rukis 25. august. ... 5. september nisu 1.sept. ... 10. September külvisügavus: rukis 3 - 4 cm, nisu ~1 cm sügavamale külvisenorm 200 - 250 kg/ha (450 - 550 idanevat seemet m 2) reavahe - 7,5 -12,5 cm (laiema reavahe puhul saak 10 - 15% madalam) Puhtimine -stimuleerib juurekava arengut-hävitab haigustekitajaid (olulisem - lumiseen) Teraviljade külvieelne mullaharimine Tavapärane mullaharimine. Sügavale sügiskünnile (kuni 25 cm) järgneb kevadel pindmine mullaharimine. Sügisel peale viljakoristust on esimeseks töövõtteks kõrrekoorimine. Tänapäeval kasutatakse selleks ketaskooreleid (Carrier-tüüpi) või ka ketasrandaale. 3-4 nädalat hiljem, kui umbrohud on tärganud, siis tehakse sügiskünd. Sügiskünni sügavus sõltub olenevalt järgmisel aastal kasvatatavast kultuurist 23 cm kuni 28 cm. Kevadine mullaharimine algab põllu libistamisega. Libistamise
ülesandeid: 1) mulla kobestamine ja õhutamine; 2) mulla segamine ja murendamine; 3) põllupinna tasandamine; 4) umbrohu hävitamine. AGRNÕUDED 1) lauskultiveerida tuleb õigeaegselt, st kui mullapind on tahenenud ja elutegevus mullas alanud; 2) lauskultiveerida tuleb nõutud sügavusega: mulla kuivamise kiirendamise eesmärgil sügavusel 10...15 cm, kuiva mulla puhul ja vahetult külvieelselt piisab sügavusest 6...8 cm; 3) lauskultiveeritud põllu pindmine kiht peab olema hästi kobestatud ja murendatud, umbrohujuured lõigatud ja pinnale kistud; 4) lauskultiveerimine peab toimuma ilma niiskete ja märgade aluskihiklompide pinnale toomiseta; 5) lauskultiveerimisega ei tohi kaasneda mulla tolmustamist (mullasõmerate purustamist) ja tihendamist; 6) lauskultiveeritud põllu pind peab olema tasane, ilma vaonditeta ja vallideta; 7) lauskultiveeritud põllul ei tohi esineda vahelejätte ja töötlemata põlluosi.
blastodisk. Linnud, roomajad, luukalad, siugkonnalised, skorpionid, haid, raid. 6.Periblastula ehk ümbrisblastula: blastotsööl puudub, on asendunud rebuga. Enamik putukaid. Täpsemalt: 1) Kirjelda lõigustumist äädikakärbsel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Süntsüütium, süntsütiaalne ja rakuline blastoderm, energiidid, polaarrakud Äädikakärbsel on omane meroblastilise lõigustumise alatüüp superfitsiaalne ehk pindmine lõigustumine, seda iseloomustab tsentroletsitaalsus (rebu paikneb keskel). Esmalt jaguneb sügoodi tuum 256 tuumani. Seejärel liiguvad tuumad perifeeriasse, moodustavad seal ilma rakkude vaheseinteta süntsütiaalse blastodermi. Need rakud, mis rändasid posterioorsele poolusele, moodustavad kohe enda ümber membraanid ja neist saavad alguse sugurakud (polaarrakud). Sügoodi keskel on mikrotorukeste ja
Termokliinis langeb temperatuur järsult 1-3°C iga meetri kohta. VEE LIIKUMINE Veeorganismidele on oluline vee liikumine järves. Vee liikumine järves ühtlustab vees lahustunud ainete sisaldust. Vee liikumisega läheb hapnik pinnakihtidest sügavamale ja järve põhjast tõusevad mineraalained üles. Nii saavad planktonvetikad neid kasutada. Järvevett aitab pindmiselt segada ka tuul. Suur vee seguneminvee ring- toimub Eesti järvedes kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Kevadel, kui pindmine veekiht soojeneb päikese mõjul, vajub muust veest raskemana põhja. Samal ajal tõuseb kergem vesi pinnale, tuues kaasa toitaineid. Kui vesi soojeneb üle 4 °C, lõpeb vee kevadri +nglus. Suvel on vesi kihistunud, kõige külmem vesi on põhjas. Selle peal on päikesekiirguse toimel soojenenud veekihid. Siis segab tuul vett vaid pindselt. Sügisringlus on vastupidine. Kui pinnavesi jaheneb 4 °C-ni, vajub see sügavamale ja soojem vesi tõuseb pinnale
Kattekoe tähtsaim ülesanne on kaitsta taime kuivamise, mikroobide ja väliskonna kahjulike mõjude eest. Kattekoe kaudu toimub ka vee aurumine, mida nimetatakse ka transpiratsiooniks ja toimub ka gaasivahetus. Loomsed koed Kattekude Kattekoe rakul puudub kest, asuvad on naha pindmine membraanidega üksteise kõrval. kiht ja seedekulgla Ülesandeks on katta teisi kudesid ja sisepind. elundeid. Nad paiknevad üksteise kõrval. Epiteelkude eritamine, imendumine Side- ja tugikoe ülesandeks on siduda teisi kudesid ja rakke üksteisega või neid toetada,
Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnuseks on tema viljakus. Viljakuse all mõistetakse mulla omadust varustada taimi toiteelementide ja veega ning taimejuuri hapnikuga. Muld on põllumajanduse ja metsamajanduse üks peamine ja asendamatu tootmisvahend. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Pedosfäär (mullakiht) on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. Mullateaduse aine ja ülesanded. Mullateadus on üks loodusteaduse harudest, mis uurib muldade tekkimise ja arenemise seaduspärasusi ning muldade omadusi sellest seisukohast, kuidas need mõjutavad taimede kasvu ja arenemist. Rakenduslik mullateadus: agronoomiline, metsanduslik, maaparanduslik, keskkonnakaitseline. Mullateaduse harud:
setted, mere suunas muutuvad nad järk-järgult peenemaks. Need setted on maismaa purunemise produktid ja neid nim. terrigeenseteks seteteks. Mere geoloogiline tegevus jaguneb: 1.Murrutus e. abrasioon 2. Kuhjavtegevus e. akumulatsioon. 10.Voolu- ja põhjavete geoloogiline tegevus, karst. Voolav vesi teeb olulist tööd seal, kus sademete hulk ületab auramise, olles seal põhiliseks pinnavorme kujundavaks eksogeenseks jõuks. Voolava vee tegevuses eristatakse:1) pindmine uuristus e. pinnaerosioon 2) jooneline uuristus e. lineaarne erosioon, mis oleneb:pinnase mehaanilisest koostisest,nõlvakaldest,taimkattest,voolava vee hulgast 3) vooluvete kuhjav tegevus e. akumulatsioon. Jõgede erosioon oleneb kliimast, pinnamoest ja ala geoloogilisest ehitusest. Viimase puhul mängivad suurt osa kivimite kõvadus, tektoonilised struktuurid ja maakoore liikumised. Kliima puhul etendab olulist osa taimkate ja sademete hulk
Oma valguse ja soojuse tõttu on ta meile väga vajalik. Ilma nende tingimusteta ei oleks elu maal. Oma olemuselt on Päike samasugune täht nagu kõik ülejäänudki. Teised tähed paistavad meile vaid väikeste valguspunktidena, kuna nad on väga kaugel. Nagu kõik tähed, nii on ka Päike hõõguv gaasikera, mis koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist ning vähemal määral teistest elementidest. Päikese välised kihid ilmutavad eristatavat pöörlemist: ekvaatoril pindmine kiht teeb täispöörde iga 25,4 päevaga; pooluste lähedal aga 36 päevaga. Selline veider käitumine tuleb sellest, et Päike ei ole tahke keha nagu Maa, vaid koosneb peamiselt gaasidest. Nii pöörleb Päikese väline gaasiline kiht erinevalt Päikese tuumast. Eristatav pöörlemine ulatub üsna sügavale Päikese sisemusse, aga Päikese tuum pöörleb nagu tahke keha. Samalaadseid efekte on täheldatud ka gaasilistel planeetidel. Tingimused Päikese tuumas on äärmuslikud
Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS õhu tee blokeeritud hingamisteed vabad Une sügavuses eristatakse kaht faasi: sügavat ja pindmist e. paradoksaalset und. Sügavale unele on iseloomulik aeglaste lainete ilmumine entsefalogrammile. Pindmise une ajal esinevad kiired silmade liigutused, sageli nähakse selle ajal unenägusid. Sügav ja pindmine uni vahelduvad öö jooksul neli kuni viis korda. Uni on vajalik KNS-i puhkuseks ja vaheldub perioodiliselt ärkvelolekuga. Inimesel on välja kujunenud une ja ärkveloleku kindel ööpäevane rütm, nn. tsirkulaarne rütm. Une ööpäevane vajadus on erinevas eas inimestel erinev. Pikaajaline unetus või unereziimi rikkumine võib viia tõsiste NS-i tegevuse häireteni. Uni on kaitsepidurdus, mille ajal närvirakud "puhkavad", nende erutuvus taastub.
Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon. Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku. Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem. Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral. 29. toob näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjustest ning tagajärgedest; põhjavee alanemine: suur veevõtt, pikk kuivaperiood, kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine jmt põhjavee reostumine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse, põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal
ankeediprintsiipi. Rikas lokaalkoloriit, särav huumor, pajatuslikkus. Stalinistliku diskursuse jäigale ofitsiaalsusele ja pateetikale vastandudes manifesteerib Smuuli huumor mõtte- ja loomevabadust. Panoraamromaan, kus püütakse üksikasjalikult välja joonistada ajastutaust ja anda läbilõige eri sotsiaalsetest kihtidest. Poeetikat iseloomustavad paljudesse liinidesse hargnev aeglane tegevus, detailiküllus, kirjelduslikkus. Teosemaailma ja tegelaste pindmine elusarnasus viiab realistlikule printsiibile, mida aga lüngad ja võltsingud ajaloosündmuste esituses tunnukse tähistavat. Selline on Rudolf Sirge "Maa ja rahvas", mis keskendunud maa ja võimu ümberjagamisele eesti külas. Aadu Hindi epopöa "Tuuline rand". Ühe suguvõsa saaga ajaloosündmuste taustal. Köitest köitesse loovutab ajastumaaling ruumi hingeelulistele vaatlustele.tetraloogia. 1. Osa
tingimustest sama genotüübi piires. (Vegetatiivselt paljundatud taim panna kasvama varju ja päikese kätte). VF = VG + VK + VG *K + ; VF- Fenotüüp; VK- keskkonnast põhjustatud varieeruvuvs; VG *K kahe koosmõju. Kasti sees olev osa määrab plastilisuse. Vt ka vihikust Reaktsiooni normi graafikuid seos fenotüübilise tunnuse ja keskkonna tingimuse vahel. 7. Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)* Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ning mõjutavad organismid ning mida kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise seadused. Füüsikaliselt on muld mitmefaasiline süsteem, milles on esindatud aine kõik kolm faasi gaasiline, vedel, tahke. Põhimass on tahke aine, milles eristatakse mineraalset (85-98% mulla massist) ja orgaanilist osa. Mineraalosa pärineb maakoort moodustavaist kivimeist (lähtekivimid) ja on mineraaltoitainete reservuaariks taimedele.
orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid- · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. lähtekivim, · kliima, · reljeef, · aeg, · kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär- Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. On kahemõõtmeline. 4. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate- Eestis moodustavad ürg- ja aguaegkonna (570...3500 milj. aastat tagasi) kivimid sügaval lasuva kristalse aluskorra
veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). Tõugete lähtekohta nimetatakse m-a koldeks ehk hüpotsentriks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse Mercalli skaalat. Lühivastused (1-2p): 1. Mis on maakoor? Maakoor on Maa tahke pindmine kest, mida vahevööst eraldab Moho eralduspind, millel seismiliste lainete kiirus hüppeliselt kasvab. Mandriline maakoor on 20-80 km paksune ja see koosneb happelistest kivimitest (n graniit), ookeaniline maakoor on 3-15 km paksune ja see koosneb aluselistest kivimitest (n basalt). 2. Mis on litosfäär? Litosfäär koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest tahkest osast, kus kivimite temperatuur ei ületa 10000 C. Mandrite kohal on selle paksus 50-200 km, ookeanide kohal u 50 km ja
ÜLDHISTOLOOGIA Histoloogia – õpetus kudede struktuuriks. Teadus rakkude,kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Histoloogia jaotus: Õpetamise järgi: - Üldhistoloogia- kudede ehituse üldised seaduspärasused - Erihistoloogia(mikroskoopiline anatoomia, organite histoloogia) – konkreetsete organite mikroskoopiline struktuur. Uurimisviis ja -suund: - võrdlev(evolutsiooniline) histoloogia – klassikaliselt zooloogia osa - Patoloogiline histoloogia – vaatleb rakkude, kudede ja organite haiguslikke muutusi. (põletikud,kasvajad, äärmuslikud düstroofia ja atroofia juhud jne.) Meditsiini osa. - Funktsionaalne histoloogia(histofüsioloogia) – histoloogiat seostatakse füsioloogia,biokeemia, molekulaarbioloogiaga. Kude- Rakud ja nende poolt produtseeritud rakkudevaheline substants moodustavad ühise tekke,struktuuri ja talitluse alusel kudedeks(histo) nimetatavaid kogumeid. Miks nad moodustavad k...
Inimese anatoomia 1. KOED Inimesel on 4 tüüpi kudesid: 1. kattekude-naha pindmine kiht ja seedekulgla sisepind. Tema ülesandeks on katta teisi kudesid ja elundeid. Nende kuju võib olla erinev, kuid nad paiknevad tihedalt üksteise kõrval. 2. side-ja tugikude-seovad teisi kudesid ja rakke üksteisega ja toetavad neid. Üksteisest paiknevad nad üsna kaugel. Rakkudevahelist ruumi täidab vaheaine, mis võib olla tahke(luu vaheaine), vedel(vereplasma) või elastne(kõhre vaheaine). Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3
erinevalt KEEL: Keel on intellektuaalset tegevust ja suhtlemist vahendav semantiline süsteem, mis põhineb keelemärkide kasutamisel, on kujunenud välja inimühiskonna käigus suhtlemise ja tööprotsessi toel keel võimaldab vahendatu tunnetamist ja kirjeldamist kõne – keele suuline kasutamine süntaks – grammatilised reeglid, mille alusel lauseid moodustatakse Keeletstukruurid: 1) pindmine – kuuldavate või loetavate sõnade jada, mis on kuulajale tajutav 2) süva – abstraktne tunnetuselementide representatsioon kõnefunktsioon asub inimene vasakus poolkerad - oimusagaras afaasia – osaline või täielik kõnehäire keelefunktsioonid: (1) suhtluse tagamine, (2) mõtlemise vahendaja psüühika seemises plaanis, (3) seisundi väljendamise viis, (4) kultuurilise info talletamine, salvestamine ja edasiandmise vahend
9GEOGRAAFIA EKSAM 2017 1. Maa siseehitus. Ookeanilise ja mandrilise maakoore võrdlus. Maa sisemus jaguneb kolmeks suuremaks geosfääriks: maakoor, vahevöö ja tuum. Maa pindmine kest kivimiline koor on meie planeedi unikaalse geoloogilise arengu tulemus. Maakoore paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all 80 kilomeetrini mandrite kõrgmäestike all. Koostise, ehituse ja arenguloo järgi jaotub maakoor selgelt kaheks: mandriliseks ehk kontinentaalseks ja ookeaniliseks maakooreks. Võrdlus Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Vanus Kuni 4 miljardit aastat Noor, kuni 180 miljonit
veresoontelõikused; arterivereproovide pidev võtmine; patsiendid, kellel on soodumus verejooksudekspunktsiooni kohad Käepiirkonnaarterid: Arteria radialis ehk kodarluuarter; arteria brachialis ehk õlavarrearter; arteria axillaris ehk kaenlaarter Jalapiirkonna arterid: Arteria femoralis ehk reiearter; arteria dorsalis pedis ehk jalaseljaarter.Teised arterid: harva arteria temporalis superficialis ehk pindmine oimuarter. Vahendid pesemisvahendid; nahatuimasti (nt 1% lidocain) + süstal nõelaga; steriilsed linad kateteriseerimispiirkonna ääristamiseks; arteri jaoks ettenähtud plastmasskanüül; õmblusvahendid ja niit, millega kanüül kinnitatakse patsiendi naha külge; side kanüüli fikseerimiseks (plaaster, teip); 2
Puistute tootlikkus madal - IV bon. Alusmets hõre või puudub, kasvavad pajud. Alustaimestik liigivaene. Iseloomulik on tugev sammalkate. Puhmasrindes sageli mustikas, pohl. Mosaiikselt kasvavad tavalised metsasamblad ja turbasamblad. Levinud Kirde-Eestis, 1% metsadest. Soomtsad Need on metsad, kus turbahorisondi tüsedus on kuivendamata aladel üle 30 cm ja kuivendatud aladel üle 25 cm. Soomullad Need on mullad, mis on kestvalt liigniisked, pindmine horisont turvastunud, turba tüsedus üle 30 cm, nad on suure liigniiskusega, soomuldadel kasvavad taimed, mis on kohanenud selliste kasvutingimustega ja millede juured ei ulatu turbaalusesse kihti. Soomuldi Eestis: 23,2% metsas 36,7% haritaval maal 7,9% Iseärasused: 1)soo kasvab turba kasvamisega, kujundab ala mikroreljeefi; 2)soomuld kasvatab endale lähtekivimit -turvast, turba alune osa on mineraalne aluspõhi; Vesi, mis tsirkuleerib
sulgjad lihased on tugevamad. 20. Lihaste abiseadeldised Abiseadeldised arenevad lihaseid ümbritsevasdt sidekoest ja nad soodustavad ning kergendavad lihaste talitlust. Nende hulka kuuluvad fastsiad ehk sidekirmed, sünoviaalpaunad, kõõluste sünoviaaltuped ja seesamluud. Fastsiateks nim. tihekiulist sidekoelist kesta üksikute lihaste ja lihasrühmade vahel. Fastsiad esinevad kohu lihastikku katva pindmise sidekirmena ja üksiklihaseid või lihaste rühmi ümbritseva sidekirmena. Pindmine fastsia on õrnema ehitusega ning paikneb vahetult nahaaluse rasvkoe all ja on seoses nahalihastega. Süvafastsiad moodustavad lihaseid üksteisest eraldavaid ja neid kindlates ruumilistes suhetes hoidvaid sidekoeplaate. Sünoviaalpaunad esinevad neis kohtades, kus kõõlused liiguvad oma naaberorganite suhtes. Kõife sagedamini leidub neid lihase kinnituskoha lähedal kõõluse ja luu vahel. Sünoviaalpaunad aitavad vähendada hõõrdumist kõõluste ja nende naaberorganite vahel
Inimese anatoomia 1. KOED Inimesel on 4 tüüpi kudesid: 1. kattekude-naha pindmine kiht ja seedekulgla sisepind. Tema ülesandeks on katta teisi kudesid ja elundeid. Nende kuju võib olla erinev, kuid nad paiknevad tihedalt üksteise kõrval. 2. side-ja tugikude-seovad teisi kudesid ja rakke üksteisega ja toetavad neid. Üksteisest paiknevad nad üsna kaugel. Rakkudevahelist ruumi täidab vaheaine, mis võib olla tahke(luu vaheaine), vedel(vereplasma) või elastne(kõhre vaheaine). Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3
inimese organismiga. Kolmandas peatükis esitatakse kokkuvõte ankeetküsitluste tulemustest. 4 1. NAHAHAIGUS ACNE VULGARIS 1.1. Mis on akne? Akne ehk vistrikud on autoimmuunsuse haigus. See tähendab seda, et immuunsussüsteem ründab iseennast, mille tõttu keha ajab normaalsed rakud võõrrakkudega segi. Seepärast reageerib keha neile näiliselt võõrrakkudele antikehade tekkega ja tekib põletik. Põletik on nii punetav pindmine punn kui ka sügaval nahakoes asetsev valulik vistrik. Faktorid, mis vallandavad kehas sellise reaktsiooni võivad olla erinevad. (San-Jouz, 2005) Lühidalt öeldes on vistrik karvanääpsu ja rasunäärme viimajuha ning neid ümbritseva koe krooniline põletik. Joonisel 1 on näha normaalse ja põletikulise rasunäärme-karvanääpsu kogumit. (Aknest, 2015) Joonis 1. Normaalne ja põletikuline rasunäärme-karvanääpsu kogum. (Aknest, 2015) 1.2. Aknevormid
muutumatuna. Kirjanikud, poeedid, haridus ja kultuuritegelased on määratlenud mulda väga poeetiliselt: o "Muld on Elu kandva ja sünnitava Naise, toitva ja hoolitseva Ema isikustatud võrdkuju" o "Mulda on hoitud ja kaitstud, austatud ja armastatud, rännuteele kaasa võetud ning koju naastes hardalt kummardatud" o "Narri mulda üks kord, narrib muld Sind üheksa korda" Eesti vanasõna Muld on tahke maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja muudavad kõrgemad ja alamad taimed ning muudavad taimse, loomse ja mikroobse orgaanilise aine elutegevuse ja muundumise saadused kogu geofüüsikalise ümbruse osalusel ja mõjutusel (tuul, vihm, temperatuur). 1.1 Pinnas Pinnas on ehitusgeoloogiline mõiste maakoore mis tahes kivimitele ja substraatidele, millel elutegevusega ei ole vähematki pistmist. Orgaanilise aine loomine on tootmisprotsess, mida kannab roheline taim. Taim asustab
Tuule kiirusel 15-20 m/s murrab tuul puuoksi. Kui metsamuld on enam külmunud kui metsata alal. Mets mõjutab pindmist äravoolu. Mets tuule kiirus on üle 20 m/s, võivad üksikud puud Nii võib juhtuda siis, kui muld metsata alal on vähendab pindmist vee äravoolu. Üldjuhul sõltub tormi käes murduda või paisatakse ümber koos kaetud lumega, metsa all aga pindmine äravool kõige rohkem mulla lõimisest ja juurtega. Tuule kiirusel üle 25 m/s võivad lumikate puudub, sest lumi on jäänud võradesse. maapinna kaldest. Raskema lõimisega ja suurema kahjustused olla ulatuslikud. 5.3 Mets ja vesi kaldega aladel on äravool suurem. Nähtust, mil puu tormi käes tüvest murdub, Vee tähtsus Mets takistab erosiooni
maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on : *rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid.*lähtekivim, *kliima,*reljeef jne,*aeg,*kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Pedosfäär(mullakiht) on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. 4. Mulla tähtsus, vajadus ja mullateaduse ees seisvad ülesanded. Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnusseks on viljakus, mille all mõistetakse mulla omadust varustada taimi toiteelementide ja veega ning taimejuuri hapnikuga. Muld on põllumajanduse ja metsamajanduse üks peamine ja asendamatu tootmisvahend. Mullateadus uurib muldade tekkimise ja arenemise seaduspärasusi ning
mehhaanilisel toimel,mille tagajärjel tekivad pinnavormid. - Mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsamateks mineraalaineteks - Humifitseerumine on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsamatest orgaanilistest ühenditest keerukamateks mineraalosaga seotud huumuseks. - Muld on maakoore pindmine kobe kiht,mis on tekkinud eluslooduse ja kivimite koosmõju toimel - Murend on kivimite purunemise tagajärjel tekkinud pude materjal. - Mullatekketegurid 1.Lähtekivim-selle murenemisel tekib mulla mineraalne osa.See annab mullale mineraalse aluse ja määrab selle füüsikalised ja keemilised omadused:mullalõimise,õhu ja niiskusesisalduse,soojenemiskiiruse ja toitainete rikkuse.(liiv toitainete vaene,savi aga rikas) 2
KONTROLLTÖÖ III Veri. Süda ja vereringe. Ainevahetus. Hormoonid AINEVAHETUS Ainevahetus e. metabolism kui organismi elutegevuse tähtsaim alus: AV on biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on seoses ümbritseva keskkonnaga ning mis võimaldab tema kasvamist, säilimist, uuenemist ja paljunemist. Organismi AV-s kulgeb 2 täiesti vastupidist, kuid lahutamatut protsessi: anabolism ja katabolism. Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Protsessi käigus vajatakse energiat ja aine. (rohelistel taimedel põhineb anabolism fotosünteesil, mis lähtub lihtsaist anorgaanilistest ühenditest CO", H2O, NH3; loomadel, seentel, väiksemal osal taimedest aga pms toiduga saadavatest valmis, kuid kehavõõrastest orgaanilisest ainest, mis paljudel juhtudel pärast esialgset teatava tasemelist lagundamist, kasutatakse orga...
§ Keemiliselt seotud veena Kivimite veelised omadused? § Poorsus § Veemahtuvus § Veeläbilaskvus Mis iseloomustab maapinnalähedast põhjaveekihti? Väike mineraalsus Mis iseloomustab karsti kui nähtust? § Karstunud kivimid § Tektoonilised lõhed/poorid § Vest st piisavalt sademeid § Hõre hüdrograafiline võrk § Paks aeratsioonivöö Nimeta karsti vorme § Pindmine § Süva § Avatud § Suletud Millised kivimtüübiga on karstinähtus seotud? settekivimiga Millistel tingimustel toimuvad maalibisemised ja varingud? § Kui kivimkihid on nõlva suunas kaldu § Kui kergestideformeeruvad setted lamavad monoliitsete kivimite all § Kui vett mitteläbilaskvad setted (nt savi) lamavad vett läbilaskvate setete (nt liiv)all ● Millised on järvede peamised setted
pinnasekihid on veega küllastunud. Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon. Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku. Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem. Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral. näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjustest ning tagajärgedest; põhjavee alanemine: suur veevõtt, pikk kuivaperiood, kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine jmt põhjavee reostumine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse,
Päike on isikustatud paljudes mütoloogiates: kreeklased kutsuvad teda Helioseks ja roomlased kutsusid teda Sol. Päikese mass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist (92.1% vesinikku ja 7.8% heeliumi aatomite arvu järgi); kõik ülejäänud ("metallid") moodustavad ainult 0.1%. See koostis muutub aja jooksul aeglaselt, kuna vesinikku muundatakse Päikese tuumas ümber heeliumiks. Päikese välised kihid ilmutavad eristatavat pöörlemist: ekvaatoril pindmine kiht teeb täispöörde iga 25,4 päevaga; pooluste lähedal aga 36 päevaga. Selline veider käitumine tuleb sellest, et Päike ei ole tahke keha nagu Maa, vaid koosneb peamiselt gaasidest. Nii pöörleb Päikese väline gaasiline kiht erinevalt Päikese tuumast. Eristatav pöörlemine ulatub üsna sügavale Päikese sisemusse, aga Päikese tuum 9 pöörleb nagu tahke keha
Päikese mass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist kõik ülejäänud moodustavad ainult 0.1%. See koostis muutub aja jooksul aeglaselt, kuna vesinikku muundatakse Päikese tuumas ümber heeliumiks. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel. Päikese pinnatemperatuur on 5780 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (kuni 13,6 miljonit kelvinit). Päikese välised kihid ilmutavad eristatavat pöörlemist: ekvaatoril pindmine kiht teeb täispöörde iga 25,4 päevaga; pooluste lähedal aga 36 päevaga. Selline veider käitumine tuleb sellest, et Päike ei ole tahke keha nagu Maa, vaid koosneb peamiselt gaasidest. Nii pöörleb Päikese väline gaasiline kiht erinevalt Päikese tuumast. Eristatav pöörlemine ulatub üsna sügavale Päikese sisemusse, aga Päikese tuum pöörleb nagu tahke keha. Samalaadseid efekte on täheldatud ka gaasilistel planeetidel.
Inimese füsioloogia kuidas organism funktsioneerib. Täiskasvanud in on 70% vesi organismis. Kudedevahelises, rakkude vahelises koostises. Organismi vesi on vesilahus. Sisekeskkond- veri, lümf, koevedelik. Kindel koostis. Veri on sidekude. Koostis jag kaheks- vererakk, vereplasma. Kindel ül. Vereplasma 55% verest. Koosneb veest, lahustunud toitained. Rasvad lümfi. Vereplasma kaudu trasporditakse veres sinna kus organism neid kõige rohkem vajab. Hormoonid reguleerivad kogu organismi talitlusi ja reguleerivad organismis toimuvat. Trasporditakse erinevaid antikehi, mis tagavad meie organismis immuunsuse. Trasporditakse edasi muid aineid. Verel on 3 ül. 1. trantspordi funkts. Vereplasma, punased verelibled tähtis ül. Transpordivad organismis laiali hapnikku. ka. Hingamisfunktsioon (transport. Hapniku laiali). 2. miljöö- vere koostis võib muutuda, säilitada sisekeskkonda teatud kindlates piirk. Ei toh...
Emaskäbid umbes 1 cm pikkused, valminult helepruunid. Käbisoomused nahkjad ja väljapoole kumerad. Seemned ovaalsed, õhukese kestaga, ümbritsetud kitsa helepruuni tiivaga. Seemned valmivad õitsemise aasta septembri lõpuks ja varisevad kohe. Käbid varisevad järgmisel sügisel. KASVU- Külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid ei talu liiga kuiva pinnast. Mõõdukalt varjutaluv. TINGIMUSED Juurestik pindmine ja laialiulatuv. Eluiga kuni 400 aastat. KASUTAMINE Väärtuslik puit, suure mädanemiskindlusega ja hästi töödeldav. Talub hästi kärpimist ja saastunud õhku, seetõttu kasutatakse palju haljastuses. Väga palju erinevaid vorme, väga levinud ilupuu. Harilik elupuu Thuja occidentalis Areaal Harilik elupuu Thuja occidentalis lähivaade alt Võrsed lähivaade Käbid
"Suguküpse naise munasarjas on Graafi folliikulid. Protsessi, kus valminud Graafi folliikul lõhkeb ning munarakk väljub munasarjast ja liigub munajuhasse, olles valmis viljastumiseks, nimetatakse ovulatsiooniks. See leiab aset menstruaaltsükli ovariaaltsüklis luteaalfaasi järel. Ovulatsioon toimub samaaegselt mõlemas munasarjas. Kui toimub munaraku viljastumine, siis poeb moodustunud idulane kohevasse emaka limaskesta ja algab rasedus. Kui munarakk ei viljastu, siis emaka limaskesta pindmine kiht eemaldatakse organismist verejooksuga, st toimub menstruatsioon." VÄÄR 125.Kuidas nimetatakse neeru anatoomilis-funktsionaalset ühikut? Nefron 126.Mis on pildil numbritega tähistatud mehe kuse- ja suguelundite nimetused Numbriga 1 on tähistatud... → kusejuha, Numbriga 2 on tähistatud... → eesnääre, Numbriga 3 on tähistatud... → suguti korgaskeha, Numbriga 4 on tähistatud... → munandimanus 127.Kuidas nimetatakse vereplasma hulka, mida neerud on suutelised minuti jooksul
Rakumembraan eraldab rakku teistest rakkudest kui ka ümbritsevast keskkonnast. Vakuool on õhukese membraaniga ümbritsetud vee ja selles lahustunud ainete mahuti. Kloroplastid on plastiidid, milles toimub fotosüntees. Neis valmistatakse orgaanilisi aineid, kasutades päikese energiat. Rakukest (koosneb tselulloosist) annab taimerakule tugevuse ja kuju. 19. Loomarakk. Loomsed koed Epiteelkude – katab kehapinda (naha pindmine osa) ja ümbritseb sise-organeid, rakud on tihedalt üksteise kõrval, struktuur tugev. Kaitseb teisi kudesid keskonna-mõjutuste eest. Lihaskude – aitab organismil teostada termoregulatsiooni ning liikuda. Koosneb erilistest rakkudest, mis on võimelised mõõtmeid muutma (tõmbumine, lõtvumine) Sidekude – kude, mis seob organismi tervikuks, kõige levinum (veri, luu-ja kõhrkude). Rakud asetsevad hajusalt, palju rakuvaheainet
MUSTUS Mustus on mitme erineva aine (keemilise ühendi) segu, näiteks rasvad, õli, nõgi, savi, mikroobid jms. Mustus võib olla kinnistunud, vedel/märg või kuiv. Kust on mustus pärit? Veest (lubjasete, lubjaseep) Inimestelt (rasv, kõõm, mikroobid, eritised) Inimeste tegevusest (toiduvalmistamine, kosmeetikatoodete kasutamine, kütmine) Materjalidest (kemikaalide aurud, kulumine) Loodusest (loomade ja taimede jäägid, muld, õietolm, mikroobid) Liiklusest ja tööstusest (nõgi, õlid, rasvad) Mustus laskub pinnale (tolm laskub mööblile, tuletikk kukub põrandale) mustem pind puutub kokku puhtama pinnaga (jalajäljed põrandal, sõrmejäljed ukselingil). Suurem osa mustusest satub ruumidesse jalatsitega jne (80%), vaid 20% olmeruumides olevast mustusest annab inimene ja tema ...
Kõige parem ainete kättesaadavus on siiski neutraalse pH juures. 6. Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus; Fenotüübiline plastilisus keskkonna võime toetada erinevaid fenotüüpe sõltuvalt keskkonna tingimustest Fenotüübilise varieeruvuse komponendid on varieeruvus, mida kujundab folügenees, ontogenees, keskkonnafaktorid jne 7. Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)* Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ning mida kujundavad organismide jäänuste muundumise saadused. Füüsikaliselt on muld mitmefaasiline süsteem, milles on esindatud 3 faasi tahke, vedel ja gaasiline. Mulle põhimassi moodustab tahke aine, milles eristatakse mineraalset ja orgaanilist osa. Kuigi orgaaniline osa on üsna väike, on ta mulla aktiivseim komponent mullas. Orgaanilise osa mõjul toimub mineraalosa bioloogiline murenemine ja taimede
Teda moodustavate osakeste keskmine läbimõõt on alla millimeetri, kuid on ka suuremaid osakesi. Peale kivimitükikeste sisaldab regoliit ka põrke käigus tekkinud klaasjaid osakesi. Sageli on osakesed selle klaasja ainega omavahel ühendatud. Üldiselt peegeldab regoliit tema all oleva pinna koostist, kuid esineb ka osakesi, mis on mõne kaugema kraatri tekkimisel saadud hooga kohale lennanud. Kuu sisemus on praegusel ajal tahkes olekus. Minevikus on Kuu pindmine ja tõenäoliselt ka tuumne osa olnud suuremal või vähemal määral sulas olekus. Ühestki pinnaseproovist ei ole leitud vaba ega seotud vett, elusorganisme ega elu jälgi. Kuuaine ehk luniit võib evida mõningat bioloogilist toimet: ta võib kiirendada mõningate taimede (nt päevalillede ja sõnajalgade) kasvu ja mõjutada lehtede värvust. Ka mõned bakterid hukkuvad, kui nende keskkonda on lisatud luniiti. Kuul ei ole ei atmosfääri, hüdrosfääri ega biosfääri. Temperatuur
Esinevad ripsrakud (vaba pind kaetud ripsmetega), karikrakud (täidab limatilk), kiilrakud, basaalrakud. Trahhea ja bronhi epiteel. Mitmekihiline – koosneb mitmest rakukihist, ainult basaalkihi rakud on ühenduses basaalmembraaniga. Epithelium stratificatum squamosum cornificatum/noncornifikatum: 1. sarvestunud lameepiteel –eristatakse 5 kihti: sarvkiht, läikekiht, sõmerkiht, ogakiht, basaalkiht. Nahapinda kattev epidermis, varbapadjandid. 2. sarvestumata lameepiteel – eristatakse: pindmine kiht, ogakiht, basaalkiht. Esineb söögitorus, suuõõnes 3. prismaatiline epiteel – pealmise kihi rakud on prismaatilised, higinäärmete viimajuhas. 4. transitoorne epiteel – epithelium transitionale - eristatakse: pindmine kiht, vahekiht, basaalkiht. Vooderdab kusepõit. Kuseorganites kattekihi peal moodustub krusta, katab epiteelirakke ja ei lase toksilisi aineid tagasi imenduda. 10. Näärmeepiteel. Eksokriinsete näärmete jaotus.
(Karner 2012). Elujõulisuse suurendamine Istutamisel lisatakse istutusauku väetist, vanu taimi pole vaja väetada, nad toodavad ise 4 lämmastikku. Istutamisel tuleb kasta 10-15 liitrit taime kohta. Eelistab päikesepaistelist kasvukohta, kuid talub ka varju ning võib kasvada pargis suurte puude all Täiskasvanud taimed võivad olla pikka aega kastmata. Pindmine kobestamine on ainult noortele taimedele. Multsimine mulla või turbaga on kindlasti vajalik noorte taimede puhul. Hekkides pügatakse taimi 1/3 võrra. Üksikutel põõsasvormidel puhastatakse võre, et säilitada olemasolevat dekoratiivsust. Dekoratiivsed vormid kannatavad talvepakast isegi noores eas (Seemnemaailm 2012). Cornus alba Siberi kontpuu Hooldus Ilupõõsaste oskuslik lõikamine suurendab nende õitsemist, lehestiku lopsakust, annab noori ja
naaberorganisse) ja fistuleerimine (perforatsioon naabruses olevasse õõnesorganisse sagedamini jämesoolde). Suremus on kõrge, kuni 30%. Algselt tekib keemiline peritoniit, seejärel bakteriaalne. Diagnostika: Anamnees: Tüüpiline kolmefaasiline kulg. Algusfaas (esimesed 2t): järsk tugev valu kõhupiirkonnas, algab ülakõhus ja levib üle kogu kõhtu, üldseisundi häirumine (tahhükardia, pindmine hingamine, minestus). Teine faas (2-12t): näilise paranemise faas, valu võib väheneda, üldseisundi stabiliseerimine. Hakkavad tekkima peritoniidi nähud: kõhuvalu, mis ägeneb liigutamisel, laudkõva kõht, per rectum palpatsioon valulik. Kolmas faas (>12t), üldseisundi halvenemine: tekib palavik, süveneb hüpovoleemia seoses vedeliku kogunemisega kolmandasse ruumi, suureneb kõhupuhitus (dünaamiline soolesulgus).
Tekkinud ühendid paigutuvad ruumiliselt ümber, mistõttu tekivad mulda väliste e. morfoloogiliste tunnuste poolest üksteisest eristatavad kihid. Neid kihte, mis on tekkinud mulla tekke protsessi käigus nim. mulla geneetilisteks horisontideks. Ja neist koosnevat vertikaalset ristläbilõiget mulla profiiliks. Horisonti tähistatakse ja nimetatakse: O metsakõdu, A huumushorisont, mida rohkem huumust seda mustem muld T turbahorisont, soomuldade pindmine kiht, kus org. aine sisaldus üle 50%. 7 At toorhuumuslik horisont E väljauhtehorisont (leethorisont) EL lessiveerunud horisont B sisseuhte horisont e. illuviaalne horisont Baf automorfse rauarikas horisont Bt teksturne sisseuhte horisont Bm metaforfne sisseuhte horisont Bhf huumus raua illuviaalne sisseuhte horisont. C lähtekivim D aluspõhi
Siis pinnatakse Black Magic kliister valitud Black Magic purgimäärdega. Black Magic kliister takistab efektiivselt prahi haakumist ja samas ka jäätumist ning parandab pidamis- ja libisemisomadusi ja lisab märgatavalt kulumiskindlust. Pindamine Start Black Magic kliistriga 1. Soojenda määrderauaga põhjamääre või põhjakliister. Lase jahtuda. 2. Määri suusad oludele vastava kliistriga. 3. Kanna peale õhuke kiht Black Magic kliistrit ja tasanda nii, et moodustuks pindmine õhuke kiht. 4. Lase suuskadel jahtuda välistemperatuurini. Kasutussoovitus: Sobib märjale, osaliselt jäisele ja mustale rajapõhjale. Pidamise määrimine Black Magic kliistriga 1. Soojenda määrderauaga põhjamääre või põhjakliister. Lase jahtuda. 2Kanna peale kiht Black Magic kliistrit. 3.Tasanda kliister, nii et pinnale moodustuks õhuke ja ühtlane kiht. 4. Lase suuskadel jahtuda välistemperatuurini.
ümbritsevast nahast halvasti piirdunud. Pind on sile. Tavaliselt ei haavandu; · Atüüpiline basokvamoosne vorm- see vorm annab siirdeid teistesse organitesse sagedamini. Joonis 2. 4.1.3 Basaalrakk-kartsinoomi ravi BK ravi sõltub kasvaja raskusastmest. (derma.ee 23.02.09) · Küretaaz- sellel meetodil eemaldatakse väikesi, selgepiirilisi sõlmelisi või pindlevivaid kasvajaid. Protseduuri käigus eemaldatakse naha pindmine kiht koos kasvajarakkudega. Haav õmblemist ei vaja ja paraneb mõne nädalaga; · Kirurgiline eemaldamine; · Krüoteraapia e. külmutusravi- külmutamiseks kasutatakse vedelat lämmastikku, kahekordse külmutustsükkliga; · Fotodünaamiline ravi- valgusravi, esmalt suurendatakse nahal raimiga valgustundlikkust; · Imiquimod kreem; · Radioteraapia- kasutatakse röntgenkiiri. 4.1.4 Prognoos BK võib ka uuesti tekkida
Üldbioloogia. Loeng 40 tundi Praktikum: augustis, 5 päeva, iga päev 4 tundi Eksamis 3 osa: faktiteadmised, analüüsi ja sünteesi küsimused, bioloogia probleemülesanded. Bioanorgaaniline keemia Uurib organismide elementaar koostist ehk mis elemendid organismis on. Eluks vajalik miinimum on u 30 geneetilist elementi: makroelemendid (palju) elementaarkoostisest 98% ( 1)süsinik, vesinik, hapnik 2) lämmastik, fosfor, väävel) kõik mittemetallid, kõik kerged elemendid (aatommass). Makroelementide ülesanded: 1. annavad biomolekulide struktuuri 2. nende vahele tekivad erinevad keemilised sidemed (nõrgad ja tugevad ) 3. 6 elementi tagavad molekulaarse mitmekesisuse 4. nendest elementidest tekivad lihtsad ühendid, mida saab kasutada ja eritada ( nt CO2, H2O, NH3 (amoniaak toodavad nt kalad, eraldavad lõpuste kaudu)) Mikroelemendid (esinevad väikestes kogustes 0,0...%, 0,00...%), saab jagada kaheks: 1. metallid: rau...
jpg) 12 Joonis 9. Amellaster 13 Astilbe (Astilbe) Konkreetne liik: hiina astilbe (Astilbe chinesis) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 100 cm Taime välislaadi kirjeldus: püstine, puhmik Lehed: õhulised, suured rohelised lehed Õied või õisikud: rikkalik õitseja, õied vaarikpunased, roosad ja valged, väikesed Õitsemine: august-september Liigi eritunnused: ei vaja ümberistutamist; juuresüsteem pindmine, talvekindel Kasvukoha nõuded: niiskuslembene, kuid talub ka põuda; päikesepaisteline, kuid kasvab ka varjus; mulla suhtes vähenõudlikud, kuid eelistavad kobestatud ja toitaineterikast mulda Kasutamine haljastuses: sobib kasutada madalaks hekiks, püsilillepeenrasse, lillerühmadena, murus, puude-põõsaste ees, veekogude ääres, head lõikelilled Joonis 10. Hiina astilbe ,,Vision" (http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/hiina-astilbe- vision/
tsirkulaarne kollaps, neerukahjustus, hematuuria, maksakahjustus, hemolüüs, elektrolüütide häired, KNS-i häired. Risk perforatsiooniks mediastiniit, pleuriit, peritoniit, trahheoösofageaalne fistul, striktuur. Striktuuri ennetavat ravi tuleb alustada kohe peale söövituse teket! Suremus striktuuri järgsete komplikatsioonide tõttu alatoitumus, kaalulangus, aspiratsioonipneumoonia. Dgn: Esmane endoskoopia 48h vältel!, et fikseerida söövituse aste Söövituse astmed: I pindmine erüteem II haavand lineaarselt või tsirkulaarselt limaskestal III sügav haavand lihaseni või perforatsioon Ravi: AB ravi, rohkelt juua, tsitruseliste mahl, Omeprasool, steroidid (mitte III astme puhul), antioksüdante seleenipreparaadid, sukralfaate (vaja prostaglandiinide sünteesis elastiiniks). Üldseisundi stabiliseerimine ,kontroll. Peale ägeda stm. möödumist näilise heaolu periood,mille kestel võib hakata kujunema striktuur.
Kes ei tahaks sellest midagi meisterdada! Sellised kaunid puutükid on Soomes, Karjalas ja Lapimaal olnud kasutusel isegi raha asemel. Kuid kasepuidust tehakse ka suuski. Nikerdamiseks sobivad suurepäraselt kasepahad. Puidust võib toota ka sütt, äädikat, atsetooni, tõrva, millest igaühest saab omakorda palju kasulikke asju toota. Kasetõrva on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral. Omapärane materjal on veel kasetoht. See on koore pindmine õhuke valge kiht, millest saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid millest tehakse ka määrdeõlisid. Kasekoort saab kasutada ka naha parkimiseks. Lehed on ravimiks uriinierituse parandamiseks, samuti heaks lisatoiduks kitsedele, aga ega kasevihadki ilma head lõhna tekitavate lehtedeta mingid vihad ole. Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid munapühade linnupesi. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad. Nende varumiseks
mehhanismi. Inimese kehas toimib efektiivne termostaat negatiivne tagasiside. Keha temperatuuri hoitakse vahemikus 36-37 °C vaatamata sellele, et välis- temperatuurid võivad kõikuda suures ulatuses. Kui keha temperatuur tõuseb välistegurite toimel, alaneb keha soojaproduktsioon ning suureneb soojuskadu (higistamise ja kehapinna soojuse kiirgumise suurenemise kaudu). Keha temperatuuri alanedes väheneb higistamine ja pindmine vere tsirkulatsioon ning suureneb soojuse tootmine (lihased tõmbuvad kokku ehk tekib värisemine). Äärmuslikes tingimustes keha temperatuuri küberneetilise süsteemi elemendid ei toimi. Keha temperatuuri tõustes ei aita enam higistamine ning soojuse eraldumine keha pinnalt ei pruugi temperatuuri alandada. Ainevahetuse kiirenemine temperatuuri tõustes pigem soodustab temperatuuri tõusu veelgi ja positiivne tagasiside saab ülekaalu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
