Vanemlus. Kasvatusstiilid, võrdlus, analüüs. 1. Võrdle hästi toimivat ja düsfunktsionaalset perekonda. Hästi toimivas perekonnas on igal pereliikmel oma roll ja tööülesanded. Hoolitakse üksteise tunnetest, kuulatakse üksteist ära ja aidatakse, kui keegi abi peaks vajama. Hästi toimivas perekonnas on kõik läbi mõeldud ja organiseeritud. Üldiselt ei jäeta asju juhuse hoolde. Pereliikmed saavad omavahel üldjuhul hästi läbi, nende vahel valitseb harmoonia ja armastus. Kõik panustavad perekonda ja saavad sealt ka vastutänu. Düsfunktsionaalses perekonnas on rollid pereliikmete vahel ebaühtlaselt jaotunud või vanemad on loobunud oma rollist olla ema või isa. Näiteks isa on muutunud rahakotiks, lastehoidjaks või remondimasinaks ja laps/lapsed ja ema naudivad elu. Tänapäeval leidub ka vastupidiseid situatsioone, kus naine on peamine perekonna ülalpidaja ja mees on kodune, lastehoidja. Kuna rollid on ebaühtlaselt jaotunud on ka n...
funktsionalismist 5. Kuidas avaldus postmodernism maalikunstis? Kust võeti sageli piltide aine? V: Maalikunstis avaldus postmodernism kas mineviku kujutamisega, mineviku ja oleviku sidumisega, või tsiteerimise näol. Piltide aine võeti sageli antiikmütoloogiast. 6.Mida tähendab maalikunstis tsiteerimine? V:Tsiteeriti kolmel erineval moel: 1)aluseks võeti vana teose kompositsioon, kuid maaliti sinna teistsugused tegelased 2)loodi pinged uue ja vana vahel, mis paneb märkama erinevusi ja sunnib neist mõtlema 3)eesmärgiks võis olla ka nali, iroonia või paroodia, samas võis see edastada ka irriteerivaid ühiskondlikke sõnumeid 7. Milliseid kunstisiseseid või kunsti väliseid põhjuseid oli postmodernismil? V: Kunsti sisesed põhjused olid eelkõige tüdimus modernismist. Kunsti välised põhjused oli poliitilised muutused aga ka muutused väärtushinnangutes, mida kunstnikud avalikult taunisid.
1948-49 1950-53 1962 1964-73 1979-89 Lääne-Berliin ja Põhja-Korea ja Kuuba ja USA, Vietnam ja USA Afganistan ja NSVL Lõuna-Korea, NSVL NSVL USA Toimus Saksamaa Hukkus ~1 mln Kriisi lõpuks Inimkaotused, Inimkaotused, lõplik lõhenemine. inimest ja säilis pinged säilisid, USA Afganistani 2 Korea USA ja NSVL sõjavastane põgenike vaenutsevat suhted protest, kahe naasemine riiki. halvenesid. Vietnami kodumaale, ühendamine. kommunistide kukutamine,
III pt ül 5 Sarnasused: mõlemad, nii soome kui eesti , soovisid endale oma riigis võimu. Erinevused: Soomlased ei olnud enam rahul vaid autonoomiaga vaid leidsid et riik saab eksisteerida siis kui see kuulub soomlastele, nad soovisid tungivalt riiki endale saada. Eestimaal oldi märksa rahulikumad. Üritati vähemalt omavalitsustes võimule saada. III pt ül 6 Sarnasused: poliitiliste erakondade moodustamine, sotsiaalsed pinged Erinevused: IV pt ül 2 Tänu rongidele muutus eelnev transportimine hõlpsamaks. Nüüd veeti odavalt, rohkem ja kiiremini. Sidetehnikaareng muutis informatsiooni kättesaadavamaks maailm muutus justkui väiksemaks. Avastused füüsikas tekitasid õudust füüsikutes kui ka tavainimestes, sest nüüd tundus maailm veelgi salapärasem. IV pt ül 3 Ekspressionism igaüks sai enda mõtted ja tunded kunstis avaldada. IV pt ül 5
Olenevalt jõust, millele vastupanu osutatakise jagunevad ka tugevuse liigd. Eristatakse: surve-, tõmbe-, painde-, väände-, nihketugevust .Puidu puhul eristatakse neid kõiki veel pikki- ja ristikiudu. Puidu vastupanu tõmbetugevusele pikkikiudu on suurem ligi 2-5% vastupanust tõmbetugevusele ristikiudu. Pinge- sisejõud materjalis, mis tekib välisjõudude toimel ehk keha sees tekiv vastumõju e vastupanu vastavale välisjõule. Välisjõudude kasvamisel kasvavad materjalis ka pinged, pinged kasvavad kuni ületatakse tugevuse piir ja ja materjal puruneb. 3.Liim- vedel või plastne aine, mis moodustab teatud tingimustel erinevate materjalide vahel tugeva sideme. Liim tungib puidu rakkude vahele, rakuõõntesse ja moodustab liimitavate pindade vahel väga õhukese liimikihi. Kõvastudes seob see pinnad suure arvu üli peente niitidena. Liimliite tugevus oleneb, kui sügavale ja ühtlaselt tungib liimliimitavatesse pindadesse ja kui tihedalt need pinnad ühtivad. Liimiprotsess:
tugevus väheneb kuni 2 korda, sõltuvalt suhtest σmax/σmin (halvim olukord suhte – 1 korral). Kui pinge jääb väiksemaks väsimustuge- vusest fF (joonisel 1.6 pinged σ1 ja σ2 ,siis tsüklite arvu kasvades plastsete deformatsioonide juurdekasv sumbub ja betoon ei purune, vastasel korral (pinge σ3 joonisel) deformatsioonide juurde- kasv ei sumbu, mis viib betooni puru-
Eeldades, et sisemine raadius a = 5 tolli ja välimine raadius b = 8 tolli, surveanuma materjaliks on ASTM36 teras. Seda sorti terase tugevuspiir on 36 ksi = 3600 psi = 248211360 Pa. Tugevuspiir näitab, kui suurele rõhule antud materjal vastu peab, ilma et ta ei deformeeruks lõplikult. 36 ksi on viimane piir, millest ASTM36 teras peale rõhu eemaldamist originaalkuju taastab. Kaks koormusandurit, mis on ühendatud tangentsiaalselt sisemisele ja välimisele raadiusele mõõdavad järgmised pinged Et r =a = 0.00077462 Et r =b = 0.00038462 maksimaalsel vajalikul rõhul. Pinge näitab materjali originaal ja rõhu tagajärjel tekitatud oleku erinevust. Pingel ühikud puuduvad ja arvutatakse valemiga kus, on pinge on materjali algne pikkus. on materjali pikkus rõhu all. Lahendus Kuna nihe, pinge ja raadius on seotud valemiga u
6)Laovarustus ja hooldus- ladude mehhaniseerimine b)kaudkulud 7)Töötajate ohutus- ohtlikud töökohad, kuna suured sõidukid, erinevad Tegevused Kulukoht mehhanismid, tervistkahjustavad kaubad, pinged jne. Teenused Kulukandjad 68. Millised tegurid mõjutavad ladude arvu? mõjutab: *firma suurus- rahvusvahelistel firmadel rohkem *väikeste koguste ostjad- kui on palju siis läheb vaja hajutatud laosüsteemi *klienditeenindustase- kui sageli on kiireid tellimusi *kulud (varud,
rahvusvaheliste küsimuste lahendamisest diplomaatilisel teel. Pilt 7. Maja Venemaa andis teisipäeval Vene-Hiina piirilepingu lisa alusel Hiinale üle Yinlongi (Tarabarovi) saare, pool Heixiazi (Bolsoi Ussuriiski) saarest ning Bolsoi saare Arguni jõel, Tsitaa oblastis, Ida-Siberis. Leping sõlmiti 14. septembril 2004 Venemaa tollase presidendi Vladimir Putini ja Hiina juhtide vahel, teatab RIA Novosti. Nõukogude ajal, kui Pekingi ja Moskva vahel olid pinged, olid Tarabarovi ja Bolsoi Ussuriiski saared strateegiliselt tähtsad Habarovski linna kaitsmisel võimaliku Hiina sõjalise rünnaku eest. Bolsoi Ussuriiski saarest sai Nõukogude ajal võimas tugipunkt. 6 Majandusuudised Majandus Kõrgem käibemaks kirjastustele surmahoobiks
jagamises. · Bulgaaria vastu astusid välja Serbia, Kreeka; hiljem ka Rumeenia ja Türgi. · Bulgaaria sai lüüa. · 1913.a. sõlmiti Bukaresti rahu, millega Bulgaaria kaotas esimeses Balkani sõjas võidetud alad ja lisaks sellele ka osa oma põlisaladest. · NB! Balkani sõdade tulemusena tugevnes Serbia riik, mis taotles poolsaarel Suur-Serbia riigi loomist. Selle tõttu kasvasid Serbia pinged Austria-Ungariga (kes samuti üritas laieneda Balkani slaavi alade arvelt. Probleemi teravdas omakorda Serbia liidusuhted Venemaaga ja Austria-Ungari liidusuhted Saksamaaga. Balkani püssirohukelder 19. saj. Tehti seal türgi vastu ülestõus ja tekkisid Kreeka, Serbia, Bulgaaria ja Monte Negro. 1912 moodustasid nad liidu ja ründasid koos Türgit (1. balkani sõda). Türgi kaotas peaaegu kõik EU valdused. 1908 okupeeris AU Balkani piirkonna
HOLLANDI MAJANDUS referaat SISSEJUHATUS Holland on riik Lääne- Euroopas Põhjamere ääres. Holland asub Reini ja Maasi alamjooksul ja omab Lääne- Friisi saari. Holland on pindalalt Eestist väiksem. Hollandi pindala on 36 900 km2 ja koos siseveekogudega 41 526 km2. Hollandi rahvaarv ületab aga suuresti Eesti rahva- arvu. Hollandis elab 2007. aasta seisuga 16 366 600 elanikku. Hollandi pealinn on Amsterdam ja Holland on jaotatud 11 provintsiks. Ametlikuks riigikeeleks on hollandi keel ja rahaühikuks on kulden. Erinevalt Eestist ei asu Hollandi valitsuse residents pealinnas. Residents asub suuruselt kolmandas linnas Haagis. Holland on väga kuulus oma sadamate ja mereteede poolest. Suuruselt teises linnas Rotterdamis on üks maailma suurimaid sadamaid. Holland on riigikorralt konstitutsiooniline monarhia ja riigipeaks on kuningas. Põhirahvuseks on hollandlased. Hollandlaste loomulik iive on keskmi...
sulges mõneks kuuks Jakobsoni ajalehe. Ebaõnnestus ka Jakobsoni katse saada toetust vene liberaalsetelt ringkondadelt. Jakobsoni poliitika toetus eeskätt jõukale talurahvale. 1878.aastal tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel tõsised lahkhelid viimase teravate artiklite pärast luteri vaimulikkonna vastu , kuhu ameti poolest kuulus ka Hurt. Avalikus kirjas teatas Hurt ,et ta astub ,,Sakala" kaastööliste seast välja . Süvenesid ka vanad pinged Jakobsoni ja Jannseni vahel . Jannsen leidis,et polevat õige lugeda teda vanameelsete hulka üksnes seetõttu,et ta ,,päägu vastu seina ei taha tükkida". Ägenenud ajakirjanduslik võitlus ning Jannsenile esitatud süüdistused müüdavuses aitasid 1880.a. novembris kaasa tema tervise halvenemisele -halvatusele. Jakobson asus oma pooldajatega seni Hurda poolt juhitud rahvuslikke seltse üle võtma . 1881.aastal valiti Jakobson tagasiastunud Hurda asemele Eesti kirjameeste Seltsi presidendiks
Neil oli niigi rahapuudus ning nad ei jaksanud kõrgeid makse maksta. Eelkõige oleksid pidanud riigi heaolu tagamiseks maksma makse aadlikud, kel arvatavasti raha oli kõige rohkem. See oli ebaaus vaesema kihi inimeste suhtes, kel niigi oli raske, kuid paratamatult see ei huvitanud tol ajal aadlikke ja teisi tähtsamaid isikuid absoluutselt. Majanduskriis süvenes üha enam. Riigisisesed ühiskondlikud,poliitilised,rahanduslikud ja majanduslikud pinged viisid väljapääsmatu rahandusliku olukorrani. 1789. aasta 5.mail kogunesid Versaillesse generaalstaadid,kus kolmas seisus nõudis uut hääletussüsteemi. Kahjuks puudus kokku tulnud saadikute vahel üksmeel, mistõttu lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versaillest ja kuulutasid end 17.juunil 1789. aastal kogu rahva esindusorganiks ehk Rahvuskoguks. Rahvuskogu oli kogu rahva vaieldamatu esindusorgan. Hiljem liitusid Rahvuskoguga osa aadlikke ja vaimulikke
veebruariks afganistaanist välja. 1988. a. Märtsis suudeti lõpetada kodusõda Nicaraguas, lahenesid ka mitmed teised regionaalsed konfliktid. Rahvuslik vabadusliikumine NSVLis. Esialgu arenes perestroika rohkem NSVLi võimukeskutes, peagi aga asusid rahvuslikud opositsiooniliikumised perestroika ja glasnosti pakutud võimalusi ära kasutama, esialgu küll suhteliselt ettevaatlikut. Mõnel pool ilmnesid pärast surve nõrgemist seni maha vaikitud rahvuslikud pinged.Kõige paremini suutsid perestroika võimalusi ära kasutada Baltimaad. 1986-1987. aastal peamiselt keskkonnakaitse loosungite all alanud vabadusliikumine kasvas edust innustust saades 1987. aasta teiseks pooleks üle poliitiliseks meeleavalduseks. 23.08. 1987 nõuti meeleavaldustel kõigis koles Balti vabariigi pealinnas MRP salaprotokollide avalikusta- mist ning tühistamist.Lääne avalikkuse tähelepanu tõttu ei söandanud võimud demonstratsioone keelata ega jõuga laiali ajada
vannahjudes. Keetmise tulemusel saadakse vedel klaasimass. *puhumine(kõige levinum) *ilma vormita või vormiga *vabal puhumisel saadakse tooted erineva suuruse ja kujuga.(tootlikus on väike) *pressimine- kasutatakse kahest poolest koosnevat vormi, mille sisse pannakse sulam. Enamasti on sellised nõud massiivsed paksu seinalised. Kujult silindrid,kandilised, või ülevalt laienev. *presspuhumine-sulamass(ülevalt laienevad kausid) Aeglane jahtumine e. Lõõmumisel kõrvaldatakse klaasist pinged, suureneb klaasi mehaaniline tugevus. Aeglane klaasi jahtumine väldib klaasi iseeneselist purunemise. *Harilik klaas-kõige massilisemalt toodeta klaas-pudeli-ja aknaklaas. Akna ja pudeliklaasi peamine erinevus seisneb värvuses. Aknaklaas jaguneb kvaliteedi järgi 3 sorti. Vitriinklaas võib olla poleeritud, seda kasutatakse suurte pindade katmiseks. Klaasi pakitakse mingi pehme materjaliga polstertatud kastidesse. Kvaliteetsemate klaaside pakimisel asetatakse nende vahele paberilehed. Klaasi
tollane Eesti NSV valitsus, osaliselt Moskva. Mitmed IME põhimõtted rakendati ellu. Kokkuvõttes oli majandusuuenduste eesmärgiks käsumajanduse lammutamine ning erasektorile soodsamate majandamistingimuste loomine. Kuid side liidulise majandussüsteemiga takistas põhjalikumate reformide teostamist. Senise majandusmudeli osaline lammutamine põhjustas majandusliku languse, millega kaasnesid hinnatõus ja inflatsioon. Ühiskonnas kasvasid sotsiaalsed pinged, mida süvendasid toidutalongid, ostutsekid, pikad järjekorrad ning väljamaksmata palgad ja pensionid. Eesti Muinsuskaitse Selts 1987.lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon - Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS). Loomeliitude ühispleenum 1988. aasta aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuenemisprotsessi lülitusid haritlased. Pleenumil pöörati
keda oli üks. Berte oli esimene, kes lavale ilmus, pöördudes publiku poole ja jutustades oma töökohast uue perekonna juures. Ka see roll oli hästi välja mängitud, võis saada aimu tema usinusest ja elevusest. Berte, mitte ainukesena, kartis Heddat, kuid püüdis talle meeldida, seevastu oli ta kiindunud "peremehesse". Suurem osa etendusest oli ta siiski kas lava taga või toimetas vaikselt sündmustiku tagaplaanil. Tegelastevahelised suhted ja pinged ning ka nende sisemised konfliktid tulid näitlejate liikumise ja tegutsemisega hästi esile. Näiteks mehed, kes Heddast sisse võetud on, tiirlevad tema ümber. Samamoodi on Thea ja Hedda puhul liikumisest aru saada nende suhetest: Thea istub algul korralikult ühe koha peal ja allub naise korraldustele, kusjuures Hedda üritab ta näo juures tikku põlema panna ja teda ehmatada. Samas on rollid rajatud paljuski ka kõnele, sest suurem osa sündmustikust selgub nende omavahelisest dialoogist
d. Suurendada terase sitkust kõvaduse ja tugevuse arvelt tagamaks optimaalsed detaili omadused Küsimus 4 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on kiire jahutamise eesmärk? Vali üks või enam: a. Kiirel jahutusel tekivad tasakaalu oleku struktuurid, mis tagavad hea tugevuse ja kõvaduse b. Kiire jahutus on vajalik austeniidi stabiliseerimiseks madalatel temperatuuridel, et see säiliks ka toatemperatuuril kogu ulatuses c. Joonpaisumisest tekitatud pinged, mis tagavad suure kõvaduse d. Austeniidi kiirel jahutamisel ei lagune see ferriidi ja tsementiidi faasideks vaid tekib, martensiit, mis tekitab suure kõvaduse Küsimus 5 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millistest operatsioonidest ja järjekorrast koosneb süsinikterase karastamine ja noolutamine? Vali üks või enam: a. Austenitiseerimine, aeglane jahutus, noolutamine b. Noolutamine, kiire jahutus (karastus), austenitiseerimine c
Nii juhtuski, et kuningad läksid sõtta muudel eesmärkidel, aga enese õigustamiseks toodi väljamõeldud põhjused. 9. Kolmekümneaastane sõda 1618-1648 toimus Saksamaal sõda, kus sõdisid keiser ja Katoliiklik liiga ning teisel pool Protestantlik Unioon. See oli paljusid Euroopa riike kaasanud sõda, mis jäi viimaseks Euroopas toimunud ususõjaks. Eesmärgiks oli Habsburgide võimu vähendada, sest nendele kuulus suur osa Euroopast. Suurriikide vahel olid suured pinged. Tulemuseks nõrgendab Prantsusmaa Saksamaad ning Rootsi kehtestab ülemvõimu Läänemerel. 1648. aastal Vestfaali rahu. 10. Põhjasõda Toimus 1700.-1721. aastal Põhilised sõdijad oli Venemaa ja Rootsi. Venemaa eesmärk oli kehtestada ülemvõimu Läänemerel. 1709. a – Poltaava lahing – rootslased piirasid Karl XII juhtimisel Poltaava ümber, kuid said sealt lüüa. 1721. aastal lõppeb sõda Uusikaupunki rahuga.
Küsimus 4 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on kiire jahutamise eesmärk? Vali üks või enam: a. Austeniidi kiirel jahutamisel ei lagune see ferriidi ja tsementiidi faasideks vaid tekib, martensiit, mis tekitab suure kõvaduse b. Kiire jahutus on vajalik austeniidi stabiliseerimiseks madalatel temperatuuridel, et see säiliks ka toatemperatuuril kogu ulatuses c. Joonpaisumisest tekitatud pinged, mis tagavad suure kõvaduse d. Kiirel jahutusel tekivad tasakaalu oleku struktuurid, mis tagavad hea tugevuse ja kõvaduse Küsimus 5 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millistest operatsioonidest ja järjekorrast koosneb süsinikterase karastamine ja noolutamine? Vali üks või enam: a. Austenitiseerimine, kiire jahutus, vanandamine b. Noolutamine, kiire jahutus (karastus), austenitiseerimine c
siis päris juhataja pidevalt aru, miks on tal kaebused sellelt ühelt kolleegilt, kes kaebab, et kõik väldivad teda ja ei suhtle temaga. Arutasime omakeskis ja ka ülemusega, mida teha, nii koos selle kolleegiga kui ka ilma temata. Lahendust ei suudetud leida. Mõni aeg kestis selline pinge ja osad inimesed kaalusid töölt lahkumist kui tuli uudis, et see kolleeg lahkub meie osakonnast ja asub tööle teise osakonda. Meil on taolised isiklikud pinged nüüd lahenenud ja töötame endistviisi ja keegi vastikustundega tööle ei lähe. Kuuldavasti lahkus see kolleeg ka teisest osakonnast üsna pea ja ka seal oli ta kõigiga riidu läinud. Arvasime siis, et võib-olla siiski oli selle inimese isiklikus käitumises midagi valesti kuna me kõik analüüsisime ka ennast ja kui üks inimene läheb kõigiga riidu, siis vist on ikka pigem viga temas. Tema kusjuures ei tunnistanud, et viga on temas vaid süüdistas teisi. Meie otsest tööalast
Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel Levisid erinevad ühiskondlikud liikumised ja ideoloogiad, nt antisemitism, natsionalism, marksism, sotsiaaldemokraatia, revisionism... 2. Majanduse iseloomulikud jooned: turusuhete tähtsus suurenes suurenes konkurents globaliseerumine e üleilmastumine riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem > pinged, kriisid majandus arenes kiirelt, aga ebaühtlaselt, (tsükliline areng)arenenud Saksamaa, USA rasketööstuse areng 3. Sõjalised blokid: Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari (1879), Itaalia (1882) Antant: Venemaa-Prantsusmaa (1893); Prantsusmaa Suurbritannia (1904), Suurbritannia Venemaa (1907) USA välispoliitika: isolatsionistlik poliitika Euroopa suhtes kuni II ms-ni 4. Esimene maailmasõda : aug 1914 11.11.1918 Põhjused:
1907. aastal lõid need riigid liidu, mille nimeks sai Antant. Antanti lepingus jagati mõjusfäärid Aafrikas ja Aasias. 2. Sõja põhjused: Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi kuuluvuse pärast Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkanil Kolooniate ümberjagamine Natsionalism - rahvuliku ärkamise periood Militarism ja võidurelvastumine Riikide, inimeste isiklikud ambitsioonid Pidevad suurriikide vahelised pinged ja ebastabiilsus Kultuurierinevused ja fatalism (usk saatuse kõikemääravasse jõusse) 3. Sõja ajend 28. juunil 1914 tapeti Sarajevos Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand Serbia terroristi Garvilo Princip´i poolt. 4. Sõja kuulutamised 28.juuli 1914 Austria-Ungari kuulutab sõja Serbiale 1.august 1914 Saksamaa kuulutab sõja Venemaale 3. august 1914 Saksamaa kuulutab sõja Prantsusmaale 4. august 1914 Suurbritannia kuulutab sõja Saksamaale 5
Sellal kui Kolumbuse alamad La Isabelas tõelise türanniga kohanema pidid, oli temal voli ise oma saatuse üle otsustada. Peagi otsustas ta merele minna ning uurida Kuuba ja Jamaica rannikut. La Isabelat jäi kamandama Kolumbuse noorem vend Diego.Diego juhtimise all muutus olukord veelgi hullemaks. Kui Kolumbus saarele tagasi jõudis, leidis ta oma koloonia kokkuvarisemise äärelt. Surnuaed oli värskeid haudu täis ning pinged kohalike ja kolonistide vahel olid laes. Oma meestest süüdlaste karistamise asemel otsustas Kolumbus hoopiski pärismaalastele kätte maksta.1495. aasta märtsis kogus Kolumbus umbes 200 ratsanikku ning läks põliselanike vastu sõtta. Kohalikud ei saanud hispaanlaste tulirelvade ja turviste vastu. Toores vägivald ja terror muutusid igapäevaseks. 1495. aastal juurutas Kolumbus brutaalse maksusüsteemi. Iga 14 kuni 70 aasta vanune indiaanlane pidi igal kolmandal kuul
3 elu ülesannet : töö ühiskonnale kasulik, armastus- heteroseksuaalsus, koostöö kahe inimese vahel, sõprus-soov tegutseda samasugustega. Ülemäärane alaväärsustunne, ärahellitatus ja hüljatus tekitavad isolatsiooni. 8. Reich Tahtis Freudi ja Marksi õpetust siduda freudomarksistid. Kehale suunatud psühhoteraapia inimese kehas peab liikuma energia. ,,Keha soomusrüü" lihaspinged, mis ei lase ringelda energial, need pinged nõrgendavad valu ja emotsioonid on nullitud. Ta teooria on erinevad füüsilised harjutused, mis need pinged eemaldab. Piirkonnad ehk segmendid : silmad, kulmud, laup ; suu, lõug ; kael, kurk ; rindmiku ülaosa ; diafragma ; kõhupiirkond ; vaagen. Pinged tekivad mitmes piirkonnas. Ühiskonda paremaks muutes ei piisa majanduslikust ja ühiskondlikust revolutsioonist, on ka seksuaalrevolutsiooni vaja. Tervis oleneb ka nende vajaduste rahuldamisest
N = const N epüür Joonis 2.13 2.4. Normaalpinged pikkel 2.4.1. Pinge kui taandatud sisejõud Pinge = sisejõu intensiivsus mõttelise sisepinna mingis punktis (pinnaühiku kohta tulev sisejõud ehk sisejõu tihedus lõikepinna mingis punktis) Pinged jagunevad oma olemuselt (Joon. 2.14): · normaalpinged = kui sisejõu mõjumise siht ühtib antud lõike normaali sihiga; · nihkepinged = kui sisejõu mõjumise siht on lõike normaali sihiga risti. Normaalpinge Nihkepinge F Välisjõud F
23 = 1.23 ; sisepunktis O1 (A.M.Wahl, 1929, toodud ilma tuletuseta): A A Priit Põdra, 2004 222 Tugevusanalüüsi alused 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS Tihe keerdvedru Lõike sisejõud ja pinged D F F O1 T Q epüür
· Kasvamisega ja organismi küpsemisega, · Iseseisvumisega, · Oma tee leidmisega elus, · Isiklike suhetega, · Väsitava ja stressirohke koolieluga, · Vanemate esitatud nõudmistega. Selleks vajalikud oskused ja kogemused tal aga puuduvad. Katsumused, mis võivad noort tabada: · Rahulolematus oma välimusega, · Armusuhte purunemine, · Pettumine sõbras, · Negatiivne seksuaalne kogemus, varane rasedus, · Pinged perekonnas, · Pidev kritiseerimine vanemate ja õpetajate poolt, 5 · Võimetus toime tulla esitavate nõudmistega, · Rahapuudus, · Soov olla üliedukas, · Seksuaalne, füüsiline või emotsionaalne vägivald, · Probleemid koolis, · Lähedase inimese kaotus, · Mure oma tuleviku pärast.
miljardit aastat tagasi tegutsenud vulkaanidest. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapinna kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang, kannab nimetust maavärina kolle (fookus). Vahetult kolde kohal olevat maapinnal asuvat paika nimetatakse maavärina keskmeks (epitsentriks). Murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged levivad maavärina koldest eemale seismiste lainetena. Eristatakse keha-(ruumi-) ja pinnalaineid. Esimesed levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilained õhus, teised aga piki maapinda epitsentrist eemale nagu veelained vettevisatud kivist. Pinnalained levivad kehalainetest aeglasemalt ja sumbuvad maapõues sügavuse suurenedes nagu veelained meres. Kehalainete seas eristatakse kiiremaid P-laineid ehk pikilaineid, mis
depressiooniks. Samuti on võimalik, etdepressioonihaige kannab aastaid pidevalt tugevneva ning täielikult mittetaanduva depressiooni all. Sellistel juhtudel räägitakse düstüümsetest häiretest. Depressioon tabab kogu inimese keha. Depressiooni põhjused Mõned depressiooni võrmid esinevad sagedamini perekonniti, seega võib pärilikkusel olla oma osa. Ilmselgelt on haiguse vallandajaks vajalikud lisafaktorid, milleks võivad olla pinged kodus, tööl või koolis. Depressioon esineb ka inimestel, kelle perekonnas pole depressiooni kunagi olnud. Depressioonile kalduvad madala enesehinnanguga inimesed, kes näevad pidevalt ennast ja ümbritsevat negatiivses valguses või taluvad pingeid halvasti. Haigused nagu ajuinsult, südameinfarkt, vähktõbi jt. võivad põhjustada depressiivseid häireid, mis muudab haige apaatseks. Nad ei ole valmis oma ihuliste vajaduste eest hoolitsema ning nende tervenemisaeg pikeneb.
2. OLUKORRA HINDAMINE Kommunikatsiooni probleemid Puudub otsekontakt kontori juhataja ja töötajate vahel (Anni konfliktne iseloom). Organisatsioon on killustatud, st eri osakonnad on on teineteisest liiga eraldatud. Kommunikatsioon oli valdavalt ühesuunaline, millest võisid tekkida infokaod, mis omakorda põhjustasid pingeid kolleegide vahel. Liiga suur eraldatus erinevate tööülesannetega inimeste vahel. Lisaks suhtlemisprobleemid ja pinged, mis olid tingitud palkade erinevustest ja tulemuspalgasüsteemi rakendamisest. Ei korraldata üritusi, milles võtaksid osa kõik panga kontori töötajad. See ei aita kaasa üksteise parema tundma õppimisele. Lisaks ei korraldata regulaarseid koosolekuid, kus oleks kogu organisatsioon kaasatud ning seal oleks võimalik arutada suuremaid probleeme ning küsimusi, mis hõlmaksid rohkem kui ühte osakonda. Liiga kõrgelt spetsialiseeritud töö
1...2 korda kiiremini kui tangetsiaalsuunas. Pikisuunaliselt eemaldub 5...25 korda kiiremini. Niiskussisaldused : · Värske ehk toores 88-100 % · Poolkuiv 23-30 % · Transportkuiv 22 % · Õhukuiv 15-20 % · Ruumikuiv 8-12 % · Absoluutselt kuiv 0 % 24. Kui puitu kuivatada alla niiskuse küllastuspunkti, hakkab seotud vesi rakuseintes aurustuma ja väheneb rakuseinte ruumala. Muutus toob kaasa pinged materjalis. Kahanemine kolmes põhisuunas : Tangentsiaalne(2) radiaalne (1) pikisuunas (0,1) Tangentsiaalse ja radiaalse kahanemissuuruste suhtes nim. Anisotroopiaks. Puidu kahanemisel või paisumisel puidus tekkivate sisepingete tagajärjel toimuvad ruumilised muudatused. ,,Puit töötab" ehk puidutükk kohandab oma ruumala vastavalt niiskuse muutustele. · Tugevalt töötavad : pärn ja pöök
19.saj lõpul jõudis maailma imperialismiajastu. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvaste võrdsuse põhimõttest, suuremate rahvaste juures tõstis pead sovinism e. marurahvuslus, nurgakiviks oli oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Riigi huvid kõikjal maailmas, koloniaalvallutused ja majanduslik mõjuvõim. Vähem arenenud maad muudeti tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning turuks. Levis Euroopa tsivilisatsioon, juhtmõtteks isikuvabadus, eraomand ja demokraatia (ainuvõimalik), muid poliitilisi kordi peeti mittetsiviliseerituks ja mahajäänuks. Suurriigid Poliitiline olukord Majanduslik olukord Välispoliitilised taotlused Suurbritannia *põhiseaduslik monarhia *vabakaubandus *rivaliteet Saksamaaga *...
1865 – Vanemuise Selts 1869 – I üldlaulupidu 1870 – “Saaremaa onupoeg” – L. Koidula 1878 – Sakala ilmumine 5) SUUR LÕHE 1878 tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel lahkhelid, seoses Jakobsoni teravate artiklitega luteri vaimulikkonna vastu, kuhu kuulus ka Hurt. Samas tekkisid Hurda probleemid ka sakslastest ametikaaslastega. Hurt läks selle peale Peterburi Jaani kiriku eesti koguduse õpetajaks (1880). Süvenesid pinged Jannseni ja Jakobsoni vahel, Jakobson süüdistas Jannsenit vana-meelsuses, edasised süüdistused ja muud pinged aitasid kaasa Jannseni halvatusele (1880 lõpp). Jakobson asus oma pooldajatega üle võtma Hurda poolt juhitud seltse, 1881 valiti ta EKS presidendiks, millepärast astusid sealt välja Hurda pooldajad. 1882 Jakobson haigestus kopsupõletikku ja suri. Köleri tähtsus hakkas tõusma. 10. teema: Eesti 19. Saj teisel poolel 1) Manasseini revisjon
Majandusrühm Rahvuslikuks Keskerakonnaks, agraalparteid ühinesid Põllumeestekogude ja Põllumeeste, Asunikkude ning Väikemaapidajate Koondiseks (mitteametlikult Ühinenud Põllumeeste Erakond). Suured liitparteid osutusid ebapüsivaks ja lagunesid peagi. 1920. aastate I poolel ähvardas riigi sisejulgeolekut NSV Liidust juhitud kommunistlik õõnestustegevus, mida soodustasid majanduse ümberkorraldamise raskused ja majanduskriisi (1923-1924) tekitatud sotsiaalsed pinged. Riigi julgeoleku kaitseks rakendas valitsus kaitseseisukorra, mis kehtis täielikult või osaliselt kogu esimese iseseisvusaja, ja repressiivseid abinõusid, sealhulgas sõjakohtute mõistetud surmanuhtlust. 1918-1940 peeti kommunistide ja nende toetajate üle 959 poliitilist protsessi, kohtualuseid oli üle 2355. 1. Detsembril 1924 tegid kommunistid J. Anveldi juhtimisel Tallinnas relvastatud riigipöördekatse, milles osales üle 300 mehe. Putsi inspireeris Komintern ja see valmistati ette
11. Elektriohutus Madalpinge: alla 1000V Kõrgepinge: üle 1000V Elektritraumad: töö pingestatud ahelas ilma kaitsevahenditeta Põletused Elektrilöök Näide Grupiline surmajuhtum kõrgepingejuhtmete lähedal autokraanaga töötamisel. 29. juulil töötas objektil kraanajuht, kes lasti vabaks seoses isa surmaga. 30. juuli hommikul otsustati direktori juures nõupidamisel määrata autokraanale tööle kooli õppemeister, kellel ei olnud kutsetunnistust. Õnnetus toimus järgmisel päeval 1. augustil. Töö toimus 15 kV-se elektriliini ohtlikus tsoonis, kuid peainsener ega kraana korrasoleku eest vastutaja ei tundnud kraana asukoha vastu huvi. Tööleht oli täitmata. Kraananoole transpordiasendisse pööramisel puutus koormatross vastu elektriliini äärmist juhet 6,1 m kõrgusel maapinnast. Selle tagajärjel sattusid kraana tugikäppi paigaldanud 4 meest voolu alla. Kaks neist said surma. Teisaldatavat maandust ei kasutatud, ohtliku pinge signalisatsioon oli välja ...
Vahelagi võtab selle Kuna vaadeldava tala hor.koormustele. vahelagi koormuse vastu ja kannab kõrgus(B) on suur, siis moodustab suure plaadi, mis edasi põikseintele. Põikseinad läbipained hor.suunas omas pinnas ei deformeeru. maandavad koormuse. tuulekoormusest on väga Välissein töötab Vahelae töötamise skeem väikesed. Praktilistes horisontaalkoormusele hor.koormusele. joonis. Pinged arvutustes võib vahelae plaadina, mis on kontuuril laes hor.koormusest. Lae lugeda absoluutselt jäigaks. toetatud. Skeem 8.5 Kuna töötamine põikjõule. Skeem Summaarne tuulekoormus põikseinte vahe on tavaliselt 8.9 Lagi peab olema W=w*l jaotub kõigi suurem kui korruse kõrgus, konstrueeritud põikseinte vahel võrdeliselt
INGLISMAA UUSAJAL 16.saj 1) Reformatsioon: Henry VII a) Mary üritas taastada katoliku kirikut b) Usutülid jätkuvad ka veel 17.saj 2) Elisabeth I ( 1558-1603) a) Inglismaal taastati anglikaani kirik. See tagab stabiilse sisemise arengu b) Inglismaast sai tugev tööstusriik c) Inglismaa ei sõltu enam teistest tugevatest Euroopa riikidest d) Kultuuri õitseng 3) Puritanism a) Oli ideoloogia, mis nõudis anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliku kiriku nõuetest. b) Tekkis palju erinevaid suundi c) Puritaanid rõhutasid vagadust, tagasihoidlikkust, ülimat distsipliini. 17.saj · Troonile sai sotimaa valitseja James I. ALGAB STUARTITE DÜNASTIA · James I üritas taastada katoliiklust, üritab valitseda absolutistlikult Pinged kuninga ja parlamendi vahel järgmise kuninga Charles I ajal. Kodusõda Inglismaal · Kutsuti kokku parlament (1640) · 1642 parlamendi ja kuniga vahel suur tüli See muu...
Louis XIV peetud sõjad nõudsid palju raha. Riigikassa täitmiseks ei põlatud müüa aadlitiitleid või ametikohti, sest nii saadi suuri tulusid. Colbert rentis maksukogumisõiguse jõukamatele kaupmeestele, kes tasusid omast käest piirkonna maksud, seejärel aga nõudsid need hoopis suuremas koguses elanikelt sisse. Taoline kord suurendas niigi kõrget maksukoormat veelgi. LOUIS XIV KIRIKUPOLIITIKA 16. sajandil valitsenud usulised pinged Prantsusmaa katoliiklaste ning hugenottide vahel kestsid ka järgmisel aastasajal. 1598. aastal välja antud Nantesi [nant] ediktiga olid hugenotid, kes moodustasid umbes kümnendiku Prantsusmaa elanikkonnast, saanud õiguse oma jumalateenistusi pidada. Kaitsmaks end katoliiklaste võimalike kallaletungide eest, olid hugenottidel oma väesalgad ja koguni kindlused. Hugenottide eriõigused ei sobinud kokku tugevneva kuningavõimuga. Juba Richelieu
Poeskäimine ja aeg-ajalt iseenda hellitamine mõne ostuga kuuluvad normaalse elu juurde.' Armastust ja elamusi poeriiulilt Odavad väljamüügid, "hullud päevad" ja postkasti potsatavad kataloogid, mis kõik kinnitavad võidu, et seda kaupa ei saa kuskilt mujalt nii odavalt, on suur katsumus paljudele. Tarvitseb vaid võtta telefonitoru - ja peagi võib minna postkontorisse ihaldatud kauba järele. Põhjendusi, miks järjekordselt rahakotirauad lahti teha tegin, leiab ikka: tööl on pinged, pean viima mõtted mujale; tahan rõõmustada oma lähedasi; mees on nii harva kodus ja sõpradel pole minu jaoks kunagi aega. Lohutan ennast uue pluusi või kingadega, mis sest, et polegi kohta, kuhu nendega minna, või et viimati ostetud kingad hõõruvad jalad katki; mul on nii palju tööd ega jää aega lapsega tegelda, ostan talle midagi, mida ta ammu on tahtnud. Ostusõltuvusel on sarnaseid jooni alkoholismi või mängurlusega. Uued esemed
,,PERE VÄGIVALD" On teema millest räägitakse tänapäeval palju . Kuigi seda on ilmnenud alati. Varem tundus see teema tabu millest ei tahetud palju ja valjult rääkida . Koduse vägivalla puhul ilmneb kaks varianti- füüsiline ja psüühiline ( vaimne ) . Füüsiline terror võib ilmneda peres hooti aga vaimset vägivalda võib olla igapäevaselt . Mis siis on vägivald ! Sõnastaks niimoodi- ühe inimese poolt teisele tekitatud füüsiline või moraalne kahju , mis tekitab valu-ja alandustunnet . Väga palju ilmneb seda peres , kus tarbitakse palju alkoholi . See on üks sagedasemaid põhjusi perevägivallaks . Sellega olen mina oma peres kokku puutunud . Enim naistest kannatavad peres muidugi lapsed . Siis kui mehe ja naise vahel tõuseb tüli või mees hoiab kogu peret terrori all , siis lapsed olenevalt vanuseastmest tunnevad endal kohustust vastutada selle eest . Nad ei oska võtta seisukohta . Paljud lapsed arvavad , et süüdi on n...
temast eemale tõmbuma. 2). Analüüsi antud olukorda, kas oleksid saanud teha miskit teisiti! Jah, oleksin saanud teha teisiti seda, et mõelda enne natukene kui midagi ütlen. Vahest ütleme seda mida ei mõtle ja hiljem kahetseme või vabandame! Kas oleksid saanud konflikti ära hoida ja kas see oleks olnud vajalik? Kindlasti oleksin saanud seda ära hoida! Ei ole vaja tühjast tüli teha! Selle konflikti ära hoidmine oleks kindlasti vajalik, sest kui on konflikte siis ka pinged tõusevad ja on ebameeldiv olla! Mida antud olukorrast õppisid? Olukorrast õppisin seda, et me kõik teeme vigu ja keegi ei ole täiuslik. Elus tuleb teha vigu, et neist õppida! Tuleb arvestada teistega ja me peaksime oskama ka oma vigu parandada. 3.) Eneseanalüüs. Minu tüüpkäitumine: Olen väga kaastundlik teiste inimeste suhtes, mulle meeldib teisi aidata. Pean ennast ka üsnagi kohusetundlikuks inimeseks. Mulle meeldib puhtus ja kord. Minu uskumused ja tõekspidamised:
vabadusvõitlused *rahvusvähemuste olukorra halvenemine *naised hoolitsesid pere eest (naiste iseseisvumine ja võrdsete õiguste saavutamine meestega) *naised asusid tööle tehastesse ja kaevandustesse *liberaalse maailmapildi kokkuvarisemine *riik reguleeris majanduselu *riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast *tellimused suurettevõtetele *riik kontrollis ressursside jaotumist *kiirelt kasvas maksukoormus *suured sotsiaalsed pinged ja vastuolud *levisid vasakpoolsed vaated * vähenes religiooni mõju *inimesed pidid piirama kalatoodete, muna, suhkru ja kartuli tarbimist *esmatarbekaupadele seati sisse karmid normid *toodeti eratskaupu *tsiviilelanikkonna kiusamine Milline ja kelle · Ametlikult võimul · Kontrollis võimu kohtadel võim · Esindas · Esindas lihtrahvast kodanluse huve
Sellel ajal oli kolm seisust: esimene seisus koosnes vaimulikest, teine seisus koosnes aadlikutest ja kolmas seisus koosnes talupoegadest ja linnarahvast. Neist maksis makse ainult kolmas seisus, kuhu kuulusid ka pankurid, advokaadid ja arstid. Inimeste sissetulekust läks üle 60% erinevatele maksudele, mille tõttu halvenes riigi majanduslik olukord. Kolmanda seisuse jõukamad tahtsid võrdõiguslikust aadlike ja vaimulikega. Talupojad ei olnud rahul oma suurte koormistega. Need suured pinged viisid väljapääsmatu rahandusliku olukorrani ning 5.mail 1789 kogunesid Versailles'sse üle 175 aasta kokku generaalstaadid. Kuid ka nende seas olid suured vastuolud, sest kolmas seisus nõudis uut hääletussüsteemi. Vas- tuolude pärast lahkusid kolmanda seisuse saadikud generaalstaatide hulgast ning moodustasid Rahvuskogu. See pidi olema kogu rahva vaieldamatu esindusorgan. Rahvuskoguga ühinesid mõned aadlikud ja vaimulikud, kes koos Rahvuskoguga moodustasid Asutava Kogu. Asutava Kogu
REFERAAT LINNADE TEKE JA LINNAKULTUUR Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Keskaegsete linnade tekkimine 4. Linnade välisilme 5. Müürid ja privileegid 6. Elu linnas 7. Linnakultuur 8. Kokkuvõte 9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Keskajal oli tegu eelkõige maaharijate ühiskonnaga, linnamüüride vahel elas inimeste koguarvust vähem kui kümnendik. Sellest hoolimata etendasid linn ja linnakultuur feodaaltsivilisatsiooni arengus väga olulist rolli. Vanaaja ja keskaja linn erinesid olemuslikult ja võttis aega, enne kui peamiselt kaubandusest ja käsitööst elujõudu ammutav uut tüüpi linn välja arenes. Linn tähendab tootmist, kaubandust, äri, kirjalikku kultuuri, kogu piirkonda hõlmavat arenenud haldussüsteemi. Keskaegsete linnade tekkimine Keskaja algusperioodil polnud linnadel peaaegu mingit tähtsust, sest barbarite va...
Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres. Linnade asukoha puhul polnud peamine mitte looduslikasukoht vaid kauplemisvõimalus.Suurimad linnad olid Rooma,Merseilles, Veneetsia, Pariis jne. Linnad.Eluolu ja kultuur Püstitati kindlustatud majad, linnad olid piiretud müüridega. Vasemad linlased pidid elama eeslinnades. Linnaelanike toit oli mitmekesine.Muudeti suhtumist abiellu. Hakati rohkem abielluma, kuna linna elu oli vabam. Linnaelu juurde kuulusid ka sotsiaalsed pinged ja vastuolud, mis aeg-ajalt kasvasid üle relvastatud kokkupõrgeteks. Linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga.Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest. Neid pidasid nii gildi, tsunftid kui ka terve kodanikkond üheskoos. Olid näitemängud. Linnakirjanduses domineerisid vastupidiselt teatrile ilmalikud motiivid. Ristiusk ja kirik Usutõe peamine allikas keskajal oli Piibel. Keskaegse ettekujutuse kohaselt troonib Jumal oma saadikutest ehk inglitest ümbritsetuna taevasel aujärjel
puhkes ka sõjategevus. Türgi sai lüüa ja 1913.a. Londonis sõlmitud rahuga kaotas valdused Balkanil ning pidi leppima Albaania iseseisvumisega. · Teine Balkani sõda (1913.a.): põhjuseks esimese sõja võitjate suutmatus kokku leppida vallutatud alade jagamises. Bulgaaria sai lüüa ja kaotas esimeses Balkani sõjas võidetud alad ja ka osa oma põlisaladest. · Balkani sõjad tugevdasid Serbiat. Sellega kasvasid Serbia pinged Austria-Ungariga, Serbiat toetas Venemaa, Austriat Saksamaa. SÕJA ALGUS JA KÄIK Sarajevo atentaat ja sõja algus: · 28 juunil 1914 tapsid Serbia salaorganisatsioonid Austria-Unagri troonipärija Franz Ferdinand · 28 juuli 1914 kuulutas austria-ungari serbiale sõja, serbia poolele asus venemaa, saksa kuulutas venemaale ja prantsusmaale sõja. Sõjaplaanid: · Suurriikide eesmärk positsioonide kindlustamine, territooriumite suurendamine ja uute koloniaalvalduste hõivamine
Vene aeg Balti erikord- Eesti ja Liivimaa kubermangu erilised õigused Vene riigi koosseisus pärast Põhjasõda.- 1918.aastani/Balti-Saksa aadli omavalitsussüsteem Eesti alal. | Iseloomustus: *aadlimatrikklid *linnad ja omavalitus *rüütelkonnad(3 tk) *luterlus *maapäev *tollipiir jäi kehtima *igapäevast elu juhtisid maanõunikud *Saksa keel säilis *Seadused & maksukorraldus jäid samaks | Head küljed: Eesti jäi Lääne-Euroopa kultuuriruumi | Halvad küljed eestlastele: Balti aadli ülemvõim säilis & kadus lootus pärisorjusest vabaneda Roseni deklaratsioon(1739-kinnitus pärisorjusele) Liivimaa maanõuniku Roseni vastus Vene tsaarivalitsusele talupoegade olukorrast 18.saj alguse Eesti-ja Liivimaal. Katariina II asehalduskord *pearahamaks meeshingedele(70 kopikat)->hingeloendused *nekrutikohustus *luuakse Võru-ja Viljandi maakonnad, ajutiselt Paldiski mk; linnad: Kuressaare, Võru, Paldiski. *reformiti kohtusüsteem Eesti linnad *Saksa keel, Saksa m...
Eelised: jõuahelad kontaktivabad, lihtne muundada, lihtsam, odavam. Puudused:Muutub ajas, ei ole kindlat suunda. 16)Kuidas saadakse generaatori abil kolmefaasiline pingete süsteem? Kolmefaasiline süsteem saadakse kolmest ühefaasilisest süsteemist generaatori mähiste vastava ühendamisega. 17)Millist kolmfaasilist ahelat nimetatakse sümmeetriliseks? Sümmetriliseks nimetatakse kolmfaasilist ahelat, milles kõikide faaside elektromotoorjõud ja pinged on suuruselt võrdsed, sama sagedusega ning üksteise suhtes nihutatud võrdsete nurkade võrra. (Nihkenurgad on 120 graadi). 18)Millal kasutatakse tarbija ühendamiseks kolmnurk-, millal tahtühendust? Tähtühendus K olmnurkühendus Tarvitid ühendatakse kolmnurka siis, kui nende nimipinge on võrdne liinipingega.
1. Pinged peale I Maailmasõda ·Esimese maailmasõja tulemused rahuldasid väheseid. ·Ainsaks puutumatuks territooriumiks oli USA, kelle majanduslik mõju kasvas. ·Saksamaal suurim pettumine (ei olnud rahul Versaille rahulepinguga). ·Ungari pidi loovutama enamiku territooriumist ( nad pidasid seda ülekohtuseks). ·Kaotajaks pidas end ka Venemaa kuid kes pidas eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada. ·1922. a sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versaille`i süsteemi vastase koostöölepingu. ·Itaalia ja Jaapan, Antanti riigid, kaotasid palju kolooniaid, mida pidasid enda riigi osadeks. ·1918a. järgses Euroopas puudutas vaesus ja tööpuudus peaaegu igat riiki, see andis olulise põhjuse rahulolematuseks Itaalial, Saksamaal ja Austrial. 2. Ülemaailmne majanduskriis ·Esimesena ilmnesid kriisid põllumajanduses. ·Valitses ületootmine, hinnad hakkasid langema. ·Põllumajanduse probleemid toodanguga tekitasid ebakindlust ülekuumenenud ning seetõttu häiri...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
