Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon. Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku. Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem. Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral. näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjustest ning tagajärgedest; põhjavee alanemine: suur veevõtt, pikk kuivaperiood, kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine jmt põhjavee reostumine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse,...
Ilma nende tingimusteta ei oleks elu maal. Oma olemuselt on Päike samasugune täht nagu kõik ülejäänudki. Teised tähed paistavad meile vaid väikeste valguspunktidena, kuna nad on väga kaugel. Nagu kõik tähed, nii on ka Päike hõõguv gaasikera, mis koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist ning vähemal määral teistest elementidest. Päikese välised kihid ilmutavad eristatavat pöörlemist: ekvaatoril pindmine kiht teeb täispöörde iga 25,4 päevaga; pooluste lähedal aga 36 päevaga. Selline veider käitumine tuleb sellest, et Päike ei ole tahke keha nagu Maa, vaid koosneb peamiselt gaasidest. Nii pöörleb Päikese väline gaasiline kiht erinevalt Päikese tuumast. Eristatav pöörlemine ulatub üsna sügavale Päikese sisemusse, aga Päikese tuum pöörleb nagu tahke keha. Samalaadseid efekte on täheldatud ka gaasilistel planeetidel. Tingimused Päikese tuumas on äärmuslikud...
PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reprodu...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS õhu tee blokeeritud hingamisteed vabad Une sügavuses eristatakse kaht faasi: sügavat ja pindmist e. paradoksaalset und. Sügavale unele on iseloomulik aeglaste lainete ilmumine entsefalogrammile. Pindmise une ajal esinevad kiired silmade liigutused, sageli nähakse selle ajal unenägusid. Sügav ja pindmine uni vahelduvad öö jooksul neli kuni viis korda. Uni on vajalik KNS-i puhkuseks ja vaheldub perioodiliselt ärkvelolekuga. Inimesel on välja kujunenud une ja ärkveloleku kindel ööpäevane rütm, nn. tsirkulaarne rütm. Une ööpäevane vajadus on erinevas eas inimestel erinev. Pikaajaline unetus või unereziimi rikkumine võib viia tõsiste NS-i tegevuse häireteni. Uni on kaitsepidurdus, mille ajal närvirakud "puhkavad", nende erutuvus taastub....
vaagnadiafragmaks. *Urogenitaaldiafragma paikneb häbemeluude alumiste harude ja istmikuluude harude vahel. Tema aluseks on paariline süva lahkliharistilihas ja kusitisulgur, mida ülevalt ja alt katab sidekirme. Pindmiste lihaste hulka kuuluvad: istmiku-korgaskehalihas (soodustab mehel uriini ja sperma väljajuhtimist kusitist, naisel ahendab tuppe); sibulakäsnkehalihas (surub kinni mehel sugutiveenid, naisel kõdistiveenid, soodustab erektsiooni); pindmine lahkliha- ristilihas. Urogenitaaldiafragmat läbivad mehel kusiti membraanosa, naisel - kusiti ja tupp. *Vaagnadiafragma võtab enda alla suurema, tagumise osa vaagnaväljapääsus. Teda moodustavad päraku tõsturlihas ja õndralihas ning neid katvad sidekirmed. Sellel diafragmal on allapoole pööratud kupli kuju. Kummalgi pool vaagnadiafragma ja istmikuköbru vahel olevat süvendit nim. istmikuluu-pärasoole auguks; see on täidetud rasvkoega, milles kulgevad veresooned ja närvid...
Niidu eluta osa (muld, päikesevalgus, vesi, pinnase iseärasused jm.) ja seal esinevate elusolendite kooslused moodustavad koos niidu ökosüsteemi. Selles on niidu elus- ja eluta osa seotud toiduahelate ja aineringe kaudu ühtseks tervikuks. Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik. Biosfäär Biosfääriks nimetatakse Maa seda osa, mida asustavad elusorganismid. Biosfääris eristatakse 3 osa: 1. maismaa pindmine kiht, s.o. litosfääri ülemine osa. See on maapind ja mõnekümne cm paksune mullakiht. siin elab enamik organisme. 2. veekogud ehk hüdrosfäär Selle moodustavad mageda veega jõed, järved, tiigid, lombid ning soolase veega mered ja ookeanid. Veekogude elustik on kõige rikkalikum kaldapiirkonnas ja veekogude pindmises kihis, kus on valgust. 3. õhkkond, s.o. atmosfääri alumine osa....
Kattegatist sissevoolav vesi on juba segunenud Läänemere veega, tema soolsus on 15-25 %. Olles Läänemere veest soolasem ja seega raskem, laskub see põhja ja moodustab süvakihi, nn. vastuhoovuse, mis liigub teel pidevalt magestudes väga aeglaselt mere siseosa suunas.Läänemere ja Põhjamere vahel püsivat veevahetust tagavad kaks vastassuunalist hoovust. Pindmine hoovus kannab Taani väinade kaudu Läänemerest Põhjamerre väikse soolsusega vett. See hoovus on võimsaim kevadel kui mageda vee sissevool jõgedest on suurim. Vastuhoovusega, mille kõrgpunkt on novembris, tungivad soolased mereveed Läänemerre. Soolase vee toob merre pidev põhjahoovus, mis on tingitud soolsuse erinevusest Põhja- ja Läänemeres.Ajuti esinev palju intensiivsem sissevool, mida põhjustavad õhurõhu...
· Teistel on lehed kokku rullunud või asteldeks muundunud. · Osa taimi on katud tiheda pehme karvastikuga. · Leidub lühikeseks ajaks allu ärkavaid värvirikkaid rohttaimi. · Paljudel taimedel on väga pikad sügavale tungivad juured, mis ulatuvad niiskemate pinnakihtideni põhjavee lähedale. · Mõnedel on hästi arenenud pindmine juurestik, mis võimaldab vähest niiskust mullast kiiresti ja kergesti kätte saada. 2. Euraasiat ümbritsevad mered ja lahed. PILET 7 1. Vahemereline põõsastik ja mets. Vahemeremaad. ASEND JA KLIIMA Vahemerelised põõsastikud ja metsad levivad piirkondades, kus valitseb kuiv ja päikesepaisteline suvi ning jahe ja vihmane talv. Kõrgekasvulised nahkjate lehtede ja asteldega põõsastikud vahelduvad hõredate tammemetsadega....
Päike Sol Päike on tavaline täht, üks rohkem kui 100st biljonist tähest meie galaktikas. diameeter: 1,390,000 km. mass: 1.989e30 kg. temperatuur: 5800 K (pinnal) 15,600,000 K (tuumas) Päike on suurim objekt meie Päikesesüsteemis. Tas sisaldab rohkem kui 99.8% kogu Päikesesüsteemi massist (Jupiter mahutab suurema osa ülejäänust). Päike on isikustatud paljudes mütoloogiates: kreeklased kutsuvad teda Helioseks ja roomlased kutsusid teda Sol. Päikese mass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist (92.1% vesinikku ja 7.8% heeliumi aatomite arvu järgi); kõik ülejäänud ("metallid") moodustavad ainult 0.1%. See koostis muutub aja jooksul aeglaselt, kuna vesinikku muundatakse Päikese tuumas ümber heeliumiks. ...
d) moreen liustike kuhjatud, segakoostise ja lõimisega, sorteerimata ja ümardumata osadest koosnev sete. e) rändrahn mandrijääga esialgsest asukohast eemale kantud suur kivi; üle 10 m diameetriga kristalseist kivimeist rändrahnu nimetatakse hiidrahnuks. f) kivikülv palju rändrahne koos moodustavad selle. g) pinnakate pealiskorra pindmine , pudedatest setetest koosnev osa. h) fossiil kivistisena säilinud nüüdseks väljasurnud organism i) pinnavorm maakoore pealispinna osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. j) pinnamood ehk reljeef maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest k) lavamaa ehk platoo ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud....
Kokaiinhüdrokloriidi võib muuta n-ö vabaks lähteaineks, mida suitsetades kiireti omastatakse ja mis tekitab peaaegu kohe joobeseisundi. Lähteainel on mitu teisendit, juba nimetus näiteks crack ja free base cocaine. Crack koosneb hallikasvalgetest või kollakatest õlijatest klompidest, mille pind on poorne. Kokaiini mõju. Füüsiline seisund: · Laienenud silmaterad · Kiire pulss · Kõrge vererõhk · Kiire pindmine hingamine, üledoosi korral väga pindmine · Nina on kinni või tilgub · Püsimatus · Kujuteldavate parasiitide eemaldamiseks naha kratsimine Psüühiline seisund: · Kõrgendatud meeleolu · Hüplev mõtlemine ja haiguslik elevus: inimene tunneb, et ta on speedi mõju all · Seosetu kõne · Halvenenud koordinatsioonivõime · Hallutsinatsioonid · Meeltesegadus, jälitusmaania ja agressiivsus Kui kokaiini on tarbitud pikemat aega, võib inimene tugevasti kõhnuda ja kehal...
Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid Osa maapinnani jõudnud päikesekiirgusest neeldub selles ja soojendab maapinda. Teine osa peegeldub tagasi. Osa sellest pöördub hajuskiirgusena uuesti maapinnale, teine osa lahkub läbi atmosfääri maailmaruumi, lisaks juba atmosfäärist otse sinna pöördunud osale. Kõige paremini neeldub vees, ka lopsakas taimestikus. Kõrbed peegeldavad rohkem kiirgust tagasi. Sõltuvalt sellest, millise ... Maa pindmine kiht omandab, kiirgab ta ise soojuskiirgust infrapunases spektriosas. Kui soojuskiirgus saaks läbi atmosfääri lahkuda sama vabalt kui päikesekiirgus sealtkaudu sisenes, siis oleks tegemist kiirgusliku tasakaaluga. Meie õnneks ei ole 10 Maa atmosfäär kiirguslikus tasakaalus. Infrapunane kiirgus ei pääse läbi atmosfääri takistamatult minema. See ongi kasvuhooneefekt. Atmosfääri koostises esineb...
Ära võivad külmuda talvel, eriti kui ettevalmistusperiood on olnud ebasobiv, mitmed võõrpuuliigid. Temperatuuri langemisel - 40º C-ni võivad kannatada tamm ja saar. Temperatuuri aeglasel langemisel võivad meie puuliigid taluda väga madalaid külmakraade. 1939/40. a. külmad kahjustasid meil kohalikest liikidest saart, kuuske ja kohati sangleppa. Kahjustatud said puud, mille juurestik oli pindmine ja juurdekasv eelmise suve põua tõttu nõrk. Noortele seemikutele (eriti tamm, saar) on ohtlik madal temperatuur lumikatte puudumisel. Kuiva mulla tõttu võivad külmuda nii juured kui ka võrsed. Sagedamini kahjustab puid vahelduv temperatuur kevadtalvel (märtsis). Päeval tõuseb temperatuur kõrgele ja puutüved, eriti nende lõunapoolsed küljed soojenevad, öösel aga võib temperatuur tugevalt langeda. Puidu halva soojusjuhtivuse...
Meeleelund Erinevate ühendite süntees Naha värvus Sõltub melaniini hulgast nahas Melaniin pigment nahas, mis neelab ja hajutab ultraviolettkiirgust ja kaitseb seda päikese kahjuliku mõju eest Naha koostis http://www.imelaps.ee/pg/nahk/6.shtml Naha koostis Marrasknahk (e epidermis) keha veekindel kaitsekiht, mis koosneb pidevalt uuenevatest rakkudest Sarvkiht marrasknaha pindmine osa, mis koosneb surnud rakkudest Pärisnahk (e dermis) asub epidermise all ja selles paiknevad naha elusstruktuurid (Veresooned, närvilõpmed, rasu- ja higinäärmed, karvade juured) Nahaaluskude e alusnahk (e hüpodermis) naha sügavaim kiht, mis koosneb rasvarakkudest Bakterid Hulk ja arvukus sõltub: vanusest, soost, naha puhtusest, niiskusest, nahavigastuste ja haiguste olemasolust http://images...
Päike ja Kuu Referaat Sanders Agu Tallinna Nõmme Gümnaasium Juhendaja: Mari Põld Klass: 9.a Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus..................................................................................................................3 Päike..............................................................................................................................4 Päikese energia.............................................................................................................4 Olulist Päikese kohta.....................................................................................................5 Päikese kiired...
Tõde ajab teda taga." (Leikola 1980: 1819) Teaduslikud ja argiteadmised · Teaduslikud teadmised on · *põhjendatud · *heakskiidetud meetodeid kasutades saadud uurimistulemused (Hirsjärvi & Huttunen 2005: 14) Milline on argiteadmiste ja teaduslike teadmiste suhe? Argiteadmised · sisaldavad subjektiivseid ja spekulatiivseid oletusi, mida on raske usaldusväärselt põhjendada · madala üldistustasemega, nähtuste pindmine tase; · on juhuslikud, seepärast jääb neisse lünki; · ei allutata nn teaduslikule distsipliinile ja seepärast võivad järeldused olla kriitikavaesed ja meelevaldsed; · subjektiivne hoiak takistab teadmiste mitmekülgset hankimist ("oma mätta otsast"). Teaduslikud ja argiteadmised · TEADUSLIK UURIMISTÖÖ algab sageli hetkest, mil probleeme ei õnnestu enam lahendada argimõtlemise abil või kui argimõtlemine on probleemid avastanud ja lahenduseks välja pakkunud...
Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon. Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku. Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem. Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral. Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilise piirkonnaga, kujunevad maa sisesoojuse mõjul termaal- ehk kuumad veed. Kuna kõrgema temperatuuri korral on ainete lahustumine vette suurem kui madalal temperatuuril, siis on termaalveed ka kõrgema mineralisatsiooniga ehk suurema lahustunud ainete sisaldusega...
Humifitseerumine-taimsete ja loomsete ainevahetussaaduste ja jäänuste biokeemiline muundumine keeruliseks orgaanilis-mineraalseks kompleksühendiks huumuseks. Hüdrograaf-jõe vooluhulga ajalise muutumise graafik. Hüdroloogia-teadus veest ja veekogudest ning neis toimuvates protsessidest. Hüdrosfäär-osa Maast, mis on täidetud veega. Igikelts ehk kirsmaa-kestvalt külmunud pindmine maakoore osa. Infiltratsioon-vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse. Inversioon-olukord, kus kõrgemal asuvas õhukihis on temperatuur kõrgem kui madalamas õhukihis. See tõkestab õhu edasise tõusmise. Jugavool-troposfääri ülakihtides esinevad pikad ja kitsad, väga tugevate tuultega vööndid, mis on põhjustatud suurest temperatuuride kontrastist. Tuul puhub jugavoolus üldsuunas läänest itta, kuid võib moodustada suuri lookeid. Jõe lang-piki jõge asuva kahe punkti...
Geoloogilised ajastud atlas 7. Mis on aluskord ? Millest koosneb, vanus. Aluskord kurrutatud kristalsed kivimid (nt graniit, gneiss). Vanus 2500 mln aastat 8. Pealiskord, millest koosneb, vanus Pealiskord kurrutamata platvormi osa, katab aluskorda (nt liiva-, lubjakivi, savi, dolomiit) Vanus 550- 250 mln aastat 9. Pinnakate, millest koosneb, vanus Pinnakate pealiskorra pindmine , pudedatest setetest koosnev osa (nt liiv, kruus) Vanus 65 mln aastat 10.Miks Eesti ei ole Devoni ajastust nooremaid settekivimeid? Eesti muutus maismaaks, settimine lõppes. 17. Relfeefi suurvormi kirjeldus Kõrgustik, lavamaa, madalik/tasandik, orundid/nõod, paekallas (Põhja Eestis ) 11. Eesti asendi muutumine Agu- ja ürgajal - ~50° .... Vanaajal - ekvaatoril Keskajal - ~30° N Uusajal - 58°-60° N 12.Mandrijäätekkelised pinnavormid, kirjeldus, levik Voor: Ida-Eesti...
Mõnedel taimedel on paksud pisikeste lehtedega või hoopis lehtedeta lihavad varred. Teistel on lehed kokku rullunud või muundunud asteldeks. Osa taimi võivad olla kaetud tiheda pehme karvastikuga. Leidub vaid lühikeseks ajaks elule ärkavaid värvirikkaid rohttaimi. Paljudel taimedel on väga pikad sügavale tungivad juured, mis ulatuvad niiskemate pinnakihtideni põhjavee lähedal. Või vastupidi - hästi on arenenud just pindmine juurestik, mis võimaldab vähest niiskust mullast kiiresti ja kergelt kätte saada. Kaktused säilitavad vett oma lihakas varres, mis on nagu veemahuti. Selliseid taimi nimetatakse sukulentideks. Kõrbe loomastik on kohastunud eluga maa all ja on enamasti öise eluviisiga. Sügavates urgudes pole päeval kuum, seal peetakse siis uinakut ja toidujahile minnakse öösel. Kõrbeis leidub närilisi ja kõigusoojaseid roomajaid, kes vajavad eluks vähe vett, ning...