1.Mida nimetatakse elektromagnetvõnkumiseks? 9.Milline on trafo töötamise põhimõte? Laengu, voolutugevuse ja pinge perioodilisi või Tanformaator koosneb kinnisest raudsüdamikust, peaaegu perioodilisi muutusi nimetatakse millele on paigaldatud kaks või rohkem elektromagnetvõnkumisteks. traatmähisega pooli. Üks mähistest ühendatakse 2.Kirjelda võnkeringis toimuvaid protsesse. vahelduv pinge allikaga ja seda nim. Esimese veerandperioodi alguses antakse primaarmähiseks. Teine mähis ühendatakse energiat kondensaatorile laeng.Kondensaator hakkab tarbiva seadmega – sekundaarmähis.Trafo töö tühjenema läbi pooli.Poolil on suur induktiivsus ja põhineb elektromagnetilisel induktsioonil. temas tekib eneseinduktsioonivool, mis takistab Primaarmähisesse juhitakse vahelduvvool. Muutuva põhivoolu järsku kasvamist
SAATEKS Vooluringis toiteallikatena kasutatakse kas keemilisi galvaanika elemente patareid, akusid, või generaator seadmed nii elektroonsed, kui ka mehaaniliselt pöörlevaid. Neil kõigil toiteallikatel on omane oma sisetakistus Rs. Me soovime, et toiteallika sisetakistus oleks võimalikult väike ja kogu kasutuase ajal ei muutuks. Patarei kasutamisel vananemine põhjustab sisetakistuse suurenemise. Üha suurenev sisetakistus vähendab toiteallika väljund- voolu ja pinge väärtust. Sarnased (ühe tüübilised) patareid kahjuks alati kõik ei vanane võrdselt. Sisetakistuse praktiline tähtsus, et ta võimaldab valida neist väiksema takistusega ehk parima patarei. Sisetakistus on määratud gabariit mõõtmetega. Patarei sisetakistust otseselt oommeetriga mõõta ei saa kuna pinge patarei klemmidel häirib. Sisetakistus arvutatakse amper- voltmeetri meetodiga. Töö eesmärk: Tundma õppida Ohmi- ja Kirchhoffi seadustega vooluringile.
Elekter kodus Kert Randla 9.Klass IPK 2010/2011 Kodune elektrivõrk · Kodune elektri võrk jaguneb kohtkindlateks ja teisaldatavateks · Koduses majapidamises on pinge 220V. · Euroopas on elektri voolu sagedus 50Hz · Kodused elektriseadmed on elektrijaotus võrguga ühendatud rööbiti. · Juhtmed jagunevad faasi- ja nulljuhtmeteks · Elekter tule koju läbi alajaamast tuleva kaabli. Alajaama tuleb elekter elektri tootmis jaamast. Faasijuhe ja nulljuhe · Pistikupesas on kaks klemmi üks on ühendatud faasijuhtmega ja teine on ühendatud nulljuhtmega. · Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrdne nulliga.
...........................9 Kirchoffi II seaduse katseline kontrollimine................................................................9 6. Laboritöö nr. 5..................................................................................10 Kirchoffi I seaduse katseline kontrollimine.................................................................10 7. Laboritöö nr. 6..................................................................................11 Alalisvoolu voolutugevuse ja pinge mõõtmine ning võimsuse ja takistuse................11 arvutamine.......................................................................................11 8. Laboritöö nr. 7..................................................................................13 Tarbijate segaühendus (1. töö).....................................................................................13 9. Laboritöö nr. 8..................................................................................14
1.Niidiaasad niidi pealispinnal P:niitide ebaõige pinge(pealmine niit pingul, alumina lõtv) K:lõdvendada esmalt pealmist niiti, siis pingutada alumist. 2.Niidiaasad riide aluspinnal P:niitide ebaõige pinge(alumine niit pingul, pealmine lõtv) 3.Pingul õmblus(kroogib) P:mõlema niidi ülemäärane pinge K:lõdvendada mõlemat niiti alates alumisest 4.Lõtvõmblus P:mõlema niidi vähene pinge K:pingutada mõlemat niiti alates alumisest 5.Pistete vahelejäämine P:-nüri või kõver nõel
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut OLGA DALTON 104493IAPB Töö nr 2 nimetusega SIGNAALIDE MÕÕTESEADMED Aruanne aines ISS0050 Mõõtmine Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Seadmed vahelduvsignaalide pinge ja voolu mõõtmiseks on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed alalissignaalide mõõtmiseks Töö eesmärk Tutvu signaalide mõõtmiseks kasutatavate mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga, fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine ja kasutamine. Kasutatud seadmed: Generaator G3-112/1 Voltmeeter V7-40/4 Voltmeeter V7-37 Ostsillograaf S1-83 Fasomeeter F2-34 Töö käik 1. Vahelduvpinge mõõtmine
Optiline tugevuse tähis D Optilise tugevuse ühik dpt Optilise tugevuse valem D = 1/f Fookuskauguse tähis f Fookuskauguse ühik m Kiiruse tähis v Kiiruse ühik m/s Kiiruse valem v = s/t Teepikkuse tähis s Teepikkuse ühik m Aja tähis t Aja ühik s Sageduse tähis f Sageduse ühik Hz Sageduse valem f = 1/T Võnkeperioodi tähis T Võnkeperioodi ühik s Tiheduse tähis ρ Tiheduse ühik kg/m^3 Tiheduse valem ρ = m/V Massi tähis m Massi ühik kg Ruumala tähis V Ruumala ühik m^3 Rõhu tähis p Rõhu ühik Pa Rõ...
Perioodide arvu sekundis ehk perioodi pöördväärtust nimetatakse vahelduvvoolu sageduseks ja tähistatakse tähega f. Sageduse mõõtühikuks on herts (Hz) saksa füüsiku Heinrich Hertzi (1857-1894) auks. f=1/T f- sagedus hertsides (Hz) T- periood sekundites (s) 6. Vahelduvvooluga töötavad elektriseadmed ehk elektrienergia tarvitid on omavahel ühendatud rööbiti. 7. Faasijuhe on maandamata juhe ehk siis plussjuhe. Pinge faasijuhtme ja nulljuhtme vahel on meie kodudes 220 V. Nulljuhe on maandatud juhe ehk siis nulljuhe. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrde nulliga. 8. Kaitsme ülesandeks on katkestada elekrtivool, kui vooluringis tekib lühis. 9. Lühis on isolatsioonirikke tagajärjel tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingega ja pingeta elektrijuhtide vahel, kui rikkevoolu ahel ei sisalda elektritarvitite takistust. 10
aastal ülijuhtivuse elavhõbeda juures. (s.t avastas ülijuhtivuse). 7) Mis asjad on ülijuhid, ja kus neid rakendatakse? 2 kohta. Ülijuht on aine, mille takistus on 0. Ülijuhte kasutatakse: · Termotuumareaktorites ehk tehispäikestes. · MRA. 8) Mis asi on nimivõimsus ja nimipinge (kus neid rakendatakse)? Nimivõimsus võimsus, mida annab välja elektritarbija nimipinge korral. Erinevates elektriseadmetes- ja tarvitites rakendatakse nimivõimsust. Nimipinge pinge, mille korral elektritarbija töötab kõige efektiivsemalt. Keemilistes vooluallikates rakendatakse nimipinget. 9) Kuidas arvutatakse elektrivoolu tööd kodus? Vaatad oma elektritootja kodulehelt (nt. Eesti Energia) palju elekter maksab ning kasutad elektrivoolu töö välja arvutamiseks elektrivoolu töö valemit. 10)* Ohmi seadus: I - voolutugevus; U - pinge; R - takistus [] (oom) Elektrivoolu töö: A - töö [j]; U - pinge [V]; I - voolutugevus [A]; t - aeg [s]
N Andmed = 3*10`-9C 6*10´-6N Lahendus E=F/q E`= 6*10`-6/3*10`-9=2*10`3 N/C · Elektriväljas on punktlaeng 4yC Kui suure jõuga mõjutab elektriväli punktalengut Kuid väljatugevus on 200n/c E`= F/q F= E*q F= 2*10`2 N/q * 4*10`-6 `= 8*10`-4 N 5)Elektrivälja tekitab keha mille elektrilaeng on 4 nC kui suur on elektrivälja tuebus kehast 30 cm kaugusel kui keskonnaks on õhk? 6)Elektrivälja pontsiaal ja pinge Elektrivälja vaadeldava punkti pontstisaali tähis q ja mihi kahe vaadeldava punkti potentsiaalide erinevus ehk elektriline pinge tõhis U on füüsikalised suurused mis iseloomustavad elektrivälja temas peituva enertgia seisukohalt need suurused on elektrivälja energeetilised iseloomustajad Punktlanegul või elektrilaenguga kehjal on elektriväljas asendi ehk potensiaalne energia see on sarnane pontesiaalide energiaga mida gravitatsiooniväljas omab punktmass või keha
pingega I=G U Võrdetegurit G selles seoses nimetas Ohm aine elektrijuhtivuseks . Kaasajal eelistatakse juhtivuse asemel suurust , mis on juhtivuse pöördsuurus 1 / G) . Seda suurust nimetatakse elektriliseks takistuseks R=1/G; G =1/R . Tulenevalt sellest sõnastatakse Ohmi järgmiselt : vooluringi üksikosa läbiva voolu tugevus on võrdeline sellel osale rakendatud pingegea pöördvõrdeline sama osa takistusega . I=U/R Kus I(A) vooluringi üksikosa läbiva voolu tugevus U(V) pinge vooluringi üksikosa ptstel (pinge on füüsikaline suurus mis iseloomustab voolu tekitavat elektrivälja ) R() - VOOLURINGI üksikosa elektriline takistus . Seadus kehtib samaväärselt ka vooluringi kogu välisosale , kuid tuleks siis sõnastada pisut teisiti : vooluringi välisosas kulgeva voolu üldine tugevus (koguvoolu tugevus ) on võrdeline kogu välisosale rakendatud pingega ja pöördvõrdeline välisosa kogutakistusega . Rangelt võttes kehtib see seadus niisugusel kujul vaid
Induktsiooni elektromotoorjõuks i nimetatakse tööd, mis juhet liigutav jõud teeb ühikulise positiivse laengu läbiviimisel vooluringist. Katkestatud vooluringi korral võrdub induktsiooni elektromotoorjõud juhtmelõigu otstel tekkiva pingega U(klemmipinge). Pöörisväljaks nimetatakse elektrivälja, mille jõujooned on kinnised jooned ehk pöörised. Selline elektriväli tekib magnetvälja muutumisel. ***Voolu puudumise korral juhtmelõigu otstel tekkiv pinge U avaldub kujul U = v l B sin V- juhtmelõigu liikumise kiirus magnetvälja tekitaja suhtes B- magnetinduktsioon l- juhtmelõigu pikkus - nurk liikumise suuna ning magnetvälja suuna vahel ***Näide: Tartu-Tallinna kiirrong sõidab kiirusega 108 km/h piki magnetilist meridiaani kulgeval teelõigul. Kui suur pinge tekib elektromagnetilise induktsiooni tõttu vaguniratta telje otstele
1. Arvutage pinge, mis tekib antud vardas(vt. joonist), kui varda ristlõige S= 10 mm2 ja jõud 4 625 N. Student Response Value Correct Answer Answer: 462,5 70% 463 Units: N/mm2 30.0% N/mm2 Score: 10/10 2. Eelmises küsimuses on antud varda koormamise skeem. Missugused protsessid toimuvad vardas koormusel, mis tekitab vardas pinge 790 N/mm2? Varda materjali mehaanilised omadused on: Rp0,2=600 N/mm2 ja Rm=850 N/mm2 Student Correct Value Feedback Response Answer A. Varras ei 0% deformeeru antud jõu korral. B. Varras 0% Student Correct Value Feedback Response Answer deformeerub
Elektrivälja kahe paralleelse erinimelise plaadi vahel E=q/eps0*eps*S Potesiaalne väli-väli kus ei sõltu trajektori kuju Wp=q*E*d Potesiaal fii näitab, kui suur on selles punktis ühikuliselt positiivse laenguga keha potensiaalne energia Potensiaal on skalaare suurus Fii=k*q/r Ekvipotensiaalpind-ühesugust potensiaali omavad elektrivälja punktide hulk Pinge- elektriväli kahe punkti potensiaalide vahel Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suurt tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse laenguga keha viimisel ühest punktist teise U=E*d Sammupinge- kui inimene puudutab maapinda kahes erineva potensiaaliga kohas tekib nende vahel potensiaaline vahe ning inimest läbib elektrivool, tekkinud pinget nim sammupingeks Pige kahe punkti vahel on 1v , kui laegu 1c viimisel ühest punktist teise tehakse tööd 1J E=U/d
2. Joonis 3. Nihe välisjõu Q mõjul. Nihkedeformatsioon tekib keha välispinnaga paralleelsete vastassuunaliste mitte samal sirgel mõjuvate jõudude paari rakendamisel keha välispinnale. Keha lõpmata õhukesed välisjõududega paralleelsed kihid nihkuvad jõudude sihis, kõik jõududega ristuvad sirged kehas kalduvad nihkenurga võrra, kehas tekivad nihkunud kihtidega paralleelsed tangentsiaalpinged. Hooke'i seadus: = G . Siin on suhteline deformatsioon, G on pinge E dimensiooniga nihkemoodul: G = , kus võrdetegur E on pinge dimensiooniga 2(1 + µ ) elastsusmoodul ehk Youngi moodul ja on poissoni tegur . 3. Elastsusmoodul E on suurus, mis näitab materjali elastsust, see avaldub pinge ja elastse deformatsiooni suhtena. Elastsusmoodul näitab, kui suur pinge tekib materjalis ühikulise suhtelise pikenemise korral.
Töö eesmärk Õppida tundma numbrilist multimeetrit. Kasutatavad seadmed 1) Multimeeter HP34401A 2) Alalispinge allikas 5-44 3) Signaaligeneraator 6-37 4) Ühendusjuhtmed Teoreetiline osa Multimeeter HP 34401A mõõdab alalispinget kahekordse integreerimise põhimõttel. Mõõdetavat alalispinget Ux integreeritakse teadaoleva aja Ti vältel, integraal annab sisendpingega võrdelise suuruse. Üldjuhul, kui integraatori sisendis on pinge u1(t), on väljundpinge 1 t u 2 (t ) = u1 (t )dt . (1) 0 Kui t = T ja u (t)= U , siis i 1 x u 2 (T i ) = . (2) Üks mõõtetsükkel koosneb seega kahest osast:
Vahelduvool ALEKSEI LUKASIN Mõiste Vahelduvaks nimetatakse sellist voolu, mille suund ja suurus ajaliselt muutub. Tähistatakse AC või ~. Enamkasutatav on siinuspinge. Vahelduvvoolu eelised: lihtsama konstruktsiooniga mootor ja generaator kerge muundada alalisvooluks kerge muuta pinget trafoga Vahelduvvoolu iseloomustavad suurused Hetkväärtus muutuva suuruse mingi hetke väärtus. Tähistatakse väiketähega: pinge u vool i emj e Maksimaalväärtus suurim hetkväärtus Tähistatakse suure tähega koos indeksiga m: pinge Um vool Im emj Em Vahelduvvoolu iseloomustavad suurused Periood aeg, mille vältel muutuv suurus teeb ühekordselt läbi kõik oma muutused (sekundites) Sagedus perioodide arv sekundis Hz Üks herts tähendab ühte perioodi sekundis. Tööstusliku vahelduvvoolu sageduseks on Eestis ja enamikus Euroopa maades 50 Hz. Kui pikk on tööstussagedusliku voolu periood?
teineteiseks ELEKTROMAGNETLAINE elektromagnetvõnkumiste levimine ruumis (selle laine levimiseks pole vaja keskkonda raadiolaine, valgus jne) Pööriselektriväli Alalisvoolu allikal on rootoriks (pöörlev osa) püsimagnet ja staatoriks mähis Alalisvoolu generaatorites tekib elektrivool tänu laengutele mõjuvale Lorentzi jõule. Pöörisväljaks nim, sellist välja, mille jõujooned on kinnised kõverad INDUKTSIOONI ELEKTROMOTOORJÕUD pinge, mis tekib juhtme otstele, kui juhtmes puudub vool 2 seaduspärasust: 1. elektrivool + magnetväli liikumine (Ampere seadus, elektrimootor) 2. magnetväli + liikumine elektrivool (Lorentzi jõud, generator) Magnetvood. Faraday induktsiooniseadus Magnetinduktsioon iseloomustab magnetvälja ühes punktis. Ta ei sobi magnetvälja muutuste kirjeldamiseks. MAGNETVOOG näitab millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda,
P-N-siire ongi sellest omadusest tulenevalt pooljuhtdioodide põhiosaks. Eri materjalidel on potentsiaalibarjäär erinev ja sellest tulenevalt algab ka pärivool erinevatel pingete väärtustel. Joonisel 1.8 on toodud räni ja germaaniumi P-N-siirete pinge-voolu tunnusjooned, P-N-siiret võime vaadelda ka kui muutva takistusena elementi, mille takistus oleneb rakendatud pingest (joonis 1.9). Päripingel on siirde takistus väike, vastupinge korral aga suur. I F Läbilöögi Pinge. U BR 9 JOONIS 1.8. R JOONIS 1.9 1.4. P-N siirde omaduste sõltuvus temperatuurist (Temperature Effects) Nagu eespool märgitud, on lisanditeta pooljuht absoluutsel nulltemperatuuril dielektrik. Lisanditega pooljuht on aga ka sellises olukorras küllaldase juhtivusega. Seetõttu võiks P- N-siire töötada väga madalatel temperatuuridel. Tehnoloogilistel ja konstruktiivsetel
väärtustel. Joonisel 1.8 on toodud räni ja germaaniumi P-N-siirete pinge-voolu tunnusjooned, P-N- siiret võime vaadelda ka kui muutva takistusena elementi, mille takistus oleneb rakendatud pingest (joonis 1.9). Päripingel on siirde takistus väike, vastupinge korral aga suur. IF Läbilöögi Pinge. UBR JOONIS 1.8. R JOONIS 1.9 1.4. P-N siirde omaduste sõltuvus temperatuurist (Temperature Effects) Nagu eespool märgitud, on lisanditeta pooljuht absoluutsel nulltemperatuuril dielektrik. Lisanditega pooljuht on aga ka sellises olukorras küllaldase juhtivusega. Seetõttu võiks P-N-siire töötada väga madalatel temperatuuridel
mis näitab, kui palju vett läbib toru ühe sekundi jooksul · Elektrivoolu iseloomustab elektrivoolu tugevus ehk VOOLUTUGEVUS · Voolutugevus näitab, kui suur laeng (q) q läbib juhet 1 sekundiga. I= Tähis I, mõõtühik 1 A (amper Ampére) t Voolutugevus~pinge? I ~ v ~ F ~ E ~ U, I - voolutugevus v elektronide triivi kiirus F liikumapanev jõud E väljatugevus U - pinge Takistus (inglise k. resistance) · Laengute liikumise kiirus sõltub juhi omadustest. Neid juhi omadusi väljendab füüsikaline suurus, mida nimetatakse elektritakistuseks · Elektritakistus on võrdne suhtega U/I, mis antud juhi jaoks on muutumatu suurus Eritakistus · Juhi takistus sõltub Juhi pikkusest l Juhi ristlõikepindalast S Juhi materjalist · Juhi materjali iseloomustab füüsikaline suurus, mida nimetatakse eritakistuseks
Veerand lainepikkust 4. Milleks tuleb koormuse liiniga ga sobitada? Maksimaalse ülekande tingimuseks on, et allika ja tarbija sisendtakistused oleksid kaaskompleksed - reaalosad võrdsed ja imaginaarosad vastasmärgiga. Üldjuhul ei lülitata generaatorit vahetult koormusega vaid ülekanne toimub ülekandeliini abil. Sellepärast tuleb sobitada liin ja koormus. 5. Seisulainetegur. Kui suur on seisulaine tegur täieliku sobituse korral? Kuidas näeb välja pinge (voolu) jaotuse graafik? Liinis tekkinud pinge amplituudi maximumi ja miinimumi suhe. SWR=1. Joonis vihikus? 6. Näidata Smithi diagrammil sisendtakistus sobitatud liini korral. Määrata antenni sisendtakistus Smithi diagrammilt. Selleks leida lühisega ja koormusega miinimumide vaheline kaugus liinis, teisendada vahekauguse väärtus lainepikkustesse ning sooritada Smithi diagrammil vastav nihe, jälgides nihke suuna vastavust nihke suunale liinis.
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika aluste ja elektrimasinate instituut Elektrotehnika II Kodutöö nr 5 (Var 11) Homogeene liin Tallinn 2017 Algandmed f =600 Hz l=200 km Ω R0=5.5 km nF C0 =10 km mH L0=3 km μS G0=0.65 km U 2=60 V I 2 =52.1mA 0 ψ 2=12.42 1. Arvutada pinge U1 ja vool I1 liini alguses aktiivvōimsus P ja näivvōimsus S liini alguses ja lōpus ning liini kasutegur η ω=2∗f∗π =2∗600∗3.14=3768 I ' 2 =I 2∗eiψ 2=52,1∗10−3∗e 12,42 j=52,1∗10−3∗( cos 12.42+ jsin 12.42 )=0.051+ j 0.011=0.052∠ 12.17 −3 0 Z 0 =R 0 +ω∗L0∗ j=5.5+3768∗3∗10 j=5.5+ j 11.3=12,57 ∠ 64,05
pingul hoidmiseks. Siis on generaator mootori kere külge kinnitatud ühest punktist ja teiseks punktiks on pinguti. Pingutamiseks pööratakse generaatorit ümber kinnitustelje mootorist eemale. Mitmekiilulise rihma korral kasutatakse automaatset pingutust st vedru survejõud pingutusrulliku kaudu hoiab rihma pingust normis. Rihma pingust tuleb aegajalt kontrollida. Kui pingus ei ole õige, võib rihm hakata libisema. Libisev rihm põhjustab elektrisüsteemis pinge vähenemise alla normi st alla 14 V või 28 V ja siis ei toimu enam aku laadimist. Kiilrihma pinguse määramiseks mõjutatakse rihma jõuga F ja mõõdetakse rihma läbipaine I. Jõu suuruse ja läbipaine andmed saab antud masina andmete kataloogist. Mitmekiilulise rihma libisemine kõrvaldatakse rihma ja pingutusrulliku vahetusega. Masinate elektrisüsteemides kasutatakse vahelduvvoolugeneraatorit. Vahelduvvoolugeneraatorit seepärast, et see
vaheline kaugus? Veerand lainepikkust 4 Milleks on vaja liini koormusega sobitada? Maksimaalse ülekande tingimuseks on, et allika ja tarbija sisendtakistused oleksid kaaskompleksed - reaalosad võrdsed ja imaginaarosad vastasmärgiga. Üldjuhul ei lülitata generaatorit vahetult koormusega vaid ülekanne toimub ülekandeliini abil. Sellepärast tuleb sobitada liin ja koormus. 5 Kui suur on seisulaine tegur täieliku sobituse korral? Kuidas näeb välja pinge jaotuse graafik? Kui peegeldusi liini ja koormuse (antenni) ühenduskohast ei toimu, siis öeldakse, et liin on koormusega sobitatud. Seega ja Umax = Umin ehk signaali mähisjoon liinis on sirge ja SWR = 1. 6 Kuidas näeb välja pinge jaotuse graafik sobitamata koormusega liinis? 7 Näidata Smithi diagrammil sisendtakistus sobitatud liini korral. Määrata antenni sisendtakistus Smithi diagrammilt. Selleks leida lühisega ja koormusega
Trafomähise elektromotoorjõud on proportsionaalne sagedusega; mähise keerdude arvuga; südamiku magnetvoo amplituudiga. USAs valmist trafo 240/12V, 60Hz toodi Euroopasse Kas saab kasut pingel 230V 50Hz? Ei saa pikaajaliselt; võib lühiajaliselt. Trafo 24/12V primaarmähis lülitatakse alalispingele mis on 50% nimipingest. Millised protsessid toimuvad trafos? Sekundaarahelas tekib pinge impulss 6V; sekundaarahela püsitalitluse pinge on 0; trafo tühijooksuvool suurem kui nimivool; trafo kuumeneb üle ja rikneb. Trafo tühijooksukaod tekivad magnetvoo suuna muutmisega kaasnevast hüstereesist magnetahelas; pöörisvooludest südamiku plekkides. Trafo lühikaod tingitud pöörisvoolukadudest trafo paagis; mähistel eralduvast soojusvõimsusest. Ideaaltrafo korral kehtivad seosed I1w1=I2w2; U1I1=U2I2; U1/U2=w1/w2; S1=S2; P1=P2; Q1=Q2.
Jõud F J dzaul Punktlaengu elektrivälja E=k*(q/r2) tugevus Elektrivälja E N/C njuutonit kuloni Laengutevaheline mõjujõud F=k*(q1*q2/r2) tugevus kohta Kaugus laengust r M meeter Töö elektriväljas A=Es=Eqs Pinge U V volt (J/C) Elektriline pinge U=A/q Töö elektriväljas A J dzaul Elektrivälja potensiaal fii=Ep/q Elektrimahtuvus C F farad (C/V) Elektrimahtuvus C=q/U Elektrivälja Ee Elektrivälja energia Ee=CU2/2 energia Elektrivälja fii V volt (J/C) potensiaal Dielektriline läbitavus Seadused ja printsiibid: Coulomb'i seadus: Kaks punktlaengut mõjutavad üksteist jõuga vaakumis, mis on värdeline
Takistitel on olemas kindlat maksimumvõimsused.Takistitel tekib ka soovimatu signaal- müra. Temp. ja takistuse kasvades on müra järjest suurem. Kondensaatorid(energia salvestamine, detsibellid)- mahtuvus . Ideaalselt juhul C ei sõltu temp. sagedusest ega signaali suurusest. -dielektriline läbitavus. Kondensaatori rakendused: energia salvestamine, alalissignaali eraldamine, kõrgpingeimpullside tekitamine, alalispingeallikate pinge silumine, müra mahasurumine, sensorid, informatsiooni salvestamine, reaktiivkomponentide mahasurumine. EMJ. allikas kulutab laengu kondensaatorite plaatidele kogumiseks energiat. Laetud kondensaatori tühjenemisel, see energia vabaneb. Pinge on kondensaatoril võrra maas. Detsibellid näitavad väljund- ja sisendsuuruste suhet logaritmilisel skaalal. Induktiivpool- - dielektriline läbitavus. Magnetvälja jõujooned eelistatult läbi ferroelektriku.
SKEEM: 1. Milline elektriline suurus on ühesugune kõikide järjestikku ühendatud juhtide jaoks? Järjestikku ühendatud juhtide puhul on ühiseks elektriliseks suuruseks voolutugevus(Amper). 2. Kuidas leida vooluringi kogutakistus, kui on teada jadamisi ühendatud juhtide takistused? Voluringi kogutakistuse leiame nii kui rakendame valemit R=R1+R2+R3 3. Kuidas leida pinget vooluringi lõigus, mis koosneb kahest jadamisi ühendatud juhist, kui pinge üksikutel juhtidel on teada? Leiame pinge vooluringis siis kui rakendame järgmist valemit U=I*R 4. Millist juhtide ühendust nimetatakse rööpühenduseks? Kujutage seda skeemil. rööpühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge. Kui mitut takistit või tarvitit on ühendatud kahe punkti vahele, nimetatakse seda takistite parallel-ehk rööpühenduseks. Ühenduspunkte nimetatakse sõlmedeks
juhituvuseks, tema pöördväärtust aga juhi või vaadeldava vooluringi osa takistuseks. (2). Juhi takistus R onvõrdeline tema pikkusega l ja pöördvõrdeline juhi ristlõikepindalaga (3) võrdetegur p nim antud aine eritakistuseks.Aine eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud, ühikulise pikkuse jaühikulise ristlõikepindalaga keha takistus. Kõrgemal temperatuuril on takistus suurem. Võimsus ehk ajaühikus vabanev energia. Elektriline võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis (ühik vatt 1W). Joule'i-Lenzi seadus - elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t (4). Elektriväla tööd Elektrivälja töö laengukandjate suunatud liikumise tagamisel. Elektromootorjõud näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev
vaid pigem kuulama oma südant ning järgnema vabale tahtele. 6) Väärastunud ühiskonnanormide järgi elamine on minu arvates olnud suur probleem läbi aegade, ainult nõudmised muutuvad. Tegelikult oleme ka tänapäeval sunnitud suhteliselt kindlatesse raamidesse, kuid on tekkinud valiku illusioon ja üldine tsensuur nende teemade ümber. Ülesehitus 1. osa – igavlemine, ajastusse sisseelamine pinge madal 2.osa – tärkav uudishimu ja kiindumus pinge kasvab järsult 3.osa - igatsus, meenutused, meeleheide pinge kasvab veelgi, mitte nii järsult 4.osa – kurbus, kahetsus pinge langeb pisut, kuid lahtise lõpu tõttu jääb siiski õhku
Takistus R= ρ l/S L - keemissoojus L - J/kg Ohmi seadus I = U/R λ - sulamissoojus λ - J/kg Voolutugevus I=I1=I2 t2 - lõpptemp t2 - °C jadaühendusel t1 - algtemp t1 - °C Pinge U=U1+U2 I - voolutugevus I-A jadaühendusel U - pinge U-V Takistus R=R1+R2 R - takistus R - oom jadaühendusel Voolutugevus I=I1+I2 S - ristlõike pindala S - mm2 rööpühendusel ρ - eritakistus ρ - Ω/m*mm2 Pinge rööpühendusel U=U1=U2 q - elektrilaeng q-C Takistus 1/R=1/R1+1/R2 t - aeg t-h
Generaator Generaatori osad. 1)Ventilaator 2)Kaitse 3)Generaatori korpus 4)Ergutusmähis 5)Rootor 7)Staator 8)Kondrsaator 9)Kate 10)Pistikupesa 11)Kate 12)Ventilatsiooni toru 13)Dioodiplokk 14)Faasijuhe 15)Dioodi kandur 16)Laager Voolutarvitite toeks ja aku laadimiseks on vajalik stabiilne pinge.Kui pinge on liiga kõrge,kuumeneb juhtmete isolatsioon,tarvitid võivad läbi põleda ka tekib ülelaadimine.Ettenähtust madalama pinge korral jääb aku osaliselt või täielikullt laadimata.Seepärast töötavad generaatorid koos pingeregulaatoritega,mis on häälestatud lähedaseks aku laadimise lõpu pingele.24-V elektrisüsteemi korral on reguleeritav pinge 26....28V.
1A =1 C / 1s II Elektrivoolu tugevus Voolu suunaks loetakse positiivselt laetud osakeste liikumise suunda. Seade, millega saab mõõta voolutugevust nimetatakse ampermetriks. 2. VOOLUTUGEVUSE SÕLTUVUS PINGEST. OHMI SEADUS Georg Simon Ohm (17871854) sakslane kooliõpetaja. Märkas, et kui muuta pinge, siis muutub ka voolutugevus. Järeldus: Mida suurem on pinge, seda suurem ka voolutugevus. Ohmi seadus vooluringi osa kohta: Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline kõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega Voolutugevus I A Amper Pinge U V Volt Takistus R Oom Ülesanded 1
Alalisvool 1 on sellise juhi takistus, mille korral 1voldine pinge juhi otstel tekitab juhis voolutugevuse 1A. 1eV on arvuliselt võrdne tööga, kui elektroni laenguga absoluutväärtuselt võrdne laeng läbib potentsiaalide vahe 1V. Ampermeeter on mõõteriist voolutugevuse mõõtmiseks, ühendatakse tarbijaga jadamisi. Elektrivolu töö on füüsikaline suurus, elektrivälja energia teisteks energialiikideks muundamise mõõt, mis võrdub pinge, voolutugevuse ja aja korrutisega. Elektrivoolu võimsust P mõõdetakse ajaühikus tehtud elektrivoolu tööga. Elektrivooluks nim laengukandjate suunatud liikumist. Elektromotoorjõud on vooluallika energeetiline karakteristik. Ta näitab, kui suur on kõrvaljõudude töö ühiklaengu nihutamisel suletud vooluringi ulatuses. Eritakistus on aine elektrilisi omadusi iseloomustav füüsikaline suurus, mis võrdub elektritakistuse
Variant 1 Gaaside läbilöögimehhanism - Kui rakendada dielektrikule pinge ja tõsta seda, siis teatud pinge väärtusel tekib 2. elektroodi vahele suure el. juhtivusega kanal. Läbilöök sõltub pinge rakendumise ajast, el.välja kujust, dielektriku mahust, t-st jpm. Läbilöögi iseloomustamiseks kasutatakse väljatugevuse mõistet El = Ul/h [kV/m] Ühtlases el.väljas iseloomustab materjali El elektriline tugevus. Läbilöögile avaldab tugevat mõju el.välja kuju. Pinge tõusul karoona lahendus (1 osalahenduste liikidest) kasvab üle läbilöögiks. Ekl = Ul/h < El Läbilöögi protsess on erinev gaasides, vedelikes ja tahketes dielektrikutes. El
L= 0.045 H -> 45 mH ω2= 6718 Hz ∆ω= ω2 - ω1 = 1111 Hz 5.523448 Q= ωr/∆ω = 5.5 Arvutuslikult ωr= 1/sqrt(L*C) Pinge sõltuvus ringsagedusest ωr= 6137 Hz 6.00 ωL= 1/sqrt((L*C)-(R^2*C^2)/2) ωL= 6188 Hz 5.00 ωC= sqrt(1/(L*C)-R^2/(2*L^2) 4.00 Pinge kondensaatoril ωC= 6087 Hz 3.00 Pinge mähisel
Metallide mehaanilised omadused Töö eesmärk: Tutvudametallmaterjalide Töövahendid: Brinelli,Rockwelli ja katsetamisega tõmbele,löökpaindele.Tutvuda Vickersi masin.Löökpendel.Teimid. metallmaterjalide kõvaduse määramismeetoditega. Tõmbeteim Materjalide põhilised mehaanilise tugevuse näitajad tõmbel määratakse katselisel teel koostatud toimiva jõu ja absoluutse pikenemise ja pinge ning suhtleise pikenemise vahelise diagrammi põhjal.Määratakse järgmised tugevus-ja plastsusnäitajad: Tugevusnäitajad: Tõmbetugevus Rm-maksimaaljõule F m vastav pinge. Voolavuspiir ReH(ülemine)ja ReL(alumine) ReH-pinge väärtus,mille saavutamisel esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist, ReL-pinge madalaim väärtus plastsel voolamisel Tinglik voolavuspiir Rp-pinge,mille juures vaasi jäävpikenemine saavutab etteantud väärtuse protsentides. Plastsusnäitajad:
koormusmomendist. 3faasilise asünkroonmasina nimipöörlemiskiirus on 3490p/min. seda masinat toita 60Hz võrgust. Asünkroonmootori koormusmomendi suurendamisel rootori kiirus langeb; libistus suureneb; rootoris indutseeritud elektromotoorjõud suureneb; rootorivool suureneb. Mille poolest erineb asünkroonmasina aseskeem transformaatori aseskeemist? Asünkroonmasinal on sekundaarpoole koormuseks fiktiivne aktiivtakisti mille suurus sõltub libistusest; voolu, pinge ja takistuse taandamistegurite määramisel on erinevusi. Asünkmootori nimivõimsus määratakse valemiga P=T*w. Asünkroonmootori stabiilse töö piirkond on vääratuslibistuse ja 0libistuse vahel. Tavalise lühisrootoriga asünkroonmootori moment on max lähedal kui libistus on piires s=0... 0,05; käivitusel. Asünkroonmootori käivitusmomendi suurendamiseks kasut faasirootoriga masinat; sügavuuretega rootorimähist; kaksikuuretega rootorimähist.
koosneb*aine eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud, ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõike pindalaga keha takistus *eritakistuse ühikuks on oom meeter e oommeeter*OHMI SEADUS väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega I=GU; I-voolutugevus, G-võrdetegur e juhtivus, U-pinge*tavaliselt esitatakse Ohmi seadus takistuse kaudu. Takistus on esitatav pinge ja voolutugevuse jagatisena.*juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1V tekitab juhis voolu 1A 7. *Voltmeeter ühendatakse vooluringi uuritava osaga paralleelselt e rööbiti*voltmeetri takistus peab olema võimalikult suur*ampermeeter ühendatakse vooluringi jadamisi e järjestikku *ampermeetri takistus peab olema väike*oommeeter8. Jadaühendus- jada otste vaheline pinge võrdub üksikutel takistitel tekkivate pingete summaga Uj=U+U...
1. Laengu, voolutug ja pinge perioodilisi muutumisi nim elektromag.võnkumisteks(nt.vahelduvvool).Kõige lihtsam on tekitada el.mag. võnkumisi kasutades võnkeringi. 2. Võnkering on lihtsaim süsteem, milles võib tekkida elektromagnetiline vabavõnkumine. Koosneb omavahel ühendatud kondensaatorist ja induktiivpoolist.+skeem 3. Võnkumised võnkeringis: I-kuna kondensaatori plaadid on otseühenduses läbi pooli, algab kondendaatori tühjenemine. II-kuna tühjenemisvool muutub ajas, siis tekib poolis, millel on suur induktiivsus, eneseind.vool, mis püüab tühjenemist takistada. III-eneseind.vool laeb kondensaatori, nüüd aga vastupidiselt. IV-tekib tühjenemisvool I ja kogu protsess hakkab korduma ehk võnkeringis tekivad el.mag. võnkumised. 4. Thompsoni valem:Reaalselt on võnkeringil juhtmete takistus ja seetõttu võnkumised sumbuvad. Ideaalse võnkeringi korral saab leida võnkumise perioodi valemiga: T=2LC (L- induktiivsus/H; C-mahtuvus/F) 5. Teatud põh...
vooluringist või olla ka hoopis avatud ilma vooluta ahel Elektriahelate(vooluahelate liigitus) Hargnemise järgi Elektriahelad mittehargnevad hargnevad Segaahel Jada ahel rööpahel Voolu liigi järgi elektriahelad Vahelduvvoolu Kolmefaasilised Alalisvoolu Elektriahela parameetrid Pinge U V- pinge on suurus mis iseloomustab elektrivälja Voolutugevus I A- juhi ristlõiget läbinud elektrihulk 1 sekundis Takistus R oom – elektriahelale või selle osale rakendatud pinge ja seda elektriahelat läbiva voolutugevuse suhe Võimsus P W – elektriahelas tehtud töö 1 s Takisti Elektriahela passiivne osa on takisti Takistite jadaühendus R=R1+R2+R3 Paralleelühendus 1 1 1 R R1 R2 R1 R2 R R1 R2 Pooljuht dioodid
Elektromagnetism 6. Elektriväli Märksõnad: elektrilaeng, laengu jäävuse seadus, punktlaeng, Coulomb'i seadus, elektrivälja tugevus, töö elektriväljas, pinge, elektrimahtuvus, plaatkondensaator. Oskused: ülesannete lahendamine laengu jäävuse seaduse, Coulomb'i seaduse, elektrivälja tugevuse ja töö kohta elektriväljas. kus k elektriline konstant, q elektrilaeng, F jõud, r kaugus kahe laengu vahel, E elektrivälja tugevus, A töö, l nihe, potentsiaalide vahe, U pinge kondensaatori plaatide vahel, C mahtuvus, plaatkondensaatori mahtuvus, 0 elektriline konstant,
ühtib sellesse punkti joonestatud elektrivälja tugevuse vektroiga.Jõujooned annavad ülevaatliku pildi elektrivälja struktuurist. 5. Homogeenseks nimetatakse sellist elektrivälja, mille igas punktis on ühesugune elektrivälja tugevus. 6. Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe võrdub arvuliselt laetud kehakese viimisel ühest väljapunktist teise tehtud elektrijõudude töö ja tema laengu suhtega. U=A/q, U-elektriline pinge (v); A=Elektrijõudude töö(J); q-laeng(c). 7. Homogeense elektrivälja korral: E=U/d, kus E-elektrivälja tugevus(V/m); d-elektrivälja kahe punkti vaheline kaugus piki jõujoont(m); U-kahe punkti vaheline pinge(V) 8. Keha elektrimahtuvuseks nimetatakse tema laadumisvõimet kirjeldavat suurust. Lihtsaim kondensaator koosneb kahest elektrit juhtivast plaadist, mille vahel paikneb dielektriku kiht. 9. Kehade süsteemi, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks, nimetatakse
Alalisvool- elektrivool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. (I-Voolutugevus(A), e-1,610¹³ C, n-juhtimiselektronide konsentratsioon, S-juhtme ristlõike pindala, v-elektronide triivimise keskmine kiirus). Vooluallikas- seade, mis tekitab vooluringis voolu ja säilitab seda küllalt pika aja jooksul. Elektromotoorjõud- näitab kõrvaljõudude poolt laengu ümberpaigutamisel tehtava töö ja laengu suuruse suhet. (-elektromotoorjõud, A-kõrvaljõudude töö, q-laeng). 1.Ohmi seadus-voolutugevus vooluringi mingis lõigus on võrdeline pingega selle lõigu otstel ja pöördvõrdeline selle lõigu takistusega.( (I-voolutugevus, U-pinge, R-takistus). 2.Ohmi seadus- voolutugevus vooluringis on võrgeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline vooluringi kogutakistusega. (I-voolutugevus, -elektromotoorjõud, R-väliskeha takistus, r-vooluallika sisetakistus, R+r-kogutakistus). Lühis leiab aset siis, kui väliskeha takistus saab väga väikeseks, mille tulemusena vooluta...
See tuleb alati vooluringi ühendada jadamisi, pluss ja miinus ühendatud vastavalt plussi ja miinusega. Ampermeetrit EI tohi ühendada ilma tarvita. 9) Vooluallikas on seade, mis tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. a) Keemilised vooluallikad (toimub keemiline reaktsioon) (redoksreaktsioonid) b) Generaator (mehaaniline energia » elektrienergia) c) Päikesepatarei (valgusenergia » elektrienergia) 10) Pinge on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suurt tööd teeb elektriväli laengu nihutamisel. Tähis: U, ühik: 1V (volt) U=A/q » pinge=töö/elektrilaeng 11) Pinge 1V suurus oleneb tarvitist. Lambi süütamiseks on see väike, telefoni aku laadimiseks aga suur. 12) Pinget mõõdetakse voltmeetriga. See tuleb ühendada tarviti suhtes rööbiti, pluss ja miinus ühendatud vastavalt plussi ja miinusega. Voltmeetri võib ühendada vooluringi ilma tarvita.
1. Analoogliidese parameetrite mõõtmine Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 55 55 0 Hõiveseisund 10 7 3 Valimistooni kestus: 10sek. Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. Rahuseisundi korral rakendades Ohmi seadust selgub, et eeltakisti pingelang (0V) jagatud takistusega (50) on siiski 0A. Seega rahuolekus vooluringis voolu ei ole. Hõiveseisundis ilmneb eeltakistil pingelang 3V. Rehkendus: I = (3V/50) = 0.06A = 60mA. Arvutada telefoniaparaadi takistus ja telefoniliini takistus. Terminalseadme takistuse saab leida lähtudes eelmises punktis leitud voolutugevusest 0.06A ning hõiveseisundi pingest 7V. Seega R(tel) = (7V/0.06A) = 116.67. Kogu takistuse saab samuti leida lähtudes voolutugevusest hõ...
pingelaengut pole. Hõiveseisundi vool: I=U/R, I=2/50, I=0,04A, kuna liin on kasutusel ja seda läbib laeng. Arvutada telefoniaparaadi takistus ja telefoniliini takistus: Telefoniaparaaditakistus: R= Hõiveseisundi U2/ Hõiveseisundi I, R= 8/0,04= 200 . Telefoniliini takistus: R= (Rahuseisundi U1 Hõiveseinudi U1) / Hõiveseisundi I, R=(55 -10) / 0,04 = 1125 2.1 Valimistooni parameetrite mõõtmine Valimistoon Pinge amplituud 672mV periood 2,320ms sagedus 431,0Hz 2.2 Kõne uurimine 2.2.1 Vile Vile Signaalipilt Spektripilt Pinge 680 ampli- mV tuud 720,0 Periood s 1,389 Sagedus Hz 2.2.2 Vokaal Vokaal a Signaalpilt Spektripilt Pinge 240 amplituud mV (kõige suurem) Periood 5,040
Pilet 1. 1. Valgusdioodid 2. Võimendi põhiparameetid 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) 4. TTL-Schottky loogika elemendid 5. RS-triger 1.Valgusdiood on päripingestatud pn-siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn- siiret, osa elektrone muudavad energiat, vahetavad orbiite, vabaneb energiat ning vabanev energia kiiratakse valgusena. n: infrapunane. Algul vaid peen valgus praegu olemas kollane, sinine, roheline. Pinge umbes 2V. valmistatakse (gallium arseeniid fosfiid). Kasutatakse optronites (valgusallik+valguse vastuvõtja). Dioodoptron kiireim 10 -8s. Inertsivaba ja saab ise valida spektri. 2. Võimendus astme põhiparameetrid: Ku=Uvalj/Usis, Ki=Ivalj/Isis, KP=Pvalj/Psis=Ku*Ki. Võimendi puhul KP alati >>1 OV: *Võimendustegur: KUD, K. Sõltub differentspinge sagedused, toiteping, temp. Antakse nullsagedusel ja nimiting-stel K=500..500k *Ühissignaali nõrgendustegur
kohta hangitakse katseliselt, tõmbeteimidelt, mille puhul uuritavast materjalist varrasproovikeha koormatakse purunemiseni registreerides koguaeg seost koormuse ja pikenemise vahel. Tõmbeteimi tulemused esitatakse tavaliselt tõmbediagrammina. Tõmbediagramm- tõmbekatsest saadud taandatud koormus ja suhtelise deformatsiooni graafik 15. Perioodiliselt muutuvat pinget iseloomustavad näitajad. (joonis natuke vildakas(peavad olema sarnased võnked) a(amplituudpinge a=0,5(max-min) keskmine pinge m=0,5(max+min) R = min assümeetriategur: max On pinget, mis aja jooksul mingisugust keha perioodiliselt mõjutab või pingega mõjutab. Pinge võib muutuda nullist kuni teatud amplituudini või mingist väärtusest kuni teatud amplituudini. Perioodiliselt muutuvat pinget iseloomustab pinge amplituut ning pinge keskväärtus. 16. Mis on materjali väsimus? Materjali väsimine-detaili tugevuse kahanemine kohaliku purunemisprotsessi tagajärjel