Need on: kolm liinijuhet ja üks maandatud neutraaljuhe. 46. 6.3.2. Milliseid pingeid eristatakse kolmefaasilises neljajuhtmelises võrgus ja millised arvulised väärtused neil on? Eristatakse pinget liinijuhtmete vahel e. liinipinget (väärtusega 400V) ja pinget liini- ja neutraaljuhtme vahel e. faasipinget (väärtusega 230 V). 47. 6.3.3. Missugune tähtsus on võrgus neutraaljuhtmel? Tarbijate tähtlülituse korral tagab neutraaljuhe praktiliselt võrdse pinge kõikidele liini- ja neutraaljuhtme vahele ühendatud tarbijatele, sõltumata üksikute faaside koormusest. 48. 6.3.4. Millal tekib neutraaljuhtmes vool ja kuidas see vool on seotud faasivooludega? Ebasümmeetrilisel koormusel tekib neutraaljuhtmes vool IN, mis avaldub faasivoolude vektoriaalse summana: I = I1+I2+I3. 49. 6.3.5. Kuidas mõjutab neutraaljuhtme katkemine tarbijat sümmeetrilisel ning 50. ebasümmeetrilisel koormusel?
välja vahendusel. Punktlaengu q pot energia homogeenses elektriväljas tugevusega E on esitatav kujul Ep=qEd, kus d on selle kaengu kaugus energia nulltasemest.|Välja pot-näitab,kui suur on vaadeldavas punktis ühikulise + laenguga keha pot en. Potentsiaal aga näitab, kui suur on selles pubktis ühikulise ppositiivse laenguga keha pot en. Ühesugust pot omavate elektvälja punktide hulka nim ekvipotentsiaalpinnaks. |Elekt pinge-elektrivälja kahe punkti pot vahe. Kahe punkti vaheline pinge näitab,kui suure töö teeb elektriväli positiivset ühikulist laengut omava keha viimisel ühest punktist teise. Kui laengu 1C viimisel ühest punktist teise teeb elektväli tööd 1J, siis on pinge nende punktide vahel 1V. 1V/m on sellise elektrivälja tugevus, milles potentsiaal muutub liikumisel piki jõujoont iga meetril ühe voldi võrra. |(äike-soojenenud õhk liigub kiiresti ülespoole, sest soe õhk on külmast kergem. Tõusvates õhuvooludes saavad veepiisad hõõrdumisel
(juhis tuleb tekitada elektriväli, vooluallika ülesanne on tekitada ja säilitada juhis elektriväli) (Kui lülitile vajutada siis levib elektriväli valgusekiirusega ning paneb laengu kogu voolu ringis peaaegu ühtlaselt liikuma.) 6. Voolutugevus vooluringi osas on võrdeline pingega selle otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I voolutugevus (A) U pinge (V) R takistus 7. Juhi takistus on 1 oom kui temas tekib pingel 1 V vool tugevusega 1 A. 8. Juhi takistus ei sõltu ei pingest ega voolutugevusest, kuid nende kaudu saab takistust määrata. R takistus l juhi pikkus (m) S juhi ristlõike pindala
võimendit kui regulaatorit või ventiili, mis juhib toiteallika võimsust tarbijasse kooskõlas signaali muutustega. Võimendeid liigitatakse mitmesuguste tunnuste alusel. Nii võib liigitada võimendeid sõltuvalt sellest millist võimendus elementi kasutatakse vastavalt sellele on olemas lampvõimendid, transistor võimendid ja intergraal võimendid. Sõltuvalt sellest kas põhiliseks võimendatavaks parameetriks on pinge, vool või võimsus eristatakse pinge, voolu ja võimsus võimendeid. Väga levinud on liigitada võimendeid eel ja lõppvõimenditeks. Eelvõimendi ülesandeks on suurendada signaali pinget või voolu sel määral, et sellest piisaks lõppvõimendi tüürimiseks ehk võib ka öelda et eelvõimendi väljund ühendatakse lõppvõimendi sisendiga. Lõppvõimendi ülesandeks on arendada koormusel nõutavat signaali võimsust, ehk lõppvõimendi väljund ühendatakse alati koormustakistusega ja lõppvõimendi peab
Vinci pilot project International Curricula of Mechatronics and Training Materials for Initial Vocational Training, EE/99/1/87301/PI.1.1.A./FPI. The content of the publications is the sole responsibility of its authors and in no way represents the opinions of the Commission or its departments. 2 Sisukord 1 Alalisvool 3 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) 3 1.2 Elektromotoorjõud (allikapinge), sisepingelang ja pinge 4 1.3 Elektrivool 5 1.4 Voolutihedus 8 1.5 Elektritakistus 8 1.6 Takistuse sõltuvus temperatuurist 10 1.7 Ohmi seadus 12 1.8 Võimsus ja töö 14 1.9 Elektrienergia muundumine soojusenergiaks 16 1
0 = 8,85 *10 -12 C 2 / N * m 2 1 / 4 0 = k = 8,99 * 10 9 N * m 2 / C 2 Kuidas defineeritakse elektrivälja tugevust? elektrivälja tugevus E suvalises punktis on defineeritud elektrostaatilise jõu F kaudu, mis mõju välja asetatud positiivsele proovilaengule. F E= q0 Millega võrdub laengute ümberpaigutamisel tehtud töö elektriväljas? Punktide vahelise kauguse ja elektrivälja tugevusega A=Eqd Mida nimetatakse potentsiaalide vaheks ehk pingeks? Kahe punkti vaheline pinge elektriväljas on võrdeline elektriväljas tehtava töö laengu ühest punktist teise viimisel ja A U= q laengu suhtena. Milline on plaatkondensaatorite elektrimahtuvus? Võrdeline dieelektriku läbitavusega, plaadi pindalaga ja pöördvõrdeline plaatidevahelise kaugusega. C=0 Sd Kogu töö keha laadimisel laenguni q on A=U*q2 Kuidas arvutada rööp-ja jadaüheduses olevate kondensaatorite kogumahtuvust? RööbitiC=C1+C2..
Tähis-Wp, ü-J. Wp=qEd vahelise nurga vahelise siinuse korrutisega. F=Bqvsin I-juhet läbiv homogeenses materjalis väiksem väljatugevusest vaakumis, isel aine Elektromotoorj:kõrvalj töö ühiklangu ümberpaigutamisel vooluringis. voolutugevus B-magnetinduktsioon l-juhtmelõigu pikkus -nurk voolu polariseerumisvõimet. =Eo/E; E - elektrivälja tugevus dielektrikus E o - Elektromotoorj suurim pinge, mida vooluallikas on üldse suuteline suuna ja B vektori vahel q-laeng v-kiirus. elektrivälja tugevus vaakumis tekitama. E = IR+Ir [pingelaeng sise ja välisahelas] = e 1+e2 = E Mehaaniline töö:keha liigub mingi j mõjul. A kirjeldab tehtavat pingutust Sirgliikumise hetkkiirus:kehakiirus teatud ajahetkel. Hetkkiirus
Elektrokeemia 16 Keemilised vooluallikad Pikka aega j¨aid akude erimahtuvused u¨hekordse kasutusega elementide omadele alla. Viimastel aastatel on aga akude erimahtuvused u¨ha kasvanud ja sageli u¨letavad sama suurusega akude mahtuvused tavaliste "patareide" oma. Nominaalne klemmipinge (nullvoolupotentsiaal) iseenesest ei n¨aita u¨he v~oi teise keemilise vooluallika t¨uu¨bi headust. K~orgema summaarse pinge saamiseks v~oib alati u¨hendada mitu elementi j¨arjestikku (n¨aiteks 9 V patareid sisaldavad t¨uu¨piliselt 6 elementi nullvoolupotentsiaaliga 1,5 V). Konkreetse vooluallika klemmipinge on aga seotud temasse j¨a¨anud energiahul- gaga. Seda seost kasutatakse n¨aiteks mobiiltelefoni aku laetuse indikaatorites. Vooluallikate asendatavuse ja u¨hilduvuse huvides on hea, kui sama kujuga patareide ja akude nullvoolupotentsiaalid on l¨ahedased (t¨uu¨piliselt 1,5 V v~oi selle kordne).
......................7 2.3 Iseenda tunnetus................................................................................................... 7 2.4 Oma tuleviku tunnetus..........................................................................................8 2.5 Hetkevõimalustele toetumine............................................................................... 8 2.6 Negatiivne mõtteviis põhjustab pingeid............................................................... 9 3 PINGE LEEVENDAMISE VÕTTED...................................................................... 10 3.1 Kiirlõõgastumise võtted..................................................................................... 10 3.2 Rahustav hingamine........................................................................................... 10 3.3 Aroomid stressi vastu......................................................................................... 11 3.4 Pumnktmassaz........................
9 Voolu toime inimesele Inimese ja looma keha juhib elektrivoolu. Kui inimene puudutab elektriseadme pinge all olevat osa või isolatsioonirikke tõttu pinge alla sattunud osa, läbib tema keha vool. Seda voolu nimetatakse rikkevooluks. Rikkeid on erinevaid, enamlevinud on lühis, maaühendus, kereühendus ja juhiühendus. Lühis on rikke tagajärjel tekkinud juhtiv ühendus eri pingega juhtide vahel, kui rikkevooluahelas pole tarviti(te) takistust. Maaühendus on rikke tagajärjel tekkinud juhtiv ühendus elektripaigaldise pingestatud osa ja maa (või maaga ühendatud osa) vahel
pilt. Homogeenseks nimetatakse elektrivälja, mille E-vektor on kõigis ruumi punktides ühesugune nii pikkuselt kui suunalt. Homogeense elektrivälja tugevus kahe eri- nimeliselt laetud tasase metallplaadi vahel avaldub kujul Selleks, et viia laeng ühest väljapunktist teise, tuleb teha tööd. Töö hulka, mida on vaja teha, et viia positiivne ühikuline laeng ühest väljapunktist teise, nimetatakse pingeks U= A/q. Kui keskkond ei takista laengu liikumist, on pinge null. Pinge elektrivälja punktide 1 ja 2 vahel Pinge ühikuks on üks volt. Üks volt (1 V) on pinge elektrivälja kahe punkti vahel siis, kui laengu üks kulon viimisel ühest punktist teise teeb elektriväli töö üks dzaul: 1J 1V = . 1C Pinge ja väljatugevuse seos: elektrivälja tugevus kahe ekvipotentsiaalpinna vahel on
1. Kolmefaasilise asünkroonmootori nimiandmed on järgmised Võimsus Pn 7500 Pn 7500 W I ln = = =1 Pinge Un 400 3Uncos nn 34000, 890,85 Võimsustegur cos 0,89 nimivool Iln 14,3097 kasutegur n 0,85 Pn Pn60 750060 pöör.kiirus nn 1440 mootori nimimoment Tn 49,7359 Tn= Wn = n 2 =144023, 14 n Leida In ; f2n=? aeg
mõnikord ka potentsiaalide vaheks, kuna U= viltune e1 viltune e2 Elektri mahtuvus. Tähistatakse ,,C". Suurendades juhi laengut q, kasvab ka selle potentsiaal e, kuid suge q/e jääb muutumatuks. See ongi võrdne juhi mahtuvusega. (Mingi joonis Juhi mahtuvus on 1 farad, kui 1 kuloni suurune laeng tekitab sellel Ainult 1voldise potentsiaali. Kondensaatorid.- Omavad tunduvalt suuremaid mahtuvusi kui üksikjuhid. Joonis . > q- kondensaatori ühe elektroodi laeng. U- elektroodide vaheline pinge Kondensaatoril on seda suurem mahtuvus mida: 1. Suurem on elektroodide pindala ,,S" 2. Väiksem on elektroodide vahekaugus 3. Suurema dielektrilise läbitavusega aine on elektroodide vahel. Omadused ja kasutamine: 1. Põhiomadus- elektrilaengu salvestamine ja säilitamine. Laetud kondensaatori valem Wp=CU 2/2 2. Saab eraldada kiireid voolvõnkeid aeglastest, nt. kõlar 3. Saab vähendada elektrilisi häireid või kustutada lülitamisel tekkivaid sädemeid. 4
U12 = A/q = (1 -2)+ 12 Suletud ahelas on elektrostaatiliste joudude töö vordne nulliga,seega A = q· Vastavalt Ohmi seadusele on voolutugevus I ahela hargnemata osas vordeline pingega U12 ja pöördvordeline takistusega R12 I=U12/R12=(1-2+12)/R12 Kui ahelaosa ei sisalda vooluallikaid,siis IR12 = U12 = 1 - 2 s.t. pinge ühtib potensiaalide vahega. Avatud vooluahela korral vool ahelas puudub ja U = 0. 1 - 2 + 12 = 0 millest 12 = 1 2 Voolutugevuse mootmiseks ahelas kasutatakse ampermeetrit,mis ühendatakse ahelasse järjestikku.Ampermeetri sisetakistusel toimub pingelang,mis moonutab potensiaali jaotust ahelas.Seetottu peab ampermeetri takistus olema väike,vorreldes ahela takistusega. 4.Töö käik. 1
PUNKTMASSAAZ Oliver Hellaste Krislyn Kaljula Harry Kaarma Terje Strazdins GIL Milles väljendub punktmassaazi kasulik toime? Punktmassaazist on abi sisemise keha ja vaimu vahelise tasakaalu ning sisemise jõu saavutamisel. Toimed: Pinge maandamine Vereringe ergutamine ja mürkainete eemaldamine Organismi immuunsuse tõstmine Vabanemine soovimatutest harjumustest Valu leevendamine ja tervenemine kroonilistest haigustest Sporditraumade ennetamine ja ravi Loomuliku ilu esiletoomine Parem kontakt oma kehaga Haiguste ennetamine ja terve olemine Näidustused: lihas-, liiges- ja närvihaigused insuldijärgsed seisundid seedetrakti häired südame- ja vereringehäired
Pealkiri: Tööpingeid ja stressi põhjustavad olukorrad 3 konfliktiolukorda Nimi: Hanna-Maria Ulm Grupp: Kaugõpe IV Kuupäev: 26.10.16 Tuua välja 6 tööpingeid ja stressi põhjustavad olukorrad: 1) Halvad töötingimused/vahendid- ruum, kus töötatakse on liialt külm, must ning kasutatavad töövahendid on katkised/vanad ning ei võimalda tööd kvaliteetselt teha. 2) Ebameeldivad töökaaslased- Minu arvates üks suurimaid stressitekitajad- ebameeldiv on tulla tööle, kui seal töötavad inimesed, kes ei suhtu sinusse hästi. Nad võivad olla ebaviisakad, valelikud, manipuleerivad ning omakasupüüdlikud. 3) Ebameeldiv ülemus- Kes on liialt kontrolliv, pole kunagi rahul sinu tehtud tööga, on ebaviisakas ning lahendab konflikte vaid süüdistamise ning karjumise teel ,mitte ei otsi lahendusi on kindlasti väga suur stressiallikas. 4) Mi...
Tarbijad ühendatakse rööbiti juhtmed: faasijuhe (nulli või maa suhtes perioodiliselt muutuv pinge) nulljuhe (pinge maa suhtes puudub) maandus (ühend. Maaga, et maandada korpuseid) mehhaaniline generaator mehhaaniline energia muundub el. energiaks. Vooluga raam muutuvas magnetväljas, tekib induktsiooni emj Faraday seadus määratakse induktsiooni emj Em=B*S*w Kolmfaasilis voolu ühendusviisid: Kolnurkühendus neutraali pole, pinge nurkade vahel 400V Tähtühendus neutraalis pinget pole, faasipinge 230V, liinipinge 400V, koormus peaks faaside vahel olema võrdne Aktiivtakistus tavaline takistus, eraldub soojus, põhjustatud laengukandjate ja aineosakeste vastastikmõjust, U ja I vahel faasivahet pole Induktiivtakistus põhjuseks induktiivpool, põhjuseks endainduktsioon, põhimõttliselt lisavooluallikas, mis takistab voolu muutumist, soojust ei eraldu, voolu kasvu korral pool
1. Sõltumatu vaheldi mõiste. Kui vaheldi töö ei sõltu võrgupinge olemasolust, siis nimetatakse seda sõltumatuks- või autonoomseks vaheldiks. Vaheldi saab töötada ainult siis, kui võrgupinge up on rakendatud. Kui võrgupinge puuduks, siis ei saaks vool minna ühest muunduriharust teise, kuna esimesena avatud türistoril ei tekiks teda sulgevat vastupinget ja ta jääks pidevalt avatuks (kommutatsiooni ei toimuks). Lülitus suudaks töötada ilma vahelduvpingeta ainult siis, kui kasutataks täielikult juhitavaid ventiile, nt. suletavaid türistore. Sellisel juhul oleks meil tegemist autonoomse ehk sõltumatu vaheldiga. 2. Joonistada pingevaheldi väljundpinge ja väljundvoolu diagrammid. 3. Kui suur peab olema tüürnurk a, et võrguga sünkroniseeritud alaldi läheks üle vahelditalitlusse? Tüüritav alaldi M3C saab töötada ka vaheldina. Selleks lülitatakse koormusahelasse elektromotoorjõud, mis hoiaks ventiilid avatuna väljundpinge ud ...
ampermeeter asub skeemis enne või peale tarvitit. Lühikeste juhtmete ja ampermeetri takistus on tarvitite takistusega võrreldes enamasti tühiselt väike, ning see loetakse nulliks Voltmeeter ühendatakse rööbiti nende punktidega, mille vahelist pinget soovitakse mõõta. Voltmeetri takistus on väga suur ning enamasti pole vaja arvestada seda nõrka voolu, mis teda tegelikult läbib. 4 1.2 Elektromotoorjõud (allikapinge), sisepingelang ja pinge Elektrivoolu tekitamiseks on vaja vooluallikat ehk täpsemini öeldes elektrienergia allikat. See on sea- de, kus eraldatakse erinimelised laengud. Selleks on vaja teha tööd. Allika üks klemm saab pluss- potentsiaali ja teine miinuspotentsiaali. Kui allika klemmidele ühendada tarviti, läbib teda elektrivool, mis teeb kasulikku tööd. Suletud vooluringis liiguvad positiivsed laengud potentsiaali kahanemise suunas. Energiaallikas liiguvad positiivsed laengud potent- siaali kasvamise suunas
faasinihkest ja faasinihkenurgast. 74 Joonisel on kaks elektromotoorjõu sinusoidi algfaasi- ga 1 = 60° ja 2 = 30°. Nende hetkväärtused on e1 = Em sin (t + 1 ) ja e2 = Em sin (t + 2 ). Faasinihe = 1 2 = 60° 30° = 30°. Faasilt eesolev on see siinus, mille periood algab varem ja faasilt mahajääv on see, mille periood algab hiljem. Siin siis on e1 faasilt ees e2st või teisiti öeldes e2 jääb e1st faasilt maha. Faasinihkenurka pinge ja voolu vahel tähistatakse (kreeka väiketäht fii). See võib olla mõõdetud nii amplituudi- kui nullväärtuste vahel. Üldisemalt = 1 2 faasinihkenurk 1 esimese, pinge siinuskõvera algfaas 2 teise, voolu siinuskõvera algfaas Kui sama sagedusega siinuskõverad on võrdse algfaasiga, siis öeldakse, et nad on faasis. Kui algfaaside vahe on ±, siis öeldakse, et nad on vastufaasis. 6.5 Vektordiagramm Siinussuurus on määratud, kui on teada ta
krambi tõttu a Südame vatsakeste fibrillatsioon ja selle tagajärel südame seiskumine. Fibrillatsiooni vallandamiseks piisab voolust 70mA käest kätte või 20A otse läbi südame a Luumurrud lihaste tugevate krampide tõttu või peale elektrilööki tingitud kukkumisest Elektrivoolust tingitud põletused Inimese keha takistus Inimese keha juhib elektrivoolu. Tegemist on mittelineaarse takistusega st. takistuse suurus sõltub pingest. Mida suurem on pinge, seda väiksem on takistus. Inimese keha elektritakistus moodustub: a keha väikesest sisetakistusest (600...1000 oomi); a voolu sisenemise ja väljumise koha takistusest, s.o. naha kahekordsest takistusest. Kogu takistusest põhilise osa moodustab naha pealmise, ehk sarvkihi takistus (kuni 20 000 oomi). Naha takistus on erinevatel inimestel väga erinev ja ka sama inimese erinevates kehapiirkondades samuti väga erinev. Eriti ohtlik on elektriline kontakt nn.
joonpingus Varda või mingi konstruktsiooni mõtteline läbi lõikamine tekitab kaks sisepinda, kus väljenduvad vaadeldava ja eraldatud konstruktsiooni osa sisejõud. Sisejõud näitavad ühe varda osa mõju teisele varda osale ning nende jõudude mõju tugevust nimetatakse pingeks, mida mõõdetakse paskalites. Käesolevas referaadis käsitlengi lähemalt pingeid, nende tüüpe ja komponente. Pinged jaotuvad kaheks ning see jaotumine sõltub pinge suunast. Esimene, kui pinge on sisepinna normaali sihiline nimetatakse seda normaalpingeks, mida tähistame σX (Sigma, indeks tähistab normaali sihti). Normaalpinge alla käivad pikke- ja paindepinge. Pikkepinge Valem 1 esineb siis, kui vardale mõjub ainult pikijõud. Pikkepinge on Pikkepinge positiivne, kui tegemist on tõmbepingega (mõjuvad jõud tahavad varrast pikendada) ja negatiivne, kui esineb survepinge (varrast surutakse kokku)
7.5. Nimetage kõik liht-tööseisundid? *tõmme ja surve *vääne *puhas paine *lõige 7.6. Millistel tingimustel tekib puhas paine? Ristlõiked pöörduvad üksteise suhtes ristlõike kesk-peatelgede ümber; Detaili telg kõverdub 7.7. Millistel tingimustel tekib puhas lõige? Ristlõiked kulgevad üksteise suhtes detaili telje ristsihis; Ristlõiked jäävad paralleelseteks 7.8. Defineerige sisejõu staatiline seos? sisejõu väärtuse saab pinge avaldist integreerides ; 7.9. Mis on pingus? Detaili punkti pingeseisund:koormatud detaili mingi punkti pingete hulk, mis kõik mõjuvad erinevates suundades 7.10. Defineerige ühtlane pingus! varda seisund, kus sama kaldega pindadel mõjuvad kogu varda ulatuses võrdsed pinged 7.11. Defineerige joonpingus! koormatud detaili antud punktis on ainult üks nullist erinev peapinge 7.12. Mis on liitpingus? varda mingi punkti pingeseisund, mis on määratud (kahe- tasandpingus);
JUHTIDE JADAÜHENDUS Voolutugevus jadaühendusel on kõikides punktides ühesugune 1) J = const. 2) U = U1 + U2 Vooluringi kogupinge on võrdne pinge languste summaga üksikutel tarbijatel. 3) U1 = R1 ( J= U1 ; J= U2 ) Tarbijatele rakendatud pinged on võrdelised takistustega. U2 R1 U2 R2 4) U1= I x R1 U = I(R1+R2) U2= I x R2 I x R= I(R1+R2) / : I U1 + U2 = IR1 + IR2 R = R1 + R2 Jadaühendusel kogu takistus on võrdne takistuste summaga. JUHTIDE RÖÖPÜHENDUS 1) Rööpühenduse korral tarbijatele rakendatud pinge on kõigil ühesugune.
Rtelefoniaparaat = U2(hõive) / Ihõive Rtelefoniaparaat = 7,34 V / 0,0312 = 235,2564 Ω Rtelefoniliini = Rkogu - Rtelefoniaparaadi – Reeltakisti Rkogu = 43,1 V / 0,0312 A = 1381,4103 Ω Rtelefoniliin = 1381,4103 Ω – 235,2664 Ω – 59 Ω = 1087,1439 Ω 2.1 Valimistoon Pinge amplituud: 122, 5 mV Sagedus: 423Hz Tipust tipuni amplituud: 245 mV Pinge efektiivväärtus detsibellides: Periood: 2.4ms 21,250dBV Sagedus: 1 / 0,0024 s = 416.67 Hz Arvutada signaalipildilt leitud pinge amplituudväärtusest pinge efektiivväärtus: Uef = Um / √2 = 122,5 / √2 = 86,62 V Teisendada spektripildilt leitud pinge efektiivväärtus detsibellidest [dBV] voltidesse [V]: Uef[V] = 10Uef[dBV]/20 Uef[V] = 10Uef[-21,250]/20 = 0,0866 V 2.2 Numbriklahv
Tähised Sümbolid A võimendi q töötsükkel B andur R takistus kondensaator r raadius D digitaalseade S lipistus G generaator s operaator L reaktor, drossel T periood, ajakonstant M mootor t aeg R takisti U pinge S lüliti v kiirus T trafo X reaktiivtakistus VD diood x,y tasandi teljed VS türistor z vahemuutuja VT transistor Z näivtakistus Z koormus W energia A pindala W(s) ülekandefunktsioon a kiirendus w keerdude arv
1. Alalisvool-vooluallikas, mis tagab muutumatu pinge, voolutugevus ei muutu. Elektronid sunnitakse ühes suunas ühesuguse kiirusega liikuma U=const, I=const Vahelduvvool-pinge muutub perioodiliselt. Elektronid sunnitakse võnkuma. Mõlema puhul toimub energia ülekanne. Olemas peab olema 1. Elektriväli 2. Vabad laengukandjad 2. I=U/R Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus on võrdeline selle lõigu otste pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. 3
et riided kuskilt ei ripneks. 4.2. Korrastada töökoht, eemaldada kõik üleliigne, mis võiks töö ajal segada. Vältida töökohal mittevajalike esemete kuhjumist. 4.3. Kontrollida ja valmistada ette tööpink ja seadmed. 4.4. Töökoha valgustus peab vastama sanitaartehnilistele nõudmistele, kontrollida valgustuse korrasolekut. 4.5. Kontrollida käivitusseadmete korrasolekut (vinnaklülitid, käivitus-nupud). 4.6. Veenduda, et ei toimuks pinge iseeneslikku sisselülitumist. 4.7. Tööpingi riketest teatada töölõigu juhile. Tööle võib asuda alles pärast rikete kõrvaldamist. 7 5. TÖÖ AJAL 5.1. Järkamissae töölauaalune peab olema kaitstud igast küljest. Külgkaitsekilbid peavad ulatuma üle saeketta alumiste hammaste vähemalt 100 mm. 5.2. Saeketta kaitse peab laskuma töölauale enne sae väljumist saepilust. Seejuures peab
SÜÜTESÜSTEEMID Süütesüsteemi ülesanne on silindris oleva töösegu õigeaegne süütamine elektrisädemega. Küünla elektroodide vahel sädeme tekkitamiseks on vaja tõsta pinge üle 12 tuhande voldi. Klemm nr.15 süüte sisselülitamisel tekib pinge . Nr.1 on maandus.Kõrgepinge ehk sekundaarmähises , mille keerdude arv ulatub mitmekümne tuhandeni , tekib 10 000 80 000 V kõrgepinge. Mõnesaja keeruga madalpinge ehk primaarmähis kuumeneb rohkem ja on paigaldatud välimiseks.Induktiivne süütepool koosneb : raudsüdamikust,madalpingemähisest ja kõrgepingemähisest. Sädemetekkimine Suletud lüliti korral läbib vool madalpinge mähist ja tekitab ümber raudsüdamiku võimsa magnetvälja
I = 1,4 V / 50 = 0,028 A Arvutada telefoniaparaadi takistus ja telefoniliini takistus. Rtelefoniaparaadi = U2(hõive) / Ihõive Rtelefoniaparaadi = 6,3 V / 0,028 = 225 Rtelefoniliini = Rkogu - Rtelefoniaparaadi Reeltakisti Rkogu = 45,7 V / 0,028 A = 1632,143 Rtelefoniliini = 1632,143 225 50 = 1360,143 2.1 Valimistoon Pinge amplituud: 196 mV Sagedus: 420 Hz Tipust tipuni amplituud: 384 mV Pinge efektiivväärtus detsibellides: Periood: 2,460 ms -23.8 dBV Sagedus: 406,5 Hz Arvutada signaalipildilt leitud pinge amplituudväärtusest pinge efektiivväärtus: Uef = Uamplituud / 2 = 196 V / 2 = 138,593 mV Teisendada spektripildilt leitud pinge efektiivväärtus detsibellidest [dBV] voltidesse [V]: U[V]=10x[dBV]/20 U = 10-23,8/20 = 10-1,19 = 0,065 V 2.2 Numbriklahv
Op võimendi on alalispinge võimendi, seetähendab tema võimendus sageduse alumine piir on 0. see omadus tingib omakorda võimendi sees otsese sidestuse kasutamise ja vajaduse sümeetrilise toitepinge järele. Op võimendi võimendus tegur on väga suur vähemalt 20 000- 1 000 000 korda. Ja seetõttu kasutatakse tema kasutamisel negatiivset tagasisidet, mis võimaldab kujundada täpsemalt võimendi omadusi. Kui anda mitte inventeerivasse sisendisse üsnagi väike sisend pinge (näiteks 10mV), siis läheb väljund positiivsesse küllastusse, kus väljund pinge on ligilähedane positiivse toitepingega, kui aga anda sama pinge inveneerivasse Inventeerivalvõimendil antakse sisend signaal läbi takistuse R1 inventeerivasse sisendisse ja sellesse sisendisse, siis tekkib väljundis negatiivne küllastus, kus väljundpinge on ligilähedane negatiivse samasse sisendisse tuuakse väljundist takistusega R2 tagasiside pinge
Nii et õhukulumeetri signaal mõjutab väljundit kõige enam ja võimendus tegur on väga suur vähemalt 20 000- 1 000 000 korda. Ja seetõttu kasutatakse õhu temperatuuri andur kõige vähem. Op võimendi baasil on võimalik luua mitme tema kasutamisel negatiivset tagasisidet, mis võimaldab kujundada täpsemalt võimendi erineva otstarbega võimendeid, kui tagasiside ahelaga kujundada nõutav sagedus omadusi. Kui anda mitte inventeerivasse sisendisse üsnagi väike sisend pinge (näiteks karakterisitka kuju: Nii näiteks on helisagedus võimendi vajaliks sagedus karakteristika 10mV), siis läheb väljund positiivsesse küllastusse, kus väljund pinge on ligilähedane Op võimendi sageduskarakteristikast väiksema võimendusega ja kitsama sagedus ribaga, positiivse toitepingega, kui aga anda sama pinge inveneerivasse sisendisse, siis tekkib kusjuures sagedusriba laius on piiratud nii alt kui ülevalt. Alumine sagedus piir
Juhtide jada- ja rööpühendus Jadaühendus ja rööpühendus on juhtide kaks ühendusviisi. Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega. Pinge juhtide jada otstel on võrdne pingete summaga juhtide otstel. Mida suurem on takistus, seda suurem on pinge juhi otstel. Kui jadamisi on ühendatud mitu ühesuuruse takistusega juhti, on pinge kõikide juhtide otstel sama väärtusega. Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus võrdub juhtide takistuse summaga. Ppinge rööbiti ühendatud juhtide otstel on sama väärtusega. Rööbiti ühendatud elektritarvitid töötavad üksteisest sõltumatult. Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga rööbiti ühendatud juhtides. Rööbiti ühendatud juhtide kogutakistus on väiksem üksikjuhi takistusest.
pinge rezhiimis "toru hargil" Uh = 54 V pinge rezhiimis "toru võetud" Uv = 20 V pinge valimisketta keeramise ajal Uk = 0 V pinge valimisketta tagasijooksu ajal Ut = 54 V (impulss) või Ut = 0 V (paus) pinge peale numbrivalimise lõppu Ul = 20 V impulsi kestvus ti = 0,058 s pausi kestvus tp = 0,038 s Number "5" valimise aja-pinge diagramm U(t) 54 20 0 ti tp t 5.7 kutsesignaali parameetrid ja skitseeritud kuju alaliskomponent: pinge U = 54 V vahelduvkomponent: maksimaalne pinge Umax = 148 V minimaalne pinge Umin = -46 V pinge anplituud Uamp = 97 V periood T = 0,462 0,503 = 0,04 s sagedus f = 1/T = 1/0,05 = 25 Hz 160 140 120 100 80 60 40 20 0 -20 0 0,05 0,1 0,15 0,2 -40 -60 Järeldused tehtud tööst
Joonis 2. Elektriskeem pingete mõõtmiseks juhtide jadaühenduse korral. Jrk. U1 / U2 / U/ Nr. V V V 1. 1 2 3 2. 2 4 6 3. 4 8 12 Tabel 1. Pinge väärtused juhride jada ja kummagi juhi otstel. -3- Kuidas on pinge juhtide jada otstel seotud pingega iga juhu otstel, saab kindlaks teha katse abil. Katse skeem on kujutatud joonisel 2 .Kaks erineva takistusega juhti, mille takistused on vastavalt R1 ja R2, on ühendatud vooluallikaga, mille pinget klemmidel saab muuta. Pinget juhtide jada otstel mõõdetakse voltimeetriga V, pinget kummagi juhi otstel aga
Impulss tehnika alused Impulss tehnikaks nimetatakse seda elektroonika osa, mis tegeleb impulsiliste saame 0tasemelise piiramise ülalt. Kui aga meil on dioodiga järjestiku pingeallikas, siis ei avane diood signaalide genereerimise, formeerimise ja võimendamisega. Impulsilisi signalle kasutatakse digitaal mitte väikeselisel positiivsel pingel vaid alles siis kui sisend pinge saab pingeallika pingest tehnikas, ning ka signaalide edastamisel, kui sinuselist signaali iseloomustatakse kolme parameetriga, positiivsemaks. Seega määrab kasutatav pingeallikas piiramis nivoo. Täpsemalt tuleb arvestada ka need on :Amplituud, Sagedus, Algfaas. Siis impulsiliste signaalide korral on vajalikke parameetreid dioodi päripinge langu, sest diood ei avane mitte 0sel pingel, vaid siis kui pinge on ületanud 0,5V. märksa rohkem
voolutugevus on arvestatud piires. Kui aga klaasipuhasti hari on kinni jäätanud, siis mootor ei hakka pöörlema. Suure käivitusvoolu tõttu mootori mähis ja sinna paigaldatud posistor kuumeneb kiiresti. Posistori takistus tõuseb järsult ning piirab voolu. Temperatuuri tõusul 100 kraadilt 150 kraadini kasvab posistori takistus rohkem kui sajakordseks. Varistor Varistor ehk VDC (Voltage Dependent Resistor) takisti on mittelineaarse pinge-voolu tunnusjoonega pooljuhttaksiti. Pinge suurenedes varistori takistus väheneb. Seda omadust kasutatakse tänapäeval eriti elektriseadmete kaitsmiseks liigpinge eest. Varistori tööpinge võib olla vahemikus 1...1000 V, töövool 1 µA ... 100 A. Kui tekib mingi pingeimpulss, siis varistori takistus väheneb ning ta juhib liigpinge tarbijast mööda. 36 Fototakisti Fototakisti ehk LDR (Light Dependent Resistor) takisti takistus kahaneb valguse toimel. Fototakistit kasutatakse näiteks valguse juhtimise seadmetes,
IR = R R Takistuses muundub soojuseks aktiivvõimsus: U2 P = U R × I R = I R2 × R = R [W] cos = 1 R Mahtuvus C vahelduvvooluahelas 1 Takistus vahelduvvoolule: X C = 2fC Kondensaator juhib vahelduvvoolu, sest toimub pidevalt tema laadimine - tühjenemine, laadimine vastassuunas - tühjenemine jne. UC IC = XC Pinge-voolu faasivahekord: vool on pingest =90° ees. cos = 0 Et pinge mahtuvusel tekiks, on vaja teda esmalt laadida! Reaktiivvõimsus: kondensaator laadub (+ võimsuse graafikul) ja tühjeneb (-) tagastades sama koguse energiat) Q = U C × I C = I C2 × X C [VAR] Induktiivsus L vahelduvvooluahelas Takistus vahelduvvoolule: X L = 2fL Pooli takistus vahelduvvoolule pole tühine traadi takistus, sest pooli induktiivsusest tingituna tekib vastuelektromotoorne jõud, mis takistab voolu suurenemist. UL IL = XL Pinge-voolu faasivahekord: pinge on voolust
1. Vahelduvvool - vool mille korral voolutugevus, pinge ja emj muutuvad perioodiliselt. 2. Sagedus - ühes sekundis toimunud võngete arv Ringsagedus - täisvõngete arv 2 sekundi jooksul Periood - ühe täisvõnke kestvus Hetkväärtus - perioodiliselt muutuv suurus (väärtus antud ajahetkel) Amplituutväärtus - max emj, mis on muutumatu suurus Effektiivväärtus - see väärtus mida näitab voltmeeter/ampermeeter 3. Voolu tugevuse või pinge hetkväärtuse sõltumine standardsageduse korral: = 2*50 = 100 rad/s 4. Faasijuhe - maandamata juhe, mis ühendab tarbijat otse generaatoriga (juhtme ja maa vahel 230V) Nulljuhe - maandatud juhe, mis ühendab tarbijat ja elektrijaama (juhtme ja maa vahel 0V) 5. Generaator - seade mis muudab mitteelektrilise energia elektrienergiaks 3 faasiline generaator - selles on 3 induktormähist, mis paiknevad ümber magneti 120 kraadise nurga all (tähtlülitus)
3. Ohmi seadus vooluringi osa kohta 3. Ohmi seadus vooluringi osa kohta kus I voolutugevus (A), G elektrijuhi juhtivus (S) ja U pinge juhi otstel (V) kus I voolutugevus (A), G elektrijuhi juhtivus (S) ja U pinge juhi otstel (V) kus I voolutugevus (A), R juhi takistus () ja U pinge juhi otstel (V) kus I voolutugevus (A), R juhi takistus () ja U pinge juhi otstel (V) 4. Juhi takistuse sõltuvus mõõtmetest ja materjalist 4
= nõtkunud varda elastse joone (sinusoidi) ühe poolperioodi pikkus 13.12. Kuidas sõltub nõtkepikkus varda kinnitamise viisist? Igal varda kinnitusel on oma nõtkepikkus; - varda pikkuse redutseerimistegur; l- varda tegelik pikkus, [m]. 13.13. Milline on Euler'i lahendi kehtivustingimus stabiilsusanalüüsis? Varda stabiilsustingimus avaldub kriitilise koormuse ja nõtke nõutava varuteguri kaudu. 13.14. Mis on surutud varda kriitiline pinge? kriitiline pinge ei tohi ületada materjali proportsionaalsuse piiri. 13.15. Mis on surutud varda saledus? Sale varras = suhteliselt pikk ja peenike varras 13.16. Mis on Euler'i piirsaledus? Euler'i piirsaledus on materjali parameeter: Harilikud konstruktsiooniterased- 100; Paremad terased- 90; Legeeritud tearsed- 50; 13.17. Mis on nõtketegur? kus <1 on dimensioonitu tegur, mis sõltub saledusest ja kannab nimetust nõtketegur. 13.18. Mis on nõtke varutegur?
Elektriõpetuse tähtsamad valemid. 9 klass. 1. Voolutugevus. Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengusuurusega. elektrilaeng q 1C ( kulon) Voolutugevus= aeg ; I= ; 1A (amper)= ; t 1s ( sekund ) 2. Pinge Elektrivälja pinge juhi kahe punkti on arvuliselt võrdne elektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise. elektriväljatöö A 1J ( dzaul ) Pinge= elektrilaeng ; U= q ; 1V= ; 1C ( kulon)) 3. Elektritakistus. Juhi elektritaksitus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus 1 amper pinge U 1V (volt )
Soojusõpetus · Soojushulk: Q = cm(t² - t¹) (soojushulk = erisoojus x mass x (lõpptemperatuur - algtemperatuur)) põhiühik: J(dzaul) · Sulamissoojus: = Q : m (sulamissoojus = soojushulk : mass) · Aurustumissoojus: L = Q : m Elektriõpetus · Voolutugevus: I = q : t (voolutugevus = laengu suurus : aeg) põhiühik: A(amper) · voolutugevus: I = U : R (voolutugevus = pinge : takistus) · Pinge: U = A : q (pinge = töö : laengu suurus) põhiühik: V(volt) · Eritakistus: = RS : l (eritakistus = takistus x juhi pindala : juhi pikkus) Elektrivoolu töö · Töö: A = Uq (Töö = pinge x laengu suurus) põhiühik: J(dzaul) · Töö: A = UIt (Töö = pinge x voolutugevus x aeg) · Töö: A = U² : R x t(Töö = pinge ruudus : takistus x aeg) · Töö: A = I²Rt (Töö = voolutugevus ruudus x takistus x aeg) · Töö: A = Q (Töö = soojushulk) Elektrivoolu võimsus
Takistiteks nimetatakse kindlat takistust omavaid juhte. Reeglina on takisti takistus palju suurem ühendusjuhtmete takistusest. Takisti abiga on võimalik vooluringi omadusi soovitavas suunas mõjutada ning saavutada just sellist voolutugevust nagu vaja. Vooluallikaid ja takisteid saab ühendada paljudel viisidel, kuid nende kõigi aluseks on kaks lihtsaimat ühendusviisi – jadaühendus ja rööpühendus. Pinge. Pingeühik Elektriline pinge U näitab, kui suure töö teeb elektriväli positiivset ühiklaengut omava keha viimisel ühest punktist teise: A U= q Potentsiaali ja pinge põhiühikuks on üks volt. Üks volt (1 V) on pinge elektrivälja kahe punkti vahel siis, kui laengu üks kulon viimisel ühest punktist teise teeb elektriväli töö üks džaul. Voltmeeter. Pinge mõõtmine Pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivälja võimet teha töödmlaetud osakeste ümberpaigutamisel juhis.
227 Tugevusanalüüsi alused 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 15.1. Kohalikud pinged Kohalik pinge = teatud konstruktsiooni kohtades tekkiv suhteliselt suur pinge ehk pingekontsentratsioon Kohaliku pinge põhjused (allikad): · varda (detaili) geomeetria muutused, mis moonutavad pingete sujuvat laotumist ehk pingekontsentraatorid; · väikesele pindalale koondunud koormused ehk punktkoormused; · lokaalsed soojuseffektid ja nende tagajärjed (keevisõmblus); · materjali struktuuri järsud muutused (defektid) jne. 15.1.1. Pingekontsentraatorid
Materjal: Teras (S235 EN 10025) Voolepiir: Y = 235 MP Leida: Koormusparameetri F suurim lubatav väärtus. 2. Detaili pikisisejõu epüür: 3. Detaili ristlõike pindala epüür A = *r2 A1= *252- *82= 1762,4 mm2 A2= *26,8752- *82 = 2068,0 mm2 A3= *28,752- *82 = 2395,7 mm2 A4= *30,6252- *82 = 2745,4 mm2 A5= *32,52- *82 = 3117,2 mm2 AI= AG = * 252 = 1963,5mm2 4. Detaili pikkepinge epüür: 5. Tugevustingimus ja suurim lubatud jõud. Pikkepinged: Kõige suurem on pinge varda ristlõikes AG Lubatav koormus on vardale mõjuv pinge, mis mõjub varda enim pingestatud punktis ja millega ei kaasne varda deformatsioon. Lubatav pinge on , kus Y on terase voolepiir ja [S] on nõutav varutegur. Varda tugevuse tingimusest, et üheski varda punktis ei tohi pinge tegelik väärtus ületada pinge luvatavat väärtust, saan kirjutada : 6. Varuteguri tegelik väärtus ja kontroll. Kontrollin, kas varras peab vastu kõige nõrgemas kohas leitud koormusega.
2.4. Otseses sidestuses võimendi Joonis 2.4.1 Otseses sidestusesvõimendis on esimese astme väljund ühendatud järgmise astme sisendiga, otse ilma sidestus elemente kasutamata (puudub sidestus kondensaator). Taolises lülituses toimib esimese astme kollektori ja emitteri vaheline alaliskomponent teise astme baasi ja emitteri vahelise pingena. Kui esimese astme on kasutatud tavalist madalat tööpunkti, siis võib osutuda teise astme baasile antav pinge sedavõrd kõrgeks, et tema toimel läheb transistor küllastusse, ning lakkab võimendamast. Kui aga kasutada esimeses astmes kõrgemat tööpunkti siis väheneb kollektori ja emitteri vaheline pinge ja taoline lülitus on võimeline töötama. Joonis 2.4.2 Vajadus taolise lülituse järele tekkib eelkõige mikroelektroonikas sest vajalikke suure mahtuvilisi kondensaatoreid ei osata mikroelektroonika tehnoloogiaga valmistada. Nende lisamine väljaspoolt on aga tülikas
Et saada ülevaade vooluringi osade omavahelistest ühendustest, esitatakse vooluringid joonistena, mida nimetatakse elektriskeemideks. Vooluringi osasid tähistatakse elektriskeemidel tingmärkidega. Jadaühenduse korral on elektritarvitid ühendatud jadamisi e. järjestikku. Kui üks tarvititest läbi põleb või kui üks tarviti välja lülitada, katkeb elektrivool kogu vooluringis. Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega (I=I1=I2). Pinge juhtide jada otstel on võrdne pingete summaga juhtide otstel (pinge on suurem selle jada otstel, mille takistus on suurem). Kui jadamisi on ühendatud mitu ühesuuruse takistusega juhti, on pinge kõikide juhtide otstel sama väärtusega (U=nUj). Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus võrdub juhtide takistuste summaga (R=R1+R2). Kui jadamisi on ühendatud n ühesuuruse takistusega juhti, on juhtide kogutakistus n korda suurem üksikjuhi takistusest (R=nRj). Rööp- e
MJ213 Füüsika iseseisevtöö OHMI SEADUS Ohmi seadus on üks elektriahelate põhilisi seadusi. See seadus on saanud nime saksa füüsiku Georg Simon Ohmi (1789–1854) järgi, kes selle 1826. a sõnastas. Ohm seadus määrab kindlaks pinge U, voolutugevuse I ja takistuse R vahelise seose: Olulised järeldused Ohmi seadusest: 1. Kui muuta pinget tarbija otstel n korda siis muutub ka tarbijat läbiv voolutugevus n korda. Näiteks kui 5 oomisele takistile on rakendatud pinge 10 V läbib seda vool tugevusega 2 A. Suurendades pinget takisti otstel 3 korda (30 V) siis suureneb ka takistit läbiv vool 3 korda (ehk siis takistit läbivaks voolutugevuseks on 6 A). 2
Vahelduvvool ja elektromagnetvõnkumised Mis nähtusel põhineb trafo töö? Elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Milleks kasutatakse vahelduvvoolugeneraatorit ja kus? Vahelduva elektromagnetväljas energia tootmiseks elektrijaamades Mille tekitajaks on muutuv elektriväli? Vahelduvvooli tekitajaks Miks kasutatakse trafot vahelduvvoolu korral? Trafot kasutatakse vahelduvvoolu pinge tõtstmiseks või madaldamiseks. Millisteks aladeks jaguneb optiline kiirgus elektromagnetlainete skaalal? Nimetused ultravalgus, nähtav valgus, infravalgus Milleks kasutatakse trafot ja kus? Trafot kasutatakse vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel, kasutatakse enne tarbjani jõudmist elektrijaamades Mille tekitajaks on muutuv magnetväli? Induktsioonvoolu tekitajaks Miks elektrienergia ülekandel tõstetakse pinget? Pinge
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
