Pingviin Pingviinid (teaduslik nimi Sphenisciformes) on rühm veelinde. Pingviinid on lennuvõimetud. Nad elavad peaaegu eranditult lõunapoolkeral; ainult üks liik, Galapagose pingviin, on leitud ekvaatorist põhjas. Pingviinid on kohanenud elama vees. Pingviinide sulestik on kontrastne tume ja valge, ja nende tiivad on kujunenud lestadeks. Selline värvus aitab neil vee all kiiresti peituda ja taustaga kokku sulanduda. Pingviinid toituvad kaladest, kalmaaridest ja muust püütud saagist. Nad veedavad umbes pool elu maal ja pool ookeanis. Suurim elav liik on keiserpingviin (Aptenodytes forsteri): keskmine täiskasvanu on umbes 1,1 m pikk ja kaalub 35 kg või rohkem
Vahel võivad nad ka kõhu peal liuelda. Pingviinid ei saa lennata ega joosta. Pingviinide tihe kehakate on kaitseks külma ja niiskuse vastu. Nende tihe kehakate koosneb läikivatest vettpidavatest sulgedest, see tagabki pingviinidele kuivuse ja soojuse. Peale selle aitab külma vastu alusnaha paks rasvakiht, mis on 7 cm paks. Pingviine on ligi 17 liiki. Nendest kõige väiksem on kääbuspingviin, kelle kõrgus on ainult 40 cm. Suurim pingviin on 115 cm pikk keiserpingviin. Pingviinid on enamasti väga sarnased seljasulestik on must ja kõhusulestik valge. Liuglemine Maismaal kulgemine pole pingviinide tugev külg. Üle jäätunud maapinna kakerdades libastuvad nad väga tihti. Nad on sellega harjunud ning siis, kui see peaks juhtuma, viskavad pingviinid end kõhuli, et liuelda. Nii saavad nad ka kiiremini edasi. Sukeldumine Kuningpingviinid sukelduvad sageli saagi püüdmiseks sügavale, umbes 45 meetristesse sügavustesse.
Palju kodusemalt tunnevad nad end vees, kus suudavad ujuda kuni 40 km/h. Vee all liiguvad nad loivakujuliste tiibade abil. Jääle tagasi pääsemiseks viskuvad pingviinid suure kiiruse pealt veest välja ning maanduvad jääserval täpselt jalgadele. Kõik 17 pingviiniliiki elavad lõunapoolkeral, enamasti Antarktikas ja selle ümbruses. Antarktikas on aasta keskmine temperatuur 20 C. Kaks pingviiniliiki, kes sigivad Antarktise mandril, on keiserpingviin ja adeelia pingviin. Kuningpingviinid ja mitmed teised liigid sigivad kõik Antarktika saartel. Pingviinid toituvad kaladest ja kalmaaridest. Tihedad veekindlad karvataolised suled ja paks rasvakiht naha all annavad pingviinidele sooja. Nad sigivad maismaal suurtes kolooniates. Ühes koloonias võib olla kuni tuhat isendit. Palju pingviine koos annavad üksteisele sooja ja kaitset. Pingviinid munevad tavaliselt 1-3 muna. Olles munenud, sukeldub emane merre ja ujub minema
mida haub11-12 nädalat. Dodo · Väljasurnud · 1m kõrgune, kaal 20kg · Toitus puuviljadest · Pesa tegi maapinnale NANDU · Lõuna Ameerika · Kasv 150cm, kaal 40kg · Võib elada 20 aastat. · Hauduja ja poegade eest hoolitseja on isa. KAASUAR · Austraalia, Uus-Meremaa · 180 cm kõrge · Isane haudub 52 päeva ja kasvatab poegi üksi. · Agressiivne · Hävimisohus Andeelia pingviin · Antarktika · Elu kolooniates, · 30...50 cm kõrged · Kaaluvad 4,5 kilogrammi. · Valged rõngad silmade ümber. Jaanalind · Isaslinnu sulestik on must, valge saba ja tiivaotstega. · Jalal on 2 varvast. · Kehatemperatuur on 39-40°C · Paaritusaja pikkus sõltub linnu toiduvalikust, tervislikust seisundist ja ilmast.
suurem. Nii nagu kõikidel pingviinidel, on ka keiserpingviini sulestik mustvalge ning jääb mulje nagu, kannaks ta frakki! Keiserpingviini on kerge teistest liikidest eristada kõrvade juures, kaela alapoole ja nokal olevate erkkollaste laikude jägi. Pingviine näeb sageli seismas tihedalt üksteise vastu surutuna, et paremini taluda Antarktika talves valitsevat erakordset külma (-50 C !). Erinevalt Artikapiirkonnas elavast algist ei saa pingviin lennata, kuid on esmaklassiline ujuja! Ta võib sukelduda enam kui 250 ( mõningail andeml 500)m sügavusse ja jääda vee alla kuni 18 minutiks, et kaulu püüda. Vee all saaki jälitades kasutab ta tiibu nagu loibi ning on võimeline vee all ujudes sööma. Pildil on Kuningpingviinid. Leviala ja Elupaik:Keiserpingviin elab Antarktika rannikul ja sellega piirnevates meredes. Koos adeelia pingviiniga, kes on temast 3 korda väiksem, on keiserpingviin ainuke , kes pesitseb Antarktikas.
...................................................................................... 7 1.1.4 Megadyptes.........................................................................................................7 1.1.4.1 Erakpingviin.....................................................................................................7 1.1.5 Pygoscelis........................................................................................................... 8 1.1.5.1 Adeelia pingviin...............................................................................................8 1.1.6 Spheniscus...........................................................................................................8 1.1.6.1 Galápagose pingviin.........................................................................................9 Kokkuvõte......................................................................................................................10
ta kiirelt ja märkamatult,jättest vaid nina välja. Jääkaru Jõudesjäätükini hüppab ta üles, tõugates altpoolt kehaga nii tugevalt jääd, et hüljes kukub vette. Karu tapab ta oma võimsa käpalöögiga. Jääkarul sünnivad pojad ,oktoobris või novembris, emakaru kaevatud koopas,kus nad püsivad kolm kuni neli kuud. Siis õpivad nad pidama jahti ja tappma. Pojad võõrduvad emast umbes kaheaastaselt. Emakaru poegadega Pingviin Pingviin on peaaegu ainus lind, kes elab Antarkita jäises kliimas. Suurimad pingviinid on keiserpingviinid, kes võivad kasvada kuni 120 cm pikkuseks. Pingviinidel on voolujooneline keha ja lühikesed tiivad pingviinid on lennuvõimetud linnud. Nad liiguvad vees palju paremini kui maal. Maal on nad veidi kohmakud, kuid ujuda suudavad nad isegi kuni 40 km/h. Kõik pingviinid, peale suurte keiserpingviinide, pesitsevad kevadel, kui emane
kaheaastaselt. Pingviin Pingviin on peaaegu ainus lind, kes elab Antarktika jäises kliimas. Kõige suuremad pingviinid on keiserpingviinid, kes võivad kasvada kuni 120 cm pikkuseks. Kõigil pingviinidel on voolujooneline keha ja lühikesed tiivad. Pingviinid on lennuvõimetud linnud. Vees suudavad nad liikuda palju paremini kui maismaal, kus nad tunduvad veidi kohmakad. Ujuda suudavad nad isegi kuni 40 km/h! Kõik pingviinid peale suurte keiserpingviinide pesitsevad kevadel. Emane pingviin muneb üheainsa muna ja ujub seejärel minema. Isane pingviin aga seab muna oma jalgadele ja katab selle erilise nahakurruga, mis hoiab seda soojas. Siis seisab isane pingviin 64 päeva lumetormide keskel ja haub muna. Kogu selle aja ei söö pingviin üldse ja jääb kõhnaks. Emane pingviin naaseb kevadel jää murdumise ja poja koorumise ajal. Isane pingviin peab endale toidupoolist jahtima. Emane ja isane pingviin hoolitsevad väikese poja eest koos. Sündides on pingviinipojad üleni hallid
võiks teha maskoti/logo. Ettepanekuid oli väga palju, paljud pakkusid välja sarnaseid logosid teiste operatsioonisüsteemidega, paljud pakkusid loomade-lindude kujutisi, eriti haisid ja kotkaid. Kuid mingil hetkel mainis Linus Torvalds ise, et on kiindunud pingviinidesse ja tulevane logo võikski kujutada pingviini. Pärast mitmeid katseid, kui püüti joonistada pingviini erinevates poosides, soovitas keegi, et logol võiks olla pingviin, kes hoiab maailma üleval või siis käes. Linus Torvalds saatis Dale Scheetz'le (kes tegeles pingviini joonistamisega) järgneva e- kirja, kus selgitas, kuidas tema seda pingviini ette kujutab. Kirjas seisis: "Keegi on mingi logokonkursi välja kuulutanud ja ehk sellekäigus võiksid inimesed oma ideid veebilehele saata. Igatahes, see praegune pingviin näeb välja väga halb ja see pole tõesti piisavalt tugev,et hoida üleval maailma, maailm lihtsalt lömastab selle pingviini ära. Selles
Pingviinlased Toomas Rüütel Kes nad on? Lennuvõimetud veelinnud Elavad enamjaolt Antarktikas 6 perekonda 17(20) liiki 2 välja surnud liiki (Waitaha pingviin, Cathami pingviin) Liigid Keiserpingviin on kõige suurem pingviinlane (90- 120 cm; 20-45 kg) Suuruselt teine on kungingpingviin (91-96 cm) Kääbuspingviin on kõige väiksem (30 cm, 1 kg) Kääbuspingviinid, Aafrika pingviinid elavad soojas Adeelia pingviinid on kõige arvukam pingviiniliik Keiserpingviin Kääbuspingviin Pingviinilised on… ... ülihästi kohanenud vee-eluga ja külmaga ..
lõunasse kui Euroopa põhjaosas? Kuna Põhja- Atlandi hoovus toob sooja vett ja selle kohale sooja õhku Euroopa loodeossa. 12.Tundra loomastik. Lemming, valgejänes, polaarrebane, põhjapõder, pono, karibuu, lumekakk, lumepüü, lagled, ännid, kaljukajakad, kihulased. 13.Jäävööndi loomastik. Adeeliapingviinid, lonthüljes, sinivaal, keiserpingviin, gröönihüljes, valgevaal, jääkaru, morsk. 14.Kus elab jääkaru? Jääkaru elab ainult põhjapoolusel. 15.Kus elab pingviin? Pingviin elab ainult lõunapoolusel. 16.Inimtegevus tundras. Põhjapõtrade kasvatused, kalapüük, mereloomade küttimine. 17.Inimtegevus jäävööndis. Kalapüük, küttimine, uurimistööd, teaduseksperimendid. 18.Missugused on tähtsamad keskkonna probleemid tundras? Maavarade kaevandamine rikub pinnast. Tööstus ettevõtted saastavad õhka heitgaasidega ja reovett saates veekogudesse. 19.Missugused on tähtsamad keskkonna probleemid jäävööndis?
= kisklus ( kiskja saakloom) nt kass ja hiir = herbivooria e taimetoidulisus (taim herbivoor) nt lehm ja ristikhein 2) + ja + = sümbioos, nt kuusk ja kuuseriisikas 3) ja = konkurents; nt kass ja kass 4) + ja 0 = kommensalism ( üks loob teisele elupaiga); nt kuusk ja jänesekapsas 5) ja 0 = amensalism; nt inimene ja vihmauss 6) 0 ja = neutralism ; nt pingviin ja jääkaru 6. Mis on ökosüsteem, liik, populatsioon? Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potensiaalselt ristuvad omavahel. Populatsiooni moodustavad ühte liiki isendid samal ajal samal territooriumil. 7. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid. 1) arvukus isendite arv populatsioonist
Esimene trükiproov, tõlke inglise keelest tegi Tartu 8. keskkooli almanahhis "Tipa- Tapa" 8/9 (1966). Tema esseistikat ning kirjandus- ja teatriarvustusi koondab valmik " Kõik on üks ja seesama" (1986), paroodiaid ja humoristlikke lühipalu kog. "Kerge meel" (1988). Kirjanikuna leidis tähelepanu novellikogu "Fabiani õpilane" (1980; F. Tuglase novelliauhind "Õpilase Fabiani" eest), mille põhiosa, Fabiani-novellide tsükkel, ühendab eesti kirjanduse jaoks uudselt kunstiharitlase teema ja eneseiroonia. Esikkogule iseloomulikud irooniline seltskonnakriitika, hüperboliseeritud ja grotesksed tüübid, kunsti- ja haritlaselu veidruste kollektsioneerimine saadavad ka novellivihikut "Mehed" (LR 1981) ja osaliselt selle ainesele tuginevat teatriteemalist rom-i "Hiired tuules"(1982). Pööret suurema "eluläheduse" suunas tähistab romaani diloogia "Keerukuju" (1985, Lng 1984) ja "Kallid generatsioonid" (LR 1986), mis hindab mehe seisukohalt abielu ja lah...
Linnud - birds Alk aue Raisakotkas vulture Faasan pheasant Rasvatihane great titmouse Hahk eider Ronk raven Haigur heron Rukkirääk corn-crake Haigur heron Rähn woodpecker Hakk daw Siisisaba - silktale Hani goose Sinikaelpart smallard Harakas magpie Sookurg crane Harksabakull kite Suitsupääsuke barn swallow Jaanalind ostrich Teder black grouse Jahikull falcon Tedrekana grey-hen Jäälind ice-bird Tedrekukk black-cock Kajakas sea-gull Tihane titmouse Kakaduu cockatoo Tikutaja snipe Kalakotkas osprey Tuttpütt grebe Kaljukotkas goldeneagle Tutttihane crested titmouse Kalkun turkey Tuuletallaja wind-hover Kana hen Tuvi dove Kanaarilind canary Vabakana ptarmigan...
Loodusvööndid Asukoht Kliimavöönd Mullatüüp Taimed Loomad Vetikad, Antarktika, Gröönimaa,Põhja Arktiline ja samblikud, Pingviin, Jääkaru, Külmakõrbed Jäämere saared Antarktiline puudub kõrrelised vaalalised, loivalised PõhjaEuraasia, PõhjaAmeerika Arktiline ja Lähis Igikelts, õhuke islandi samblik, Põhjapõder, Tundra põhjaosa arktiline mullakiht vaevakask lumekakk, lemming
Taimedest on külmakõrbes sammalde kõrval esindatud vaid vähesed õistaimed (polaarmagun, kivirik). Rannikul leidub samblikke. Loomad Polaarpiirkondades esineb elu peamiselt vees. Kuigi meri on kaetud paksu jääkihiga, on jää all veetemperatuur üle nulli. Maismaaloomadest on kõige karmima kliimaga kohastunud jääkaru, kelle keha katab tihe valge karvkate. Veel elavad külmakõrbes hülged, jääkaru, küürvaal ja keiser pingviin. Elavad ka mõned linnud. Küürvaal KEISERPINGVIIN Hülged Elanike põhitegevusalad Taimi seal kasvatada ei saa. Elanikud tegelevad peamiselt kalade (tursk, lõhe) ja merevähkide (krevettide) püügiga ja nende konserveerimisega. Kütitakse ka hülgeid ja polaarrebaseid.
Loodusvööndid Kliimavööde Asend Mullad Loomastik Taimestik Ivo Kruusamägi (näiteid loomadest) (nt. taimedest) Jäävöönd Arktiline, Pooluste Mullad Jääkaru, morsk, hüljes, Taimestik puudub, antarktiline ümbruses puuduvad vaal, pingviin, kotik, esinevad samblikud plankton Tundra Lähisarktiline P-Ameerika ja Keltsmullad Põhjapõder, lemming, Samblad, samblikud Euraasia polaarrebane, kanarbik, kukemari põhjaosas lumekakk, polaarhunt vaevakask
Loodusvöönd Kliimavöönd Paiknemine Mullastik Taimestik Loomastik Inimtegevus Keskkonnaprob. Jäävöönd Polaarne Pooluste Puudub Seened, Jääkaru, Polaar jaamad, Liustike sulamine, (Jää - ja ümber (igi-jää ja vetikad, pingviin, maavarade osooniaugud, Külmakõrbed) lumi) samblikud, hülged, kaevandamine, reostus bakterid veelinnud, küttimine vaalad, morsk Tundrad Lähis Põhja igikelts Samblad, Lumekakk, Põhjapõtrade Reostus, heitgaasid
Taimestik on kõik taimed kokku. Taimkate on taimekoosluste kogus (mets, niit). Põhikliimavöötmetes on aasta läbi üks õhumass (polaarne e. arktiline, parasvööde, troopiline, ekvatoriaalne). Vahekliimavöötmetes on pool aastat üks, pool aastat teine õhumass (lähispolaarne, lähistroopiline, lähisekvatoriaalne. Poolustelt ekvaatorini tekivad erinevad taimkattetüübid, sest taimed on kahastunud erinevate ilmastikutingimustega. Loodusvööndis levib vastavalt kliimale, mullale, pinna ehitusele ja veestikule iseloomulik taimkattetüüp. Muld on maakoore pindmine kobe kiht. Mullatekke tegurid on kivimite murenemine, taimed ja mikroorganismid. Jäävöönd: Gröönimaa, Antarktis, Arktika O. saared; polaarne kliimavööde, külm, kuiv, alla 0º, kõrgrõhkkonnad, polaaröö ja päev; muld laiguti ja väga õhuke; samblad, samblikud; plankton, vaalad, hülged, morsad, albatrossid, PP jääkaru, LP pingviin; Inimesi ple. Mandrijää on väheliikuv jääkate. Mandriliustik on ...
tuisud vetikad, kotikud Antarktika Antarktika manner T -70 <100mm Aasta läbi Rannikul vetikad, Hüljes, adeelia Püsiv inimasutus S -20 külmunud sisemaal taimed pingviin, sinivaal puudub, pinnas polaarjaamad 2. Tundra Põhjapoolkeral T -34 Uduvihm, Igikelts, Samblad, Põhjapõder, Põdrarahvad Põhja-Jäämerd S +10 tuisk maapinna samblikud, muskusveis,
Erinevused: Defineerivate tunnuste teooria kõige olulisemaks peab kõiki neid tunnuseid Prototüübi tunnuste teooria kõige olulisem on kõige iseloomulikum tunnus 6. Miks tuleb märksõna ,,lind" peale mõeldes kiiremini meelde pääsuke kui pingviin? üldiste levinud omaduste põhjal määrame subjekti kuuluvuse. Pääsukesi teame oleme näinud ning seega on see meile tuttav ning oskame seostada sõnaga lind. Lisaks linnud üldjuhul oskavad lennata, aga seda pingviin ei oska 7. Mis toimub leviva aktivatsiooni mudeli kohaselt siis, kui inimene mõtleb mõistele ,,lind"? Kuidas on leviva aktivatsiooni mudelit katseliselt uuritud? Mõisted salvestatud konkreetsetesse pesadesse ja seotud assotsiatiivsete sidemetega · Sidemed võivad olla hierarhilised, tähenduslikud või kogemuslikud · Sidemete tugevus on erinev Semantilise praimimise katsed Probleemide lahendamine 1. Miks võtab vabal teemal essee kirjutamise alustamine enamasti kauem aega
Eesti esimene metroseksuaal. Peagi hakkas levima informatsiooni erinevates väljaannetes, et Neigaus tegeleb ka laulmisega. Mõne kuuga oli internetis üleval juba Vaido esimene video ja teda tutvustati kui andekat Eesti uut staari. Selle aasta aprillis kirjutati Delfi arvamusterubriigis juba sellest, et Vaido Neigaus on Eesti muusika häbiplekk. Alles mõned päevad tagasi 6. detsembril kirjutati Elu24 portaalis, et noorte infomessil Teeviit esinenud Vaido Neigausi kuulasid ainult pingviin, põder, hunt ja kapten Trumm ja juurde oli veel lisatud video esinemisest. Tuleb välja, et meedia poolt üles tõstatatud teema uuest lauljast ei olnud nii populaarne ja nüüd proovitakse lugejaid saada laulja mahategemise arvelt? 21. sajandil ei olegi kuulsaks saamine nii raske, tasub minna mõnda realityshowsse, seal millegi silmapaistvaga hakkama saada ja peagi kirjutatakse sinust internetis, ajalehtedes ja räägitakse isegi raadios
kirjeldavad vastava mõiste tüüpilisi liikmeid ● tänu kogemustele on erinevate inimeste mõistete esitus erinev ● paljudes olukordades kasutame pigem prototüüpi kui definitsiooni Prot teooriat kasutatakse rohkem. Vahe on selles, et prot kaudu defineerimine võib olla ekslik. Nt tool, ma tean, et neli jalga, aga mul oleks juurde vaja mingit tunnust veel, mis eristaks tooli lauast. 5. Miks tuleb märksõna „lind“ peale mõeldes kiiremini meelde pääsuke kui pingviin? (vasta nii prototüübi kui ka leviva aktivatsiooni mudeli kohaselt) Prototüübiteooria järgi esindab mingisse kategooriasse kuuluvaid objekte selle kategooria kõige iseloomulikum eksemplar ehk prototüüp, mis on selle kategooria kõige tüüpilisem liige. Sellest tulenevalt ei moodustu mõiste mitte kõigist tunnustest, vaid eelkõige nendest, mis kirjeldavad vastava mõiste tüüpilisi (“kõige õigemaid”) liikmeid. Pääsukese ja pingviini näite
Agnes Desarthe HEAD KAVATSUSED 1.Agn?s Desarthe sündis 1966. aastal Pariisis. Ta õppis Pariisis École Normale Supérieure'is, kus õppis inglise keelt ja kirjandust. Kirjandusse tuligi ta kõigepealt kui inglise ja ameerika kirjanduse tõlkija. Seejärel tutvus ta kirjastajaga, kes julgustas teda ise kirjutama hakkama. Desarthe alustas lastele ja noortele mõeldud raamatutega ning jätkab sellega siiani. Prantsuse laste lemmikuteks on saanud raamatud, nagu: "Ma ei armasta sind, Paulus" , "Pingviin Juanita","Kuningas Ferdinand" Laiema tuntuse saavutas ta 1993. aastal ilmunud romaaniga "Mõni minut täielikku õnne" (Quelques minutes de bonheur absolu). 1996. aastal sai ta väärika Prix du Livre Inter'i oma romaani "Tähtsusetu saladus" (Un secret sans importance) eest. "Head kavatsused" on tema neljas täiskasvanutele mõeldud romaan. Tänaseks on temast saanud üks olulisemaid prantsuse romaani uue põlvkonna esindajaid. 2. "HEAD KAVATSUSED" on põnevu...
ristkülik ruut kõik küljed võrdsed Defineerivate tunnuste teooria · On mõisted, mida on raske esitada defineerivate tunnustena (tarvilik ja piisav kas määravad üheselt just selle mõiste?) · LIND Kõigi lindude kohta kehtivad tunnused: elusolend, sulgedega, muneb Lendamine kas on tarvilik ja piisav? Milline on tüüpiline lind? Varblane ja pingviin sama head linnu näited http://etc.usf.edu/clipart/ Defineerivate tunnuste teooria probleemid · On mõisteid, mida ei ole võimalik tarvilike ja piisavate tunnuste kaudu esitada · Mõned mõiste alla kuuluvatest objektidest on tüüpilisemad kui teised Iseloomulike tunnuste teooria Iseloomulike tunnuste teooria ... · ehk prototüübiteooria · Mingisse kategooriasse kuuluvaid objekte esindab selle kategooria kõige
Tänapäeval on saartel ka palju inimeste poolt sisse toodud liike, kes seda ainulaadset loodust hävitavad. Samuti on ohuks ka turism ning loodus ise, seda mere taseme tõusu näol. Saared ei ole mere pinnast palju kõrgemal ning ka paarikümne sentimeetrine vee taseme tõus, seab tugevalt ohtu sealsete liikide säilimise. Veel seal elutsevaid liike: Lennuvõimetud kormoranid, Elevantkilpkonnad (saared on nende järgi nime saanud), Galapagose pingviin, Laavasisalik, sinijalgsed suulased, fregattlind, Huvitav tähelepanek sealsetest loomadest, mida avastas juba Darwin, on see, et loomad ei karda inimesi. Neile võib vabalt minna väga lähedale ilma, et nad eemale jookseksid.
Ivo Kruusamägi (näiteid loomadest) (nt. taimedest) Jäävöönd Arktiline, Pooluste ümbruses Mullad Jääkaru, morsk, hüljes, vaal, Taimestik puudub, Püsiv asustus puudub, Osooniaugud, naftareostus antarktiline puuduvad pingviin, kotik, plankton esinevad samblikud polaarjaamad, karmid tingimused ei soodusta majandustegevust
Ivo Kruusamägi (näiteid loomadest) (nt. taimedest) probleemid Jäävöönd Arktiline, Pooluste Mullad Jääkaru, morsk, Taimestik puudub, Püsiv asustus puudub, Osooniaugud, antarktiline ümbruses puuduvad hüljes, vaal, pingviin, esinevad samblikud polaarjaamad, naftareostus kotik, plankton karmid tingimused ei soodusta majandustegevust
Loodusvöönd Geograafiline Kliimavööde Mullad Elustik Inimtegevus Probleemid asend Taimed Loomad 1.Jää ja Põhjapoolkera Polaarvööde Igikelts Taimestik on Morsk, Eskimod Hiiglaslikud külmakõrbed ümbruses. kidur. Elustik jääkaru, sooritavad toidu jääkamakad a)Arktikas (hõlmab Põhja- on Antarktikas Weddeli otsinuil retki. ohustavad Jäämere koos liigivaene. hüljes, Gööni Töötavad laevu, seal on sealsete väikeste (lumejääväljad hüljes, vahelduvate palju ja suurte ...
1. Vihmamets Päike seniidis- päikese kiired langevad maapinnale 90o nurga all. Mitmerindeline taimestik- erineva kõrgusega taimed. Liaanid- väänduva piki puutüvesid kuni kõrgemate puude latvadeni. Epifüüdid- puude okstel ja tüvedel kasvavad taimed . Mangroovid- puud, mis on kohastunud eluks soolases ja veises keskkonnas. Ferraliitmullad- vihmametsade all kujunenud keemiliselt murenenud lähtekivimile. Gorilla- suurim inimahv kes elab Ameerikas. Koolibri- maailma väikseim lind kes elab Aafrikas. Anakonda- maailma suurim madu kes elab Lõuna-Ameerikas. Selva- Lõuna-Ameerika vihmamets. 2. Savann Kampad- savannid Lõuna-Ameerikas. Mussoonid-püsiv tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Baobab- ahvileivapuu, üks jämedaim puu. Akaatsia- Aafrika savanni tüüpiline puu. Emu- suur lennuvõimetu lind kes elab Aafrikas. Termiidid- Aafrika ühiselul...
Antarktis Markus Kitt 10.b 2011 Abiootilised tegurid Elukeskkond ·Antarktise elukeskonnaks on jää ja lumi, see on tingitud aastaringsest külmast. Temperatuur ·Antarktis on kõige külmem piirkond meie planeedil. Aasta keskmine temperatuur jääb vahemikku -5...-25, sõltuvalt asukohast. Temperatuur tõuseb üle nulli vaid suvekuudel ja seda ka ainult soojemates piirkondades. Sademed ·Antarktis on külmunud kõrb, kus esineb sademeid väga vähesel hulgal, enamjaolt lumena. Pidevalt puhuvate tugevate tuulte tõttu on mahasadanud lumehulga täpne mõõtmine väga raske. Ida-Antarktise platoo suurematel kõrgustel esineb lund harva ning sademeteks on väiksed jääkristallid, mida esineb aastas vaid paari sentimeetri jagu. Tsüklonite põhjustatud suurimad lumesajud esinevad Antarktika poolsaare läänerannikul. Paari suvekuu jooksul on mandri rannikupiirkondades sademeteks tavalisel...
liikumisviiside juures Sissejuhatav osa LM (muusikaga) ,,Pingviinid ja pelikanid" muusikaga kõnd üksteise taga ees ja kõrval Kirjeldus: pingviinid on reas ruumi ühe seina ääres ja liiguvad selg ees vastasseina poole sinna jõudes pööravad ringi ja liiguvad tagasi. Üks pelikan liigub nende suhtes risti edasi-tagasi ühest sinast teise, nägu ees, tehes väljasirutatud kätega hammustamisliigutust. Kui pelikan puudutab pingviini muutub pingviin pelikaniks. Mäng lõppeb, kui pingviine enam alles ei ole. Põhiosa - Tasakaaluharjutused: 1 Ma suudan kõndida pingil algusest lõpuni maha astumata. 2 Ma suudan kõndida pingil parem külg ees algusest lõpuni maha astumata. 3 Ma suudan kõndida pingil vasak külg ees algusest lõpuni maha astumata. 4 Ma suudan kõndida pingil selg ees algusest lõpuni maha astumata. 5 Ma suudan kõndida pingil algusest lõpuni maha astumata nii et vahepeal võtan pingilt eseme.
vaatajatele edastada tahab, on see, et maalides on ta õnnelik ja selle läbi on ta muutnud maailma ühe inimese võrra õnnelikumaks. PILT: Giclée-graafikas "Pilvevabrik" (2013) Navitrolla ,,Väike valearvestus" Teosed on huumoriga. Sellel pildil Navitrolla naeruvääristab inimeste valikuid. Seda võib välja lugeda ka pildi pealkirjast. Ta on maalinud sellele kuivanud puud keset kõrbe ja nende otsa kurepesad, kus pesitsevad väga erinevad loomad: kured, pingviin, mõmmi ja jänesed. Päriselus selline asi ei oleks võimalik. See näitab ka seda, et enamus Navitrolla tööd on unenäolise sisuga. Navitrolla ,,Tulge meie parki" Ka sellel pildil on omamoodi kiiks küljes. Pildil on jänesed ja pingviinid kivide otsas. Nad näevad üksteist ja lehvitavad ning soovivad kohtuda. Kuna aga need kaks looma on täiesti erinevates maailmates, jänesed maapealses pargis, pingviinid õhupargis, ei saa nad kahjuks kokku saada.
LINNUD Kordamiseks 5. klassile õpetaja Sigrid Mallene Lindude tunnused: Lindude esijäsemed on arenenud tiibadeks. Suurem osa lindude luudest sisaldab õhku. Lindude kõige silmapaistvam tunnus on sulgkate ja nokk. Pojad kooruvad munadest. Mune peavad linnud hauduma. Linnud on aktiivse ainevahetusega püsisoojased loomad. Nad on kohastunud aktiivseks eluks õhus (lendamine). Tiibade arenemine ja lendamine on põhjustanud rinnakukiilu tekke, tugevate lennulihaste arenemise, sõrmede jämenemise, hammaste kao, silmade suurenemise. Kopsudest väljuvad õhkotid, mille harud ulatuvad sisikonda ja luudesse. Esimesed linnud on teada Juura ajastust (ürglind - arheopterüks). Vanim kodulind on kodukana (kodustati Indias umbes 3200 a. e. m. a.), noorim - põldvutt. Linde võib jaotada: lennuvõimetuteks lennuvõimelisteks lindudeks (emu, lindudeks (e...
Tingimused (temp) vs ressursid (kasutame ära, nt valguskiir) ÖKOLOOGIA · Metsataimede vahelist konkurentsi uuriti juba 1305ndal aastal Pebrus de Crescentiuse poolt. · Inimpopulatsiooni (sündimus, suremus, jne) uuris Gaunt 1662ndal aastal. · King uuris taimede suksessiooni 1625ndal aastal. Suksessioon taimekoosluste vaheldumine ja nende järl-järguline täiustumine, mis viib kliimaksini (mida ei esine kunagi). · Leewenhoek · Malthus 1798 toiduressursside teooria · Farr 1843 arvutas välja seosed populatsiooni tiheduse ja suremuse vahel · Kokutsajev mullateadlane 1900 esitas mullatüüpide klassifikatsiooni · Humbolt 1830ndal võttis kasutusele termini assotsiatsioon, avastas miilud (= Davidi hirved) Hiinas. · Braun Blanquet 1932ndal uuris taimekoosluste koosseisu, levikut · Tansley 1935ndal võttis kasutusele mõiste ökoloogia · Clements, Schimper, Warmin...
1. Mis on ökoloogia? Ökoloogia teadus, mis uurib organismidevahelisi suhteid ja organismide suhteid keskkonnaga. 2. Mis on ökoloogilised tegurid, kuidas jaotuvad, näited. Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nim ökoloogilisteks teguriteks. Jagunevad : biootilised ja abiootilised tegurid. Biootilised elus keskkond, abiootilised eluta keskkond. Näited : biootilised (taim, loom, seen, bakter, inimene (antropogeenne)). Abiootilised (kliima, elupaik, muld, õhk, vesi) 3. Kuidas mõjutavad organismi valgus ja soojus? Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Valgus aitab näha. Soojus aitab temperatuuri suurendada, liiga palju infravalgust on kahjulik, sest põhjustab DNA mutatsioone ja denatureerib valke. Temperatuuri erinevuste tõttu magavad mõned loomad talveund ja linnud lendavad ära. Inimene suudab kohastuda. 4. Ökoloogilise teguri toime graafik (ökoloogiline amplituud, optimum). Öko...
ta lahkuda ta on liigselt kiindunud oma peresse ning tema hing ihkab kurjategijale kättemaksu. ,,Ma ei ole enam mitte keeg!" ahastab ta teispoolsuse lävel. Kui kohtume peategelasega, on ta juba elavate hulgast lahkunud ning vaatab tagasi oma lühikesele elule. Ta räägib oma lugu reipa, kuid samas kuidagi painava häälega. Väga tähenduslik on filmi algus: peategelane on paariaastane tüdrukutirts, ta vaatab laual väikest klaaskuuli, milles istub üksildane pingviin. Tüdrukul on pisikesest pingviinist väga kahju, sest ta tundub nii üksildane. ,,Ära muretse tema pärast, ta on seal täiuslikus maailmas," lohutab isa. 12 aasta pärast ootab mõrvatud tüdrukut teispoolsuse täiuslik maailm, kus tüdruk tunneb end oma perest ja sõpradest äralõigatuna. Klaasmunast saab oluline sümbol. Hämaras valguses näidatakse vastasmaja, kus elab maniakk sümboolse tähendusega on liigutus, kus kurjategija tõmbab igal õhtul oma elutoa akna ette kardinaid
Linuxi kerneli esimese versiooni 0.01, mis tegelikuks tööks oli poolik. Kernel on operatsioonisüsteemi põhiosa, mis pakub teistele programmidele baasteenuseid. · Arendustöö järel tõi ta märtsis 1992 välja versiooni 0.95, mille number pidi näitama, et süsteem on peagi valmis. · Praegu kasutatakse Linuxi kerneli versiooni 2.2.13, kuid töö käib beetaversiooniga 2.3.25.(99aasta) Linux-operatsioonisüsteemi sümboliks kujunenud pingviin Tux on otsustanud linuxikogukonna kohtusse kaevata, et nõuda tasu enda kujutise pikaaegse omavolilise ekspluateerimise eest. Ettepaneku kasutada linuxi maskotina Tux'i kujutist tegi esmakordselt 1996. aastal Larry Ewing, ajendatuna Linus Torvalds'i (linux-operatsioonisüsteemi looja) vaimustusest pingviinide suhtes. Inglismaal Bristoli loomaaias aega veeteva Tux'i selja taga asus veerema laviin, mida peatada polnud enam kerge.
nagu nandu. Andides kohtab külmaga kohastunud linde ja loomi. Tulemaa loomastik meenutab antarktilist faunat, koosnedes kolooniatena elavatest imetajatest (merilõvi) ja merelindudest (albatross, pingviin jm). Põhilised keskkonnaprobleemid riigi territooriumil Transpordi arengut takistavad Andid Tolmutornid Erosioon Tulekahjud Looduskaitse riigis (kuidas on LK korraldatud, mitu looduskaitseala, rahvusparki jne.) Argentiinas on valju rahvusparke ASUKOHT-Argentiina loodeosa. VÄÄRTUS-Maa ajaloo põhietapid. LÜHIISELOOMUSTUS-Ala on Ischigualasto-Villa Unioni triiase häiluks nimetatav settebassein, mis tekkis kogu triiase jooksul (245-208 milj.a
ÖKOLOOGIA 1. Ökoloogilised tegurid. Mis on ökoloogilised tegurid? Ökoloogilised tegurid - Organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid Abiootilised tegurid on pärit eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkona ja kliimaga seotud tegurid. Kõigi elukeskkondade (õhu, mulla ja vee) mõju sõltub nende koostisainete omadusestest ja kontsentratsioonisr, Bioloogilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Mõlemad kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. Milleks on vaja organismidele valgust? Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks, loomadele nägemiseks. Hulkraksetel on valguse nägemise jaoks spetsiaalsed organid-silmad. Mis toime on Infra- ja ultravalgusel? Inimene näeb valgust lainepikkusega 380...769nm. Sellest lühilainelisem on ultravalgus ja pikalainelisem infravalgus ehk soojuskiirgust. Infravalgus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soo...
(kuumatundlikkuse kohastumus on kasulik ainult kuumas kohas jne) Kohastumused elamiseks : Puudel küüned, ronimisoskus ( N: orav, linnud) Veekogudes- uimed, ujumisoskus, lõpused (N: ahven, haug) Avamaastikul kiired jalad, kaitsevärvus (N: jänes, kits) Maa-alustes käikudes kaevamisoskus, nägemine (N: mutt, vesirott) Jääväljadel valge värvus, tihe, vett-tõrjuv karvastik, et olla külma eest kaitstud (N: pingviin,jääkaru) Metsas kaitsevärvus, kiirus (N: põder, jänes) LIIGITEKKEKS ON VAJA ISOLATSIOONI Isolatsioon takistab ristumist populatsiooni eri osade vahel. Geograafiline isolatsioon populatsioon jaguneb üksteisest geograafiliselt eraldatud osadeks, nii võivad tekkida uued liigid. Tõkked võivad olla veel veekogud,mäed, saared, kanjonid jms. Kui populatsiooni osad satuvad erinevatesse tingimustesse, tekivad
- Näiteks: - Divergents - Lähteliik hargneb uuteks üksteisest ühe erinevamateks liikideks (imetajate mitmekesisus, Darwin uuris vinte) - Konvergents - Eripäritolu organismirühmade väliselt sarnaseks muutumine kohastudes sarnases elukeskkonnas (haikala - organismirühm kalad ja delfiin - organismirühm imetajad, pingviin - organismirühm linnud, näiteks sarnasuseks voolujoonelisus, uimed/loivad) 2. Täiustumine - Uue keerukama ehituse ja eluviisiga organismirühmade teke ja areng ehk evolutsiooniline progress (lindude ja imetajate teke roomajatest) - Lihtsustamine ehk evolutsiooniline regress ehk ehituse taandareng, näiteks inimese saba - osaline (vastand täielik) taandareng
taimedest) Jäävöönd Õhutemperatuur kogu aasta alla 0. Mullad esinevad laiguti ja Loomade aluseks pisikesed Vähe õistaimi, esinevad Püsiv asustus Sademeid vähe, langevad lumena. hõredalt. Kivid murenevad mereorganismid. Jääkaru, samblikud puudub, Kuna, õhk on külm, valitseb kiirelt, aga kuna vähe huumust morsk, hüljes, vaal, pingviin, polaarjaamad, jäävööndis laskuvadte õhuvoolude siis tekib muld aeglaselt. kotik, plankton karmid tingimused tõttu aasta läbi kõrgrõhkkond.Tuul ei soodusta
- Näiteks: - Divergents - Lähteliik hargneb uuteks üksteisest ühe erinevamateks liikideks (imetajate mitmekesisus, Darwin uuris vinte) - Konvergents - Eripäritolu organismirühmade väliselt sarnaseks muutumine kohastudes sarnases elukeskkonnas (haikala - organismirühm kalad, delfiin - organismirühm imetajad, pingviin - organismirühm linnud, näiteks sarnasuseks voolujoonelisus, uimed/loivad) 2. Täiustumine - Uue keerukama ehituse ja eluviisiga organismirühmade teke ja areng ehk evolutsiooniline progress (lindude ja imetajate teke roomajatest) - Lihtsustamine ehk evolutsiooniline regress ehk ehituse taandareng, näiteks inimese saba - osaline (vastand täielik) taandareng
testides NT: mis täht on? 2. Mõisted: (Allik jt lk 131-134 lisaks) ühiste omadustega objektide hulga seesmine psüühiline esitus.; sisaldab seda, mida objektidest teatakse; tähistatakse sõnaga- reaalse objekti vahendaja on sõna, märk Mõisteid esitatakse: Defineerivate tunnustena: mõiste esitatakse tarvilike ja piisavate tunnuste abil; mõistete suhted hierarhilised (nt lind: pingviin vs tuvi: kui linnu kõrgeim tunnus on, et on lennuvõimeline, siis oleks tuvi nagu rohkem lind kui pingviin) Prototüüpide e iseloomulike tunnustena: kategooria objekte esindab kõige iseloomulikum eksemplar e prototüüp (nt milline on kõige tüüpilisem auto); mõiste moodustub tunnustest, mis kirjeldavad kõige tüüpilisemaid liikmeid 3. Stsenaarium: inimestel on teadmised tegevustest ja nende järgnevustest, kuna enamus igapäevaelu sündmusi
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS BELGLASED Referaat Juhendaja: Sirje Padrik Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS 1 1. ISELOOM 2-3 Belglase põhiolemus 2 Lemmiktegevused 2-3 2. KÄITUMINE 4 Perekond 4 Vanurid 4-5 3. KOMBED JA ETIKETT 6 Tervitamine 6 Kingitused 6 4. SÖÖK JA JOOK 7 4.1 Sokolaadid 7 4.2 Friikartulid 7 4.3 Jook 7-8 5. KOMBED JA TRADITSIOONID 9 5.1 Karnevalid ja laadad 9 6. SÜSTEEMID 10 6.1 Haridus 10 KASU...
• komponentanalüüs –kategooriad (komponendid) on selgete piiridega, neid saab määratleda duaalselt (on/ei ole); • prototüüpanalüüs: mõistete piirid võivad olla hägusad, mõistetel on tüüpilisemad ja ebatüüpilisemad liikmed, tähendused on seotud võrgustikeks (tihti metafooride kaudu) Prototüüpanalüüs Tüüpiline lind – väike, lendab, laulab?Prototüüp: metsvint? Tüüpiline puu – lehtedega, kõrge?Prototüüp: pärn? Tüüpiline tass ja tüüpiline kruus? Aga pingviin on ka lind ja kääbusmänd puu ningon kruusi ja tassi vahepealseid anumaid.
· Pelaagiline vabas vees Plankton e. hõljum Nekton e. vabalt ujuv · Bentiline põhjale kinnituv või põhjas liikuv · Tsoonid maailmamered Valgus e. eufooriline Hämariku e. düsfootiline Pimedus e. afootiline · Zooplanktin vesikirp, aerjalgne · Apvelling tuul puhub sooja vee pealtpoolt ära · Mandrilava e. selfiala palju kala ( Peruus peruu ansoovis loomasööt, väetis) · Guaano · Humbolti pingviin · Kõige suurema korallide liigirikkusega troopilised korallrifis 30. Laiuskraadide vahel, Austraalia põhja osa, Indoneesia saarte ümber seal kõige suurem liigirikkus), Punane meri , Aafrika Idarannik · Koraalriffide liigid Randa ääristav Platvormriff Barjäärriff Atoll · Vetikametsad pigem jahedamates vetes Paleobiogeograafia · Kirjeldab ja seletab möödunud aegade elustikku ajas ja ruumis
45 Reporter+ 2.15 Midsomeri Mõrvad 9.55 Terevisioon 5.15 Eesti tippmodell 2 4.05 Appi tuleb selgetnägija 11.55 Maahommik 6.00 Punased Roosid 4.55 Seitsmesed uudised 12.45 Pehmed ja 6.55 Tom ja Jerry lood 5.25 Kirgede torm karvased 7.20 Garfield 6.15 Bakugan 13.05 Ilus Maa 7.50 Kass Oggy 6.40 Madgaskari pingviin 13.15 Saladuslik Aafrika 8.00 Reporter 7.05 Simpsonid 13.50 Jamie Oliver 30 9.00 Süütu süüdlane 7.30 Beyblade min 14.15 Uued Trikid 10.00 Manhattani 8.00 Marina ja Kapten tuhkatriinu 15.05 Waterloo roadi kool 9.00 Kirgede Torm 16.00 Holby City haigla 11.00 Kodus ja võõrsil 10.05 Vaprad ja Ilusad 17.00 Aktuaalne Kaamera 11.30 Sajandi armastus 10.35 Topshop 17
Mammals Imetajad Birds Linnud Fish Kalad Reptiles Roomajad Fur Karvastik Feather Sulg Scale Soomus Domestic animals Koduloomad Wild animals Metsloomad Kangaroo Känguru Dolphin Delfiin Penguin Pingviin Deer Hirv, hirved Insect Putukas Horse Hobune Dog Koer Lion Lõvi Swan Luik Chimpanzee Simpans Hippo Jõehobu Whale Vaal Flower Lill Vegetable Juurvili Fruit Puuvili