PEDOSFÄÄR -mullakiht, mis ümbritesb Maad. · Muldade koostise kujunemine: Muld - maakoore pindmine kobe kiht, mis tekib elus ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muldade koostis: Vedel - mullavesi Tahke - orgaaniline / mineraalne Gaasiline - mullaõhk · Muldade kujunemine: 1. murenemine - lähtekivimi lagunemine peenemateks osadeks. lähtekivim-pinnas millele muld tekib. # füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub soojuspaisumise tulemusena. nt: kõrbetes, kõrgetes mägedes.
1) Kas õigel ajal või õigeaegselt? õigel ajal 2) Kas võib kasutada väljendit seaduse projekt? Soovitatakse vältida 3) Kas võib kasutada vabandame ebameeldivuste tekitamise pärast? .Jah võib 4) Kas võib öelda: see valik on öko? Õige on see valik on ökoloogiline. 5) Mitu ülekantud tähendust leiate sõna muld kohta? Too näited. a. elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel kujunenud maakoore pindmine kobe kiht b. maa, maapinna, mullapõue jms. kohta, hrl. kodupinna, surma v. matmisega seoses c. väga vana inimene, rauk
● Vältida verega kokkupuudet. ● Tugevasti määrdunud marrastus uhutakse puhtaks külma voolava veega, siis tupsutatakse vigastatud nahka desinfitseeriva lahusega (piiritus, briljantroheline jne.) ● Kui marrastus ei veritse, pole teda vaja siduda. ● Marrastuste määrimine joodiga aeglustab paranemist, allergia võimalus. ● Ei kasutata pulbrit, kuna paksu kooriku all on hea bakteritel paljuneda. VÄIKE HAAV 1 – 1,5 cm pindmine haav ei vaja õmblemist. Võib saada lohakal tegutsemisel mistahes terariistaga ● Kasuta kaitsevahendeid (kindad, kilekotid vms.) ● Väldi verega kokkupuudet ● Lase haaval pisut aega veritseda, soodustades seda - aseta vigastatud koht jaheda voolava vee alla Puhasta haav desifitseeriva vahendiga ● Väikesest haavast lõpeb verejooks tavaliselt iseenesest
Eesmine rühm: a) Ruutsissepööraja (süva kiht) - Algab: küünarluult. Kinnitub: kodarluule. b) Pikk pöidlapainutaja (süva kiht) - Algab: kodarluu eesmiselt pinnalt ja luudevaheliselt membraanilt. Kinnitub: pöidla distaalse faalanksi põhimikule. c) Süva sõrmedepainutaja (süva kiht) - Algab: küünarluu eesmiselt pinnalt ja luudevaheliselt membraanilt. Kinnitub: nelja kõõluse abil 2.-5. sõrme distaalse faalanksi põhimikule. d) Pindmine sõrmedepainutaja (süva kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt ja küünarvarre luudelt. Kinnitub: nelja kõõluse abil 2.-5. sõrme kesksete faalanksite põhimikule. e) Ümarsissepööraja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: kodarluu keskosale. f) Kodarmine randmepainutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: 2. kämblaluu põhimikule.
Lihaskudet on kolme liiki: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. d) Närvikude - koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest. Vastuseks ärritajale lähevad neuronid erutusseisundisse ja annavad erutuse närviimpulssidena edasi. Neurogliiarakud täidavad tugi-, toite- ja kaitsefunktsiooni. 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis: Epiteelkoe lligid: a) Katteepiteelkude - naha pindmine kiht (epidermis) ja siseelundite pindmine kiht (sooleepiteel, hingamiselundite epiteel, neerutorukeste pindmine kiht). b) Näärmeepiteel - kõik keha näärmed (higinääre). c) Sensoorneepiteel ehk tundeepiteel - haistmisepiteel nina limaskestal. Sidekoe liigid: d) Veri - veresoontes. e) Lümf - lümfisõlmedes. f) Retikulaarne sidekude - luuüdis, lümfisõlmes, põrnas. g) Rasvkude - nahaaluskoes ja rasvikutes.
LIIVAKIVI MOREEN Põhjavee kujunemine Põhjavee tase kuival perioodil Kaev Veetase jões Veetase Veetase maapinnas kaevus Põhjavee tase kuival perioodil Kaev Veetase jões Veetase Veetase maapinnas kaevus Põhjavee taseme muutus sajuperioodil Pindmine äravool Vee imbumine pinnasesse Pindmine äravool Vee imbumine pinnasesse Pindmine äravool Vee imbumine pinnasesse Pindmine äravool Veetase Veetase jões kaevus Vee imbumine pinnasesse Veetase kaevus Veetase jões Veetase kaevus Veetase jões Veetase kaevus Veetase jões Veetase kaevus
roide ülemisele pinnale Funkts: fikseeritud kaelaosa puhul tõstab roideid,kallutab lülisamba kaelaosa ette lateraalsele ning ning kahepoolsel teg. painutavad lülisamba kaelaosa EESMINE ASTRIKLIHAS Algab: 3.-6. kaelalüli ristijätkelt Kinnitub: 1. roidele Funkts:fikseeritud kaelaosa puhul tõstab roideid,kallutab lülisamba kaelaosa ette ette lateraalsele ning ning kahepoolsel teg. painutavad lülisamba kaelaosa PINDMINE KIHT RINNAKU-RANGLUU-NIBUJÄTKE LIHAS e. (peapöörajalihas) Algab: kahe peana, üks algab rinnakupidemelt ja teine rangluu rinnakmiselt otsalt Kinnitub: oimuluu nibujätkele ja kuklaluule Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutab pead samale poole, pöörates nägu vastas- suunas;kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba kaelaosa ette, pead taha KAELANAHALIHAS Algab: rindkere eesosalt
EESMINE RÜHM: painutamine Süva kiht: Ruutsissepööraja (kodarluult küünarluule), küünarvarre sissepööraja Pikk pöidlapainutaja (kodarluu eesmiselt pinnalt pöidlale), painutab pöialt Süva sõrmedepainutaja (küünarluu eesmiselt pinnalt sõrmeotsteni), painutab sõrmi Pindmine sõrmedepainutaja (küünarluult ja kodarluult keskmistele sõrmelülidele), painutab sõrmi Pindmine kiht: algus sama Ümar sissepööraja (õlavarreluu mediaalselt põndapealselt kodarluule), sissepööraja Kodarmine randmepainutaja (teisele kämblaluule), randme painutamine
Kehra Gümnaasium 10.c klass Jekaterina Kresman Veereostus Referaat Juhendaja:Leo Kaupo Kivirand Kehra 2015 Veereostus ehk vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette (põhjaveereostus). Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Veereostusel on palju põhjuseid ja tunnuseid. Suurenenud toitainete sisaldus vees võib viia eutrofeerumiseni. Orgaanilised jääkained, näiteks heitveed, mis on jõudnud mingisse veekogusse, vajavad lagunedes lisa hapnikku, mille tagajärjel võib tekkida veekogus hapnikuvaegus ja see omakorda muuta kogu veekogu ökosüsteemi. Hapnikuvaegus võib tekkida ka tööst...
KORDAMINEMULD 1. Muld, selle kujunemine. Maakoore pindmine, kobe kiht, mis tekkib elus ja eluta looduse vastastikusel toimel. 2. Füüsikaline ja keemiline murenemine, millistes kliimavöötmetes (loodusvööndites) toimub kõige intensiivsemalt. 3. Millised on mulla tekketegurid, kuidas mõjutavad muldade kujunemist, milliseid omadusi mullas mõjutavad? Kliima Reljeef Lähtekivim Elustik(taimkatte tüübid) aeg 4. Muldade jaotus lõimise ja mulla veerežiimi alusel. Kuidas mõjutab mulla lõimis mulla erinevaid omadusi (niiskust, õhu hulka mullas, soojenemiskiirust, toitainete sisaldust, viljakust). Läbiuhtelinesademeid > auramist Tasakaalustatud vee resiim sademeid = auramist Auramise ülekaaluga vee resiim auramise ülekaaluga vee resiim 5. Tead erinevate looduslike vööndite tüüpmuldi, seal esinevaid horison...
musculocutaneus prox haru: õlavarre-kakspealihas, kaarnajätke õlavarre lihas; dis haru: õlavarrelihas mediaalne küünarvarre-nahanärv – n. eesjäseme nahk cutaneus antebrachii medialis kaenlanärv – n. axillaris abaluualune lihas, deltalihas, õlavarre- pea lihas kraniaalsed rinnanärvid – nn. pectorales pindmine rinnalihas, rangluualune lihas craniales pikk rindkerenärv – n. thoracicus longus saaglihas rindkere-selja närv – n. thoracodorsalis seljalailihas lateraalne rindkerenärv – n. thoracicus kerenahalihas lateralis kaudaalsed rinnanärvid – nn. pectorales alanev rinnalihas caudales kodarluunärv – n. radialis küünar-, randme- varbaliigese sirutajad, küünarvarre nahk keskpidine närv – n
kuhjevormid: lammitasandikud, kaldavallid Meretekkelised kulutusvormid: pangad, rannajärsakud, rannakaljud kuhjevormid: meretasandikud, rannavallid, maasääred Tuuletekkelised: luited Kosmogeensed: meteoriidikraatrid Inimtekkelised: tehiskünkad, kaevud, kraavid, karjäärid, tuhamäed elutekkelised: sootasandikud, laukad raskusjõutekkelised: rusukaldad põhjaveetulemused karstivormid: karstinõod, karstikoopad, karstiorud maakoor- maa pindmine kivimitest koosnev kith platvorm- maakoore stabiilne väheliikuv osa kilp- osa platvormist kus paljanduvad aluskorra kivimid devoni liiv- pusa liiv. Klaasi valmistamine devoni savi- põlva lähedal Joosu karjäär. Keraamilised plaadid eelised: pole kokkuvarisemise ohtu, maavarasid on kergem maapinnale tuua, odavam, kiirem, valgem, mõjutab vähem põhjavett eelised: rohkem maavarasid, maapeal pole tolmu ja müra on väiksem, maapind säilib, kaitseb halbade ilmastiku tingimuste eest.
Õlavarrekakspealihas- ehk biits (painutab küünarvart) algab kahe peaga: Pikk pea algab abaluuga Lühike pea algab kaarnajätkelt Kinnitub kodarluule. Küünarvars- eesküljel on painutajad (lihased tõmbuvad kokku) - Eesmised 1. Pikk pöidlapainutaja- kodarluust pöidla kaugmise sõrmelülini(PÖIDLA PAINUTAMINE) 2. Kaks sõrmede painutajat: Süva sõrmedepainutaja- algab küünarluult, luudevaheliselt kilelt ja kinnitub 2-5 sõrmele. Pindmine sõrmedepainutaja- algab õlavarreluult, kinnitub 2.-5.sõrmele 3. Õlavarre kodarluulihas- (lk 84) (AINUKE KÜLGMINE). Algab õlavarreluu lateraalselt põndapealselt ja kinnitub kodarluu alumisele otsale. SIRUTAJA - Tagumised lihased- sirutajad (kõik algavad tagumiselt pinnalt) 1. Pikk pöidlasirutaja- küünarvarreluude tagumiselt pinnalt ja kinnitub pöidla kaugmisele sõrmelülile. PÖIDLA SIRUTAJA 2. Nimetissõrme sirutaja- algab küünarvarreluude
taimestikuta veealad, mis ei ole osa looduslikust ökosüsteemist. Veereostusele viitavad tavaliselt vee(kogu) kvaliteedi langus, veekogu kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, veeõitsengud jt. Vee reostuse allikad: · tööstusvete, mis sisaldavad keemilisi ühendeid või kõrvalsaaduseid, jõudmine vette · halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette · pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide ja väetisi · pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte · tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi (soojussaaste) või keemilised ühendid · happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiide naftareostus Reovesi võib sisaldada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid ja ühendeid. Orgaanilisi aineid · insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid · bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest
Pindmine sörmedepainutaja Õlavarreluu mediaalselt 4 kõõluse abil 2.-5.sörme kesksete Painutab vähesel määral põndapealiseltja küünarvarre faalanksite põhimikule küünarvart, painutab 2.-5.sörme, luudelt painutab ja pöörab kätt sissepoole PINDMINE KIHT LIHAS ALGAB KINNITUB FUNKTSIOON Ümarsissepööraja Õlavarreluu mediaalselt Kodarluu keskosale Pöörab küünarvart koos käega põndapealiselt sissepoole, painutab vähesel
Vooluveetekkelised kulutusvormid Kristin ja Helen Vooluveetekkelised pinnavormid • Sängivoolutekkelised • vee-erosioon • Nõlvavoolutekkelised ehk uhtvormid • Pindmine uhtmine • Nõlvaerosioon Jõeorud • Teke erosiooni tagajärjel • Eristatakse: – Sängorg – Moldorg – Lammorg – Kanjonorg – Sälkorg Erosioon • Maakoore pealmine osa mureneb ja kandub teise kohta • Põhjustajaks: – Jää – Vooluvesi – Tuul Sängorud • Koosnevad ainult voolusängist • Tasased alad • Peamiselt küljeerosioon – Väga looklevad Moldorud • Laiad orud • Veevaesed jõed • Põhjas looklev jõesäng
MULLA KOOSTIS MINERAALNE OSA ELUTU OSA ELUS OSA KIVID, LIIV, SAVI TAHKE VEDEL GAASILINE PISILOOMAD MIKROORGANISMID MULLAVESI MULLAÕHK ORGAANILINE OSA HUUMUS MULLA KOOSTIS MULD ON MAAKOORE PINDMINE PUDE KIHT, MILLE PEAMINE OMADUS ON VILJAKUS I. ELUS OSA MULLAELUSTIK A. PISILOOMAD SEGAVAD, KOBESTAVAD MULDA B. MIKROORGANISMID KÕDUNDAJAD, LAGUNDAJAD. BAKTERID, MIKROOBID, SEENED II. ELUTU OSA A. GAASILINE SÕLTUB MULLA LÕIMISEST JA KOBESTAMISEST 1. MULLAÕHK SISALDAB ROHKEM LÄMMASTIKKU JA SÜSINIKUÜHENDEID. B. TAHKE
Muld-maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid. Tähtsaim omadus põllumajanduse seisukohalt on viljakus. Koostis:orgaaniline aine(huumus, kõige viljakam osa annab mullale viljakuse), mineraalained(tekkinud kivimite murenemisel määrab ära lõimise e mulla mehaanilise koostise), mullaõhk(mullaosakeste vahel, allpool on vähem), mullavesi(sademete vesi), mullaorganismid(vihmaussid, mutt, bakterid). Tekkimine-lähtekivimite murenemisel tekkinud mineraalainest, kui sellele asuvad kasvama taimed.Eestis on kõige viljakamad mullad L-E. Kamardumine-kõige intensiivsem rohtlates.Leetumine-okasmetsa aladel ja mitte karbonaatse lähtekivimiga aladel Eestis. Tekib aladel, kus sademete hulk ületab aurumise ja mullaprofiilis uhutakse sademete veega toitained mullas sügavamale, tekib huumushorisondi alla hele, valkjas väljauhtehorisant ja selle alla tumedam sisseuhtehorisant,toitained on saviosakestes. Leostumine- P ja K-E. Mulla pr...
MULD Muld on maakoore pindmine kobe kiht. Ta on tekkinud eluslooduse ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Mulla koostises on kivid, liiv, saviosakesed, huumus, samuti vesi ja õhk. Huumus on tumepruuni või musta värvusega viljakas aine, mis sisaldab taimedele vajalikke toitaineid. Poorides asub vesi ja õhk. Kogu mullas olevat vet taimed kasutada ei saa. Mullaõhus olevat hapnikku vajavad mullaorganismid ja taimede juured hingamiseks. Mullateke on pidev ja lakkamatu protsess. Muld hakkab tekkima siis kui selleks sobivale pinnale asuvad elama rohelised taimed ja teised organismid. Mullateket mõjutavad keskkonnatingimused: · Temperatuur · Organismid · Mulla vanus · Maapinna kuju · Inimtegevus · Veeolud 1 grammis mullas elab miljoneid mikroorganisme, kelle abil toimub taime- ja loomajäänuste kõdunemine ning huumuse teke. Ruljas keha, kooniline pea ja labidataolised esikäpad võimaldavad mutil mulla...
Biosfäär:Maa osa,mida asustavad elusorganismid1)maismaa pindmine kiht(litosfääri ülemine osa)2)veekogud(hüdrosfäär)3)õhkkond (atmosfääri alumine osa).Biosfääri osa moodustavad maapind ja mõnekümne cm paksune mullakiht.Mäger kaevab 6m sügavusi urge .Mikroorg.on väga tähtsad mulla struktuuri kujundajad.Järved,jõed,tiigid,lombid,mered,ookeanid.Veekogu de elustik on kõige rikkalikum kaldapiirkonnas,pindmises kihis,kus on valgust.Taimed saavad elada seal kus on valgust,loomad isegi seal,kus on pime.Veekeskkonn a moodustavad kõik veekogud.Kuni20km.Õhus on:putukad,linnud,nahkh,nad kasutavad õhku liikumiseks,toidu haaramiseks.Ülejaanud aja on nad maal või taimedel tegutsedes.Osa org on õhus passiivselt(ise ei lenda)Taimedele on õhkkond tähtis õietolmu,viljade,seen te eoste levitamiseks.Õhuvoolud tõstavad üles mikroorg.Põlevkivi moodustus veeko.elanud org.jäänustest,paekivi veeorg.lubikodaseja savi settimisel.In.mõjutab biosfääri: tammid, kra...
Meeleelund Erinevate ühendite süntees Naha värvus Sõltub melaniini hulgast nahas Melaniin pigment nahas, mis neelab ja hajutab ultraviolettkiirgust ja kaitseb seda päikese kahjuliku mõju eest Naha koostis http://www.imelaps.ee/pg/nahk/6.shtml Naha koostis Marrasknahk (e epidermis) keha veekindel kaitsekiht, mis koosneb pidevalt uuenevatest rakkudest Sarvkiht marrasknaha pindmine osa, mis koosneb surnud rakkudest Pärisnahk (e dermis) asub epidermise all ja selles paiknevad naha elusstruktuurid (Veresooned, närvilõpmed, rasu- ja higinäärmed, karvade juured) Nahaaluskude e alusnahk (e hüpodermis) naha sügavaim kiht, mis koosneb rasvarakkudest Bakterid Hulk ja arvukus sõltub: vanusest, soost, naha puhtusest, niiskusest, nahavigastuste ja haiguste olemasolust http://images
mm. intercostales interni - SISEMISED ROIETEVAHELISED LIHASED hiatus aorticus et oesophageus AORDILAGI ja SÖÖGITORULAGI Kõhu lihased (mm. abdomeni) musculus rectus abdominis - KÕHU SIRGLIHAS linea alba VALGE JOON umbilicus lig. inguinale - KUBEMEVÖÖT intersectio tendinea canalis inguinale - KUBEMEKANAL vagina m. recti m. pyramidalis - PÜRAMIIDLIHAS m. obliquus abdominis externus et internus - VÄLIMINE ja SISEMINE KÕHU PÕIKILIHAS anulus inguinalis profundus PINDMINE KUBEMEVÕRU musculus transversus abdominis KÕHU RISTLIHAS musculus quadratus lumborum NIMME RUUTLIHAS teljed fleksioon (painutus) ekstensioon (sirutus) frontaaltelje suhtes adduktsioon (lähendamine) abduktsioon (eemaldamine) sagitaaltelje suhtes pronatsioon (sissepoole) supinatsioon (väljapoole) vertikaaltelje suhtes (rotatsioon)
Tundra ja metsatundra Tundra Metsatundra Kliima Äärmiselt külm kliima- Metsatundra jääb arktiline kliimavööde. Talv lähisarktilise vöötme on tundras pikk, külm ja lõunaservale, kus talv on tuisune. Keskmine külm ja suvi soojem kui temperatuur on -34 kraadi. tundras. Talve keskmine Lumi tuleb maha juba temperatuur on ligi -30 septembris ning sulab alles kraadi ja suvel on keskmine mais. Suvi on lühike, umbes temperatuur +14 kraadi. 2-2,5 kuud ning keskmine Sademete hulk on ka temperatuur on +10 kraadi. suhteliselt väike 200-350mm Sajab suhteliselt vähe, aastas aastas. on keskmiselt sademeid 250mm. Mullastik Väheviljakad Pi...
Kodarmine randmepainutaja m. flexor carpi radialis ............................................................ 11 10. Pikk pihulihas m. palmaris longus ....................................................................................... 12 11.Küünarmine randmepainutaja m. flexor carpi ulnaris .......................................................... 13 12. Küünarmine randmesirutaja m. extensor carpi ulnaris ........................................................ 14 13. Pindmine sõrmede painutaja m. flexor digitorum superficialis ........................................... 15 14. Väikesõrme sirutaja m. extensor digiti minimi .................................................................... 16 15. Pikk pöidla eemaldaja m. abductor pollicis longus .............................................................. 17 16. Lühike kodarmine randmesirutaja m. extensor carpi radialis brevis .................................. 18 17. Sõrmede sirutaja m
Mänd Mänd on mulla suhtes vähenõudlik. Mänd on valgusnõudlik, ta ei talu teiste puude varju. Mullaviljakuse ja niiskuse suhtes on aga mänd leplik. Ta kasvab nii soodel kui ka kuivadel liivadel ja loopealsetel. Toitainetevaestes liivmuldades tungib männi peajuur sügavale. Viljakates muldades haruneb peajuur ülemistes mullakihtides ning saab vett ja mineraalaineid. Soostunud muldades, kus põhjavesi on kõrgel, areneb männi pindmine juurestik ja ta kasv on kidur. Isaskäbi emaskäbid
MILLINE ROLL ON MULLAELUSTIKUL MULLA KUJUNEMISEL JA SELLE VILJAKUSE SÄILIMISEL? Johanna Tammel Janika Kübard · Muld - maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. · Mullaelustik mullas elavate organismide ja mikroorganismide kogum Koostis · 515% ulatuses taimede juured · 8595% mullaelustik · 1530% moodustab mesofauna ja makrofauna · 6080% mullaelustikust koosneb mikroorganismidest Mullaelustik Roll mulla kujunemisel · Osaleb huumuse moodustamisel · Parandab mulla struktuuri ja õhustatust
Läänemere Soolsus Läänemeri on väikese soolsusega veekogu. Üks liiter vett sisaldab keskmiselt 6 kuni 8 grammi lahustunud sooli.Gotlandi basseisnis 10-12.50/00 ja Botnia Lahe Silkämeres 6.5-70/00 Meres on selgelt välja kujunenud vee kihistumine: pindmine veekiht on väiksema ja sügavamad veekihid suurema soolsusega. Läänemeri ongi suurim riimveeline veekogu maailmas. Läänemerre jõudnud soolane vesi seguneb jõgede toodud ja sademest pärineva mageveega ja muutub järkjärgult magedamaks. Põhjameres on vee soolasisaldus 34 g/l kohta, Taani väinades ainult 20 g/l, ava- Läänemeres langeb soolsus kirde suunas kuni 6 g/l ja lahed on juba üsna magedad.
püsida elujõulistena mitmeid kuid. Küüneseen saab sageli alguse ka ravimata jalaseenest või käeseenest. Soodustavad faktorid suurenev vanus meessugu geneetiline vastuvõtlikkus niiske, umbne keskkond soe kliima halb jalgade või käte verevarustus küüne trauma suhkruhaigus (2,8 korda risk suurenenud) immuunsuse langus (näiteks HIV infektsioon) Cushing`i sündroom allolev haigus, nagu näiteks atoopia või psoriaas Milline näeb välja küüneseen? Küüneseen on pindmine infektsioon, kuna seeneniitide kasv toimub vahetult küüneplaadi all küüneloozil või küüneplaadis. Haigestuda võivad üks või mitu küünt, sagedamini suure ja väikese varba küüned. Peamine kaebus on sügelus. Kaasuda võivad küünevalli ja naha kahjustus, jala või käeseen, bakteriaalne infektsioon, valu jalanõude kandmisel. Küüneseent on 4 tüüpi: 1)välimine küünealune seeninfektsioon 2)pindmine valge seeninfektsioon 3)proksimaalne küünealune seeninfektsioon
2, Elastikside 10 cm 1, haavapadjaga plaaster 10x6cm 5, haavatampoon 4 , tekstiilist rullplaaster 2,5 cm 1, põletusgeel 125g 1, haaknõelte komplekt 1, käärid 1, permanentne marker, 1, nasofarüngeaaltoru koos libestusgeeliga 1, kanüül G14 2, termolina 1, desifektsioonivahend nahale 50ml 1 15.MIST M-Vigastuse mehhanism I- vigastused S- elulised näitajad T- Ravi 16. Põletuspinna suurus 1. astme põletus: pindmine põletus -tugev valu -kahjustatud naha pindmine osa (koed, närvi lõpmed) punetav nahk 2. astme põletus: -punetus -villid -väga tugev valu -kahjulikud koed -naha hõõrdumine kahjustab samuti (vesivilli) 3. astme põletus: -kogu naha pahksust haarav põletus -ei ole valus nahk võib olla kahvatu, vahjas või söestunud. 17.Ventiilpingeline õhkrind: õhk pääseb rindkereõõnde kuid ei saa sealt enam välja, rõhu tõus rindkeres, rindkere valu, hingamispuudulikus, vigastatud poolel hingamisel
MULD Muld on maakoore pidevalt uuenev pindmine kiht. Muld on taimede, bakterite, seente ja mullaloomastiku elukeskkond. Mullad on väga mitmekesised, erinevate koostiste ja omadustega. Muld koosneb kivimite murenemisel tekkinud mineraalainetest, taime- ja loomajäänuste kõdunemisel tekkinud orgaanilistest ainetest ja paljudest mullas olevatest elusorganismidest. MULLA TAHKE OSA Mulla tahke osa koosneb mineraalsest ja orgaanilisest osast. Mulla mineraalne osa tekib kivimitest. Temperatuuri, vee ja tuule mõjul kivimid murenevad.
Eestis - tööstus (84%), põllumajndus (9%) ja olmes kuluv · vesi (7%). · Veekasutus tööstusriikides 220 liitrit vett inimese kohta ööpäevas, arengumaades vastavalt 3 liitrit. Põhilised reostajad on : · pinnase ehitus, kust põhjavesi maasse imbub · tööstusvete, mis sisaldavad keemilisi ühendeid või kõrvalsaaduseid, jõudmine vette · halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette · pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte · tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi (soojussaaste) või keemilised ühendid · happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiide · naftareostus · Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, kuid arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit.
Naha keemiliste koorimiste kasutamine, eriti pindmiste ja kergemate vormide puhul on efektiivne, kergesti teostatav ja madala riskiastmega protseduur. Kindlasti tõuseb tundlikkus päikesekiirgusele – oluline on korralik päikesekaitse (SPF15 ja kõrgem). 6 Keemilise koorimise tüübid ja sügavus Keemiline koorimine võib olla pindmine, keskmise sügavusega või sügav. Parimate tulemuste saavutamiseks peab koorimine olema nii sügav, kui on kõige sügavam naha probleem. Õige otsuse tegemiseks on alati soovitav konsulteerida dermatoloogiga. Oluline on teada, et paljud pindmised koorimised ei anna tavaliselt sama tulemust, mis üks keskmise sügavusega koorimine, välja arvatud juhtudel, kui probleem on pindmine. Pindmist koorimist teostavad üldjuhul kosmeetikud, keskmist ja sügavat koorimist
Varikoosi on kõige rohkem säärtel ja reitel. Emaka surve tõttu vaagnas olevatele suurtele veenidele vereringe jalgades aeglustub. Et veenide seinad on pehmemad kui tavaliselt, koguneb veri jalgadesse ja veenid lähevad „verd täis“ ning paiste. Tekkepõhjused: pärilikud, rasedusaegne kaalutõus, pikaajaline püstine tööasend, vanus. Mis juhtub kui ei ravi? Veenilaiendid põhjustavad verevoolu aeglustumist, selle tagajärjel võib tekkida veenilaiendites pindmine veenipõletik (tromboflebiit). Järjest suurenevad tursed ning verevarustuse häired võivad viia varikoossete haavandite tekkeni. Oluline ohu märk on nahamuutused (varikoosne ekseem). Sääre alumise kolmandiku nahk tiheneb, kaotab oma elastsuse, muutub läikivaks, kuivaks, vigastub kergesti ning nahaalune rasvkude praktiliselt kaob sidekoe vohamise tõttu (lipodermoskleroos). Abi: tugisukad, jahe dušš ja vann. Füüsiline aktiivsus, eriti jalgade liigutamine, kõndimine –
samasuguste molekulidega. Vee piiril, on molekulid seotud vees olevate molekulidega ning väljast gaasis leiduvate molekulidega. Kuna väljas(gaasis) on molekule vähem, siis pindmisel kihil on tõmme ainult vedeliku suunas. Nii tekib väike niitsike,kuna tõmbe jõud takistab veepiisal laialivalgumast. Sama nähtus on ka vee tilkumisel. Esialgselt tekib kraani otsale seesama mütsike. Vee kogumisel ja massi kasvamisel hakkab mütsike suurenema. Kuna pindmine kiht tõmbub alati kokku proovides saavutada kera siis täpselt enne piisa kukkumist näemegi meile tuntud tilga kuju.
*Haigused millega käib kaasas pärmseene vohamine *Pärmseene ravi MÜKOOSID EHK SEENHAIGUSED Rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi jaotatakse naha seenhaigused nelja rühma: 1. dermatofüütia (naha epidermisega piirduvad seenhaigused) 2. kandidoos (pärmiseentõbi) 3. sügavad süsteemsed mükoosid (kahjustatud on siseelundid) 4. täpsustamata põhjusega oletatavalt seenhaigused Kliiketendustõbi Kliiketendustõbi on krooniline väga pindmine naha seenhaigus, mida tavaliselt põevad noored täiskasvanud. Haiguse tekkimist soodustab kõrge välistemperatuur, pikaajaline kortikosteroidide kasutamine jne. Ülakehale, rasketel juhtudel ka näole, kaelale ja kõhule tekivad valged või pruunid pigmenteeritud laigud. Võib esineda mõõdukat nahasügelust, peamiselt on see haigus aga kosmeetiliseks probleemiks. Mitmevärviline kliiketendustõbi
Kude-ühesuguse päritolu, ehituse, talitlusega rakk ning rakuvaheaine. Kudede põhirühmad-epiteelkude(katab keha välispinda, oluline osa haavade paranemisel), sidekude(rohke rakuvaheaine sisaldus), lihaskude(ehituslik), närvikude(koosneb närvirakkudest, täidab tugi-,toite-,kaitsefunktsiooni). Epiteelkude:katteepiteel(naha pindmine, siseelundite kiht), näärmeepiteel, sensoorne epiteel. Sidekude:veri(7%keha massist), lümf(lümfoplasma, lümfotsüüdid), retikulaarne sidekude(luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas), rasvkude(nahaaluskoes, rasvikud), kohev sidekude(lihaskiudude vahel), tihe sidekude(kõõlused, südamed), kõhrkude(liigeste kõhrelised pinnad), luukude(vaheaine õõntes). Lihaskude:silelihaskude(nahas), vöötlihaskude(skeletilihased, keel), südamelihaskude(süda).
väiksem, 5...7 km. Mandrilise maakoore paksus on 25-70 km. 15. Litosfäär on ülemine vahevöö ja see on plastilises olekus. Vahevöö ülaosa koosneb tugevatest kivimitest. Maakoor jaotatakse pealmiseks settekivimite kihiks(stratosfäär). Litosfäär hõlmab ka ülemist osa vahevööst kuni astenosfäärini. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad väga aeglaselt, moodustab juurde maakoort või hävitab seda. Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfäärist üleval (3-75km paksune) osa, koosneb põhiliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovicici eraldus pind. 16. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimeid 3 rühma. Tardkivimid : graniit, kvartsporfüür Settekivimid: argilliit, liivakivi ; Moondekivimid: kiltad, vuolukivi. 17. Joonistasin paberile ja fail on teise paberi peal. 18. Vulkaane ja maavärinaid esineb kõige sagedamini Vaikse ookeani vööndis ja Vahemere seismilises vööndis
LOOMAD · Kõrbe loomad taluvad hästi kuumust ja neil on väike veevajadus. Neil on soomuseline kehakate ja kaitsevärvus. · Loomad tegutsevad põhiliselt öösiti ning õhu ja kuumuse korral varjuvad urgu. · Kõrbes elavad kaamelid, kõrberebased, meesipelgad, rohtlajänesed, vöötoravad, koiotid, mägrad, mitmeid närilisi, roomajaid ja linde. TAIMED · Taimedel on sügavale ulatuvad juured või hea pindmine juurestik · Neil on lihavad varred või nahkjad lehed niiskuse hoidmiseks · Väikesed lehed või muundunud astlad niiskuse vähendamiseks · Juurestik ulatub tihti väga sügavale, et vett kätte saada. Ulatuvad kuni 10ne meetri sügavusele · Sukulendid koguvad vee lehtedesse, juurtesse, viljadesse. Kasutavad põuaperioodil INIMESED · Maailma kõige hõredama asustusega loodusvöönd · Suured on naftaja gaasivarud
Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim- peenem pindmised murenenud kivim Murenemiskoorik- maismaa pinnakiht, kus murenemine toimub. Sõltub kivimite mineraalsest koostisest, mullavee omadustest, murenemise ajast. Korrosioon- kivimipindade uuristumine ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus. Leostumine- lahustunud soolade ärakandumine lahustumise kohast Mulla tekketegurid- Passiivsed: · Lähtekivim Aktiivsed · Reljeef · Kliima · Aeg · Organismid · Inimtegevus Huumushorisont- toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Horisont on kobe, sest mulla peened mineraalosad seotaks...
Leetunud mullad on iseloomulikud keemiliselt koostiselt vaestele liivadele. Leetunud mullad tekivad enamasti ilma rohttaimedate männimetsade alla ning neil puudub huumushorisont. Nende tunnuseks on valkjashall leet- ehk väljauhtehorisont, mille all asub pruun toitaineterikas sisseuhtehorisont. Gleimullad on pindalalt suurima levikuga. Tunnuseks on kõrge põhjaveeseisu või kestva ülavee tõttu kujunenud sinakas- või rohekashall gleihorisont. Pindmine horisont koosneb vaid osaliselt lagunenud orgaanilisest ainest toorhuumusest. Lääne-Eestis on rajatud gleimuldadele rohkesti rohumaid ja põlde. Soomullad on Eestis laialdase levikuga ning jagunevad nagu soodki madalsoo-, siirdesoo- ja rabamuldadeks. Neid muldi iseloomustab üle 30cm paksune turbahorisont, mille all on gleihorisont. Erodeeritud mullad esinevad kõrgendike lagedel ja nõlvadel ning on ärauhte mõjul lahunenud või täiesti kadunud huumushorisondiga.
s u u r - õ ie s ik k r o h u tir ts p ä e v a p a a b u s i lm jo o k s ik u d r its ik a d s u u r - h a rk sa b a s ita s itik a s LINNUD NIIDUL Kiivitaja Tuuletallaja Nurmkana IMETAJAD NIIDUL Muti käigustik: 1. ,,kindlus" 1 2. pesa 2 3. emamutt 4 4. pindmine käik 3 5. sõber või vaenlane 6. ,,sahver" 6 5 7 7. risti-rästi käigud IMETAJAD NIIDUL Kärp sabaots kogu aasta jooksul must Nirk maailma kõige väiksem kiskja Metskits ELUKOOSLUSED NIIDUL TÄHTSAIM TOIDUAHEL rohttaimed koduloomad TOIDUAHEL LIIKIDE PÕHJAL kerahein liblikaröövik ämblik kiivitaja
PLATVORMmaakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast, seda katvast kurrutamata kividega pealiskorrast,mille pindmine osa on pinnakate. EESTI asub ida-eu. loodeosas Fennoskandia kilbi kagunlval. ALUSPHIaluskord+pealiskord. Geog aeg-eoonid- arhaikum,proterosoikum,fanerosoikum->aegkonnad->ajastud. ALUSKORDaguaegkonnas, kurrutatud kristalsetest kivimitest nt. graniit; positiivsed kurrud mis paljanduvad maapinnal nim. KILBID; eestis ei paljandu. PEALISKORDsettekivimitest, mis tekkinud erinevatel ajastutel- vend:liivakivid;ordoviitsium:lubi;kambrium:settekivimid,sinisavi;silur:lubjakivi
Biosfäär Mis on biosfäär? Biosfääriks nimetatakse Maa seda osa, mida asustavad elusorganismid. Elustikku on planeedil Maa nii maismaal, vees kui ka õhus. Millest biosfäär koosneb? BIOS Maismaa pindmine kiht e. Veekogud e. Hüdrosfäär FÄÄR Õhkkond e. Atmosfääri Litosfääri ülemine osa alumine osa Litosfääri ülemine osa Maapind ja mõnekümne sentimeetri paksune mullakiht. Enamik taime- ja loomaliike elab maapinnal. Mullas elavad peamiselt ussid, kuid ka mõned pisiimetajad. Mikroorganismid on väga tähtsad mulla struktuuri kujundajad
Veekogude reostumine ja kaitse Monika Viksne 11B Veereostus Veereostus ehk vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette. Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad, võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Maailmamere reostumise põhjused Tööstus ja olmeveed juhitakse merre või jõgedesse Põllumajandusreostus (jõuab jõgede kaudu) Intensiivne laevaliiklusõnnetused tankeritega Meresügavustesse maetud mürkained Kliima soojenemine Happevihmad Pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte, pestitsiide ja väetisi Maailmamere reostumise tagajärjed Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis Vähenevad kalavarud Mõju inimese toiduala...
Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Reovesi võib sisaldada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid ja ühendeid. (Kalamees K. Miks peame kaitsma vett, Tartu, 1999) Orgaanilisi aineid: *insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid *bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest *toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid *puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus *lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Anorgaanilisi aineid: *raskmetallid *happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest) *keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses *väetised (eriti nitraadid ja fosfaadid), mis on tekkinud põllumajandustegevusega *muda äravool ehitusplatsidelt, puude ujutamisel jt (Kalamees K. Miks peame kaitsma vett, Tartu, 1999) Peamisteks reostusallikateks on tööstus...
MEDITSIINI KORDAMINE- eluohtlik 1. Elustamise ACB teooria kogu ulatuses. SURM- elundkondade talitluse lakkamine aja jooksul Suremisprotsess: Preagonaalne seisund- rasked teadvuse häired, hingamine pindmine, sageli perioodiline Terminaalne paus- hingamine ajutisel lakkab, südame töö aeglustub Agoonia- lühiajaline organismi jõu kokkuvõtt HÜPOKSIA- hapniku vaegus! KLIINILINE SURM- pöörduv staadium (5min), mille jooksul alustatud oskuslik elustamine võib täielikult kõik organismi funktsioonid. (hingamise lakkamine, vereringeseiskus, teadvusetus) BIOLOOGILINE SURM- pöördumatu staadium, elustamise korral võivad taastuda vereringe,
Pedosfäär Pedon-muld Muld Maakoore pindmine kobe kiht, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. Tekib elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel ning organismid ja nende lagundproduktid muudavad seda pidevalt. Murenemine Rabenemine-füüsikaline murenemine, tingitud soojuspaisumisest. Porsumine-keemiline murenemine, tingitud lahustumisprotsessist. Mulla teke Kivimmurendile (lähtekivim) asuvad kasvama taimed ning mikroorganismid, kes eritavad ainevahetuse jääkaineid, kobestavad ning murendavad kivimit. Mullatekketegurid Lähtekivim-õhustatus, vee- ja toitained Kliima-murenemine, vee liikumine mullas, mikroorganismide liigiline koosseis. Reljeef-vee ja soojusreziim, ainete ümberpaigutumine. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Tahke komponent Mineraalaine (45%) lähtekivimist pärit Lõimis-mineraalosakeste suurus Or...
Liibüa kõrbes 57,8º C · Kuivad ja kuumad tuuled, mis kasvavad vahel üle liivatormideks Mullad kõrbes · Hall- pruunmullad parasvöötme kõrbetes · Hallmullad lähistroopilistes kõrbetes · Punamullad troopilistes kõrbetes · Kunstliku niisutuse korral suhteliselt viljakad · Vähe huumust, aga palju vajalikke mineraalaineid Taimed kõrbes Taimede kohastumused eluks kõrbes · Õitsevad ja viljuvad kiiresti · Sügavale ulatuvad juured või hea pindmine juurestik · Väikesed lehed või astlad aurumise vähendamiseks · Mõnedel taimedel lihavad varred või lehed niiskuse hoidmiseks Tüüpilised kõrbetaimed · Saksauul · Liivaakaatsia · Puju · Kaktused · Kaameliastel · Aaloe · Piimalilled · Agaav · Velvitsia · Oaasides datlipalm Loomad kõrbes Loomade kohastumused eluks kõrbes · Taluvad hästi kuumust · Väike veevajadus · Soomuseline kehakate · Varjevärvus
Saastumine: põhjused ja tagajärjed Mis on saastumine? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Õhu saastumine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level (1) Põhjused Fossiilkütuste põletamine Tööstusprotsessid ja lahustite kasutamine Põllumajandus (loomasõnnik, kunstväetised) Jäätmekäitlus Vulkaanid, metsapõlengud, välk (2) Tagajärjed Happevihmad Sudu Osoonikihi kahanemine Kasvuhooneefekt (3) Vähendamisvõimalused Ühistranspordi kasutamine Uute puude ja muude t...
Alpiinne tundra. 3.Antarktiline tundra Esineb lõunapoolkeral Antarktika poolsaarel ja saartel. Antarktiline tundra Kergueleni saarel. Taimed v Tundrataimed on madalakasvulised. Niimoodi hoiduvad nad talvel tuulte ja pakase eest lume alla. v Madal kasv on vajalik ka selleks, et suveperioodil rohkem soojust saada. (Maapinna lähedal soojeneb õhk hoopis paremini kui kõrgemal.) v Tundra taimi iseloomustab veel ka kitsalehelisus ja juurte pindmine asetumine, mis on jällegi tingitud igikeltsa olemasolust. Taimed v Selliseid taimi on üsna lihtne koos juurtega maa seest välja tõmmata, mida ka teevad kohalikud elanikud, varudes endale niiviisi kütust. v Neljakümnekraadine pakane ja tugevad tuuled võtavad okstest viimse veetilga ja lumekristallid lihvivad okstelt tugeva tuisuga maha koore ja vigastavad pungasid. Taimed v Põõsastundra peamiseks taimeliigiks on väikeste ümarate lehtede
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
