Puidukaitsevahend Tärpentini-linaõli Skandex Lakk kivipindadele Eskaro Granit Lakk Aqua Puidukaitsevahend Tõrvaõli Skandex Puiduõli Valtti Puuöljy Puiduõli Pinotex Wood Oil Pinotex Wood Oil on puidukaitseõli uute ja varem puiduõli või puidukaitsekrundiga töödeldud või süvaimmutatud puitpindade viimistlemiseks välistöödel. Toode on mõeldud puidu kaitsmiseks hallituse, sinavuse ja ilmastikumõjude eest. Toode rõhutab puidu loomulikku ilu, muudab pinna vetthülgavaks. Imendub hästi puitu moodustamata pinnale kilet. Suurendab pinna hõõrdekindlust. Puutekuiv 6h möödudes, ülekaetav 12h möödudes (tingimustes 23°C, RH 50%). Katvus ühe kihi puhul saetud puidul 13-15m²/l, hööveldatud puidu puhul 18-20m²/l. Vedeldiks lakibensiin (Sadolin Solve W). Toon: Teak. Vahaõli Herdins 500ml Herdins Vahaõli kasutatakse tõhusama pinnakaitse saamiseks ning tooni tugevdamiseks töödeldud (nt. Herdins Õlipeits) pindadel, kuid
3. Dispergeeritud süsteemide optilised omadused, tuleb osata iseloomustada Rayleigh valemit, (kuid optilised uurimismeetodid ei tule). 4. Difusioonikonstandi ja difusiooni sügavuse avaldise tuletamine. 5. Kolloidlahuste osmootne rõhk. 6. Sedimentatsiooni tasakaalu tuletus(kuid sedimentatsioonianalüüsi ei tule). 7. Hüpsomeetrilise seaduse tuletamine. 8. Viskoossus. (Polümeeri molaarmassi viskosimeetrilist määramist ei tule). 9. Pinna kõverdumisest tingitud rõhu liia(Laplace võrrandi) tuletamine. 10. Pinna vaba energia, pindpinevus, pindaktiivsus, pindliig. 11. Adsorptsioon. 12. Pindpinevuse määramine kapillaarse tõusu abil. 13. Gibbsi adsorptsioonivõrrandi tuletamine (teada ühte kahest tuletusest) 14. Adsorptsiooni isotermid: Henry, Langmuiri ja Freundlichi isotermid. 15. Langmuiri adsorptsiooni isotermi tuletamine(tuletust ei tule) 16
tüüpiliselt näiteks vannid, valamud, seinad, põrandad, lauapinnad ja keraamilised vaasid. Vannitoas võib ühe kihina katta näiteks nii seina, valamu, vanni ja põranda ning seda ilma ühegi vuugita. Tadelakti eriliselt kumav pind mõjub võluvana ja ligitõmbavana. Eriti mõjuv on see pinda puudutades. Tadelakt on midagi väga hoomamatut ja algupärast. Viis kuidas seda väikese kiviga tihendatakse tekitab kergelt lainelise, elusana mõjuva ja loomulikult läikiva pinna. Krohvi värv ei mõju ühtlasena nagu teiste krohvide puhul. See sõltub pinna töötlemisest - kohas kus materjali tugevamalt tihendatakse tekib tumedam, sügavam värvitoon. Erinevate valgusolude korral mõjub Tadelakti pinna värv iga kord erinevalt. Tadelakti tuntakse Marokos juba antiigiajast. Algselt kasutati seda joogivee transportimise tsisternide tihendamiseks. Seejärel idamaiste aurusaunades ehk nn hamammide viimistlemiseks ja ka paleedes seinte ja põrandate katmiseks
M B = max I S Magnetilise induktsiooni B ühik 1 T (tesla) sellise magnetvälja magnetiline induktsioon, millesse asetatud vooluga kontuurile, mis piirab pindala 1 m 2 ja milles kulgeb vool tugevusega 1A, mõjub seda kontuuri pöörav maksimaalne jõumoment 1 N·m. Magnetvälja suund magnetväljas tasakaalses asendis oleva vooluga kontuuri poolt piiratud pinna normaali (pinna ristsirge) positiivne suund. Positiivne suund määratakse voolu suunaga kontuuris kruvireegli abil; Kruvireegel kui kontuuris kulgeva voolu suund ühtib kruvi pööramise suunaga, siis kruvi liikumise suund loetakse kontuuri poolt piiratud pinna normaali positiivseks suunaks; Magnetvälja jõujooned - konstrueeritud jooned magnetvälja kujutamiseks.
üksiktootmises c. lõikeliikumine e. pealiikumine antakse lõikeriistale- lõikekammile, ettenihkeliikumine detailile d. väiksem mõõtmete täpsus ja protsessi tootlikus Question 3 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Elekrtrokeemiline töötlemismeetod põhineb järgmistel nähtustel ja teda kasutatakse: Select one: a. materjali purustamiseks elektrisädelahenduste toimel, puidu töötlemiseks b. töödeldava pinna elektrokemilisel lahustamisel, kasutatakse elektrit juhtivate materjalide töötlemiseks c. töödeldava pinna mehaanilisel purustamisel, dielektrikute töötlemiseks d. töödeldava materjali plastsel deformeerimisel, sepiste valmistamiseks Question 4 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Lihvimisel kasutatakse lõike- e. jahutusvedelikku: Select one: a. ainult lõiketsooni jahutamiseks b
Juhtmes, mis liigub magnetväljas, tekib vool. 5)Liikuv püsimagnet tekitab voolu lähedal asuvas juhtmes. Vooluga juhtme liikumine tekitab magnetvälja vahendusel voolu naaberjuhtmes. Voolu muutus juhtmes tekitab vastava magnetvälja muutuse kaudu voolu naaberjuhtmes. 6)Määratakse kruvireegli või parema käe rusikareegli järgi. Kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda. 7)Magnetvoog iseloomustab magnetvälja läbi terve pinna. Magnetvoog on võrdne magnetinduktsiooni, pinna pindala ja magnetinduktsiooni ning pinna normaali vahelise nurga koosinuse korrutisega. 8)Magnetvoo ühiku sõnastus- magnetvoog on 1 Wb, kui läbi 1 ruutmeetri suuruse pinna läheb magnetinduktsioon 1 T pinnaga risti. 9)Faraday induktsiooniseadus ehk magnetilise induktsiooni põhiseadus ütleb, et induktsiooni elektromotoorjõud (laenguid kinnises kontuuris ,,liikuma panev jõud") on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. 10)
Füüsikaline optika- uurib valguse olemust. Kvantoptika- käsitlev valgust kui osakeste voogu. Mis on fotomeetria? Fotomeetria- tegeleb valguse mõõtmisega Mida iseloomustab valgustugevus? (tähis ja ühik ka) Valgustugevus- I ( cd ) ( kandela ) Valgustugevus on antud ruuminurka kiirgava valgusvoo jagatis selle ruuminurga eeldusel, et valgusallikas on küllalt punktikujuline ja väike võrreldes kaugusega vaatlejast või valgustatavast pinnast Mida iseloomustab pinna valgustatus? (tähis ja ühik ka) E (lx) (luks) Pinnavalgustatus iseloomustab valgustatud pinda ja on arvuliselt võrdne ühikulisele pinnale langeva valgusvooga. Millest sõltub pinna valgustatus?(valem ja tähiste selgitused ka) E= Icos / r E- pinna valgustatus I- valgustugevus cos - valguse langevus nurk r- kõrgus, kus valgusti asub Pinna valgustatus sõltub
Liitvalgus Liitvalguseks nimetatakse valgust, mis koosneb kõigist spektri värvidest. Värviliste pindade värvilisena tajumine Liitvalguse pinnale suunamisel, peegeldab pind tagasi seda värvi valgust, mis värvi pind ise on, kõik ülejäänud värvi valgused aga neelduvad pinnas. Seega näiteks sinine pind peegeldab tagasi sinise valguse, ent punane, roheline jt valgused neelduvad temas. Kui mitme uuritava pinna materjal ja tumedus on sama (ei saa esineda seda, et mõni pind neelaks valgust paremini kui teine lähtudes tema tumedusest) siis sõltub valgusenergia neeldumine eelkõige pinna värvusest. Pinna värvus määrab ära antud juhul selle, mis värvi valgust tagasi peegeldatakse ehk missuguse lainepikkusega valgus antud värvuses ei neeldu. Erinevat värvi valgustel on teatavasti erinevad
4 0 V r 3 r Graafiliselt iseloomustatakse elektrivälja väljatugevuse joonte e E - joonte abil nende r tihedus on võrdeline vektori E arvväärtusega ja puutujad neile igas punktis ühtivad r vektori E suunaga nendes punktides. r Gaussi teoreem: E - voog läbi kinnise pinna S on võrdne selle pinna sisse jäävate r q laengute q S algebralise summaga, jagatud 0 -ga: E dS = S . Siit on saadavad S 0 valemid ühtlaselt pindtihedusega laetud lõputu tasandi elektrivälja jaoks: E = ja
lahusega. Niisugune olukord esineb raudpleki ja vaskneedi, tinatatud pleki või tsingitud pleki puhul, mida katab niiskuskiht. Raudpleki ja vaskneedi puhul on kahe metalli , Fe ja Cu vahel otsene kontakt. Kui tinatatud pleki pind on kraapimise või kriimustamise tõttu rikutud, moodustub seal hõlpsasti galvaanipaar Fe - Sn. KORROSIOONI KAITSE • Värvimine - Metalli pinna katmisel värviga moodustub barjäär, mis ei lase metallil korrodeeruda. Värvimine on eelistatud juhul, kui pinna väljanägemine on oluline, sest ta ei ole püsiv kõigis välitingimustes • Pinna katmine tsingiga ja kuumtsinkimine - Metalli pinna tsinkimisel kantakse sellele tsingi kiht, mis on aeglase korrosiooniga ning mis kaitseb samuti pinda korrodeeriumise eest. Kuumtsinkimisel pannakse metall vanni, kus on üles sulatatud tsink ning mis on kuumutatud 460 °C-ni
Toimub tahketes kehades, vedelikes ja gaasides. Soojusjuht väheneb nim suunas. c) sisehõõre- see on mudelite vastastikmõjust takistus eri kihtide liikumisel. Toimub gaasides ja vedelikes. Takistusjõud sõltub kiirusest ja keha kujust. 4. Pindpinevus on nähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub, kui elastne kile. 5. Pindpinevusjõuks nim jõudu mida kokku tõmbuv vedelik avaldab temaga piirnevatele kehadele. Pindpinevusjõud mõjub alati vedeliku pinna tasandis. Valem: Fp= Sigma * l sigma- pindpinevustegur(N/m) l-kontuuri pikkus(m) Nt looduses: 1. Rookatused 2."sõelaga" vee kandmine 3. Vikerkaar 4. Riided ei saa kohe märjaks 6. Vedeliku pinna piirijoone mõjuva jõu ja selle joone pikkuse suhet nim pindinevusteguriks. Sigma=Fp/l Sõltub: 1. Temperatuurist 2. Vedeliku omadustest 7. a) märgamine-vedelik voolab mööda pinda laiali Pindpinevusjõud on väiksem kui vedeliku ja pinna vaheline jõud Kasutamine: 1.Pesemine 2
Liitvalgus Liitvalguseks nimetatakse valgust, mis koosneb kõigist spektri värvidest. Värviliste pindade värvilisena tajumine Liitvalguse pinnale suunamisel, peegeldab pind tagasi seda värvi valgust, mis värvi pind ise on, kõik ülejäänud värvi valgused aga neelduvad pinnas. Seega näiteks sinine pind peegeldab tagasi sinise valguse, ent punane, roheline jt valgused neelduvad temas. Kui mitme uuritava pinna materjal ja tumedus on sama (ei saa esineda seda, et mõni pind neelaks valgust paremini kui teine lähtudes tema tumedusest) siis sõltub valgusenergia neeldumine eelkõige pinna värvusest. Pinna värvus määrab ära antud juhul selle, mis värvi valgust tagasi peegeldatakse ehk missuguse lainepikkusega valgus antud värvuses ei neeldu. Erinevat värvi valgustel on teatavasti erinevad lainepikkused, mis on toodud tabelis 1 (andmeanalüüsi osas). Valguse energia
ühendatavat joont, q1 [C] punktlaeng,0 - dielektrilise läbitavuse konstant või vakuumi dielektriline läbitavus. Elektrivälja voog ja Gaussi seadus: Gaussi seadus on üks Maxwelli võrranditest. Ta võimaldab hinnata elektrivälja paljudes praktilistes situatsioonides, moodustades laengut ümbritseva sümmeetrilise Gaussi pinna, ja leida elektrivälja voo läbi selle pinna. Väljatugevuse vektori E voog E läbi väikese tasapinna määratakse seda pinda läbivate jõujoonte arvuga. Seega elektrivälja voog läbi pinnaelemendi ds elektriväljas on defineeritud kui selle pinna suhtes perpendikulaarne (e normaalisuunaline) elektrivälja komponent korda pindala. Summaarne elektrivälja voog läbi kinnise pinna S võrdub
Kui puuduks hõõrdejõud Hõõrdejõud on liikumisele vastassuunaline jõud, mis tekib kahe keha kokkupuutel aatomite ja molekulidevahelise vastasmõju tõttu, kui kahe pinna konarused haakuvad. Seetõttu see pidurdab kahe kokkupuutuva keha libisemist mööda teineteist. Hõõrdejõud sõltub hõõrdetegurist ja keha massist. Mida suurem on pinna krobelus, seda suurem on hõõrdejõud. See jõud mõjub nii liikuvatele, kuid ka paigalseisvatele kehadele ning ilma hõõrdejõuta muutuks meie ümber palju. Hõõrdejõude on mitut sorti, üks neist on seisuhõõrdejõud. See takistab kehade liikumahakkamist ja hoiab nad kaldpinnal paigal. Seisuhõõrdejõud on maksimaalne sellel hetkel, kui kaks keha hakkavad teineteise suhtes libisema. Seda esineb siis, kui mingi
Saadud ained käituvad katalüsaatoritena, mis kiirendavad süsiniku edasist lahustumis Korrosioon mittemetallides Suurem osa keeramilisi materjale immuunsed korrosiooni vastu Kui aga korrosioon toimub, on see enamjaolt materjali lahustumine või keemiline reaktsioon, mitte aga elektrokeemiline protsess Korrosiooni kaitsest keraamikas, on lubja lisamine klaasile, et vähendada lahustuvust vees Polümeere on peaaegu võimatu lagundada Metallide korrosiooni kaitse ning vastupidavus metalli pinna katmine värviga, pinna katmine tsingiga, kuumtsinkimine või nende kasutamine koos 1) Metalli pinna katmisel värviga moodustub barjäär, mis ei lase metallil korrodeeruda 2) Metalli pinna tsinkimisel kantakse sellele tsingi kiht, mis on aeglase korrosiooniga 3) Kuumtsinkimisel pannakse metall vanni, kus on üles sulatatud tsink Õhu kätte sattudes reageerib tsink õhus oleva hapnikuga, tekitades ZnO, mis reageerib õhus oleva
Tsentreerimis-freesimispingil freesida toorik pikkusmõõtu L1 = 142 mm, töödeldud otspindadesse puurida tsentriavad ØDts = 7 mm; sügavuseni Lts= 6 mm. Tooriku pikkusmõõdu tolerantsijärk on IT10. Otspindade pinnakaredus Ra 12. 3. Koorivtreimine (pealt) Treida välispind mõõtu ØDvälis = 42 +0-0.5 mm ja pikkusmõõduni L3 = 110 mm. Toorik viia lõppmõõtmeteni kahe siirdega. Töötlemispikkus koorivtreimisel Lkooriv= 110 mm, lõikesügavus t = 2,5 mm. Töödeldava pinna pikkusmõõdu tolerantsijärk on IT10. Pinnakaredus Ra 50. 4. Koorivtreimine (1. aste) Treida 1. aste mõõtu ØD1 = 35 +0,2-0.3 mm ja pik- kusmõõduni L3 = 50 +0-0.5 mm. Toorik viia lõppmõõtmeteni kahe siirdega. Töötlemispikkus koorivtreimisel L3 = 50 mm, lõikesügavus t = 3,5 mm. Töödeldava pinna pikkusmõõdu tolerantsijärk on IT10. Pinnakaredus Ra 50. 5. Koorivtreimine (2. aste) Treida 2. aste mõõtu ØD2 = 38 +0,2-0.3 mm ja pik- kusmõõdust L21 = 70 +0-0
1) kõik tahud, mis ei ole kolmnurgad, tükeldatakse diagonaalidega kolmnurkadeks. Siis koosneb kogu tahuka pind ainult kolmnurkadest; 2) seejärel tuletatakse kõigi kolmnurkade külgede tegelikud pikkused; 3) konstrueeritakse kolmnurkade originaalvormid üksteise külge selles järjestuses, milles kolmnurgad ise asetsevad tahukal. Tulemuse välja joonestamisel tahkude diagonaale välja ei joonestata. 47. Mille poolest erineb tasakõver ruumikõverast? Iga pinna tasandiline lõige osutub tasakõveraks (erijuhul sirgeks). Tasakõverad asuvad üleni ühel tasapinnal. Tuntuim tasakõver on ringjoon. Kahe kõverpinna lõikejoon on üldjuhul ruumikõver. Tuntuim ruumikõver on kruvijoon. 48. Mis on algebralise kõverjoone järk? Algebraliste tasakõverate järk on projekteerimise suhtes invariantne, s.t. sõltumata projekteerimise liigist projekteeruvad nad sama järku joonteks. 49. Sõnastage lause teist järku joonte paralleelprojektsioonide kohta.
Optika ehk valgusõpetus Valgusallikas - See on valgust kiirgav keha.Seda liigitatakse soojuslikeks ja külmadeks. Valguse levimine - See on valgusenergia kandumine ruumi.Valguselevimise suund kujutatakse valguskiire abil.Valguskiirt kujutatakse joone abil, millel olev nool näitab valguse levimise suunda. Valguse peegeldumine - See on füüsikaline nähtus. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja pinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Valguse peegeldumisel kehtib seadus : valgusepeegeldumis nurk on ALATI võrdne langemisnurgaga. Peegeldunud kiire konstrueerimine - Peegelpinnale langenud kiire ja pinna kokkupuutekohta joonestatakse peegelpinna ristsirge, mõõdetakse langemisnurk, arvestades peegeldumisseadust joonistatakse peegeldumisnurk ja peegeldunud kiir. Hajus valgus - See on valgus, mille levimisel puudub kindel suund.
Kasutada kaitsevarrukaid ja -prille. Määrdunud kohti loputada veega. Silma sattumisel loputada rohke veega ja pöörduda arsti poole. Hoida lastele kättesaamatus kohas. 4. Alküüdvärv: Võib kasutada puit- ja metallpindadele sise- ja välistingimustes. Kasutuskohad: uksed, aknaraamid, mööblidetailid, konstruktsioonid, radiaatorid jms. Sobib ka krohv- ja kivipindadele sisetingimustes. Hea voolavus, nakkub ja imendub hästi, jätab tugeva ja vastupidava pinna. Koltub ajapikku, eriti pimedates ruumides. Värvitav pind peab olema puhas ja kuiv. Enne kasutamist värv hoolikalt segada. Värvida 1 2 kihti pintsli, värvirulli või pihustiga. Lahusti ja töövahendite puhastamine lakibensiiniga. Kulu 7-12 m2/l sõltuvalt aluspinnast ja värvitoonist. Kuivamine 20oC ja 50% suhtelise õhuniiskuse juures tolmukuiv 4 tundi, ülevärvimiskuiv 18 - 24 tundi. Värvi mitte valada kanalisatsiooni ja loodusesse. Tühi kuiv taara viia prügilasse. Vedelad
Liitvalgus Liitvalguseks nimetatakse valgust, mis koosneb kõigist spektri värvidest. Värviliste pindade värvilisena tajumine Liitvalguse pinnale suunamisel, peegeldab pind tagasi seda värvi valgust, mis värvi pind ise on, kõik ülejäänud värvi valgused aga neelduvad pinnas. Seega näiteks sinine pind peegeldab tagasi sinise valguse, ent punane, roheline jt valgused neelduvad temas. Kui mitme uuritava pinna materjal ja tumedus on sama (ei saa esineda seda, et mõni pind neelaks valgust paremini kui teine lähtudes tema tumedusest) siis sõltub valgusenergia neeldumine eelkõige pinna värvusest. Pinna värvus määrab ära antud juhul selle, mis värvi valgust tagasi peegeldatakse ehk missuguse lainepikkusega valgus antud värvuses ei neeldu. Erinevat värvi valgustel on teatavasti erinevad lainepikkused, mis on toodud tabelis 1 (andmeanalüüsi osas). Valguse energia
c. Nitriitimine d. Kroomimine 5. ST -Auruga karastamine a. Tekitab materjali pinnale sinaka oksiidikihi, mis takistab jahutusvedeliku äravoolu ning sellega hoiab ära terakasvajat. b. Kõige efektiivsem puuridel ja keermepuuridel. 6. Pronksiga katmine a. Peamiselt kasutatakse HSCo ja HSSV puhul. Tekitatakse tööriista pinnale õhukese oksiidikihi. 7. FeN – Nitriitimine a. Nitriitimine on protsess, mis suurendab materjali pinna kõvadust ja vastupanu kulumisele b. Sobib hästi keermepuuridele malmi jt abrasiivsete materjalide töötlemiseks. c. Kasutatakse puuride sabadel, kulumiskindluse suurendamiseks. 8. Kroomimine a. Kroomimine kindlatel tingimustel suurendab märgatavalt pinnakõvadust. b. Kasutatakse konstruktsiooni-, süsinikterasre, vase ja pronksi töötlemisel. 9. Pinna katted a. Neid saab jagada kaheks: i. Füüsikalised 1
o Tuberculum minus'elt M. TERES MAJOR · ALGAB o Abaluu margo lateralis'e · KINNITUB o Humerus'e crista tuberucli minoris'ele ÕLAVARRE LIHASED M. DELTOIDEUS · ALGAB o EESMINE OSA- clavicula o KESKMINE OSA- acromion'ilt o TAGUMINE OSA- spina scapulae'lt · KINNITUB o Humerus'e tuberositas deltoidea'le M. CORACOBRACHIALIS · ALGAB o Abaluu pr. Coracoideus'elt · KINNITUB o Corpus humer'i mediaalse pinna keskmisele 1/3-le M. BICEPS BRACHII · ALGUS o Caput longum- tuberculum supraglenoidale'lt o Caput breve- pr. Coracoideus'elt · KINNITUB o Tuberositas radii M. BRACHIALIS · ALGAB o Humerus'e eesmise pinna distaalselt poolelt · ´KINNITUB o Tuberositas ulnae'le o Pr. Coranoideus'ele M. TRICEPS BRACHII · ALGAB o Caput longum- tuberculum infraglenoidale'lt o Caput laterale- humerus'e tagumise pinna
palli kasti keskele. Ristkülikute andmed Nimi Kõrgus Laius Pindala Suurima pinnaga ristkülik nimi Rectangle 7 laius 28,4001579285 kõrgus 49,7914161682 pindala Leia suurim! Ülesanne Anda kõikidele kasutatavatele lahtritele nimed. Kirjutada kaks protseduuri: 1. Alamprogramm Kast_Tabel, arvutab antud kujundi pinna ning väjastab kujundi nime, kõrguse, laiuse ja pinna tabeli ritta alates antud lahtrist. Muuda 2. Peaprogramm Leia_Suurim, mis ) alamprogrammi Kast_Tabel leiab iga ristküliku pinna ja väljastab kujundite andmed tabelisse b) leiab ristküliku maksimaalse pindalaga, toob ta esiplaanile, kirjutab vastavatesse lahtritesse selle ristküliku omadused ja muudab ta värvi punaseks (punase värvi kood on 10). Kõikide ristkülikute läbi vaatamiseks kasutada korduslauset For Each..
vastastikmõjud vedelikus nõrgemad. Molekulide soojusliikumine vedelikus on teistsugune kui tahkises. Molekulid võnguvad ja põrkuvad korrapäratult naabermolekulidega, kuid saavad ümbepaikneda, seetõttu on vedelikel kindel ruumala ja vedelik on voolav. Vedelikus on molekulidevahelised kaugused umbes 10 korda väiksemad kui gaasis. Vedelik on raskesti kokkusurutav, kuid hästi voolav. Vedelikule on omased pindpinevus ja märgamine. Vedelik omab erinevalt gaasist pinda. Vedeliku pinna molekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud pikki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Seda nähtust nim. pindpinevuseks. Nähtuse põhjuseks on molekulide erinev konsertatsioon vedelikus ja selle kohal olevas gaasis, mis omakorda põhjustab vedeliku pinnakihis ja sisemuses olevale molekulile mõjuva resultantjõu erinevuse. Kui vedelik satub kokkupuutesse tahke keha pinnaga tuleb arvestada tõmbejõude vedeliku pinna ja tahke kehamolekulide vahel
ATOR:Klaudia Mägi ELVA 201 Minu referaat koosneb 1.Merkuuri nimi 2.Merkuur 3.Planeedi pindala 4.Temperatuur 5.Tiirlemisperiood 6.Värvus 7.Huvitavat merkuurist 8.Merkuuri kaugus Päikesest ja Maast 9.Pildid Merkuur Pindala Planeedi pindala on 75 miljonit ruut kilomeetrit. Merkuuri suurus on võrreldav ka Jupiteri kaaslase Callisto ja Neptuuni kaaslase Tritoni omaga. Temperatur Merkuuri keskmine pinna temperatuur on 240°C . Merkuuri minimaalne pinna temperatuur on -170 °C Merkuuri maksimaalne pinna temperatuur on 430°C Tiirlemis ja pöörlemis perioodid Merkuuri tiirlemisperiood on 87 Maa ööpäeva ja pöörlemisperiood on 58 Maa ööpäeva. Merkuuri nimi Merkuur on oma nime saanud vanarooma kaubandus ja reiside jumalalt Mercuriuselt. Värvus Merkuur on kollast või tumehalli värvi.
Elektrivälja olemasolu selgub jõust, mis mõjub välja paigutatud laengule. Samal ajal, selgub ka asjaolu, et välja paigutatud keha omab laengut. Elektriväljatugevus on välja jõukarakteristik. 4. Punktlaengu elektrivälja tugevuse valemi tuletus lähtudes Coulomb' seadusest. 5. Elektriväljatugevuse vektori voog. Joonis, valem. 6. Gauss'i teoreemi tuletus. Kui on suvaline pind, siis integraal. Gauss'i teoreem määrab E vektori voo läbi suvalise kujuga kinnise pinna, mis ümbritseb laenguid. Vaatame ühte laengut, mille ümber kujutame kinnise pinna. Korrastasime suvalise pinnatüki kerapinna osana, mis toetub ruuminurga elemendile d. Leiame voo läbi kogu suletud pinna. 7. Lõpmatu laetud tasandi elektriväljatugevus.Joonis ja tuletus. Lähtudes ühiklaengu käitumisest pinna juures ja sümmeetria kaalutlustest, on elektriväljatugevuse vektor risti pinnaga.
asemel kasutame valguskiiri- neid nimetatakse vastavalt langevaks kiireks ja peegeldunud kiireks. Kohta kus valguskiir langeb peegelpinnale, joonistame punktiirjoonega peegelpinnale ristsirge. Langemisnurga moodustavad langev kiir ja pinna ristsirge. Valguse levimise suund on pööratav. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja peegelpinnal ristsirge vahel.Langemis nurga tähistatakse kreeka tähestiku väiketähega .(alfa) Peegeldunud kiir ja pinna ristsirge moodustavad peegeldumisnurga. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel.Peegeldumis nurka tähistatakse kreeka tähestiku väiketähega .(beeta) Langemis nurk ja peegeldumis nurk: Peegel Peegleid on kahte sorti. Nõguspeegel ja kumer peegel. Valguse hajus peegeldumine Valgust, millel puudub kindel suund, nimetatakse hajusaks valguseks.Ruumis võib olla nii otsene ehk suunatud valgus kui ka hajus valgus. Hajus valgus tekib enamasti
radiaatori pinnalt õhule. 2 2 KATSESEADME KIRJELDUS Keskkütteradiaator 1 saab niisket küllastunud auru laboratooriumi madalrõhu aurukatlast. Radiaatorisse siseneva auru rõhku mõõdetakse peale reguleerimisventiili 10 ühendatud manomeetriga 8. Keskkütteradiaatori välispinnale on kinnitatud 5 vask-konstantaan termopaari 9 selliselt, et nende keskmine lugem võimaldaks arvutada pinna keskmise temperatuuri. Kondensaat juhitakse radiaatorist välja läbi radiaatori allossa kinnitatud klaasist torukese 7, milles on kromell-alumel termopaar mõõtmaks kondensaadi temperatuuri. Radiaatori pinna termopaarid on ühendatud ümberlüliti 2 kaudu millivoltmeetriga 5 läbi termopaaride külmliideste temperatuuri stabiliseerimise ja mõõtmise ploki (termostaadi) 3, mille temperatuuri mõõdetakse termomeetriga 4. Kondensaadi temperatuuri mõõdetakse
kaugusel endast elektrivälja tugevusega tekitaks seesama juhe samal kaugusel endast E0 = E. Elektrivälja vaakumis E0 kirjeldab magnetvälja induktsiooniga B0 = B/µ. elektrinihe ehk elektriline induktsioon D = 0 E Magnetvälja vaakumis kirjeldab magnetvälja tugevus Laengu poolt tekitatud elektrinihke leidmiseks Voolu poolt tekitatud magnetvälja tugevuse tuleb laengu suurus jagada selle pinna pindalaga, leidmideks tuleb voolutugevus jagada selle joone mille punktides elektrinihkel on uuritav väärtus: pikkusega, mille punktides magnetvälja Elektrinihe=laeng/pindala tugevusel on uuritav väärtus: magnetvälja tugevus=voolutugevus/joone pikkus Väljavektori voog näitab välja jõujoonte Magnetvoog = magnetinduktsioon ×pindala läbiminekut mingist pinnast
koosneb las geomeetrilistest,loodus-ja tehismotiividest ka võib olla kalligraafiline. 16. Geomeetriline ornament ? Koosneb:lihtsatest lainetest või kõverjoontest,spiraalidest,sikksakkidest,põimuvast paelast. 17. Loodusvormidest tuletatud ornament ? Taimelehed,varred,õied,viinapuuväädid,teokarbib. Loomakujulised:Lõvid,tiivuline lõvi-Greif. Vana-Egiptus:akantusleht,palmett. Vana-Rooma: maskid,küllusesarved,koljud nn. Härjakolju-BUKKANION. 18. Nimeta 3 pinna kaunistamisvõtet ornamendiga? 1) Pinna kaunistamine üleni mingi motiivistikuga. Nt:Tapeet,tekstiil. 2)Pinna raamimine. Nt:Taldrik,raamat,pilt rõhutatakse vormi kuju ja ühtlasi antakse kontrast raami ja raamitava pinna vahel. 3)Motiivistiku paigutamine pinnale laikudena,kas rangelt-sümmeetriliselt või vabamalt,taotledes motiivi tasakaalustamist,selle dünaamiliselt arengut või kontrasti. 19. Mis on sümboolika ? Sümbol on tunnusmärk,parool,salasõna,mis annab meelelise
Toorik kinnitatakse töölauale. Puur seatakse tööasendisse traaversi pööramisega sambal ja töövõllikasti nihutamisega piki traaversit. 9.Kirjeldage meetodeid töödeldava ava asendi määramiseks tema puurimisel. 10.Käia iseloomustavad näitajad: käia kõvadus, teralisus ja struktuur. Teralisus Abrasiivse tööriista teralisuse all mõistetakse lõikava materjali terade suurust, mis moodustavad tema lõikavat osa. Käia teralisuse mõju lihvimisprotsessile: 1) mõjutab töödeldud pinna karedust 2) mõjutab lihvimisprotsessi tootlikkust 3) suuremateraline tööriist sobib paremini sitkete, kleepuvat laastu andvate materjalide töötlemiseks, sest käi rasvub paremini 4) suuremat tera sobib kasutada käia ja töödeldava pinna suurema kokkupuutepinna korral, sest lihvteradele langeb suurem koormus. Käiade valmistamiseks kasutatakse põhiliselt suure ja keskmise teralisusega abrasiive. Peene- ja eriti peeneteralised abrasiivid leiavad kasutamist mitmesugustel viimistlustöödel
iseloomustab vedeliku molekulide vahel mõjuvaid jõude. Vedelik püüab alati võtta sellise kuju, et tema vaba pind oleks võimalikult väike. Kui kõrvaliste jõudude mõju on tühine, võtab vedelik kera kuju, sest kera pindala on vähim antud ruumala korral (näiteks võrreldes kuubiga). Kõigile teada, et vesi tuleb taevast tilkadena (vihmana). iks tilgad? Kuidas nad koos püsivad? Mis seos on sellel kõigel maa gravitatsiooniväljaga? Pindpinevus on nähtus, mis paneb vedeliku pinna käituma kui elastse "lehe". Nii et vedelik on alati justkui õhukese kelme sees, mis üritab vedeliku pinna minimaalseks "sikutada". Millal on vedeliku pind minimaalne? Siis kui ta moodustab sfäärilise, st kerakujulise tilga. Kui ainult gravitatsiooni ei oleks - meie jaoks tavalistes tingimustes saab see ju ilma probleemideta pindpinevusest jagu ning paneb näiteks supi kenasti kaussi. Ühesõnaga, poleks gravitatsiooni, oleks ookean ümmargune.
5) Abitaganurk on nurk abitagapinna ja abilõikeserva läbiva põhitasandi risttasandi vahel mingis abilõikeserva vaadeldavas punktis. 6) Pealõikeservanurk on nurk pealõikeserva projektsiooni ja ettenihke sihi vahel põhitasandil. Pealõikeservanurk mõjutab oluliselt treitera töötingimusi ja töötlemise tulemust. Nurgast ......... sõltuvad lõigatava laastu kuju ja mõõtmed, lõikamisel tekkivate jõudude suurused ja suunad, töödeldud pinna kvaliteet. Enamasti on pealõikeservanurga väätused piires .................= 45...95 kraadi, harvemini kuni 30 kraadi. 7) Abilõikeservanurk .1 on nurk abilõikeserva projektsiooni ja ettenihke sihi vahel põhitasandil (vähim nurk abilõikeserva projektsiooni ja ettenihke sihi vahel). Abilõikeservanurk mõjutab töödeldud pinna karedust ja töötlemisel tekkivate jõudude suurust, tavaliselt on abilõikeservanurga väärtus piires 10...45 kraadi. Mida väiksem
.......................... 9 Puidu vastupanu kiudude läbilõikamisele............................................................. 10 Laastusurve lõikuri esitahule................................................................................ 11 Puidu surve lõikuri esitahule................................................................................. 11 Hõõrdejõud........................................................................................................... 13 Töödeldava pinna kvaliteet................................................................................... 14 Ettevalmistus treimiseks...................................................................................... 16 Tooriku paigaldamine treipinki.............................................................................. 16 Peitli hoidmine ja käsitsemine.............................................................................. 18 Ohutusnõuded....................................................
Elerin Ehte ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON 1. Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas. Magnetvoog sõltub nurgast magnetvälja suuna ja juhtmekeeru pinna normaali vahel. Valem: =BS cos Tähis: (Fii) Ühik: 1 Wb (veeber) Üks veeber on magnetvoog, mis läbib 1m2 suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1 T. 2. FARADAY KATSED Faraday hakkas oma katsetusi tegema, siis kui ei leidnud raamatust vastuseid looduse küsimustele. Michael ei armastanud kasutada valemeid
1. Püsi- ja elektromagnetid. Magnetvälja suund. Püsimagnet on 6. Vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud. Ampere'i 11. Magnetvoog. Magnetvoog iseloomustab magnetvälja läbi keha mida alati ümbritseb elektriväli, neid on erineva suuruse ja seadus. Magnetinduktsioon. Vooluga juhtmele magnetväljas terve pinna. kujuga. Püsimagnetite omadus on tõmmata raudesemeid ligi mõjuv jõud on võrdeline voolutugevuse, juhtme pikkuse ja Magnetvoog on võrdne magnetinduktsiooni, pinna pindala ja sealhulgas ka rauapuru. Püsimagneti erinimelised poolused magnetilise induktsiooniga ning magnetvälja ja voolu suundade magnetinduktsiooni ning pinna normaali vahelise nurga koosinuse tõmbuvad, samanimelised poolused tõukuvad. Kui kaks poolust vahelise nurga siinusega
9. Lorentzi jõud. Lorenzi jõud magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud on võrdne laengu, laengukiiruse, magnetinduktsiooni ja laengu liikumise kiiruse ning magnetinduktsiooni vahelise nurga vahelise siinuse korrutisega. 10. Elektromagnetiline induktsioon. Näited selle rakendamisest. Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj.). 11. Magnetvoog. Magnetvoog iseloomustab magnetvälja läbi terve pinna. Magnetvoog on võrdne magnetinduktsiooni, pinna pindala ja magnetinduktsiooni ning pinna normaali vahelise nurga koosinuse korrutisega. Magnetvoo ühiku sõnastus- magnetvoog on 1 Wb, kui läbi 1 ruutmeetri suuruse pinna läheb magnetinduktsioon 1 T pinnaga risti. 12. Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Seaduspära, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. 13. Eneseinduktsioon. Lenzi reegel. Eneseinduktsiooniks nim
kaunistusviis, mis koosneb kas geomeetrilistest, loodus- või tehismotiividest ka võib olla kalligraafiline 16. Geomeetriline ornament ? Geomeetriline ornament koosneb lihtsatest lainetest või kõverjoontest, spiraalidest, sikksakkidest, põimuvatest paelast 17. Loodusvormidest tuletatud ornament ? Taimelehed, varred, õied, viinapuuväädid, teokarbid, loomakujutised: lõvid, greif, Vana-Egiptus - akantusleht, palmett 18. Nimeta 3 pinna kaunistamisvõtet ornamendiga? Pinna kaunistamine üleni mingi motiivistikuga, pinna raamimine, motiivistikuga paigutamine pinnale laikudena, kas rangelt- sümmeetriliselt või vabamalt, töödeldes motiivi tasakaalustamist 19. Mis on sümboolika ? Sümbol on tunnusmärk, parool, salasõna, mis annab meelelise ettekujutuse või pildi mingist mittemeelelisest kujutelmast, mõistest või sündmusest 20. Mis on allegooria ? Allegooria on mingisuguse abstrakste mõiste nähtavaks tegemine
Hõõritsemine. Hõõritsemine on aukude puhastöötlemise operatsioon, mis tagab mõõtmete kõrge täpsuse (7...8 tolerantsijärk) ja sileda pinna (Ra =1,25...0,32 m). Augu mõõtmetest ja temale esitatavatest nõuetest olenevalt on töõtlusvaru hõõritsemisel 0,1...0,3 mm. Et töötlemise täpsus oleks suurem, eemaldatakse töötlusvaru järjestikku kahe hõõritsaga. Esimene - jämehõõrits võtab maha umbes 2/3 töötlusvaru, teine siluvhõõrits - ülejäänu. Hõõritsetakse metallilõikepinkides või käsitsi, kasutades seejuures vastavalt kas masin- või käsihõõritsaid. Käsihõõritsaid pööratakse
vedelikule. Seepärast vedeliku tase peenikestes torudes(kapillaarides) muutub: märgava vedeliku korral see tõuseb, mittemärgava korral aga langeb. Lisarõhust tingitud vedeliku taseme muutumist kapillaarides nimetakse kapillaarsuseks. Laiemas mõttes mõistetakse kapillaarsuse all aga kõiki pindpinevust tingitud nähtusi. Lisarõhu suurus on arvutatav Laplace'e valemiga 1 1 (1) p = + R1 R 2 Kus on pindpinevustegur, R1 ja R2- pinna kõverusraadiused kahel teineteisega ristuval tasapinnal. Sfäärilise pinna korral R1=R2=R ja 2 p = (2) R Kus R on pinna kõverusraadius. Vedelikutõus või langus kapillaaris toimub seni, kuni vedelikusamba hüdrostaatiline rõhk tasakaalustab pinna kõverusest tingitud lisarõhu. Kui märgamine on täielik, siis meniski radius on võrdne kapillaari raadiusega ja 2 p = = gh (3) r
- Juhtme liikumise korral magnetväljas, (mille suund on vastupidine mootori korral toiteallika poolt tekitatud voolule.) 7. Sõnasta elektromagnetilise induktsiooni seadus, valem, tähised valemis. - Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Ei - elektromootorijõud = DeltaF - magnetvoo muut / DeltaT - ajavahemik 8. Sõnasta Lenzi reegel. - Suletud kontuuris tekkiv induktsioonivool on suunatud nii, et tema magnetvoog läbi kontuuri pinna püüab kompenseerida induktsioonivoolu esilekutsuvat magnetvoo muutumist. 9. Millisest jäävuseseadusest tuleneb Lenzi reegel? Energia jäävuse seadusest. 10. Mida näitab magnetvoog? - Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas. 11. Magnetvoo ühik ja millega on see samaväärne? - - 1 Wb (veeber). Magnetvoog on võrdeline koosinusega nurgast magnetvälja suuna ja pinna normaali vahel. 12
Üliõpilane: Tõnis Liiber Teostatud: 13.oktoober 2011 Õpperühm: AAVB-11 Kaitstud: Töö nr. 12A OT NIHKEMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Keerdpendel lisaraskusega, nihik, kruvik, ajamõõtja, keerdvõnkumisest. tehnilised kaalud. Töö teoreetilised alused. Pindpinevus avaldub vedeliku pinna omadusest tõmbuda kokku. Seda põhjustavad molekulaarjõud. Kui vedeliku sees olevale molekulile on teda ümbritsevate molekulide poolt mõjuv keskmine jõud võrdeline nulliga, siis pinnakihi molekulile mõjuv summaarne jõud on nullist erinev. Pinnast ühele ja teisele poole jäävate keskkondade erinevusest tingitud jõud tõmbavad pinnamolekule vedeliku sisse. Seetõttu on uute molekulide tootmiseks pinnakihti, s.t. pinna suurendamiseks, vaja teha tööd. See töö
Mida väiksem on valgus kiirus keskonnas , esda optiliselt tihedamaks loetakse keskonda. *VALGUSE MURDUMINE Valguse levimise suuna muutmist kahe keskkonna piirpinnal nimetatakse valguse murdumiseks. Murdumisnurgaks nimetatakse nurka murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Valguse levimisel optiliselt hõredamast keskonnast optiliselt tihedamasse keskonda murdub valguskiir pinna ristsirgele lähedamale. Valguse levimisel optiliselt tihedamast keskonnast optiliselt hõredamasse keskkonda murdub valgusekiir pinna ristsirgest eemale. Murdumisnurka tähistatakse: -ga. Murdumisnurk ja langemis nurk ei saa olla võrdsed ().
Vee pindpinevusteguri määramine Katseseade, vesi, mõõteskaala, tehnilised tilga meetodil. kaalud. Skeem 1. Pipett 2. Kraan 3. Anum 4. Mõõtemikroskoop 5. Nihutatav tuubus Töö teoreetilised alused. Pindpinevus avaldub vedeliku pinna omadusest tõmbuda kokku. Seda põhjustavad molekulaarjõud. Kui vedeliku sees olevale molekulile on teda ümbritsevate molekulide poolt mõjuv keskmine jõud võrdeline nulliga, siis pinnakihi molekulile mõjuv summaarne jõud on nullist erinev. Pinnast ühele ja teisele poole jäävate keskkondade erinevusest tingitud jõud tõmbavad pinnamolekule vedeliku sisse. Seetõttu on uute molekulide tootmiseks pinnakihti, s.t. pinna suurendamiseks, vaja teha tööd. See töö
kui silinder samaaegselt pöörleb ühtlaselt ümber oma telje. 38. Mis on kruvijoone samm (keerd)? Kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber silindri telge, nim. Kruvijoone keeruks. Keeru otspunktide vahelsit kaugust nim. Silindrilise kruvijoone sammuks. 39. Milliste parameetriega on määratud silindriline kruvijoon? Kruvijoon on täiesti määratud, kui on teada ta raadius, samm ja käelisus. 40. Mis on algebralise pinna järk, lähtudes geomeetrilisest seisukohast? Geomeetriliselt on algebralise pinna järk võrdne selle pinna ja tasandi lõikejoone järguga või selle pinna ja sirge lõikepunktide arvuga 41. Kuidas tekib üldkujuline pöördpind? Pöördpind tekib mis tahes joone pöörlemisel ümber sirgjoone kui telje 42. Mis on pöördpinna meridiaan (paralleel, ekvaator, kael, vöö)? Meridiaan- kongurentsed lõikejooned, mis saadakse kui pöördpinda lõigata telge läbivate tasanditega
Anton Adoson Roman Ibadov Rauno Alp Gert Elmik SILINDRI INSERTSMOMENT LABORITÖÖ NR. 4 Õppeaines: FÜÜSIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Peeter Otsnik Esitamise kuupäev: 12.11.2015 /Allkirjad/ Tallinn 2015 1. Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kald pinna abil. 2. Töövahendid. Katseseade (kald pind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kald pinnalt alla veeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga: 2 2 mv I ❑ W k= 2
pikkus 140 mm , edasi alustasime esimese astme treimist : pikkuseks 14mm ning läbimõõduks 22mm. Järgmisena võtsime järgmise astme pikkusega 25mm ja läbimõõduga 19mm.Kolmanda astme pikkuseks oli 14mm ja läbimõõt 16mm. Seejärel alustasime siluvtöötlemist kõigile kolmele astmele: spindlipööreteks panime 1200 p/min. Järgmisena treisime astme otsadesse faasid : esimese astme faas 1,5*450 ning teine ja kolmas faas 1,0*45o. Pärast lihvisime pinna. · Keerasime tooriku teistpidi,et alustada teise poole astmete treimist. Esimese astme treisime 22mm pikkusega ning läbimõõduga 23mm , teise astme pikkusega 20mm ja läbimõõduga 18,5mm ning kolmanda astme pikkusega 20mm ja läbimõõduga 16mm. Seejärel alustasime siluvtöötlemist kõigile kolmele astmele: spindlipööreteks panime 1200 p/min. Järgmisena treisime astme otsadesse faasid : esimese astme faas 1,5*450 ning teine ja kolmas
lõikeliikumiste ja lõikereziimi elementide äranäitamisega. Valutehnoloogia kodutöös kirjeldati terasest detaili valmistamist. Seega lähtun lõiketöötlusprotsesside kirjeldamisel eeldusest, et töödelda tuleb terasest materjali. Lõikeriista materjaliks kasutan kõvasulamit. Vastavalt ISO 513 valin materjaliks P10, sest detaili lõiketöötlemisoperatsioonid koosnevad valdavalt treipingis detaili pindade silumisest ja puuriga avade puurimisest. Positsioon Pinna kirjeldus Lõiketöötlemise viis i number 1 Otspind, Ø 170mm Treimine 2 Välispind, silindriline, Ø 170mm, Treimine kõrgus 20 mm 3 Ava, Ø 10mm, sügavus 20 mm, 6 Puurimine tükki 4 Sisepind, Ø 90mm, pikkus 10 mm Treimine 5 Otspind, Ø 90mm Treimine 6 Otspind, Ø 120mm Treimine
vooluringist. vooluringist. vooluringist. 7.magnetvoog-näitab, millisel määral läbivad magnetvälja 7.magnetvoog-näitab, millisel määral läbivad magnetvälja 7.magnetvoog-näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas. *fiii*= BScosB tõttu magnetväljas. *fiii*= BScosB tõttu magnetväljas. *fiii*= BScosB 8.Faraday induktsiooniseadus-kasutades magnetvoo 8.Faraday induktsiooniseadus-kasutades magnetvoo 8.Faraday induktsiooniseadus-kasutades magnetvoo
Suunatuletise tõlgendus. 13. Diferentseeruva mitmemuutuja funktsiooni ja täisdiferentsiaali definitsioonid. Täisdiferentsiaali kordajate Ci valemid funktsiooni osatuletiste kaudu (sõnastada ja tõestada vastav teoreem). Funktsiooni argumentide diferentsiaalid ja nende kasutamine täisdiferentsiaali valemis. 14. Tõestada liitfunktsiooni osatuletise valem. 15. Täisdiferentsiaali kasutamine ligikaudsetes arvutustes ja veahinnangutes. 16. Pinna puutujatasand ja selle võrrand. Puutujatasandi seos pinna lõikejoonte puutujatega. Pinna normaalvektor ja normaalsirge. Avaldada normaalvektori koordinaadid ja tuletada normaalsirge kanoonilised võrrandid. 17. Kõrgemat järku osatuletised ja nende tähistus. Segatuletiste võrdsus. 18. Skalaarvälja ja vektorvälja mõisted. Gradient ja gradientväli. Suunatuletise valemi esitus gradiendi kaudu (gradiendi omadus 1). Tõestada, et funktsiooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
