Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"pindpinevus" - 310 õppematerjali

pindpinevus – töö, mida on tarvis kulutada molekulide toomiseks faasi sisemusest piirpinnale Isevoolulised protsessid (vabaenergia vähenemise suunas) Kui väheneb pinna suurus, siis väheneb vabaenergia liig pinnaühiku kohta Pindpinevus Vedelikel (eriti suurema pindpinevusega vedelikel) on kalduvus minimiseerida oma pindala.
thumbnail
13
doc

Mehaanika ja soojus

Newtoni seadused I ­ seadus: On olemas sellised taustsüsteemid, mille suhtes liikuvad kehad säilitavad oma kiiruse jäävana, kui neile ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud kompenseeruvad. Järeldused: *Taussüsteem, kus see seadus kehtib, on inertsiaalne (Maa suhtes paigal või liiguvad jääva kiirusega). Ka heliotsentriline tausüst (süst., mille keskpunkt ühtib Päikesega ning mille teljed on suunatud vastavalt valitud tähtedele) on inertsiaalne. Seega, iga süst., mis liigub heliotsentrilise taussüst suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt, on inertsiaalne. Maa liikumine Päikese ja tähtede suhtes on kiirendusega liikumine (ringliikumine) ­ ei ole inertsiaalne (kuigi vahel võib nii vaadelda, sest kiirendus on väga väike). *On olemas ka teissuguseid taustsüsteeme, kus see seadus ei kehti ­ mitteinertsiaalsed taustsüst-d (keha kiirus muutub ilma, et teda mõjutaks mingi teine keha ­ näit kui buss hakkab järsku liikuma, siis...

Füüsika
95 allalaadimist
thumbnail
21
pdf

Keemia eksam

Vedeliku mõiste, saamine. Vedelikud on ained ja materjalid, mis voolavad tavatingim-l raskusjõu mõjul. Saadakse kas tahke aine kuumutamise teel või lahustamisel ning gaaside jahutamisel ja kokkusurumisel. Voolamine on osakeste liikumine raskusjõu mõjul üksteise suhtes. Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Temp tõusuga viskoossus väh. Voolamist ja viskoossust mõj. osakeste vahel. jõud, kuju, struktuur ja mass. Pindpinevus on jõud, mis rakendub pinna osakestele ja suunatud vedeliku mahu sisse vedeliku osake püüab võtta max kera kuju. Vedelik võib tahke aine horisontaalsel pinnal märjata <90°, mitte märjata >90° ja laiali valguda (õli). 1)Fadh>Fkoh märgav vedelik tõuseb mööda kapillaare üles, tõusu kõrgus on pöördvõrdel. kapillaari raadiusega (H=2/gr) 2) Fadh

Keemia ja materjaliõpetus
376 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Referaat metallid

Tal on seitse stabiilset isotoopi massiarvudega 196, 198, 199, 200, 201, 202 ja 204. Elavhõbeda tihedus normaaltingimustel on 13,6 g/cm³. Elavhõbe tahkub temperatuuril ­38,8 ° C ja keeb temperatuuril 356° C. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbedal on suur pindpinevus , tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv. Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi, mis omakorda veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks. Looduses on...

Keemia
100 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Katlatehnika kordamisküsimused

y =1 -0,1 ´ (1 -x )12-7 0, 4 Halvenenud soojusvahetus reziimidel on soojusülekande teguri 2 väärtused oluliselt väiksemad kui arenenud mullilisel keemisel kuid piisavad et õieti valitud masskiiruste korral tagada küttepinna metalli töökindlus. Rõhu tõusuga väheneb pindpinevus ja soojusvahetus halveneb juba väiksemate xkr väärtuste puhul. Analoogne mõju xkr väärtustele on ka soojuskoormuste tõstmisel. Sõltuvalt katelde tööreziimist võib selline halvenenud soojusvahetuspiirkond liikuda mööda aurustusküttepinda. Piirkonna piiril, kus toimub üleminek halvenenud temperatuuri reziimidele kahjustavad metalli pidevad temperatuuri muutused, mis toovad kaasa metalli soojuslik väsimuse. Kõikumiste amplituudi vähendamiseks valitakse masskiirused...

Katlatehnika
75 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Katlatehnika eksami vastused

KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KATLATEHNIKA BOILER ENGINEERING Sügi s 2007 1. Tahk ete kütuste põleta mi s e tehnoloo gi ad Tahkekütuse latentse energia elektrienergiaks muundamise kohta kehtivad samad üldised seaduspärasused, mis gaasja vedelkütuste korralgi. Määravaks on ringprotsessi parameetrid. Tahkete kütuste põletustehnoloogiad võib jagada nelja rühma: · kihtpõletus (restkolded), · tolmpõletus (tolmküttekolded ehk kamberkolded), · keevkihtpõletus (keevkihtkolded) ja · keeris- ja tsüklonpõletus (keeris- ja tsüklonkolded). Omaette rühma moodustavad tahkekütuse gaasistusega jõuseadmed. Selliseks soojusjõuseadme näiteks on integreeritud gaasistusseadmega kombitsükkel. 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad Praegu on põlevkivielektrijaamades kasutusel...

Katlatehnika
82 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Organismide keemiline koostis.

Tuleb süüa rohkem toite kus on joodiioone. Vee omadused: Maailma parim lahusti Vesi on suure soojus mahtuvusega (püsisoojus) Veel on suurim tihedus 4 C juures Kõrge aurustumis soojus (higistamine) Kapillaarsus (veel liikumine toimub juht soontes) Pindpinevus (saavad joosta mööda vee pinda: vesikirp, vesijooksik jt.) bipolaarne Aineline koostis: Anorg.a. orga.a(elusale rohkem omane) H2O (70-98%) hapnik, süsinik ja vesinik Soolad Happed (HCl) Orgaanilised ained on olulisemad, kuna need on rohkem elusale omasemad. Kationid e positiivselt laetud ioonid (2-3 tähtsamat): Vajalik hingamiseks raku tasandil; närvi impulssi ülekanne; südame,lihase töö; luud oleksid tugevad....

Bioloogia
60 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Keskkonnafüüsika kordamisküsimused I

Pliipulgad jäävad kokku. Miks jäävad pliipulgad kokku? Viime klaaspulgad nii lähedale, et osakeste vahel on tõmbejõud. 10. Mis on molekuli mõjuraadius? Aineosakeste sellist kaugust, kus tõmbejõud ja tõukejõud on tasakaalus nimetatakse osakese mõjuraadiuseks. 11. Nimetage vedeliku makroskoopilisi omadusi.(välised omadused) Värvus, läbipaistvus, voolavus, viskoossus, pindpinevus , pinnakihi olemasolu, kokkusurumatus, võtab anuma kuju. 12. Mida nimetatakse relaktsiooniajaks? Aineosakese kahe järjestikuse hüppe vahelist aega nimetatakse relaktsiooniajaks. 13. Millest sõltub relaktsiooniaeg? See sõltub vedeliku liigist ja temperatuurist. Vedeliku soojendamisel aineosakeste keskmine relaktsiooniaeg väheneb. 14. Mille poolest erineb vedelik kristallist (aine partikulaarse ehituse seisukohast)?...

Keskkonafüüsika
87 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Elavhõbe - referaat

Kõigist nendest saasteallikatest satub elavhõbe või selle ühendid pinnavette, sealt edasi jõgedesse ning jõgede kaudu merre. 7.Elavhõbeda tihedus normaaltingimustel on 13,6 g/cm³. Elavhõbe tahkub temperatuuril ­38,8 ° C ja keeb temperatuuril 356° C.Elavhõbe on väga mürgine,nii kokkupuutel nahaga kui ka ta aurud. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbedal on suur pindpinevus , tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. 8.elavhõbeda väikeses koguses joomine pidi aitama organismi puhastada. 9.Elavhõbeda kasutamine põhineb tema omadustel. Elavhõbedal on suur temperatuurist tingitud soojuspaisumine, mis võimaldab tema kasutamist termomeetrites. Elavhõbedaga on teadusajaloos seotud paljud avastused ja aparaatide konstruktsioonid...

Keemia
32 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Elavhõbe

Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall.Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike.Elavhõbe on ainus puhas metall (mitte sulam), mis on toatemperatuuril vedel, ta tahkestub temperatuuril 234,32 K (- 38,83 °C) ja keeb temperatuuril 629,88 K (356,73 °C). Toatemperatuuril on elavhõbeda tihedus 13 534 kg/m-3. Elavhõbe on vedelas olekus halva (metallide kohta) elektrijuhtivusega, ta eritakistus on 9,61·10-7 Wm, muutub aga temperatuuril 4,15 K ülijuhiks (oli esimene aine, millel see nähtus avastati). Lineaarse soojuspaisumise tegur 6,04·10-5 K-1. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevustegur on 0,4865 N/m (võrrelge vee vastava väärtusega 0,0729 N/m).Tal on seitse stabiilset isotoopi mass...

Keemia
29 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kordamine vedelike ja niiskuse kohta

Pindpinevustegur sõltub ka vedeliku temperatuurist : mida kõrgem on temperatuur, seda väiksem on pindpinevustegur . Samuti sõltub pindpinevustegur vedelikus olevatest lisanditest. Näiteks mõned ained (pesuvahendid, piiritus) vähendavad pindpinevust Vedeliku tõusu kõrgus kapillaartorus Seame endale ül kui kõrgele h tõuseb vedelik kapilaartorus, mille radius on r. Kuna toru ristlõikepind on ringjoon, mille pikkus l=2piir. Pindpinevusjõu def teame et pindpinevus tegur sigma= F/l. Sellest same arvutada vedeliku tõstva jõu. Tõus lakkab hetkel kui silindris olevale veele mõjub gravitatsioonijõud on saanud võrdseks pindpinevusjõuga: mg=2§*Pii*r m=Gv*Vsil H=2§/ Gv*r*g...

Füüsika
42 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Keskkonnageoloogia

Maavärinat iseloomustavad epitsenter ja fookus (seismograafiliselt määratakse hüpotsenter) on kujutatud joonisel 1. Joonis 1. Maavärina skeem: murrang f, fookus F ja epitsenter E. Sügavamad (fookused sügavamal kui 100 km) maavärinad esinevad subduktsioonivööndites. Juhuslikud tugevad maavärinad laamade keskosas on seotud plokiliste liikumiste ja litosfääri paksusega: kauaaegse energia akumulatsiooni vallandumine. Energia vabanemisel tekivad kaht tüüpi seismilised lained: P-lained (pikilained) ja S- lained (ristlained). Maapinnalähedastes kivimites on P-lainete ligikaudne liikumiskiirus 5.5 km/s, S-lainetel 3 km/s. Maapinnale jõudes põhjustavad lained selle kompleksset vibratsiooni, mida fikseeritakse seismograafide abil (paigaldatud tavaliselt aluspõhja kivimitesse). Seismogrammide alusel on võimalik määrata epitsentri ja hüpotsentri ligikaudne asuk...

Geoloogia
44 allalaadimist
thumbnail
7
doc

AMORFSED AINED, OMADUSED, KASUTAMINE

Tartu Kivilinna Gümnaasium AMORFSED AINED, OMADUSED, KASUTAMINE Referaat Autor: Julianna A. Klass: 10. a Juhendaja: Piret P. Mai 2009 Tartu Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Nt PIGI- on amorfne aine, mis koosneb põhiliselt suure molekulkaaluga polütsüklilistest aromaatsetest (mitut benseenituuma sisaldavatest) süsivesinikest............................................. 3...

Füüsika
27 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Füüsika eksamiks

1.Mehhaanika 1.1.Kinemaatika 1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Liikumise kirjeldamine peab toimuma ajas ja ruumis.Ruumis määratakse keha asukoht taustsüsteemi suhtes.Taustsüsteemis kehtib Newtoni 1 seadus.Iga taustsüsteemi,mis liigub inertsiaalse suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt,nimetatakse samuti inertsiaalseks. Üleminek ühest inertsiaalsest süsteemist teisesse: Galillei teisendus: keha koordinaate arvestades,et aeg külgeb mõlemas süsteemis ühtemoodi. x=x'+V0*t x-I süsteem y=y' x'-II süsteem z=z' t=t' Keha kiirus on esimeses süsteemis: V=V'+V0 Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see tähendab,et nad on invariantsed koordinaatide teisenduste suhtes. 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine Keha liikumise tegelik tee on trajektoor. Nihkvektoriks s¯ nimetame keha liikumise trajektoori alg-ja lõpppunkti ühendavat vektorit.Olgu nihe S¯ a...

Füüsika
798 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mõisted

veemolekulide omavaheline tõmbejõud on tugevam kui vee ja piigelehe vahel.seda nim, pindpinevuseks . Märgamine-Kui vedelik mööda panda tõkestamatult laiali voolab siis on tegu märgamisega. Mittemärgamine-kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole siis on tegu mitte märgamisega. Amorfne aine-neil on sarnane omaduses nagu vedelikel nad voolavad.voolavus väga väike. Kristalliline aine-tahke aine, millel on kristallstruktuur. Monokristall-kui molekulid paiknevad kindla korra järgi üle terve ainekoguse nim, seda monokristalliks. Polükristall-ainekogus koosneb paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest. Isotroopsus-kui aine omadused ei sõltu suunast. Kapilaarsus-nähtus mis on seotud mittemärgamise ja märgamisega. Reaalne gaas : molekul ei ole punktmass.molekulil on ruumala.kokkusurumisel on tööd vaja vähem teha.molekulide vastasmõju arvestatakse. Ideaalne gaas:mo...

Füüsika
29 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Termodünaamika alused ( kokkuvõte)

Pindpinevusj õuks nim. jõudu, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele. See jõud mõjub alati vedeliku pinna tasandis. Fp= l (- pindpinevustegur, mis on arvuliselt võrdne jõuga, millega vedeliku pinna üks osa tõmbab teist, esimesest 1m pikkuse piirjoonega eraldatud osa. Ühik: 1N/m=1J/m2. Pindpinevustegur sõltub vedeliku temperatuurist: mida kõrgem on temp., seda väiksem on pindpinevus. Samuti sõltub pindpinevus ja vedelikus olevatest lisanditest, nt. pesuvahendid ja piirutus vähendavad pindpinevust, selliseid aineid nim. pindaktiivseteks aineteks. Kui vedelik satub kokkupuutesse taheke keha pinnaga, tuleb arvestada tõmbejõude vedeliku pinna ja tahke aine molekulide vahel. Kui vedeliku molekulide omavaheline tõmbejõud on väiksem kui vedeliku ja tahke aine molekulide vahel, siis valgub vedelik pinnal laiali ja öeldakse, et tegemist on märgamisega. Kui vedeliku molekulide...

Füüsika
39 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Soojusõpetus

lähiskorrastus, mis avaldub selles, et teatava, nii vedelikust kui ka selle temperatuurist sõltuva aja jooksul võngub vedeliku molekul kindla keskme ümber ning seda ümbritsevad ühed ja samad korrapäraselt paiknevad naabermolekulid. Seejärel toimub spontaanne ja kiire üleminek mingi teise võnkekeskme juurde ning seetõttu ka naabermolekulide osaline vahetumine. Nii kaasneb vedelikus molekulide võnkliikumisega aeglasem korrapäratu kulgliikumine. Pindpinevus on vedeliku pinnanähtus, mis avaldub vedeliku pinnakihi püüdes kokku tõmbuda (pinnakiht käitub pinguli tõmmatud kummikelme taoliselt). Vedeliku sees olevaid molekule ümbritsevad samasugused molekulid ja nendevahelised jõud on igas suunas ühesugused. Selle tulemusena resultantjõud ,,R'' on null. (joon. 1).Vedeliku pinna molekuli ümbritsevad osaliselt gaasimoekulid . Gaasi ja vedeliku molekulide tõmbejõud on palju väiksemad, kui vedeliku molekulide vahel. See...

Füüsika
176 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Elavhõbe

Tal on seitse stabiilset isotoopi massarvudega 196, 198, 199, 200, 201, 202 ja 204. Elavhõbeda tihedus normaaltingimustel on 13,6 g/cm³. Elavhõbe tahkub temperatuuril ­38,8° C ja keeb temperatuuril 356° C. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbedal on suur pindpinevus , tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv. Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi, mis omakorda veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks. Looduses on elavhõbe...

Keemia
14 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Nimetu

Voolamine ­ osakeste ühesuunaline liikumine üksteise suhtes ja pinna suhtes. Viskoossus ­ takistus voolamisele, st mida väiksem on viskoossus, seda kiiremini vedelik voolab; määratakse vedeliku välja voolamise kiirusega anumast läbi peenikese toru. Temp tõusuga viskoossus väheneb ja vastupidi. Viskoossuse arvutamiseks vaja temp sõltuvust. Pindpinevus ­ jõud, mis rakendub vedeliku pinnaosakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. Vedeliku pinnaosakestele mõjuvad jõud on väljastpoolt tasakaalustamata ning seetõttu omab pind teatud energiat (ka tahke aine puhul). Tingituna pindpinevusest püüab vedelik võtta max-lt kera kuju. Välisteguritest mõjutavad vedelike voolavust: pinnakõrguste erinevused (seega raskusjõud); temp; kohesiooni (vedeliku osakeste vahel) ja adhesiooni (vedeliku ja pinna osakeste vahel) jõud, kapillaarsus...

Keemia ja materjaliõpetus
419 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kõik 10 klass.

Võimsus On füüsikaline suurus, mis on määratud tehtud töö ja selleks kulunud aja jagatisega N=A/t ühikuks on 1W= 1J/1s= !kg* mruudus/sruudus 4. Jõumoment 5. Ainehulk , 1mol. Antud keha molekulide arvu ja Avogadro arvu suhe. Võib defineerida ka kui aine massi ja mollarmassi jagatisena. =N/NA=m/M (N-osakeste arv, NA-Avogardo arv 6.02*1023 1mol, m-aine mass 1kg, M-molaarmass 1kg/mol. 6. Pindpinevus 7. Massiühik 8. Võnkumise liigitus 9. TD I seadus Põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemile juurdeantav soojushulk kulub siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mis tehakse välisjõudude vastu: Q=U+A (Q-juurdeantav soojushulk 1J, U-siseeenergia muut 1J, A-välisjõudude vastu tehtud töö 1J) 10. Ülesanded 2.9 Antud: t=5s; v0=20m/s; v=10m/s; m=3,5t=3,5*109...

Füüsika
37 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Konspekt eksamiks

Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud: 1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtain...

Keemia ja materjaliõpetus
276 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun