kaaluga: Fa = m g = V g, kus on Keha kaal on võrdeline keha massi ja vedeliku või gaasi tihedus, V keha ruumala raskuskiirendusega (P=mg). Esimeses ja g vaba langemise kiirendus. peatükis leidsime, et eseme vedeliku pinnale ujuma jäämine sõltub keha kujust ja materjalist. Seega peab vedelikus mõjuma mingi jõud, mis takistab keha põhja Pindpinevusjõud võrdub pindpinevusteguri minekut, seda jõudu nimetatakse ja pinna piirjoone pikkuse korrutisega üleslükkejõuks. F= *l üleslükkejõud Fü sõltub vedelikku asetatud keha ruumalast ja vedeliku Siin pindpinevustegur on võrdne tihedusest. pindpinevusjõuga,mis mõjub ühikulise pinna piirjoone pikkuse kohta 2.1.3.Pindpinevus
62. Mis on pindpinevus, mis on selle ühikud? Nähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub nagu elastne kile. Pinna vabaenergia vähenemine. Molekulid püüavad pinna suurust vähendada. Ühikuks 1 N/m. On põhjustatud molekulide vastastiktoimest. 63. Vedeliku pindpinevuse määramise meetodid. Kapillaarse tõusu meetod Stalagmomeetriline meetod – loetakse kindlast ruumalast tekkinud tilkade arvu, vahetult enne tilga eraldumist on pindpinevusjõud ja tilga raskus võrdsed. Mulli suurima rõhu meetd – siin mõõdetakse rõhku, mida on vaja rakendada , et suruda läbi kapillaari ava ühe vedeliku sisse teise vedeliku tilk või gaasimullike 64. Kuidas ja miks sõltub pindpinevus temperatuurist? 65. Mis on pindliig? Pindliig on aine liig pindkihis võrreldes tasakaalulise kontsentratsiooniga tasakaalulises mahus. 66. Kuidas määrata pindliiga pindpinevuse isotermi alusel?
Osakeste sadenemist tahketel pindadel pindpinevus Adhesiooni mõõduks on pindade lahtirebimiseks kuluv meetod(loetakse kindlast ruumalast tekkinud mullide arvu. Vahetult laeng (tõukuvad) kui ka solvaatkatte teke osakeste ümber, milline termoforeesi tulemusena nimetatakse termopretsipitatsiooniks. töö pinnaühiku kohta (Wa). Adhesiooni tulemusena väheneb Gibbsi enne tilga eraldumist on pindpinevusjõud ja tilga raskus võrdsed), takistab osakeste lähenemist ühinemiseks vajaliku kauguseni sest Osakeste liikumine toimub kõrgemalt temperatuurilt madalamale. pinnaenergia adhesioonitöö suuruse võrra,Wa = - G Süsteemi alg- mulli suurima rõhu meetod(rõhk, mida on vaja rakendada, et suruda eespool vaadeldud termodünaamilistel põhjustel on kolloidsüsteem FOTOFOREES aerosoolides
4. Soojusfüüsika Soojusfüüsika on füüsika osa, mis käsitleb nähtusi, mis seletuvad aine osakeste liikumisega. Aine osakesi nimetatakse siin alati molekulideks, olenemata aatomite arvust. Seega on soojusfüüsikas kasutatav ka mõiste üheaatomiline molekul. Soojusfüüsika on füüsika osa, mis hõlmab molekulaarfüüsikat, termodünaamikat ja aine ehituse aluseid. Jaotuse aluseks on see, kuidas ja milliseid soojusnähtusi kirjeldatakse. Selleks võib kasutada molekule iseloomustavaid suurusi nagu molekuli kiirus, impulss, mass jne. Sellist käsitlust nimetatakse molekulaarfüüsikaks. Soojusnähtusi saab kirjeldada ka kasutades kogu ainehulka iseloomustavaid suurusi nagu temperatuur, rõhk, ruumala. Sellist käsitlust nimetatakse termodünaamikaks. Soojusfüüsika osa, mis käsitleb erinevusi gaaside, vedelike ja tahkete kehade vahel, nimetatakse aine ehituseks. Soojusfüüsika kasutab mitmeid mõisteid, mida mehaanikas ei kasutatud. Parameeter on mingi füüsikal...
Adsorbent on aine, mille kohale koguneb adsorbaat. Pindaktiivsed ained adsorbeeruvad ja vähendavad pindpinevust. Kui adsorptsiooniprotsess kandub üle faasi sisemusse,(näiteks gaaside neeldumine vedelikes või tahketes ainetes), siis nimetatakse seda nähtust adsorptsiooniks. Määratakse: kapillaarse tõusu meetod(kõige täpsem meetod), stalagmomeetriline meetod(loetakse kindlast ruumalast tekkinud mullide arvu. Vahetult enne tilga eraldumist on pindpinevusjõud ja tilga raskus võrdsed), mulli suurima rõhu meetod(rõhk, mida on vaja rakendada, et suruda läbi kapillaari ava ühe vedeliku sisse teise vedeliku tilk v gaasimullike). Henry isoterm ca=kc, 1 mooli jaoks c=1/V ja c=p/RT. Madala gaasi rõhu korral võime adsorbeerunud aine pindc-i asendada pindliiaga : ca=k*p/RT=Kp. Langmuiri adsorptsiooniisoterm: A on vaadeldav keemilise r-ni analoogina. A-i põhjustavad jõud on lähedased keemilisele sidemele. A lõpeb monomolekulaarse kihi
Austraalias. (Wikipedia 2013) Arvetsades Maa magnetpooluse asetsemist suurtel laiustel, on virmalised keskmiselt jälgitavad 60 kraadisel või kõrgematel laiustel. Kuna magneetiline põhjapoolus paikneb Kanadale kuuluva Ellesmere’i maa lähedal, siis on virmalised Põhja-Ameerikas paremini vaadeldavad kui Euroopas. Virmalisi on nähtud ka Floridas, kuid samal laiusel asuvatel Kanaari saartel pole see võimalik. (Wikipedia 2013) VIKERKAAR Väikesed veepiisad mida pindpinevusjõud ümarana hoiab tekitavad nii õhus kui maapinnal mitmeid optilisi nähtusi. Hommikuse kastega või peale hoovihma võime päikese käes rohul näha üksikuid eredavärvilisi veepiisku. Liigutades veidi oma pead, muudavad niisugused piisad värvi, sobivas ulatuses pead liigudates võime näha ühes piisas kõiki vikerkaare värve. (Kuusk 2005) Ümmargusse veepiiska sisenenud valgus murdub oma esialgsest suunast piisa tsentri poole.
niS- moolide arv pinnakihis niV-moolide arv faasi sisemuses. 10. Adsorptsioon adsorptsioon on süsteemi üksikute komponentide kontsentreerumine faaside eralduspinnale. Pindkihti läheb see komponent, milline vähendab kõige tugevamini pindpinevust faaside eralduspinnal. Ainet, mis koguneb pinnakihti, nimetatakse adsorbaadiks. Ainet, mille pinnale koguneb adsorbaat, nimetatakse adsorbendiks. 11. Pindpinevuse määramise meetodid 1. Kapillaarse tõusu meetod- Kapillaarse tõusu põhjustab pindpinevusjõud Fd. See on pindpinevuse määramise kõige täpsem meetod. 2. Stalagmomeetriline meetod-Loetakse kindlast ruumalast tekkinud tilkade arvu 3. Mulli suurima rõhu meetod- Siin mõõdetaks rõhku, mida on vaja rakendada, et suruda läbi kapillaari ava ühe vedeliku sisse teise vedeliku tilk või gaasimullike. 12. Gibbsi adsorptsioonivõrrandi tuletamine Vt vihik 13. Adsorptsiooni isotermid: Henry, Langmuiri ja Freundlichi isotermid Vt vihik 14. Langmuiri adsorptsiooni isotermi tuletamine
soojuseks) nimetatakse soojushulka, mis on vajalik vaadeldava faasisiirde teostamiseks aine massiühikuga. Siirdesoojuse SI-ühikuks on 1 J/kg. Siirdel suurema siseenergiaga olekusse siirdesoojus neeldub aines, siirdel väiksema siseenergiaga olekusse ta eraldub. Pindpinevusjõud on pinnal asetsevate vedeliku molekulide omavaheline tõmbejõud. Pindpinevusjõu mõjul püüab vedelikupiisk võtta vähima pindalaga (sfäärilist) kuju. Vedeliku pindpinevustegur näitab, kui suur pindpinevusjõud mõjub selles vedelikus pinna katkirebimisjoone ühikulise pikkuse kohta = Fp / l . Pindpinevusteguri ühikuks onnjuuton meetri kohta (1 N/m). Pindpinevustegurit võib esitada ka vedeliku pinnaenergia ning selle pinna pindala suhtena: = Up / S. Soojusjuhtivuse põhiseadus: soojusvoo tihedus on võrdeline temperatuuri gradiendiga, jQ = - K (dT/dx). Mida rohkem temperatuur mingis suunas muutub (mida suurem on dT/dx), seda rohkem soojus selles suunas levib. Soojusvoo tihedus jQ = Q / ( t
Vedeliku pinda suurendamiseks, tuleb teha tööd siserõhu vastu. See töö läheb pinna vabaenergia suurendamiseks. Kulutatud töö suurust, arvutatuna 1cm2 tekkinud pinna kohta, nimetatakse pindpinevuseks. Pindpinevus e. pinna vabaenergia on töö, mis tuleb teha pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. 84. Vedeliku pindpinevuse määramise meetodid. Stalagmomeetriline - Loetakse kindlast ruumalast tekkinud tilkade arvu. Vahetult enne tilga eraldumist on pindpinevusjõud ja tilga raskus võrdsed. Lecomte du Noüy meetod - Pindpinevuse saab määrata otseselt jõust, mida läheb vaja rõnga lahtitõmbamiseks vedeliku pinnalt. 85. Disperssed süsteemid. Disperssete süsteemide liigitus. Pihussüsteem ehk dispersne süsteem on füüsikalises keemias kahe- või enamafaasiline süsteem, kus pihustunud aine (dispersne faas) asub dispersioonikeskkonnas => üks aine on jaotunud teises - Jämedispersne süsteem >10-6 m - Kolloiddispersne süsteem 10-9 ..
Ehituskeemia Sissejuhatus Ehituskeemia selgitab materjalide keemiliste koostisosade tähtsust, nende olulist rolli materjalide koospüsimisel või lagunemisel toetudes anorgaanilise ja orgaanilise keemia põhimõistele LCA- elutsükli analüüs -Erinevate materjalide ja toodete hulgast valides teostatakse elutsükli hindamine, et süstemaatiliselt hinnata toote võimalikku keskkonnamõju kogu selle eluea jooksul -Aitab välja selgitada võimalused potentsiaalsete mõjude vähendamiseks ja ressursikasutuse vähendamiseks toote elus -Aitab tuvastada kompromisse, näiteks, kas mõne toote keskkonnamõju võib juhuslikult põhjustada teise keskkonnamõju suurenemise EPD toodete keskkonna deklaratsioonid -on mitmeotstarbeline avalikustamisvahend, mis pakub toote kohta standardiseeritud ja kontrollitud keskkonnateavet -eesmärk muuta toote keskkonnamõjud ja kompromissid läbipaistvaks ja võrreldavaks. Kasulik vahend toote säästvuse hindamiseks ja optimeerimiseks -pak...
J mol⋅K . Seda seost nimetatakse ka Dulong-Petit' seaduseks – tegemist on katselise seadusega. Nagu täpsemad katsed näitavad, ei ole kristalli moolsoojus päris konstantne, vaid sõltub temperatuurist (eriti madalamatel temperatuuridel), seda sõltuvust kirjeldab joonisel .. toodud graafik. 3.6. Vedelikud. Pindpinevusjõud. Kapilaarsus Röntgeniuuringud kinnitavad, et vedelikes eksisteerib nn lähiskord – lähimad molekulid paiknevad üksteise suhtes enam-vähem korrapäraselt, kui kaugemate molekulide suhtes korrapära puudub, erinevalt kristallidest, milles aatomid erinevates rakkudes paiknevad üksteise suhtes võrekonstandi kordse sammu kaugusel. Arvestades aine struktuuri, võib öelda, et paljud tahked kehad, näiteks klaas, on tegelikult vedelikud
Pascali seadus: vedelikud ja gaasid annavad rõhku edasi kõigis suundades ühtviisi. Periood on aeg, mille jooksul keha sooritab ühe täisringi. Tähis T, ühik 1s. Pikilaine korral võnguvad keskkonna osakesed piki laine levimise suunda. Pindpinevus on nähtus, mille tulemusena vedeliku pind omandab minimaalse võimaliku suuruse. Jõudu, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele, nimetatakse pindpinevusjõuks. See jõud mõjub alati vedeliku pinna tasandis. Pindpinevusjõud Fp on seotud pinna piirjoone pikkusega l järgmiselt: Fp = . l , kus on pindpinevustegur, mis on arvuliselt võrdne jõuga, millega vedeliku pind tõmbab 1 m pikkust pinnapiirjoont. Pindpinevusteguri ühikuks on 1 N/m = 1 J/m2 . Pingeks nimetatakse töö hulka, mida on vaja teha, et viia positiivne ühikuline laeng ühest väljapunktist teise: U= A/q. Pinge ühikuks on üks volt (1 V), mis tekib siis, kui
Vastused 1.1. Sissejuhatus, aine alusmõisted, skeemid, klassifikatsioonid 1. Tootmine on protsess mille käigus valmistatakse esemeid ja materjale.Tooted on tootmisprotsessis valmivad esemed ja materjalid. Ka mis tahes ese või esemete kogum,mida ettevõte (aga miks mitte ka üksikisik!) valmistab. Tooteid tarbib inimene vahetult või vajab tootmise edasiarendamiseks. Tooteks võib olla ka teenus, projekt, programm, telesaade jms. Põhitoode on selline toode, mida valmistatakse müügiks. Põhitoodeteks on näiteks masinad,arvutid, autod, laevad, telerid jms; samuti aga ka mitmesuguste seadmete koostisosad -- detailid(kruvid, mutrid, kirjaklambrid, rõngastihend jne.) ja koostud ehk lihtsalt - komponendid. Abitoodeteks loetakse aga sellised tooted, mis on tootjale vajalikud põhitoodete valmistamisel ja mida mujal ei valmistata või mida pole mingil põhjusel kasulik teistelt osta. Need on kõigepealt mitmesugused töövahendid, -abinõud ja -riistad, mõn...
3. Kuidas sõltub pindpinevus aine loomusest? 4. Pindpinevus kui jõud, pindpinevus kui töö. Pindpinevust defineeritakse kahel viisil: 1) pindpinevus on jõud, mis mõjub vedeliku eralduskontuuri pikkusühikule selles suunas, milles vedeliku pind kahaneb. 2) Pindpinevus on töö, mida on vaja kulutada pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. 5. Milliseid meetodeid kasutatakse pindpinevuse määramiseks? 1. Kapillaarse tõusu meetod- Kapillaarse tõusu põhjustab pindpinevusjõud Fd. See on pindpinevuse määramise kõige täpsem meetod. 2. Stalagmomeetriline meetod-Loetakse kindlast ruumalast tekkinud tilkade arvu 3. Mulli suurima rõhu meetod- Siin mõõdetaks rõhku, mida on vaja rakendada, et suruda läbi kapillaari ava ühe vedeliku sisse teise vedeliku tilk või gaasimullike. 6. Millel põhineb pindpinevuse määramine kapillaartõusu meetodil? Tänu adhesiooni ja kohesiooni koosmõjule liigub vesi üles peentes torudes vastu gravitatsioonijõudu
pinnast on juba PAA molekulidega täidetud ja see väheneb ka adsorptsiooni. *Horisontaalne osa isotermil näitab seda, et on tegemist suuremate PAA kontsentratsioonidega. Pind on praktiliselt maksimaalselt PAA molekulidega täidetud ja sel juhul pindpinevus sõltub kontsentratsioonist vähe. Pindpinevuse sõltuvus temperatuurist t: 1 puhas solvent; 2 pindaktiivse aine lahus Pinpinevuse määramismeetodid Loetakse kindlast ruumalast tekkinud tilkade arvu. Vahetult enne tilga eraldumist on pindpinevusjõud ja tilga raskus võrdsed. *Stalagmomeetriline x= o* n0*dx/ nx *d0 , ,kus n0, nx standardvedeliku ja mõõdetava vedeliku tilkude arv; d0, dx ...tihedused; 0, x - ...pindpinevused Rõnga lahtirebimise meetod ehk Lecomte du Noüy meetod Pindpinevuse saab määrata otseselt jõust, mida läheb vaja rõnga lahtitõmbamiseks vedeliku pinnalt. *Meetodit ei ole vaja kalibreerida teiste meetoditega ega standardlahustega.
*Horisontaalne osa isotermil näitab seda, et on tegemist suuremate PAA kontsentratsioonidega. Pind on praktiliselt maksimaalselt PAA molekulidega täidetud ja sel juhul pindpinevus sõltub kontsentratsioonist vähe. Pindpinevuse sõltuvus temperatuurist t: 1 puhas solvent; 2 pindaktiivse aine lahus Pinpinevuse määramismeetodid Loetakse kindlast ruumalast tekkinud tilkade arvu. Vahetult enne tilga eraldumist on pindpinevusjõud ja tilga raskus võrdsed. *Stalagmomeetriline x= o* n0*dx/ nx *d0 , ,kus n0, nx standardvedeliku ja mõõdetava vedeliku tilkude arv; d0, dx ...tihedused; 0, x - ...pindpinevused Rõnga lahtirebimise meetod ehk Lecomte du Noüy meetod Pindpinevuse saab määrata otseselt jõust, mida läheb vaja rõnga lahtitõmbamiseks vedeliku pinnalt. *Meetodit ei ole vaja kalibreerida teiste meetoditega ega standardlahustega.
83. Mis on pindpinevus? Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. 84. Vedeliku pindpinevuse määramise meetodid. Kapillaarse tõusu meetod. Stalagmomeetriline meetod - Loetakse kindlast ruumalast tekkinud tilkade arvu. Vahetult enne tilga eraldumist on pindpinevusjõud ja tilga raskus võrdsed: Mulli suurima rõhu meetod - Siin mõõdetakse rõhku, mida on vaja rakendada, et suruda läbi kapillaari ava ühe vedeliku sisse teise vedeliku tilk või gaasimullike.Kasutatakse jällegi kapillaarmeetodit 85. Disperssed süsteemid. Disperssete süsteemide liigitus. Pihussüsteem ehk dispersne süsteem on füüsikalises keemias kahe- või enamafaasiline süsteem, kus pihustunud aine (dispersne faas) asub dispersioonikeskkonnas => üks aine on
faasisiirde teostamiseks aine massiühikuga. Siirdesoojuse SI-ühikuks on 1 J/kg. Siirdel suurema siseenergiaga olekusse siirdesoojus neeldub aines, siirdel väiksema siseenergiaga olekusse eraldub. Pindpinevusjõud on pinnal asetsevate vedeliku molekulide omavaheline tõmbejõud. Pindpinevusjõu mõjul püüab vedelikupiisk võtta vähima pindalaga (sfäärilist) kuju. Vedeliku pindpinevustegur näitab, kui suur pindpinevusjõud mõjub selles vedelikus pinna katkirebi- misjoone ühikulise pikkuse kohta = Fp / l (ühik njuuton meetri kohta 1 N/m). Vaba tee pikkus on vahemaa, mille gaasimolekul keskmiselt läbib kahe põrke vahel. Ta on määratud molekuli efektiivdiameetriga d ja molekulide kontsentratsiooniga n: = 1 / (21/2 d 2 n). 24 Jaotusseadus näitab, millise tõenäosusega saavad teoks võrreldavad tõenäosuslikud sündmused või siis kui
faasisiirde teostamiseks aine massiühikuga. Siirdesoojuse SI-ühikuks on 1 J/kg. Siirdel suurema siseenergiaga olekusse siirdesoojus neeldub aines, siirdel väiksema siseenergiaga olekusse eraldub. Pindpinevusjõud on pinnal asetsevate vedeliku molekulide omavaheline tõmbejõud. Pindpinevusjõu mõjul püüab vedelikupiisk võtta vähima pindalaga (sfäärilist) kuju. Vedeliku pindpinevustegur näitab, kui suur pindpinevusjõud mõjub selles vedelikus pinna katkirebi- misjoone ühikulise pikkuse kohta = Fp / l (ühik njuuton meetri kohta 1 N/m). Vaba tee pikkus on vahemaa, mille gaasimolekul keskmiselt läbib kahe põrke vahel. Ta on määratud molekuli efektiivdiameetriga d ja molekulide kontsentratsiooniga n: = 1 / (21/2 d 2 n). Jaotusseadus näitab, millise tõenäosusega saavad teoks võrreldavad tõenäosuslikud sündmused või siis kui
faasisiirde teostamiseks aine massiühikuga. Siirdesoojuse SI-ühikuks on 1 J/kg. Siirdel suurema siseenergiaga olekusse siirdesoojus neeldub aines, siirdel väiksema siseenergiaga olekusse eraldub. Pindpinevusjõud on pinnal asetsevate vedeliku molekulide omavaheline tõmbejõud. Pindpinevusjõu mõjul püüab vedelikupiisk võtta vähima pindalaga (sfäärilist) kuju. Vedeliku pindpinevustegur näitab, kui suur pindpinevusjõud mõjub selles vedelikus pinna katkirebi- misjoone ühikulise pikkuse kohta = Fp / l (ühik njuuton meetri kohta 1 N/m). Vaba tee pikkus on vahemaa, mille gaasimolekul keskmiselt läbib kahe põrke vahel. Ta on määratud molekuli efektiivdiameetriga d ja molekulide kontsentratsiooniga n: = 1 / (21/2 d 2 n). Termodünaamika põhivõrrand dU = T dS - p dV on sisuliselt TD I printsiip. Ta väidab, et entroopia
liivapinnaste puhul lineaarsusparameetriteks. Liivapinnaste sisehõõrdenurk suureneb tiheduse ja terajämeduse suurenemisel. Ühtlase terastikulise koostisega liivade ja ümardunud teradega liivade sisehõõrdenurk ning seega ka nihketugevus on väiksem ebaühtlase koostise ja ümardumata teradega liivadel. Savipinnaste nidususe c (cu) põhjustajaks on molekulaar-tõmbejõud ja mõnel juhul ka osaliselt pinnasepoore täitva vee pindpinevusjõud. Pindpinevus on seda suurem mida väiksemad on poorid. Pinnse varikaldenurk on nurk mis moodustub horisntaalpinna ja kergelt (ilma raputusteta) puistatud pealispinna vahel. Pinnase varikaldenurk sõltub pinnase nihketakistusest. Pudedate pinnaste varikaldenurk võrdub sisehõõrdenurgaga. Savipinnastes takistab lihet põhiliselt nidusus. 2.3.6. Normaalselt tihenenud ja ületihenenud pinnas.
lõhki! · Kuidas gaasi eest vähem maksta? Vihje: gaaside ruumala väheneb jahutamisel. · Viinereid vees kuumutades keeravad need ennast ringi. Miks? 7.2. Söömine · Miks kuumale supile või kohvile tuleb peale puhuda? Vihje: kuumema vedeliku tihedus on väiksem · Miks rasvane supp jahtub aeglasemalt kui lahja supp? Vihje: rasv on veest kuni 10 korda halvem soojusjuht. · Miks rasv ujub supi pinnal ringikestena? Vihje: rasvale mõjuvad nii raskusjõud kui pindpinevusjõud. · Miks kuuma supi sees olev kartul suud kõrvetab , leem aga mitte? Vihje: üleantav soojushulk on võrdeline pindalaga. · Kunas kohv jahtub kiiremini, kas siis kui enne koor hulka kallata või enne jahtuda lasta ja siis koor hulka kallata? Vihje: Q T . · Miks toorest muna ei saa laual pöörlema panna, küll aga keedetud muna? · Millal on kokteil kangem, kas siis kui jää ujub pinnal või heljub? Vihje: Üleslükkejõud on võrdeline vedeliku tihedusega F = V g
1. Mida tähendab ökoloogia, kuidas mõistet piiritleda, millised on ökoloogia piirteadused? Ökoloogiat võib defineerida õige mitmeti. Levinuim definitsioon: ökoloogia on teadus organismi (isendi) suhtetest teda ümbritsevaga. Tabavalt on öelnud Charles J. Krebs 1985: „Ökoloogia on teadus, mis uurib tegureid, mis määravad organismi leviku ja arvukuse.“ Levik ja arvukus omakorda sõltuvad väga paljudest teguritest. Lisaks sellele tegeletakse ökoloogias palju ka liigist kõrgemate üksustega (koosluste, maastike, maailmaga) unustades sageli ära, et need ka tegelikult isendeid ja liike sisaldavad. Ökoloogia piirteadused on: Ökomorfoloogia: uurib organismide väliskuju sobivust tema keskkonnaga. Ökofüsioloogia: uurib organismide talitluse (ainevahetuse, meeleelundite jms) sobivust keskkonnaga. Käitumisökoloogia: uurib loomade käitumist, selle evolutsioonilist kujunemist ja sobivust keskkonnatingimustega. Evolutsiooniline ökoloogia: uurib organismi...
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus .............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
