või jääks, moodustades pilvi. Kui veepiisad vôi jääkristallid saavad küllalt suureks, langevad nad tagasi maa peale vihma või lumena. Maapinnale jôudnud veega võib juhtuda kaks asja. Osa vett imbub mulda ja imendub taimedesse või nõrgub allapoole põhjavee veehoidlasse. Ülejäänud vesi voolab ojadesse ja jõgedesse ning jõuab lõpuks ookeanidesse. Pindmine vesi aurustub ja alustab tsüklit uuesti. NB: joonis!! · Toiduahelad ja energiaülekanne. · Kõik organismid Maal on omavahel seotud, ning toiduahelatesse kuuluvad kõik taimed, loomad, ning ka lagundajad. Toiduahelaid on kahte tüüpi- karjatusahel, ahel näeb välja selline: rohelised taimed - taimetoidulised loomad - kiskjad; ning teine tüüp on laguahelad: surnud orgaanilised materjalid -
ulatub Tornimäel 68 meetrini. Viimastel aastakümnetel tehtud suuremõõtkavalise geoloogilise kaardistamise käigus kogutud andmed on täiendatud oluliselt varasemaid ja võimaldanud luua hea ettekujutuse selle ala pinnamoest. Oluliselt on lisanud väärtuslikku teavet loodusolude kohta muldkatte kaardistamine. Pinnakatte sügava osa moodustavad rähksed moreenid on jäänud valdavalt liivade alla, mis on pärit nii jääjõgede deltast kui ka jääjärvedest. Liivade pindmine osa on läbi uhutud ja ümber setitatud murdlainetuse ning tuule poolt. Nüüdispinnamoodi kujundavad kõige ulatuslikumal alal liivased vallilised meretasandikud, rannikuvallistikud ja luited, hõlmates üle poole territooriumist. Beez või kollakashall moreen katab aluspõhjakõvikuid Hiiumaa loode- ja idaosas ning esineb ka Emmaste poolsaarel. Põhiliselt on tegemist rähkse jämepurdse moreeni saviliivase täitematerjaliga.
· Miks pani valgusmikroskoobi leiutamine aluse tsütoloogia tekkele? Avastati, et on olemas rakud ning saadi uurida rakkude kui ka kudede ehitust. · Miks uuriti esimeste mikroskoopidega taimerakke, aga mitte loomarakke? Ei teatud kindlalt, kas loomadel eksisteerib rakk. · Milliseid rakustruktuurid avastati kõige enne? Miks? Avastati koed, sest neid lihtsam märgata mikroskoobiga. · Nimeta koetüübid ja too näited? Epiteel naha pindmine osa, sidekude veri, lihas südamelihas, närvikude peaaju. · Milline tähtsus oli eletromikroskoobi leiutamisel? Sai uurida uusi struktuure. · Nimetage rakuteooria põhiseisukohti. Kõik organismid koosnevad rakkudest, rakk tekib rakust raku jagunemise teel, organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel, rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas. · Selgitage Virchowi tsütoloogiaalaseid põhiseisukohti. Iga uus rakk saab alguse üksnes
pinnavorm; reoveekogumisala – ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või heitvee suublasse juhtimiseks; Mõisted kanalisatsioon – ehitiste või seadmete süsteem heitvee ja reovee kogumiseks või suublasse juhtimiseks; karstiala – karsti (karstilehtrid, -nõod, -järved, -koopad, -jõed) leviku piirkond, kus puudub ajutiselt või alaliselt sademevee pindmine äravool vooluveekogusse; sademevesi – sademetena langenud ning ehitiste, sealhulgas kraavide kaudu kogutav ja ärajuhitav vesi; inimekvivalent (edaspidi ie) – ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku veereostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT 7) kaudu väljendatud ie väärtus on 60 grammi hapnikku ööpäevas; tugevasti muudetud veekogu – veekogu, mis on inimtegevuse põhjustatud
metalli pind kalestub, saadakse suur täpsus ja pinnasiledus. 19.Al-sulamite pinnatöötlusmeetodid- käiatakse, lihvitakse, harjatakse ja poleeritakse(ka keemiline- ja elektropoleerimine) sobiva viimistluse saavutamiseks. Erinevad sulamid on erineva korrosioonikindlusega, seega on neid teatud tingimustes vaja kaitsta keskkonnamõjude eest- lakitakse, värvitakse, pulbervärvitakse, kaetakse erinevate plastpinnakatetega. Üks olulisi meetodeid- anodeerimine- elektrolüüsi teel muudetakse pindmine metallikiht oksiidiks- suurendab pinna vastupidavust korrosioonile. Lisaks võimaldab see dekoratiivset erivärvi katet, kui kasutada toonimist. Pinna passiveerimiseks ja korrosiooni eest kaitsmiseks kas. ka kromaatimist(lennunduses). 20.Al-maatriksiga komposiitmaterjalid- Komposiitmaterjalid, milles Al või sulamid (peamiselt Al- Si ja Al-Cu) on maatriksiks. Armatuuriks kasutatakse peamiselt Al2O3, SiC, SiO2, B, BN, B4C (igasugused keraamilised kiud ja osakesed/pulbrid)
Kordamisküsimused aines “Keskkonnakeemia” 1. Ülesanded: %, ainehulk, protsendiline ja molaarne kontsentratsioon, red-ox reaktsioonide tasakaalustamine, kareduse arvutamine, mahtanalüüsi ülesanded. Lahustunud aine mass [g] * maine * 100% Protsentkontsentratsioon (C%): C %= 100% Lahuse mass m(lahu = mlahus [g] ; %[g] [g] * ρ=Vlahus ; [cm3 * maine= Vlahus C C = mlahus * ] *ρ* 100 % 100 % m Ainehulk (n): n=% V % ; n= ; mol M[g] [g/ 22,4 [l] mol]* Cm * M * maine= Vlahus Molaarne kontsentratsioon n (CM): CM= ...
seal seda ohtu praktiliselt pole. Õhukestel loomuldadel esineb kohrutust peaaegu kõigil puuliikidel. Kahjustuvad tõusmed ja 1...2 a seemikud. Kõige enam kannatab selle läbi nõrga juurestikuga kuusk. 2) Talvekülmakahjustused Talvekülmakahjustused võivad ilmneda ärakülmumises ja külmalõhede tekkimises. Ära võivad külmuda võõrpuuliigid, kui talveks ettevalmistumine on olnud ebasobiv. Külma läbi võivad kahjustuda ka kodumaised puud ja põõsad, millel on pindmine juurestik. Külmakahjustused on suuremad, kui eelnev suvi on olnud põuane ja kui on lumevaene talv. Eestis on talvekülmad kahjustanud viljapuid, sarapuud, saart ja tamme. Talvekülmad võivad põhjustada puudel külmalõhede teket, eriti tüve alumises osas. Lõhede teket põhjustab külmumisel tekkiv pinge veerikka välise maltspuidu ja kuivema sisemise lülipuidu vahel. Külmalõhed tekivad peamiselt lehtpuudel tammel, saarel, jalakal, vahtral, künnapuul ja teistel
e. Külgmiseks. Teiste struktuuride vahel olevat osa nim. intermediaalseks e. vahelmiseks. Transversaaltasandist lähtuvalt kraniaalne e.koljupoolne ja kaudaalne e. sabapoolne suund. Struktuuride asendi dorsaaltasandi suhtes määravad dorsaalne e.selgmine ja ventraalne e. kõhtmine suund. Kogu keha ulatuses on enam kasutatavaks suuna terminiteks keha välispinna suhtes eksternne e. välimine, internne e. sisemine, superfitsiaalne e. pindmine ja profundne e. süva. Jäsemete puhul kasutatakse proksimaalset e. kerele lähemal paiknevat ning distaalset e. kerest kaugemal , st. maapinnale lähemal asetsevat suunda. Eesjäseme tagapinda randmeliigesest allpool nim. palmaarseks e. pihkmiseks, tagajäseme tagapinda kannaliigesest allpool aga plantaarseks e. taldmiseks pinnaks. Kereõõnes paiknevatel organitel eristatakse välisseina poolset parietaalset e. seinmist ning keha välisseinast kaugemal vistseraalseks e
osaks Kehaosa, mis asub mediaantasapinnale lähemal nimetatakse keskmiseks ehk mediaalseks (MEDIALIS) Kehaosa, mis asub mediaantasapinnast kaugemal, nimetatakse külgmiseks ehk lateraalseks (LATERALIS) Kerele lähemal asuvat osa nimetatakse lähimiseks ehk proksimaalseks (PROXIMALIS) Kehast kaugemal asuvat osa nimetatakse kaugmiseks ehk distaalseks (DISTALIS) Kehaosa võib olla: 1) Välimine - EXTERNUS 2) Sisemine - INTERNUS 3) Süva - PROFUNDUS 4) Pindmine - SUPERFICIALIS 5) Ülemine - SUPERIOR 6) Alumine - POSTERIOR 7) Kahe struktuuri vahel - INTERMEDIUS Lühendid: A. - ARTERIA (arter), AA. - ARTERIAE (arterid) V. - VENA (veen), VV. - VENAE (veenid) N. - NERVUS (närv), NN. NERVI (närvid) M. - MUSCULUS (lihas), MM. - MUSCULI (lihased) DEX./DX. DEXTER, DEXTRA, DEXTRUM (parempoolne, parem) SIN. - SINISTER, SINISTRA, SINISTRUM (vasakpoolne, vasak) Vaba ülajäseme osad: 1) Õlavars - BRACHIUM 2) Küünarvars - ANTEBRACHIUM
Hall ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. caesia) – kasvab Kaljumäestiku põhjaosas, kahe eelmise teisendi vahepealsete tunnustega. Neist Eestis on enamlevinud sinihall ebatsuuga, kasvab 30-36 m kõrguseks. Oma kodumaal on eriti kiirekasvuline roheline ebatsuuga - nimetatakse gigandiks. Suurimate puude kõrgus ulatub 117 m, (vanus 1400 a, tüve maht 250 m3). Juurestik on plastiline - kaljustel muldadel pindmine, sügava põhjavee korral tungib ka juurestik sügavale. Kõrget põhjavett ei talu. Võib kannatada hiliskülmakahjustuste all, aga üldiselt talvekindel. Harilik ebatsuuga õitseb mais. Seemned valmivad sept.-okt. Noores eas on aeglasekasvuline, hiljem kasv oluliselt kiireneb. Kasvatamisel on probleemiks istutusjärgsel perioodil ulukikahjustuste suur oht (metskitsed)
kõlas see 'Mennefer' - selle moondumisel on tekkinud Memphise nimi) ja ehitis oli algselt 52,5 meetrit kõrge. Praegu on sellest järel 12 meetri kõrgused varemed, mille keskel asetseb kivivaraste tekitatud kraater. Sisekambrid on säilinud, aga seda suuresti tänu ühele prantsuse arheoloogilisele missioonile, mille raames taastati fragmentidest algsed seinad. Püramiidi ehitamisel kasutati väikesi lubjakivitükke, mis ühendati savimördiga. Pindmine, peenest valgest lubjakivist kiht on säilinud ainult allosas. Ehitise juurde kuulusid ka tähelepanuväärsed kujud, mis ilmselt pidid kujutama Egiptuse vaenlasi, alistatuna, käed selja taha seotud. Põhiplaan sarnaneb Teti püramiidiga: koridor viib eeskotta, kust pääseb hauakambrisse ja lisaruumi kolme niiga. Hauakambrist leiti sarkofaag, roosast graniidist kanoopiline kirst kolme anumaga, osa muumiast, punakast puust vasaku jala sandaal, tükk linast riiet ja väike ränikivist nuga
kuumutamisel kuni 200o 15%, kuni 300o 40% ja kuni 550o 90%. Temperatuuri määramiseks kasutatakse kuumutamis ahjudes termomeetreid või püromeetreid. Termilise töötlemise näited Meislid peavad kannatama lööke, olema sitked ja säilitama kõva lõike tera. Puurid süsinikust puure karastatkse 780-800o ja jahutatakse esmalt vees ja seejärel õlis. Termogeemiline töötlemine Rikastatakse detaili pinna kihti mõndade keemiliste elementidega. Pindmine kiht muutub kõvaks ja kulumiskindlaks samuti korrosioonikindlamaks. Tsementiitimine Ta rikastatakse kuni 0.25% süsiniku sisaldusega teras detailide pinnakihti süsinikuga 0.25 0.5 mm sügavuselt. Nitreerimine Nitreerimine rikastatkse teras detailide väliskihti lämmastikuga 0.25 0.65mm sügavuselt. Tsüaanimine Rikastatkse teras detailide pinnakihti 0.15 0.35mm sügavuselt süsiniku ja lämmastikuga. Värvilised metallid ja nende sulamid
Potensiaalse energia ja vee hüdrostaatilise surve summa - Mis juhtub intensiivse pumpamise tagajärjel puurkaevust põhjavee tasemega? Mageda põhjavee tase langeb ja soolase põhjavee tase tõuseb - Mis iseloomustab karsti kui nähtust? Karstunud kivimid Tektoonilised lõhed/poorid Vest st piisavalt sademeid Hõre hüdrograafiline võrk Paks aeratsioonivöö - Nimeta karsti vorme Pindmine Süva Avatud Suletud - Millised kivimtüübiga on karstinähtus seotud? settekivimiga - Millistel tingimustel toimuvad maalibisemised ja varingud? Kui kivimkihid on nõlva suunas kaldu Kui kergestideformeeruvad setted lamavad monoliitsete kivimite all Kui vett mitteläbilaskvad setted (nt savi) lamavad vett läbilaskvate setete (nt liiv) all - Mis on soliflukatsioon? Maavool Järved ja sood
Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon. 6 Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku. Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem. Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral. Poorsus On kivimi või sette omadus hoida vett. Poorsus võib olla üle 50% kivimi või sette mahust. Kivis või settes on osakeste vahel tühikud, mis võivad veega täituda. · Aeratsioonivöönd - maapinna osa, kus lõhesid ja poore täidab nii õhk kui ka vesi.
maapinnale; - intensiivse soostumise tulemusena tekkinud AO horisont; - levik peamiselt Lõuna- ja Kagu-Eestis. Rohumaadel jussheina kkt., Eesti halvimad mullad. MKT: mustika-karusambla männikud, III-IV boniteet a) Leetunud gleimullad LkG b) Turvastunud leedemullad LG1 Soomullad 23,2% Eestimaast (920000 ha) alaliselt liigniisked alad (esmane põhjus), pinnal > 30 cm turvast; - mineraalainete sisaldus < 50%; - soomullaks on turbamassi pindmine kiht; - põllu- või metsamaj. seisuk. - soometsad, -karjamaad, -põllud; - veega toitumise tüüp: survelise põhjaveega, üleujutusveega, atmosfäärse toitumisega; 1) Madalsood - M 13,8% (harit. 84000 ha e. 8%) 2) Siirdesood - S (3,7%) 3) Rabad - R (5,7%) Turba lagunemisastme määramine: 1) halvasti lagunenud < 20%; 2) keskm. lag 20-40%; 3) hästi lag. > 40%. Turba liik: määratakse taimejäänuste järgi - tarnaturvas, pillirooturvas, turbasamblaturvas jne.
summa. Biosfääris toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine. Biosfäär hõlmab atmosfääri alumist osa (kuni 25 km kõrguseni, osoonikihini; Päikese ultraviolettkiirgus ei lase organismidel atmosfääris kõrgemale levida; õhkkeskkonda kasutatakse ainult liikumisel või toiduotsingutel), kogu hüdrosfääri (kuni 11 km sügavuseni; organismid elavad veekogudes eri sügavustes ja erineva soolsusega keskkonnas vastavalt oma nõudlusele ja kohandumusele) ning litosfääri (maakoore pindmine kiht kuni 3 km; mida sügavam, seda vähem organisme). *Biosfääri iseloomustab organismide kogumass ehk biomass (2,4*1012 tonni). Kuigi elusaine moodustab biosfääri kõige väiksema osa, tingib ta kõige rohkem muutusi biosfääris tervikuna. *Biosfäär jaguneb bioomideks (ühetüübilised ökosüsteemid kogu Maal, iseloomustavad ühesugused tingimused ja elustik; rohtlabioom, kõrbebioom, tundrabioom Ökoloogilised globaalprobleemid 1
Uni on organismi jaoks aktiivne, mitte passiivne protsess, nagu pikka aega arvati. Une ajal muutub aktiivseks osa aju piirkondi, mis omakorda lülitavad sisse elutähtsate hormoonide tootmisprotsessid. Evolutsiooni käigus on inimesel välja kujunenud ööpäevane une ja ärkveloleku rütm. Uneaeg koosneb omakorda perioodiliselt korduvatest, kuid proportsioonilt muutuvatest unetsüklitest. Unetsükkel jaotub järgmiselt: pindmine uni, süvauni ja unenägude uni. Õhtupoole ööd on ülekaalus süvauni ja hommikupoole ööd seevastu on ülekaalus unenägude uni. Süvauni on vajalik organismi füüsiliseks taastumiseks kuni rakulise tasemeni, unenägude perioodil korrastub ja taastub aga inimese vaimne ja emotsionaalne tasakaal. Suguhormoonid (östrogeen, progesteroon, testosteroon) aktiveerivad käbinääret, mis toodab melatoniini, mis on oluline unehormoon. Süvaune ajal suureneb testosterooni ja ajuripatsis toodetava
Nimmepõimiku suuremad närvid on reienärv ja toppenärv. 168. Ristluupõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad: Ristluupõimik on põimikutest kõige võimsam. See moodustub viimase nimmenärvi ja nelja ülemise ristluunärvi kõhtmistest harudest. Ta innerveerib vaagnapõhja lihaseid, reie tagakülje lihaseid, sääre ja jala lihaseid. Ristluupõimiku suuremad närvid on ülemine ja alumine tuharanärv, istmikunärv, sääreluunärv, ühispindluunärv (jaguneb kaheks: pindmine ja süva pindluunärv). 169. Nimeta peaajunärvid, nende iseloom, ülesanded: 1) I peaajunärv ehk haistmisnärv (sensoorne) juhib haistmisärritust peaajju. Aksonid suunduvad peaaju hipokambikääru konksu. 2) II peaajunärv ehk nägemisnärv (sensoorne) juhib nägemisärritust peaajju. Närvikiud kulgevad peaaju kuklasagara koorde - nägemisanalüsaatori tsentraalsesse ossa. 3) III peaajunärv ehk silmaliigutajanärv (motoorne, sisaldab parasümpaatilisi kiude)
80 c. Ariidsetel aladel võivad aga puude juured ulatuda rohkem kui 10 m sügavusele. Sageli arvatakse, et puittaimede juurestik on umbes sama suure ulatusega nagu puu võra, kuid tegelikult võib juurestiku ulatus ületada võra läbimõõtu mitu korda. Juurestiku suuruse määrab mulla viljakus ja niiskusrežiim ning juurestiku levimise ulatus on ka liigiomane tunnus. Sügavale mulda tungiv juurestik on koduamisetest puuliikidest harilikul tammel, pärnal, vahtral, jalakal ja männil, pindmine juurestik agaharilikul kuusel ja haaval, aru- ja sookasel. Puittaimede juurtel on täita mitu funktsiooni. Kuna puittaimed kasvavad erinevates mullatingimustes, on neil sõltuvalt liigist ka erinevad juurestikutüübid. Puid, mis kasvavad kuivadel toitainetevaestel muldadel, iseloomustab hästiarenenud sammasjuurestik – peajuur tungib sügavale, et varustada taime sügavamalt saadava vee ja mineraalainetega. Peajuurest
ainult piiratud kontekstis ja ülesannete korral Keerukama materjali meeldejätmine · Eelnevas kirjeldatud strateegiad · Varasemate teadmiste aktiveerimine. Igas vanuses olemas teatud teemakohased eelteadmised · Juhendatud küsitlemine (küsimused, mis panevad mõtlema, arutlema) Õpilaste endi küsimused, nt töö paarides Otsesed teksti puudutavad küsimused Järeldust nõudvad küsimused · Sügav infotöötlus (rõhuasetus tähendusel) vs pindmine infotöötlus (rõhuasetus otseselt tekstil) Meenutamine (reprodutseerimine, õpitu kasutamine) · Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip: salvestamise ja meenutamise edukus on seotud · Meenutamise edukust saab tõsta, kui meenutamise tingimused viia sarnaseks meeldejätmise tingimustele (olukord, meeleolu) · Meenutamine on aktiivne konstreerimine (rekonstrueerimine) (nt Bartletti katsed, 1932) Meenutamist soodustavad tingimused
efektiivsemad kui pindmised. Kuna stimuleeritakse uue kollageeni moodustumist, siis paranevad naha tekstuur, pingsus ja värvitoon. Keskmisi koorimisi teostab arst ning neid võib korrata umbes kuuajaliste intervallidega. Parimate tulemuste saamiseks on vajalikud korduvad protseduurid ning kombineerimine teiste paiksete ravivahendite või protseduuridega. · Mikrodermabrasioon Mikrodermabrasioon on ohutu ja lihtne pindmine kosmeetiline protseduur, mille käigus väikesed osakesed (alumiiniumoksiidi kristallid või teised abrasiivsed ained) spetsiaalse aparaadi abil nagu "hõõruvad liivapaberiga" vastu nahka, eemaldades järk- järgult armistunud ja ebaühtlase tooniga marrasknahka. Vajalikud on korduvad protseduurid, kuid tulemusi võib saavutada ka vanade armide puhul. Paremad tulemused saadakse kombinatsioonis tretinoiiniga. · Laserravi
BIOLOOGIA FOTOSÜNTEES 6CO2 + 12H2O C6H12O6 + 6H2O +6O2 /Vesi tekib reaktsiooni tulemusena, erilist tähtsust pole.. Klorofüll- roheline pigment, mis suudab valgust salvestada. Paikneb taimeraku kloroplastides. Fotosüntees- Protsess, mille käigus süsinikdioksiid muudetakse orgaanilisteks ühenditeks, eelkõige süsivesikuteks kasutades selleks valgusenergia. Fotosüntees on maksimaalse efektiivsusega vaögus spektri punases või violetses osas. FOTOSÜNTEES KOOSNEB KAHEST ETAPIST 1) Valgusstaadium- Fotosünteesi valgust vajav etapp. Õpikust lk 18, osa 3.4 Toimub- kloroplastide sisemembraanis. Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste pigmentidega fotosüsteeme. Fotosüsteem II pigmendid teostavad vee lagundamist valguse mõjul/ fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP sünteesi. 2H2O 4H+ + 4e- + O2 Fotosüsteem I pigmendid (osalevad NADPH2 moodustamisel) paigutavad vesinikud vesinikukandjale. NADP + 2e- + 2H NADPH2 2) Pimedusst...
vajub jälle sügavamale...selline protsess jätkub kuni kogu vesi on ühtlustunud. Kui väljas on -4 kraadi, siis veekiht on +3 kraadi. Vesi jahtub null kraadini ning jäätub. Pinnale tekkiv jää on veest kergem ja püsib. Jää ei lase külmal edasi tungida ning tänu sellele saavad organismid vees edasi elada. Vee külmumist takistab ka soolsus. Normaalne soolsus on 35 promilli. Sellisel juhul hakkab vesi külmuma -2 C° juures. Ka tuuled takistavad jäätumist. Pindmine veekiht vajub allapoole, kuid ei jõua põhja ja vesi jäätub umbes meetrises ulatuses. Vee tihedusest sõltub organismide ujuvus. Erikaal väikestel organismidel on võrdne veega, seega ei pea organismid vees ületama gravitatsioonijõudusid. Vesikeskkond on õhukeskkonnast viskoossem umbes 100 korda, see tähendab, et vees liikudes tuleb ületada palju suuremaid takistusi kui õhus. Temperatuuri tõustes viskoossus väheneb. Näiteks vesikirbule mõjub
Jahutamiseks võib kannatanu asetada ka vanni või veekogusse, kuid mitte kauemaks kui 20 minutiks. Jahutamise järel tuleb põletus katta sidemega või puhta linaga. Jahutamise eesmärk on vaigistada valu, vähendada närvide, veresoonte ja lümfisoonte kahjustust ning taastada vereringe. 2. Paku kannatanule juua! 3. Hoolitse põletushaava eest. Väga tähtis on hoida haav puhtana. Kui põlenud nahk punetab, kuid tundlikkus (valulikkus), niiskus ja karvkate on säilinud, siis on põletus pindmine. Selline põletus kaetakse pärast veega jahutamist Prontosan® geeliga, mis takistab turse tekkimist, hoiab haava niiskena ning väldib põletuspinna saastumist mikroobidega. Väiksema põletuse võib jätta sidumata ja kanda Prontosan® geeli päeva jooksul nahale mitmeid kordi vastavalt vajadusele. Geeli võib panna nii I astme (punetus, valu) kui II astme (villid) põletuspindadele. Samad nõuanded kehtivad päikesepõletuse korral. 4. Ära tee kahju!
kemikaalid. Tunnused: Valget või musta värvi kärbunud kude, suured vedelikuga täidetud villid, punetav kuiv nahk, põlenud karvad. Põletuse hindamine: Teadvus, hingamisteed ja hingamine, põletuse asukoht, põletuse sügavus, põletuse anamnees: millal, kui kaua; põletuse põhjustaja: leek, elekter, vedelik, tahke ese jm, kaasnevad traumad. Tegutsemisjuhend: Eemalda riided põletuse kohalt. Jahuta kiiresti nahka külma veega. Isegi lühikese viivitamise tulemus on see, et pindmine põletus muutub sügavamaks. Ära pane suurele põletusele midagi peale (õli, või, aaloe, salv, kreem, …..) Peale võib panna – Burn-shield, Burn-Relief spetsiaalseid põletusgeele. Ära pane Panthenoli esimese 24 tunni 6 jooksul. Kutsu 112. Teiseks tuleb vältida haava saastumist. Haavale ei ole soovitav panna
kaasneks elektrivoolu teke. Elektrokeemiline korrosioon toimub vettsisaldavas keskkonnas ja sulaelektrolüütides. Korrosiooni põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdilahuste kokkupuutepinnal. Elektrokeemilise korrosiooni tõttu hävinevad metallid merevees, hapete, aluste ja soolade lahustes, sulasoolades, niiskes õhus ja pinnases uitvoolude osavõtul. Elektrokeemilise korrosiooni kaitse viisideks on: 1. pindmine 2. kaitsemäärded 3. polarisatsioon 4. korrosiooninhibiitorid 5. vastava keskkonna loomine. 22 Gaasikorrosiooni korral kattub metallipind enamasti korrosioonisaaduste kihiga, mis ei lase oksüdeerijat metalli pinnale ja korrosioon aeglustub. Kaitsetoime on ainult nendel kihtidel, mis katavad metalli ühtlaselt ja tihedalt. Gaasikorrosiooni kaitseks kasutatakse: 1. legeerimist 2. kaitsepindmist 3
Puurkaev Veehaare-ehitis vee võtmiseks veekogust või põhjaveekihist Kanalisatsioon-ehitiste või seadmete süsteem heitvee ja reovee kogumiseks või suublasse juhtimiseks Vee erikasutus-on vee kasutamine veekogu või põhjaveekihi seisundit mõjutavate ainete, ehitiste või tehnovahenditega vastavalt käesoleva seaduse §-le 8. Karstiala-karsti (karstilehtrid, -nõod, -järved, -koopad, -jõed) leviku piirkond, kus puudub ajutiselt või alaliselt sademevee pindmine äravool vooluveekogusse; Dispergent- pindaktiivsete ainete segu, mida kasutatakse naftareostuse tõrjel orgaanilise lahusti koosseisus nafta merevees lahustamise tõhustamiseks, et vähendada nafta ja vee vahelise piirpinna pinevust Üleujutus-on harilikult veega katmata maa-ala ajutine kattumine veega, kaasa arvatud selline üleujutus, mis on põhjustatud veekogu veetaseme tõusust. Üleujutuseks ei peeta kanalisatsioonisüsteemidest põhjustatud üleujutust
Kofeiin stimuleerib vereringet, normaliseerib lümfivoolu, aktiviseerib rasvade lagunemist, mis on oluline tselluliidi ja liigse kaalu puhul, väljub endorfiin, mis tekitab mõnutunde. Sokolaad stimuleerib serotoniini sünteesi, mis tõstab elutoonust ja takistab depressiooni teket. Sobib: · Südamehaigused · stress · kuiv nahk · rasvane ja poorne nahk · halb tuju Lümfimassaaz ehk manuaalne lümfidrenaaz on nahka ja nahaaluseid kudesid mõjutav pindmine massaaz, mis stimuleerib lümfivedeliku voolu ja ergutab jääkainete eemaldamist kehast, lõdvestab ja leevendab lihaspingeid, mõjub hästi tursete, vereringehäirete ja ainevahetushaiguste puhul. Lümfimassaazi kasutatakse näiteks alajäsemete veenilaiendite, lümfiteede ahenemisest tingitud tursete, rasedusaegsete tursete leevendamiseks, samuti ulatuslike operatsioonide (sh kasvajate) ja traumajärgsel perioodil. Lümfi pumbatakse kätega selle liikumise suunas. Pumpamist alustatakse
kraadini, keskosas 5-7 kraadini, Põhjalahes 1-3 kraadi. Sügavamal temperatuur langeb, saavutades miinimumi (3-2 kraadi) homohaliinse ja heterohaliinse kihi piiril (üleminekukihis). Suvel on üpinnatemperatuur lõuna- ja keskosas 16-17 kraadi,l põhjapoolsetes osades aga 13-15 kraadi. Läänemere keskosa idaranniku lähedal on pindmiste veekihtide temperatuur 2-3 kraadi võrra kõrgem kui läänerannikul. See on tingitud suvistest valdavatest läänetuultest, mille mõjul pindmine soojenenud vesi kandub ida suuna, samuti ka asjaolust, et piki Rootsi idarannikut kulgeb Põhjalahest tulev külm hoovus. Sügisel on pinnatemperatuur Läänemere lõunaosas umbes 9 kraadi, põhjaosas-Soome lahe ja Põhjalahe suudmes vastavalr 6 ja 7 kraadi. Talviste madalate temperatuuride tõttu kattub Läänemeri väiksemas või suuremas ulatuses jääga. Uurimused on näidanud, et selle veekogu jääolusid ja jäätumise ulatust ei ole otstarbekas iseloomustada keskmiste näitajatega. 4
Põhjaosa suured hajali paiknevad voored (Koimula, Laiuse, Kallivere) koosnevad tuumikus kruusast ja liivast ning on kaetud 10-15 m paksuse moreenkattega. Lõunaosa kitsamaid voori (Raigastvere, Saadjärve, Vasula) moodustavadki moreenid. Põhjaosas on moreeni põhimass valdavalt hall jämedateraline karbonaatne liivsavi, lõunaosas enamasti punakaspruun karbonaadivaesem saviliiv, pärit ilmselt peamiselt Devoni kivimeist. Moreenide pindmine osa on saviliivane, sügavamal liivsavine (Arold 2008). 3.3. Voored A.-M. Rõugu (1974) uurimuste järgi on tüüpilised voored kummulipööratud lusika kahaga sarnanevad kõrgendikud ja kumeralaelised ovaalsed künnised, mille liustikupoolne nõlv on järsem ja kõrgem kui distaalne nõlv. Ristläbilõikes võivad voored olla nii sümmeetrilised kui 4 ka ebasümmeetrilised. Nõlvad on enamasti kumernõgusad ja suhteliselt lauged (5-7°). Voorte
Näiteks. Niidu eluta osa (muld, päikesevalgus, vesi, pinnase iseärasused jm.) ja seal esinevate elusolendite kooslused moodustavad koos niidu ökosüsteemi. Selles on niidu elus- ja eluta osa seotud toiduahelate ja aineringe kaudu ühtseks tervikuks. Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik. Biosfäär Biosfääriks nimetatakse Maa seda osa, mida asustavad elusorganismid. Biosfääris eristatakse 3 osa: 1. maismaa pindmine kiht, s.o. litosfääri ülemine osa. See on maapind ja mõnekümne cm paksune mullakiht. siin elab enamik organisme. 2. veekogud ehk hüdrosfäär Selle moodustavad mageda veega jõed, järved, tiigid, lombid ning soolase veega mered ja ookeanid. Veekogude elustik on kõige rikkalikum kaldapiirkonnas ja veekogude pindmises kihis, kus on valgust. 3. õhkkond, s.o. atmosfääri alumine osa.
laialehiseid puuliike (tamm, saar jt). Eesti liigirikkamas koosluses Laelatul kasvab 20x20 cm ruudul püsivalt koos kasvamas kuni 42 liiki sõnajalg-, paljasseemne ja õistaimi. Metsadest tekkinud niitudel kasvab peale niidutaimede ka varjulembeseid metsataimi olenevalt metsatüübist, millest see välja on kujunenud. Niidukoosluste iseärasuseks on taimemassi koondumine rohustusse ja kamarasse. Rohustu moodustavad maapealsed rohttaimede osad, kamara maaaluste osade pindmine kiht koos uuenemispungade, juurte ja kuluga. Kamaras, kus elab hulgaliselt mullaorganisme, toimub intensiivne taimeosade lagunemine ning huumuse teke. Niidumuldadele on omane tugevam huumuse kogunemine võrreldes samades tingimustes olevate metsade või põllumuldadega. Niitudel elab rohkesti putukaid (kimalasi, liblikaid, mardikaid), närilisi (uruhiired) ning putuktoidulisi imetajaid (mutt, karihiired). Ka suurimetajaid (metskitsed, põdrad, rebased jt)
Kraadpäev - päevade arv * temperatuur üle läve (rohutirtsul 70 kr. päeva). Ekstreemumid: Vees - Pyralictum Occultum, optimum 105C0; Maismaal: California Death Valley's lehtede sise temp. 45C0. 3) pH: pH-st oleneb ainete liikuvus ja lahustuvus, määrab taimkatte tüübi. Enamasti pH < 3 ja > 9 on toksilised. Ekstreemumid: pH 2 - 3 - väävliallikate arhebakter Sulfolobus acidocaldarius; pH = 11 - soodajärves elav sinivetikas. 8. Muld - môiste, füüsikaline ehitus. Muld - maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja môjutavad organismid ning mida kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise saadused. Füüsikaline ehitus: 1) Tahke osa: mineraalne osa 50% (Masing 85-98%); orgaaniline osa 5% - 20% (harva); 2) Vedel osa: vesi keskmiselt 40%; 3) Gaasid: CO2 kuni 8%. 9. Mullakate - lähtekivim ja selle murenemine. Lähtekivim - kivim, millest on muld moodustunud. Lähtekivimi ja selles sisalduvate mineralide
antiseptivate kemikaalidega (näiteks polüetüleenglükool) ja puidu säilitustingimustega (ventileeritavad virnad, sadevete juurdepääsu vältimine jne). Juba tekkinud sügavat sinavust on praktiliselt võimatu kõrvaldada (pidades silmas vastuvõetavaid kulutusi). sügav sinavus (deep blue) – sinavus, mida pole võimalik eemaldada puidu pinna hööveldamisega. o pindsinavus (surface blue) – pindmine sinavus, ulatub vähem kui 2 mm sügavusele. Puitulagundavad seened korrosioonimädanik (hävib ligniin); variant 2a (sõelmädanik - OP, valge kiudmädanik – LP (white rot), ...) destruktsioonmädanik (hävib tselluloos); variant 2b ; pruun lõhemädanik ( brown rot) „Merullius lacrymans”; vajab puidu niiskust 25...30% ja temperatuuri 18...20 ºc;
liivakivid, katud ülem-devoni või kvaternaari setetega, kvaternaarihorisondi ja selle kihi vahel veepide puudub, paksus max 250m, toitealad Haanja, Otepää, Sakala ja Karula kõrgutsik. Kiht jookseb välja Võrtsjärve, Emajõkke. Oluline joogiveeallikas kogu Lõuna-Eestis, rauarikas vana nimi sellel kihil Tartu põhjaveekompleks. 64. Vooluvee geoloogiline tegevus. Voolava vee tegevuses võib eristada pindmist uuristust, joonelist uuristust ja vooluvete kuhjavat tegevust. Pindmine uuristus toimub vihmasadude, samuti lume või jää intensiivsel sulamisel 5 kallakutel, kus vesi valgub piki nõlva allapoole ja kannab kaasa peeneteralist materjali. Joonelise uuristuse puhul kaasneb lahtise materjali edasikandmine voolava vee poolt, kas veeretades või hõljudes. Vooluvete tegevus sõltub pinnavormidest. Suure kallakusega aladel uhuvad vooluveed tugevasti kivimeid ja viivad neid endaga kaasa.
GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. Litosfäär on maakera väline kivimiline kest. Toimuvad kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega-gaasivahetus ja energiavahetus atmosfääriga, evaporatsioon hüdrosfääriga. Litosfääri pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik. Pedosfäär ehk mullastik on maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfäär on biosfääri osa. Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee ehk seal toimub vee liikumine, millega seotult kulgevad ka teised aineringed nt gaasivahetus biosfääriga, aurumine ja sademete vahekord atmosfääriga. Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht. Atmosfäär paikneb litosfääri ja hüdrosfääri kohal. Siit
Veeaur tõuseb atmosfääri, jahtub ning muutub veetilkadeks või jääks, moodustades pilvi. Kui veepiisad vôi jääkristallid saavad küllalt suureks, langevad nad tagasi maa peale vihma või lumena. Maapinnale jôudnud veega võib juhtuda kaks asja. Osa vett imbub mulda ja imendub taimedesse või nõrgub allapoole põhjavee veehoidlasse. Ülejäänud vesi voolab ojadesse ja jõgedesse ning jõuab lõpuks ookeanidesse. Pindmine vesi aurustub ja alustab tsüklit uuesti. 11. Toiduahelad ja energiaülekanded. Kõik organismid Maal on omavahel seotud, ning toiduahelatesse kuuluvad kõik taimed, loomad, ning ka lagundajad. Toiduahelaid on kahte tüüpi- karjatusahel, ahel näeb välja selline: rohelised taimed - taimetoidulised loomad - kiskjad; ning teine tüüp on laguahelad: surnud orgaanilised materjalid - mikroorganismid. Toiduahela mõistmiseks on välja mõeldud erinevad moodused, nt toiduahela püramiid jne.
2) lähtekivim 3)kliima 4)reljeef 5)aeg- eestis noored mullad väga ajakulukas protsess on muldade teke 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullst alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini on kahemõõtmeline. Pedon on muldkattest reaalselt esinev mullasammas on kolmemõõteline Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda 4. Mulla tähtsus ja funktsioonid. 1) bioproduktsioon-toidu, sööda ja muu biomassi tootmine 2) keskkonna tasakaalu reguleerimine (ainete ja energiavarud, filtratsioon, puhverdamine ja muundumine, vee ja õhu kvaliteet) 3)bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ( elupaigad, liigi ja geenivaramu) 4) tooraine allikas (liiv, savi, kruus)
paiknevat lateraalseks e. Külgmiseks. Teiste struktuuride vahel olevat osa nim. intermediaalseks e. vahelmiseks. Transversaaltasandist lähtuvalt kraniaalne e.koljupoolne ja kaudaalne e. sabapoolne suund. Struktuuride asendi dorsaaltasandi suhtes määravad dorsaalne e.selgmine ja ventraalne e. kõhtmine suund. Kogu keha ulatuses on enam kasutatavaks suuna terminiteks keha välispinna suhtes eksternne e. välimine, internne e. sisemine, superfitsiaalne e. pindmine ja profundne e. süva. Jäsemete puhul kasutatakse proksimaalset e. kerele lähemal paiknevat ning distaalset e. kerest kaugemal , st. maapinnale lähemal asetsevat suunda. Eesjäseme tagapinda randmeliigesest allpool nim. palmaarseks e. pihkmiseks, tagajäseme tagapinda kannaliigesest allpool aga plantaarseks e. taldmiseks pinnaks. Kereõõnes paiknevatel organitel eristatakse välisseina poolset parietaalset e. seinmist ning keha välisseinast kaugemal vistseraalseks e. sisusmist pinda
Sokk on organismi ktiitiline seisund, millele on iseloomulik verevarustuse vähenemine kriitilise piirini, arteriaalse vererõhu langemine alla 60mmHg ning kudede hapnikuga varustuse ja hapnikutarbe mittevastavus, mis põhjustab rakkude hävimist Sokki põhjustab: Südametegevuse puudulikkus Perifeerste veresoonte laienemine Ringleva veremahu vähenemine e. hüpovoleemia Soki tundemärgid külm higi nõrk pulss kahvatu nahk sinakad huuled nõrkus, rahutus pindmine, kiire hingamine iiveldus, oksendamine, janu teadvusehäired, teadvusetus Mida teha soki ennetamiseks 1. Kindlustada elulised funktsioonid! 2. Sulge kõik välised verejooksud! 3. Võimalikult rohkem hapniku! 4. Kaitse termokahjustuste eest! 5. Ei anna süüa ega juua 6. Ära põhjusta valu! 7. Ära vaigista valu! 8. Ära transpordi ise traumapatsienti! 9. Sokiasend! 10. Rahu ja vaikust! ANAFÜLAKTILINE SOKK
e. Külgmiseks. Teiste struktuuride vahel olevat osa nim. intermediaalseks e. vahelmiseks. Transversaaltasandist lähtuvalt kraniaalne e.koljupoolne ja kaudaalne e. sabapoolne suund. Struktuuride asendi dorsaaltasandi suhtes määravad dorsaalne e.selgmine ja ventraalne e. kõhtmine suund. Kogu keha ulatuses on enam kasutatavaks suuna terminiteks keha välispinna suhtes eksternne e. välimine, internne e. sisemine, superfitsiaalne e. pindmine ja profundne e. süva. Jäsemete puhul kasutatakse proksimaalset e. kerele lähemal paiknevat ning distaalset e. kerest kaugemal , st. maapinnale lähemal asetsevat suunda. Eesjäseme tagapinda randmeliigesest allpool nim. palmaarseks e. pihkmiseks, tagajäseme tagapinda kannaliigesest allpool aga plantaarseks e. taldmiseks pinnaks. Kereõõnes paiknevatel organitel eristatakse välisseina poolset parietaalset e. seinmist ning keha välisseinast kaugemal vistseraalseks e
1...1.2 m sügavustena; 2. mõne kuu pärast kraavivõrku tihendatakse ja süvendatakse varem kaevatud kraavid 1.4...1.5 m sügavusteks, 3. hiljem kaevatakse lõpliku sügavuseni (1.7...1.8 m). 8 Kraavide põhjalaiuseks jääb tavaliselt 0.3 m ja nõlvusteguriks 0.25...0.3. Aeg kahe kaevamise vahel võib olla kuni pool aastat (kuni 1 aasta). Pärast kraavide rajamist ehitatakse tee- ja otsadreenid, puhastatakse tootmisväljad puittaimestikust, juuritakse, purustatakse pindmine kiht, profileeritakse tootmisväljad ja ehitatakse teed. Kokku kestab raba väljaehitamine 3 aastat, raskesti kuivendatavates rabades 4...5 aastat. Vastavalt soopinna mahatöötamisele tuleb kraave süvendada ja otsadreene sügavamale asetada. Viimane on küllaltki tülikas operatsioon. Enamuses tehakse käsitsi. On püütud ka mehhaniseerida. Plasttorude korral on võimalik neid välja tõmmata (6 m pikkused 110 mm plasttorud on siledad, tugevad korduvalt kasutatavad, otstes pressitud restid)
vaagnavaheseks e. vaagnadiafragmaks. *Urogenitaaldiafragma paikneb häbemeluude alumiste harude ja istmikuluude harude vahel. Tema aluseks on paariline süva lahkliharistilihas ja kusitisulgur, mida ülevalt ja alt katab sidekirme. Pindmiste lihaste hulka kuuluvad: istmiku-korgaskehalihas (soodustab mehel uriini ja sperma väljajuhtimist kusitist, naisel ahendab tuppe); sibulakäsnkehalihas (surub kinni mehel sugutiveenid, naisel kõdistiveenid, soodustab erektsiooni); pindmine lahkliha- ristilihas. Urogenitaaldiafragmat läbivad mehel kusiti membraanosa, naisel - kusiti ja tupp. *Vaagnadiafragma võtab enda alla suurema, tagumise osa vaagnaväljapääsus. Teda moodustavad päraku tõsturlihas ja õndralihas ning neid katvad sidekirmed. Sellel diafragmal on allapoole pööratud kupli kuju. Kummalgi pool vaagnadiafragma ja istmikuköbru vahel olevat süvendit nim. istmikuluu-pärasoole auguks; see on täidetud rasvkoega, milles kulgevad veresooned ja närvid
päeva). Ekstreemumid: Vees Pyralictum Occultum, optimum 105 C0; Maismaal: California Death Valley's lehtede sisetemp. 45C0. pH: pH-st oleneb ainete liikuvus ja lahustuvus, määrab taimkatte tüübi. Enamasti pH < 3 ja > 9 on toksilised. Ekstreemumid: pH =2 3 väävliallikate arhebakter Sulfolobus acidocaldarius; pH = 11 soodajärves elav sinivetikas. 8. Muld mõiste, füüsikaline ehitus. Muld maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ning mida kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise saadused. Füüsikaline ehitus: 1. Tahke osa: mineraalne osa 50% (Masing 85-98%); orgaaniline osa 5% - 20% (harva); 2. Vedel osa: vesi keskmiselt 40%; 3. Gaasid: CO2 kuni 8%. 9. Mullakate lähtekivim ja selle murenemine. Lähtekivim kivim, millest on muld moodustunud. Lähtekivimi ja selles sisalduvate
halvastipäevituvatel inimestel. Basaalrakuline vähkkasvaja areneb väga aeglaselt. Algstaadiumis tekib näole paari millimeetri suurune nahasõlmeke, kus suurendusklaasi abil võib näha veresoonepõimikuid. Aastatega sõlmeke suureneb ja tema keskosa langeb sisse, moodustades hilisemas faasis kraatri. Nahal võib aastaid olla ka ketendav, selgete piirideta ala, millest hiljem areneb armkude meenutav tihend. Selle järel hakkab kujunema pindmine haavandumine. ( Labotkin 2004.) Lamerakuline vähkkasvaja (LRV) saab alguse naha epidermise keratotsüütidest (rakud, mis toodavad valku, keratiini) ja on pahaloomuline kasvaja nahal ning limaskestadel, võib tekkida ka keelele ja välissuguelunditele (Bogovski jt 1989). Vähist ohustatud gruppideks on 65-70 aastased, heledanahalised, sagedasti päikesekäes viibijad ning nooruses päikesepõletusi saanud inimesed.
2.Haudumine (tekib lumekooriku all; taimed kasutavad hingamiseks ära varuained ja jäävad nõrgaks, samuti võimsa kasvuga taimed, nt. varajane külv; aitab niitmine, samuti loomadel süüa laskmine) 3.Vettimine (sula-või vihmavate kogunemine madalamatesse kohtadesse, vesi tuleb juhtida mujale) 4.Jääkoorik (kooriku serv lõikab taime katki) 5.Külmakegitus (esineb peamiselt varakevadel, kui mulla pindmine kiht korduvalt külmub ja jälle üles sulab. Külmudes muld paisub, kerkib koos taimedega üles ja rebib juured lahti; aitab rullimine) 6.Lumiseen (levib põllul kolletena, hävitades tihti kõik taimed) 17.Teraviljade koristusviisid Teravilja koristamine ·Iga sordi optimaalne koristusaeg kestab 7...10 päeva ·Koristamise kulg oleneb ilmastikust ning kombainide, veokite, kuivatite jne. olemasolust. ·Koristamiseks optimaalne aeg kui terade niiskusesisaldus 18...20% Koristusviisid 1
2) Lasuvustihedus 3) Mulla happelisus 4) Mulla struktuur Mis on vajalik, et struktuursus tekiks? On vaja et: 1) mullas oleks piisavas koguses kive, savi ja kolloidosakesi 2) mullas oleks piisavalt kahe- ja kolmevalentseid katioone 3) mullas oleks piisavalt huumust Mullaprofiili ehitusest NB! Mulla geneetilisi horisonte tähistatakse kokkoleppeliselt ladina suurte tähtedega, millele lisatakse numbrilisi ja tähelisi indekseid. Metsakõdu O Huumushorisont A Turvase pindmine horisont T Toorhuumuslik horisont AT Väljauhtehorisondid ehk elluviaalsed horisondid E Lessiveerunud horisont EL Sisseuhtehorisondid ehk illuviaalsed horisondid B Automorfse rauarikas horisont (omane näivleetunud muldadele) Baf Metamorfne sisseuhtehorisont (omane Kesk-Eesti leostunud ja Lõuna-Eesti rähkmuldadele) Bm Tekstuurne sisseuhtehorisont (omane lessiveerunud muldadele) Bt Lähtekivim C Aluspõhi D Gleihorisont G Huumus-raua illuviaalhorisont - Bhf
Metastaasid lümfogeenselt Diagnoos: 1. kaebused, 2. endoskoopia biopsiaga, 3. piltdiagnostika Rö, KT, MRT Ravi: 1. kirurgia ja proteseerimine, 2. kiiritus Söögitoru kontrasteerimine Söögitoru patoloogiad Gastriit (äge ja krooniline) Äge gastriit Põhjused: peamiselt eksogeensed: liigsöömine, põletikuvastased ravimid (ASA), riknenud toiduained, alkohol, toksiinid trauma, shokk, operatsioonijärgne seisund Patogenees: mao limaskesta pindmine kahjustus kuni erosioonideni Kliinik: isutus, iiveldus, oksendamine, röhayised, rõhumine ülakõhus, ebameeldiv maitse jne Diagnoos: kaebused, endoskoopia, histoloogia Ravi: põhjuste kõrvaldamine, antatsiidid Profülaktika: põhjuste vältimine Krooniline gastriit (1) Mitu klassifikatsiooni, jaotatakse: A-tüüp e. autoimmuunne gastriit, mis lokaliseerub mao korpuse osas. Põhjust ei teata. Patogenees: autoantikehad parietaalrakkude hävimine
Näiteks. Niidu eluta osa (muld, päikesevalgus, vesi, pinnase iseärasused jm.) ja seal esinevate elusolendite kooslused moodustavad koos niidu ökosüsteemi. Selles on niidu elus- ja eluta osa seotud toiduahelate ja aineringe kaudu ühtseks tervikuks. Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik. Biosfäär Biosfääriks nimetatakse Maa seda osa, mida asustavad elusorganismid. Biosfääris eristatakse 3 osa: 1. maismaa pindmine kiht, s.o. litosfääri ülemine osa. See on maapind ja mõnekümne cm paksune mullakiht. siin elab enamik organisme. 2. veekogud ehk hüdrosfäär Selle moodustavad mageda veega jõed, järved, tiigid, lombid ning soolase veega mered ja ookeanid. Veekogude elustik on kõige rikkalikum kaldapiirkonnas ja veekogude pindmises kihis, kus on valgust. 3. õhkkond, s.o. atmosfääri alumine osa.
MAAPINNAST KÕRGEMALE NII TULEB JALGADES OLEV VERI KAITSMA ELUTÄHTSAID ORGANEID MAHAJAHTUMISE VÄLTIMISEKS KATA KANNATANU SOOJALT 3.1. SISEMINE VEREJOOKS Võib tekkida- murdunud luu kildudest lihaste vahele, vigastatud elunditest kehaõõnde. Verd ei näe (nn. sinikad on ka sisemise verejooksu tunnused, tursed) Teen järeldused kannatanu seisundist 3.2. NINAVEREJOOKS Ninast hakkab verd jooksma kaunis kergesti kuna ninas on äärmiselt tihe pindmine veresoonte võrgustik. Põhjuseks võib olla: nuuskamine kõrge vererõhk ninatrauma Teie: pange kannatanu istuma, pea ettepoole kallutatud suruge sõrmedega kinni ninatiivad pange külm mähis otsmiku ja kukla piirkonda paluge kannatanul hingata läbi suu NB! Keelatud on pead tahapoole kallutada. Nii valgub veri neelu ja neelu kaudu makku ning mõne aja pärast oksendab kannatanu iseenda ja teiste jahmatuseks suure hulga kohvipaksu sarnast sodi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
