Oluline on ka õige toitumine ning piisav füüsiline aktiivsus. Need komponendid pole head mitte ainult stressi maandamiseks, vaid ka meie tervisele. Stress võib põhjustada mitmeid südamehaiguseid, mida saab aga korraliku treeninguga vältida. Pingetest aitab vabaneda lõõgastumine. Selleks on välja töötatud mitmeid harjutuste süsteeme, mille omandamine võtab aega, kuid on ka lihtsamaid lõõgastumise viise. Töökohal aitab näiteks hetkeks pingest vabaneda poosi vahetus või hetkeks pilgu mujale lülitamine või korraks sügavalt sisse ja välja hingamine. Stressiga toimetulek ei ole ühekordne tegevus, see on pigem hulk reaktsioone, mis ilmnevad teatud aja jooksul, mille läbi isik ja keskkond üksteist mõjutavad. Seega sõltub konkreetne toimetulekukäitumine keskkonnast tulevatest reaktsioonidest ning pingutused toimetulekuks olenevad ressurssidest, mis indiviidil on käepärast. Eristatakse kahte
YKA0040 Lahutusmeetodid keemias Laboratoorne töö: Kapillaarelektroforees CE Õpperühm: Teostaja: Ilona Juhanson YASM11 Õppejõud: Tiina Teostati: 30.10.15 Aid Teooria Kapillaarelektroforees on lahutusmeetod, kus uuritavad ained lahutatakse elektroforeetiliselt kapillaarkolonnis. Elektroforeetiline lahutamine saavutatakse seetõttu, et lahustunud ained liiguvad elektriväljas erineva kiirusega, sõltuvalt nende massi-laengu suhtest ning rakendatavast pingest. Suurema laenguga ja väiksema läbimõõduga osakesed liiguvad kiiremini kui suurema läbimõõdu ja/või väiksema laenguga osakesed. Aparatuur Koosneb pingeallikast, kahest taustelektrolüüdi anumast, millest ühes on anood ja teises katood, kapillaarist, detectorist ja andmete töötlemise seadest. Kapillaarid, mis kasutatakse, on sulatatud kvartsist, 25-75 μm sisediameetriga, mis on kaetud 20-30 μm paksuse polüimiidkihiga. Kapillaar on täidetud
Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. Voolutugevuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget: q I= . t Juhi elektritakistuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mida on võimalik arvutada juhi otstele rakendatud pinge ja voolutugevuse jagatisena: U R= . I Takistus ei sõltu juhi otstele rakendatud pingest ega voolutugevusest juhis, vaid on määratud juhi enese omadustega. Elektrivoolu töö on võrdne voolutugevuse, pinge ja aja korrutisega: A = I U t. Elektrivoolu võimsus on võrdne voolutugevuse ja pinge korrutisega: N = I U. Joule-Lenzi seadus: juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja ajaga: Q = I2Rt Ohmi seadus vooluringi osa kohta: Voolutugevus vooluringi osas on võrdeline pingega
2.)Kasutatud töövahendid Maandustakistuse mõõtur 3.) Järelduste tegemiseks vajalik teooria Takistuseks elektrivoolukahjustuste eest kasutatakse kaitsemaandureid ja maandusseadmeid. Kaitsemaanduseks nimetatakse elektriseadmete normaalselt mittepingestatud, kuid pinge alla sattuda võivate metallosade ja konstruktsioonide tahtlikku ühendamist maaga. Elektriseadmed maandatakse vastavalt eeskirjadele pingest ja voolu liigist sõltuvalt järgmiselt. · Alates 380-V vahelduvvoolust ja 440-v alalisvoolust on maandamine nõutav kõigis ruumides ja välisseadmeis. · Üle 42-V vahelduv ja 110-V alalispinge korral on maandamine nõutav ohtlikes ja eriti ohtlikes ruumides ning välisseadmeis. · Igasugusel vahelduv- ja alalispingel plahvatusohtlikes ruumides ja seadmetes. Maandatakse elektriseadmete kered, karkassid, metallkonstruktsioonid, kaablite ja
Kui samasse punkti asetada selle osakese asemel teine osake, mille laeng on 2 korda suure, siis E=F/q Elektrivälja tugevus suureneb 2 korda Elektrivälja tugevus väheneb 2 korda Teisele laengule mõjuv jõud on 2 korda väiksem Teisele laengule mõjuv jõud on 2 korda suurem 8. SI süsteemis on elektrivälja tugevuse ühikuks 1 N/C 1 N/m 1 J/C 1 V/m 9. Millest sõltub juhi takistus? Juhi ristlõikepindalast Juhi pikkusest Pingest Juhi materjali tihendusest Juhi materjali eritakistusest Voolutugevusest 10. Kahe keha hõõrdumisel omandab üks keha positiivse laengu q. Teine keha Omandab sama suure negatiivse laengu Jääb neutraalseks Omandab sama suure positiivse laengu 11. Pinge on sama, mis Elektrivälja potentsiaalne energia Elektrivälja tugevus Potentsiaalide vahe 12. Laengu 4C viimisel punktist A punkti B tegi elektriväli tööd 2 mJ. Punktide A ja
aktiivtakistuseks.nt hõõglambi niit, sirgjuhe. Aktiivtakistus(R) avaldab ühesugust toimet nii alalis-kui vahelduvvoolule.(11) Kui u=UMsint, siis i=IMsint, IM=UM/R; Aktiivtakistuse korral on voolutugevus(i) ja pinge(u) faasis,=0 2)Induktiivtakistusega vooluring(XL) takistust, mis on tingitud endainduktsiooni nähtusest nim. induktiivtakistuseks. Induktiivtakistus(XL) avaldab erinevat toimet alalis- javahelduvvoolule.(12) Voolutugevus jääb pingest =/2 võrra maha. Kui u=UMsint, siis i=IMsin(t*/2), IM=UM/XL Induktiivtakistus XL=L, kus =2f, -ringisagedus,L-induktiivsus 3)Mahtuvustakistusega vooluring(Xc) Takistust, mis on tingitud kondensaatori pidevast ümber laadumisest vahelduvvooluringis nim. mahtuvustakistuseks. Mahtuvustakistus(Xc) alalisvoolule on lõpmatult suur, vahelduvvoolule aga mitte.(13) Voolutugevus on pingest =/2 võrra ees. Kui u=UMsint, siis i=IMsin(t+/2), IM=UM/XC, XC1/C kus -ringisagedus, C-mahtuvus.
Tallinna Polütehnikum Rüht ja lülisammas, skolioosi liigid Referaat Koostas: Relika Viilas Rühm: TA-08 Tallinn 2009 RÜHI MÕISTE Rühiks nimetatakse inimese harjumuslikku kehahoiakut mistahes tegevuse juures. Eristatakse kahte kehahoiaku põhivarianti - aktiivset ja passiivset rühti. Aktiivse kehahoiaku korral on lihased rakendatud täitma tugifunktsiooni. Nad stabiliseerivad liigeseid ja jaotavad liigespindadele ning -sidemetele langeva koormuse ühtlaselt. Aktiivse rühi korral on tegemist normaalse tasakaalustatud lihastoonusega, kus sirutaja-, painutaja- ja paarislihased on võrdselt koormatud. See kaitseb liigeseid ül...
Vooluallika ülesandeks on tekitada vooluringis elektriväli, mis sunnib laengud liikuma kindlasuunaliselt, st, vooluallikas teeb tööd laengute liikumisel. Vooluallika töö ei ole elektriline, vaid mingit muud tüüpi energia. 8. Vooluring, selle osad. Vooluringi modustavad omavahel ühendatud vooluallikas, tarbija ja lüliti. Need ongi koos juhtmetega vooluringi osad. 9. Seleta pinget (Valem, ühik, voltmeeter.) Elektrivoolu poolt tehtud töö suurus peale voolu tugevuse sõltub ka pingest. Pinge on võrdne elektrivoolu poolt tehtud töö ja tarbijat läbinud elektrilaengu jagatisega. A Valem: U = q Ühikud: Pinge U, Töö A (J), Elektrilaeng q (C) Pinget mõõdetakse voltmeetriga vooluringis kahe punkti vahel. Voltmeeter ühendatakse tarbijaga rööbiti (paralleelselt). 10. Seleta takistust, ühik. Elektrijuhi segavat mõju elektrivoolule iseloomustab takistus, mida suurem on juhi takistus, seda väiksem on voolu tugevus. Takistus: Tähis: R
ja muude seadmete varutoite allikatena. 4 Senjett-keraamikakondensaatorid Dielektriline läbitavus võib ulatuda 10 000. Selline dielektriline läbitavus võimaldab luua väikeste mõõtmetega väga suure mahtuvusega kondensaatoreid. Kuid senjettkeraamikast dielektrikul on suur energiakadu ning mahtuvus sõltub tugevalt ja mittelineaarselt temperatuurist, sagedusest ja pingest. Seega on nad kasutatavad ainult madalatel sagedustel ja pingetel ning kohtades, kus väikeste mõõtmete juures on vaja suuri mahtuvusi ja mahtuvuse väärtusele on lubatud suur tolerants. Sellised kondensaatorid vananevad kiiresti. ---- > Senjettkondensaator 5
1)nimeta ja kirjelda tundmuste funktsioone, too näide kirjeldades situatsiooni. Tundmuste funktsioonid *Hindav funktsioon- väljenduvad hinnangutes( uhkus, pahameel, armastus) *Ajendav funktsioon- ajendavad inimest tegevusele või tegevustele *Tähelepanu suunamine- See, mis meie tundmusi esile kutsub, muutub ühtlesi meie tähelepanu objektiks. Me tajume seda selgelt ja täpselt. 2)nimeta kuidas avalduvad emotsioonid väliselt, kirjelda eraldi igat situatsiooni, mis selle esile kutsub Tundmused on sügavad sisemised protsessid, mis avalduvad väliselt: *Südame- Veresoonkonna tegevus- punastamine, kahvatumine *Näärmete tegevus- Higistamine, pisarad *Väljendusliigitused, miimika, kehahoiak jm. mitteverbaalne väljendus *65% infost tajume ja saame aru teiste inimeste kehakeele kaudu. *25% tema hääletooni kaudu *10% sõnade tähenduse kaudu 3)asteenilised ehk ...? Asteenilised e. Passiivsed tundmused. *Vähendavad energiat, piiravad tegevust 4) steenil...
rõivastusele turvalisema tunde. Teraapiale lisab tuge nii massööri kui ka kliendi hingamine, sisse hingamisega tõmmatakse õhk pinges elundisse ning suukaudselt välja hingates lõdvestatakse antud elund. Vana-eesti massöör kasutab teraapias nii oma sõrmi, labakäsi, randmeid, küünarnukke, küünarvarsi, põlvi kui ka jalalabasid. Sarnaselt idamaiste teraapiatega vaatleb vana-eesti massaaž keha tervikuna ning õlavalu kaebav klient saab siiski ka jalgade ning tuharate pingest vabastamise osaliseks. See on ka põhjus, miks antud teraapiasse tulemiseks vähemalt poolteist tundi tuleks varuda. Väga suurt rõhku paneb soonetasumise teraapia esimesele ja viimasele massaažietapile – ‘rajalt maha võtmisele’ ning ‘tagasi raja peale aitamisele’. Esimese leebe kontakti, katsumise ja hällitamisega, tuuakse inimene tavaelu saginast eemale, luuakse soe ja toetatud tunne –
4) punapiir piirsagedus, mida fotoefekt tekitada suudab, sellest suurema lainepikkusega või sagedusega valgus enam elektrone vabastada ei suuda (kvantoptikas väikseima sagedusega valgus, mis võib tekitada fotoefekti); 5) stoletovi katse õhutühjas balloonis on 2 elektroodi, valguse toimel katoodist välja löödud elektronid liiguvad anoodile, mis põhjustab fotovoolu, aga muutumatu valguse intensiivsuse puhul oleneb tekkiva voolu tugevus rakendatud pingest. 6) külllastusvool tekib kui teatud pinge väärtuseni voolutugevus kasvab (kõik väljalöödud elektronid jõuavad anoodile), tekib kui mingist pingeväärtusest jääb voolutugevus muutumatuks; 7) einsteini fotoefekt valgus saab neelduda või kiirata kindlate kvantide kaupa, ta oletas, et valgust kandev osake lööb metalli pinnalt välja elektroni siis, kui footoni energia on suurem kui elektroni väljumistöö, hf=A+;
Tööleht Takistus. Eritakistus. Johanna Raamat 1.Millest on tingitud juhi takistus? Vastus: Juhi takistus on tingitud suunatult liikuvate vabade elektronide ja kristallivõre võnkuvate ioonide vastastikmõjust. 2.Tõmba joon alla õigele vastusele. Vase eritakistus 0,017 mm2 .See tähendab ,et: a)1m pikkuse vasktraadi takistus on 0,017 ; m b)1mm2 ristlõikepindala ja 1 takistusega vasktraadi pikkus on 0,017 m; c) 1m pikkuse vasktraadi ja 1mm2 ristlõikepindalaga vasktraadi takistus on 0,017; d) 1m pikkuse ja 1 takistusega vasktraadi ristlõikepindala on 0,017mm2 . 3.Tõmba joon alla õigele vastustele(4p). Juhi takistus sõltub-1)pingest juhi otstel 2)juhi ristlõikepindalast 3)juhti läbiva elektrilaengu suurusest 4)voolutugevusest juhis 5)juhi p...
samal ajal kui teised tüved võivad olla kasulikud näiteks probiootikumide loomadele. Clostridium botulinum Clostridium botulinum on Gram-positiivsed,varraste kujuline bakter , mis toodab Neurotoksiinide tuntud botulinum. Neurotoksiinide tüübid AG, mis põhjustab lõtv lihaste halvatuse. HALLITUSSEENED Aspergillus Aspergilluse liigid on väga aeroobsed ja leidub peaaegu kõigis hapnikurikkas keskkonnas, kus tavaliselt kasvavad hallitusseened pinnal, mis on tingitud kõrge hapniku pingest. Aspergillus'eliigid on olulised meditsiiniliselt kui ka kaubanduslikult.Mõned liigid võivad põhjustada infektsiooni inimestele ja teistele loomadel. Penicillium Perekonda Penicillium on mitmeid liike. Enim levinud sisaldavad Penicillium chrysogenum, Penicillium citrinum, Penicillium janthinellum, Penicillium marneffei ja Penicillium purpurogenum. Penicilliosis on nakkushaigus, mille tekitajaks Penicillium marneffei.Isikud keda põhiliset tabab nakkushaigus on AIDS-is . Fusarium
1) kestvalt mõjuva elektrivoolu korral kõige väiksem inimesele füsioloogiliselt tajutav voolu tugevus 1mA, 2) 20...30 s vältel mõjuva elektrivoolu korral mittehalvava voolu lävi, sellise voolu ületamisel algavad lihaste krambid, kuid omal jõul vooluringist vabanemine on veel võimalik, 3) vähem kui 3 s vältel mõjuva elektrivoolu korral südame fibrillatsiooni mitte- esilekutsuva voolu tugevus. Inimkeha läbiva voolu tugevus sõltub pingest ja keha elektritakistusest. Peamiselt määrab keha takistuse naha sarvkude, mille aktiivtakistus moodustub peamise osa keha kogutakistusest. Aktiivtakistuse teiseks komponendiks on hästijuhtivate nahaaluste kudede ja organite takistus. Kui elektrivool läbib inimkeha, toimuvad seal keerulised biofüüsikalised protsessid. Inimkeha takistuse suurus muutub laiades piirides ja sõltub järgmisest teguritest: 1) naha seisukord (kuiv, märg, puhas jne.),
üritaksid tagurpidi aerutada. Seda harjutust võid teha mitu korda päevas, kuna seda on nii lihtne teha ning efektiivsus on äärmiselt suur. 3. Käte laiutamine-Seisa püsti, käed kõrval. Kõverda käed küünarnukkidest 90 kraadi ette, pane käed rusikasse ning suuna pöidlad üles. Pöidlad peaks jääma üles suunatuna terve harjutuse vältel. Seejärel liiguta mõlemad käed väljapoole, justkui käsi laiutades. Hoia asendit 3 sekundit ning korda. Kaela pingest vabastamine. 1. Trapetsi venitamine-Vii käed selja taha, võta vasaku käega oma paremast käest kinni ja tõmba seda allapoole. Samal ajal kalluta kaela vasakule. Peaksid tundma kuidas trapets venib ning pingest vabaneb. Hoia asendit 3 sekundit ning korda. 2. Pea taha surumine-Pane käed pea taha, nii et peopesad lahti oleks ning mõlema käe sõrmede vahele jääks veidi ruumi. Vii õlad nii taha kui saad ning hoia seda asendit. Nüüd suru kaela taha, samal ajal kätega pead ette lükates
Liigutusvilumus – hästiomandatud liigutustegevus, mida iseloomustavad teadlikkus (allumine tahtele), automaatsus (tahte vahelesekkumiseta), stabiilsus (kindlus väliskeskkonna tingimuste vastu) ja variatiivsus e liikuvus (kohanemine erinevate tingimustega) Sporditehnika - spordiharjutuse täitmise kõige efektiivsem ja ratsionaalsem viis Stabiilsus - tehnika omandamise tase, mis võimaldab liigutust sooritada sarnaselt palju kordi olenemata väliskeskkonna mõjudest ja psüühilisest pingest Standardsus - spordialale omaste tehnika põhiparameetrite üldine omandamine Variatiivsus - kõrvalekalded tehnika mõningatest põhiparameetritest, mis võimaldavad aga spordiharjutust edukalt sooritada Motivatsioon - inimese tegevust soodustavad tegurid Vahendid - liigutustegevused Meetodid - liigutustegevuste sooritamise viisid Osad – peamised liigutuskombinatsioonid ja võtted, millest koosneb antud terviklik tegevus.
K: Cd2+ + 2e- -> Cd(Hg) A: Cd(Hg) - 2e- -> Cd2+ Teoreetilised alused: Analüüsimeetodi aluseks on elektroodide polarisatsiooninähe. Analüüsitavat lahust elektrolüüsitakse ühe polariseeriva ja teise mittepolariseeriva elektroodiga ja jälgitakse voolutugevuse sõltuvust elektroodidele rakendatavast pingest. Selliselt saadud pinge- voolutugevuse ehk voltamperomeetriliste kõverate alusel määratakse kindlaks analüüsitava lahuse koostis nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kasutatakse nõrka voolu, et sama lahuse korduval analüüsil määratava komponendi kontsentratsioon (1*10 -2 kuni 1*10-5 mool/l) praktiliselt ei muutu. Polarograafiliselt on võimalik määrata katoodil redutseerivaid aineid (katoodpolarograafia) ja anoodil oksüdeerivaid aineid (anoodpolarograafia), mida üldiselt
ELEKTRILÖÖK Anastasia Mozgovaja Õ1-4 Elektriga juhtuvate tööõnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine. Elektrilöögi tagajärje raskus sõltub elektrivoolu pingest ja voolu tugevusest. VÕIMALIKUD VIGASTUSED ELEKTRITRAUMAST · Südamekahjustus · Hingamisseiskus · Põletused · Lihaste ja skeletivigastused · Veresoonte kahjustus · Närvisüsteemi kahjustus PÕLETUSHAAVAD · ELEKTRILÖÖGI TAGAJÄRJEL TEKKINUD PÕLETUSHAAVAD ON PINDMISED JA SÜGAVAD · OHTLIKUMAD ON SÜGAVAD PÕLETUSHAAVAD, MIS ESIALGU EI PRUUGI OLLA NÄHTAVAD · TAVALISELT KASUTATAKSE PÕLETUSHAAVADE JAHUTAMISEKS VETT, KUID KUI KÜSIMUS ON
töö võrdne eralduva soojushulgaga. I=U/R A=UIt U pinge (V) 4. Elektrivoolu võimsus Võimsus iseloomustab töö tegemise kiirust. Mida kiiremini saab töö tehtud, seda suurem on võimsus. N=A/t N=U*I N võimsus (W), A töö (J), t aeg (s), U pinge (V), I voolutugevus (A) A=U*I*t N=U*I*t/t Elektiseadme võimsus sõltub voolutugevusest ja pingest. Mida suuremad need on, seda suurem on võimsus. Voolutugevuse suurus sõltub takistusest. Mida väiksem takistus, seda suurem voolutugevus ja seda suurem võimsus. Meie elektrivõrgu pinge on 230 V. Vastavalt sellele on kasutusel kaitsmed. 5. Mida mõõdab elektriarvesti? Millest koosneb elektriarve? Elektriarvesti mõõdab tarbitud elektrikoguseid. Elektriarve koosneb elektrienergiast, võrguteenustest, taastuvenergiast ja aktsiisist. 6. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta
Polarograafia POL Töö teostaja: Õpilaskood: Õpperühm: Jekaterina Bazanova 093781YASB YASB21 Õppejõud: Aini Vaarmann Teooria: Meetod põhineb analüüsiva lahuse elektrolüüsimisel ühe pöolariseeruva ja teise mittepolariseeruva elektroodiga ning jälgitakse voolutugevuse sõltuvust elektroodidele rakendavat pingest. Pinge- voolutugevuse kõverate alusel saab määrata lahuse koostis nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt. Katoodpolarograafias kasutatakse polariseeruva elektroodina peamiselt elavhõbetilkelektrood. Mittepolariseeruvaks elektroodiks on siis elavhõbedakiht, mille pind on mitu tuhat korda suurem elavhõbedatilga pinnast. Elektroodid on ühendatud välise vooluallikaga ja neile rakendatakse pinget nullist teatud väärtuseni, mis sõltub lahuse koostisest.
Passiivkomponendid: Takisti takistusega R-etteantud pingel soovitud voolusaamiseks (ja vastupidi) kindla takistusega komponent – takisti. Takisti peamiseks omaduseks on lineaarne voolu-pinge sõltuvust( oomi seadus). Ideaalse takisti suurus ei sõltu temperatuurist, sagedusest, signaali suurusest. Olemas on nii konstantse väärtusega takisteid, kui ka muuttakisteid. Takistitel on olemas kindlat maksimumvõimsused.Takistitel tekib ka soovimatu signaal- müra. Temp. ja takistuse kasvades on müra järjest suurem. Kondensaatorid(energia salvestamine, detsibellid)- mahtuvus . Ideaalselt juhul C ei sõltu temp. sagedusest ega signaali suurusest. -dielektriline läbitavus. Kondensaatori rakendused: energia salvestamine, alalissignaali eraldamine, kõrgpingeimpullside tekitamine, alalispingeallikate pinge silumine, müra mahasurumine, sensorid, informatsiooni salvestamine, reaktiivkomponentide mahasurumine. EMJ. allikas kulutab laengu k...
Plaatkondensaatori mahtuvuse valem: C=*0*S/d d plaatidevaheline kaugus (m) aine dielektriline läbitavus 0=8,85*10 -12 F/m S plaatide pindala (S) 9. Elektrivälja energia. Millest see sõltub? Eneriga on keha võime teha tööd. Nii palju kui on energiat, saab teha tööd. Tööd tehakse siis, kui jõu mõjul midagi liigutatakse või keha soojeneb. Elektrivälja energia sõltub pingest ja laetud kehade elektrilaengust. Ee=CU2/2 Ee=U*q Ee elektrivälja energia (J)
luvatavat väärtust, saan kirjutada. Sain, et lubatav koormus on 265,9 kN. 6. Tugevuskontroll Kontrollin, kas varras peab vastu kõige nõrgemas kohas leitud koormusega. Tegelik pinge on lubatavast väiksem, seega varda tugevus on tagatud. Arvutan ohtliku ristlõike C tegeliku varuteguri. Tegelik varutegur ei ole nõutavast väikse, seega varda tugevus on tagatud. Pinge tegelikud väärtused vardas Mitte üheski punktis ei ületa pinged luvatud pingest. Pikijõu ja pikkepinge epüürid Need epüürid iseloomustavad varda tööseisundit ja tugevust antud koormusskeemi mõjumisel 7. Tulemus Lubatav koormusparameeter on F = 265 kN ja varuteguri väärtus ohtlikus ristlõikes C SC = 2,0 => [S] = 2.
I. aste tekivad lihaste krambid ilma ,et kaotaksid teadvuse. II. aste tekivad krambid ,aga teadvus kaotatakse. III. aste teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon. IV. kliiniline surm. Kliiniline surm saabub südame ja kopsude tegevuse seiskumise korral. Elektriga juhtuvate tööõnnetuste peamiseks põhjuseks on vigased elektriseadmed või nende hoolimatu , oskamatu käsitlemine. Elektrilöögi tagajärje raskus sõltub elektrivoolu pingest ja voolu tugevusest. Elektriohutuse tagamine 0 klass - tavalise pistikuga elektriseadmed I klass - elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga II klass - kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega III klass - kaitseväikepingel töötavad (kuni 50 V) elektriseadmed. Mis on elektripõletus? Põletus on seisund vigastus tekib elektri mõjul. Põletus põhjustab kudedes valkude lagunemise ning veresoonte läbilaskvuse suurenemise mistõttu inimene kaotab palju vedeliku
TAKISTITE LIIGITUS Takistuse muutumise seaduspärasuse järgi liigitatakse: 1. Lineaarsed takistid Lineaartakistit läbiv vool on võrdeline pingega U, 2. Mittelineaarsed takistid Mittelineaartakistite vool sõltub välismõjuritest: · Rakendatud pingest varistoridel · Temperatuurist termotakistitel · Valguskiirgusest fotottakistitel Otstarbelt ja ehituselt jagunevad takistid: 1. Püsitakistid mille takistus on kindla suurusega 2. Muuttakistid mille takistus on sujuvalt muudetav Muutumise graafik võib olla: 1. Lineaarne 2. Mittelineaarne Takistuse keha kuju poolest liigituvad takistused: 1. Kihttakistid mille isoleerainest alus on kaetud takistus materjali kihiga 2
toimimise ajast järgnevalt: Voolu tugevus 250 100 75 65 6 1 mA Voolu 0.2 0.5 0.7 1 30 Üle 30 toimimise aeg s Ülaltoodud elektriohutuse kriteeriumid ei ole ametlikult kehtestatud normid, vaid soovitatavad suurused, mida tuleks jälgida mitmesuguste kaitseseadmete projekteerimisel ja häälestamisel. Inimkeha läbiva voolu tugevus sõltub pingest ja keha elektritakistusest. Peamiselt määrab keha takistuse naha sarvkuda, mille aktiivtakistus moodustab peamise osa keha kogutakistusest. Aktiivtakistuse teiseks komponendiks on hästijuhtivate nahaaluste kudede ja organite takistus. Nii moodustab inimkehaga kontaktis olev voolujuhe kondensaatori, mille üheks plaadiks on voolujuhe (elektrood) ja teiseks plaadiks nahaalused koed, dielektrikuks aga õhuke naha väliskiht
ookeani laamade põrkumine; kui kaks ookeanilist laama põrkuvad, siis sukeldub tihedam ja raskem teise laama alla. Sukeldunud laam sulab ja tõusev kivim moodustab saare laamade eraldumine kuum täpp kuumade kivimite ülessulamiskallete tõusukoht maapinnal ehk laama keskosas vulkaaniline ala, mis pressib end maakoorest läbi. kontinentaalne rift kolmeharuline rebend. Toimub kui rebend jääb kuuma täpi kohale. On tekitatud magma pingest. Vulkaan on maakoorde tekkinud lõhe kust gaaside massid paiskuvad maapinnale jaotuvad: kustunud, suikuvad, aktiivsed Leidub laama piirialadel - ookeani keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndis (Island, Vaikse ookeani tulerõnga vööndis) Laamade sisealadel - kuuma täpi, rifti piirkonas. (Havai, Ida-Aafrika vulkaanid) Kilpvulkaanid tekivad räni ning gaasidevaesest magmast Kihtvulkaanid tekivad rönist ja gaasist rikastanud graniidsest magmast.
koolieas Naistel/neidudel on painduvus veidi kõrgem kui meestel/noormeestel. Painduvus muutub päeva jooksul: hommikul on väiksem, seejärel pidevalt suureneb, saavutab maksimumi päeval ja õhtuks väheneb. Painduvuse sõltub Treenitusseisundist Lihasmassist, rasvkoest ja sidekoest Õhutemperatuurist Keha ja lihase temperatuurist Vanusest, soost, tervislikust seisundist, hormonaalsest seisundist Vaimsest pingest, stressist, lõõgastusvõimest Liigese liikuvust piiravad tegurid Liigese ehitus, liigeskapsel, liigest ümbritsevad kõõlused, liigessidemed, lihased ja nahk Lihaste kaitsereflekside süsteem, mis tõmbab lihaseid kokku Painduvuse arendamise meetodid üldarendavad harjutused liigeste liikuvuse suurendamiseks. abistavad harjutused, eesmärgiks liigeste maksimaalse liikuvuse arendamine spetsiaalarendavad harjutused, mis tagavad
toimimise ajast järgnevalt: Voolu tugevus 250 100 75 65 6 1 mA Voolu 0.2 0.5 0.7 1 30 Üle 30 toimimise aeg s Ülaltoodud elektriohutuse kriteeriumid ei ole ametlikult kehtestatud normid, vaid soovitatavad suurused, mida tuleks jälgida mitmesuguste kaitseseadmete projekteerimisel ja häälestamisel. Inimkeha läbiva voolu tugevus sõltub pingest ja keha elektritakistusest. Peamiselt määrab keha takistuse naha sarvkuda, mille aktiivtakistus moodustab peamise osa keha kogutakistusest. Aktiivtakistuse teiseks komponendiks on hästijuhtivate nahaaluste kudede ja organite takistus. Nii moodustab inimkehaga kontaktis olev voolujuhe kondensaatori, mille üheks plaadiks on voolujuhe (elektrood) ja teiseks plaadiks nahaalused koed, dielektrikuks aga õhuke naha väliskiht
..................... 3 Kokkuvõte...................................................................................................................................4 1. Alalisvoolumootori põhimõte Alalisvoolu (ehk DC) mootor on üks kõige lihtsam mootor. Tema mehaaniliseks väljundiks on võlli pidev pöörlemine. Võrreldes servo-või sammmootoriga on alalisvoolu mootor üpris juhitamatu, tema kahel elektriklemmil polaarsusi vahetades saab muuta pöörlemise suunda. Veojõud sõltub toite pingest, nagu ka kiirus. Viimane sõltub oluliselt ka sellest, kui suur on koormus. Etteantava juhtsignaaliga järgi pole võimalik eeldada mitu pööret on mootor juba teinud. Seda pole ka tihti vaja. Näiteks: roboti veomootorites, kus liigutakse edasi, tagasi või seistakse lähtuvalt välisest tagasisidest (sonari, puute-jms andurite lugemist). Alalisvoolu mootori puudus on see, et nende jõud on väike aga pöörlemiskiirus väga suur, seega
5) Kiired silmaliigutused Parimad hüpnotiseeritavad on inimesed, kes kaotavad kergesti mõttejärje, väljendavad vabalt tundeid, intelligentsed, visualiseerimisoskus Halvimad - viletsa kujutlusvõimega, ülemäära kriitilised, madala intelligentsitasemega, liiga loogilised MIKS SEE HEA ON? Hüpnoosi rakendades võib oma alateadvuse ümber programmeeriga ja teha soovitud muudatusi oma isiku arengus ja ümberkujundamises Aju suutlikkuse parandamine 1. Parem lõdvestumine ning pingest vabanemine 2. Parem ja täpsem keskendumine 3. Parem mälu 4. Paremad refleksid 5. Suurem enesekindlus 6. Tõhusam valu ohjendamine 7. Parem seksuaalelu 8. Elu ja töö parem korrastatus ning tõhusus ... HÜPNOOSIKS SOBIV KESKKOND Hämar ruum , mõni kraad soojem toatemperatuurist, tõmbetuuleta Seinad, põrandad, kardinad jms ei tohi häirida Vaikus Selg peab toetuma seljatoele, jalad täistallaga põrandal, käed tooli tugedel (lamamistool) HÜPNOOSI ABIL :
mõtlemisega) VAIMNE TERVIS on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust 2. õppida juurde uusi asju 3. teadvustada iseennast 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad stress, muremõtted, hirmud, vihastamine, pidev virisemine, alkohol , narkootikumid jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest... Vaimset tervist näitab pingetaluvus (e. kuidas keegi pinget talub ). EMOTSIONAALNE TERVIS on võime kontrollida oma tundeid ja oskus neid väljendada. Väga suured emotsioonid (viha, kurbus, rõõm jt.) võivad vähendada inimesel tagajärgedele mõtlemist. Inimene on emotsionaalselt terve, kui ta oskab oma tunnetega toime tulla nii, et need ei tee kahju talle ega teistele.
aga türistoridest. Kasutatakse ka osaliselt tüüritavaid alaldeid, mis sisaldavad nii dioode kui türistore. Tüüritavate- ja osaliselt tüüritavate alaldite väljundpinget saab reguleerida türistoride sisselülitamishetke (tüürnurga) muutmisega alates türistoridel päripinge tekkimise hetkest. Mittetüüritava alaldi väljundpinget saab muuta vaid vahelduvpinge muutmisega. Kui tüüritava alaldi türistoride viivitus avanemisel on suur ja väljundpinge on madalam koormuse pingest siis tagastub koormusesse salvestunud energia vahelduvvooluvõrku. Seda olukorda nimetatakse vahelditalitluseks ja seadet, mis on projekteeritud niimoodi töötama võrguga sünkroniseeritud vaheldiks (inverteriks). Võrguga sünkroniseeritud alaldid ja vaheldid vajavad töötamiseks võrgupinge olemasolu. Voolu kulg ühest muunduri harust teise ja ventiilide sulgumine toimub sisendpingete mõjul s.t. tegemist on loomuliku kommutatsiooniga
vanane peaaegu üldse. Mahtuvuse temperatuurisõltuvus on neil üpris lineaarne ja võib olla nii positiivne kui negatiivne. 3.Senjett-keraamikakondensaatorid Dielektriline läbitavus võib ulatuda 10 000. Selline dielektriline läbitavus võimaldab luua väikeste mõõtmetega väga suure mahtuvusega kondensaatoreid. Kuid senjettkeraamikast dielektrikul on suur energiakadu ning mahtuvus sõltub tugevalt ja mittelineaarselt temperatuurist, sagedusest ja pingest. Seega on nad kasutatavad ainult madalatel sagedustel ja pingetel ning kohtades, kus väikeste mõõtmete juures on vaja suuri mahtuvusi ja mahtuvuse väärtusele on lubatud suur tolerants. Sellised kondensaatorid vananevad kiiresti. 4.Elektrolüütkondensaatorid Alumiiniumelektroodidega elektrolüütkondensaatorid on suure mahtuvusega püsikondensaatorid. Nende ühe plaadi moodustab alumiiniumpleki riba. Teise plaadina toimib elektrolüüt mis asetseb kiudainest lindis. Elektriline ühendus
Teisy Slavin MJ213 Füüsika iseseisevtöö OHMI SEADUS Ohmi seadus on üks elektriahelate põhilisi seadusi. See seadus on saanud nime saksa füüsiku Georg Simon Ohmi (1789–1854) järgi, kes selle 1826. a sõnastas. Ohm seadus määrab kindlaks pinge U, voolutugevuse I ja takistuse R vahelise seose: Olulised järeldused Ohmi seadusest: 1. Kui muuta pinget tarbija otstel n korda siis muutub ka tarbijat läbiv voolutugevus n korda. Näiteks kui 5 oomisele takistile on rakendatud pinge 10 V läbib seda vool tugevusega 2 A. Suurendades pinget takisti otstel 3 korda (30 V) siis suureneb ka takistit läbiv vool 3 korda (ehk siis takistit läbivaks voolutugevuseks on 6 A). 2. Kui tarbijat läbiv vool muut...
kogu voolu ringis peaaegu ühtlaselt liikuma.) 6. Voolutugevus vooluringi osas on võrdeline pingega selle otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I voolutugevus (A) U pinge (V) R takistus 7. Juhi takistus on 1 oom kui temas tekib pingel 1 V vool tugevusega 1 A. 8. Juhi takistus ei sõltu ei pingest ega voolutugevusest, kuid nende kaudu saab takistust määrata. R takistus l juhi pikkus (m) S juhi ristlõike pindala - eritakistus 9. Juhi eritakistus on võrdne 1m pikkuse ning 1 mm ristlõike pindalaga juhi takistusega. 10. 11. Metallist juhtidel temperatuuri tõustes takistus suureneb
ehk mehelikud ja naiselikud märgid vaheldumisi. Kõik tule- ja õhumärgid on aktiivsed e. meesmärgid (+), maa- ja veemärgid passiivsed e. naismärgid (-). ASPEKTID Harmoonilised annavad inimesele võimalusi arenguks ja edasiminekuks, kuid ühteaegu muudavad ta ka antud valdkonnas passiivseks ja mugavaks Disharmoonilised tekitavad pinge vastavates eluvaldkondades ja inimene on sunnitud tegutsema, et pingest vabaneda KUU MÕJU Näitab inimeste vahetute emotsionaalsete reageeringute laadi elusituatsioonidest. Kuu asend märkides on ka toitumisharjumuste ja toidueelistuste näitaja. MERKUUR Näitab, mil viisil mõjutavad märgi omadused mõtlemist ja suhtlemisoskust. VEENUS Näitab informatsiooni selle kohta, kuidas inimene väljendab oma tundeid isiklikes suhetes, eriti armastuses ja abielus.
Füüsika kontrolltöö 1. Mõisted Alalisvool elektrivool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Valentselektronid metalli aatomi väliskihi elektronid laengukandjad. Juhtivuselektronid valentselektronid, mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ülatuses. Laengukandjate kontsentratsioon suurus, mis näitab laengukandjate arvu ühes ruumalaühikus. Elektrivool laengukandjate suunatud liikumine. Takistus - füüsikaline suurus, mis näitab kui palju aine mõjutab liikuvaid laengukandjaid. (ühik:1 oom) 1 oom juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstel rakendatud pinge 1 W tekitab juhis voolu 1 A. eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus. Takistuse temperatuuritegur näitab, kui suur on takistuse suhteline muutus 0°C juures temperatuuri tõusmisel ühe kraadi võrra. Ülejuhtivus metallides - aine oomadus, mis väljendub selles, et aine eritakistus muutub 0 läh...
Kontaktor on madalpingelistes jõuahelates kasutatav elektromagnetiline distantslülitusaparaat. Eristatakse: * alalisvoolukontaktoreid * vahelduvvoolukontaktoreid Kontaktori põhiosad on magnetahel mis on liikumatust ja liikuvast osast (ankrust) koosnev elektromagneti südamik, elektromagneti mähis ning liikuvad ja liikumatud kontaktid. Kontaktori rakendumiseks peab tema mähisele rakendama mähise nimipinge, mis tekitab elektromagneti. Elektromagnet tõmbab liikuvat terasankrut ja tema külge kinnitatud jõu- ja abikontaktid muudavad oma olekut (sulguvad või avanevad). Pinge katkemisel mähisel elektromagnet lakkab olemast ning jõu- ja abikontaktid taastuvad oma esialgse asendi. Kontaktor ei kaitse seadmeid lühise ega liigkoormuse eest. Aktiivtakistusega tarbija (hõõglamp, kütte-element) korral tuleb seadet kaitsta lühise eest. Kui tarbija...
.." jne. ei tohi lubada! 2. Füüsilise jõuga lülitada arvuti võrgust välja, võtta endaga kaasa juhe ja klaviatuur. Põhjendada seda sellega, et ta ise ei suuda peatuda. See tähendab, tuleb aidata. 3. Adekvaatselt reageerida arvutisõltlase väljaastumistesse. Te peate mõistma, et ilma arvutita on tal halb olla. Te peate teda toetama: ,,Ma saan aru, kui raske sul on!", ,,Muidugi ei ole sul nüüd millegagi tegelda!", ,,Arusaadav, et sa oled harjunud kohe pingest vabanema, kuid nüüd pead sa seda välja kannatama... muidu ei saa sa kunagi täiskasvanuks!".Väga tihti sõltlane ähvardab. Agressioon võib olla väga tugev. Saage aru, et see on haiguse tagajärg ja sellesse ei tohi suhtuda liiga isiklikult. 4. Kõige tähtsam, see on järjekindlus. Tegevused ei tohi olla ühekordsed. Seda peab tegema pidevalt. Väljapääs on tavaliselt seal, kus on sissepääs! Laps ei ole harjunud ennast sundima. Nüüd
+ laenguga metall tõmbab väljalöödud elektroni tagasi, -laenguga metalli puhul aga seda ei juhtu. 8. Joonista fotoefekti uurimisseadme skeem. Vt joonis 13.3 lk 84 9. Kes uuris selle skeemi abil esimesena fotoefekti seaduspärasusi juba 1888.a.? Vene füüsik A. Stoletov (1839-1896) 10. Kes selgitas fotoefekti 1905.aastal ja sai selle töö ja lisaks valguse kvantteooria eest 1921.a. Nobeli preemia? Albert Einstein. 11. Joonista fotovoolu graafik sõltuvalt katoodi ja anoodi vahelisest pingest. Vt joonis 13.4 lk 85 18. Selgita graafiku osi: vool enne 0 pinget, vool peale 0 pinget ja küllastusvool. Enne 0 on pinge negatiivne ja mingil pingel fotovoolu ei teki, siis 0 juures on fotovool olemas ka ilma pingeta anoodi ja katoodi vahel, edasi positiivne pinge suurendab fotovoolu ja alates mingist pingeväärtusest jõuavad ka kõik valguse poolt negatiivselt laetud katoodist välja löödud elektronid positiivselt laetud anoodile 13.2. Fotoefekti teooria 19.Fotoefekti seaduspärasused
Liigutustegevuse analüüs võib olla: 1) Liigutuste kvalitatiivne ehk subjektiivne analüüs Liigutustegevuse süstemaatiline vaatlus ja selle (hindaja/treeneri oskustele ja teadmistele tuginev) kvaliteedi teooriapõhine hindamine Liigutuste kirjeldamine ja analüüs on numbrivaba ning väljendub hinnangute andmises sooritusele (õige-vale; kiire-aeglane; kõrge-madal jne.). Lähtutakse liigutustegevuse loogilise mudeliga püstitatud nõuetest ja üldistest ratsionaalsuse printsiipidest Võimaldab hinnata põhjusi On valdavalt kasutusel treeningprotsessis 2) Liigutuste kvantitatiivne ehk objektiivne analüüs Põhineb valdavalt biomehhaaniliste parameetrite mõõtmisel ja saadud arvandmete statistilisel hindamisel Vajab spetsiaalseid mõõtevahendeid ja standardiseeritud metoodikaid Võimaldab „näha“ seda mida silmaga ei näe Võimalik erinevaid sooritusi numbriliselt võrrelda Liigutuste hindamisel lähtutakse liigutustegevuse formaalsest mudelist On põhiline tead...
teavad ise, mida nad saavutada tahavad ning mida neil selleks vaja on. Vaba aega viidavad inimesede erinevalt. Osad tegelevad spordiga, osad käivad muusikakoolis või jõusaalis, näiteringis, osadele meeldib tegeleda kunstiga, jalgpalliga, kergejõustikuga, korvpalliga, maadlusega ega osad õpivad keeli. Vaba aeg see on aeg, mida inimene saab kasutada endale meelepärasel viisil, mille eesmärk on inimese töövõime taastamine, tema enesetunde parandamine, ülemäärasest pingest vabastamine ning keha ja vaimu tasakaalustamine. Näiteks igasugused sportimistegevused ja eneseharimisvõimalused, nagu male, ristsõnad, teatri- ja kinokülastused jne. Selle puhul on minu arvates väga oluline, et inimene teeks seda vabast tahtest. Kindlasti ei tohiks kõigi nende kõrval ka unustada traditsioonilisi vaba aja veetmise võimalusi, nagu õues sõprade või oma loomadega jalutamine, matkadel osalemine ja ekskursioonidel ning lihtsamalt tundmine elust rõõmu
loomehaiguste raviks Neerupealise koore suguhormoOne toodetakse tagasihoidlikul, liigprodutsioonil hakatakse tootma. Kas kasvajatest tingitud, või AKTH liigprodutsioonist. AKTH stimuleerib kortisooli teket, kui AKTH-d liiga palju, siis suurendab suguhormoonide teket. SIIT JÄIN KIRJUTAMISEGA POOLELI Säsis toodetakse adrenaliini, selle vallandumist stimuleerib sümp NS-i erutus, mis omakorda põhjsutatud emotsionaalselt ja füüsilisest pingest. Adrenaliin avaladab toimet adrenoretseptorite kaudu. Temale suurema tundlikkusega beeta retseptorid (VT VEG NS-i!) 1) Mõjub südamele stimuleerivalt 2) Hingamistegevus kiireneb 3) Bronhid laienevad 4) Minutiventilatsioon laieneb 5) Veresoontele ajuveresooned laienevad, südame pärgarterid laienevad; siseelundite jm ahenevad 6) Seedeelundite talitlus ja motoorika pidurduvad 7) Paraneb vere hüübivus
Referaat Mõõdukas kehaline koormus Kätlin Ilves 11.a Nõo Põhikool 2013.a Kehaline aktiivsus aitab puhata vaimsest pingest ja aitabolla terve ja vastupidav ning annab hea enesatunde. Üha rohkem inimesi tegeleb tänapäeval tervisespordiga .See tähendab mingi spordiala harrastamist tervise tugevdamiseks ning enese vormis hoidmiseks.Tervisespordiga võikstegeleda igaüks.Ent kehalist koormust annavad ka näiteks sõpradega õues liikumine,trepist kõndimine ja koolitee läbimine jalgsi. Kehalise aktiivsuse põhimõtted -arenda erinevaid kehalisi võimeid ja elukondi.
põhjus (jõud) üdjuhul on vajalik liikumisoleku muutuste (kiirenduse) tekkeks. Liikumised Maa peal on aga reeglina seotud hõõrdejõu olemasoluga. Liikumapanev jõud peab sellest jagu saama. · Vabade laengukandjate (elektroonide, ioonide) olemasoli · Elektrijõu (elektrivälja) olemas olu. 2) Elektrivoolu suund on määratud Alalisvoolu suund on kokkuleppeliselt määratud positiivsete osakeste liikumise suunaga (plussilt miinusele) 3) Elektrivoolu tugevus sõltub pingest. Suurema pingega kaasneb ka suurem voolutugevus. Voolutugevus on võrdeline juhi otstele tekitatud pingega. ((Elektrilaengust (q- 1C),Ajavahemikust (t-1s))) 4) Elektrivoolu toimed ning kasutusalad: Elektrivoolutoimed on vooluga kaasnevad nähtused. Need on magnetiline toime- vooluga juhe mõjutab magnetnõela, Keemiline toime- elektrivool muudab aine koostist, kasutataks esemete kroomimisel. Soojuslik toime- vooluga juht soojeneb, nt soojust andvad aparaadid pliit, hõõglamp, triikraud.
10 9,9923 0,000400000 -0,0077 3. Mõõdetud pingete erinevus ja mõõtemääramatuse piirid graafikuna samas teljestikus. Joonis 1 - Pingete erinevuse ja mõõtemääramatuse piiride graafik. 4. Hinnang pingeallika täpsusele. Mõõtetulemustest näeme et erinevus pingeallikalt valitud pinge ja selle mõõdetud väärtuse vahel tuleb sisse alles ligikaudu 3 või 4 kohta peale koma. See tähendab et mõõdetud väärtus erineb valitud pingest alates tuhandikest voltidest ehk millivoltidest. See on üsna hea tulemus, sest pingeallika pingereguleerimisnupu skaala jaotis on 1/10 volti. 5. Uurida signaaligeneraatori väljundpinge stabiilsust genereeritava signaali sageduse suhtes: Tabel 2 Alalispinge mõõtmised fg (kHz) Ug (V) U (+/-V) 1 7,774 0,0076644 2 7,7738 0,0076643 3 7,7694 0,0076616 4 7,7638 0,0076583
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Veoautojuht Valdis Jõgi Füsioloogilised ohutegurid Referaat Vana-Võidu 2015 Mis on füsioloogilised ohutegurid? Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele on füsioloogilised ohutegurid füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Kes puutuvad füsioloogiliste ohuteguritega kõige rohkem kokku? Füsioloogiliste ohuteguritega puutuvad kokku enamik maamajandus töötajaid – lüpsjad, karjakud, looma-linnufarmides talitajad ja veterinaarid, köögiviljakasvatajad ja –töötlejad, põllumasinatega töötajad ja nende remontijad, raamatu...
minu igapäevase elu suhtes on sellise teadmise väärtus väga minimaalne, sest kas on tõesti vahet selles, kas inimene sureb 1 sekund hiljem või varem. Võibolla mõne jaoks on, ent mina seda väga oluliseks ei pea. Hoopis olulisem teadmine on minu jaoks see, et autode juures tavakasutuses olev pliiaku sõltub suures osas relatiivsusteooria mõjudest. Teadlased on välja arvutanud, et 2,1 voldise aku pingest 1,7-1,8 volti ehk 80-85% tekib relatiivsusteooriaga seotud mõjude tõttu. Üldiselt tulevad relatiivsusteooria mõjud esile siis, kui kiired elektronid liiguvad raske aatomituuma läheduses. Need relatiivsed mõjud kaasavad kõike, mis sõltub valguse kiirusest. Pliiaku sisaldab pliidioksiidist koosnevat positiivset elektroodi, pliist koosnevat negatiivset elektroodi ning väävelhappest elektrolüüti. Teadlaste arvutused näitasid, et relatiivsusteooria mõjutab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
