M epüürid Null-joon y z epüür O2(y2;z2) surve y Koormuse taandamine keskpeatelgedele Suurimad pinged Tugevustingimused Fy My F Mz O1 = y1 + z1 O1 [ ]Tõmme punktis O1 Iz Iy [ ]
8 2. Pinge (U) arvutamine. 2.1. Valmistan ette skeemi. Skeem 4. Tähistan kõik Skeemil 1 olevad ahelad järgmiselt: Toetudes takistuste arvutamises tehtud skeemi jagamisele ahelateks, saan kasutada neid samu ahelaid, et välja arvutada Skeemil 4 olevate ahelate pinge. Mul on teada, et pinge Ua,b = 12V 9 2.2. Panen paika valemid ja arvutan välja ahelate U2, ja U3,4 pinged. Skeem 5 – Ahelad U2 ja U3,4 Selleks, et leida pinge ahelas R3,4 tuleb mul tuletada valem, U2 = I * R2 R2 U2 = Uab * R2 + R3,4 Pinge U, mis on punktide a ja b vahel, jaguneb takistite vahel selliselt, et üks osa sellest kaob takistil R2 (U2) ja ülejäänu pinge, st U – U2 läbib nii takistit R3 kui takistit R4 (rööpühenduse korral on mõlema takisti otstel võrdne pinge). U3,4 = Uab – U3,4
Graafik 2 Suhtelise deformatsiooni ja tingliku pinge seos 600 500 400 Tinglik pinge s [MPa] 300 200 100 0 0 0.05 0.1 0.15 0.2 0.25 Suhteline deformatsioon e [%] Iseloomulikud pinged: Alumine voolepiir F 122 .17 103 y, l= y , l = 387.38 MPa A 0 315 .732 10-6 Ülemine voolepiir F y , u 127 .70 103 y, u= = 402.92 MPa A 0 315 .732 10-6 Tõmbetugevus F 176 , 035 10 3 u = max = 558.18 MPa A 0 315 .732 10-6 Katkepinge F 117.163 103
20002008 Vladimir Putin Kehtestatud on range ning piiratud ligipääsuga võimuhierarhia Riigi stabiliseerumine Majanduskasv Sotsiaalsetele probleemidele lahenduste otsimine Ühekülgne majandus Rahvaarvu vähenemine "Sellised asjad nagu altkäemaks ja seadusetus on kahjuks meie riigi kroonilised haigused." HUVITAVAID FAKTE Putinism Putin's Russia Vanaisa oli Lenini ja Stalini personaalne kokk 16.aastasena oli ta juba ekspert sambos MÄRKATE ? 20082011 Venemaa president on Dmitri Medvedev Medvedevi moderniseerimise programm 2009. aasta lõpus alustas politsei tegevuse reformimist 2008. aastal toimus Gruusia sõda, mille tulemusena suhted teiste riikidega halvenesid PUTINI JA MEDVEDEVI KUNST MEDVEDEV? ·Vene rahvas ...
Ülejäänud murdepinna osa on jämeda struktuuriga, mis tekib hapral purunemisel. Väsimusarvutus Konstruktsiooni väsimusarvutuse eesmärgiks on tagada vastuvõetava tõenäosusega, et konstruktsiooni kogu projekteeritud kasutusea kestel tema väsimuspurunemine ja väsimusest põhjustatud vigastused oleksid välditud. Selleks piiratakse pingeamplituudi või projekteeritakse detail vastavalt sobivale väsimusklassile. Kõigis vahelduvatele koormustele töötavates konstruktsioonides peavad pinged jääma elastsuspiiridesse. - normaalpingete arvutuslik amplituud ei tohi ületada 1.5 f y ja - nihkepingete arvutuslik amplituud ei tohi ületada 1.5 f y / 3 0.5. Hoonete konstruktsioonide puhul enamasti vajadus väsimusarvutusteks puudub, välja arvatud järgmistel juhtudel: - tõsteseadmeid ja muid liikuvaid koormusi kandvad varraselemendid; - tuule mõjul võnkuvad konstruktsioonid;
Põhiliselt mittelineaarsed koormused e. jõuelektroonikat kasutavad ja elektrilahendusel rajanevad tööstuskoormused. (juhitavad ajamid, alaldid, inverterid, kaarahjud, lahenduslambid, arvutid, printerid jne). 13. Paralleelresonants nähtused jaotusvõrkudes Kui mõne harmooniku sagedus=resonantssagedusega ning harmooniku allika perspektiivist põikimahtuvus paralleelühenduses võrgu ekvivalentse induktiivsusega ning tekib pingeresonants ehk väga suured pinged. 14. Jadaresonants nähtused jaotusvõrkudes Kui mahtuvus ja induktiivsus on jadamisi (nagu eelmine punkt) ning vool läheb suureks. 15. Signaalpinged Näiteks arvestite kauglugemissüsteemid. Kui pingele on pealdatud teatud signaale edastavad pinged. Madalsageduslikud-110-3000Hz, kandesagedussignaalid 3-148,5kHz. 16. Elektrivarustuskindluse näitajad SAIFI, SAIDI, CAIDI(katkestus B e keskmine kestvus). 17
tugevasti, kusjuures kõikumiste hoog ja kreeninurk võivad olla küllaltki suured. Ka tekkivad inertsjõud võivad vigastada erinevaid laeva konstruktsioone (kiskuda vundamentidelt mehhanisme, purustada lasti kinnitusi ja panna lasti liikuma). Õõtsumine ja lainete löögid halvendavad juhitavust sundides liiga sagedasteks roolipööramisteks. Vale lastipaigutus laeval ja kogemuste puudus laeva juhtimisel võivad viia lubatust suurema kreeni tekkimiseni ja ümberminemiseni. Suured pinged lainete löökidest lainele vastukursil võivad tekitada deformatsioone ja pragusid talastikus, parraste- ja tekiplaadistuses. Sellisel kursil liikudes võivad lasti valest paigutusest ja õõtsumisest keres tekkivad pinged viia laeva murdumiseni. Eriti ohtlik on situatsioon, mil laine pikkus on ligilähedane laevakere pikkusele. Sõukruvi väljumine veest õõtsumise tagajärjel sunnib peamasinat töötama ebakorrapäraselt. See ebakorrapärasus ja
väikekodanlusele ei omistanud ta mingit tähelepanu. Liigne enesekindlus ja esiletükkivus viisid ta vastuollu seniste mõttekaaslastega. Suur lõhe 1878 tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel lahkhelid, seoses Jakob. teravate artiklitega luteri vaimulikkonna vastu, kuhu kuulus ka Hurt. Samas tekkisid Hurda probleemid ka sakslastest ametikaaslastega, Hurt läks selle peale Peterburi Jaani kiriku eesti koguduse õpetajaks, 1880.Süvenesid pinged Jannseni ja Jakobsoni vahel, Jakob. süüdistas Jannsenit vana-meelsuses, esitatud süüdistused müüdavuses ja muud pinged aitasid kaasa Jannseni halvatusele 1880 aasta lõpus.Jakobson asus oma pooldajatega üle võtma Hurda poolt juhitud seltse, 1881 valiti Jakobson Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks, seepeale astusid sealt välja Hurda pooldajad, enamuses haritumad liikmed.1882 haigestus Jakobson kopsupõletikku ja suri.Edaspidi tülitsesid omavahel nt.
Maa ja suurte liinide vahele võib jääda kuni miljon volti. Kui inimene satub kõrgepingeliinide alla ei ole tal soovitatud käia väga pika sammuga kuna iga sammu astumisel olenevalt tema suurusest tekib jalgade kauguse vahele pinge, mis võib tekitada inimesele südamehäireid. Elektriväli meie ümber. Elusorganismidest on kõige suurema elektrivälja omaja elektriangerjas. Lõuna-Ameerikas elavad kalad tekitavad oma saaki rünnates kuni 600 V. Elektriväljad meie sees. Väga väiksed pinged tekivad ka meie endi sees. Närvirakkude kiududes on väliskeskkonna suhtes negatiivsed laengud. Kasutatud kirjandus: www.neti.ee www.google.ee www.wikipedia.org www.miksike.ee
Kui meie leitud saledus tegur (hef/tef)on suurem kui 15, siis antud juhul peame arvestama roometeguriga. Kui aga väiksem võtame roometeguriks 0 ehk ei arvesta roometeguriga. Tsentrilise ja ekstsentrilise surve olemus, jõudude rakendamise skeemid. Tsentriline surve surve asub keskel, ekstsentriline surve surve asub ääres. Survetsoon elemendi ristlõikes. Kuidas määrame? Survetsooni suurus müüri peal on võrdne koormusi andva elemendi toetuspinna ristlõikega. Seal on ka pinged kõige suuremad. Toetuspinna äärtest hakkab survetsoon 60 kraadi all suurenema ning pinged müüritises vähenevad kuni seina kõrguse keskele (H/2). Survetsooni leidmiseks kaugusel H/2 peame leidma Lef (efektiivse survetsooni pikkuse). Selle leidmiseks kasutame täisnurkse kolmnurga reegleid. Nõtketeguri olemus. - tegur, mis näitab kui mitu korda on nõtkepurunemisele vastav survepinge väiksem materjali voolepiirist survel. Surutud müüritise arvutamine ekstsentrilisele survele
voolab kiiresti, eemale vulkaanist ja moodustab kilpvulkaani, happelised vulkaanid tarduvad väljumiskoha läheduses ja moodustavad stratovulkaani. * Vulkaaniliste protsessidega kaasnevad geisrid, fumaroolid, püroklastilised voolud, vulkaanilised tuhasajud, mudavoolud, laavavoolud,lõõmpilved,lahaarid,maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus * Laavavoolu toimumise täpne aeg ei ole ennustatav.Aga üldiselt saab ennustada selle järgi ,et geoloogilised tingimused on vastavad ja pinged maapinnas kasvavad. Kaua nad aga kasvavad on raske öelda. * Linnad ,mis on vulkaanide läheduses on üldiselt väga rikkad maavarade poolest, ehk ka üldiselt rikkad. Linnale pole see probleem kinni maksta vulkaanidest tekkinud kahjustuste kulutused , sest nendega kaasnevad maavarad on palju rohkemat väärt. * Richteri skaalaga mõõdetakse maavärina võimsust magnituutides kümnendiku ühiku täpsusega. Maavärina tugevus võib olla ka negatiivne, mis tähendab ,et inimese seda ei tunne
mõju avaldub väändemomendi · tema koguväärtuse (s.o. ekvivalentne üksik- epüüril kaldsirgena: koormus) võrra koormusjoone lõpuks. Priit Põdra, 2004 37 Tugevusanalüüsi alused 3. DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL 3.4. Pinged väändel 3.4.1. Nihkepingete olemus Eelnevast: Pinge = sisejõu intensiivsus mõttelisel pinnal (pinnaühiku kohta tulev sisejõud ehk sisejõu tihedus lõikepinnal) Nihkepinged sisejõu mõjumise siht on lõike (mõttelise sisepinna) normaali sihiga risti (ehk piki lõike pinda). Nihkepinge (tangentsiaalpinge):
227 Tugevusanalüüsi alused 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 15.1. Kohalikud pinged Kohalik pinge = teatud konstruktsiooni kohtades tekkiv suhteliselt suur pinge ehk pingekontsentratsioon Kohaliku pinge põhjused (allikad): · varda (detaili) geomeetria muutused, mis moonutavad pingete sujuvat laotumist ehk pingekontsentraatorid; · väikesele pindalale koondunud koormused ehk punktkoormused; · lokaalsed soojuseffektid ja nende tagajärjed (keevisõmblus);
määratud nihkeparameetreid. Teaduslikes uuringutes on viimased aga milledest 1 - terade kuju arvestav tegur, 2 - terade suurust arvestav tegur, 3 Tegelikud jõud kantakse pinnases edasi terade või vee kaudu. Seega vältimatud. - terastikulist koostist arvestav tegur ning 4 - tihedust arvestav tegur. tekivad reaalselt pinged terade sees omavahelistes kontaktpunktides 1.7.1.2 Nihkeparameetride määramine kolmtelgse survega Liiva sisehõõrde nurka saab hinnata penetratsioonitakistuse kaudu. Kirjanduses üleantavate jõudude toimel. Need pinged on juhusliku iseloomuga ning Kolmtelgse surve seade koosneb hermeetiliselt suletavast kambrist, mille sisse esitatud andmed ei ole alati ühesugused
11.11.2010 1. Ülesanne Valida ääriku mõõtmed ja arvutada poltliide. Andmed Keevisliite mõõtmed 70 mm x 50 mm M = 1872 Nm q = 2,6kN/m = 2600 N/m l = 1,2m Q = ql = 2600*1,2 = N = 3120 N Materjal teras S355J2H voolepiir ReH = 355 MPa 2. Lahendus 2.1 Poltide ja ääriku valik Valin 4 polti tugevusklassist 8.8 Ääriku mõõtmeteks valin: Ääriku laius b = 140 mm Ääriku kõrgus h = 200 mm 2.2 Äärikule mõjuvad pinged Ääriku paindepinge Valin See survepinge peab tekkima poltide eelpingutusest. Valime eelpingutusjõuks 22 kN Ääriku survepinge on 1.1 Poldi arvutus Poldile mõjub välisjõud Koormus enimkoormatud poldile - koormusetegur, = 0,2 ... 0,3 Leian lubatava pinge Arvutan minimaalse siseläbimõõdu Valin poldi M12, mille d1 on 10,106 mm Arvutan poldi sisepinge Varutegur Arvutan poldi lõiketugevuse Arvutan poldile mõjuva lõikepinge Järeldus: tugevus on tagatud 3
JUHTIDE JADAÜHENDUS Voolutugevus jadaühendusel on kõikides punktides ühesugune 1) J = const. 2) U = U1 + U2 Vooluringi kogupinge on võrdne pinge languste summaga üksikutel tarbijatel. 3) U1 = R1 ( J= U1 ; J= U2 ) Tarbijatele rakendatud pinged on võrdelised takistustega. U2 R1 U2 R2 4) U1= I x R1 U = I(R1+R2) U2= I x R2 I x R= I(R1+R2) / : I U1 + U2 = IR1 + IR2 R = R1 + R2 Jadaühendusel kogu takistus on võrdne takistuste summaga. JUHTIDE RÖÖPÜHENDUS 1) Rööpühenduse korral tarbijatele rakendatud pinge on kõigil ühesugune. U = const. 2) I = I1 + I2 Voolutugevus hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga harudes.
Eelmises ülesandes kasutatud südamikku on tehtud õhupilu = 2 mm.Seega on nüüd magnetahela elektrotehnilisest terasest osa keskmine pikkus l = 148 mm. Mähise keerdude arv on endiselt w = 300. Südamiku materjali magneetimiskõver on toodud joonisel. Leida vool mähises, mis tekitaks õhupilus induktsiooni B0 = 1,0 T. Puistet mitte arvestada. Andmed: Lk=148mm=0,148m l=2m=0,002m W=300 B0=1,0T Hk=1000A/m I=? _______________________________________ Leiame magnetilised pinged ahela lõikudel: Umk= Hklk =1000 X 0,148=148 A Leiame õhupilus oleva väljatugevuse. Ho=B0/µ0 µ0 =4 X 10-7 H/m (konstant) H0=1/(4 X 10-7) Uml =H0 X l = 795774,7 x 0,002 = 1591,5 A Leiame magnetmotoorjõu: F= Umk + Uml F= 148 + 1591,5=1739,5 A F=Iw I=F/w I=1739,5/300=5,8A
RAUDNE EESRIIE NSVL poolt kehtestatud tõkked inimeste, kaupade ja mõtete vabale liikumisele. Külma sõja erimeelsused: Berliini blokaad- külma sõja algus , kahe jõu võitlus (USA ja NSVL) Võidurelvastumine- ületrumpamine, algul USA liider , hiljem NSVL tegi vahe tagasi. Võimu kehtestamine 3 maailma riikides-pidev propaganda ja pähemäärimine. Sõjalise koostöö organisatsioonid- NATO loomine, Euroopa koostöövõime paranemine, NSVL hirm. 1950 a olid pinged teravamad: mõlemad riigid tuumariigid, oli loodud NATO ,mis andis lääneriikidele kaitse. Peale Stalini surma pinged leevenesid , aga suhteid jahendas erinevad kriisid ja ideoloogiline võitlus. Trumani doktriiniga ja Marshalli plaaniga taheti Euroopa USA mõju alla saada , teha sõltuvaks . Saksamaa jagati NSVL,USA, PRM ja ING vahel okupatsioonitsoonideks. NSVL tsoonis kehtestati totalitaarne riigikord, lääne tsoonis aga juurutati demokraatiat.
I maailmasõda muutis inimeste arusaama sõjast rüütelikkus kadus ning asendus verise, halastamatu tapmisega. Kindlasti on need koledused inimkonnale näidanud, milleks ollakse võimelised ja pannud mõistma vajadust selliste sündmuste kordumise vältimiseks. Aga sõda (nii esimest kui teist) ei saanuks ära hoida, sest maailmas oli 20. sajandi algul palju lõikuvaid mõjusfääre ja pingeid, mille sai vabastada vaid sottide selgeks tegemine (kuigi tegelikult on need pinged alles ka tänapäeval). Nii nagu inimesel tuleb läbida teatud kasvuraskused, peab ka inimkond tervikuna tegema vigu, et liikuda edasi parema tuleviku poole. Lagunemine väljendus peale kriiside/sõdade ka vanade mõttemustrite hülgamises. Naised hakkasid käituma ennekuulmatult: riietus muutus lühemaks, päevakorda tulid naiste õigus valida ja töötada. Teravalt suhtuti ka naiste viljakust piiravatesse vahenditesse, mis (eriti Ameerikas) olid mittemoraalsed
muutub nõgusaks -> +, -> - Saint-Venant printsiip: koormuse rakenduskohast piisavalt kaugel paiknevates lõigetes ei sõltu pinged koormuse rakendamise iseloomust. Elastsusmoodul(Hooke´i seadusest) iseloomustab materjali jäikust, võimet vastu panna deformatsioonidele. Pingedimensiooniga võrdetegur E: suurem E= väiksem moone (sama pinge puhul). Hooke´i nihkeseadus. Nihkeelastsusmoodul: pingedimensiooniga võrdetegur G. Tugevustingimus: konstruktsioonis esinevad pinged ei tohi ületada lubatavat pinget Lubatav pinge on piirpinge, mida on vähendatud nominaal varutegur Sn korda. Deformatsioonienergia- deformeerumisel koguneb hulk energiat, koormuse eemaldamisel see energia vabaneb. Mida suurem on konstruktiivne deformeeruvus, seda suuremat enertiat saab ta varuda enne purunemist, nt kasutades löögi energiat(autode põrkerauad) ).
Pinget mõõdetakse ühikutes N/mm2 ehk M Pa (varem oli kasutusel kgf/mm2 ). Koormuse suurenemise toimel võib tekkida metallis elastne või plastne deformatsioon. Elastse deformatsiooni protsessis materjali aatomid paigutuvad ümber suhteliselt vähe, mis tõttu aatomite vahelised tõmbejõud ei katke. Koormuse eemaldamisel võtavad aatomid esialgse asendi ja toote esialgsed mõõtmed ning kuju taastub. Plastne deformatsioon tekib, kui jõu suurenedes pinged ületavad proportsionaalsuspiiri Spr (lõik AB joon. 1.5), mil materjalis aatomid paigutuvad ümber niivõrd palju, et nende vahelised tõmbejõud väheneva ja ei suuda esialgset asendit taastada peale koormise eemaldamist. Plastsuseks nimetatakse materjali võimet rakendatud välisjõu mõjul muuta purunemata oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada plastne ehk jääv deformatsioon ka pärast välisjõu lakkamist. Plastse deformatsiooni käigus muutuvad metalli mehaanilised omadused: suureneb
kaardi, kus on näidatud maavärinate peamised esinemisalad. Maavärinate registreerimine • http://earthquake.usgs.gov/eqcenter/index.php Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid. Mis on maavärin? • Maavärin on maapinna lühiajaline ja äkiline liikumine (vappumine), mis on põhjustatud kivimitesse kogunenud pingete vabanemisest. • Pinged kogunevad kivimitesse (litosfääri) eelkõige laamade liikumise tõttu, s.o. maasisese ainese ümberpaiknemisel. Üheks põhjuseks on näiteks konvektsiooniprotsessid. • Maavärinal vabaneb tohutult suur hulk energiat. Maavärina kolle ja epitsenter • maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab • kivimite rebestumine e murrang. • maavärina kese (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal
· Elektrisüsteem on ehitiste ja seadmete kogum elektrienergia tootmiseks, ülekandmiseks ja jaotamiseks. Elektrisüsteem koosneb elektrijaamadest ja elektrivõrkudest. · Elektrivõrk on ehitiste ja seadmete kogum elektrienergia ülekandmiseks ja jaotamiseks. Elektrivõrk koosneb elektriliinidest ja alajaamadest. 30. Kirjelda Eesti elektrisüsteemi. (tootmine, ülekandmine, milliste riikidega ühendatud on. 31. Mis on põhivõrgu peamine ülesanne? Millised pinged on kasutusel Eestis põhivõrgus? Kui suured on ligikaudu võrgukaod põhivõrgu? · Vastutab Eesti elektrisüsteemi töökindla toimimise eest, et tagada pidev elektrienergia ülekanne tootjatelt tarbijatele. · Koosneb 137 alajaamast ja u 5100 km ülekandeliinidest pingetel 110-330 kV. · Võrgukaod alla 3 % 32. Mis on jaotusvõrgu peamine ülesanne? Millised pinged on kasutusel Eestis jaotusvõrgus? Kui suured on ligikaudu võrgukaod jaotusvõrgus( 7-8%)?
Film valmis 1978 aastal. Osades olid Ingrid Berman, Liv Ullmann, Lena Nyman, Halvar Björk ja Marianne Aminoff. Film jutustab emast ja kahest tütrest. Üks tütardest on vaimuhaige ja ema oli ta kunagi saatnud asulasse. Aga kui ema tuli ühte tütart üle pikaaja vaatama, ei teadnud ta, et tema vaimuhaige tütar elab samuti seal. Eva oli Helena, kes oli vaimuhaige, asulast enda juurde toonud. Ema ja tütre vahel tekkisid väga suured pinged ning palju saladusi räägiti minevikust, mida siis ei julgetud rääkida. Ingmar Bergman tahtis filmis näidata ema ja tütre suhteid. Ta tahtis, et tütar ei oleks väga ilus ja ema ei oleks hoolitsev. Tal tuli see väga hästi välja. Näitlejad mängisid oma osasid väga hästi. Film oli välja mängitud tõepäraselt. Filmi sisu oli väga tihe ning üllatav. Filmi lõpp ei olnud ootuspärane, sest tavaliselt oleks ema jäänud tütre juurde, kuid selles filmis oli teisiti
Sulaaeg 1956-1965 · tsensuur nõrgenes · võimalus suhelda välismaaga · Loomingu Raamatukogu-raamatusari tõlkekirjandusest · üldine kultuurihuvi tõus · hipiliikumised Eestis · realistlik proosa · lühiromaan · luules palju eksperimentaalsust Seisakuaeg 1973-1985 · poliitilised pinged-venestamine · põrandaalused almanahhid · poliitline pessimism, eraellu kapseldumine · linnastumine · 40 eesti kultuuritegelst kirjutasid kirja · punkliikumine · ajalooline, dokumentaalne, modernistlik proosa ja olmekirjandus · luule ökoloogiline mõtteviis Kassetipõlvkond · Paul-Eerik Rummo · Jaan Kaplinski · Viivi Luik · Hando Runnel · Andres Ehin Alustas trad. luulega; luulekassetid ilmusid 62-68, kujundasid ettekujutuse selle aja eesti luulest. Sürrealism-20.sajandi kirjandus- ja kunstivool. Taotletaks ülireaalsuse loomist, vabanemist mõistuse kontrollist. Modernism-hulk omavahel seostuvaid kirjandus- ja kunstisuundumusi 20.saj. Keeldub jäljendamast reaa...
Parlament kutsuti uuesti kokku. Kuningas pidi kõik maksud tühistama. Parlament tahtis võimu sõjaväe üle. Kuningas tahtis parlamendi juhte kinni võtta aga need põgenesid. 3. Miks rahvas ei toetanud Cromwelli lordprotektorina? Lasi hukata kuninga. Võttis ära iirlaste maad. Kehtestas liiga karmid seadused. Lõbustusi ei tohtinud olla. Tahtis teha Inglismaast pühakute maa. 4. Miks Stuartite võimuletuleku järel pinged ühiskonnas ei vaibunud? Vastaseis erinevate uskude vahel. Kuningad tahtis anda usuvabadust, kuid erinevad usud ei olnud sellega nõus. Püüti taastada katoliku usku. 5. Millised olid ,,Õiguste deklaratsiooni" olulisemad põhimõtted? Määras kuninga ja parlamendi võimupiirid. Parlament andis välja seadusi ja kehtestas makse. Kuningas pidi alluma seadustele. Kuningas valis ministrid, kohtunikud, juhtis sõjaväge, korraldas välispoliitikat. Ministrid andsid aru parlamendile.
Suur konkurents tollitmaakleri teenuste 5. Kliendisõbralikud teenuste hinnad pakkumisel. 6. Pikaajalised koostööpartnerid 4. Halvad töötingimused ( külmad tööruumid) 7. Geograaafiline asend transiitkaubateed. 5.Reklaami puudumine 8. Eurostandartitele vastavad tollilaoruumid 6.Vananenud seadmed (tõstukid) 9. Töökeskkonna koosseis hästi töötav 7. Halb transpordiühendus meeskond,puuduvad pinged. 8. Madal palgatase, puudub motivatsioon o pportunities - võimalused T hearts - ohud 1. Uue ostjagrupi tekkimine 1. Kulude kasv seoses inflatsiooniga. 2. Riigipoolne tugi tegevusalale(mis puudutab 2. Koolitatud spetsialistide puudus tollipoolset osakonda) 3. Palgatõus ei toimu, enne langus. 3. Konkurentide tagasitõmbumine tollilao 4
Füsioloogiline 2)Valed töövõtted soosiv. Muuta tööpäev mitmekülgsemaks, jaotada töö Psühholoogilin 1) Stress erinevate inimeste peale, et kõik teeksid kõike ja e 2) Monotoone töö tööl tekkivad pinged kohe lahendada. Töölaad 1)Kuvariga töötamine Tool peab olema õigesti paigaldatud, tuleb teha 2) Istuv töö pause ja tõusta ning liigutada keha peale pikka istumist. Kindlasti puhata silmi, vaadates mingit aega kaugusesse ja mitte töötada kuvariga
Metall, metallid Mõjuma, mõjuda Mõõtma, mõõta Mõõtühik Mõõterist Mehaaniline, mehaanilised N Negatiivne, negatiivsed O Osakene, osakesed Osa, osad Osapinge, osapinged Oom, oomid Ohm'i seadus P Positiivne, positiivsed () Päikesepatarei, päikesepatareid Pinge, pinged Pikkus, pikkused Paralleelselt Pingeallikas, pingeallikad R Ristõige, ristõiged Rööpühendus, rööpühendused Rikkuma, rikkuda S Suund, suunad Suurus, suurused Sisetakistus, sisetakistised Seadus, seadused Suletud () Segaühendus, segaühendused Summa, summad Soojusenergia, energiad T Tähis, tähised
Nii Poola kui ka Rootsi soovis kogu Baltikumi endale. 17.sajandi algul puhkeski Poola ja Rootsi vahel uus sõda, mis kestis vaheaegadega ligi kolmkümmend aastat. Sõja alguses ei saavutanud kumbki pool otsustavat edu. Rootslasi peeti tollases Euroopas talupoeglikeks ja julmadeks barbariteks, Poola äratas seevastu poolehoidu oma kõrge haridus- ja kultuuritaseme ning aadlivabadustega. Nagu mujal Euroopas, saatsid võitlust ülemvõimu pärast Läänemerel usulised pinged: rootslased toetasid luteri usku, poolakad aga kaitsesid katoliiklust. Lõpuks jäi siiski peale Rootsi. 1629. aastal sõlmitud Altmargi vaherahuga loovutasid poolakad kogu Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Rootsile. 1645. aastal läks Rootsi kätte ka Taanile kuulunud Saare- maa. Seega oli kogu Eesti ala Rootsi võimu all.
Mõõduka intensiivsusega kehaline aktiivsus soodustab pikkusse kasvamist,liigse intentsiivsusega võib pidurdada pikkuskasvu. Koos pikkusse kasvamise soodustamisega arendab kehaline aktiivsus ka kehalist võimekust, seetõttu on kehaliselt aktiivsed noorukid oma liigutustes osavad ja ei muutu kohmakateks nagu liiga kiiresti pikaks sirgunud väheaktiivsed noorukid. Kehaline aktiivsus parandab meeleolu, vähendab kurvameelsust ja ülemäärast stressi.Kuna lapsed ja noored saavad oma pinged ja stressi maandada spordi abil siis on see ka kasuks paremale õppeedukusele Teiseks on kehaline aktiivsus laste ja noorukite tervise seisukohalt oluline selleks, et kujundada kehaliselt aktiivset eluviisi, mis jääks püsima kogu eluks.Näiteks kui nooruk tegeleb aktiivselt jooksmisega siis hiljem hakkab ta ka vanemana peale näiteks tööd jooksmas käima. Kolmandaks aitab ennetada igasuguseid haiguseid mis võivad tekida täiskasvanuks saamisel
ületada pinge luvatavat väärtust, saan kirjutada : 6. Varuteguri tegelik väärtus ja kontroll. Kontrollin, kas varras peab vastu kõige nõrgemas kohas leitud koormusega. Tegelik pinge on lubatavast väiksem, seega varda tugevus on tagatud. Arvutan ohtliku ristlõike C tegeliku varuteguri. Tegelik varutegur ei ole nõutavast väiksem, seega varda tugevus on tagatud. Pinge tegelikud väärtused vardas: Üheski punktis ei ületa pinged lubatud pingest. 7. Vastus Lubatav koormusparameeter on F = 77 kN ja varuteguri väärtus ohtlikus ristlõikes A G SAG = 2,0 => [S] = 2.
RASKMETALLID MULLAS INIMTEGEVUS · LITOSFÄÄR maakoor ja vahevöö ülemine osa Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus · Paksus 30-70 km 15- 20 km · Vanus 4 miljardit 180 milj · Tihedus 2,7 g/cm 3,0 g/cm · Kivimikihid settekivimid settekivimid graniit basalt LAAMAD KAHE OOKEANILISE LAAMA PÕRKUMINE Kivimitevahelised pinged põhjustavad maavärinaid. Lõhede pinnale tungiv magma tekitab vulkaane ning vulkaanilisi saari. Maakiire hävimine(üks ookeaniline maakoor sukeldub vahevöösse. Süvikute teke OOKEANILISE JA MANDRILISE LAAMA PÕRKUMINE Raske ookeaniline maakoor langeb vahevöösse, kergem mandrilin maakoor jääb peale. Ookeaniline maakoor hävib. Suure rõhu tõttu toimub kivimite moone. Kivimite sulamisest tekkinud magma tuleb pinnale ning tekivad vulkaanid. Ookeanilie laama
On seade, mis tekitab juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. 26. Mis on vooluring? Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas ja tarbija või lüliti. 27. Mis on skeem? Skeem on tingmärkidega joonistatud vooluring. 28. Jadaühendus. Vooluringi takistuse saamiseks liidetakse kõikide takistite takistused. R= R1 + R2 + ... Ühesuguste takistite korral võib kasutada valemit E = nR1. Voolutugevus on igal pool ühesugune I = I1 + I2 + ... Pinged liidetakse Uk = U1 + U2 + ... 29. Rööpühendus. Pinged on igal pool võrdsed. U = U1 = U2 = ... Ik = I1 + I2 + ... Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga rööbiti ühendatud juhtmetes. Kogu takistuse pöördväärtus on võrdne üksikute takistuste pöördväärtustega. 1/R = 1/R1 + 1/R2 + ... R= R1R2/R1+R2 30. Mis on pinge? Pinge on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd teeb
Mehaanilise tugevuse näitajad EVS-EN 10002-1 Metallmaterjalid.Tõmbeteim · Tugevusnäitajatest määratakse katsetamisel tõmbele · -Tõmbetugevus Rm maksimaaljõule vastav pinge · Voolavuspiir ReH ReL · Tinglik voolavuspiir RP EVS-EN 10002-1 Metallmaterjalid.Tõmbeteim · Plastsusnäitajatest määratakse katsetamisel tõmbele · -Katkevenivus A% (suhteline pikenemine protsentides purunemiseni) · Katkeahenemine Z% ( ) Tegelikud pinged · Kõik tugevusnäitajad kujutavad endast pinget-jõudu pinnaühiku kohta · Tugevusnäitajaid kasutatakse konstruktsioonielementide arvutamisel · Tugevuse hindamine lubatavate pingete meetodil. Konstruktsiooni töötamine elastsete deformatsioonide piirkonnas. Tegelikud pinged · Plastsetel materjalidel on lubatav pinge tugevusvaru võrra väiksem kui selle materjali voolavuspiir v · Vastavalt detaili vastutusrikkuse astmele võib selle tugevusvaru olla 2-10
1. 1992. Aastal lagunes Tsehhislovakkia ja jagunes kaheks uueks iseseisvaks riigiks Tsehhi ja Slovakkia. Ida-Saksamaa alad liideti saksamaa Liitvabariigiga. Moskva tunnustas Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust. 2. Verised sündmused sai alguse siis, kui selle koosseisu kuulunud vabariigid hakkasid nõudma iseseisvust. Liitriigi jagunemine muutus paratamatuseks pärast seda, kui Jugoslaavia suurimas vabariigis Serbias tuli võimlue käremeelsete rahvustlaste juht Slobodan Milo Sevic. 3. 1995. Aastal suudeti Horvaatiasse viidud rahuvalvejõudude abil sõjategevus peatada. Mõne kuu pärast sõlmiti kokkulepped, mis lõpetasid kolm ja pool aastat kestnud sõja Bosnias ning kinnitasid selle maa jagamise horvaatide, serblaste ning moslemite kogukonna vahel. 4. Jugoslaavia lagunemine, Pärsia lahe piirkonnas , kui Iraak okupeeris Kuveidi. Pinge säilis ka India ja Pakistani suhtes. Mõlemad riigid te...
laama alla. Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt. Vaikne ookean kitseneb ja sulgub. Mandriliste laamade kokkupõrge nt. Himaalaja ( Mount Everest 8848 m ) · vulkaane ei esine · maavärinad · kurdmäestik hästi kõrge Meelde tuletada uus ja vana mäestik . Laamade liikumine külgepidi San Andrease murrang , Põhja- Ameerikas. · tugevad pinged ja tugevad maavärinad Ida- Aafrika murrangu vöönd - mandriliste laamade teineteisest eemaldumine · rifti süsteem koos Punase mere ja Surnumerega · uue ookeani avamine tekivad piklikud sügavad järved nt Albert, Tanganjika, Reini jõe org, Kuum täpp · Enamik vulkaane paikneb laamade servaaladel · Siiski leidub vulkaane ka laamade siseosades nii mandritel kui ookeanides · üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavustest laamade
Kuna materjal on teras C45E, siis R p0,2 = 370 MPa (tinglik voolavuspiir) G = 8,1*10 4 MPa (nihkeelastsusmoodul) (Tugevustingimus) τ ≈ (0,5...0,6)[σ] (lubatud väändepinge) τ ≈ 0,5* [σ] = 0,5 *205.56 * 106= 102.78 MPa. (minimaalne läbimõõt) Valisin 32 mm (polaarvastupanumoment) (polaarinertsiraadius) 1.3 Pinged I – I: τ II – II: τ III – III: τ IV – IV: τ V – V: τ G0*I0=8,1*1010 *0,103*10-6=8343 N*m2 (Võlli ristlõike jäikus ) 1.3 Väändenurk: rad rad
ja haige-rolli omandamisele. Lapse tervis on mõjutatud nii vanemate kui ka lapse enda iseärasustest ning saavutatakse läbi ema-rolli-identiteedi. Rasedusaegne stress mõjutab tugevalt terve pere üldist terviseseisundit, millel on omakorda mõju pere omavahelistele suhetele. KESKKOND Rolli/isiku arengut ei saa näha keskkonnast eraldiseisvana areneva inimese ja muutuva keskkonna vahel on vastastikune kohanemine. Pinged keskkonnas mõjutavad nii ema-kui ka isarolli kujunemist ning ka lapse arengut. Keskkonnafaktorid - sotsiaalne toetus, stress, perekonna toimimine, töökeskkond, kool lasteaed - mõjutavad emarolli omandamist
Prantsuse revolutsioon Prantsuse kuningriik on kriisis Ühiskondlik kriis Poliitiline kriis Rahanduskriis Majanduskriis PINGED Generaalstaatide kokkukutsumine 1789 Revolutsiooni algus Vastuolud Generaalstaatides Rahvuskogu Asutav Kogu Rahvarahutused Pariisis Rahvuskaarti loomine 14. juuli 1789 Bastille kindluse vallutamine http://www.google.ee/imgres? imgurl=http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/revolutsioon_files/image002.jpg&imgrefurl =http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/revolutsioon
Olen elus korduvalt tundnud tunnet, et olen stressis ja hakkan läbipõlema.On väga palju asju, mis on selle põhjustanud. Kogesin viimati seda siis, kui otsustasin teha oma aasta kõige tähtsamat tööd, eesti keele projekti. Alustasin tööd suure entusiasmiga, lootes saada positiivne hinne. Kui olin poole vajalikust infost kokku kogunud, otsustasin hakata kasutama seda oma projektis. Algus oli kerge, kuid siis tulid probleemid, mis näitasid stressi. Mul tekkisid pinged, pidin pidevalt olema kodust eemal, mul ei olnud kedagi, kellelt abi otsida, koormus tundus palju suurem, kui see tegelikult oli. Asi tundus palju keerulisem, kui see tegelikult oli, tekkis ajanappus, mille tõttu tundsin, et ei jõua tööd õigeks ajaks valmis. Kui projekti alguses olid mul kindlad eesmärgid, siis hiljem need kadusid, mul ei olnud midagi, mille poole püüelda, sest ma ei suutnud asjadesse keskenduda. Kõik ideed said otsa ja ma ei osanud midagi edasi teha
austanud pühi puid, kive ja allikaid, siiski oli neil olemas Jumal Allah, aga nad ei pööranud talle nii suurt tähelepanu ega arvanud, et ta nende ellu kuidagi puutub. Kas ilma islamita oleks osutunud võimalikuks kalifaadi loomine ja araablaste vallutused? Jah, sest kaiilf oli ilmalik valitseja seega polnud erilist vahet. Siiski olid kõik sõjad ümbritsevate maade vastu nn pühasõjad, et oma usku levitada. Samas poleks riigi usk olnud ühtlane ja võib-olla oleksid tekkinud pinged erinevate religioonide vahel. Kirjelda islami kultuuri ja teaduse mõju Euroopale. Raamatukultuur, ilukiri ehk kalligraafia tarbeesemete ja hoonete seintel, Ibn Sina 240 säilinud teost filosoofia ja loodusteaduste entsüklopeedilised käsitlused, mosee, ilmalik kirjandus. Milliseid piiranguid ja miks seadis Idamaade kultuurile religioon? Islami kunstis ei kujutatud elusolendeid, kuna kardeti ebajumalaid ja usuti, et ainult Jumalal on õigus elusolendeid luua
Elutempo poolest oli linnas kiirem kui maal. Seal oli väga kirev elanikkond. Tihti võisteldi selle üle, kellel on uhkem maja. Ka tsunftimeistrite majad olid esinduslikud, mis andsid aimu jõukusest ja iseteadvusest. Vaestest sai aru aga sellejärgi, et elati agulite odavates puumajades või katusekambrites. Kuna linn oli piiratud müüridega, siis vaesemad linlased asusid tihti eeslinnades, mis olid müürist väljaspool. Kuigi vahel kasvasid pinged üle pea ning esines relvastatud kokkupõrkeid, oli elu keskaegses linnas suhteliselt hea toimus pidustusi, elu oli lihtsam kui maal ning tööd küll tuli teha, aga saadi ka hingetõmbe pause lubada. 3. Võrrelge linna- ja rüütlikirjanduse motiive ja teemavalikut. Mida kumbki väärtustas? linnakirjandus: ilmalikud motiivid, lühilood fabliood heitsid nalja inimtüüpide, ühiskonnakihtide ja elukutsete esindajate üle. Kajastati linna suhteid. Inimesed=loomad
hinded jne. Koolitöödest on õpilaste jaoks olulisemateks stressoriteks kontrolltööd, arvestused, eksamid ja kodused tööd. On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks pettumine sõbras, võimetus toime tulla esitatavate nõudmistega, rahulolematus oma välimusega, haigused ja õnnetusjuhtumid, pidev kritiseerimine vanemate ja õpetajate poolt, elukoha vahetus, konflikt perekonna ja ühiskonna väärtuste vahel, pinged perekonnas, rahapuudus, soov olla üliedukas, vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus, mure oma tuleviku pärast jne. Ka areng ise võib olla stressi allikaks. Tuleb ette, et pinged, mida noor peab taluma, on tema jaoks ülejõu käivad ning kergest meeleolulangusest kasvab välja depressioon - haigusliku sügavusega kurvameelsus. Suhete osas on läbisaamine klassikaaslastega olulisem, kui suhted õpetajatega. Kõige tugevamad
Küsimuse tekst Millised on karastatud duralumiiniumisulami omadused ning mikrostruktuur (kõrgele temperatuurile kuumutatud sulam on jahutatud kiirelt)? Abiks õpiku joonis 3.3, lk 194: PS: struktuurides on terad ühesugused (valged, mitte helesinised). Vali üks või enam: 1. tugevus väheneb, plastus kasvab 2. tugevus kasvab, plastsus väheneb 3. tekib üleküllastunud Al-tardlahuse struktuur (parempoolne struktuuripilt) 4. CuAl2 ühend on sadestunud Al-tardlahuse terapiiridele ning pinged kaovad Al kristallvõrest (vasakpoolne struktuuripilt) Tagasiside Õige vastus on: tugevus väheneb, plastus kasvab , tekib üleküllastunud Al-tardlahuse struktuur (parempoolne struktuuripilt) . Küsimus 6 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Küsimuse tekst Aga millised on vanandatud duralumiiniumisulami omadused ning mikrostruktuur? Abiks õpiku joonis 3.3, lk 194: Vali üks või enam: 1. tugevus väheneb, plastus kasvab 2. tugevus kasvab, plastsus väheneb 3
arvu pingetsüklite vältel. Väsimuspiiriks nim, suurimat pinget, mida materjal purunemata talub kui tahes paljude tsüklite vältel. Väsimuspiiri mõjutavad: pinge kontsentratsioon(pinged, detaili kujul), detaili absoluutmõõtmed ja pinna seisund. 18. Millistel tingimustel tekib materjali väsimuspurunemise oht.(88,,89) Kui detail töötab väsimuskõvera lähedal Kui materjali pajukordselt tsükliliselt koormata jõuga, mis kutsub esile materjalis pinged, mille suurus on suurem väsimustugevuset R 19. Staatiline pinnamoment. Valime koordinaatteljed, millega rööpsete joontega jaotame kujundi lõpmata väikesteks elementideks koordinaatidega x,y ja pindadega dA. Korrutist ydA nim pindelemendi staatiliseks momendiks Sx sama telje suhtes on pindmomentide staatiliste momentide summa, mis väljendab ühe pinna arvutatud integraalina S x = ydA A [m ]2
Õpetajad loovad kooli omanäoliseks: pole kooli, kus oleksid täpselt ühesugused õpetajad. Väga tähtsa osa kooli olemusest moodustab selle õpilaskogu. Ka kõik õpilased on omanäolised ja erilised. On neid, kes on pühendunud õppimisele, on neid, kes käivad koolis niisama aega veetmas ning on neidki, kes käivad koolis lollitamas, et eakaaslastele meeldida. Nagu ilma õpetajateta, ei eksisteeriks ka ilma õpilasteta ükski kool. Loomulikult tekivad ka koolis omad pinged, aga enamasti lahenevad konfliktid kiiresti ja jälgi jätmata. Kolmanda osa kooli hingest moodustab kooli hoone. Majas sees, tähtpäevadel ehivad meie kooli seinu temaatilised kaunistused. Koolimajahinge on tunda igas väiksemaski nurgas. Koolile annavad mitu nägu õpilased, õpetajad ja koolihoone. Kuna nad on kõikjal erinevad, on iga kool isemoodi ja eriline. Vaheldusrikkus ongi see, mis elu põnevamaks muudab
Leida R3. Answer: 24 Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question R1 = 40 ; R2 = 22 ; R3 = 33 ; R4 = 20 ; U2 = 44 V. Leida pinged: U1 = 80 V, U3 = 66 V, U4 = 40 V, U= 230 V, vool I = 2 A ja kogutakistus R = 115 . Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question
Pätsi edasist autoritaarset diktatuuri mõju Eesti arengule võib vaadata mitmest punktist. Ei saa väita, et tegemist oli puhtalt põrumisega, leidus ka helgemaid külgi. Diktatuuriga puudus rahval osaleda otsustusprotsessidel see tekitas rahvas pahameelt nagu oleks neil võõrvõim riigis. Diktatuuri kehtestamisega vähendas võimalusi leida välispoliitilisel tasandil partnereid ja liitlasi demokraatlike riikide hulgas pinged suurenesid ning oli selgeid märke näha sõjaohust. Vaikiva ajastuga saadi sisepoliitiline kriis paremale järjele kuna võimule jäid ainult kindla sihiga poliitikud. Võimu püsimine väikese Pätsi seotud grupi käes võimaldas 1939. aastal neile survet saavutamaks Nõukogude Liidul sõjaväebaaside toomiseks Eesti pinnale see on väga vaieldav küsimus, arvatakse et sellega kaasneski nõukogude võim uuesti Eestis. Mina arvan, et
kokku. Tseppelini e hunteri sõlm Saab lihtsalt lahti harutada, ka peale suurt koormust.Kahe sõlme sidumiseks.Ei jookse kinni. Õhulaevu seoti sellega Lamesõlm Lamesõlme kasutatakse omavahel erineva jämedusega trosside sidumisel. Ka ühejämedusi, kui on suured pinged. Kaluriaas e ankrusõlm Kaluriaasa kasutatakse, kui on vaja trosse või püüniseid kinnitada. Sõlm ei jookse kinni ning tuleb kergelt lahti. Vebling ehk seasõrg Veeblingusõlmega (ka seasõrg) seotakse veeblingud vahevantide külge ning kinnitatakse trossid ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
