1) Tõmbetugevus- max jõule vastav pinge (Rm=Fm/So) 2) Voolavuspiir- Pinge mis vastab voolavusjõule Tinglik voolavuspiir Rp0.2 (kui materjalil voolavus puudub), pinge, mille korral plastiline jääkdeformatsioon on 0.2% 3) Materjali tugevust 4) Katkevenivus- suhteline pikenemine protsentides purunemiseni Katkeahenemine on algristlõikepindala ja purunemiskoha ahenenud osa pindala suhe protsentides 5) Materjali plastsust 6) Katkeahenemine ja katkevenivus 7) Reh- (ülemine voolavuspiir) pinge väärtus, mille saavutamisel esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist Rel- (alumine voolavuspiir) pinge madalaim väärtus plastsel voolamisel Rp- tinglik voolavuspiir (2) 8) Kuna tõmbeteimil väheneb koormamise käigus teimiku ristlõikepindala, siis tugevuspiiri Rm väärtused ei kajasta tegelike pingeid. Plastsete materjalide korral võib Rm vaadelda kui vastupanu märgatavale plastsele deformatsioonile. 9) 10) Löögisitkuse näitajaks on purustamiseks kulunud töö dzaulides
toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t, el.välja tööd laengukandjate suunatud liikumise tagamisel nimet. El.voolu tööks, kütteseadmes või el.lambis on voolu töö ainsaks tulemuseks soojuse eraldumine. (A=IUt) el.mootori korral tehakse el.enegia arvel mehaanilist tööd(IUt=Am+I ruut t) elektriline võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis(N=A/t=IU)trafo-pinge tõstmiseks, kilovatt-tund-energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võimsusega 1 kilovatt, A=Nt (1kw*h=10(3)w*3600s=3,6*10(6)J, vooluallikaks nimet. Seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat el.energiaks,vooluallikas rakenduvad mitteelektrilised jõud e. kõrvaljõud, Emj(v). Näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühiklaengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringist. emj. on suurim pinge, mida antud vooluallikas on üldse suuteline tekitama,
induktiivtakistus on võrdsed (xL=xC) siis ka UL=UC mis tähendab, et pingekolmnurk on taandunud sirglõiguks. Vooluringi takistus on ahela aktiivtakistus. Võib tekkida väga suur vool. Tekib kindlal sagedusel. Vooluresonants- on olukord kus IL=IC mis tekib kui xL=xC siis võivad haruvoolud olla suuremad kui koguvool. Tekib kindlal sagedusel. Tekib suur kogutakistus. 5. Vahelduvvoolu võimsus - N=UIcos, kus cos-võimsustegur-see näitab kui suurt osa voolutugevuse ja pinge korrutisest ehk näivvõimsusest tarviti reaalselt arendab.võimsus on maksimaalne, kui pinge ja voolutugevus on samas faasis (=0 ja cos=1). 6. Magnetväli - Magnetväljaga on tegemist püsimagneteid ja vooluga juhet ümbritsevas keskkonnas- mida kujutatakse magnetvälja jõujoontega mis on alati kinnised. Püsimagnetite ja ka elektromagnetite puhul on magnetvälja jõujooned suunatud väljaspool magnetit põhjast lõunasse ja sees vastupidi. Magnetväli täidab
Koonilised elektroodid Juhtimine Reguleeritav nivoo Pump Vedelikupaak 118 4.3. Reostaat- ja impulssreguleerimine Koormuse pinge ja voolu reguleerimiseks kasutatakse reostaate ja lülititalitluses pooljuhtseadiseid. Lüliti eeliseks võrreldes pidevatoimelise regulaatoriga, nt. reguleeritava takisti või võimenditalitluses transistoriga, on väiksem energiakadu (joonis 4.12). a) b) i1 i1 i2 R i2
Elektriakumulaator ehk elektriaku ehk aku on korduvalt laetav ja kasutatav keemiline alalisvoolu seade elektrienergia salvestamiseks ja taaskasutamiseks. Akudesse laetaksse (salvestatakse) elektrienergiat juhtides akust läbi alalisvoolu, mille suund on vastupidine tühjendusvoolu omale. Laadimise protsessi käigus muundub akusid läbiv alalisvool keemiliseks energiaks salvestudes aku plaatidele. Akude tähtsamad tunnussuurused on: pinge,mahutavus ehk nimilaeng ja kasutegur. Vähemtähtsad ei ole akude puhul ka väljaantavate parameetrite stabiilsus, isetühjenemise kiirus ja tööiga ehk laadimistsüklite arv. Eristatakse kolme liiki akumulaatoreid: pliiakud ehk happeakud, leelisakud ja Li-ioonakud. Happeakud Happe- ehk pliiakud koosnevad klaasist,eboniidist või plastist anumast milles kasutatakse elektrolüüdina väävelhappe kindlaksmääratud tihedusega vesilahust. Anumasse on paigutatud
5,1 5,6 5,6 6,2 6,8 6,8 6,8 7,5 8,2 8,2 9,1 E6, E12, E24 on enimkasutatavad standartakistid E48 ± 2%, E96 ± 1%, E192 ± 0,5% - on täpistakistid · Nimivõimsus Pn- on suurim võimsus millele vastavat soojust voltides takisti võimaline kestvalt hajutama. Takisti tüübid sõltuvad temperatuurist ilma üle kuumenemata. · Maksimaalselt lubatav pinge Umax väljendab takisti elektrilist tugevust ja on kõrgeim pinge mida takistus kestvalt talub ilma, et tekiks läbilöök R=1M Pn=0,25W U max=pnR = 0,25 106 = 25 104 = 5 102 = 500v · Takisti kõrgeim temperatuur Tmax mille juures takisti võib veel püsivalt töötada. · Takisti temperatuuri tegur max näitab takistuse suhtelist muutust 1°C kohta
Patareides- keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia. Termoelemendis- soojusallika siseenergia Generaatoris- mehaaniline energia Fotoelemendis- valgusenergia 30. Mis on vooluring? Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, tarbija või lüliti. Elektrivool saab liikuda suletud vooluringis. Avatud vooluringis voolu ei ole. 31. Mis on skeem? Tingmärkidega joonistatud vooluringi nimetatakse skeemiks. 32. Skeemide joonistamine. 33. Mis on pinge? Definitsioonivalem. Pinge on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd teeb elektriväli laengu ümberpaigutamisel ühest ruumipunktist teise. Definitsioonivalem U=A/q Pinge=töö/laeng ühik 1V 34. Millal on pinge 1 volt? Pinge on 1V siis, kui elektriväli teeb ühe kuloni suuruse laengu ümberpaigutamiseks tööd 1J. 35. Pinge mõõtmine. Pinget mõõdetakse voltmeetriga. Skaalal suur V täht. Voltmeeter ühendatakse tarbijaga rööbiti. 36
Juhi ristlõikepindala on 50 ruutmillimeetrit ja I = 3,2 A. Elektroni laeng on 1,5 * 10-27 C. Elektritakistus Vabade laegnukandjate suunatud liikumine ehk triivimine on juhis takistatud, sest neile jäävad teele ette metalli ioonid, mis asuvad kristallvõre sõlmedes. Vabade elektronide põrked ioonidega muudavad suunatud liikumise vähem või rohkem korrapäratuks. Mida suurem on see segav mõju, seda nõrgemat voolu suudab tekitada mingi kindel pinge. Ohmi seadus Põhjalikku seost voolutugevuse ja pinge vahel väljendab Ohmi seadus vooluringi osa kohta: Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. I = U/R R – Juhi takistus, ühik üks oom (1Ω) Juhi takistus Juhi takistus näitab, kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis ühikulise tugevusega vool: R = U/I Takistuse mõõtühikuks on oom (1Ω)
Ohmi seadus. Takistus ja eritakistus. Voolutugevuse sõltuvus pingest: Suurema pingega kaasneb suurem voolutugevus. Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi rakendatud pingega. Sellises sõnastuses tuntakse teda ka Ohmi seadusena vooluringi osa kohta. Võrdetegurit G nimetatakse juhtivuseks, tema pöördväärtust , aga juhi või vaadeldava vooluringi osa takistuseks. Tavaliselt esitatakse Ohmi seadust takistuse kaudu kujul . Selle põhjal on takistus esitatav pinge ja voolutugevuse jagatisena. Juhi takistus on üks oom (1), kui juhi otstele rakendatud pinge 1V tekitab juhis voolu 1 A. Seega Takistite jada ja rööpühendus: takisti-juhid, mis omavad kindlat takistust. Jadaühendusel võrdub jada otste vaheline pinge üksikutel takistitel tekkivate pingete summaga. Jadaühenduse kogutakistus võrdub üksikute takistite takistuste summaga. Rööpühenduse korral on kõigil takistitel sama pinge U, sest ühendusjuhtmetel pinget ei teki.
Jootekohtade t0'de vahe tekitab voolu.Joonis6 Stabiliseeriv regulator:sõltumata sellest, millise seaduse järgi peab muutuma reguleeritava parameetri väärtus, eristatakse kolme liiki automaatregulaatoreid:stabiliseerivad,programmilised ja jälgivad.Stabiliseeriva regulaatori ül on hoida protsessi mingi parameter konstantsena. Selle parameetri nõutav väärtus antakse regulaatorisse anduri kaudu. Niisuguseks regulaatoriks on nt automaatseade, mis hoiab alalisvoolugeneraatori pinge muutumatuna.Joonis7.Generaatori ergutusmähist OB toidetakse kõrvalisest alalisvooluallikast. Vool selles ja järelikult ka pinge ühtlase kiirusega pöörleva generaatori harjadel sõltub rehuleerimisreostaadi R p takistuse suurusest.Reguleerimisreostaadi liugurit nihutatakse väikese täiendava mootoriga TM, mida ergutatakse püsivmagnetitega. Selle mootori ankur on ühendatud elektrilise võimendi väljundklemmidega. Signalisaatorina kasut potentsiomeetrit R 1, mis on lülitatud
integraallülitusega. DIL tähis täpsustab klemmide asetust, mis 4011 puhul on 7+7 klemmi paralleerselt. CMOS on lühend inglise keelsest nimest Complementary metaloxide semiconductor ehk (teineteise) olekust erinevad metalloksiid pooljuhid (viide 1). Joonis 1: CMOS 4011 integraallülitus Klemme hakatakse lugema alati ülemise nõgu vasakpoolsest küljest. Integraallülitusele rakendatakse pinge 14. klemmile ja maandatakse 7. klemmilt. 4011 integraallülitus koosneb neljast väravast (vt. Joonis 1). Värava tüüpi näitab selle tingmärk. Sel puhul on tingmärgiks NAND (Not And). Input'i ehk sisendi poolt on ruut ja output'i e. väljundi poolt on ümar ning otsas väike ring. See tähendab, et see on NOT AND värav inverteeritud väljundiga. Kui mõlemad sisendid (nt. A1 ja B1) on kõrged (high), siis väljund (Q1) ei ole (NOT) ,,kõrge" vaid on ,,madal"
paralleelseteks. Kahe erimärgilise laenguga plaadi vahel tekkiva homogeense elektrivälja jõujooned on suunalt ühesugused (paralleelsed) ................................................................................................................. ............................... Elektrivälja potensiaal tähis (fii) on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur, on selle välja vaadeldavas punktis asuva liikumise punktis potensiaal energia. 6. Elektrivälja potensiaal ja pinge Elektrivälja vaadeldava punkti potensiaal, tähis (fii), ja mingi kahe vaadeldava punkti potensiaalide erinevus ehk elektriline pinge, tähis U, on füüsikalised suurused, mis iseloomustavad elektrivälja temas peituva energia seisukohalt - need suurused on elektrivälja energeetilised iseloomustajad. Punktlaengul või elektrilaenguga kehal on elektriväljas asendi- ehk potensiaalne energiaga, mida gravitatsiooniväljas omab punktmass või keha.
Ühefaasiline jõutrafo Transformaatoriks ehk lühidalt trafoks nimetatakse staatilist elektromagnetilist aparaati, mis on määratud ühe (primaarse) vahelduvvoolu süsteemi muundamiseks teiseks (sekundaarseks) vahelduvvoolus süsteemiks, millel on teistsugused tunnussuurused. Kõige rohkem hakati trafosid tarvitama pinge muutmiseks elektrienergia ülekandmisel elektrijaamadest tööstusettevõtetesse (joon.1.1). (joon.1.1) Rajoonielektrijaamade elektervarustuse skeem. Elektrienergiat kantakse teatavasti suurtele kaugustele üle kõrgepingega, mille tõttu väheneb märksa energiakadu liinis. Et aga pinge generaatori väljundis tavaliselt ei ületa 20 kV, seatakse liini alguses üles pingekõrgendustrafod, mis tõstavad vahelduvpinge vajaliku kõrguseni. Pinge peab olema seda
Vooluallikas teeb tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel vooluringis. Vooluallikas teevad tööd välised, mitte mitteelektrilised jõud. Väliste jõudude töö tulemusena muundub vooluallika sees elektrivälja energiaks mingi teist liiki energia. Vooluallikaid liigitatakse selle järgi, millineenergialiik seal elektrivälja energiaks muundub. Pinge füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas. Elektrivälja pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne elektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise. U=A/q U = pinge V, A = elektrivälja töö J, q = elektrilaeng C. Takistus ühik . Juhi takistus on 1 , kui juhi otstele on rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus juhis 1A. Eritakistus füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine mõju elektrivoolule. Aine eritakistus on arvuliselt võrdne sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja
Kujutan saadud tulemusi graafiliselt: 5. Varda tugevusarvutus Kuna sisejõud on terve varda ulatuses samad, siis võin kasutada valemit , kus N on ristlõike sisejõud ja A on ristlõike pindala, ainult erinevate pindalade korral. Pikkepinge avaldised: Pikkepinge epüür Sellelt epüürilt saan välja lugeda, et lõigul CG on varras kõige rohkem pingestatud. Arvutan välja lubatava koormusparameetri F Lubatav koormus on vardale mõjuv pinge, mis müjub varda enim pingestatud punktis ja millega ei kaasne varda deformatsioon. Lubatav pinge on , kus Y on terase voolepiir ja [S] on nõutav varutegur. Varda tugevuse tingimusest, et üheski varda punktis ei tohi pinge tegelik väärtus ületada pinge luvatavat väärtust, saan kirjutada. Sain, et lubatav koormus on 265,9 kN. 6. Tugevuskontroll Kontrollin, kas varras peab vastu kõige nõrgemas kohas leitud koormusega.
kasutatakse arvuti klaviatuuril, mikrofonides, raadio häälestamisel. kon. Mahtuvus sõltub ta (ehitusest) mõõtmetest: 1. kohakuti olevate plaatide pindalast- mida suurem pindala seda suurem mahtuvus 2. plaatide vaheline kaugus pöördvõrdeliselt mida väiksem kaugus seda suurem mahtuvus 3. dielektriku dielektrilisest läbitavusest võrdeliselt. 2 keha omavaheline mahtuvus näitab kui suur on pinge 1 volt kon omadused a)alalisvool ei läbi aga vahelduv läbib b)salvestab laenguid ja võib neid ka ära anda c)pinke tekitamine d)ühtsustab voolu e) võib end tühjendada väga kiirelt aga laeb kaua sammupinge tekib 2 jalatalla vahel, kui kõndida äikese ajal maapinnal potentsiaalväli on elektrostaatiline väli, kuna laetud kehade paigalseis on väljas tähtis. Potentsiaali pinge . on 2 potentsiaali vahe ( pinge 2 punktivahel on võrdeline nulliga)
Elektrivoolu töö kaudu muundub elektrivälja energia teisteks energialiikideks. Voolu töö on füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. Voolu tööd saab arvutada valemite: A=U*I*t, A=I2*R*t ja A= U2/R *t abil. Voolu töö ühikuks on 1J ja 1kW * h. Elektrivoolu tööd mõõdetakse kaudselt voltmeetri, ampermeetri ja kella abil ning otseselt elektrienergia arvesti abil. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdne elektrivoolu tööga ajaühikus. Voolu võimsust saab arvutada valemite: N=U*I, N=I2*R ja N=U2/R abil. Voolu võimsuse ühikuks on 1W
kõrgus h = 50 mm; laius b = 30 mm; seinapaksus t = 4,0 mm; mass m = 4,20 kg/m; ristlõikepindala A = 5,35 cm2; välispindala Au = 0,146 m2/m; inertsimoment Ix = 15,25 cm4; inertsimoment Iy = 6,69 cm4; vastupanumoment Wx = 6,10 cm3; vastupanumoment Wy = 4,46 cm3; polaarvastupanumoment Wv = 7,71 cm3 Konsoolis tekkiv tegelik pinge: Tugevuse varutegur: Vajalik varutegur S = 1,3 ... 2,5. Valitud toru 50x30x4 rahuldab antud tingimust. Keevisõmbluste tugevuskontroll Keevitus on ümber liite perimeetri. Keevisõmbluse kaatetiks valime k = t = 4 mm. b1 = 38 mm; b2 = 30 mm; h1 = 58 mm; h2 = 50 mm; k = 4 mm; Liite ristlõikepindala: Telgvastupanumoment: Pinge paindemomendist: Pinge põikjõust: Ekvivalentpinge: Piirpinge:
Kordamisküsimused füüsika 4. peatüki KT-ks. 1. Defineeri elektrivoolu töö. Juurde valem ja valemi selgitus. Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevus ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. A=U*I*t Elektrivoolu töö = pinge * voolutugevus * kulunud aeg 2. Defineeri elektrivoolu võimsus. Juurde valem ja valemi selgitus. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. N = U*I Võimsus = pinge * voolutugevus 3. Defineeri elektrivoolu soojushulk. Juurde valem ja valemi selgitus. Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Q = I2 * R * t
makromolekulide translatoorsest liikumisest. Makromolekulide libisemine põimunud massis saab toimuda ainult reptatsiooniliikumisena. Kristalliinsed enamlevinud termoplastid on: PA, PET, PP,HDPE, LDPE, PTFE, POM Polümeerid pole kunagi absoluutselt kristallilised, maksimaalselt kuni 90% (PTFE). Polümeeride viskoelastsed omadused sõltuvad eelkõige makromolekuraalse ahela paindlikkusest (jäikus, sitkus pehmus ja kummielastsus). Viskoelastsusest tuleneb kaks olulist nähtust: pinge relaktsioon (stress relaxation) ja roome (creep) ehk külmvoolamine (cold flow). Roome on deformatsiooni kasv ajas konstantse pinge rakendamisel, võrreldes pinge relaksatsiooniga vastupidise suunaga protsess. Roome (a) ja pinge-relaksatsiooni (b) graafikud.
katki Eesmärk: Mõõta maalekkevoolu rikkeolukorras. Normaalpolaarsuse ja pööratud polaarsusega. Tingimused: 1. Maksimum lekkevool: 1000 A 2. Toide peab sees olema Tulemused: Tulemus: 61.1 A 6 Lubatud maksimum: 1000 A --Test läbitud-- Pööratud kujul: Tulemus: 0060.8 A Lubatud maksimum: 1000 A --Test läbitud-- OHT: Kui tulemus on suur, siis on korpus pinge all. Katse 6: Puuteosa lekkevool: Normaalolukord Eesmärk: Mõõta puutevoolu seadme elektrit juhtivate osadest. Normaalpolaarsuse ja pööratud polaarsusega. Tingimused: 1. Maksimum lekkevool: 100 A Tulemus: Seadmel puudub eraldiseisev puutepind, seetõttu katset sooritada ei saanud. Katse 7: Puuteosa lekkevool: Neutraal on katki 7 Eesmärk:
nõtkunud varda elastse joone (sinusoidi) ühe poolperioodi pikkus 13.12. Kuidas sõltub nõtkepikkus varda kinnitamise viisist? Le=l korda müü, erinev kinntamis viis annab erineva müü teguri. 13.13. Milline on Euler'i lahendi kehtivustingimus stabiilsusanalüüsis? Euler'i lahendid kehtivad vaid selliste elastsete deformatsioonide korral, mis on koormusega lineaarselt seotud (ehk juhtudel kus materjali elastsusmooduli E saab lugeda konstandiks) 13.14. Mis on surutud varda kriitiline pinge? Sigma cr= E pii ruut jagatud lambda ruut 13.15. Mis on surutud varda saledus? Lambda= le jagatud i, i on varda ristlõike inertsiraadius 13.16. Mis on Euler'i piirsaledus? 13.17. Mis on nõtketegur? nõtketegur ehk lubatava survepinge vähenemise tegur; 13.18. Mis on nõtke varutegur? Tegur, mille arvestamisel tugevusarvutustes väldime varda nõtke teket 13.19. Milles seisneb surutud varda stabiilsuskontroll? Stabiilse seisundi tagamise kontroll. 13.20
FÜÜSIKA KORDAMINE. Vahelduvvool pinge ja voolutugevuse perioodiline muutumine ajas. Alalisvool laengukandjate liikumise suund aja jooksul ei muutu (voolutugevus ja pinge aja jooksul ei muutu). Elektromotoorjõud maksimaalne pinge Induktsiooni elektromotoorjõud esilekutsutud maksimaalne pinge Magnetiline induktsioon (B) magnetvälja iseloomustav vektoriaalne suurus. Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned mingit pinda. Endainduktsioon vooluringis enda poolt esilekutsutud vool, tugeva voolutugevuse tõttu. Endainduktsiooni elektromotoorjõud pool hakkab voolu muutumisel toimima vooluallikana. Induktiivsus iseloomustab pooli või mähist (magnetvoo muutumine kutsub esile indukts. emj).
Töövool on alati rakendusvoolust suurem It Ir Töövoolu suurim väärtus on määratud relee mähisele lubatava suurima hajuvõimsusega Pmax=It2Rm kus It on töövool, Rm mähise takistus. Seega It Pmax Rm . Rakenduskestus tr on ajavahemik mähise pingestamisest relee rakendumiseni. Ennistuskestus te on ajavahemik mähiselt pinge väljalülitamisest relee ennis tumiseni. Ennistustegur ke iseloomustab relee magnetsüsteemi tundlikkust mähise voolu võimalike kõikumiste suhtes. Ie Ennistustegur k e . Ir Tagavarategur kt kujutab endast suhet It kt Ir Tegur kt iseloomustab relee rakendumiskindlust ja ankru hoidmiskindlust rakendunud olekus.
ElektroTehnikaalused Elektriahela parameetrid Pinge U (1V) suurus mis iseloomustab elektrivälja Voolutugevus I (1A) - juhiristlõiget läbinud elektrihulk ühes sekundis Takistus R (1) - takistuse järgi elektriahelale või selle osale rakendatud pinge ja seda elektriahelat või osa läbiva voolutugevuse suhe . Võimsus P (1W) - Elektriahelas tehtav töö ühes sekundis Vooluring (elektriring) Vooluahel(elektriahel) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas,elektritarviti ja lüliti tekib vooluahel . Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring . Keemilised vooluallikad ja patareid Keemiline vooluallikas elektrienergia allikas , mis muundab aktiivainete keemilise energia vahetult elektrienergiaks .
I9 QS4 Multimeeter Multimeeter on tester ehk kombineeritud elektri-mõõtevahend. See on ette nähtud elektrivoolu tugevus ja pinge mõõtmiseks . Olenevalt keerukuse astmest on nendega võimalik mõõta ka teisi elektrilisi parameetreid , nagu elektritakistus , mahtuvus ,indiktiivsus jne. Kõige odavamad multimeetrid võivad maksta vähem kui 10 eurot , kallimad võivad aga maksta rohkem kui 3500 eurot. On olemas analoog- ja digitaalsed multimeetrid. Kaasaegse multimeetriga on võimalik mõõta mitmeid erinevaid elektrilisi suuruseid. Kõige levinumad neist on: · Vahelduv- ja alalisvoolu tugevus (A)
elektromag.võnkumisteks nim. laengu voolutugevuse ja pinge perioodilisi võnkumisi Standardvoolus vooluringis on sagedus 50Hz ja voolutug. 220V ehk 50 korda sekundis +220V ja 50 korda sek -220V ja sada korda sek. vool puudub. Teatud pühjustel tuuakse sisse niinimetatud efektiivväärtused. Efektiivväärtuse valem I= Im/2 I- voolut. efektiivväärtus, U=Um/2 U- pinge efektiivväärtus. Teg. Kõik mõõteriistad mõõdavad vahelduvvoolu korral efektiivväärtusi.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Töö nr 2 nimetusega SIGNAALIDE MÕÕTESEADMED Aruanne ai nes ISS0050 Mõõtmi ne Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Seadmed vahelduvsignaalide pinge ja voolu mõõtmiseks on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed alalissignaalide mõõtmiseks Töö eesmärk Tutvu signaalide mõõtmiseks kasutatavate mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga, fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine ja kasutamine. Kasutatud seadmed: Generaator G3-112/1 2 Voltmeeter B7-40/4 1 Voltmeeter B7-37 Ostsillograaf S1-83 Fasomeeter F2-34 Töö käik 1. Vahelduvpinge mõõtmine
Galvaaniline element Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level AKU PÕHIKARAKTERISTIKUD energiatihedus (Ws/kg või Ws / m3) laadimistsükklite arv mahtuvus (Ah, A*s, kasutatakse ka mA*s) lühisvool (A) max vool klemmide lühise puhul elektromotoorjõud (V) seisva koormamata aku pinge sisetakistus () maksimaalne laadimis- / tühjendusvool (A) koormusjoon - graafik, mis näitab võimsuse sõltuvust tühjendusvoolust temperatuuritaluvus AKU MUUD KARAKTERISTIKUD mahutavuse sõltuvus temperatuurist mahutavuse sõltuvus tühjendusvoolust vastupinge taluvus (V) - akupakis teistest väiksema mahutavusega element saab mõnikord vastupinget (Seda laetakse vale polaarsusega) ning see võib elementi rikkuda
koormuse edasine suurenemine põhjustab materjali töövõime kadumise (ja integraal konstruktsiooni avarii). 2.22. Kuidas määratakse pikikoormatud detaili ohtlik ristlõige? sisejõu epüüri 1.21. Mis juhtub detailiga selle materjali piirseisundi saabudes? Detail- põhjal konstruktsioon läheb katki 2.23. Mis on mehaaniline pinge?*** 1.22. Mis on materjali tõmbediagramm? = (pinge - deformatsiooni tunnusjoon) 2.24. Kirjeldage normaalpinget! kui sisejõu mõjumise siht ühtib antud lõike = tõmbekatsestsaadud taandatud koormuse ja suhtelise deformatsiooni graafik normaali sihiga; 1.23. Milleks vajatakse materjali tõmbediagrammi? *** 2.25. Kirjeldage nihkepinget!: kui sisejõu mõjumise siht on lõike normaali 1.24. Mis on materjali proportsionaalsuspiir
......................... 2 3.Elektriväli. Elektrivälja tugevus............................................................................ 3 4.Homogeenne elektriväli....................................................................................... 6 5.Töö elektriväljas. Potentsiaalne energia..............................................................7 6.Elektrivälja potentsiaal. ....................................................................................... 9 7.Elektriline pinge. ................................................................................................10 8.Juht elektriväljas................................................................................................ 12 9.Dielektrik elektriväljas........................................................................................ 13 10.Elektrimahtuvus. Kondensaatorid....................................................................14 1. Elektrilaeng. Elektroskoop. 2
malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Malmil on ka omadus summutada lööke. [1],[2] Materjali karakteristikud: Normaalelastususmoodul E Materjali jäikust iseloomustav Hooke'i seaduse võrdetegur. Et E=/, siis elastsusmooduli leidmiseks tuleb registreerida mingile moonde muudule vastav pinge muut . Voolepiir y Pinge, mille juures toimub materjali oluline plastne deformeerumine, voolamine, ilma jõudu suurendamata. Diagrammil väljendub see vooleastmena, mis võib olenevalt terase omadustest omandada mitmesuguse kuju. Nii algab paljudel madalsüsinikterastel vooleaste hambaga. Sel juhul eristatakse ülemist voolepiiri y,ül - suurimat pinget enne vooleastme moodustumist - ja alumist voolepiiri y,al - pinge madalaimat väärtust voolamise vältel.
Elektrolüüt nim keemilist ühendit, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid või keemilised rühmad Galvaanimine mingi metalli katmine elektri abil 2. Juhi takistus juhtivuse pöördväärtus R=U/I R-takistus U-pinge I-voolutugevus 3. Laengukandjate kontsentratsioon suurus, mis näitab laengukandjate arvu aine ruumalaühikus n=N/V n-laengukandjate kontsentratsioon N-võimsus V-vaadeldav ruumala 4. Voolutugevus, pinge ja takistus jada ja rööpühendusel Jadaühendus I=I1=I2=I3=...In U=U1=U2=U3=...Un R=R1=R2=R3=...Rn Rööpühendus I=I1=I2=I3=...In U=U1=U2=U3=...=Un 1/R=1/R1+1/R2+1/R3+...=1/Rn 5. Mida teeb ampermeeter, kuidas ühendatakse ja selle ehitus Ampermeeter ühendatakse järjestikku ehk jadamisi, sest ampermeetrit peab läbima kogu mõõdetav vool. Voolutugevus ahelas muutub ampermeetri lisamisel seda rohkem, mida
Elektriajamite ja Jõuelektroonika instituut Üliõpilane: Kristi Tammet Teostatud: 28.03.2005 Õpperühm: AAAB41 Kaitstud: Töö nr. 4 OT Sildalaldi Töö eesmärk: Töövahendid: Alaldi kasutamine, selle Ühefaasiline sildalaldi, ampermeeter, väljundtunnusjoonte ning vahelduvpinge voltmeeter, alalispinge alaldatud pinge voltmeeter, potentsiomeeter, ostsilloskoop. pulsatsiooniteguri määramine. Skeem Teooria Alaldi abil muundatakse siinuseline vahelduvpinge pulsseerivaks alalispingeks. Alaldid jagunevad tüüritavateks ja mittetüüritavateks. Mittetüüritav alaldi koosneb dioodidest, tüüritav aga türistoridest. Kasutatakse ka osaliselt tüüritavaid alaldeid, mis sisaldavad nii dioode kui türistore
Ohmi seadus. Takistus ja eritakistus: · Suurema pingega kaasneb suurem voolutugevus · Elektromeetriks nimetatakse metallkesta paigutatud ja skaalaga varustatud elektroskoopi · Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. · Võrdetegurit G nimetatakse juhtivuseks · Tema pöördväärtust aga juhi või vaadeldava vooluringi takistuseks. · Takistus on esitatav pinge ja elektritugevuse jagatisena. · Juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1V tekitab juhis voolu 1A Juhtide jadaühendus · Kõikides jadaühendustes juhtides on voolutugevus sama väärtusega · Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus on võrdne juhtide takistuste summaga · Pinge juhtide jada otstel on võrdne juhtide otstele rakendatud pingete summaga. Juhtide rööpühendus:
1. keskkonna dielektriline läbitavus näitab,mitu korda on elektrivälja tugevus homogeenses dielektrikus väiksem samade laengute poolt vaakumis tekitatud väljatugevusest. =o/ 2.Vabadeks laenguteks nim laenguid, mis saavad elektrivälja mõjul vabalt ümber paikneda. 3. elektrostaatilise välja punkti potentsiaaliks nim sellesse punkti asetatud laengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhet. 4. kahe punkti potentsiaalide vahe ehk laengute pinge võrdub välja poolt laengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise tehtud töö ja selle laengu suhtega. 5. 1 volt on pinge, mille korral elektriväli teeb 1C ümberpaigutamisel tööd 1J. 6. Ekerpotentsiaalpind on elektriväljas selline pind, milles kõikidel punktidel on ühesugune potensiaal. Nende pinnad on alati risti jõujoontega.E - elektrivälja tugevus (V/m)U - pinge (V)kahe punkti laugus piki jõujoont mõõdetuna (m). 7
Novell Novellitüübid Arengulooliselt võib novelle jagada kaheks: 1) Klassikaline, suletud süzeega novell (nimetatud ka toskaana ja anekdootnovelliks).Tegevus esitatakse enamasti kronoloogiliselt, pinge tõuseb aste- astmelt, saades selge lahenduse üllatavas pöördepunktis ning puändis. Tegelased on muutumatud ja terviklikud, esile tuuakse vaid paar iseloomujoont. 2) Avatud novellitüüp (nimetatud ka tsehhovlikuks novelliks vene kirjaniku Anton Tsehhovi järgi), milles ei ole esiplaanil niivõrd väline sündmustik kui tegelaste sisemaailm, meeleolud, raskelt sõnastatavad sisekonfliktid. Tegevus võib olla vähene (või hoopis
Kondensaator C = Q/P ; [F] 1 - dielektrik 2 - metall plaat S U Pinge d- Film Capacitor (Kile kondendsaator) Isolatsiooni kile paksus 2-20 mikromeetrit, Parameeter Polüester Polükarbonaat Polüstüeer Mahtuvus 100pF - 22nF 100pF - 68µF 10pF 0,5µF Sagedus 1MHz 1MHz 10MHz Tolerants ±5-20% ±5-10% ±1-5% C pinge 1600V 400V 500V Elektrolüüt kondensaator
Nimivõimsus-elektriseadmel arenev võimsus; Nimipinge-pinge, millel elektriseade arendab nimivõimsust; Joule'i-Lenzi seadus-elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t; Kõrvaljõud-mitteelektrilised jõud, mis rakenduvad vooluallikas; Ohmi seadus kogu vooluringi kohta-voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega; Pinget- välistakistusel nim vooluallika klemmipingeks; Tühijooks-vooluallika töö piirolukord, kui seda ei kasutata; Tühipinge- elektromotoorjõud, sest ta võrdub vooluallika tühijooksul katkestuskohas tekkiva pingega; Lühis-kui välistakistus on lähedane nullile; Klemmipinge-pinge vooluallika klemmidel, mida näitab klemmide külge ühendatud voltmeeter. T-1012 d-10-1 G-109 c-10-2 M-106 m-10-3 K-1...
aga ühispingeks. Väljundsignaal Uv = Ku Usd + Kü Usü Oluline on, et Ku oleks suur ja Kü oleks väike. Põhilised tunnussuurused Võimendustegur ehk diferentssignaali võimendus Ku on väljundpinge ja selle esile kutsunud diferentspinge suhe. Diferentssignaali võimendus Ku vastab võimendusele ilma tagasisideta. Ku = (10 ... 3000) 103 Väljundpinge on praktiliselt kogu alas (UVmin...UVmax) lineaarselt sõltuv diferentspingest. Kui maksimaalne pinge on saavutatud, siis väljundpinge enam ei kasva ja jääb (1...5) V madalamaks kui toitepinge. Näiteks toitepingel Ut = ± 15 V, Uvmax 12 V. Ühissignaali nõrgendustegur Küs on võimendusteguri Ku ja ühispinge ülekandeteguriKü suhe. Ühissignaali nõrgendustegur väljendatakse reeglina detsibellides (dB): Küs = (60...120) dB Mida suurem on ühissignaali nõrgendustegur, seda kvaliteetsem on võimendi.
trafo magnetahel ehk toroid 10. Trafo otstarve. Trafosid kasutatakse · elektrienergia edastus- ja tarbimispinge muutmiseks (joutrafod); · vahelduvpinge- ja voolude mootmisel (mootetrafod); · elektriahelate sidestamiseks (sidestustrafod); · pinge- voi vooluimpulsside tekitamiseks voi muundamiseks (impulsstrafod); · tarvitite kasitsemisohutust tagavaks galvaaniliseks eraldamiseks (eraldustrafod) 11. Trafo üldmõisted ja ehitus. Trafo on seade, mis muudab uhe suurusega pinge sama sagedusega teise suurusega pingeks. Trafo koosneb sudamikust ja sudamikule asetatud kahest voi mitmest mahisest. Sudamiku osi, millele on asetatud mahised, nimetatakse sammasteks. Valjaspool mahiseid olevaid osi nimetatakse ikkeks. Trafod liigitatakse mahiste arvu jargi · kahe mahisega trafodeks; · kolme mahisega trafodeks; · mitme mahisega trafodeks. Vahelduvvoolu liigi jargi on trafod · uhefaasilised; · kolmefaasilised; · mitmefaasilised. 12. Trafo töötamispõhimõte. 13
1) Ilma valguseta kapslis vool puudub, kuna puuduvad f laenguga osakesed vaakumis. If = 0, 2) Valgustades katoodi hakkavad valguse osakesed +U elektrone katoodi pinnalt välja lööma. Elektronid sd I sattuvad Elektrivälja (mis on tänu pinge allikale), ning hakkavad liikuma anoodi poole. Tänu tekkinud laetud osakestele tekkibki fotovool I f If 0, +U sd Väljalennanud elektronide energia suureneb valguse sageduse suurenedes ja ei sõltu valguse energiast. · Väljalennanud elektronide arv suureneb valguse intensiivsuse suurenedes. · Fotovool ei tekki igasuguse lainepikkusega valguse puhul
I = U/R Vool mis läbib terminalseadet rahuseisundis Irahus = 0V/50Ω = 0A Takistil puudub pingelang, seega terminalseadet läbiv vool on 0A Vool mis läbib terminalseadet hõiveseisundis Ihõives = 2,6V/50Ω = 0,052A Takistil on pingelan, seega terminalseadet läbiv vool on 0,052A Arvutada telefoniaparaadi takistus ja telefoniliini takistus. R = U/I Telefoniaparaadi takistus on võrdeline hõiveseisundi pinge ja voolu jagatisega Rtelefon = U2hõives/Ihõives = 7,2V/0,052A = 138,46Ω Telefoniliini takistus on võrdeline pingelangu ja läbiva voolu jagatisega Rliin = (U1rahus-U1hõives)/Ihõives = (55V-9,8V)/0,052A = 869,23Ω 2.1 Valimistooni parameetrite mõõtmine Valimistoon Pinge amplituud 360mV periood 2.32ms sagedus 4.31Hz 2.2 Kõne uurimine 2.2.1 Vile
.. Ühesuguste takistite korral võib kasutada valemit E = nR1. Voolutugevus on igal pool ühesugune I = I1 + I2 + ... Pinged liidetakse Uk = U1 + U2 + ... 29. Rööpühendus. Pinged on igal pool võrdsed. U = U1 = U2 = ... Ik = I1 + I2 + ... Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga rööbiti ühendatud juhtmetes. Kogu takistuse pöördväärtus on võrdne üksikute takistuste pöördväärtustega. 1/R = 1/R1 + 1/R2 + ... R= R1R2/R1+R2 30. Mis on pinge? Pinge on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd teeb elektriväli laengu ümber paigutamisel ühest ruumi punktist teise. U = A/q mõõdetakse voltides V. 31. Mida tähendab, et pinge on 1V? Pinge on 1 V siis, kui ühe kuloni suuruse laengu ümberpaigutamisel ühest ruumi punktist teise, teeb elektriväli tööd 1J. 32. Pinge mõõtmine. Pinget mõõdetakse voltmeetriga. Skaalal suur V täht. Voltmeeter ühendatakse paralleelselt tarbijaga. 33. Mis on elektrivool
Sünkroongeneraatori staatorimähise skeem 4-paari rootoripoolusega sünkroongeneraatori rootori sketsh Harjadeta sünkroongeneraatori skeem Firma AvK harjadeta sünkroongeneraatori skeem Sünkroongeneraatori EMJ genereerimine Sünkroongeneraatori võimsuse tunnusjoon Sünkroongeneraatori võimsuse tunnusjoon Sünkroongeneraatori võimsuse tunnusjoone seletuseks Pm on seda suurem, mida suurem on masina E või ergutusvool ja pinge U ning mida väiksem on xd Pam (ajamimootori mehhaaniline võimsus) võrdub generaatori poolt võrku antava elektrilise võimsusega P, s.t. Pam = P Võimsus Pam ei sõltu koormusnurgast ja on joonisel hrisontaalne sirgjoon. Kui =90º, siis generaator arendab max võimalikku aktiivvõimsust Pm ja kriitiline. Sünkroonmasina vektordiagrammid erinevates tööreziimides Sünkroongeneraatori faasordiagrammid erinevates tööreziimides Sünkroongeneraatori faasordiagrammid
deformeerunud keha mõõtmed asendatakse algmõõtmetega 20. Mis on materjali piirseisund? Materjali piirseisund - materjali seisund koormuse mõjudes, mil koormuse edasine suurenemine põhjustab materjali töövõime kadumise (ja konstruktsiooni avarii) 21. Mis juhtub detailiga selle materjali piirseisundi saabudes? Edasisel suurenemisel detaili töövõime kaob (läheb katki) 22. Mis on materjali tõmbediagramm? Tõmbediagramm (= pinge - deformatsiooni tunnusjoon) = (standardsest) tõmbekatsest saadud taandatud koormuse ja suhtelise deformatsiooni graafik. 23. Milleks vajatakse materjali tõmbediagrammi? Et määrata tema tugevus ja samas ka sobivus kasutamiseks. 24. Mis on materjali proportsionaalsuspiir? Proportsionaalsuspiir, suurim pinge (punktis A), mille korral kehtib veel Hooke'i seadus. 25. Mis on materjali elastssuspiir? Ülemine elastsuspiir ReH ehk, pinge, mille ületamisel algab materjali voolamine
L0 4.27 10 3 2 15.37 deg 0,2616rad G0 2.1 10 6 L0 4,27 mH / km U 2 18 G0 2,1S / km I 2 24.5 10 3 U 2 18V I 2 24,5mA 2 15.37 deg I ´2 I 2 e i 2 1. Arvutada pinge U1 ja vool I1 liini alguses, aktiivvõimsus P ja näivvõimsus S liini alguses ja lõpus ning liini kasutegur . 2 f 4.084 10 4 I ´2 0.024 6,494i 10 3 1.1 Primaarparameetrid: Z 0 R0 j L0 Z 0 102 174.39i Y0 G0 j G0 Y0 2.1 10 6 1.144i 10 4 1.2 Sekundaarparameetrid: Z0
Suunatud põhjapooluselt lõunapoolusele. Tihedus näitab välja tugevust. 12. Homogeenne elektriväli - kus jõujooned on paralleelsed nt kahe laetud plaadi vahel. 13. Parema käe reegel - Rusikasse tõmmatud parema käe väljasirutatud pöial näitab voolu suunda, siis neli kõverdatud sõrme näitavad selle voolu magnetvälja suunda. 14. Homogeenne magnetväli - sama mis 12 vastus, ainult näide on erinev. Nt solenoidi ehk rulli keeratud traadi sees. 15. Elektriline pinge - elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe. , ,E- elektrivälja tugevus, d- kehtib homogeense magnetvälja kohta, nt kahe plaadi vaheline kaugus. q - laeng, A- töö, U - pinge. Elektronvolt - eV, töö mida elektriväli teeb elementaarlaengu viimisel ühest väljapunktist teise kui pinge 1V 16. Sammupinge - pinge maapinna erinevate punktide vahel, mis asuvad inimese sammu või looma jalgevahe kaugusel.
See tähendab, et kasutatud elektrienergiast kulub elektrirongi edasiviimiseks 90%, 10% muutub aga hõõrdumisel vahetult soojuseks, mis hajub ümbritsevasse keskkonda. 2. VAHELDUVVOOLU TÖÖ JA VÕIMSUS Tööstuses ja kodumajapidamises kasutatakse meil vahelduvvoolu sagedusega 50Hz. See tähendab, et voolu suund muutub 50 korda sekundis. Ka vahelduvvoolu võimsust ja tööd saab arutada samade valemite abil mis alalisvoolu korralgi. Ainult voolutugevuse ja pinge püsiväärtuste asemel tuleb valemitesse panna nende suuruste efektiivväärtused Ie ja Ue, mis leitakse valemist ja , Kus Io ja Uo on võnkuva voolutugevuse ja võnkuva pinge maksimaalväärtused (võnkumise amplituudid; neid nimetatakse ka amplituudväärtusteks). Eestis on vahelduvvoolu pinge amplituudväärtuseks Uo=310V. Pinge efektiivväärtuse tuleb sellele vastavalt . Selle pinge väärtusega võime teha kõiki vahelduvvoolu energiaga seotud arvutusi nagu alalisvoolu korralgi
Andmed = 3*10`-9C 6*10´-6N Lahendus E=F/q E`= 6*10`-6/3*10`-9=2*10`3 N/C 4)Elektriväljas on punktlaeng 4yC Kui suure jõuga mõjutab elektriväli punktalengut Kuid väljatugevus on 200n/c E`= F/q F= E*q F= 2*10`2 N/q * 4*10`-6 `= 8*10`-4 N 5)Elektrivälja tekitab keha mille elektrilaeng on 4 nC kui suur on elektrivälja tuebus kehast 30 cm kaugusel kui keskonnaks on õhk 6)Elektrivälja pontsiaal ja pinge Elektrivälja vaadeldava punkti pontstisaali tähis q ja mihi kahe vaadeldava punkti potentsiaalide erinevus ehk elektriline pinge tõhis U on füüsikalised suurused mis iseloomustavad elektrivälja temas peituva enertgia seisukohalt need suurused on elektrivälja energeetilised iseloomustajad Punktlanegul või elektrilaenguga kehjal on elektriväljas asendi ehk potensiaalne energia see on sarnane pontesiaalide energiaga mida gravitatsiooniväljas omab punktmass või keha
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
