Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"pinge" - 501 õppematerjali

thumbnail
40
doc

TPT automaatika eriala kursuse töö

Kompensatsioonmähise takistus RKMV = 1,3 9. Juhtmähise induktiivsus LJ = 50 H 10. Juhtmähise takistus RJ = 2,6 k 11. Juhtmähise nimivool IJ = 10 mA Generaatori andmed: 1. Nimivõimsus PG = 250 W 2. Nimipinge UG = 110 V 3. Nimivool IAG = 2,3 A 4. Nimiergutusvool IEG = 1,1 A 5. Ankrumahise induktiivsus LAG = 25 mH 6. Ankrumähise takistus RAG = 2.8 7. Ergutusmähise induktiivsus LEG = 20 H 8. Ergutusmähise takistus REG = 56 9. Ülekandetegur voolu järgi 10. Ülekandetegur pinge järgi 5 Täiturmootori andmed: 1. Nimipinge UN = 110 V 2. Nimiergutusvool IEM = 0,22 A 3. Nimiankruvool IAM = 2,08 A 4. Nimivõimsus PM = 172 W 5. Nimipöördemoment MK = 0,7 nm 6. Käivitusmoment MK = 1,25 nm 7. Inertsimoment J = 6,72 × 10-4 8. Ankrumähise takistus RAM = 2,0 9. Ankrumähise induktiivsus LAM = 20 mH 6...

Automaatika alused
56 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Füüsika seadused, suurused ja ühikud

SEADUSED SUURUSED ÜHIKUD Mida suuremad on vastastikmõjus olevate kehade elektrilaengud, seda suuremad on neile kehadele mõjuvad elektrijõud. Laetud keha ümbritsev elektriväli on seda tugevam, mida suurem on keha elektrilaeng. I=voolutugevus I (1A) q=elektrilaeng q (1C) I=q/t t=aeg t(1s) U=pinge U (1V) U=A/q A=elektrivälja töö A (1J) q=elektrilaeng q (1C) R=takistus R (1 oom ) I=U/R U=pinge U (1V)...

Füüsika
7 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Alalisvoolu ahel õppeaines füüsika

U12 = A/q = (1 -2)+ 12 Suletud ahelas on elektrostaatiliste joudude töö vordne nulliga,seega A = q· Vastavalt Ohmi seadusele on voolutugevus I ahela hargnemata osas vordeline pingega U12 ja pöördvordeline takistusega R12 I=U12/R12=(1-2+12)/R12 Kui ahelaosa ei sisalda vooluallikaid,siis IR12 = U12 = 1 - 2 s.t. pinge ühtib potensiaalide vahega. Avatud vooluahela korral vool ahelas puudub ja U = 0. 1 - 2 + 12 = 0 millest 12 = 1 ­ 2 Voolutugevuse mootmiseks ahelas kasutatakse ampermeetrit,mis ühendatakse ahelasse järjestikku.Ampermeetri sisetakistusel toimub pingelang,mis moonutab potensiaali jaotust ahelas.Seetottu peab ampermeetri takistus olema väike,vorreldes ahela takistusega. 4.Töö käik. 1...

Füüsika
215 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

PUNKTMASSAAŽ

PUNKTMASSAAZ Oliver Hellaste Krislyn Kaljula Harry Kaarma Terje Strazdins GIL Milles väljendub punktmassaazi kasulik toime? Punktmassaazist on abi sisemise keha ja vaimu vahelise tasakaalu ning sisemise jõu saavutamisel. Toimed: Pinge maandamine Vereringe ergutamine ja mürkainete eemaldamine Organismi immuunsuse tõstmine Vabanemine soovimatutest harjumustest Valu leevendamine ja tervenemine kroonilistest haigustest Sporditraumade ennetamine ja ravi Loomuliku ilu esiletoomine Parem kontakt oma kehaga Haiguste ennetamine ja terve olemine Näidustused: lihas-, liiges- ja närvihaigused insuldijärgsed seisundid seedetrakti häired südame- ja vereringehäired...

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõjude uurimisega

Elektrivälja kahe paralleelse erinimelise plaadi vahel E=q/eps0*eps*S Potesiaalne väli-väli kus ei sõltu trajektori kuju Wp=q*E*d Potesiaal fii näitab, kui suur on selles punktis ühikuliselt positiivse laenguga keha potensiaalne energia Potensiaal on skalaare suurus Fii=k*q/r Ekvipotensiaalpind-ühesugust potensiaali omavad elektrivälja punktide hulk Pinge- elektriväli kahe punkti potensiaalide vahel Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suurt tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse laenguga keha viimisel ühest punktist teise U=E*d Sammupinge- kui inimene puudutab maapinda kahes erineva potensiaaliga kohas tekib nende vahel potensiaaline vahe ning inimest läbib elektrivool, tekkinud pinget nim sammupingeks Pige kahe punkti vahel on 1v , kui laegu 1c viimisel ühest punktist teise tehakse tööd 1J E=U/d...

Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
3
doc

FÜÜSIKA. Elektri mõisted.

Voolutugevus iseloomustab sekundis juhi ristlõiget läbinud laengu suurust. I = qnvS Ohmi seadus osa kohtaVoolutugevus mingis vooluringi osas (kas või ühes tarbijas) on võrdeline selle osa otstel oleva pingega ja pöördvõrdeline selle osa takistusega. I = U / R Füüsikaline suurus, mis iseloomustab el.välja võimet teha tööd laengukandjate ümberpaigutamisel. Ühik volt V 1V = 1 J / C Ohmi seadusest U = IR see tähendab, et pinge on siis juhi otstel 1 V, kui 1 oomist juhti läbib 1 amprine vool. Takistus Juhi elektrilisi omadusi iseloomustav suurus, mis sõltub juhi materjalist ja juhi mõõtmetest ( pikkusest ja ristlõikepindalast ). R = l / S kus on eritakistus, l on juhi pikkus, S ristlõikepindala. Ümmarguse juhi puhul S = r2 . Ühikuks oom 1 = 1 V/A JadaühendusI = const. R = R1 + R2 U = U1 + U2 RööpühendusU = const. 1/R = 1/R1 + 1/ R2 I = I1 + I2...

Füüsika
29 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Füüsika KT kordamine - elektromagnetvõnkumised

1)Mis on elektromagnetvõnkumised(EMV)?- ...elektri või magnetvälja perioodilised muutused (st laengu, voolutugevuse või pinge perioodilised muutused). 2)Mille poolest erineb vabad ja sunnitud elektromagnetvõnkumised?- Vabad EMV tekivad kondensaatori tühjenemisel läbi pooli, kui kondensaator on eelnevalt laetud;sunnitud EMV tekivad välise perioodilise EMJ abil (näiteks vaheldub vool, mille suud ja suurus perioodiliselt muutub). 3)VÕNKERING-kondensaatorist ja poolist koosnev süsteem. 1 - (induktiiv)pool; 2 - kondensaator...

Füüsika
35 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tehniline dokumentatsioon

Kui ühele plaadile anda positiivne laeng ja teisele negatiivne laeng, siis püüab ühe plaadi laeng tekitada teisel plaadil elektrilise induktsiooni tõttu vastasnimelist laengut ja ka vastupidi: teise plaadi laeng indutseerib esimesele plaadile vastasnimelise laengu. Elektrilaengu suurus kulonites, mis plaatide vahel mõjuva 1 voldi suuruse pinge juures salvestub kondensaatorisse, väljendab kondensaatori mahtuvust. Kondensaatoreid tähistatakse skeemides tähega C. Kasutamine Kondensaatoreid kasutatakse elektrilaengute kogumiseks kohtades, kus on lühikeseks ajaks vaja suurt võimsust. Samas ei juhi kondensaator alalisvoolu, sest ei teki kinnist elektriahelat. Kondensaatori aktiivtakistus on lõpmatult suur (RC = ), kuid kondensaatoril on olemas reaktiivtakistus (XC). Seega juhib kondensaator vahelduvvoolu. Kondensaatori...

Tehniline dokumentatsioon
11 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Arvuti eriala kahjulikud mõjud tervisele

***** Kutsehariduskeskus Minu õpitava eriala kahjulikud mõjud tervisele Referaat ************* **** kl ******** 2012 Mõju silmadele Mõju silmadele sõltub peamiselt töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril . Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, ent mis möödub, kui silmad saavad piisavalt puhata. Arvutitööst tingitud püsiva nägemiskahjustuse tekkimise kohta seni andmeid ei ole . Küll aga on võimalik, et silmade suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mida varem muude tööde-tegemiste puhul ei oldud märgatud. Pilguta arvutiga töötades teadlikult silmi, et ei tekiks sarvkesta kuivamist ning sellest...

Tööohutus
17 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Instrumentaalanalüüs – praktikum

TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Instrumentaalanalüüs ­ praktikum Töö pealkiri: Laboratoorne töö nr. Vase, kaadmiumi ja tsingi määramine klassikalise polarograafilise analüüsi meetodil Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Cu2+,Cd2+ ja Zn2+ ioonide määramine uuritavas lahuses: 1. kvalitatiivselt 2. kvantitatiivselt Analüüsipraktikast on teada, et vase, kaadmiumi ja tsingi määramine nende koosesinemisel uuritavas lahuses on küllalt keeruline analüütiline ülesanne. Polarograafiline meetod võimaldab seda ülesannet lahendada nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Vase, kaadmiumi ja tsingi ioonid moodustavad...

Instrumentaalanalüüs
87 allalaadimist
thumbnail
9
doc

KINESIOLOOGIA KIRJALIK EKSAM

32.LIHASTEGEVUSE JUHTIMISES TAGASISIDE KINDLUSTAVAD STRUKTUURID ON: Eduka juhtimise tagasiside kindlustavad lihaskääv, kõõlusorgan, nägemis- ja kuulmisorgan, vestibulaaraparaat (tasakaaluaparaat sisekõrvas) ning naha- ja liigeseretseptorid. 33.ÜLENEVAD JUHTETEED (MOODUSTUMINE, PAIKNEMINE, FUNKTSIOONID) Ülenevad ehk aferentsed ehk sensoorsed juhteteed. Moodustuvad: - õrnkimbust (alumised jäsemed, alumine kere osa; saabub info lihaste pinge ja lõdvestus seisundite ning kehaasendi kohta), mis pärineb spinaalganglionist, siirdub väikeajju ja suuraju poolkeradesse ja jõuab posttsentraalkääru ülemisse ossa; - talbkimbust (ülemised jäsemed, ülemine kere osa; saabub info lihaste pinge ja lõdvestus seisundite ning kehaasendi kohta), mis pärineb spinaalganglionist, siirdub väikeajju ja suuraju poolkeradesse ja jõuab posttsentraalkääru ülemisse ossa;...

Anatoomia
108 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Füüsika küsimused kutsekoolile

Eleketrivoolu mõiste, jaotus (2) ning jaotuste iseloomustus. Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga laengukandjate korrapärane liikumine. Madalpinge on pingepiirkond, mille korral pinge võib olla väikepingest suurem, kuid ei ületa nomaaltalitlusel vahelduvpinge puhul 1000 volti ja alalispinge puhul 1500 volti. Kõrgepinge on pingepiirkond, mille korral pinge on normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul suurem kui 1000 volti ja alalispinge puhul suurem kui 1500 volti. 2. Mis peab olema elektrivoolu tekkeks? (2) Elektrivoolu tekkeks peab leiduma liikumisvõimelisi vabuosakesi ja peab esinema elektrijõud. 3. Voolutugevuse sõnastus,valem, ühikud, tähised. Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus (tähis I) on füüsikaline suurus, mis kirjeldab ajaühikus elektrijuhi ristlõiget läbinud elektrilaengu Q hulka...

Füüsika
16 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Füüsika mõisteid ja seletusi keskkoolile

Juhtivuselektronid ­ valentselektronid, mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ülatuses. Laengukandjate kontsentratsioon ­ suurus, mis näitab laengukandjate arvu ühes ruumalaühikus. Elektrivool ­ laengukandjate suunatud liikumine. Takistus - füüsikaline suurus, mis näitab kui palju aine mõjutab liikuvaid laengukandjaid. (ühik:1 oom) 1 oom ­ juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstel rakendatud pinge 1 W tekitab juhis voolu 1 A. eritakistus ­ näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus. Takistuse temperatuuritegur ­ näitab, kui suur on takistuse suhteline muutus 0°C juures temperatuuri tõusmisel ühe kraadi võrra. Ülejuhtivus metallides - aine oomadus, mis väljendub selles, et aine eritakistus muutub 0 lähedaseks, kui temperatuur langeb alla poole ainele iseloomuliku aine kriitilist piiri....

Füüsika
47 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Dramaatika ajalugu

Skeene välisukse 6) vodevill ­ 1vaatuseline anekdootliku süzee, põneva intriigiga komöödia, muusika- kõrval oli masin, mille abil ilmus naäitlejajumal keerulist olukorda lahendama ­ deus ex tantsu, kiire tempoga jne. machina. 3) theatron ­ vaatajad, kelle jaoks istmed esialgu puust, siis kivist, esiridades Konflikt toob näidendisse dramaatilise pinge . A Konflikti sõlmumine; B. Arendus e marmorist (ülikutele) sektoritena. dispositsioon; C. Pinge ajatine langus; D. Uus tõus; E. kulminatsioon; F. Lõpplahendus. Korraldati näidendite võistlusi, võistlesid ka autorid ja jõukad linnakodanikud ­ toetajad....

Draama õpetus
11 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

EEPIKA

triloogia (3) ­ Ristikivi Tallinna triloogia; seda, mis vajalik järgneva mõistmiseks, sõlmituses selguvad vastuolud, järgneb teema romaanitsükkel ­ Balzac "Inimlik komöödia"; arendus, mis jõuab haripunkti e kulminatsiooni (eelnevalt võib olenevalt teose mahust epopöa (kogu ajastut kujutav suurteos) ­ Tammsaare "Tõde ja õigus" 5 osa. esineda pinge tõuse ja langusi, lõpplahendus võtab otsad kokku....

Eesti keel
16 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Potensiaalide vahe ja selle ühik

Potensiaalide vahe ja selle ühik Potensiaalide vahet nimetame pingeks . Pinge on skalaarne suurus ja ta iseloomustab elektrostaatilist välja energeetiliselt ja seda arvutatakse valemiga : Elektrivälja kahe punkti vaheline pinge on 1V kui laengu 1 Culoni ümberpaigutamisel ühest punktist teise tehakse tööd 1J....

Füüsika
10 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Elektriväli, pinge, elektrimahtuvus jne - füüsika kontrolltööks kordamine, 11. klass

Mis on elektrivälja potentsiaal? Elektrivälja potentsiaal näitab, kui suur on antud punktis ühikulise plusslaenguga keha potentsiaalne keha. Mida suurem on potentsiaal, seda suurema töö võib see laetud keha teha. =E*d ­ potentsiaal (V) E ­ elektrivälja potentsiaal (V/m) d ­ laengu kaugus nullpotentsiaalist (m) 6. Mis on pinge ? Pinge on elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe. Mida suurem on potentsiaalide erinevus, seda suurem on pinge. U=A/q U=E*d U ­ pinge (V) A ­ töö (J) q ­ laeng (C) 7. Mis on sammupinge? Maha kukkunud elektriposti piirkonnas sammuv inimene võib saada elektrilöögii, kuna tema jalgade vahele tekib elektripinge, mida nimetatakse sammupingeks. Sammupinge tekib juhul,...

Füüsika
22 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kontrolltöö - Vooluring, pinge, ohmi seadus 3C

2011/2012 õppeaastal tehtud 9.klassi töö...

Füüsika
172 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kvantoptika

sagedusega valgus enam elektrone vabastada ei suuda (kvantoptikas väikseima sagedusega valgus, mis võib tekitada fotoefekti); 5) stoletovi katse ­ õhutühjas balloonis on 2 elektroodi, valguse toimel katoodist välja löödud elektronid liiguvad anoodile, mis põhjustab fotovoolu, aga muutumatu valguse intensiivsuse puhul oleneb tekkiva voolu tugevus rakendatud pingest . 6) külllastusvool ­ tekib kui teatud pinge väärtuseni voolutugevus kasvab (kõik väljalöödud elektronid jõuavad anoodile), tekib kui mingist pingeväärtusest jääb voolutugevus muutumatuks; 7) einsteini fotoefekt ­ valgus saab neelduda või kiirata kindlate kvantide kaupa, ta oletas, et valgust kandev osake lööb metalli pinnalt välja elektroni siis, kui footoni energia on suurem kui elektroni väljumistöö, hf=A+; 8) einsteini valem ­ fotoefekt saab esineda ainult siis, kui footonienergia on väljumistööst...

Füüsika
40 allalaadimist
thumbnail
10
doc

OHUTUSJUHEND JÄRKAMISSAEL TÖÖTAMISEL

4.2. Korrastada töökoht, eemaldada kõik üleliigne, mis võiks töö ajal segada. Vältida töökohal mittevajalike esemete kuhjumist. 4.3. Kontrollida ja valmistada ette tööpink ja seadmed. 4.4. Töökoha valgustus peab vastama sanitaartehnilistele nõudmistele, kontrollida valgustuse korrasolekut. 4.5. Kontrollida käivitusseadmete korrasolekut (vinnaklülitid, käivitus-nupud). 4.6. Veenduda, et ei toimuks pinge iseeneslikku sisselülitumist. 4.7. Tööpingi riketest teatada töölõigu juhile. Tööle võib asuda alles pärast rikete kõrvaldamist. 7 5. TÖÖ AJAL 5.1. Järkamissae töölauaalune peab olema kaitstud igast küljest. Külgkaitsekilbid peavad ulatuma üle saeketta alumiste hammaste vähemalt 100 mm. 5.2. Saeketta kaitse peab laskuma töölauale enne sae väljumist saepilust. Seejuures peab...

Metsandus
70 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun