väsivad. Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri või hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Mõnedes maades on isegi arvutihiire ebaõigest kasutamisest (liigne, kramplik pigistamine, kestev töö) tingitud probleeme hakatud nimetama "hiirekäeks", mille puhul liigsest pingest tursunud küünarvarre lihased suruvad nende vahel kulgevatele närvidele ja veresoontele, põhjustades valu ning raskusi sõrmede liigutamisel. Hiire käsitsemisel tasub seega meeles pidada, et erinevalt päris hiirest arvutihiir plehku ei pane ning pigistada teda pole vaja; paljud hiire funktsioonid on dubleeritud teatud klahvikombinatsioonidega, milliste kasutamine säästab märkimisväärselt mitte ainult meie kätt vaid ka silmi ja aega. 1.2 Mõju silmadele
See võib olla kasutu ja motiveerimata. Intellektuaalne väljendus asjade juhtuda laskmine, mitte toimuma sundimine. Lihtsalt olemine. Haapsalu 2009 Motivatsioon Kokkuvõte Me oleme Lääne kultuuris üles kasvanud. See tähendab, et hinnatase ainult tulemust, mitte teekonda selle saavutamiseni. Seepärast koosneb meie igapäevaelu suurest pingest. Meie elu on väga motiveeritud, kuna igal meie tegevusel peab olema eesmärk. Lihtalt olemist peetakse aja raiskamiseks. Seepärast hindan kõrgelt Ida kutuuri kuna seal oskavad inimesed rahulikult iseendaga olla ja mediteerida. Läänes inimesed lausa kardavad vaikust, mil nad saavad kuulata oma sisemist häält. See tundub nii hirmus kuna nad võivad kuulda midagi mida nad tunnistada ei soovi. Et seda vältida, muudavad nad oma elu nii kiireks, et jumala eest sellist vaikust kogema ei peaks.
Ka põuavälk , mille sähvatust võib vahel näha öises pilvitus taevas, pärineb pilvest. Äike on siis nii kaugel, et pilve pole näha ja müristamine pole kuulda. Sädeme tekitamiseks on tarvis seda kõrgemat pinget, mida suurem on kaugus elektroodide vahel. Laboratoorses katses tekib säde tasaste plaatide vahel juhul, kui pinge on 30 kilovolti ühe sentimeetri kohta. 30 kV on ligikaudu tuhat korda suurem pinge amplituudist seinakontaktis ning vaid kümme korda väiksem pingest võimsas kõrgepingeliinis. Kolmekilomeetrise välgu kohta annaks meie arvutus ligikaudu 10 000 megavolti, mis on uskumatult suur number. Terve mõistuse skeptitsism on siinkohal õigem kui lihtartimeetika. Kui säde on atmosfääris kord alguse saanud, siis suudab ta edeneda ka oluliselt väiksema pige korral. Tegelik pinge välgu otste vahel ulatub vaid 1000 megavoldini, mis on lihtartimeetrika tulemusest u kümme korda väiksem. See ületab aga inimese saavutusi, 30 megavolti
· kaare süüdatavus ja taassüüdatavus · kaare stabiilsus · vardametalli siirdemehhanismid sulamisel · pritsmete tekkimine ja nende hulk · sula keevismetalli voolavus ning juhtivus, asendiomadused · räbu iseloom, kaitseomadused, voolavus ja eemaldatavus · õmbluse juure läbikeevitusvõime Kaaretüübid MIG/MAG keevitusel Siirdemehhanism määrab läbisulatuse, tootlikkuse, õmbluse kuju, kvaliteedi ja sõltub keevituskaare pingest ning voolutugevusest. Lühiskaars: väiksematle keevitusvooludel ja madalamal kaarepingel U< 15...20V, esineb lühisega siire. Sula elektroodimetalli tilk lühistab kaarevahemiku, mille tulemusel elektromagnetiliste (Pinch´i jõud) ja pindpinevusjõudude toimel eraldub traadi otsast metallitilk. Protsess kordub ning lühiste arv on 30...200 korda minutis. Iseloomulik on väike keevitusenergia. Kasutatakse õhukese lehtmetalli või mitmekihiliste õmbluste juure ehk
elemendil. Valem: U=U1=U2=U3. Patarei energiamahutavust mõõdetakse ampertundidega (tähis A*h). Ampertundide arv näitab seda, mitme tunni jooksul suudab patarei anda üheamprist voolu enne kui ta ,,tühjaks saab". 4. OHMI SEADUS. TAKISTUS Elektrivool tekib vooluahelas sel juhul, kui patarei on tekitanud ahela erinevate punktide vahel pinge. Saksa füüsik G.S Ohm uuris, kuidas oleneb voolutugevus pingest. 1826. aastal avastas ta seaduse: Alalisvoolu tugevus I vooluahela lõigus on võrdeline selle lõigu otspunktide vahelise pingega U. Seda seadust nimetatakse Ohmi seaduseks ja avaldatakse järgmise valemi kujul: , kus R kannab juhtmelõigu elektritakistuse nime. Takistuse mõõtühikuks on 1 oom (tähis ). Kui pinge juhtmelõigu otste vahel on 1 volt, siis kuulub see 1-oomise takistusega juhtmes esile 1-amprise voolu: või .
tagajärjel; 15) rõhust põhjustatud närvihalvatused; 16) lihaste ja kõõluste kahjustused, mis on põhjustatud roteeruvatest(pööravatest) liigutustest tingitud füüsilisest ülekoormusest; 17) lülisamba vaheketaste haigused, mis on põhjustatud korduvatest vertikaalsetest liigutustest kehale mõjuva üldvibratsiooni tingimustes; 18) häälepaelte sõlmekesed, mis on põhjustatud tööga seotud püsivast pingest häälepaeltele (häälega seotud tööst); 19) karpaalkanali(randmekanal) sündroom(valu ja tuimus randmes ja labakäes); 20) Miner'i nüstagm; 21) käte ja randmete osteoartikulaarsed haigused, mis on põhjustatud füüsilisest ülekoormusest ja kohtvibratsioonist; 22) muud haigused, mida põhjustavad töökeskkonna füüsikalised või füsioloogilised ohutegurid. Kutsehaigestumise statistika Eesti Vabariigis
· Paigaldatakse peegel seest poolt vastu kahjustatud ala · Asetatakse hoidik aplikaatoriga vastu vigastust, kontrollitakse asetust peeglist düüs otse vigastuse peale · Lisatakse 2-3 tilka vaiku aplikaatorisse (vaigu kogus sõltub vigastuse ulatusest) · Oodatakse, kuni vaik on voolanud üle kummithendi · Pingutatakse aplikaator; õige surve siis, kui vigastus muutub läbipaistvaks seestpoolt väljapoole · 10 minuti möödudes vabastatakse aplikaator pingest · NB! Vaik tuleb kohe peale kasutamist komplekti tagasi asetada, kuna see on UV tundlik. · Protseduuri kordamine vähemalt kolm korda, kuni õhk kaob vigastuse seest (mõrad muutuvad nähtamatuks) · Jälgitakse peeglit, et vigastus oleks täielikult täidetud vaiguga · Valmistatakse ette tasanduskile · Eemaldatakse aplikaator ja koheselt paigaldatakse tasanduskile vältides õhumulle · Aplikaator asetatakse tagasi komplekti, aplikaatoris alles jäänud vaiku saab uuesti
Elektrivarustus Elektrivõrgu põhimõisted Põhimõisted Olulisemad põhimõisted on fikseeritud: · Standardites · Muudes normdokumentides (elektriohutus seadus, määrused, juhendid, ettekirjutised) Mõisteid ja nõuded tuleb järgida ja täita! Elektriseadmed-on ette nähtud elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Seadmete hulka kuuluvad-ka juhid ja juhistiksüsteemid ehk juhistikud, mille aa mõeldakse ühe vüi mitme kaabli, juhtme, lattliini ning nende juurde kuuluvate kinnitus- ja kaitseodade kogumit. Elektrivõrgu oluline osa-Moodustavad liinid, mis on üht või mitut vooluahelat sisaldavad terviklikud elektriedastuspaigaldised. Liini põhielemendid-on juhid, mis on ette nähtud elektrivoolu juhtimiseks Elektrijuhid: · Juhtmed · Kaablid · Latid · Siinid Mõni juht võib sisaldada mitut osajuhti ehk soont Kergesti painduvat juh...
Lisandite difusiooni kasutatakse: -metallide pinna töötlemiseks; -poolmaterjalide legeerimiseks 6.Meterjalide tugevus. Mehaaniline pinge ja deformatsioon. Elastiline ja plastiline deformatsioon. Tugevus: Materjalide mehaanilised omadused väljendavad materjali käitumist mingi mehaanilise jõu toimel. Tähtsamad mehaanilised omadused on tugevus, kõvadus, voolavus ja jäikus. Materjali tugevuse iseloomustamiseks uuritakse materjali deformatsiooni sõltuvana mehaanilisest pingest. Jõu rakendamiseks on seejuures 4 võimalus: tõmbe-, surve- , nihke ja väändejõud. Metalli tõmbetugevuse määramiseks kinnitatakse katsekeha kahest otsast ja hakatakse tõmbama. Tavaliselt kasvab tõmbejõud ühtlase kiirusega. Katsekeha külge kinnitatakse tensomeeter, mis mõõdab keha lineaarmõõtmete muutumist. Saadakse katsekeha pikenemise sõltuvus rakendatud jõust. Kuna selle sõltuvuse kuju oleneb katsekeha ristlõike pindalast, siis sõltuvus nomineeritakse
(kaubandusliku nimetusega - Fortisan). Teine moodus ülitugevate kiudude saamiseks on täiesti uute kiudude väljatöötamine (nt Alfa-kiud). Venivus Kiu venivus ehk elastsus /elongation/ Venitamisel kiud pikeneb. Kogu pikenemist kuni kiu katkemismomendini nimetetakse venivuseks. Venivus määratakse üheaegselt tõmbetugevuse määramisega ja väljendatakse %-des esialgse pikkuse suhtes. Kiudude venivus peaks olema 10 - 35%. Väiksemal koormamisel toimub kiu vetruv pikenemine, kus pärast pingest vabanemist võtab kiud tagasi oma esialgse pikkuse. Kui tagasitõmbumine toimub pikemat aega, nimetatakse seda elastseks pikenemiseks. See toimub kuni elastsuspiirini, millest suuremal koormamisel kiud venib sedavõrd, et pärast pingest vabanemist enam täielikult tagasi ei tõmbu. Pärast elastsuspiiri toimub kiu plastiline ehk jääv pikenemine. Katkemismomendil saavutab kiud maksimaalse pikkuse. Jäävast deformatsioonist on tingitud riide kortsumine
D mõõtühik on m2/s. 4. Materjalide tugevus. Mehaaniline pinge ja deformatsioon. Elastne ja plastiline deformatsioon (5.1, 5.2), antud joo n 5-1 ja 5-2 5.1 Materjalide tugevus ja selle määramine Materjalide mehaanilised omadused väljendavad materjali käitumist mingi mehaanilise jõu toimel. Tähtsamad mehaanilised omadused on tugevus, kõvadus, voolavus ja jäikus. Materjali tugevuse iseloomustamiseks uuritakse materjali deformatsiooni sõltuvana mehaanilisest pingest. Jõu rakendamiseks on seejuures 4 võimalust: tõmbe-, surve, nihke ja väändejõud. Seda, kuidas nimetatud jõud deformeerivad objekti, on näidatud joonistel 5-1 ja 5-2. Metalli tõmbetugevuse määramiseks kinnitatakse katsekeha kahest otsast ja hakatakse tõmbama. Tavaliselt kasvab tõmbejõud ühtlase kiirusega. Katsekeha külge kinnitatakse tensomeeter, mis mõõdab keha lineaarmõõtmete muutumist. Saadakse katsekeha pikenemise l sõltuvus rakendatud jõust
I=g*v Sellele järeldusele tuli saksa füüsik Georg Simon Ohm (1787-1854) oma katsete tulemusena, kui ta 1826. aastal uuris elektrijuhtivust. Seda seaduspärasust nimetatakse tänapäeval Ohmi (loe: oomi) seaduseks ja sõnastatakse enamasti nii: Voolutugevus ahela osas on võrdeline sellele ahelaosale rakendatud pingega ja pöördvõrdeline ahelaosa takistusega. v I= R Mittelineaarne ahel. Mittelineaarne ahel on selline vooluahel, kus juhtivus või takistus on sõltuvususes ahela pingest või voolust, st et R != const. Näiteks võib tuua pooljuhtdioodi juhtivuse, kus pinge kasvades vool hakkab eksponentsiaalselt kasvama. Lisa: Elektriahelat, milles on kas või üks mittelineaarne osa (takisti, element), nimetatakse mittelineaarseks. Kuna mittelineaarelemendi takistus pole konstantne, siis ei saa niisugust elementi sisaldavat ahelat arvutada Ohmi seaduse järgi. Kui elemendi (või elementide) pinge-voolu tunnusjoon(ed) on teada, võib kasutada näiteks graafilist meetodit.
kutsuks esile mittelineaarmoonutused. Minimaalne kollektoripinge lähtetööpunktis: UCE = UCE min + Uce kus UCE min on selline kollektoripinge, millest ülespoole algab väljundtunnusjoonte lineaarne osa (0,5...1 V väikese ning 1...2 V suure võimsusega transistoridel) ning kus Uce on signaali väljundpinge amplituud. Kuni mõnekümne mV väljundpinge korral piisab juba 1,5...2 V pingest kollektori ja emitteri vahel. Kollektoripinge ja voolu suurimad lubatavad väärtused määratakse transistori suurima lubatava pinge UCE max ning suurima lubatava võimsuse PC max. poolt. Transistori pika tööea nimel on soovitatav, et nii pinge kui võimsuse maksimaalväärtused jääksid lubatud piirväärtustest vähemalt 20% väiksemaks. Toitepinge E on väikevõimsustransistoride korral harilikult vahemikus 6...12 V. Siin
D mõõtühik on m2/s. 4. Materjalide tugevus. Mehaaniline pinge ja deformatsioon. Elastne ja plastiline deformatsioon (5.1, 5.2), antud joo n 5-1 ja 5-2 5.1 Materjalide tugevus ja selle määramine Materjalide mehaanilised omadused väljendavad materjali käitumist mingi mehaanilise jõu toimel. Tähtsamad mehaanilised omadused on tugevus, kõvadus, voolavus ja jäikus. Materjali tugevuse iseloomustamiseks uuritakse materjali deformatsiooni sõltuvana mehaanilisest pingest. Jõu rakendamiseks on seejuures 4 võimalust: tõmbe-, surve, nihke ja väändejõud. Seda, kuidas nimetatud jõud deformeerivad objekti, on näidatud joonistel 5-1 ja 5-2. Metalli tõmbetugevuse määramiseks kinnitatakse katsekeha kahest otsast ja hakatakse tõmbama. Tavaliselt kasvab tõmbejõud ühtlase kiirusega. Katsekeha külge kinnitatakse tensomeeter, mis mõõdab keha lineaarmõõtmete muutumist. Saadakse katsekeha pikenemise l sõltuvus rakendatud jõust
Jalaluu murdude korral: PANE KANNATANU LAMAMA HOIA VIGASTATUD KOHT OMA KÄTE ABIL LIIKUMATUNA KIIRABI SAABUMISENI VIGASTATUD KÄSI KINNITA KEHA KÜLGE 7 ELEKTRIÕNNETUSED Elektriga juhtuvate tööõnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine. Elektrilöögi tagajärje raskus sõltub elektrivoolu pingest ja voolu tugevusest. Tunnused: - Lihasevalu; - Juhtmetesse kinnijäämine; - Põletus; - Teadvusekadu; - Südameseiskus, hingamise lakkamine. Ohutusnõuded abistajale Ohver on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga. Appitõttaja peab alati hoolitsema oma ohutuse eest. Tuleb meeles pidada, et: - niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit; - kummikindad ja kummijalatsid on head kaitsevahendid;
Seda seepärast, et mäng andis võimaluse harjutada ja arendada ellujäämiseks vajalikke oskusi. *19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses avaldas Groos kaks mõjukat tööd – The Play of Animals („Loomade mäng“) (1898) ja The Play of Man („Inimese mäng“) (1901). Psühholoog. Lazarus ja G.T. Patrick: - lõdvestus- ja puhkuseteooria ühed olulisemaid esindajaid. Peavad mängu lõbu ja rõõmu pakkuvaks tegevuseks, mis aitab vabaneda pingest ja väsimusest, mis on tekkinud tööst. Moritz Lazarus (1824 – 1903): . Lazarus väidab, et mäng täidabki edukalt seda kosutavat funktsiooni. Ta püüab mängu kui tegevust teistest tegevustest eristada. Mängu eesmärk on temas endas ning seetõttu pakub ta mängijale rõõmu ja lõbu. Lazarus esitab ka mängu
10 Seda protsessi saab kiirendada, kui püüda täieliku kehatunnetuse seisundit päeva jooksul võimalikult palju kordi taastada, eriti siis, kui viibitakse pingelises keskkonnas. Tuleb jälgida, kuidas keha märkamatult ja üleni jäigastub, pingutades tarbetult lihaseid, liigeseid ja kõõluseid. Seejärel peab tähele panema, kui tänulikult keha reageerib, kui keskendudes ja iga kehaosa lõdvestades lõõgastutakse ja vabanetakse pingest. VAIMSED KASUTEGURID: Peamised vaimsed hüved, mida pakub meditatsioon, on suurenenud sisemine rahu, kannatlikkus, keskendumisvõime, paranenud mälu ja kaastunne ümbritsevate vastu. Sisemine rahu saavutatakse loomulikul teel erksa, rahuliku olemise kaudu, mis on meditatsioonis kesksel kohal. Sellises meeleseisundis on mediteerija justkui vaatleja, kes teadvustab endale kõik, mis teadvusesse kerkib, jääb aga kõrvaltvaatajaks, samastamata ennast toimuvaga
Sel juhul nõrgendab välise allika elektriväli tõkkekihi välja, enamus laengukandjad tungivad siirdesse ja siire hakkba juhtima elektivoolu. Vastupingestumisel (plussklemmi ühenadmisel n-osaga ja miinuskleppi lülitamisel p-osa külge) liituvad välise alllika ja tõkkekihi elektriväljad. Siire sulgub enamuslaengukandatele veel kindalmini kui pingestamata olekus. Pn-siire põhiomadus- p-n siire juhib voolu ainult ühes suunas, nn ventiili omadus. Siirde pärivool sõltub pingest ligikaudu ekponentsiaalselt. Väga suure pinge poolt põhjustatud voolu korral võib soojenemise tõttu toimuda pooljuhitde rikenemine ja seetõttu kasutataksegi ka välist piiravat takistust, et voolu piirata. Dioodide rakendused:vahelduvvoolu alandamine, elektrivõngete detekteerimiseks (raadiovastuvõtjates), sageduse muundamiseks, päiksepatareid. Transistori rakendused: võimenudselemendid, elektoonikalülituste tähtsaim koostisosa, elektrisignaalide muundamiseks
Kas see tähendab, et vool tuleb patareist nagu vesi kraanist? Ei, vool ise ei voola. Liiguvad laetud osakesed. 2 Kas 100 W pirni takistus on suurem või väiksem kui 60 W pirnil? Väiksem 3 Miks ei või vooluga juhet palja käega katsuda? Kas vooluga juhe on laetud? 4 Teada on, et inimesele on ohtlik voolu toime. Miks on siis kasutusel hoiatussildid ETTEVAATUST! KÕRGE PINGE! aga mitte ETTEVAATUST! TUGEV VOOL? Voolutugevus oleneb pingest, kõrge pingega võib kaasneda tugev vool. 5 Miks linnud võivad ohutult istuda kõrgepingeliinidel? you need a complete circuit to flow current through the bird to cause it damage. Even if there's no insulation, electricity cannot flow through the bird unless the bird is also touching another wire. 6 Elektronide triivikiirus metallides on ca 10-8 10-3 m/s. Kuidas on siis võimalik, et lülitile vajutades süttib näiteks taskulamp kohe?
1 Kui maailmamõistmine ja vastutus maailma eest (modernism) 1 Kui rikkalikud õppimisviisid (postmodernism) 1 Inimese ja maailma ühenduse teke, inimese saamine mõnituseks vabaks olendiks 1 Inimlik jõupingutus, et asuda maailmaga produktiivsesse suhtesse nii omaenese võimalusi leides kui häid ühiskondlike eluvorme luues 1 Üritus leida traditsiooni ja tulevikunõudmiste vahelist pingest need kultuurisisud, mil oleks tähendus ka tulevikus 1 Oma kogemuse pidev reorganiseerimine rekonrueerimine, mis suurendab võimet suunata järgmiste kogemuste suunda. 1 Protsess, mille tulemusel inimene üha enam teab, kes ta on, kus ta on, mis ta teeb ja mis tal tuleb teha. Haridus on jätkuv lõputu enesemääratlus, kes ma oles, kus paiknen, kus olen, mida ma olen saavutuanud, mis mul teha tuleb kõige eelnevaga. Haridus on:
kindlustuspoliisile alla kirjutama 235. undo undid undone olematuks tegema, tühistama, kustutama, hävitama; tagasi võtma, ennistama; kaotama 236. unwind unwound unwound lahti mähkima, kerima; (kera) lahti hargnema; lõtvuma, lõõgastuma, pingest vabanema 237. uphold upheld upheld ül(ev)al, püsti hoidma; toetama, pooldama, kinnitama (otsust) 238. upset upset upset ümber paiskama, endast välja viima, häirima 239. wake woke (waked) woke / woken ärkama, äratama (waked) 240
Lk 112 h-parameetrid on mitmesuguste dimensioonidega ja seepärast nim seda süsteemi sega-ehk hübriidparameetrite süsteemiks. Parameetrid h12 ja h12 on dimensioonita suurused: h12=u1/u2 kui i1=0 või I1=const. h21=i2/i1 kui u2=0 või U2=const. Parameeter h11 on takistuse dimensiooniga h11=u1/i1 kui u2=0 või U2=const. Parameeter h22 on juhtivuse dimensiooniga h22=i2/u2 kui i1=0 või I1=const. 40. Millistest teguritest sõltuvad h-parameetrid? Voolust ja pingest 41. Mis on väljatransistor? Väljatransistoriks nimetatakse pooljuhtseadist, mille pooljuhist voolu juhtiva kanali juhtivust mõjutab elektriväli ja sellest tulenevalt on ta erinevalt bipolaartransistorist pingega tüüritav element. Väljatransistori nimetatakse ka unipolaartransistoriks, sest tema väljundvool kujuneb ainult ühenimeliste laengukandjate (kas elektronide või aukude) liikumisena. n-tüüpi MOSFET Voolu tüürimise iseloomult jagunevad väljatransistorid: 1
Mis on
dünaamiline takistus ja millal seda kasutatakse.
U
Ohmi seaduse valemi kuju I= Voolutugevus on võrdeline pingega ja
R
pöördvõrdeline takistusega
Ohmi seadus graafiliselt I-U teljestikus R2
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ärijuhtimise õppetool Ä15 RISKIANALÜÜS Ainetöö Õppejõud: Mõdriku 2015Üldinetöökeskkonna, töökoha ja töötaja tööülesannete kirjeldus ning ametikoha nimetus Minu töökeskkonnaks on minu tuba ja kui täpsem olla siis laud või voodi, kus ma oma koolitöid teen. Valisin endale teema kuvariga töötaja riskitegurite hindamise ja seda just sellepärast, et enamus koolitöid on vaja teha arvutis. Kodus ja kui veel täpsem olla siis enda toas on mul väga hea töökeskkond õppimiseks. Mul on siin piisavalt ruumi ja ka piisavalt vaikne, et tegeleda õppimisega. Nagu ma algul mainisin siis minu töökohaks on kaks erinevat kohta, ma teen kas tööd laua taga või oma voodis. Toas on piisavalt ruumi, tuba on avar ja ruumis olev valgus on piisav. Tavaliselt kui väljas on valge ja paistab päike, siis va...
1. Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus nii nagu masski. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaengul on järgmised omadused. 1. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: positiivne ja negatiivne 2. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. 3. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. 4. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: elektrilaengute algebraline summa jääv. 5. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. 2. Coulomb' seadus, joonis, valem, seletus. See on elektrilise vastastikmõju põhiseadus nii nagu Newtoni seadused. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. 1 on suhteline dielektriline läbitavus. Vaakumis =1 3. Elektrivälja tugevus, valem, ühik, suund. Jõujoon. Superpositsioonipri...
Kui dielektrik asetada välisesse elektrivälja, muutub dielektrik polaarseks ja omandab dipoolmomendi. Elektriväli püüab dipoolmomente korrastada, s.t. elektrivälja mõjul muudavad molekulid oma asendit. Polariseerumise käigus elektriväli nõrgene. Dipoolmoment on vektor, mille suund dipooli negatiivselt laengult positiivsele. Suhteline dielektriline läbitavus näitab, mitu korda on elektriväli antud aines nõrgem kui vaakumis. Kui keskkonna dielektriline läbitavus ei sõltu pingest ega elektrivälja tugevusese, nimetatakse keskkonda lineaarseks. Homogeenne on keskkond, milles ε on dielektriku kõigis osades ühesugune. Eriomadustega dielektrikud: Ferroelektrikud on ained, milles elektrinihke või polarisatsiooni vektori p sõltuvus ainele rakendatava elektrivälja tugevusest E ei ole lineaarne . Ferroelektrikute dielektrilised läbitavused võivad omandada väga suuri väärtusi, näiteks baariumtitanaadil kuni 4000.
· J. Franck ja G. Hertz 1913 · Eesmärk - kontrollida aatomite statsionaarsete olekute olemasolu · Idee kui aatomile anda mingi hulk energiat, siis juhul, kui statsionaarsed olekud on olemas, võtab ta vastu ainult teatud portsjoni, mis vastab kahe statsionaarse oleku energiate vahele. · Katses pommitati elavhõbeda aatomeid neile energia andmiseks kiirendatud elektronidega, mis olid elektrivoolu tekitajateks gaasis · Vaadeldi voolutugevuse sõltuvust pingest · Pinge kasvades 4,9 voldini voolutugevus suurenes, kuid pinge edasisel suurenemisel voolutugevus langes järsult, mis tähendas, et pinge 4,9V juures kaotasid elektronid elavhõbeda aatomitega oma energia, mille tulemusena aatomite siseenergia hüppeliselt kasvas · Järgmine voolutugevuse järsk langus oli 9,8V juures · Järeldus: aatomil saavad olla vaid teatud diskreetsed energia väärtused, mille muutumine toimub hüppeliselt. Spektraalanalüüs
plastiline kui tavaliselt. Seega alkoholijoove kergendab afekti tekkimist. Teine ja kolmas faas kulgevad nagu tavalise afekti korral. Afekti tekkimist soodustavad teatavad isiksuse individuaalpsüholoogilised eripärad (nõrk närvitegevuse tüüp, kergesti erutuvus, kõrgenenud tundlikkus, introvertsus, kõrge kuid ebakindel enesehinnang, ealised iseärasused, kõrge neurotism, psühhopatisatsioon- afekti anomaalne vorm), samuti teatavd funktsionaalsed seisundid (väsimus, pikemaalaline pingest kurnatus, unetus, frustratsioon, haigus, somaatiliste haiguste põdemine). Kokkuvõtlikult tunnused, mis viitavad afektile: 1. Spetsiifiline eellugu ja teo toimumise protsess. Tavaliselt kujuneb afekt välja spetsiiiflises kurjategija-ohver suhetekompleksi baasil. Sellist suhet iseloomustab ühelt poolt haiget tegemine, vaevamine, tagasilükkamine ja teiselt poolt seotus, lootused, toetumine. Mõlemad partnerid kannatavad suhtes, kuid on samas väga tihedalt seotud.
Edison ja tema kaastöötajad panid märkmikusse kirja kõik disainid ja katsed, mis nad tegid. Edison teadis, et need märkmikud on hindamatud kui ta läheb patenti nõudma. 1879. aasta oktoobris salvestas Edisoni kaastöötaja Batchelor katseseeria süsinikkiududest, mis olid tehtud erinevatest materjalidest. Vastavalt märkmikule oli söestunud katmata puuvillane niit põlenud 14 ja pool tundi. Tänu sellele uskus Menlo pargi meeskond, et nad on õigel teel. Oma investorite pingest kuulutas Edison välja avaliku demonstratsiooni. Kuigi Edison ei olnud täiesti rahul, kutsus ta siiski inimesi aasta vahetuseks Menlo parki. Külalised saabusid New York City-ist eri rongiga, et näha laboratooriumi ja demonstratsiooni. Pargis oli umbes 3000 inimest ja mingil hetkel Edison vajutas lülitit ja 100 hõõglampi läksid põlema pargis. Kõik inimesed olid hämmastunud. Rahva seas oli olnud ka Edisoni New Yorki konkurent, kes käis purjus peaga ringi ja karjus rahvale,
SISUKORD SISSEJUHATUS ..............................................................................................................3 1.LÜLISAMMAS .....................................................................................................................................4 1.1. Lülisamba ehitus ja kuju ...........................................................................................4 1.2. Lülisamba funktsioon...............................................................................................5 1.3. Seljalülide ehitus.....................................................................................................6 1.4. Õige kehahoid.........................................................................................................7 2.SELJAAJU JA SELJANÄRVID..................................................................
1. Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus nii nagu masski. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaengul on järgmised omadused. 1. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: positiivne ja negatiivne 2. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. 3. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. 4. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: elektrilaengute algebraline summa jääv. 5. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. 2. Coulomb' seadus, joonis, valem, seletus. See on elektrilise vastastikmõju põhiseadus nii nagu Newtoni seadused. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. 1 on suhteline dielektriline läbitavus. Vaakumis =1 3. Elektrivälja tugevus, valem, ühik, suund. Jõujoon. Superpositsioonipri...
fi1= 10,4*10`-3J / 8*10`-2C + 100V = 230V fi1=230V Pinged elektriväljast Esitad näiteid elektivälja pingete kohta eluta looduses V: kõige suurema pinge tekitab äiksepilve osade või pilve ja maavahel võivad ulatuda kuni miljoni voldini Selgita pinge tekkimist äiksepilves lisa selgitav joonis V: Vesi aurustub õhku ja kui teha on piisavalt tekib pilv ning sealt hakkab vihma samaga ja kui +ja- laengud kpokku puutuvad tekib äike Esita näiteid elektrivälja pingest kohta elusas looduses V:kõige suurema pingega on eletrikalad Elektri angerjad võivad tekitada pinge kuni 600V Suhteliselt väikesed on pinged, mis kaasnevad oranismide tavalise elutegevusega Selgita inimese närvikiu elektrilist tööpõhimõtet, lisa selgitavad joonised V: Närvikuid on taru, mille seinte paksus ei ületa sajatunadikku millimeetrit siseosa on negatiivse laengu all Erutus muudab närvikiu seina läbilaskvust ja positiivsed ioonid tungivad kiu sisemusse
Esimese kolonni aeglahutus võrdub teise kolonni lahutusajaga. Rõhu ühikud Briti ja meetrilistes süsteemides 1 atm 760 mm Hg 1 at - 1 kg/cm^2 Pa=N/m^2 1 bar=0,987 atm=1,02 at=10^5 Pa=14,5 psi 1 pound=0,453 kg 1000 psi = 70 bar, 100 bar=1450 psi atm=psi/14,5 Elektroforeesi nähtus ja kapillaarelektroforees Laetud osakeste liikumine elektrivälja mõjul. Lahutumine põhineb erinevast massist ja laengust tingitud erinva kiirusega liikumisel, samuti ka rakendatavast pingest. Gaasides - ioonmobiilsus Ioone sisaldavale lahusele pinget rakendades hakkavad ioonid liikuma, katioonid (+) katoodile (-), anioonid (-) anoodile (+). Kapillaarelektroforeesil toimub ainete elektroforeetiline lahutamine kapillaarkolonnis. Elektroosmoosse voo tekkimine elektroforeesis Electro-osmotic flow (EOF) - pingestatud kapillaartorus hakkavad lisaks ioonidele liikuma ka puhver. Seda seetõttu, et räni pind kvartstorus on kaetud -OH rühmadega, mis sobiva pH korral deprotoneeruvad ja
RL ir RL Joonis 4.12. Koormuse pinge ja voolu reguleerimine: a) reostaadiga, b) lülitiga Koormuse RL pinge ja voolu reguleerimisel reostaadiga R jaguneb toiteallikast tarbitav vool regulaatori ja koormusvooluks i1 = ir + i2. Kui reguleerida koormuse pinget pooleni (q = 0,5) toiteallika pingest, on regulaatori poolt tarbitav võimsus võrdne koormusele langeva võimsusega, s.t. pool tarbitavast energiast läheb kaduma regulaatoris. Preg = q R i12 + (1 − q ) R i r2 = q R (i r + i 2 )2 + (1 − q ) R i r2 = R L i 22 . (4.1) Sama võimsusbilanss kehtib ka siis, kui regulaatorina kasutatakse pidevtalitluses transistori. Järelikult, võimsuse (s.t. pinge ja voolu) pidevatoimeline reguleerimine sobib vaid juhul kui
Laviini moodustumine, arenemine striimeriks ja striimeri arenemine võtab aega. Lahenduse hilinemisaeg on ajavahemik lahenduspinge rakendumisest kuni lahenduse alguseni. Lahenduse hilinemisaeg koosneb kahest osast: , kus: ts on statistiline hilinemisaeg tf on lahenduse formeerumise aeg Joonis 2.14 Lahenduse hilinemisaeg Statistiline hilinemisaeg = esimese vaba elektroni oodatav tekkimise aeg, mis sõltub: · katoodi materjalist · rakendatud pingest · välise ionisaatori intensiivsusest Katoodi materjali iseloomustab väljumistöö Wv Joonis 2.15 Statistilise hilinemisaja sõltuvus katoodi materjalist 19. Sädelahendus impulsspingel, lahenduse formeerumisaeg Lahenduse formeerumise aeg koosneb: · alglaviini liikumise ajast · striimeri liikumise ajast · pealahenduse liikumise ajast Tugevalt mitteühtlases väljas , kus: s on elektroodide vahekaugus vstr on striimeri liikumise kiirus Anoodstriimeril ja
siis aitab see parandada organisatsiooni tulemuslikkust, sest alluv muutub enam koostöötavaks, muretseb vähem oma probleemide pärast, on rahulolevam ja muutub igas suhtes paremaks. Nõustamistegevus Seisneb ühes või enamas järgmistest tegevustest ehk funktsioonidest: · Nõu andmine mida peaks isik nõustaja arvates tegema · Kindlustunde tagasiandmine, julgustamine · Suhtlemise parandamine · Emotsionaalsest pingest vabastamine · Mõtlemise klaarimine, selgendamine · Ümberorienteerimine Nõu andmine ongi paljude inimeste meelest nõustamine, kuid tegelikkuses on see ainult üks nõustamistegevus. Nõu andmisel peab nõustaja ise leidma alluva probleemist väljapääsu ja koostama tegevuskava. Kindlustunde tagasiandmine seisneb inimeste julgustamises, et nad ei kardaks olla probleemidega silmitsi ja tunneksid end edasises tegutsemises kindlana.
Toitepinge U on kõrgem voltmeetri mõõtepiirkonnast Un. Ühendades voltmeetriga jadamisi eeltakisti, tekib viimasel pingelang Ue=Iv·Re, mille tagajärjel voltmeetrile mõjuv osapinge jääb lubatavatesse piiridesse. Sobiva takistusega eeltakisti leidmiseks kasutatakse järgmist valemit: , kus p' - tegur, mis näitab, mitu korda on mõõdetav pinge suurem voltmeetril olevast pingest. Samuti nagu sunteerimistegur näitab ka see, mitu korda on vaja laiendada voltmeetri mõõtepiirkonda. Eeltakistid jagunevad: Sisesteks, mis on paigutatud voltmeetri korpusesse. Välisteks, mis on valmistatud eraldi detailina ning paigutatud eraldi korpusesse. Välised jagunevad omakorda: o Individuaalseteks, mida tohib kasutada vaid sellele eeltakistile gradueeritud mõõteriistaga;
Inimese suhtlemine arvutiga Info edastamine Kasutajaliidese disain on seotud selliste mõistetega nagu „kommunikatsioon“ ja „info edastamine“. Põhieesmärgiks on võimaldada kasutaja koostöö arvuti ja teiste kasutajatega. Kommunikatsiooniprotsess meenutab postiteenust: saatja peab saatma saajale teate; teade edastatakse saajale arusaadavas kontekstis; saaja on võimeline teadet lugema (dešifreerima); teade saatjalt saajale edastatakse „vahendaja“ ehk serveri kaudu, mis täidab postiljoni rolli. Informatsiooni võib edastada erinevalt: tekstina; heli ja pildina. Kommunikatsiooni peetakse edukaks, kui info edastati saatjalt saajale, saaja sai aru, mida saadeti ja dešifreeris selle korrektselt. See väide kehtib nii tehnoloogilises mõttes (näiteks raadiosaade), kui ka psühholoogilises (inimestevaheline suhtlemine). Tähtis on veenduda, et saaja omab teate lugemiseks piisavaid tehnilisi vahendeid. Näi...
14) põlvemeniski vigastused pikaajalise põlvili või kükitavas asendis töötamise tagajärjel; 15) rõhust põhjustatud närvihalvatused; 16) lihaste ja kõõluste kahjustused, mis on põhjustatud roteeruvatest liigutustest tingitud füüsilisest ülekoormusest; 17) lülisamba vaheketaste haigused, mis on põhjustatud korduvatest vertikaalsetest liigutustest kehale mõjuva üldvibratsiooni tingimustes; 18) häälepaelte sõlmekesed, mis on põhjustatud tööga seotud püsivast pingest häälepaeltele (häälega seotud tööst); 19) karpaalkanali sündroom; 20) Miner'i nüstagm; 21) käte ja randmete osteoartikulaarsed haigused, mis on põhjustatud füüsilisest ülekoormusest ja kohtvibratsioonist; 22) muud haigused, mida põhjustavad töökeskkonna füüsikalised või füsioloogilised ohutegurid. Kutsenahahaigused ja -kasvajad : (1) Kutsenahahaigused ja -kasvajad, mida põhjustavad: 1) tahm; 2) tõrv; 3) bituumen; 4) pigi; 5) antratseen või tema ühendid;
Normaalne uni järgib kõikide inimeste puhul üht ja sedasama graafikut. See ei sõltu kliimast ega asupaigast arktika pikaajaline pimedus ei tingi teistsugust unegraafikut kui maakera teiste piirkondade lühemad pimeperioodid. Nendelgi inimestel, kes veedavad palju nädalaid maa all ja on teistest inimestest täiesti eristatud, ei muutu unegraafik oluliselt. Une ajal pole tõeliselt teadvusetud ei keha ega hind. Seda, et me kehaosad une ajal pingest lõdvestuvad, teab igaüks, kes on püüdnud tõsta magavat inimest. Ometi muudame unes aeg-ajalt oma asendit. Teatud lihased jäävad pingestatuks ning silmade ja laugude omad hoiavad silmi suletuna. Üldiselt tegutsevad lihased unes veedetud tunni jooksul umbes 30 sekundit. Normaalse öörahu ajal teeme 20-30 korral lühikese ulatuseda liigutusi liigutamine muudab meid küll poolärksaks, aga nendel tegevusperioodidel me mitte kunagi ei ärka täielikult.
25. Elastsusmoodul ja selle füüsikaline sisu. Mis on absoluutne ja suhteline deformatsioon? Elastsusmoodul on pinge, millele vastav suhteline pikenemine on üks. Hooke'i seadus kehtib seni, kuni pole saavutatud elastsuspiir. Absoluutse deformatsiooni korral keha esialgne kuju ja mõõtmed ei taastu, suhtelise deformatsiooni korral taastuvad. 26. Millest sõltub biokoe elastsus? Jõududest, mis ei ületa teatud piirväärtust, pingest, Poissoni tegurist. 27. Millisesse rühma kuulub bioloogiline aine ( kristall, amorfne aine jne)? Biopolümeeride 28. Milline on biopolümeeridel ehitus? Koosnevad ainete rühmadest, mehaanilised omadused erinevad teistest ainetest. Suure tugevuse, vastupidavusega deformatsioonile. Suure viskoossusega. Ehituatud monomeeridest. 29. Mis on isotroopsus, anisotroopsus? Isotroopia on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti teatud omaduste sõltumatus suunast.
3. Töökäik U Ohmi seaduse valem (ahela osa kohta) on: I = . R Vool on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. Koostada vooluring joonisel antud skeemi järgi, tulemused kanda tabelisse a ja b. Teha järeldus: kuidas sõltub vool pingest ja kuidas sõltub vool takistusest. Töö teostamine toimub kahes järgus: tabelid a ja b a) Voolu sõltuvus pingest. Jrk. nr. U (V) I (A) R () 1. 10 V 3 lampi 2. 20 V 3 lampi 3. 30 V 3 lampi Järeldus: b) Voolu sõltuvus takistusest. Jrk. nr. U (V) I (A) R () 1
- pooljuhtmaterjalide legeerimiseks jne. 6. Materjalide tugevus. Mehaaniline pinge ja deformatsioon. Elastne ja plastiline deformatsioon. 5.1 Materjalide tugevus ja selle määramine Materjalide mehaanilised omadused väljendavad materjali käitumist mingi mehaanilise jõu toimel. Tähtsamad mehaanilised omadused on tugevus, kõvadus, voolavus ja jäikus. Materjali tugevuse iseloomustamiseks uuritakse materjali deformatsiooni sõltuvana mehaanilisest pingest. Jõu rakendamiseks on seejuures 4 võimalust: tõmbe-, surve, nihke ja väändejõud. Seda, kuidas nimetatud jõud deformeerivad objekti, on näidatud joonistel 5-1 ja 5-2. Metalli tõmbetugevuse määramiseks kinnitatakse katsekeha kahest otsast ja hakatakse tõmbama. Tavaliselt kasvab tõmbejõud ühtlase kiirusega. Katsekeha külge kinnitatakse tensomeeter, mis mõõdab keha lineaarmõõtmete muutumist. Saadakse katsekeha pikenemise l sõltuvus rakendatud jõust. Kuna selle
negatiivne. Nihkedeformatsiooni määramisel (joon 5-2c) leitakse nihkepinge= F/A0 , kus jõud on rakendatud vastassuunaliselt kahele paralleelsele pinnale suurusega A0. Nihkedeformatsioon avaldub =tg, kus on nihkenurk. Väändedeformatsiooni uurimisel rakendatakse tangensiaalsete jõudude paari T (joon 5-2d). Väändepinge on võrdeline jõuga T, väändedeformatsioon avaldub aga = tg, kus on väändenurk. Metallide deformatsiooni aste sõltub rakendatud pingest. Mitte väga suurte pingete korral on suurema osa metallide deformatsioon võrdeline pingega = E Hooke'i seadus kus E elastsusmoodul Sellist deformatsiooni, kus on võrdeline -ga, nimetatakse elastseks deformatsiooniks. Vastav graafik on sirge (joon 5-3a). Elastne deformatsioon on pöörduv pinge kõrvaldamisel taastuvad endised mõõtmed. Mõnede metallide korral on ka elastses piirkonnas sõltuvus veidi mittelineaarne
ja samuti ka olmes. Toiteplokid, elektrilised kuumutid, valgustusseadmed, elektrivarustusseadmed ja elektriajamid on tüüpilised jõuelektroonika süsteemide näited. Igal aastal suureneb jõupooljuhtmuunduritest toidetavate elektriajamite arv. See võimaldab juhtida mootorite tööpunkti, st kiirust, pöördemomenti ning seega ka energiatarvet. Jõupooljuhtmuundur on elektroonse süsteemi osa, mis muundab koormust toitvat elektrienergiat. Sõltuvalt pingest ja võimsusest kasutatakse ühe-või kolmefaasilisi jõupooljuhtmuundureid. Peale selle on veel tähtis vahelduvvoolu (ac) võrgupinge amplituud ja genereeritud alalisvoolu (dc) väärtus. Tähtis tegur on see, et elektrienergiat muundatakse ja juhitakse. Samuti osutub tähtsaks nõue, mille kohaselt muundur peab võrgust energiat tarbima või seda sinna tagastama. Juhtimiselektroonika tagab muundurite ja elektroonsete süsteemide juhtimise. Edu elektroonika
Elektriväli püüab dipoolmomente korrastada, s.t. elektrivälja mõjul muudavad molekulid oma asendit. Polariseerumise käigus elektriväli nõrgene. Dipoolmoment p on vektor, mille suurus on qd ja suund dipooli negatiivselt laengult positiivsele. Suhteline dielektriline läbitavus näitab, mitu korda on elektriväli antud aines nõrgem kui vaakumis. Tähis ε. (Suurust nimetatakse vaakumi dielektriliseks läbitavuseks ) Kui keskkonna dielektriline läbitavus ei sõltu pingest ega elektrivälja tugevusese, nimetatakse keskkonda lineaarseks. Homogeenne on keskkond, milles ε on dielektriku kõigis osades ühesugune Eriomadustega dielektrikud: 1.Ferroelektrikud on ained, milles elektrinihke või polarisatsiooni vektori p sõltuvus ainele rakendatava elektrivälja tugevusest E ei ole lineaarne . Ferroelektrikute dielektrilised läbitavused võivad omandada väga suuri väärtusi, näiteks baariumtitanaadil kuni 4000. 2
250 100 75 65 6 1 [1 mA] Voolu toimimise aeg 0,2 0,5 0,7 1,0 30 > 30 t [1 s] Ülaltoodud elektriohutuse kriteeriumid ei ole ameltikult kehtestatud normid, vaid soovitatavad suurused, mida tuleks järgida mitmesuguste kaitseseadmete projekteerimisel ja häälestamisel. Inimkeha läbiva voolu tugevus sõltub pingest ja keha elektritakistusest. Peamiselt määrab keha takistuse naha sarvkude, mille aktiivtakistus moodustab peamise osa keha kogutakistusest. Aktiivtakistuse teisekt komponendiks on hästijuhtivate nahaaluste kudede ja organite takistus. Nii moodustab inimkehaga kontaktis olev voolujuhe kondensaatori, mille üheks plaadiks on elektrood, millele asetatakse käsi ja teiseks plaadiks RH nahaalused koed
Kuulikindlate klaaside kasutamine on soovitav keskkondades, kus on soov tagada klaaspinna väga kõrge löögikindlus või on risk relvastatud rünnakule. [4] 1.1.12 Röntgen klaas Röntgen klaas pakub kaitset kiirguse vastu olles samas läbipaistev nagu tavaline floatklaas. Röntgenkiirte neeldumine tagatakse lisades klaasile tina ja baariumi. Röntgen klaasi paksus on 3,5- 6mm, lehe maksimaalsed mõõtmed 1x2m ning klaasi kaitseomadus jääb olenevalt klaasi paksusest ja röntgentoru pingest vahemikku 0,9-4,6 tina ekvivalenti. Röntgen klaasi võib lamineerida ja kasutada klaaspaketis ning see toimetatakse mõõtu lõigatuna ja lihvitud äärtega. [4] 14 4. KLAASPAKETID Klaaspakette kasutatakse tavaliselt sise- ja väliskeskkonna eraldamiseks akendes, ustes ja fassaadides ning nende valikust sõltub reeglina temperatuuri- ja heliisolatsiooni tõhusus. Klaaspakett koosneb
vaenlaseks meie enese sees. Parasümpaatilist närvisüsteemi (pidurdavat poolt) tuleb kogu elu treenida, liikudes palju, toitudes õigesti, andes enesele ja oma perele rõõmsaid koosolemise päevi, puhates korralikult, tarbides vähem alkoholi. Õppige kuulama oma keha palveid, ja täitke neid ! 19 KASUTATUD KIRJANDUS Elenurm. T. jt. 1997. Stressi teejuht. Kuidas saada lahti liigsest pingest? Tallinn Mehilane. L. 1997. Mis on koolilapsel muret? Tartu Peiffer. V. 1989. Mõtle positiivselt. Eesti Raamat Raidla. H. 2005. Tervis 40+. OÜ Greif Riemann. F. 1995. Hirmu põhivormid. Tartu Saarma. J. 1995. Depressioon. Tallinn Neist interneti allikad: http://ee.lundbeck.com/EE/Patients_and_relatives/Depression/default.asp http://www.depnet.ee/universe1/depression/clinical_depression/ http://www.terviseleht.ee/200221/21_depressioon.php http://eeprof.lundbeck
fi1= 10,4*10`-3J / 8*10`-2C + 100V = 230V fi1=230V Pinged elektriväljast Esitad näiteid elektivälja pingete kohta eluta looduses V: kõige suurema pinge tekitab äiksepilve osade või pilve ja maavahel võivad ulatuda kuni miljoni voldini Selgita pinge tekkimist äiksepilves lisa selgitav joonis V: Vesi aurustub õhku ja kui teha on piisavalt tekib pilv ning sealt hakkab vihma samaga ja kui +ja- laengud kpokku puutuvad tekib äike Esita näiteid elektrivälja pingest kohta elusas looduses V:kõige suurema pingega on eletrikalad Elektri angerjad võivad tekitada pinge kuni 600V Suhteliselt väikesed on pinged, mis kaasnevad oranismide tavalise elutegevusega Selgita inimese närvikiu elektrilist tööpõhimõtet, lisa selgitavad joonised V: Närvikuid on taru, mille seinte paksus ei ületa sajatunadikku millimeetrit siseosa on negatiivse laengu all Erutus muudab närvikiu seina läbilaskvust ja positiivsed ioonid tungivad kiu sisemusse