taastatuid teineteisega helisid. Taju eraldusvõime sõltub alati subjektiivsetest tingimustest, appertseptsioonist. Appertseptsioon see on taju sõltuvus inimese psüühilisest üldseisundist, tema kogemustest, huvidest, üldsuundamisest. Mingi asja kogemus laiendab ja sügavdab teadmisi, mis annavad taju täielikkuse, valivuse, mitmekülgsuse. Taju võib olla täelik ja mittetäelik, täpne ja vale, sügav ja pindmine, või illusoorne, kiire ja aeglane. See sõltub väga paljudest faktoritest: aistingu tundlikkusest, tähelepanelikkusest, võimsest, vaimsest arengust, kogemustest, teadmistest, võimest pidevalt tajuda ja hinnata tajuobjektide erinevaid külgi ja omadusi. Näiteks inimene, kellel on kogemus mingil alal näeb seal palju rohkem, kui inimene kellel seda kogemust ei ole või kes on vähem andekas. Aga on veel üks tegur taju protsessis, millist on vaja ka arvessse võtta ,,taju kiirus". See
põhjani külmunud. Tundravööndis, kus talv on pikk ja lumikate õhuke, on maapind sageli üsna sügavalt läbi külmunud. Suvel sulavad küll pealmised kihid, aga allpool jääb maapind külmunuks. Seda kestvalt külmunud kihti nimetatakse igikeltsaks. Mõnes piirkonnas võib igikelts ulatuda isegi mitmesaja meetri sügavuseni. Igikeltsa tõttu ei saa taimede juured kasvada sügavale ega kevadine lumesulavesi imbuda maa sisse. Ainult kõige pindmine kiht, mis lühikesel suvel sulab, muutub porimülkaks. Tundraid leidub Põhja-Ameerikas Kanadas,Euroopas Soomes ja Norras,Aasias Venemaal. 5 TUNDRA TAIMED Tundras ei kasva puid. Puudekasvu takistavad liiga jahe ja lühike suvi, hukutavad talvised tuisud ja viljatud vesised mullad. Tundraeluga on kohanenud
hulgast rakus; () fütoplanktoni fotosünteesikiiruse sõltuvus antennpigmentide hulgast raku sees Reynoldsi arv: () vetikate interts; () rakkude arv koloonias; (x) suurus mis iseloomustab süsteemis toimivate inertsete ja viskoossete jõudude suhet; () rakupooldumiste arv päevas; () kromosoomide arv vetikate zoospoorides Eufootiline kiht: () rakuseina välimine kiht; () ränisoomustega kaetud kiht koldvetikate raku pinnal; (x) pindmine valgustatud veekiht kus toimub neto fotosüntees; () veekogude anaeroobne põhjakiht; () ookeanide kaldäärne tsoon, mis allub tõusu-mõõona toimele Hüpolimnion; () sarnaste: keskkonnatingimustega; (ja ka elustikuga) järvede kogum; () järvede pindmine kiht, mis talvel jäätub; () limnoloogia haru mis tegeleb hüpoanalüüsidega; () järvede kinnikasvanud arengustaadium; (x) järvede sügavam veekiht mis asetseb allpool termokliini
silma võrkkesta kepikesed ja kolvikesed-nägemisnärv-suuraju poolkerade kuklasagara koore nägemispiirkond. 184. Haistmisanalüsaator TV22 Haistmispiirkonna retseptoorsed rakud-haistmisnärv-suuraju koore hipokambikääru konksus, kus asub haistekeskus 185.Maitsmisanalüsaator Maitsmispunga retseptoorne rakk- 7. ja 9. Peaajunärv - suurajukoore poolkerade koore posttsentraalkääru alaosa,kus asub maitsmiskeskus. 186. Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad organid TV23 Nahal on kaks kihti - pindmine ja süva. Marrasknahk (epidermis) on kattekude. Selle pealmist, sarvestunud kihti nimetatakse sarvkihiks. Sarvkihi rakud on surnud, nad eralduvad kõõmana. Alumist kihti nimetatakse kasvukihiks, selle rakud paljunevad pidevalt ja lükkavad ülesse surnud rakke. Sarvkiht kaitseb naha alumisi osi kulumise eest. Kasvukihis paiknevad pigmendiosakesed kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. Peale marrasknahka tuleb pärisnahk, mis koosneb tihedast sidekoest
Mida väiksem on valu, seda sügavam on põletus Kui põletus on näo piirkonnas, on tõenäoliselt põletada saanud ka hingamisteed Põletusastmed I staadium – punetav nahk, tugev valu II staadium – villid, punetus, valu III staadium – mustjas nahk, valu ei tunne – šokk Esmaabi Eemalda riided põletuse kohalt Jahuta kiiresti nahka leige veega. Isegi lühikese viivitamise tulemus on see, et pindmine põletus muutub sügavamaks Ära pane suurele põletusele midagi peale (õli, või, aaloe, salv, kreem, …..) Peale võib panna – Burn-shield, Burn-Relief spetsiaalseid põletusgeele. Ära pane Panthenoli esimese 24 tunni jooksul. Kutsu 112 Elu ja surma tunnused Nii kaua kui hapnik jõuab kudedesse, elu kestab. Kui mingil põhjusel hapnik enam kudedesse ei jõua, on elu ohus ja ajurakud hakkavad hävinema
Toitu leiavad ka linnud, metskitsed, põdrad ja rebased. Niitude liigid- roomav tulikas, paiseleht, hanijalg, aas kurereha, raudrohi, tähtheinadARUNIIDUD- mineraalmuldadelSOONIIDUD- turvasmuldadelLOONIIDUD- paepealsetel NÕMME ARUNIIDUD- nõmmemännikutest, liivikutel. Niitude taimkate on liigirikas, seal on valguslembesed rahttaimed.ROHUSTU- niidukoosluste iseärasuseks on rohustu moodustumine, siis kuuluvad rohttaimede maapealsed osad.KAMARA- moodustuvad rohttaimede maaaluste osade pindmine kiht uuenemispungade, juurte ja kuluga. Elab: hulgaliselt mikroorganisme; mullaorganisme; toimub intensiivne taimeosade ning huumuse teke.SOOD JA RABADMadalsood- toituvad mineraalaineterohkest põhjaveest, on toitainerikkad kasvukohad. Turbakii tüsenedes toitumistingimused halvenevad, turbakihi kasvades kujuneb toitainetevaene raba.Siirdesood- ülemineku etapp madalsoost rabani. Kaotab kontakti põhjaveega. Puurinne (mänd, sookask), rohurinne (niitjas tarn, sookastik,
Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked, mille vallandumine sõltub nõlvakaldest, ala geoloogilise ehituse omapärast ja pinnase niiskusesisaldusest. Maalihked võivad toimuda ka väga väikese (10kraadise) nõlvakalde juures. Voolamine on aeglane nõlvaprotsess, mille käigus nõlva jalami suunas liikuv niiskusega küllastunud settematerjal seguneb. Voolamise kiirust mõõdetakse mõne kuni mõnekümne meetriga aastas ja sellest on tavaliselt haaratud pinnase õhuke (kuni 0,5m) pindmine osa. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. Nihkumine e. nihe toimub siis, kui nt pinnase korduv külmumine ja sulamine lõhub aineosakeste vahelisi seoseid, soodustades niimoodi gravitatsioonijõu mõjulepääsu. Joonisel näidatud väikese kaldega nõlva (a) moodustava materjali külmumisel pinnas paisub (b), mille tagajärjel viiakse aineosakesed uude asendisse. Järgneva sulamisega pinnase ruumala uuesti väheneb, aineosakesed vajuvad
kuivendamine. Negatiivne mõju erosiooni võimendamine, mulla puhverdusvõime ületamine (sh saastamine. Floora Bioloogiline tegur, esmatähtsad on autotroofid. Kliima Mõjutab murenemist (sademed, temp, päikesekiirgus). Otsene mõju aineringele ja kaudne mõju bioloogilisele aktiivsusele. Murenemine Murenemine Kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temp, vee, õhu ja organismide toimel. Lähtekivim Peenemaks murenenud pindmine kivim, mis kogub mullatekkeks vjalikku tolmu ja niiskust. Lähtekivim annab mineraalse osa ja määrab ära mulla füüsikalised ja keemilised omadused. Murenemiskoorik Maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine. Füüsikaline murenemine Keemiline murenemine · Vajalik temp kõikumine. · Vajalikud sademed. · Kivim peenestub mitmesuguste · Kivimi väliskuju muutub esialgu suurustega osakesteks
- äravoolualad jagunevad: perifeersed äravoolualad (jõgede vesi jõuab maailmamerre), sise- äravoolualad (vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse tekitades nt järvi) 4. Inliltratsioon vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse (põhjavee tekkimine) - osa vihma-, lume-, liustikuveest imbub maa sisse moodustades põhjavee - kõige intensiivsem aladel, kus maapinnale ulatuvad lõhelised kivimid (saab hästi imbuda läbi) - väga aeglane seal, kus pindmine kiht on savi või turvas (maa on seal niigi vett täis ja juurde ei tule) - põhjavee äravool jõkke, järve v ookeani moodustab ühe lüli maa veeringes kuid on tühine osa sellest 5. Veebilanss mingile alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul - koostatakse üksikute veekogude, riikide, põhjaveekihtide jne kohta eraldi - globaalne veeringe : P (sademed) = E (auramine) + Q (jõgede äravool) 1
10astmes30 kilogrammi. Päikese mass on 330 000 korda suurem Maa massist. Päikese on umbes 85% massiivsem kõigist Galaktika tähtedest. Päikese gravitatsiooniväli on see, mis planeete koos hoiab. Päikese välised kihid ilmutavad eristatavat pöörlemist: ekvaatoril pindmine kiht teeb täispöörde iga 25,4 päevaga; pooluste lähedal aga 36 päevaga. Selline veider käitumine tuleb sellest, et Päike ei ole tahke keha nagu Maa, vaid koosneb peamiselt gaasidest. Nii pöörleb Päikese väline gaasiline kiht erinevalt Päikese tuumast. Eristatav pöörlemine ulatub üsna sügavale Päikese sisemusse, aga Päikese tuum pöörleb nagu tahke keha. Samalaadseid efekte on täheldatud ka gaasilistel planeetidel.
Sõltub temperatuuri ja sademete aastaajalisest kõikumisest. Muutusi kajastab veereziim * suur- ja madalvesi+ tulv. 4)kliima mõju äravoolule suvise madalvee tingib ühelt poolt sademetehulga vähenemine, teiselt poolt kõrgema temperatuuriga kaasnev auramise suurenumine, sel ajal on toiteallikaks põhjavesi, millele lisandub suuremal või vähemal määral vihmavesi. Talvise madalvee põhjuseks on maapinna külmumisega kaasnev pindmine toitumise lakkamine, nii et ainsaks toiteallikaks jääb põhjavesi. Karmi kliima ja väikese põhjaveevaruga igikeltsa aladel külmuvad keskmised jõed isegi põhjani ja esineb äravoolukatkestusi. 5) jõeoru tüübid- joonised vihikus <- sälkorg , sängorg, kuristikorg, kanionorg,lammorg ja moldorg. 6)põhjavee kujunemine sademed-> infiltratsioon [ e. Sademetevee imbumine põhjavette, mis sõltub kivimite
- Ära korja puudelt, mis on teede ääres, kuna seened üldse koguvad endasse keskkonna saasteid ja mürke. - Hea kvaliteediga käsn on oma koostiselt tihke. - Puu pealt võib käsna eraldada noaga, kirvega või rebides (nö vaba tehnika) - Lõika umbes 5x5 cm tükikesed ja kuivata ahjus 50 kraadi juures 24-48h või võib ka päikese käes kuivatada. Mida väiksemad tükikesed lõigata, seda kergem on kuivatada ja hiljem vajadusel jahvatada. Käsna pindmine must osa sisaldab rohkem vähivastaseid aineosasid (betuliin ja betuliinhape) ja seene heledam pruun osa enam adaptogeenseid aineosasid. - Kui käsn on kuivatatud, siis võib tükikesi selliselt kasutada tee keetmiseks ja saab kasutada vähemalt 3-5 korda (nii kaua kui eraldub teesse tume värvus). Või võib tükikesed panna kangast kotikesse ja haamriga purustada väiksematesks tükkideks ning siis jahvatada näiteks kohviveskiga puruks.
6) tugevad vihmasajud, 7) ebaühtlane lume sulamine kevadel, Inimtegevus, mis võib maalihke põhjustada: 1) hoonete ehitamine orupervele, 2) autoliiklusest tulenev vibratsioon 3) nõlva järsemaks muutmine (ehitustööde, teede rajamise käigus) 4) metsa maha võtmine nõlvadelt Täienda joonist nii, et see kujutaks suurt veeringet. Tähista noolte ja numbritega järgmised protsessid: 1) aurumine, 2) veeauru kondenseerumine 3) sademed 4)maapinda imendumine 5) pindmine äravool 6) maasisene äravool Miks sajab Kairos väga vähe? Graafikutel A ja B on kujutatud Niiluse vooluhulga muutumist aasta jooksul Miks on aasta sademed jaotunud kahes Entebbes ühtlasemalt kui Bahir erinevas kohas, Hartumis ja Kairos. Daris? Kumb graafik kumba kohta iseloomustab? Põhjendage. Õige vastus:
SUNSET CREAM Vana Tallinn Cream 2 cl Vana Tallinn 2 cl Viru Valge Vanilla 2 cl Jõhvikamahl 8 cl Valmistamine:segada kõik komponendid seikeris või mikseris ja valada koos jääga eksootilise joogi klaasi. Kaunistada maasika ja füüsaliga SWEET CREAM Vana Tallinn Cream 4 cl, Jää TALLINN PÕLEB Vana Tallinn Cream 2 cl, Vana Tallinn 2 cl Valmistamine:valada Vana Tallinn Cream shot-klaasi. Seejärel valada Vana Tallinn lusika pealt kooreliköörile nii, et moodustuks kaks kihti. Süüdata pindmine kiht põlema ja nautida jooki kõrrega. 8 Auhinnad The International Wine and Spirit Competition 2006 pronksmedal Estonian Spirit Challenge 2006 - kuldmedal Tunnustatud Maitse 2005 Eesti Parim Alkohoolne Jook 2001 hõbemärk Eesti Parim Jook 2001 kuldmärk 9 Vana Tallinn Coffee Cream
5) Washingtoni kauba vedamise tõttu ohus olevate liikide kaitsmine. MÕISTED: 1) Mullahorisont erineva paksuse, värvuse, ehituse, koostisega kiht mulla püstläbilõikes 2) Mullalõimis mulla mehaaniline koostis (liiv, savi, liivatükid) 3) Mullaprofiil mullahorisontide püstläbilõige kõik kokku. 4) Lähtekivim murenenud kivim, kuhu asuvad taimed ja millele muld tekib (huumus taimedest muld) 5) Muld maakoore pindmine kobe kiht. 6) Niit puudeta ala, mille taimkatte mood. Enamasti mitmeaastased rohttaimed. Puisniite peab kaitsma seal elavate liikide kaitsmiseks.
varikoosselt laienenud veenikomud. Pärast veenilaiendite eemaldamist toimub verevool läbi tervete veenide. Konservatiivne ravi - kanda tuleks tugisukki, võimalusel hoida jalad üleval ning teha iga päev jalgadele vastavaid harjutusi. Kasutage ka regulaarselt hepariini sisaldavat geeli, mis aitab leevendada valu, põletikku ja turset. Mis juhtub kui ei ravi? Veenilaiendid põhjustavad verevoolu aeglustumist, selle tagajärjel võib tekkida veenilaiendites pindmine veenipõletik (tromboflebiit). Järjest suurenevad tursed ning verevarustuse häired võivad viia varikoossete haavandite tekkeni. Oluline ohu märk on nahamuutused (varikoosne ekseem). Sääre alumise kolmandiku nahk tiheneb, kaotab oma elastsuse, muutub läikivaks, kuivaks, vigastub kergesti ning nahaalune rasvkude praktiliselt kaob sidekoe vohamise tõttu (lipodermoskleroos). Veenilaiendite ennetus Harjutused Kuidas veenilaiendeid vältida? 1
mahapainutamise teel ja varrepistikutega. Juure vöötmed: juurekübar, pikenemisvööde, imamisvööde, külgjuurte vööde. Juurestik. Juurestiku läbimõõt on tavaliselt mitu korda suurem, kui võra läbimõõt. Juurestiku poolt hõivatud pinnase ruumala on aga siiski ligikaudu võrdne võra ruumalaga, sest juurestiku sügavus on tavaliselt palju väiksem, kui võra kõrgus. Juurestiku sügavuses on ka olulised liigilised erinevused. Näiteks kuusele ja kasele on iseloomulik pindmine juurestik – peajuur puudub ja juurestik paikneb maapinna lähedal ka pinnastes, mis on juurtele läbitavad ka palju sügavamal. Näiteks männile ja tammele on aga iseloomulik võimalikult sügavale tungiv juurestik. Ülesande põhjal liigitatakse juuri skelettjuurteks ja imijuurteks. Skelettjuurte (peajuur jt suuremad juured) põhiülesandeks on taime kinnitamine mulda, juurestikule mehaanilise tugevuse andmine ja ainete edasijuhtimine taimes
Puhta alumiiniumi voolavuspiir on 711 MPa ning sulamite oma 200600 Mpa. Alumiiniumi tihedus ja jäikus on umbes 1/3 terase omast. Alumiinium on kergesti pressitav,valatav ja freesitav. Alumiinium on väga hea soojus- ja elektrijuht. Alumiiniumil on 59% vase soojus- ja elektrijuhtivusvõimest 3 korda väiksema tiheduse juures. Alumiinium on suuteline olemaülijuht. Keemilised Alumiinium peab korrosioonile hästi vastu, kuna oksüdeerumisel tekib õhuke pindmine alumiiniumoksiidi kiht, mis takistab edasist oksüdeerumist. Suure tugevusega alumiiniumi sulamid on korrosioonile vastuvõtlikumad. Korrosioonikaitse tõttu on alumiinium üks väheseid metalle, mis säilitab pulbrina oma hõbedase läike, seetõttu on alumiinium oluline komponent hõbedastes värvides. Alumiiniumi reageerimisel veega on võimalik toota vesinikku; 2 Al + 3 H2O Al2O3 + 3 H2 Isotoobid Alumiiniumil on mitmeid isotoope, mille massiarvud on 21st 42ni
AM17 Esmaabi Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Kontrollin, et hingamisteed oleksid vabad, kontrollin pulssi, helistan kiirabisse ja alustan südamemassaaziga kui olen veendunud, et see on ohutu ning olen selleks võimeline. 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Südameinfarkti. Panen mugavalt istuma ning kutsun kiirabi. Jään mehe juurde kuni kiirabi saabumiseni. 3 Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Pindmine haav on venoosse vereeritusega, pole ohtlik, tupsutan ning seon vajadusel kinni või katan mõne olemasoleva riidetükiga. Väike haav- lasen algul veritseda (väljutab mikroobid), enamasti jääb verejooks isee...
ergometriin, türamiin, histamiin jt. toksilised ained. Kunstnik: Pieter Brueghel the Elder 13. Nimeta üks kott- ja üks kandseen, keda on kasutatud amputeerimisel verejooksu peatava vahendina - tuntud kui „Fungus chirurgorum“. Tuletaela Fomes fomentarius (Agaricomycetes) ja kott-murukarikat Calvatia utriformis (Agaricomycetes) on kasutataud verejooksu peatava vahendina - tuntud kui „Fungus chirurgorum“. 14. Mis on dermatofüütia? Dermatofüütia on pindmine infektsioon nahas, karvades ja küüntes, mida tekitavad aeroobsed seened ehk dermatofüüdid. Dermatofüüte tuntakse enam kui 40 liiki, nendest mõned liigid on oluliseks patogeeniks inimesel. 15. Mis on peamine haigustekitaja varbaküüntel? Kogu maailmas on laialt levinud seene Trichophyton rubrum poolt põhjustatud jalgade ja varbaküünte seenhaigus. 16. Kas majavamm kasvab Eestis ka looduses (vaata kindlasti lingi alla)?
seemned valmivad septembri algul ja varisevad alates septembri lõpust. Seemned beezid või helepruunid, seem¬netiib valkjaspruun, seemne külge kasvanud. Kasvutingimused: külmakindlus sõltub teisendist - külmakindlatest külmahelladeni. Eelistab viljakaid muldi. Nooruses poolvarjutaluv, hiljem valgusenõudlik. Juurestik plastiline, kuid küllaltki pindmine. Eluiga kuni 400 aastat. Kasutamine: põhiliselt puidu saamiseks. Kasvatamine alates 20.sajandi algusest. Rajatud ka metsakultuure, kuid põhi¬liselt Eestis: siiski ilupuuna. Annab soodsates tingimustes ka looduslikku uuendust. Eestis saab kasvatada sinihalli ja halli teisendit, kuna roheline teisend on liiga külmaõrn.
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mullastikukaardi analüüs Iseseisev töö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2016 Mullakaardi analüüs Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 59955772353 kohta. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga) 2 Tabel 1. Põllumassiivi nr. 59955772353 mullastik Mulla Lõimis Huumushoris Kivisuse Pindala Osatähtsu šiffer ondi tüsedus aste (ha) s (%) (cm) K r_2ls1_30/r_3 25 - 0,89 9,4 ls K r...
tr x Kivim peenestub erineva suurusega osakesteks. )q 2.5. Selgitage kahe niiite abil murenemise rolli looduses. Kui looduses võrrelda kumb mureneb kiiremini, kas graniit või lubjakivi, siis lubjakivi, kuna veega kokku 2p puutudes hakkab see lahustuma. ? Lähtekivimist näiteks, aga tekib lõpuks muld , selle tulemusel, et ta on pindmine kivim, mis mureneb peenemaks e. tr mullaks. 2.6. Tooge iiks niiide selle kohta, kuidas murenemine avaldub linnakeskkonnas. Linnas võib murenemine toimuda näiteks randades vee, jää ja tuule mõjul. Veevool viib murenenud materjali 1p uude kohta , kus settelasunditest tekivad lõpuks jälle settekivimid
Mets vähendab pindmist vee äravoolu ja see on tingitud järgm põhjustest: • kuna metsa võrastik peab kinni osa sademetest, siis maapinnale jõudev vee hulk võib olla oluliselt väiksem, kui metsata alal • paljudele metsatüüpidele on iseloomulik metsakõdukihi esinemine, mis on üldiselt väga suure veemahutavusega. Seega ka suure sademetehulga või lumesulavee korral seotakse oluline osa veest kas kõdukihis või samblarindes • üldjuhul sõltub pindmine äravool kõige rohkem mulla lõimisest ja maapinna kaldest, raskema lõimisega ja suurema kaldega aladel on äravool suurem. Seoses pindmise äravoolu vähenemisega avaldab mets tugevat mõju erosioonile. Äravoolav vesi kannab ära mulla peenemad osakesed ja mullas olevad mineraalained, mille tagajärjel mullaviljakus langeb. Kuna mets hoiab ära või vähendab võimalikku erosiooni, püütakse taolistel aladel kasvavaid metsi
Biosfääris toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine. Biosfäär hõlmab atmosfääri alumist osa (kuni 25 km kõrguseni, osoonikihini; Päikese ultraviolettkiirgus ei lase organismidel atmosfääris kõrgemale levida; õhkkeskkonda kasutatakse ainult liikumisel või toiduotsingutel), kogu hüdrosfääri (kuni 11 km sügavuseni; organismid elavad veekogudes eri sügavustes ja erineva soolsusega keskkonnas vastavalt oma nõudlusele ja kohandumusele) ning litosfääri (maakoore pindmine kiht kuni 3 km; mida sügavam, seda vähem organisme). Biosfääri iseloomustab organismide kogumass ehk biomass (2,4*10 12 tonni). Kuigi elusaine moodustab biosfääri kõige väiksema osa, tingib ta kõige rohkem muutusi biosfääris tervikuna. Biosfäär jaguneb bioomideks (ühetüübilised ökosüsteemid kogu Maal, iseloomustavad ühesugused tingimused ja elustik; rohtlabioom, kõrbebioom, tundrabioom).
Tallinna Polütehnikum Looduskaitse Referaat Koostas: Relika Viilas Rühm: TA-08 Saku 2010 Sisukord 1. Looduskaitse mõiste ...........................................................................................................lk 3 2. Looduskaitse eesmärk ........................................................................................................lk 3 3. Seire ................................................................................................................................lk 3-4 4. Looduskaitse vajab .............................................................................................................lk 4 5. Looduspargid ..................................................................................................................lk 4-5 6. Looduskaitse liidud ..........
1. (3) Taime- ja loomaraku põhilised erinevused 2. (3) Kus asuva õhulõhed (kude, organ)? Epidermis, või vahel epidermist sügavamal. 3. (2) Kõrvekarva ehitus Kõrvekarv on kaitseülesandega. Üherakuline ja rakuseinas on ca ja si ning kõrvevedelik. 4. (2) Mis on emergentsid? Näide on epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Kibuvits, roos, vaarikas, hobukastan, ogaõuna kupral jne. 5. (2) Mis on kivisrakud? Kus esinevad? Kivisrakk koosneb paksenenud puitunud osast, raku valendikust ja kanalitest. asetsevad rühmadena (nt pirni viljali-has) või üksikult (nt kummipuu ja tee- põõsa lehtedes). 1. (2) Kambium on üks algkudedest, asendilt on külgmine ehk lateraalne. Puittaimedel asub kambium 2. (2) Mis on risoom? Kellel esineb? Risoom e. Maaalune vars, on peenike või jäme, harunev või harunemata, maa-alune või pindmine vars, mis moodustab nii juuri kui maapealseid osi. Neid oma...
• Korki saadakse korgitamme puu koorest, mis kõige enam leidub Vahemere metsadest. • Puid ei võeta maha, vaid võetakse puult koor maha. • Esimene kord võetakse koor maha 25 aastaselt puult, millel on vähemalt 60 cm ümbermõõt. • Iga 9-12 aasta jooksul saab uuesti koore maha võtta. • Ühelt korgitamme puult saab korki koguda kuskil 12 korda. Puu eluiga on 150-250 • Korgi kogumine toimub täielikult käsitsi. • Kooritakse vaid koore pindmine paksem kiht, säästmaks puud kuivamise eest. • Kooritakse kuni punaka värvusega n.ö emakooreni, emakoorest hakkab kasvama uus korgikiht • Alles jäetakse vähemalt 20% korgitamme koorest. • Korgil on antimikroobsed omadused. • Suurepärane isolatsiooni omadused, mis tagab minimaalse soojuskao • Kork tulekindel, hea heliisolatsiooniga, lihtne hooldada ja käitub ka loodusliku putukatõrjevahendina (sisaldab suberiini).
Eesti veekasutuse dünaamika, heitvetest pärinev reokoormus ja sellega kaasnevad probleemid Koostas: 2012 Peamised vee kasutusalad: Taime ja loomakasvatus Hüdroelektrijaamades Toiduainete tootmine Kõlbliku joogivee tootmine Tööstustes Jäätmekogumine, jäätmekäitlus, materjalide taaskasutuselevõtt Haridus,tervishoid, majutus Kaevandamine Hoonete ehitus, haljastuse hooldamine jne Olme Puidu-,naha-, jäätme-, tekstiili töötlemine jne 2008-2011 kasutatud veehulk Eestis ( tuhande kuupmeetri kohta) 2000000 1877836,01 1842048,98 1800000 1608414,77 1600000 1400000 1378028,77 1200000 1000000 Vesi kuupmeetites 800000 600000 400000 200000 0 2008 2009 2010 2011 Kust...
· Mere soolsust mõjutavad sademete hulga ja auramisse vahekord jõgede suubumine ühendus ookeaniga. Geograafia 1.11.12 Pedosfäär. · - On biosfääri osa, mis hõlmab muldkatte (muldkate on maakera noorim sfäär) · Biosfäär- sfäär, kus esineb elu, ligi 40 km paksume kiht (atmosfääri 25 km, litosfääri 15 km) · Muld- maakoore pindmine kohe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel koostoimel. Pedosfääri kujundavad tegurid: · Lähtekivim · Kliimatingimused a) sademete hulk b) temperatuur · Reljeef Mulla kujunemine · Kivimkeha mureneb ilmastiku mõjul · Murendile asuvad taimed · Orgaanilise aine ladestumine, lagunemine ja mullakihi paksenemine · Mullahorisontide kujunemine Mulla koostis · Õhk · Vesi · Orgaaniline aine · Mineraalained
keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT
(kingloom, amööb) (elas 1632-1723) - Karl Ernst von Baer – imetaja munarakk (embrüo) (1826) KORDAMINE BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖKS NR 2 – „LOOMARAKK“ 10. KLASS - Matthias Schleiden ja Theodor Schwann – I postulaat (1838, 1839) - Rudolf Wirchof – II postulaat (1858) 2. Hulkrakses organismis on rakkude ehitus ja talitus kooskõlas. Epiteelkude – naha pindmine osa, ümbritseb siseorganeid, limaskestad Sidekude – luukude, rasvkude, veri Lihaskude – skeletilihaste vöötlihaskude, siseelundite silelihaskude, südamelihaskude Närvikude – närvid, närvisõlmed KUDE on ühesuguse ehituse ja talitusega rakkude kogum 3. Rakkude uurimise vahendid, meetodid: a) Valgusmikroskoop b) Binokulaarne mikroskoop – 2 silmaga
· Pabertapeet · Tekstiiltapeet · Vinüültapeet · Värvitav tapeet Pabertapeet Traditsioonilise ja levinuima pabertapeedi aluspõhi on kaetud valgust mitte läbilaskva värviga, mis varjab ka paberi koltumist. Tapeedi pealiskihile on trükitud (sageli ka sisse pressitud) muster. Kvaliteetsematel neist on kahekordne pealiskiht. Teadlik tarbija, kes pöörab erilist tähelepanu viimistlusmaterjalide keemilisele koostisele, peaks eelistama naturaalset pabertapeeti. Selle pindmine muster või värvikate jätab läbi kumama paberi struktuuri. Tapeet on valmistatud vanapaberist ning selle värvimiseks kasutatakse linaseemneõlist ja maisitärklisest valmistatud tinti. Tulemuseks on 100% ökoloogiline ja allergiavaba toode . Tekstiilitapeet Tekstiilitapeetidega on seinu kaetud juba sajandeid. Tänapäevase tekstiiltapeedi aluskiht on paberist, mille peale on kleebitud kootud mustriga kangas või kangakiud. Aluspaber on üle trükitud värviga. Tekstiilina
Isegi, et ta on võimeline tungima karvanääpsudesse, ei kahjusta ta karva. Normaalsel tervel inimesel tekib seene tungimisel karvanääpsu põletik. See on eriti intensiivne AIDS-i haigetel. P.ovale ei tekita küünekahjustusi ega haigussümptomeid limaskestal. See näitab, et see seen ei käitu alati nagu saprofüüt. P.ovale võib põhjustada: kliiketendustõbi, Pityrosporum-follikuliit, võib vallandada sebörreadermatiiti. Värviline kliiketendustõbi ... on krooniline pindmine seenhaigus. Levinud kogu maailmas. Eriti suur nakatumisprotsent on suure niiskusega troopilistes piirkondades. Haige keskmine vanus ja sooline jaotuvus on piirkonniti erinev. Kliiketendustõbe peetakse noorte täiskasvanute haiguseks. Haigestumist soodustab: - Sobivad keskkonnatingimused - Endogeensed tegurid (rasune nahk, liighigistamine, kaasasündinud eelsoodumus, ravi süsteemsete kortikosteroidide ja immunsupressantidega) - Pärilik eelsoodumus Iseloomulikud tunnused:
seda leevendada. Kasvuaegne väetamine virtsalahusega (1:10) või Allgrow merevetika ekstrakti (1,5 % lahus 1 kord näd. sobib ka tilkkastmissüsteemi. Kasvatustehnoloogiad-käesoleval ajal kasvatatakse kurki mustakile multšiga ja kattelooriga. Kasutatakse ka avamaal tilkkastmissüsteeme. Kasutatakse seemnest külvi ja kasvatatakse istikud ette. Otsekülv tehakse avamaale mai lõpul- juuni algul, siis kui mulla pindmine kiht on soojenenud 10…12ºC-ni. Seeme külvatakse 2-3 cm sügavusele, külv kaetakse kattelooriga. Hektarile kulub 30000-60000 seemet, taimed tärkavad 6-7 päevaga. Istikud kasvatatakse avamaa tarbeks ette 5-6 cm läbimõõduga kassettides. Kasvusubstraadina kasutatakse istikute ettekasvatamisel neutraliseeritud ja väetistega segatud turvast. Kasvukoha temperatuur peaks päevasel ajal olema 20…25º C , öösel 17…18º C.
LADINA-EESTI TERMINID keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum )
KORDAMINE LITOSFÄÄR 1. Maa siseehitus (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) Maa tuum jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest. Vahevöö ülaosas on astenosfäär (plastiline, kivimite ülessulamise piirkond). Maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nim. Litosfääriks (planeedi pindmine kivimkest). Maa kivimiline koor jaguneb ookeaniliseks (maailmamere põhi, koosneb kivimitest) ja mandriliseks (mandrid, koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest) maakooreks. 2. Oskad seletada kivimite ringet, tead kuidas on tekkinud erinevad kivimid, mis on mineraalid, kuidas tekivad, mida nimetatakse maakideks. Tardkivimid tekkinud magma/laava tardumisel maa sees/pinnal Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast.
Ülesandeks avaldada kas aktiveerivat või pärssivat toimet kogu kesknärvisüsteemi talitlusele. 112. Otsaju osad, mõhnkeha: otsaju osad (joonis 18 lk 30): külgvagu, oimusagar, kuklasagar, kiiru-kuklavagu, kiirusagar, posttsentraalkäär, tsentraalvagu, pretsentraalkäär ning laubasagar. Mõhnkeha on suuraju pikilõhe põhjas paiknev valgeaine plaat, mis suundub suuraju poolkerade sisemusse ja ühendab suuraju poolkerasid omavahel. 113. Ajukoore mõiste, mõõtmed: ajukoor on pindmine ajukiht, mis koosneb neuronitest ja gliiarakkudest ning on umbes 3 mm paksune hallaine kiht. Pindalaks täiskasvanud inimesel ligikaudu 2200 cm2. 114. Nimeta motoorseid välju ajukoores: motoorne kõne- ja kirjutamisväli, päraku ja kusiti tahtelise sulgemise väljad, keha ülemiste osade tahteliste liigutuste väljad. 115. Nimeta sensoorseid välju ajukoores: nägemismälu piirkond, lugemiskeskus, kuulmispiirkond, akustiline kõnekeskus, haistepiirkond. 116
meeltesegaduse kui ka sellest tingitud jälitusmaania tõttu.Tuleb arvestada ka seda,et ta on pidevalt narkootikumijahil. Kokaiin halvendab olukorra hindamise oskust ja reageerimisvõimet.Seepärast on tarvitaja ümbrusele ohtlik,eriti seal,kus nimetatud omadusi eeldatakse vaja minevat,näiteks liigeldes ja töötades. Kokaiini tekitatud füüsilise seisundi tunnused on järgmised: · Laienenud silmaterad · Kiire pulss · Kõrge vererõhk · Kiire pindmine hingamine,üledoosimise korral väga pindmine · Nina on kinni või tilgub · Püsimatus · Kujuteldavate parasiitide eemaldamiseks naha kratsimine 9 Kokaiini tekitatud psüühilise seisundi tunnused on järgmised: · Kõrgendatud meeleolu · Hüplev mõtlemine ja haiguslik elevus:inimene tunneb,et ta on speedi mõju all · Seosetu kõne · Halvenenud koordinatsioonivõime
struktuur, mõju organismile jm; välistingimused: töö-, õppe-, olme- ja puhkereźiim, kliimatingimused, inventar, hügieenilised tingimused, suhted kollektiiviga, kõrvaliste isikute mõju jm. Kehaliste harjutuste mõju spetsiifilisus tagatakse kindlate treeningmeetoditega. Tüüpilised spordivigastused ja esmaabi Nahavigastus (haav, marrastus) Esmaabi: hinda haava raskusastet (pindmine, sügav). Pindmine haav puhastada, plaasterdada. Suured arteriaalsed ja venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt: suruge haav kinni, pange kannatanu lamama, tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale, tehke haavale rõhkside (žgutt vaid äärmisel vajadusel). Võimalusel külmkompress. Mitte eemaldada võõrkehi ega verest läbiimbunud sidet. Põrutus Kudede ja organite vigastus, kus kattekoed on terved. Põhjuseks otsene löök või kokkupõrge. Esineb valu, turse, verevalum
sidekude, kõhrekude, luukude) · Lihaskoed ühtseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid · Närvikoed koosneb närvirakkudest e neuronitest ja neurogliiarakkudest, mis täidavad närvikoes tugi-, kaitse- ja toitefunktsiooni. 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis. Epiteelkoed: Lihaskoed: *Katteepiteel (naha pindmine kiht, siseelundite *Silelihaskude (nahas, vere- ja lümfisoonte ning pindmine kiht); õõneselundite seintes); *Näärmeepiteel (näärmetes); *Vöötlihaskude (skeletilihas); *Südamelihas (süda); Sidekoed: *Retikulaarne sidekude (lümfisõlmedes, luuüdis, Närvikoed: põrnas); *Närvikude (närvides) *Rasvkude (nahaaluskoes, rasvikutes, koes);
probleemidest. Palju suurema tõenäosusega on kahjustatud varbaküüned. Haiguse sagedus suureneb vanusega. Tekitajad Haigustekitaja satub küünele kontakti kaudu pindadelt ja nakatunud inimeselt. Soodsateks nakatumise kohtadeks paljajalu jalutamine nn. ühiskondlikes riskikohtades, nagu veeparkides, saunades, spordisaalides, dusiruumides jm. Seenespoorid võivad püsida elujõulistena mitmeid kuid. Küüneseen saab sageli alguse ka ravimata jalaseenest või käeseenest. Küüneseen on pindmine infektsioon, kuna seeneniitide kasv toimub vahetult küüneplaadi all küüneloozil või küüneplaadis. Haigestuda võivad üks või mitu küünt, sagedamini suure ja väikese varba küüned. Peamine kaebus on sügelus. Kaasuda võivad küünevalli ja naha kahjustus, jala või käeseen, bakteriaalne infektsioon, valu jalanõude kandmisel. Küüneseent on 4 tüüpi: 1)välimine küünealune seeninfektsioon 2)pindmine valge seeninfektsioon 3)proksimaalne küünealune seeninfektsioon
10. Küünarliigesele toimivad lihased, innervatsioon: Sirutamine: 1) õlavarre kolmpealihas, küünarnukilihas, sõrmedesirutaja, väikesõrmesirutaja, küünarmine randmesirutaja , pikk ja lühike kodarmine randmesirutaja –õlavarrepõimiku kodarluunärv Painutamine: 2) õlavarre-kakspealihas, õlavarrelihas - õlavarrepõimiku lihase-nahanärv (n. musculocutaneus) 3) õlavarre-kodarluulihas – õlavarrepõimiku kodarluunärv (n.radialis) 4) ümar sissepööraja, pindmine sõrmdepainutaja, kodarmine randmepainutaja, pikk pihulihas.- õlavarrepõimiku keskpidine närv(n.medianus) 5) küünarmine randmepainutaja - õlavarrepõimiku küünarluunärv (n. ulnaris). Väljapööramine: 6) väljapöörajalihas, õlavarre-kodarluulihas, lühike ja pikk kodarmine randmesirutaja, pikk pöidlaeemaldaja lühike ja pikk pöidlasirutaja.– kodarluunärv (n.radialis) Sissepööramine: 7) ümar sissepööraja, ruutsissepööraja, kodarmine randmepainutaja – keskpidine närv (n
Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon. Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku. Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem. Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral. Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilise piirkonnaga, kujunevad maa sisesoojuse mõjul termaal- ehk kuumad veed. Kuna kõrgema temperatuuri korral on ainete lahustumine vette suurem kui madalal temperatuuril, siis on termaalveed ka kõrgema mineralisatsiooniga ehk suurema lahustunud ainete sisaldusega
valgetest toonidest. Kes ei tahaks sellest midagi meisterdada! Sellised kaunid puutükid on Soomes, Karjalas ja Lapimaal olnud kasutusel isegi raha asemel. Kuid kasepuidust tehakse ka suuski. Nikerdamiseks sobivad suurepäraselt kasepahad. Puidust võib toota ka sütt, äädikat, atsetooni, tõrva, millest igaühest saab omakorda palju kasulikke asju toota. Kasetõrva on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral. Omapärane materjal on veel kasetoht. See on koore pindmine õhuke valge kiht, millest saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid millest tehakse ka määrdeõlisid. Kasekoort saab kasutada ka naha parkimiseks. Lehed on ravimiks uriinierituse parandamiseks, samuti heaks lisatoiduks kitsedele, aga ega kasevihadki ilma head lõhna tekitavate lehtedeta mingid vihad ole. Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid munapühade linnupesi. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad. Nende
Muldkate on maakoore pindmine kith, milles mikroobid, seened ja taimed tekivad ja muunduvad orgaanilist ainet Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb mulla veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, ...
moodustab valdavalt moreen. Mullastik- Eesti viljakamad põllumullad/ põllualad- leostunud ja leetjad mullad. Lähtekivimis domineerib karbonaatne liivsavimoreen. Madalamatel aladel gleistunud mullad Põltsamaa ja Pedja jõe ümbruses esinevad üleujutused. Leostumine Leostumine- (aluste) lahustumine ja laguproduktide väljauhtumine mullast läbinõrguva veega - mulla mass väheneb (maapind alaneb). Leostunud muldade pindmine osa (vähemalt 30 cm kihis) on leostunud vabadest karbonaatidest · NB! Leostunud muldade iseärasused · vegetatsiooniperioodil vereziim stabiilne · profiili ei kogune ülavett · hea õhustatus, soojenevad kevadel hästi · esinevad peamiselt Kõrg-Eestis, kus areng ligi 10 000 aastat · soodne mulla rektsioon ja kõrge
Taigavööndis on jahe ja niiske suvi ning külm talv. Vaatamata sellele jätkub metsapuudele vett kogu aasta vältel. Sademetevaestes teravalt mandrilise kliimaga aladel annab vajalikku niiskust igikeltsa pindmise kihi sulamine. Polaaralade naabruses, kõrgmäestikes on talved eriti karmid ning maa aasta läbi külmunud. Pinnas võib olla igikülmunud mõnest meetrist kuni mitmesaja meetri sügavuseni. Lühikese suve jooksul sulab vaid maapinna õhuke pindmine kiht. Sellist igikülmunud pinnast nimetatakse igikeltsaks. Sellest haaratud territooriumkirsmaa võtab enda alla ligi 25% maismaast. KLIIMA Taiga vöönd jääb parasvöötme põhjaossa, suur osa vööndist ulatub kaugele sisemaale, kus pole enam mere mõju kliimale. Parasvöötme põhjaosas on talv pikk ja külm. Mandrite sisealadel esineb käredaid pakaseilmu, mil temperatuur langeb alla 40 oC
· Viimasel kümnendil on kiiresti suurenenud nõudlus soja järele, et toota sellest sojaõli ja loomasööta · Tootmine on suurenenud just Lõuna-Ameerikas: Argentinas, Boliivias, Brasiilias ja Paraguays. Metsa asemele põllu rajamine põhjustab sageli erosiooni · Paljudes arengumaades on endiselt levinud alepõllundus:mets võetakse maha, puud põletatakse, et tekkinud tuhaga mulda väetada. · Selline alepõld on viljakas vaid mõne aasta. · Tugevate sadudega uhutakse pindmine lahtine mullakiht minema, tekivad uhtorud, mis iga järgmise sajuga aina suurenevad. · Erosioon on eriti tõsiseks probleemiks mägistes piirkondades. Erosioon Madagaskaril · Uute põllumaade saamiseks võetakse maha aina rohkem metsasid. Vee erosioon · Erosioon on mulla kaudu, mis tekib, kui kõik sademed ei jõua maasse imenduda ning mööda maad voolav vesi kannab pealmised mullaosakesed endaga kaasa. · Pindmise mullakihi kaudu vähendab viljakust, mille tagajärjeks on väiksem saak
• Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. • Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon. • Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku või kasutatakse taimede poolt ära. • Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem. • Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral. 12. Iseloomusta liustike teket, levikut ja tähtsust. Liustikud saavad alguse igilume väljadelt. Aastate vältel kogunenud lumi muutub esialgu sõmerlumeks ehk firniks. Pealmiste lumekihtide survel ning läbinõrguva vee jäätumisel muutub see teraline lumi järk-järgult jääks. Tekkinud jää liigub väga aeglaselt allapoole.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
