"Veel parem näide on Pieter Brueghel vanem (1525 / 30 69), keda tunneme hollandi talupoja kuju loojana, lausa nii ehedana, et XX sajandi filmikunst on kasutanud tema maale ajastuautentsete kaadrite loomisel. Tuletagem meelde meilgi peaosalise rollis mänginud Lembit Ulfsaki tõttu populaarset filmi "Till Ulenspiegel": Bruegheli lumisel maastikul sumpavad kütid, üksteist talutavad pimedad ning kõrtsilaua taga pummeldavad talupojad lõid ajastu tausta. Pole ka imestada, sest hüüdnimede "talupoeg-Brueghel" ja "kojanarr-Brueghel" järgi tunti teda veel kaua pärast surma. Tema kaasaegsed imetlesid kunstniku loodustruudust: tollal tuntud teoreetik Karel van Mnader kiitis Brueghelit talupoegade karakterit esiletoovate koomiliste figuuride eest. Samas on teada, et Pieter Brueghel kuulus Antverpeni intellektuaalide seltskonda, töötas sofistikeeritud...
Või siis sõjad, mis samuti on tekkinud tühipaljast mõttest, et kellestki parem ja võimukam olla. Selle võivad reaalseks teha ükskõiksus, kadedus, egoism ja teineteisemõistmise puudumine. Tuhanded, isegi miljonid süütud inimesed aga peavad seetõttu kannatama ning maksma kalli hinna oma elu. Kuidas kontrollida oma mõttetegevust? Pahatihti puudub inimestel tahtejõud ja ehk seisneb põhjus ka selles, et inimesed on pimedad ega julge näha elu enda ümber. Tuleb võitu saada iseenda sees elavast kuradist ja muuta oma vaateid elule. Peab leidma kompromissi, sest elukunst seisneb meie mõtete ja tegude kooskõlas. Me elame 21.sajandis ning puutume tihti kokku reaalsusega, kus nähtused, mida me ei näe ega kuule ning mida ei saa katsuda ega maitsta, avalduvad lihtsalt eelkõige inimeste, kas siis heade või kurjade mõtete, tegude või käitumise kaudu. Polnud vana aeg täiuslik, pole ka uus aeg täiuslik...
Rähn Kõrbes elades peab rähn leppima sellega, et seal pole suuri puid, kuhu sisse oma pesa ehitada. Seega tuli otsida midagi muud. Selleks osutusid saguaarokaktused. Sinna sisse on kerge pesa ehitada. Pesaõõnsuse meisterdamiseks toksib rähn lahti kaktuse pehmet sisemust ja viskab tükid välja. Säärane pesa on jahe ja turvaline kasvupaik poegadele, kes vööträhnil on pärast munast koorumist pimedad , paljad ja abitud. Seal saab end kaitsta päikese eest ja kiskjate ligipääs on ka piiratud. Seltsiks kaktuse sees elades on rähnil teised linnud, närilised ja putukad. Rähnide tööd kasutavad ära maailma väikseimad kakulised, haldjaskakud, kes nende pesi uudistavad ja siis endale võtavad. Ka kõrberähnidel on kaitsevärvus. See on, nagu enamikel kõrbeloomadel kollane või pruun. Seemnesipelgad Nad on töökad sipelgad. Nad korjavad enda pessa seemnetagavara. Kui mõni...
Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Neil paluti kaitsta põldu ja karja. Hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära. Hingedeajal oli keelatud müra tegemine, naljatamine, naermine, kisamine, kärarikkad tööd nagu puude lõhkumine. Samuti olid keelatud villa ja lõngaga seotud tööd. Hingedeaja ilmad arvati olevat pimedad , udused ja sumedad. JAGUAEG Umbes 1. novembrist mardipäevani kestnud periood, mida tähistati põhjarannikul Jõelähtmest Jõhvini. Jaguajal oodati hingi koju ja kostitati neid. Õhtuti mõistatati ja ei tohtinud kedrata. Kogu kombestik sarnanes mujal tähistatud hingedeajaga. Kalendriuurijad on arvanud, et jaguaeg/hingedeaeg on olnud muistse aastavahetuse tsükkel, aeg, mil ühitati kuu- ja päikese-aasta. HINGESANDID 19. sajandil ja 20. sajandi alguses on Mulgimaal käidud õhtuti...
Samuti on teoses kirjeldatavad tegevused ja toimingud justkui ajaloo ja päris elus elus toimvate tegevuste kujundlikkus. Raamatus oli palju tegelasi, kelle nimed ja näod kippusid ununema. Kord olid nad ühe nimega siis jälle teisega, viies nii majas esimest korda viibiva tegelasse segadusse. Ta ei mõistnud miks ja mis eesmärgiga ta seal on. Ekseldes mööda pikki koridore, mis olid kord täiesti pimedad ja siis jälle eredalt valgustatud, lootis ta leida kedagi, kes seletaks tema osa selles majas. Nii seigeldes kohtas ta uuesti inimesi, keda ta juba näinud oli kuid selgus, et neil on hoopis teine nimi kui esmakordsel tutvumisel. ,,Hingede öö" jättis mulle kohati mulje, et see polegi nagu välja mõeldud seik, kellegi elust vaid pigem sümboolselt väljandatud konkreetne juhtum, kas autori või tema tuttavate elust....
ja 20. sajandi uuenduslikkust taotlevate kirjandus voolude ühisnimetus. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Modernistlik kirjanduses võib eristada kahte suuremat perioodi: 1. periood: 19. saj lõpu uusromantism, mis algab dekadentsiga, keskmeks saab sümbolism ja selle ümber põimuvad dekadents, etetism ja impronism. Nimetatud voolud vastandavad end realismile. 2. periood: avangardism tekkis 20. saj esimese kümnandi lõpul, avangardismiks loetakse futurismi, kubismi, varast ekspessionismi, imazismi ja akmeismi. Need voolud vastandavad end uusromantismile. Pärast I maailmasõda lisandusid dadaism ja sürrealism, jätkus hilisekspressionism. Avangardislikud luuletajad tulid avalikkuse ette manifestiga, milles kuulutasid oma loometõdesid ja eitasid varasemat traditsioonilist kirjandust. 20. saj keskpaiku oli modernistliku kirjanduse...
Hea meelega söövad ka mett koos kärgedega.Karu vajab väga palju toitu.Talveuinaku ajal toitub karu suvel kogutud rasvadest. 1.5. Sigimine Jooksuaeg ehk innaaeg on enamasti aprillist juulini. Tiinus kestab tavaliselt 7-9 kuud. Pojad sünnivad emaslooma taliuinaku ajal jaanuaris. Ühes pesakonnas on tavaliselt 1-2 (harva kuni 5) abitut poega. Sündides on nad vaid poole kilogrammi raskused, pimedad ja abitud.Karud paarituvad kesksuvel. 1.6. Areng Poegade silmad avanevad ühe kuu vanuselt. Pojad on algul täiesti abitud ja suudavad ennast vaid nisadeni vedada ning piima imema hakata. Poegi imetatakse 4-5 kuu jooksul. Pojad saavad emapiima ja kasvavad kiiresti. Esimese talve veedavad pojad emasloomaga koos. Kevade saabudes lahkuvad nad koos emaga koopast siis on pojad juba nii tugevad, et jõuavad emaga ette võtta pikki rännakuid. Karuema liigub koos oma poegadega kuni kaks aastat...
Kuidas ta seda teeb? 12 Ta kinnitab, et teadmine saab alguse kogemusest, kuid ei tulene sellest. Teadmine on hoopis mõistuse poolt mõtestatud kogemus. Kuid see, milline see kogemus täpselt on, sõltub juba konkreetse inimese mõistusest. 13 Kanti kohaselt tajupildid ilma mõtestamata on pimedad , nii nagu mõistuse poolt loodud mõisted ilma tajupiltideta on tühjad. 14 12.2. Transtsendentaalne filosoofia Transtsendentaalne on igasuguse kogemuse eeltingimusi puudutav; see mõiste on Kanti filosoofias seotud eelkõige küsimusega: mis teeb inimkogemuse üldse võimalikuks? Immanuel Kant 15 Kanti järgi teeb...
Paabulind Pesa: munetakse pinnasüvendisse Täiskasvanud ööbivad puuoksal. Kurn: 4-6 kreemikat kõvakoorelist muna Haudumine: u.28päeva. Koorumine: peale koorumist hakkavad koheselt süüa nõudma. Poegade edasine elu: uhke saba saavad isaslinnud alles 3aastaselt. Aara Pesa: enamasti puuõõnsuses, vooderdamata. Kurn: 2-5 lumivalget muna. Haudumine: Haub vaid emaslind. Koorumine: Vastkoorunud pojad on paljad ja pimedad . Poegade edasine elu: Liiguvad tihti koos vanematega kuni järgmise pesitsusajani . Öösorr Pesa: Pesa ei ehita. Muneb otse maapinnale. Kurn: 2 valget hallide laikudega muna. Kaks kurna aastas. Haudumine: Hauvad mõlemad vanemad. Koorumine: Kooruvad nägijatena ja pruunikate udusulgedega. Poegade edasine elu: Lennuvõimelised 17 päevaselt. Rohevint Pesa: tavaliselt kuusel. Ehitatakse kõrtest ja samblast. Kurn: 4...
Tavaliselt on ühel oraval mitu sellist pesa. See hoiab väga hästi sooja. Sigimine: Orav kasutab lindudepesi, pesakaste puuõõnsusi oma pesaks. Sageli on ühel isendil mitu pesa. Tavaliselt poegib kaks korda aastas. Orava tiinus kestab 35...40 päeva. Pesakonnas on tavaliselt 4...5 poega, kes sünnivad märtsis ja juulis. Pojad: Vastsündinud oravad kaaluvad 7...10 g ning on paljad ja pimedad . Esimesel elukuul toimub poegade areng aeglaselt. Kuu aja vanuselt avanevad neil silmad. Poegi imetatakse 2...3 kuud. Noored iseseisvuvad kahe kuu vanustena. Suguküpseks saavad oravad aasta vanuselt. Keskmine eluiga on viis aastat, maksimaalne kuni 10 aastat. Koht ökosüsteemis: Vaenlasteks on oraval metsnugis, kanakull, kassikakk. Ise toob kahju laululindudele rüüstates nende pesi. Üldiselt pole nad ohustatud, looduskaitse alla ei kuulu...
"Õnnelik on inimene, kes võib oma elu lõpu seostada algusega." .."Otsige iseendas ja te leiate kõik!" .."Rahulolu saladus esineb teadmises, kuidas nautida olemasolevat ja kaotada igatsus asjade järele, mis on sinu haardeulatusest väljas." . ."Ilusad inimesed on ussitanud." . ."Parim kättemaks vihale on NAER!" .."Suudle kuni jõuad, armasta kuni sured!" . ."Inimene ebaõnnestub ainult siis, kui ta enam ei ürita." .."Silmad on pimedad . Tuleb otsida südamega." . ."Igaüks peab oma püksid ise täis tegema." .."Kõige näotumad inimesed on peata inimesed." . ."Kui igasse kirjateosesse kirjutada sisse elumõte, siis kaoks elul endal mõte ära." . ."Geniaalne pole see, kes mõtleb, et ta on geniaalne, vaid see, kes mõtleb geniaalselt.". ."Elu on liiga lühike, et raisata seda inimestele, kes sinust ei hooli." . ."Naer annab inimesele tagasi jõu, mille talt võtsid pisarad." ....
Pruunvetikad on ka suuruselt suurimad vetikad. Ränivetikad on seevastu mikroskoopailise suurusega ja asuvad sügavamal vees. Nendeni valgus ei ulatu ja sellepärast pole neil ka seda vaja (nendel taimedel sümbioosi ei toimu). Kuna sügavatesse kohtadesse ei pääse päikesevalgus, siis on ka seal elavad loomad selleks eriliselt kohastunud. Ookeanisügavustes on tähtsamateks meelteks haistmis- ja kompimismeel. Paljud loomad on pimedad , hulgaliselt kalu on spetsiaalselt kohastunud. Näiteks Macrourus perekonna merluusil on pikk saba, millel paiknevad saaklooma liigutusi registreerivad retseptorid. Teised liigid tõstavad end põhjasetetelt kõrgemale pikkade uimekiirte abil, et leida puhtas vees hõljuvat saaki. Kuna toitu on sügavikes vähe, on saagipüüdjad toiduotsingul sunnitud olema efektiivsed. Paljud kalad ujuvad päraniaetud lõugadega ning neelavad kõike vastutulevat. Neil on veniv magu, mis on...
Ta silmas jõe kaldal karjapoiss Vidrikut, kes seal kala püüdis. Leena istus Vidriku kõrvale ning ootas koos Vidrikuga seal kannatlikult, mil kala näkkab. Lõpuks jõuti selleni, et Leena toetudes Vidriku õlale, puhkes nutma. Kui Leena end Vidrikule ´avama´ hakkas, näkkas Vidrikul üle pika aja ning teda ei huvitanud endam mida Leena oli rääkinud. Silmad pisaraist pimedad , hakkas Leena kodu poole kõndima. Koju jõudes märkas ta, kui viimsed toomelehed langesid. 1.3 Inimese vari: Maret, kes oli oma poega sõjast seitse aastat koju tagasi oodanud, kuulis ühel ööl jõekaldalt appihüüdu. Ta ruttas kiirelt abipaluja poole ning meeltesegaduses ning lootusest põhinevalt juhtus nii, et ta arvas, et kannatanu ongi tema poeg. Selles loos oligi püant, mis seisnes selles, et lõpuks tuli...
Keskonnatingimused laanemetsas 2. Taimed laanemetsas ja nende kohastumine 2.1 Kuusk 2.2 Jänesekapsas 2.3 Kuuseriisikas 3. Loomad laanemetsas 3.1 Orav 3.2 Karu 3.3 Valgejänes 4. Kasutatud kirjandus 1. Keskonnatingimused laanemetsas Laanemetsa pinnas on viljakas ja niiske. Selline muld kasvatab võrdlemisi mitmekesist ja lopsakat taimestikku. Tihedalt paiknevad puud loovad eriti selgeid temperatuuri, niiskuse ja valguse erinevusi, võrreldes hõreda metsa või metsata aladega. Laanemetsa puurindes on tüüpiline liik kuusk. Looduslik laanekuusik on alati segamets. Kuuse kõrval on näha mändi, kaske ja teisi puuliike. Tihti võivad ka teised puuliigid olla enamuspuuliigiks, siis on tegemist näiteks laanemänniku või laanekaasikuga. Võrdlemisi sageli on laanemetsas olemas põõsarinne. Alustaimestu on vaheldusrikas, mille tihedus ja liigiline koosseis sõltub kõigepealt puu- ja põõsarinde tihedusest. Mida tihedamad on ülemised r...
Emased hoolitsevad oma järglaste eest vähemalt 2 aastat ja selle aja jooksul nad tiineks ei jää. Oktoobris ja novembris uuristavad karud põhjatuulte poolt kokku kuhjatud suurtesse lumehangedesse koopaid.Kõikidel karudel on võimalik endale koopaid uuristada, kuid tavaliselt jäävad sinna pikemaks ajaks unne tiined emased. Novembris või detsembris sünnivad pojad, kes kaaluvad 450-900 grammi. Sündides on nad rotisuurused, ilma karvata, pimedad ja kurdid. Nad väljuvad koobastest esimest korda märtsi ja aprilli vahel. Siis on jääkaru pojad juba kasvanud kassi suurusteks. Kas sa teadsid , et ... · Jääkarudel pole tarvis juua. Kogu vajaliku vedeliku saavad nad toidust. · Jääkarud võivad ujuda 100 kilomeetrit peatumata. · Jääkarudel on väga tundlik haistmismeel ning nad on võimelised tundma loomakorjuse lõhna isegi 30 km kauguselt. Nad suudavad leida üles ka peaaegu kahemeetrise lume- ja...
Paljud nähtused, mida mõnikord ainult renessansiga seostatud - nt looduse teaduslik uurimine või meelelist maailma jäljendav kunst- tärkasid tegelikult varem. Renessansiajastu kultuuril on aga üks kindel tunnus- eneseteadvus. Siis levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev äsjamöödunust. Keskajal peeti antiik- kultuuri kristliku ajastuga võrreldes madalamaks. 15. saj. hakati aga kreeka ja rooma kultuuri pidama olu- liselt väärtuslikumaks. Selle langusele järgnenud 1000 aasta pikkust ajajärku hakati just nüüd nimetama keskajaks ning seda iseloomustati tihti ülekohtuselt kui ainult barbaarset ja pimedat seisakuaega. Ennast usuti elavat ärkamise ja uue tõusu ajastul, mis toetub antiikaja pärandile. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja i...
Iga liigutus sarnaneb sel juhul sõnaga, millel on olenevalt kontekstist erinev tähendus. SUHTLEMISZESTID JA NENDE PÄRITOLU Põhilised suhtlemisliigutused on kogu maailmas sarnased. Kui inimesed on õnnelikud, siis nad naeratavad, kui on kurvad, siis süngestuvad, kui vihastuvad, siis on neil kuri ilme. Peanoogutus tähendab peaaegu kogu maailmas jaatust või kinnitust. Ilmselt on see kaasasündinud liigutus, sest seda kasutavad ka kurdid ja pimedad . Ka pearaputus kui eituse või mittenõusoleku väljendus on samuti üldomane ja võib-olla üks neist liigutustest, mis on omandatud lapsepõlves. Kui laps on küllalt piima imenud, vabaneb ta emarinnast pead kahele poole raputades. Kui väikesel lapsel kõht täis, liigutab ta pead kahele poole, et ema ei saaks talle lusikat suhu pista. Niiviisi õpib ta õige ruttu oma eitava suhtumise märgiks pead raputama. Mõned liigutused on päris meie ürgkogukondlikust minevikust. Hammaste...
4. NÄOILME Inimese tajumine teise poolt algab näo tajumisest. Eristatakse kuut primaarset emotsiooni hirm, õnnelikkus, üllatus, viha, kurbus, vastikus. Kehakeele uurimise teerajaja Charles Darwinit teos " Inimeste ja loomade emotsioonide väljendumine. " tõestab, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone näoilme abil suures osas sarnaselt. Need näoilmed on universaalsed ning ükskõik mis rahvuse esindajate poolt äratuntavad. Ka pimedad lapsed väljendavad neidsamu ilmeid üllatus, kurbus (2.Lk: 24) Jaapanlasi on õpetatud kontrollima oma näoilmet manada näole rahulik, muretu ilme, olenemata sisemistest pingetest. Juba lapsest saati on neid õpetatud hoiduma emotsionaalsest avalikust väljundist, eriti negatiivsest. Viha või ärrituse väljundiks on naer. 5. PILKKONTAKT Pilkkontaktil on neli funktsiooni: · informatsiooni kinnitamine · suhtluse reguleerimine · intiimsuse e...
3 Vietnami sõda...................................................................................................................... 4 Vietnami sõja tähtsus....................................................................................................... 4 Miks astuti sõtta?............................................................................................................. 5 Eellugu.................................................................................................................................5 Indo-Hiina sõda................................................................................................................5 Dien Bien Phu lahing...
Emahundi ellujäävate järglaste hulk sõltub toitumistingimustest, asustustihedusest ja tema positsioonist karjas. Juba märtsi lõpus jäävad hundid paiksemaks ning pöörduvad pesapaika-suvekorterisse. Pesaks valitakse võimalusel veekogu läheduses vana rebase- või kährikuurg. Hunt võib urgu vajadusel süvendada. Pärast 6265-päevast tiinust sünnivad aprillis kaetud kõrvadega pimedad kutsikad. Tavaliselt on pesakonnas 57 tillukest tumedat karva kutsikat, kuid nende arv võib ulatuda ka üle kümne. Kutsikad kaaluvad 300500 g. Silmad avanevad 1012-päevaselt. Kõik kutsikad ei suuda esimesi elunädalaid üle elada, ükskõik kui palju nende eest ka hoolitsetakse. Kutsikad saavad nägijaks 912 päeva vanuselt ja nädal või paar hiljem hakkavad lõikuma piimahambad. Umbes poolteist kuud saab pisipere põhitoiduna piima, kuid juba pärast esimeste hammaste...