keha on kaaluta olekus, kui ta ei mjuta alust vi riputusvahendit. Kui keha liigub htlaselt a=0, siis P=mg Kui kiirendus on les, siis P=mg+ma Kui kiirendus on alla, siis P=mg-ma Kui keha liigub vabalangemise kiirendusega a=g (vabalangemine), siis P=mg-mg=0 Esimeseks kosmiliseks kiiruseks nimetatakse niisugust kiirust, mis tuleb kehale anda, et ta jks Maa mber ringorbiidile tiirlema (7,9 km/s). Millest sltub hrdeju suurus? 1. Libisevate pindade materjalist 2. Pinna ttluse kvaliteedist 3. Pinna puhtusest 4. Mrdeainest 13. Kuidas arvutatakse liugehrdejudu (lisada valem)? F = hrdejud, = hrdetegur, N = toereaktsioon (N) Fh = N gt2 h= ---- l = v0 t 2
Peseb aknad laitmatult läbipaistvaks. · Kraanikauss-Cillit. Teeb ka torud puhtaks Vannituba: Puhastusvahendid: · Pesupulber- Bonux. Puudub spetsiifiline lõhn. Peseb hästi puhtaks. · WC pott- Domestos. Hävitab bakterid. · Vannitoa seinad-Cillit. See on hea katlakivi eemaldaja ja teeb seinad hästi puhtaks. · Kraanikauss- Ajax, Floral Fiesta. Kõrvaldab tõhusalt raskestieemaltatava mustuse ja rasva, muudab pinna säravaks ja on suurepärase kauakestva lillelõhnaga. · Vann- Ajax, Floral Fiesta. Kõrvaldab tõhusalt raskestieemaltatava mustuse ja rasva, muudab pinna säravaks ja on suurepärase kauakestva lillelõhnaga. Ihuhooldus vahendid: · Spraypalsam- Goldwell Schwarzkopf hairsprey. Teeb juuksed kergesti kammitavaks. · Dusigeel- Vidal, allo yogurt. Muudab naha pehmeks · sampoon ja palsam- Pantene PRO-V. Jätab juuksed pehmeks ja kauni läike.
Millest see sõltub? V: Gravitatsioonijõud on jõud, mis tekib 2 massi tõmbumisel. See sõltub: 1)Kummagi keha massist. 2)Kahe massi vahelisest kaugusest. 3)Mis on hõõrdejõud? Millest see sõltub? V: Hõõrdejõud on jõud, mis takistab kehade liikuma hakkamist või liikumist. See sõltub: 1)Kokkupuutuvatest materjalidest. 2)Pinna konarlustest. 3)Vedeliku olemasolust kahe pinan vahel. 4)Ümaratest objektidest kahe pinna vahel. 5)Keha massist. (seisu hõõrdejõu korral) 4)Mis on elastsusjõud? Millest see sõltub? V: Elastsusjõud on jõud, mis taastab keha kuju pärast välise deformatsiooni lõppu. See sõltub: 1)Materjalist. 2)Deformeerimis jõust. 5)Defineerida rõhk, juurde valem ja selle selgitus. V: Rõhuks nim. füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepinna pindala jagatisega. Rõhk (p) = jõud (F) / pindala (S) 6)Mis on resultantjõud
Anton Adoson PINNAKAREDUSE MÕÕTMINE LABORITÖÖ NR. 02 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 03.12.2015 Allkiri: Tallinn 2015 1. Töö vahendid: Nr. Nimetus 1. Euroopa pinnakareduse Ra etalon 2. Nõukogude pinnakareduse Ra etalon 3. Profilomeeter Surtronic 2. Töö käik: 1.Määrata visuaalselt pindade pinnakaredus Ra nõukogude etalonidega vastavuses nende pindade töötlemise meetodile (freesimine, treimine, lihvimine jne). 2.Määrata visuaalselt pindade pinnakaredus Ra Eur...
TÖÖPINGID Tallinna Reaalkool 2015 RIHTHÖÖVEL • Puidu hööveldamine pöörleva silindrilise noavõlliga, kus on sirge lõikeservaga noad • Puidu pinna silumiseks (tooriku pinna ettevalmistamine edasiseks töötluseks) • Detail sirgelt käsitsi üle etteandmislaua Tööohutusnõuded • Käsi lõikeploki katte alla asetada ei tohi • Mitte tõmmata töödetaili tagasi üle kaitseta lõikeploki • Hööveldada detaili kogupikkuses ja pärikiudu (kui võimalik) • Paksem ots ees, õõnsus all Ülemine juhtpaneel Töölaud Lõikeploki kate
Selliseid näiteid võib tuua lõputult, kuid see kõik on seotud sellega, kuidas on inimest kasvatatud ja millised väärtushinnangud tal on kujunenud. Kõige tähtsam on siiski silmale nähtamatu. Silmale nähtamatu juures on minu jaoks üks kõige olulisemaid asju peresisene kodutunne. See on miski, mida saab vaid tunnetada ning millesse panustamiseks ei ole vaja muud kui sooja südant ja avatud meelt. Kodutunde puhul ei mängi rolli pinna suurus, sest on juhtusid, kus elatakse suures villas, kuid kodutundest on kahjuks asi kaugel. Tänapäeval tuleb palju ette peresid, kus puudub ühtsus ja kodutunne ja seda nt sellepärast, et vanemad on lahutatud. Lapsed peavad jooksma ema juurest isa juurde ning vahel on mängus ka kasuema/isa. Sellised perekonnad on tihti lõhestunud ning lastel on väga raske, eriti siis kui endine kodutunne on kannatada saanud.
.. ; xn) nimet selle funktsiooni osatuletistest koosnevat vektorit 9. Olgu ühemuutuja funktsioon y=f(x) antud ilmutamata kujul võrrandiga F(x,y)=0. Tuletada valem funktsiooni f(x) tuletise jaoks funktsiooni F osatuletiste kaudu. 10. Olgu mitmemuutuja funktsioon u = f (x) antud ilmutamata kujul võrrandiga F(x,u)= 0. Tuletada valem funktsiooni f osatuletiste jaoks funktsiooni F osatuletiste kaudu. Valem tuletada kas kahe muutuja juhul (x = (x, y) R2) või üldjuhul (x Rn). 11. Pinna puutujatasand ja selle võrrand. Puutujatasandi seos pinna lõikejoonte puutujatega. Pinna normaalvektor ja normaalsirge ning selle võrrand. Tuletada vastavad võrrandid kahe- või mitmemuutuja juhul. Sirget, mis läbib punkti P(x(to)), y(to), z(to) ja on vektori (x(to), y(to), z(to)) sihiline, nimetatakse joone X(t)=(x(t), y(t), z(t)) puutujaks punktis P. Tasandit, millel asuvad kõik pinna punkti P läbivate joonte puutujad nimetatakse puutujatasandiks punktis P.
Seda tajume valgusena. Vari piirkond, kuhu valgus ei lange. Täisvari ruumipiirkond eseme taga, mida valgusallikas ei valgusta. Poolvari ruumipiirkond eseme taga, mida vagusallikas valgustab osaliselt. Mattpinnalt peegeldub valgus hajusalt. VALGUSE KIIRUS ON LIGIKAUDU 300 000 KM/S Mida väiksem on valguse kiirus keskkonnas, seda optiliselt tihedam on keskkond. Valguse murdumine valguse levimise suuna muutumine kahe keskkonna piirpinnal. Murdumisnurk on nurk murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Valguse levimisel optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valguskiir pinna ristsirge poole, Valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda murdub valguskiir pinna ristsirgest eemale. Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Lääts läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust.
Katusekorrus ja pööningukorrus on katuse alla või pööningule ehitatud kasutusotstarbeliste ruumidega . korrus 10 5 Ehitisealune pind Ehitise horisontaalprojektsiooni pind. Ehitise ehitisealune pind ääratakse 1m2 täpsusega. määratakse Hoonealuse pinna hulka arvatakse ka ehitise väljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osa. Varem ei võetud arvesse hoone osi, mis ei ulatunud maapinnast vä välja, katmata välistreppe, keldrite valgusš valgusšahte ja ka kõnnitee või maapinna kohal olevaid varikatuseid, rää räästaid staid jms. 11 Ehitisealune pind 12
tasakaalus oleva keha jaoks kui sellele on rakendatud aktiivsed jõud. Mehaanika ülesannete lahendamisel omab tähtsa koha seostest vabastatavuse printsiip: iga mittevaba keha võib vaadelda kui vaba keha, kui jätta ära seosed ning asendada nende mõju reaktsiooni jõududega. Seoste tüüpe Ülesannete lahendamisel on väga oluline osata õigesti määrata reaktsioonijõudude mõju suundi. 1. Hõõrdevabapind: See side ei kitsenda punkti A liikumist pinna puutetasapinnas. Takistatud on ainult keha liikumine pinna sisse st. pinna normaalisihilised nihked. Järelikult seose reaktsioon peab olema ka pinna normaalisihiline. Sellist reaktsioonijõudu nimetatakse normaalreaktsiooniks. Nt: Redel seinal 1. Sarniirliigend: silindri kujuline sarniir koosneb rõngakujulisest kinnitusest, mis saab pöörelda ümmarguse liikumatu poldi ümber. Nt: ukse hing. Poldi teljesihiline
Dispergeeritud süsteeme klassifitseeritakse nii osakeste mõõtmete on iooni raadius, seda väikesem on iooni hüdratatsioon. olema lüofiilne 2) sisaldama stabilisaatorit, (milleks võivad olla lahustumatud mille tõttu seep ei pese.35. Seepide olek lahuses. (jäme-, kolloid-, molekulaardispergeeritud) kui koostisosade Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna pindaktiivse aine molekulid või elektrolüüdi ioonid). Solubilisatsioon. Lahjades lahustes esinevad seebid molekulidena. agregaatoleku alusel (gaas, vedel, tahke); Lüofoobsed: elektrilist vastumõju. Adsorptsiooni võimelt on parimad Cs+, Ba2+, Emulsioonideks nimetatakse selliseid dispergeeritud süsteeme, Kontsentratsiooni tõustes tekivad mitsellid alates teatud
omavahel suht tugevaid struktuure, omadused lähenevad tahkele ainele ja nim tarreteks ehk geelideks.; gaasiliste korral aerosoolideks, vedela korral lüsoolideks, tahke korral soolideks, hüdrosoolide korral on keskkonnaks vesi; organosoolide korral orgaaniline vedelik. Kolloidsüs. Valmistamise meetodid: kondenseerimism: eesmärgiks aatomite/molekulide/ioonide liitmine suuremateks agregaatideks. Toimib isevooluliselt, sest kondenseerumisel toimub pinna vähenemine ja sellega koos vabaenergia vähenemine probleemiks on kasvu õigeaegne pidurdamine, et ei tekiks jämedispersne ebapüsiv süsteem. Staadiumid: kristallisatsioonikeskme teke väikeste kristallidena ja keskmete kasv sõltuvana kristalli pinnale sadenevate molekulide arvust, difusioonkonstandist ja difusioonitee pikkusest. Kasutatavamad: lahusti vahetamine ehk füüsiline kondenseerimine, aurude kondenseerimine, keemiline reaktsioon.Peenestusmeetotid: eesmärgiks
Seda saab kirja panna, kui kasutada meile juba tuntud vektorsümboolikat: Väljatugevus ja potentsiaal, seos nende vahel. Mida tugevam on väli (tihedamalt jõujooned) seda kiiremini muutub potentsiaal (seda lähemal on üksteisele samapotentsiaalipinnad). Elektrivälja kohta kehtivad kaks teoreemi: Elektriväljad on sõltumatud; laengule mõjub summaarne väli. Elektrivälja tugevuse voog läbi kinnise pinna on võrdne selle pinna sisse jäävate laengute summaga. Gauss'i teoreem. Elektrivälja tugevuse voog läbi kinnise pinna on võrdne selle pinna sisse jäävate laengute summaga. pideva ruumlaengu korral on võrrandi paremas pooles summa asemel integraal. Fundamentaalfüüsikas peetakse Gaussi teoreemi üheks olulisemaks, kuna ta seob jõuväljade valemite pöördruutsõltuvuse (ingl. inverse square relation, tähendab, et
· Klaasikunst · Nahkehistöö · Tekstiilikunst · Vaibakunst · Metallehistöö · Sepis · Keraamika · Puitehistöö Puitehistöö Puidu kui materjali osatähtsus jääb iga päevaga väiksemaks ja asemele asuvad mitmesugused plastmassid, mis on otstarbekamad ja odavamad. Puitehistöös kasutatakse sageli intarsiat, mis seisneb selles, et erinevat värvi puidu õhukestest plaatidest kombineeritakse mingi suurema pinna kaunistamiseks kas geomeetrilisi mustreid või ka figuraalne kompositsioon. Puitehistöös kasutatakse tööriistadena peitlit, puuri, rasplit ja saagi. Nahkehistöö Nahkehistöö valmib kunstniku või disaineri käe all. Kasutatakse erinevaid nahku : lamba, kitse, sea, lehma ning erinevaid ussinahku. Oma töös kasutatakse erinevaid liime. Kunstnik valmistab disain, kingi, kotte, karpe ning köiteid. Keraamika
Veenus Üldandmed · Orbiit 108,200,000 km päikesest · Diameeter 12 103,6 km · Mass 4,869*1024 · Kõige ringikujulisem orbiit Huvitavaid fakte · Nimi tuleneb antiikajast · Veenus oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet · On heleduselt kolmas objekt taevas · Esimesena külastas Veenust kosmoselaev Mariner 2 1962 aastal · Pinna temperatuur on 2x suurem kui Merkuuril · Puudub magnetväli · Pole looduslikke kaaslasi Pöörlemine · Veenuse aasta kestab 243 Maa päeva · Veenuse pöörlemisperiood on ajaliselt ühtlustunud tema orbiidiperioodiga · Veenus on Maa poole alati sama küljega, kui need on üksteisele lähimas punktis · Veenus pöörleb aeglaselt ja tavapäratult vastassuunaliselt Maa "kaksikõde" · Mõnevõrra väga sarnased: · Diameeter on 95% Maa diameetrist
pinnalt vastu ja mõjub silmadele halvasti. Valguse ühikud Luumen on valgusvoo ühik. Tähis lm. Luumen võrdub valgusooga, mida punktvalgusallikas valgustugevusega üks kandela kiirgab ruuminurka üks steradiaan. Valgusvoog on kiirgsvoog, mis on fikseeritud silma kui instrumendi karakteristiku järgi. Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. Luks on valgustatuse ühik SIsüsteemis. Tähis on lx. Pinna valgustatus pn 1lx, kui pinna 1 ruutmeetrile langeb valgusvoog 1 luumen. Steradiaan on ruuminurga mõõtühik. Steradiaan on tipuga kera keskmesse toetuv ruuminurk, mis eraldab kera pinnal raadiuse ruuduga võrde pindala. q Kandela on kiirgusallikast etteantud suunas kiiratud monokramaatse 540x1012 hertsise kiirgussagedusega ja samas suunas 1/683 vatti steradiaani kohta kiirgustugevust omava kiirguse valgustugevus. q
Elektromagnetiline Induktsioon Elektrostaatika tegeleb seisvate laengute uurimisega Elektromagnetism tegeleb kiirendusega liikuvate laengute uurimisega. (vahelduvvool) Elektormagneetline induktsioon elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel Pööriselektriväli nim elektrivälja, mille jõujooned on kinnisied jooned ehk pöörised. Selline elektriväli tekib magnetvälja muutumisel Elektromagnetilise induktsiooni teel paneb laengukandjad liikuma jõud, mis nihutab juhet magnetväljas. Kui liikuv juhe on osa vooluahelast, siis esineb selles ahelas Induktsioonivool Induktsiooni elektromotoorjõuks nim tööd, mida juhet liigutav jõud teeb ühikulise poistiivse laegu läbiviimisel vooluringist. Katkestatud vooluringi korral võrdub induktsiooni elektromotoorjõud juhtmelõigu otstel tekkiva pingega. Voolu puudumise korral juhtmelõigu otstel tekkiv pinge U avaldub kujul U=v l B sin v-juhtmelõigu liikumise kiirus magnetvälja t...
v-kiirus (m/s) l- juhtmelõigu pikkus (1m) 1. 2. 1)maksimaalne 0*=1 ( risti ) 2) minimaalne 90*=0 ( pikuti ) 8. Mis juhtub juhtmega kui talle magnetväljas vool sisse lasta? siis ta hakkab liikuma 9. Mis juhtub juhtmega mida magnetväljas liigutatakse? siis talle läheb elektrivool sisse 10. Magnetvoog - näitab milmääral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda (cos B magnetvälja pinna ja normaali vahe , B magnetinduktsioon) 11. Induktiivsus- näitab kui suure magnetvoo muutuse kutsub esile ühikulise voolu muutus juhis e L= I t L induktiivsus ( 1 H - Henry) Ee- elektromotoorjõud ( 1 V) Ülejäänud voolu muutumise kiirus (1 s) 12. Eneseinduktiivsus EMI mille korral magnetvoo muutus on põhjustatud vaadeldavas kehas endas / nähtus kus voolu muutmise tagajärjel muutub ka magnetvoog, see
PUHASTUSTEENINDUS- LIHTNE KUI RAKETITEADUS RIN GA LIN DJÄRV · Peale koristust, peab maha jääma puhas pind. · · Koristustööde teostaja peab endale selgeks tegema, miks ta seda teeb. · On suur vahe, mis otstarbeks kasutatakse ruume , mida koristatakse. · Eksides oluliste reeglit vastu, vähendame oluliselt puhastatava pinna eluiga. PUHASTUSTEENINDUS EILE JA TÄNA Meie esivanemad ei kasutanud keemilisi puhastusvahendeid, nad tegid kõik käepäraste vahenditega ja ometi olid nende kodud väga puhtad. Tehniliselt on koristamine tänapäeval oluliselt lihtsam, sest poole tööst teevad kas masinad või imetlusväärsed puhastusained. Mitmed põnevad nipid vanast ajast ja tänapäeva imevahendid teevad koos suurepärast tööst. PUHASTUSAINED JA TÖÖVAHENDID
Hinnata mõõtmistulemusi ning puuduste leidmisel teha parandusettepanekud. Täita tabelid ning laadida see Moodles olevasse ülesandesse funktsiooniga Lisa esitus. Valgustatuse (valgustustiheduse) mõõtühik on lux (lx) Abiks: Luks (ladina sõnast lux 'valgus') on valgustatuse ühik SI-süsteemis. Tähis on lx. Pinna valgustatus on 1 lx, kui pinna 1 ruutmeetrile langeb valgusvoog 1 luumen. Ideaalne valgustatuse tase tööruumis on 500-800 lx. Silmadele on kahjustav lugeda, kui valgustatus on alla 200 lx Mõõtmiste kuupäev ja kellaaeg 20. november 2014 Kell 10:10-10:20 Kirjeldada, milline oli ilmastik Väljas on pilvitu, piisavalt valge ja päikeseline.
Mõisted · Mustus pinnal esinev aine või ainete segu, mis: vähendab või takistab pinna kasutamist; kahjustab pinda; on ebaesteetiline; on tervistkahjustav; mõjutab otseselt inimeste elu ja tervist. · Pesemine enamasti sünteesiproduktide pesemine veega või muu lahustiga või happelise või aluselise lahusega; sisuliselt on see ekstraktsiooniprotsess. · Seep pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest. · Vaht keemias pihussüsteem, kus tahkesse ainesse või vedelikku on pihustatud/pihustunud gaasi.
Fenoolid Fenoolid on aromaatsete süsivesinike hüdroksüühendid, mille aromaatses tuumas asendab vesinikuaatomit üks või mitu hüdroksüülrühma. Fenool ehk hüdroksübenseen C6H5OH on mürgine valge kristalne aine, mis lahustub vees halvasti (8,3 g/100 ml). Fenoolid tekivad hapnikku sisaldavate kõrgmolekulaarsete orgaaniliste ainete utmisel. Paljude tööstusprotsesside heitveed sisaldavad mürgiseid fenoole, mida ei tohi loodusesse juhtida. Eesti põlevkivi termilise töötlemise uttevees sisaldub unikaalseid kahealuselisi fenoole, nagu metüülresortsinoolid. Fenoole esineb looduses ka vabalt (nt taimedes, inimestes ja loomades). Mõned taimed toodavad fenoole selleks, et nende vegetatiivsed osad oleksid mürgised ja et neid ei söödaks. Eesti veekogudesse satuvad fenoolid põhiliselt Ida-Virumaa põlevkiviõli tootvate ettevõtete territooriumidelt, poolkoksimägedest. Fenoolid on kahjulikud nii inimese tervise...
Seda kirjeldab kahesuunaline peegeldustegur. Väikeselt pinnatükilt peegeldunud kiirguse intensiivsus avaldab järgmise valemiga: Licosi ühikulisele pinnale langev kiirgusvoog Kahesuunaline peegeldustegur on sümmeetriline: pealelangeva ja peegeldunud kiirguse suunad võib ära vahetada, ilma et tegur muutuks: Kahesuunalise peegeldamise seisukohalt jäävad kõik pinnad kahe äärmusliku juhtumi vahele. Igas suunas ühtviisi peegeldab Lamberti pind. Kui sellise pinna albeedo on A, siis tema kahesuunaline peegeldustegur on konstantne ja võrdne A/. Teine äärmus on peegelpind, mille kahesuunaline peegeldustegur on nullist erinev ainult ühes suunas. Kui näiteks horisontaalsele peegelpinnale langeb kiirgus suunast (i,i), siis kõik peegeldub suunas (r=i,r=i+180°). Albeedo Albeedo on mingi pinna valguse peegeldumise näitaja. Ta kujutab endast peegeldunud kiirgusvoo tiheduse M suhet pealelangeva kiirgusvoo tihedusse E.
veenus Marii Rikken Päikese poolt loetuna teine planeet Vähim kaugus Maast 38.2 miljonit km Peegeldab Päikese valgusest 77% Päikeseööpäeva pikkus 117 ööpäeva (üheks pöördeks kulub 243 Maa ööpäeva) Puuduvad kaaslased Heleduse tõttu kergesti leitav ÜLDISELOOMUSTUS Koidutäht, Ehatäht Nime saanud viljakusejumalanna Venuse järgi Maa tüüpi, kutsutakse ka Maa kaksikuks Kõige kuumem planeet päikesesüsteemis (462 °C) Veenuse pind vulkaanilise tegevuse tagajärjel perioodiliselt uuenev kuiv kivikõrb, kus vedeleb ka lapikuidplaatjaid kive Tihe atmosfäär, mille massist moodustab 96,5% süsihappegaas ning ülejäänud 3,5% põhiliselt lämmastik ÜLDISELOOMUSTUS Pind sarnaneb kivikõrbega Graniit, basalt Sageli ka maavärinad Pinna keskmine vanus on miljard aastat. Veenusel on nii kuum, et plii sulab, metallid aurustuvad ja kondenseeruvad jahedamatel kõrgematel kohtadel GEOLOOGIA Seismilised andmed puuduvad Veenusel puudub laamtektoonika V...
Pese auto ampoonilahusega kasutades pesukinnast või froteelappi alustades katusest ja liikudes allapoole. Svamm ei ole parim pesemisvahend. Kuivata auto kohe, muidu tekivad plekid. Kuivata spetsiaalse kuivatuskummiga alustades katusest ja liikudes allapoole Lõplikult kuivata värvipinnad spetsiaalse mikrokiust kuivatuslapiga ja klaasid paberiga! Eriti põhjalikult tuleb puhastada aknaid! Kuivata ka uksevahed . Kui auto on pestud peaks ära määrama värvitooni. Puhasta värvitava pinna kõrval olev detail silikoonieemaldajaga ja pühi kuivaks. Otsi ülesse auto värvikood. Poleeri peopesa suurune ala. Leia värvikoodile vastavad õiget värvitooni värvilipikud ja otsi sobiv variant, kasutades 3M lampi. Tulemust peaks võrdlema erinevate nurkade all. Määra kindlaks kahjustused. Kraapsude eemaldamiseks Kõigepealt puhasta pind silikoonieemaldajaga. Seejärel lihvi ekstsentriklihvijaga ja liivapaberiga P 80 kraapsu kohalt aluseni välja. Puhasta pind
Järgnevalt kirjeldan ülevaatlikult nende pindade töötlemiseks vajalikke operatsioon lõiketöötlusel. Detaili töötlemine treipingis toimub kahe paigaldusega. Töötlemist alustatakse detaili kinnitamisega kolmepakilisse padrunisse pinnaga A. Treipinki on kinnitatud otsatera ning kõigepealt töödeldakse pind 1, seejärel töödeldakse pind 2 . (siire 1 ja 2)Peale seda toimub astmeteraga silindrilise pinna 3 töötlemine (siire 3). Sise treiteraga töödeldakse silindriline sisepind 4. (siire 4) Seejärel toimub detaili teine paigaldus, kus detail kinnitatakse kolmepakilisse padrunisse kasutades detaili töödeldud silindrilist välispinda 3 ,ning töödeldakse detaili pind nr. 5. Joonisel 3 on toodud detaili otspindade 1 ja 2 eskiis koos lõiketerade ning liikumiste suundade ning tähistega. 1) Lõikesügavus t (-0,2mm)
See nähtus proovib takistada voolu muutumist. Ehk siis nimetatakse elektromagnetilise induktsiooni alaliiki, mille korral magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas. Tekivad muutuste tulemusel magnetväljas. Kirjuta Faraday-Mxwelli induktsiooniseadus koos tähtede seletustega. Juhtmekontuuris tekkiv induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega SI-süsteemi korral. Ф= magnetvoog B S cosβ B on magnetinduktsioon S pinna pindala β-nurk pinna normaali ja magnetvälja vahel Sõnasta Lenzi reegel. suletud kontuuris tekkiv induktsioonivool on suunatud nii, et temamagnetvoog läbi kontuuri pinna püüab kompenseerida induktsioonivoolu esilekutsuvat magnetvoo muutumist. Kirjuta valguse murdumisseadus. Tee joonis valguse murdumisest ja kirjuta valemis esinevate tähtede selgitused ja mõõtühikud. Selle seaduse kohaselt, valguse üleminekul ühest keskkonnast teise valguskiir murdub nii, et
Lubikrohv on naturaalne viimistlusmaterjal nii sise- kui välitöödeks. Koosneb looduslikest materjalidest - sideaineks lubi; täiteaineteks liiv, purustatud lubjakivi. Põhilised krohvitüübid on: - traditsiooniline lubikrohv (1:1) - lubikrohv (1:3) - marmor-lubikrohv Tadelakt on traditsiooniline Maroko krohvimistehnika. Spetsiaalsete hüdrauliliste omadustega lubikrohvi tihendatakse ja poleeritakse kiviga ning seebitatakse täieliku veekindluse ning läikiva pinna saamiseni. Lisaks seintele on võimalik katta nii põrandaid, lagesid, kuumaks minevaid pindasid jne. Paberkrohvi - vanast makulatuurist valmistatud krohvi sideaineks on kaseiin või metültselluloos. Samuti on võimalik traditsiooniliste krohvide sideaneid -nagu lubi või savi-kasutada paberkrohvides. Paberkrohvid on väga heade helisummutavate omadustega. Võimalik on luua väga erinevaid dekoratiivseid pindasid.
voolusuunda, siis väljasirutatud pöial näitab jõujoone suunda. 3. Solenoid - koosneb kõrvuti asetsevatest juhtmekeerdudest. 4. Püsimagneti jõujooned - kulgevad väljaspool magnetit magnetnõela põhjapooluselt lõunapoolusele. Magnetväli on pöörisväli, s.t.tema jõujooned on kinnised ilma alguse ja lõputa. Magnetinduktsioon iseloomustab magnetvälja igas ruumi punktis. Magnetvoog Magnetvoog iseloomustab magnetvälja läbi terve pinna. Magnetvoog on võrdne magnetinduktsiooni, pinna pindala ja magnetinduktsiooni ning pinna normaali vahelise nurga koosinuse korrutisega. Magnetvoo ühiku sõnastus- magnetvoog on 1 Wb, kui läbi 1 ruutmeetri suuruse pinna läheb magnetinduktsioon 1 T pinnaga risti. Tähis: (Fii) Ühik: 1 Wb (veeber) Põhivalem: kus (Fii) on magnetvoog, on pinna magnetinduktsioon on pinna pindala ja (beeta) on nurk pinna normaali ja magnetvälja suuna vahel. Vooluga pooli magnetväli Pool - dielektrikus südamikule keritud traat.
asetame sellele lõigu, mis võrdub funktsiooni väärtusega f(x,y). Nii saame ruumis punkti P koordinaatidega (x,y,z). Punktide P geomeetrilist kohta, mille iga punkti koordinaadid rahuldavad võrrandit z=f(x,y), nim. kahe muutuja funktsiooni z=f(x,y) graafikuks. 3. Pinna z=f (x, y) tasandilõiked tasanditega z=c, x=a ning y=b. Kahe muutuja funktsiooni z=f (x, y) nivoojoon. Kahe muutja funktsiooni graafiku joonestamisel on abiks selle lõiked tasanditega, mis on risti ühega kolmest koordinaatteljest (st. paralleelne ühega koordinaattasanditest). Koordinaattasandite võrrandid on järgmised: yz-tasandi võrrand on x=0, yz-tasandi võrrand on
Elektrivälja iseloomustatakse graafiliselt jõujoontega. Jõujoon on joon, mille igas punktis elektriväljatugjatugevus on jõujoonte arv pinnaühikusevuse vektor on puutujaks. Igas punktis on vaid üks elektriväljatugevuse väärtus ja suund. Seega jõujooned ei lõiku. Elektriväljatugevus on jõujoonte arv pinnaühikus. 4. Punktlaengu elektrivälja tugevuse valemi tuletus lähtudes Coulomb' seadusest. 5. Elektriväljatugevuse vektori voog. Joonis, valem. Voog läbi kinnise pinna on määratud ainult pinna sees olevate laengutega ja ei sõltu pinna kujust. Elektriväljatugevuse voo ühik on V*m 6. Gauss'i teoreemi tuletus. Kui on suvaline pind, siis integraal. Gauss'i teoreem määrab E vektori voo läbi suvalise kujuga kinnise pinna, mis ümbritseb laenguid. Vaatame ühte laengut, mille ümber kujutame kinnise pinna. Korrastasime suvalise pinnatüki kerapinna osana, mis toetub ruuminurga elemendile d.
Elektrivälja iseloomustatakse graafiliselt jõujoontega. Jõujoon on joon, mille igas punktis elektriväljatugjatugevus on jõujoonte arv pinnaühikusevuse vektor on puutujaks. Igas punktis on vaid üks elektriväljatugevuse väärtus ja suund. Seega jõujooned ei lõiku. Elektriväljatugevus on jõujoonte arv pinnaühikus. 4. Punktlaengu elektrivälja tugevuse valemi tuletus lähtudes Coulomb' seadusest. 5. Elektriväljatugevuse vektori voog. Joonis, valem. Voog läbi kinnise pinna on määratud ainult pinna sees olevate laengutega ja ei sõltu pinna kujust. Elektriväljatugevuse voo ühik on V*m 6. Gauss'i teoreemi tuletus. Kui on suvaline pind, siis integraal. Gauss'i teoreem määrab E vektori voo läbi suvalise kujuga kinnise pinna, mis ümbritseb laenguid. Vaatame ühte laengut, mille ümber kujutame kinnise pinna. Korrastasime suvalise pinnatüki kerapinna osana, mis toetub ruuminurga elemendile d.
VEESEADUS Õigusaktid Seadused • Veeseadus Vabariigi Valitsuse määrused • Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse eeskiri • Otsingu- ja päästetööde, sealhulgas merereostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel • Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded • Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded • Vesikondade ja alamvesikondade nimetamine • Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid • Heitvee veekogusse ja pinnasesse juhtimise kord Õigusaktid Keskkonnaministri määrused Keskkonnaministri määrus ja selle lisad "Meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" tingimused avatud taotlemise korral Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite se...
3.13. Kuidas on põhimõtteliselt suunatud sama sisepinna nihkepinge ja normaalpinge? Nihkepinge on suunatud piki detaili sisepinda (pinna normaaliga risti) 3.14. Kuidas jagunevad nihkepinged vastavalt sisejõu tüübile (ja deformatsioonile)? väändepinged = kui ristlõikeid üksteise suhtes pööratakse ümber varda telje; lõikepinged = kui lõikeid üksteise suhtes nihutatakse (näiteks materjali lõikamisel). 3.15. Defineerige positiivne ja negatiivne sisepinnad! Positiivne sisepind = pinna normaal (telje suund) väljub sellelt pinnalt Negatiivne sisepind = pinna normaal (telje suund) suubub sellesse pinda 3.16. Sõnastage nihkepinge märgireegel! Positiivne nihkepinge mõjub positiivsel sisepinnal positiivses suunas (või negatiivsel sisepinnal negatiivses suunas) 3.17. Sõnastage nihkepinge paarsuse seadus! Ristuvate lõikepindade ühise serva ristsihis mõjuvad nihkepinged on võrdsed ja sama märgiga (suunatud mõlemad
Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. Valguskiireks nimetatakse sirgjooneliselt levivat valguslainet. Täisvarjuks nimetatakse ruumipiirkonda, mida valgusallikas ei valgusta. Poolvarjuks nimetatakse piirkonda, mida valgusallikas valgustab osaliselt. · Valguse peegeldumine Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Mattpinnaks nimetatakse keha pinda, mis peegeldab valgust hajusalt. · Valguse murdumine Valguse murdumiseks nimetatakse valguse levimise suuna muutumist kahe keskkonna piirpinnal. Murdumisnurgaks nimetatakse nurka murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Valguse levimisel optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valguskiir pinna ristisirge poole. Valguse levimisel optiliselt tihedamast optiliselt hõredamasse keskkonda murdub valguskiir
2 Kuuldelävi: I min (1 kHz)=10 W /m −12 Vaevuslävi: I max (1 kHz)=1W /m2 Valulävi: I max +¿(1 kHz )=10W / m ¿ 2 I Füüsikaline logaritmiline skaala: L=log I (1 kHz)=10−12 W /m2 I min ( 1 kHz ) min Kaja Mõisted: vahemaa heliallika ja peegeldava pinna vahe ∆x, heli levimise kiirus v, heli väljumise ja tagasi jõudmise vaheline aeg ∆t Kaja: 2∆x = v∆t Doppleri efekt valgusega Mõisted: valguskiirus (3*108 m/s) c, sagedus (Hz) f, lainepikkus (m) λ Doppleri efekt: c=f ⋅ λ Ultraheli v λ=vT = f m 330 s λ=¿ =0,0165 m=1,6 cm 1 20000 s Infraheli v λ=vT = f m 330 s λ= =u . 20,6 m 16 Difusioon
Selleks on vajalik teada ekspluatatsiooninäitajate seos GPS. Toodete geomeetriline vahetatavus tagatakse vajaliku täpsusega detailide valmistamise ja nende montaaziga, kusjuures täpsus tagatakse GPS-iga. Seade koostatakse erinevatest detailidest, mis ei ole samuti idenentsed. Ülaltoodust selgub vajalikkus, et detailid oleks võimalikult väheste kuludega vahetatavad või asendatavad. See tagatakse objektile teatud nõuete esitamisega, mis käsitlevad mõõtmeid, tolerantse ja pinna omadusi. Neid nõudeid nimetatakse Geometrical Product Specifications (GPS) - toote geomeetrilised nõuded. Mõõtmete tolerantsid Geomeetrilised tolerantsid Pinna tolerantsid Pikkused Astmed Kuju Pinnakaredus Lineaarmõõtmed Vahemaad Suuna Lainelisus
Kitid silikoon- (inertsed) , akrüül- (aeglase kiv-ga, katta teise materjaliga), polüsulfiidkitid, polüuretaan-, polüester-, metüülmetaakrülaatvalumassid Liimid ja mastiksid Mastikseid kasut rull, leht, plaatmaterjalide kinnitamiseks. On kõrg molek sideaine + täitematerjal + lahusti + plastifikaator. Omavad head püsivust bakterite suhtes. Liim hea adhesioonivõimega aine, mis jäigastub ja annab kõva pinna (sisaldab jäigasteid, liimainet, lahusteid jne.) Akustilised materjalid kasut ruumide akustika parandamiseks, müra isol. Heli summutuskoef =Wa/W, kus Wa-pinnas absorbeerunud hääleintensiivsus, W-pinnale tulnud hääle intensiivsus. Mida lähemal 1, seda parem. =(Wa - W1)/W, kus W1-tagasi peegeldunud hääle intens. W-seinale langeva hääle intens Kasutamise eesmärgid: Ruumi järelkaja väh, Kasut nii pindade katmist, kui rippneelajaid, Helipeegelduse
võimalikud tööd segavad esemed. Eemaldage põrandaliistud. Täitke võimalikud praod põrandamaterjalis kasutades spetsiaalset pahtlit ning eemaldage vana lakikiht ja mustus, lihvides põrandat lihvimismasinaga kasutusjuhendit järgides. Lihvimistolmu sissehingamise vältimiseks kasutage näomaski. Pärast lihvimist eemaldage tolm hoolikalt põrandalt, radiaatoritelt, aknalaudatelt jt. kohtadest koristades kuhu lihvimistolm võib koguneda, sest lakitavale põrandale sattuv tolm muudab pinna krobeliseks. Tolmu eemaldamiseks on soovitav kasutada tolmuimejat, niisket lappi ja harja.´ · Kruntimine Sobiliku laki leidmiseks lugege hoolikalt tootekirjeldusi, selgitamaks kuidas soovitud lakid reageerivad teie põranda puiduliigiga. Uus ja ka varem lakitud puitpõrand on soovitav enne pinnalakkimist ühes kihis kruntida. Soovides põrandale anda erilist värvitooni, võib enne kruntimist põrandat töödelda vahendiga Pinotex Interior, mida soovitatavalt kaetakse veepõhiste lakkidega.
Näide: Vase sulamissoojus on 1,8*10(5) J/Kg näitab, et 1kg vase sulatamiseks kulub 180000J Tahke aine soojenemise graf. : Tahkumisel: AURUSTUMINE JA KONDENSEERUMINE *...on aine üleminek vedelast olekust gaasilisse. *...on aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse *Aurustumise käsitlemine kahes vormis: 1)Aurumine vedeliku pinnalt 2)Keemine *Aurumise kiirus vedeliku pinnalt sõltub 1)Ainest (eeter, bensiin) 2)Temperatuurist ( 3)Vaba pinna suurusest.( mida suurem seda parem) 4)Õhu niiskusest ja liikumisest pinna kohal ( tuulise ja kuiva ilmaga kuivab kiiremini) *Aurumise käigus lahkuvad ved. pinnalt keskmiselt kiiremini liikuvad molekulid. Alles jäävad aeglasemad. Antud ruumis seega vedelik veidi jahedam(paar kraadi) ruumi temp.st(N. kõrbes poorne kann). Veidi madalama temp. Tõttu saab aruv vedelik ümbritsevalt ruumilt pidevalt soojushulga. *Aurumiseks kuluv soojushulk läheb mol.pot.energia suurendamiseks
PLAATIMISTÖÖD Tööde järjekord ja teostamise juhised 1. Ettevalmistustööd. Mõõdan konarlust rihtlatiga, kontrollin täisnurksust diagonaalide abil, puhastan pinna lahtistest osakestest tolmuimajaga. 2.Tasandamine ja õgvendamine. On vaja ainult juhul kui on konarlik pind. Kui on siis lihvime või täidame augud mingi seguga. 3. Niiskustõke. Kannan niiskus tõkke pintsli abil, et kapillaarvesi ei imbuks konstruktsioonist plaatide alla. Ja loob ka nakke. 4. Veetõkke. Kuna tegu on vannitoaga peab olema pandud ka veetõke ehk hüdroisolatsioon. Ülesanne on kaitsta kontstuksiooni niisukse ja vee eest. 5. Kavand ehk plaan
km sügavusel ookeanis). Veenuse atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist. Veenuse atmosfäär sisaldab süsinikdioksiid 96,5%, lämmastikku 3,4% ja argooni 2% ja hapnikku 0,1%. Vähesel määral on vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub. Veenusel on mitme kilomeetri paksused pilvekihid, mis koosnevad väävelhappetilkadest. Tihe atmosfäär põhjustab Veenusel kasvuhooneefekti, mis tõstab tema pinna temperatuuri umbes 400 kraadilt kuni 740 k-ni. Suurem osa Veenuse pinnast on tasaselt kulgev lauskmaa väiksete mäeahelikega. Samuti on mitmeid avaraid madalikke. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Madalamad alad vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondadega. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu. Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basalt-laavast. Oma osa
Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu. Nagu Merkuurigi puhul, arvati ka Veenusest, et on olemas kaks erinevat taevakeha: hommikutäht ja õhtutäht. Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Veenust võib võrrelda kasvuhoonega: kõrge temperatuur tema pinnal tuleneb sellest, et atmosfäär nagu kasvuhooneklaas laseb läbi suure osa soojendavat päikesekiirgust, kuid takistab pinna soojuskiirguse hajumist. Soojust neelab peamiselt süsinikdioksiid. Veenuse atmosfäär sisaldab seda 96,5%, lämmastikku 3,4% ja argooni 2% ja hapnikku 0,1%. Vähesel määral (kokku 0.1%) on vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi puudub. Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid, 2 km sügavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300-400 km.
Ekvipotentsiaalpinnad- ühesugust potentsiaali omavate elektrivälja punktide hulk. Ekvipotentsiaalpinnad ja jõujooned on alati omavahel risti- Pinge U- nimet. El.välja kahe punkti potentsiaalide vahet. Pinge kirjeldab olukorda, milles el.jõud tööd teevad. Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suure töö teeb elektriväli positiivset ühiklaengut omava keha viimisel ühest punktist teise. Ühik 1V U=A/q 1V=1J/1C U=__________ (E=U/d) Äike ja välgu tekkim.-El.väja tugevus juhtiva pinna lähedal sõltub selle pinna kujust. Teraviku lähedal on väljatugevus suurem. Välgueelne el.väli õhus on kõige tugevam maast lähtuva teraviku (piksevarda) teraviku juures. Närvikiu el.põhimote- Närvikiu siseosal on negatiivne puhkepotentsiaal. Erutus muudab närvikiu seina läbilaskvust ja positiivsed ioonid tungivad kiu sisemusse. Kiu siseosa potentsiaal kasvab ja tekib toimepotentsiaal.
0,00 5000,00 10000,00 15000,00 20000,00 25000,00 30000,0 ReD p = f(Q) 0,00060 0,00050 0,00040 0,00030 Q 0,00020 0,00010 0,00000 0 1 2 3 4 5 6 p, kPa Radiaatori pinna temperatuurid Aeg(min) 1 2 mV mV 0 3,354 3,299 5 3,341 3,287 10 3,36 3,282 20 3,343 3,289 keskmine 3,349 3,289 keskmine 3,221 Katse kestus Kondensaadianuma mass katse lõpul Kondensaadianuma mass katse algul
Tööpingid Elisabeth Kangro, Tallinna Reaalkool, 8a klass, 2015 Höövelpink Höövelpinki kasutatakse detaili pinna siledaks muutmisel. Põhimõtteliselt koosneb höövelpink kahest paralleelsest lauast, liigutavast tarast, mis on tavaliselt risti laudadega ning teradest, mida juhib elektrimootor. Terad asetsevad lõikepea küljes ning pöörlevad hööveldatava eseme liikumisele vastu. Pind, mida tahetakse siluda pannakse pikali sissevooli laua peale, äär vastu tara, mis hoiab detaili sirgena ning lükatakse laud üle tööpingi pinna. Höövelpink Freespink
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
