M. Maeterlinck(18621949) sümbolistliku draama tuntuim viljeleja sündis Gentis õppis ülikoolis õigusteaduskonnas esimene luulekogu ''Kasvuhooned'' ja draama ''printsess Maleine'' lühidraamad: ''pimedad'' (sümbolite kaudu käsitleb inimese tragöödiat; tegevus kaugel nimetul saarel; 12 pimedat ootavad preestrist teejuhti, kes on surnud; otsustavad midagi ette võtta), ''sissetungija'', ''sisemus'', ''tintagiles´i surm'' ''Pelleas ja Helisande'' (armastuskolmnurk; tegevust vähe; dialoog napp; tähtsat osa etendavad pausid ja tegelaste sisemonoloogid; inimene on saatuse meelevallas, ei saa seda juhtida) näidend ''Sinilind'' loomingu tipp (puuraiduri poeg ja tütar saavad jõuluööl haldjalt käsu minna sinilindu otsima; Mälestustemaa, öö sünged maaalused valdused, Tuleviku kuningriik; saavad palju kogemusi; väärivad lindu oma hea tahte, tarmu ja julguse tõttu; igaüks pean endale ise õnne otsima) G. B. Shaw (18561950) iiriinglise kirjanik ...
2)langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga. Kumerpeegel on peegel, mille peegelpind on kumer. Vaadates kumerpeeglilt, me näeme alati samapidist ja vähendatud kujutist. Valgustades kumerpeeglit paralleelsete valguskiirtega, peegeldunud kiired hajuvad nii, et nende mõttelised pikendused koonduvad peegli taha ühte punkti, mille nimetuseks on ebafookus. kumerpeegli kasutamine: autopeeglid, bussipeeglid, kauplustes turvapeeglid, liikluses - nn pimedad nurgad Nõguspeegel on peegel, mille peegelpind on nõgus. Vaadates nõguspeeglilt kaugelt me näeme ümberpööratud ja vähendatud kujutist. Lähedalt aga samapidist ja suurendatud kujutist. Valgustades paralleelsete kiirtega nõguspeeglit, peegeldunud kiired koonduvad peegli ette ühte punkti, mida nimetatakse fookuseks. nõguspeegli kasutamine: lambid(taskulambid, autolambid), taskupeeglid, olümpiatule süütamine
suue avaneb reeglina vee alla. Peale ühe peamise uru on tal veel mitmeid teisi ajutisi peatumispaiku. Need võivad asuda kasvõi mahalangenud puutüve all. Mingid on üksikeluviisiga ja peamiselt öise aktiivsusega. Nad on suurepärased ujujad ja sukeldujad. Jooksuaeg on neil märtsis aprillis. Pojad sünnivad peale 40...90 päevast tiinust mais. Tavaliselt on pesakonnas 4...5 (maksimaalselt 10) poega. Pojad on sündides pimedad ja paljad. Nägema hakkavad nad umbes kuu aja vanuselt. Sel ajal lõpetavad nad ka emapiimast toitumise. Iseseisvuvad noored mingid sügisel ja juba järgmisel kevadel hakkavad nad ise sigima Maksimaalne eluiga küündib neil 12 aastani. Mingi isasloom võib viljastada euroopa naaritsa. Sel juhul looted hukkuvad enne valmimist. Seda peetakse ka üheks peamiseks põhjuseks, miks euroopa naaritsad välja surevad.
· Lihatoiduline loom · Saakloomadeks põhiliselt metskits, jänesed, rebane, metssea põrsad, närilised, väikesed hirvlased ja linnud · Päevas vajab umbes 1 kg liha · Varitseb saaki maapinnal ja tabab äkkrünnakuga · Puu otsa läheb vaid ohu korral, saaki ei varitse seal kunagi Pojad · Pesakonnas on 1-5 poega · Aastas on üks pesakond · Vastsündinud pojad kaaluvad 200-300 g · Pojad on sündides pimedad · Pojad lahkuvad pesast 4- kuuselt · Isane aetakse poegade sündides pesast välja, kuid ta toob toitu · Pojad jäävad ema juurde umbes aastaks Levik Euroopas · Paarsada aastat tagasi elas kogu põhjapoolkeral · Tänapäeval on enamikus Lääne- Euroopa riikides välja surnud · Eestis kogu mandril ja saartel Veel huvitavat ilveste kohta · Ladinakeelne · Tüvepikkus 80-130
Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Paljunemine Selget jooksuaega pole välja kujunenud kuna latentsperiood on pikk. Tiinus kestab 10...13 kuud, millest loote areng kestab vaid kaks kuud. Poegivad emasloomad üle aasta või kahe. Pojad sünnivad reeglina kevadel mais... juunis. Tavaliselt on pesakonnas üks kuni kolm (harva viis) poega. Isasloom kaitseb poegimise ajal territooriumi elades eraldi urus. Areng Pojad on sündides pimedad. Silmad avanevad kuu aja vanuselt. Pojad lähevad koos emasloomaga vette 1,5 kuu vanuselt. Imetatakse poegi kaks kuud. Esimese talve veedab pesakond koos. Suguküpsus saabub kolme-nelja aasta vanuselt. Võivad elada kuni kahekümne aastaseks. Tulp diagramm Kasutatud materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/Saarmas http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/LUTLUT.htm http://blog.moment.ee/2010/01/krompsti-saarmas-otter-lutra-l http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/LUTLUT2.htm
Keskaeg kui pime aeg Mõiste "pime aeg" tuli kasutusele 1330ndatel, kui Itaalia teadlane Petrarch pidas Lääne-Rooma Keisririigi languse järgset aega "pimedaks ajaks", võrreldes seda klassikalise antiigi "valgusega". Ta kasutas seda väljendit, et häbimärgistada selle aja Ladina kirjandust. Ajaloolastel tekkis hiljem selgem arusaam ajastu saavutustest, seega hakati "pimedaks ajaks" pidama varakeskaega (5.saj-10.saj). Seda kutsuti nii, sest selle ajastu kohta on väga vähe informatsiooni säilinud ning see on iseloomustatud kui intellektuaalne pimedus Rooma Keisririigi ja Renessanss ajastu vahel. Religioon väga kannatas sellel ajal, sest katoliiklased nägid seda ajastut kui harmoonilist ja produktiivset. Õigeusklikud kristlased püüdsid aga taaselustada puhast kristlust, tühistada "pimedad" katoliiklikud tavad. "Pimedal ajal" oli ka ulatuslikke moslemite...
Harilik siil Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja, kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16 000), pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. Selle inimsõbraliku loomaga on kindlasti igaüks kohtunud. Siil armastab vaheldusrikkaid elupaiku - metsaservi, leht- ja segametsi, puisniite, parke, aedu, kalmistuid ning talle meeldib tegutseda peamiselt videvikus ja öösiti. Paksu okasmetsa ta aga väldib. Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides. Ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja -pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest. Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Suvel pole siil seotud kindla elupaigaga, ta magab kerratõmbununa otse maapinnal (kerratõmbumist võ...
koos. Näha ei ole ilvest lihtne, sest ta on väga varjatud eluviisiga ja liigub peamiselt videvikus ja öösel. Talvel on aga lihtne tema tegevust uurida jälgede järgi. Need on tal ümarad ja neil ei ole tavaliselt näha küünte poolt tekitatud auke. Jooksuaeg on ilvestel veebruaris - märtsis. Pojad sünnivad aprillis või mais. Poegivad ilvesed varjatud kohas puujuurte all või mõnes urus. Pesa kujutab endast sageli vooderdamata lohku. Pojad on sündides pimedad. Silmad tulevad ilvestele pähe kahe nädala vanuselt. Piima imevad pojad kahe - kolme kuu vanuseni. Pesa jäetakse maha pärast seda, kui noored hakkavad koos emaga jahil käima. Emasloomad viibivad koos poegadega esimese eluaasta lõpuni. Ilvesed söövad kõike, mis liigub ja millest jõud üle käib. Ilvesed elavad paarikümne aasta vanuseks. Kunagi olid ilvesed levinud kõikjal üle põhjapoolkera kuid nüüdseks on nad paljudes Euroopa riikides inimese poolt hävitatud
MADALMAADE KUNST 16 saj. Michel Sittow Joachim Patinir Pieter Brughel Pieter Brughel Pieter Brughel vanem Quentin Massys Taani kuninga Kristjan II portree püha Hiweonymus maastikus Maastik Ikarose kukkumisega Pimedad Talupoja pulm Rahavahetaja ja ta naine 1515 1520 1558 1568 1568 1514_ P
Ema mu ema (luuletused) Hääd ööd (pere ja kodu raamat) Ime kütken tähe poole kist (luuletused) Kuldmuna (lastenäidendid) Rohiline ruunakõnõ (kuulderaamat) Suurtelt väikestele (luuletused) Võrokiilne lugemik (luuletused) Preemiad Ta on saanud kolm preemiat: - Bernard Kangro kirjanduspreemia (1991) - Gustav Suitsu stipendium (2004) - Aasta Naine (2008) Mõiste Kuulderaamat lindistatud CD-na, et ka pimedad lapsed saaksid seda nö lugeda. Pildid Üllest Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimise Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
Elab segametsades. Kaasajal on ta enamikust Lääne-Euroopa riikidest välja surnud Eestis asustab kogu mandrit ja suuremaid saari. Eestis elab ca 700-1000 isendit. Toitumine Peamiselt valgejänes Teised väiksemad linnud. Teised väiksemaid imetajaid , kuni metskitseni Saaki ründab maapinnalt. Paljunemine ja järglaste areng Veebruarist märtsini on jooksuaeg Tiinus on 60-75 päeva Peamiselt 2 või 3 poega Pojad on sündides pimedad. Poegi imetatakse kaks kuni kolm kuud. Pojad jäävad emaga kokku esimese eluaasta lõpuni. Suguküpseks saavad kahe aastaselt. Elavad 20...25 aasta vanuseks. Huvitavaid fakte ilvesest Ladinakeelne nimi on Lynx lynx Väga hea kuulmine, nt. 50 meetri pealt kuuleb, kuidas jänes puukoort närib. On värvipime Esijalgadel on 5 varvast. "Liigne" varvas paikneb nii kõrgel, et ei ulatu jälge jätma. Ainsaks looduslikuks vaenlaseks on hunt.
13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) 15. sajand: vararenessanss (Itaalias maalikuntsnik ja leiutaja). Tuntumad teosed „Mona Lisa“ (portree, Õlimaal) „Püha õhtusöömaaeg“ quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento). Renessanssi ajal uus maailma vaade (seiinamaal) ja „madonna kaljukoopas“ (õlimaal). RAFFAEL oli teine kuulus kõrgrenessanssi ideaalide humanist15. sajandil oli Euroopa tähtsamaiks kunstikeskuseks FIRENZE („uus Ateena“). Linnavalitsus ja väljendaja. Täiuslikumaks peetakse „ateena kool´i“. MICHELANGELO 1504. aastal tegi 5.5 kõrguse rikkad linlased tellisid arvukaid kunsti teoseid linna avalikesse paikadesse. FILIPPO BRUNELLESCHI taaveti figuuri. Moosese figuuriga, taavet on tõsine ja tahtejõuline. Teine suur teos on sixtuse kabeli lagi valmistas 1419. aastal Firenze toomkiriku kaheksatahulise kupli. Enne kupli valmistamist oli ta ...
vihavaenlasteks ning vend võib tõsta käe venna vastu. Või siis sõjad, mis samuti on tekkinud tühipaljast mõttest, et kellestki parem ja võimukam olla. Selle võivad reaalseks teha ükskõiksus, kadedus, egoism ja teineteisemõistmise puudumine. Tuhanded, isegi miljonid süütud inimesed aga peavad seetõttu kannatama ning maksma kalli hinna oma elu. Kuidas kontrollida oma mõttetegevust? Pahatihti puudub inimestel tahtejõud ja ehk seisneb põhjus ka selles, et inimesed on pimedad ega julge näha elu enda ümber. Tuleb võitu saada iseenda sees elavast kuradist ja muuta oma vaateid elule. Peab leidma kompromissi, sest elukunst seisneb meie mõtete ja tegude kooskõlas. Me elame 21.sajandis ning puutume tihti kokku reaalsusega, kus nähtused, mida me ei näe ega kuule ning mida ei saa katsuda ega maitsta, avalduvad lihtsalt eelkõige inimeste, kas siis heade või kurjade mõtete, tegude või käitumise kaudu. Polnud vana aeg täiuslik, pole ka uus aeg täiuslik
külmatardumus. Oktoobrist maini viibib oma pesas talveunes. Toitumine Segatoiduline, kes ei põlga ära ei taimset ega ka loomset toitu, eelistades nähtavasti loomset. Sööb putukaid ja nende vastseid, tigusid, väiksemaid selgroogseid, linnumune ning taimede seemneid. Sigimine Meil poegib korra, lõuna pool kaks korda aastas. Tiinus kestab 22...24 päeva. Pojad (tavaliselt 3...5, harva 2...7) sünnivad juunis - juulis. Pojad on sündides paljad ja pimedad. Nägema hakkavad nad paarikümne päeva vanuselt. Imetatakse poegi kuu aega. Pojad iseseisvuvad kuue kuu vanuselt. Areng Suguküpsuse saavutavad lagritsad ühe aasta vanuselt. Eluiga ei ületa neil tavaliselt viit aastat, kuid erandjuhtudel võib see küündida 9 aastani. Koht ökosüsteemis Süües ja lõhkudes linnupesi teeb mingil määral neile liikidele kahju. Ise on toiduks endast suurematele röövloomadele ja -lindudele. Madala
võimalike jälitajate eest ära pääseda. Vaenlasi on tal väga palju: nugised, kakud jne. Lendorav elab peaaegu koguaeg puu otsas, ta tuleb maapinnale ainult siis kui on väga vaja. Talle meeldib elada vanade puude otsas, kus on palju puuõõnsusi, kuhu ta saab oma pesa teha. Lendorav sööb puude pungi, noori oksi, seemneid jne. Talvel kogub ta toitu et külma üle elada. Pojad sünnivad neil mais-juunis ja tavaliselt 2 kuni 4. Pojad on paljad ja pimedad. Kahe nädala pärast hakkavad nad nägema, imemise lõpetavad kuu aja ja iseseisvaks saavad kahe kuu vanuselt. Järgmisel kevadel hakkavad nad sigima. Nad elavad tavaliselt 5 kuni 6 aastaseks. Eestis pole neid eriti palju ja nad on üsna haruldased. Selle sajandi teiselt poolelt on nad jäänud eriti haruldaseks, peamiselt vanade metsade kadumise tõttu. Lendorav on looduskaitse all. Kokkuvõte
1 sissepääsuga ja 2 kambriga uru. Üks kamber on laokamber teine aga pesakamber. Pesa ehitab ta oksadest ja lehtedest. Metshiire käitumine Metshiired elavad aastaringselt st nad ei maga talveund. Kuid talve ajal nende aktiivsus langeb. Tavaliselt on nad liikvel öösel, nagu peaaegu kõik närilised. Nad on ka väga head ronijad. Sigimine ja pojad Sigimise hooaeg algab kevadel ja lõpeb sügisel. Pärast tiinust, mis kestab neli nädalat, sünnib 4-7 poega. Pojad on alguses paljad ja pimedad. Ema sünnitab pojad pesa kambrisse urus. Pojad avavad silmad kuue päeva pärast ning selleks ajaks on neil juba paks karvakiht, mis on tumedam, kui täiskasvanutel. Pärast kolme nädalat saadab ema oma lapsed pesast välja ning siis on nad omapead. Mis metsas ta võiks elutseda? Mina arvan, et see väike imetaja võiks elada, kas salumetsas või lodumetsas. Seal on hea ennast peita ja lihtne pesa teha. Mõned metshiire andmed: Keha pikkus 97-110mm, saba pikkus 69- 115mm, Kaal: 13-27kg.
vahetama. Tavaliselt on ühel oraval mitu sellist pesa. See hoiab väga hästi sooja. Sigimine: Orav kasutab lindudepesi, pesakaste puuõõnsusi oma pesaks. Sageli on ühel isendil mitu pesa. Tavaliselt poegib kaks korda aastas. Orava tiinus kestab 35...40 päeva. Pesakonnas on tavaliselt 4...5 poega, kes sünnivad märtsis ja juulis. Pojad: Vastsündinud oravad kaaluvad 7...10 g ning on paljad ja pimedad. Esimesel elukuul toimub poegade areng aeglaselt. Kuu aja vanuselt avanevad neil silmad. Poegi imetatakse 2...3 kuud. Noored iseseisvuvad kahe kuu vanustena. Suguküpseks saavad oravad aasta vanuselt. Keskmine eluiga on viis aastat, maksimaalne kuni 10 aastat. Koht ökosüsteemis: Vaenlasteks on oraval metsnugis, kanakull, kassikakk. Ise toob kahju laululindudele rüüstates nende pesi. Üldiselt pole nad ohustatud, looduskaitse alla ei kuulu
nende eelmise ja sama aasta poegadest Karja juht on emasloom Perekarjad võivad talvel ühineda ka suuremateks liitkarjadeks Tavaliselt on Eestis elava karja suurus 211 hunti Vahel on karjas ka juhtpaari õed-vennad, mõnikord ka võõrad Pesa ja pojad Märtsi lõpus jäävad hundid paiksemaks ning pöörduvad pesapaika Pesaks valitakse võimalusel veekogu läheduses vana rebase- või kährikuurg Pärast 6265-päevast tiinust sünnivad aprillis kaetud kõrvadega pimedad kutsikad Tavaliselt on pesakonnas 57 tillukest tumedat karvalist kutsikat, kuid nende arv võib ulatuda ka üle kümne Kutsikad kaaluvad 300500 g Kõik kutsikad ei suuda esimesi elunädalaid üle elada, ükskõik kui palju nende eest ka hoolitsetakse Kutsikad saavad nägijaks 912 päeva vanuselt Kasutatud materjal https://www.google.ee/search? q=hunt&biw=1097&bih=546&sou rce=lnms&tbm=isch&sa=X&ved= 0ahUKEwj0sZbElqPPAhXMWCwKH cIuARgQ_AUIBigB&dpr=1.75#img dii=v5VgKIHcqk71LM%3A
väikeste silmade ja kõrvade. Hariliku siili keha katavad seljapoolt umbes 3 cm pikkused okkad. Teravad okkad tagavad siilile suurepärase kaitse vaenlase eest. Kõhtu ja nägu katavad karvad. Saba pikkus 1,5-3 cm. Siilil on tugev nahalihastik mille abil saab ta end kerra tõmmata ja kaitsta end vaenlaste eest. Paljunemine Harilik siil poegib kord aastas. Poegi on tavaliselt 3-6 tykki. Pojad on sündides paljad ja pimedad. Paari päeva pärast tekivad valged pehmed okkad ,mis muutuvad kiirelt pruuniks ja kõvaks. Siilid oskavad mõni päev peale sündi end juba kerra tõmmata. Isasloom järeltulijate vastu huvi ei ilmuta ning nende kasvatamisest osa ei võta. Pojad sünnivad emaslooma poolt ette valmistatud pesas umbes 5-6 nädalat hiljem. Septembrikuus sündinud pojad ei ela harilikult talve üle. Harilik siil
Lendu juhib ta saba abil. Elupaik ja toit Pesapuuks on haab. Elupaigana eelistab ta vanade puudega metsa, kus on palju puuõõnsusi, millesse oma pesa teha. Lendorav sööb puude pungi, noori oksi, seemneid jne. Talveks kogub ta endale ka toiduvarusid külmade päevade üleelamiseks. Poegimine Sigib tavaliselt ühe, harva ka kaks korda aastas. Tiinus kestab 5...6 nädalat Pojad sünnivad neil mais-juunis ja neid on tavaliselt 2...4. Pojad on paljad ja pimedad, kuid neil on juba olemas lennukurd. Nägema hakkavad pojad kahe nädala vanuselt. Lendorava levik Lendorav on levinud Euroopa põhjaosas, Siberis ja Põhja-Kasahstanis. Eestis on säilinud väikesel arvul Kirde- ja Ida-Eestis. Arvukus Vähearvukas ja haruldane. Praegu on teada umbes 40 kindlat lendorava leiukohta. Lendorav on kõikides Euroopa Liidu riikides kaitsealune loom. Eestis kuulub ta I kategooria kaitsealuste liikide hulka ja Eesti punase raamatu 2
Kas 19. sajandi Inglismaa oli hea või halb koht, kus elada? 19. sajandil valitses Inglismaal parlamentaarne monarhia ja palju oli neid, kes pooldasid demokraatlikke ümberkorraldusi ning nõudsid riigikorra uuendamist. Sealne sisepoliitika käärimine aga aina tugevnes. Rahva majanduslik kehv olukord näitas, et riik vajab ümberkorraldusi. Inglismaal kardeti, et Prantsusmaal vallandunud revolutsioon võib mässumeelsust tuua ka nende riiki ning saavutada ettearvamatuid tagajärgi. Et pidurdada igasugused revolutsioonilised mõtted, karmistas parlament tsensuurieeskirju, kitsendas koosolekute pidamist ning lasi sulgeda tööliste ühingud. Sama poliitika jätkus ka Napoleoni sõdade ajal. Napoleoni sõdade lõpp avas Inglismaa tööstuslikuks arenguks mitmeid uusi võimalusi. Kõikjal maailmas vajati inglise kaupa. Selline areng...
Kahju aint, et kõik on pime. Sonetis ,,Sügis" esineb paarisriimid. See tähendab, et salmi kaks esimest rida on riimis ja kaks viimast riimi on riimis. Luuletuse kolm esimest stroofi on nelja realised ja viimane on kahe realine. Kokku on sonetis 14 rida, see on üks soneti rangemaid reegleid. Sonett ,,Sügis" räägib, kuidas algas sügis ilusad värvilised puude lehed. Kuid tulid külm ja vihmad ning hakkas lund sadama. Saabus talv, ning pikad pimedad õhtud. Itaalia ehk Petrarca sonett koosneb kahest katräänist ja kahest tertsetist (4+4+3+3). Sonett 134: Ma ei leia rahu ja siiski ka ei sõdi ja ma kardan ja loodan ja põlen ja olen jää ja lendan taeva kohal ja kukun maapinnale ja haaran mittemillegi järele ja emban tervet maailma Mind hoiab kütkeis tema, kes ei vangista mind ega lase mul minna ega hoia mind endale ega lase silmust lahti ja armastus ei hävita mind ega lase mind vabaks soovib, et ma ei elaks, aga tõket ei eemalda
Kõige enam väärtustan ma perekonda. Mul on väga vedanud, kuna mind on õnnistatud mehe ja kahe imetoreda lapsega. Minu elus on olnud palju erinevaid perioode ning olen tõesti õnnelik, et olen tänasel päeval sellises punktis, kus mul on kodu ja oma väike pere, kes on minu jaoks asendamatu ja vastupidi. Kõige tähtsam on tervis. Terved inimesed ei oska seda kahjuks hinnata ja kiputakse iga pisiasja puhul hädaldama, kuigi võiks mõelda, kuidas saavad igapäevaselt hakkama kurdid, pimedad ja muude erivajadustega inimesed? Mina olen õnnelik, et näen, kuulen, mu käed ja jalad on terved ning saan vajadusel ka teisi inimesi aidata. Olulisel kohal minu elus on sõbrad ja sõprus. Mul ei ole küll nende jaoks pere kõrvalt palju aega, kuid südames mõtlen neile tihti ning õnneks on tänapäeval olemas Facebook ja muud suhtluskanalid, mille kaudu nendega kerge vaevaga ühenduses olla. Olen üle seitsme aasta taas koolipingis
ka lisatud piltidelt (vt fotod lk 7). Naarits on mingist väiksem ja nõrgem. Naaritsa tüvepikkus on 32 43 cm, sabapikkus 12 19 cm ja mass 550 800 g. Mingi tüvepikkus ületab sageli 45 cm, sabapikkus on 15 25 cm, mass kuni 1,5 kg. Need liigid erinevad ka hammastiku ja kolju poolest. Naarits. Jooksuaeg on neil märtsis aprillis. Pojad sünnivad pärast ca 73 päevast tiinust mais. Tavaliselt on pesakonnas 4...5 (maksimaalselt 10) poega. Pojad on sündides pimedad ja paljad. Nägema hakkavad nad umbes kuu aja vanuselt. Sel ajal lõpetavad nad ka emapiimast toitumise. 7 Iseseisvuvad noored naaritsad sügisel ja juba järgmisel kevadel hakkavad nad sigimisest osa võtma. Maksimaalne eluiga küündib neil 10 aastani. (Eesti selgroogsed) (Loomade elu, 1987). Naarits on kaitsealune liik. Nii mink kui naarits eelistavad elamiseks risustatud ja uhutud kallastega
Madalmaade kunst · Ühendab Hollandit, Belgiat ja Luksemburgi · Kõige suuremad saavutused MAALIKUNSTIS. Eeskuju ei võetud antiikkunstist. Vähe toretsevat ja elegantset joont. Kunstis VÕRDSUSE ideed, SIIRAD usuteemad. Ei idealiseeritud. · Leiutised: ÕLIVÄRVID, PEENMAALITEHNIKA. Õlivärvid erksamad ja sarnased loodusele. Looduse kujutamiseks puudusid reeglid. Kasutati ÕHUPERSPEKTIIVI. Alusmaaling TEMPERAVÄRVIDES. Õlivärvid niiskuse vastu vastupidavamad. Kujutati pisikesi detaile täpselt, kasutades luupi. · JAN VAN EYCK koos venna HUBERTIGA GENTI altarimaalid. Reaalsed peenmaalitehnikas piiblistseenid. Üle 20 maalingu, mis ees- kui ka tagaküljel. Keskel sümboolne maaling talle kummardamisest. Vanem suri tiibaltari juures töötades. Jan lõpetas selle ja tema teised tööd. ,,MADONNA KANTSLER ROLIN'GA" "ARNOLFINI ABIELUPAAR" abielu pühadus, kujutab ennast väga ...
tahumata kividest. Teine ja kolmas korrus on tahumata pinnakividest, rõhutati horisontaalsust. Palazzod ülikute jaoks, pakkusid kaitset. Võetakse kasutusele tsentraalehitus kiriku püstitamisel. Kõige suurejoonelisem kirikuehitis on Peetri kirik, Vatikanis. 1 Bosch - Heinakuhi, Madalmaad 2 Jan van Eyck Madonna kantlser Roliniga, Madalmaad 3 L. Da Vinci - Mona Lisa, Itaalia 4 A. Dürer - Püha Hieronymus, Saksamaa 5 Michelangelo Taavet, Itaalia 6 P. Brueghel Pimedad, Madalmaad B 1 Itaalia maalikunst temaatika oli enamasti usuline. Pühalik ja ilmalik sulasid kokku. 15saj.t pole sagenesid ilmalike sündmuste kujutused ja kaasaegsete inimeste portreed. Tsentraalperspektiivi kasutamine. Kunstnikud täitsid ilmalike ja vaimulike vürstide tellimusi. freskod Mdalmaade mk maalikunst hakkas väärtustama nähtavat maailma. Madalmaades ei
RENESANSS:*15.saj. saavutasid paljud linnad autonoomia*tekkisid linnriigid mille kultuur hakkar erinema euroopast.*vastandus keskajale*gootika ja renessanssi piir hägune*hakati hindama kreeka ja rooma kultuuri*õpiti tundma antiikaega(kunst kirjandus..jne) *humanism *renessanslikmoraal-saavutati eesmark vahendeid valimata*hakati ka tegelema ilmalikusega*platon *tunnustati ehitusmeistreid,teadureid ja maalijaid kes tundsid matemaatilisi reegleid antiikkunsti,kirjandust,filosoofiat ja mütoloogiat.ARHIDEKTUUR:*15.saj-profaanarhidektuur-palazzo (medice- 4kandiline,3korrust,sisehooviga,1korrus rustikaalne)*brunellezchi-1.suurmeister ,tsentraalperspektiivi õpetus.*16.saj-michelangelo-peetri kiriku kupli kavand*palladio-villa rotonda .*eluasemed tähtsad * viimne kohtupäev-baroki algus MAALIKUNST: *vararenesans-*õlimaal*mosaccio-,,paradiisist väljaajamine" *andrea montegna-,,surnud kristus"*sandro botticelli-kõrg eliidi maitse-tegi töid medicite...
preemia ENA näidendivõistlusel 1997. Näidendit on edukalt mängitud nii Saksamaal, Prantsusmaal, Lätis, Soomes kui ka Rootsis ja Venemaal. Muusikaslaid:Jaan Tätte on teinud palju laule ning mitmeid albumeid koos Marko Matverega. Nad on ka igapäevases elu väga lähedased sõbrad ja saavad hästi läbi. Tunnustused: Luule: Minge, ma ei tule veel. Tule peale tõstsin vee. Olingi ehk liiga kaua teel. Piilun aknast väheke, Kuidas te seal lähete. Sügisel on õhtud pimedad. Kõik, mis alles jääb, see paistab praegu siit: Hetkeks peatusite. Ei see ainult näis. Mõtleme, kas miski maha jäi. Või kuidas meil see asi täpselt käis? Jään veel hetkeks vaatama. Pilguga teid saatma ma. Pimeduses hõõgav sigaret. Kõik sai nagu öeldud vist Keset pikka vaikimist. Tee on kitsas, kraavid täis on vett. Kurb on ainult see, et rõõm on nõnda suur: vaatan ringi toas ja kedagi ei näe. Nüüd rahulikult lõpuni ma vaatan unenäo Ja homme üle läve ma ei läe.
emaslinnu kaela. Koolibrite pesa on väikese, ent sügava kausikese kujuline. Emaslind ehitab seda üksinda, harilikult okstest 1-2 meetri kõrgusele maapinna kohale. Selle ehitamiseks kasutab ta mitmesugust taimematerjali ning ühendab selle ämblikuvõrguga. Emaslinnud munevad harilikult pessa 2 valge värvusega ning pikliku kujuga muna, mida hauvad ligikaudu 16 päeva. Linnupojad on koorudes sulgedeta ja pimedad. Emaslind toidab neid kolm päeva vahetpidamata nektari ja väikeste putukatega. Väikesed koolibrid kasvavad kiiresti, ent lühikesed jalad ei võimalda neil joosta. Seepärast teevad nad pesast välja saamiseks kohmakaid lennuproove. Kui pojad pesast lahkuvad, muneb emane tavali pesast lahkuvad, muneb emane tavaliselt pesast lahkuvad, muneb emane tavaliselt uued munad, vahel kolmandatki korda.
Mügride sigimisperiood vältab märtsist oktoobrini, mille sees emasloom sünnitab 23 pesakonda, igas 210 poega. Tiinus kestab 29 päeva. Nägemisvõime tekib poegadel harilikult 8 päeva vanuselt, ujuda suudavad alates 10. elupäevast. Imetamine kestab 12 päeva. Noored vesirotid lahkuvad pesast kolme nädala vanuselt. Suguküpseteks saavad kahe kuu vanuselt. Maksimaalne eluiga on neil neli aastat. Kohati võib taimestikule talvevarusid kogudes kahju tekitada. Pojad on sündides pimedad ja saavad nägijateks nädala vanuselt. Allikad: http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Vesirott http://images.google.com/images? hl=en&q=vesirott&btnG=Search&biw=1024&bih=576 Koostas: Kelli Kade. 6.klass Juhendaja: Aira Ojala. Ahja 2010
Ruumilisuse annab edasi värvidega varjuda loomine ning nende õhutamine õigetes kohtades. Teosel võib näha pimedat meest, kes sööb hommikust. See loob nukrameelse ning härda meeleolu. Ma arvan, et see kurb atmosfäär on mõjutatud Picasso sõbra enesetapust, millest sai alguse tema sinine periood. Kunstnik paneb mängu oma kurbuse ning annab edasi seda traagilist sündmust külma sinise läbi. Ma arvan, et ta on peitnud sellesse maali sõnumi, millega tahab öelda, et ka pimedad tahavad süüa ehk siis ka vaevatud inimestel on õigus olla õnnelik ning saada, seda millele neil on õigus ja mida nad soovivad. Picasso teos ,,Pimeda mehe hommikusöök" on üks osa tema sinisest perioodist. Kunstnik on üks suurimaid kunstnike maailmas ning tema sinist perioodi teavad kõik, kuid see töö on vähem tuntud kui mõni teine. Pablo Picasso oli tõeline kunstnik, kes sai lubada enda jaoks luua ise erinevad perioodid ja stiilid ning ta mõjutas palju oma järeltulijaid.
Euroopa naarits Naarits ehk euroopa naarits on kiskjaliste seltsi kärplaste sugukonda kuuluv loomaliik, üks Euroopa ohustatumaid imetajaid. Looduslikult oli naarits ajaloolisel ajal laialdaselt levinud peaaegu kogu Mandri Euroopas, Põhja Hispaaniast läänes kuni Uuraliteni idas. Levila hakkas kahanema küttimise ja elupaikade kadumise tõttu. Ta on säilinud Baskimaal, Rumeenias, Venemaal ja Valgevenes. Saksamaal nähti naaritsat aga viimati looduses 1925. aastal ja Soomes 1992. aastal. Eestis püüti viimased isendid kinni, et neid kunstlikult paljundada. Alates 2000. aastast on naaritsat taasasustatud Hiiumaale, kus elab looduses umbes 25 looma. Naaritsa paljundamisega loodusesse taasasustamiseks tegeleb Tallinna loomaaed. Naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Tüvepikkus on 2843 cm ja sabapikkus 1219 cm. Kaal on emasloomadel 400 600 grammi, isasloomadel kun...
ruumi pääses valgus vaid ukse kaudu, klaasaknaid seal ei olnud. Ka suits tuli toast välja lasta ukse kaudu, selleks ajaks aeti lapsed lauta lammaste juurde. Väga külmal ajal toodi aga lambad, põrsad, kuked, kanad, koerad ja kassid tuppa ning seal elutseti üheskoos talurahvaga. Suvine kambrielu oli märksa lahedam, oli rohkem ruumi ning ühes valgusega ei tulnud külm tuul tuppa sisse. Väga sarnased talurahva elumajadele olid nende loomade laudad. Need olid kitsad, madalad ja pimedad. Loomi peeti suure hoolega, sest neist loodeti midagi saada. Talvel olid loomad külg külje kõrval kintsud ja küljed kaetud sõnnikukobaratega. Peale rasket talve võis juhtuda, et mõni loom ei tõusnudki püsti ega seisnud jalul. Talvel võeti lauda katuselt õled põhu puuduse tõttu maha ja tarvitati ära loomatoiduks. Sügisel pandi aga uued õled katusele asemele. Nii inimeste kui ka loomade haigusi oli sel ajal palju. Enamasti tulid need
Kõige julmem tegelane oli Andres. Ta oli nii öelda boss ja keegi ei tohtinud talle vastu hakata muidu tulid halvad tagajärjed. Andresele meelis ka Thea. Andres ja mõned teised peksid iga hommik Joosepit klassi tulles ja ülejäänud vaatasid pealt. See mida kogu klass Joosepile tegi, oli väga julm. Hinnang on väga halb. Oleks võinud rohkem klassikaaslasi peale Kaspari Joosepile appi tulnud ja ei saa aru miks kooli õpetajad ka nii pimedad olid, et ei pannud tähele, et Joosepit kiusati ja peksti. Kui ma oleksin olnud Joosep, siis läheksin juba ammu mujale kooli, kus oleksid paremad klassikaaslased. Arvan, et film oli hea kuna see õpetas mind, mis probleemid võivad olla klassis. 7.a klass Helena Kull
naisterahvastel pole. Vanasti oli häbi rääkida kaitsevahenditest ega neid polnudki eriti saada. Nüüd on nendest informatsioon pea iga pool ja lapsevanemad on ka julgemad. Vahel usaldatakse pimesi. See on kui õnnemäng. Kellegi pimesi usaldamine on kui kõhutunde järgimine. On kordi, kus räägitakse maad ja taevad kokku, kuid see vaid tühipaljas jutt. Kerge on uskuda midagi ilusat. Lõpuks istuvad need kergeusklikud välismaal eskortnaistena. Õhtuti on tänavad pimedad ja igasugu kahtlasi inimesi täis. Et ennast kaitsta on igasugu meetodeid näiteks pipragaas või enesekaitse kursused. Maailmas on palju kurjust, mille eest tuleb end kaitsta. Tuleb olla kaval. Poisse tuleb hoolikalt valida ja enda eest tuleks hoolt kanda nagu oleksid printsess.
Eesti Vabaõhumuuseum on vabaõhuekspositsioon, mille ülesandeks on uurida, koguda ja tutvustada ajaloolise maa-arhitektuuri tüüpilisi ja parimaid näidiseid kogu Eestist. Vabaõhumuuseumis toimuvad regulaarselt eesti vanarahva kommetega seotuid üritusi, millest ka turistil on kindlasti põnev osa võtta. Turismi takistavateks teguriteks võib pidada suhteliselt suurt kuritegevust, vähest turismi infopunktide olemasolu, Tallinna pimedad tänavad ning auklikud teed. Ometigi on Tallinnas hästi arenenud puhketurism, kultuuriturism ning konverentsiturism.
Gustave Flaubert “Madame Bovary” 1) Autorist Gustave Flaubert oli Prantsuse proosakirjanik (elas 12. detsember 1821 - 8. mai 1880). Eriti tuntud on Flaubert’ romantislik romaan “Madame Bovary” ja ta piinlikult hoolas pühendumus raamatu stiilile (nt lõputu “parima sõna” ja puhta kunsti otsing). Tema isa oli kirurg ja ema pärines ühest vanast Normandia perekonnast. Ta õppis Pariisis õigusteadust, kuid maalähedase poisina ei istunud talle Pariisi elu. Flaubert oli ambitsioonitu, raiskas oma aega unistades, kuid elas aristokraatlikku elu. Gustave Flaubert kirjutas “Madame Bovary” teost viis aastat ning seejärel avaldati see seeriatena. Romaan tõi autorile kohtuasja (süüdistati ebamoraalsuses), kuid tunnistati kohtus süütuks. Koguteosena sai romaan sooja vastuvõtu osaliseks. Flaubert valis romaani kirjutamiseks maise aine asemel ühe hiljutise sündmuse: tema i...
Francisco goya Greete Orgusaar NRG 11 A Francisco goya (1746-1815) Hispaania maalikunstnik Oli pärit vaesest taluperest, kuid tõusis Hispaania õukonnamaalijaks Elu lõpus jäi kurdiks ning pimedaks Talle meeldisid võimsad emotsioonid ning armutu tõetruudus Süngeid muljeid sõjast Prantsuse vägedega kujutas ta graafikasarjas "Sõjakoledused" "2.mai 1808 Madridis" Kompositsioon Dünaamiline kompositsioon (pildil toimub liikumine, mis on väga hästi jäädvustatud) Pildil on palju inimesi: mõõkadega võitlejad, ratsanikud, linnakodanikud, laibad, aadlikud, vasemad inimesed Tagaplaanile jäävad suured hooned Pilt on küllaltki udune ja suitsune Kõige suurem tähelepanu langeb pildi keskel olevale valgele hobusele ja tema seljast maha kukkuvale mehele Värvid See on olustikumaal ning väga hästi on osatud kasutada kontrastsust Väga hästi viimistletud Valdavad on tumedad ja määrdunud toonid Pildi keskel olev hobune o...
Siil Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja, kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16000), pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Looduslikeks vaenlasteks kassikakk ja rebane, toob kasu kahjurputukate ja kahjurnäriliste hävitajana. Kombeks on panna maja läheduses tegutsevatele siilidele piima. Looduslikeks vaenlasteks kassikakk ja rebane, toob kasu kahjurputukate ja kahjurnäriliste hävitajana. Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides. Ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja -pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest. Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult ...
[leninism ei võrdu marksismiga] Solenitsõn saadeti Nõukogude Liidust välja, kuna tõestas, et leninism oma tegevusega tekitas stalinismi. 2. Kes tahab demokraatlikku sotsialismi, ei saa teha koostööd kommunistidega, kellele endistviisi on püha leninlik parteihierarhia, mistõttu on alati võimalik pööre stalinismi poole. [leninistidega ei saa koostööd teha, lähevad stalinistideks kätte] Kommunistid on lihtsalt pimedad. Lenin võltsis vabadusmeelse sotsialismi teooria ja marksismi autoritaarseks riigikapitalismiks. Nõukogude Liit mõõdab end USA imperiaalsete pretensioonide varal. Reformid surub alla kas riigi- või erakapitalistlik reaktsioon. 3. Kes tahab demokraatlikku sotsialismi, selle jaoks ei tähenda riigikapitalism alternatiivi erakapitalismile, sest mõlemad võimustruktuurid väljuvad demokraatliku kontrolli alt ja eitavad tööliste
12 klass Arutlus teemal ,,Ainult südamega näed sa hästi" Tegelikult põhineb kõik siin maailmas inimese mõtteviisil kõige laiemas tähenduses. Ilu loomine enese ümber, headus ja kaasinimestest ning üldse kõigest elavast hoolimine on põhjalik vaimne ümberorienteerumine, omamoodi eneserealiseerimise tee, individuaalne kompass igapäevasele tegevusele. Niisugune mõtlemine peaks saama iga inimese elustiiliks. Raamatus "Väike Prints" arutleb prints : inimesed kasvatavad oma aias viis tuhat roosi, ometi ei leia nad seda, mida nad otsivad. Nad ei tea, et see, mida nad otsivad, võib olla ühes roosiõies või tilgas vees. Nad ei leia seda, kuna nad ei otsi südamega. See ei pruugi olla kõige ilusam ja uhkem roosiõis või kõige sillerdavam kastetilk. Tuleb leida see õige. Silmad on pimedad, tuleb otsida südamega. Kui lihtne oleks teg...
nüüdsest uus ja see ei vaja enam teadlikku kontrolli. Kõik toimub inimeses endas oleva info ja ressursside põhiselt. Hüpnoos sobib ülihästi neile inimestele, kes on füüsilise kontakti suhtes ülitundlikud. Hüpnoosist on abi leidnud ka need, keda tavameditsiin aidata ei ole suutnud, sest näiteks ei tekita see kõrvalmõjusid nagu neid võib tekkida erinevate ravimite kasutamisel. On siiski inimesi, kes hüpnoosile ei allu. Nende hulka kuuluvad kurttummad, pimedad, kangeid ravimeid tarvitavad inimesed, vaimuhaiged ning sülelapsed.
õppivatele lastele o Väikesed liitklassid o Kaasaegsed õppevahendid Tartu Emajõe Kool o Õpilaskodu, kus elavad Eesti teistest piirkondadest tulnud õpilased o Tegeletakse usinalt spordiga o Õppetööd toetavad projektid o Kooli on lõpetatud ka kuld- ja hõbemedaliga o Emajõe Kooli vilistlased saavad kõrgkoolis õppimisega edukalt hakkama. Vilistlaste mälestused o Meie klassis olid kõik õpilased pimedad. Enamik meist käis tööl. Õpikuid ei olnud ja suur osa ajast kulus konspekteerimisele. Kõik klassi õpilased võtsid osa pimedate ühingus tegutsevatest isetegevusringidest. Raivo 1. lend 1962 Vilistlaste mälestused o Siin algas meie koolitee, kus saime kõik suure koolipere liikmeks. Oli häid ja halbu aegu, kuid südamesse jäid soojad ja head mälestused. Ei saa kunagi ka unustada õpetajate hellust ja hoolivust...
tagasi mullale ,kus ta on võetud." · "Tuntakse ainult neid asju,mida taltsutatakse." · "Ainult südamega näed hästi,kõige tähtsam on südamele nähtamatu." · Aeg mis sa oma roosi peale kulutasid ,tegi sinu roosi nii tähtsaks" · "Kui minul oleks 53 minutit aega ,sammuksin ma allika juurde." · "Kõrbe teeb ilusaks see ,et kusagil varjab ta kaevu" · "See ,mida ma näen,on ainult väline kest,kõige tähtsam on nähtamatu." · "Silmad on ju pimedad ,tuleb otsida südamega." · Inimesed trügivad kiirrongidesse,kui nad ei tea mida otsivad." · "Alati on oht,et kui oled lasknud end taltsutada,siis saad natuke nutta." · "Iial ei olda rahul seal kus ollakse." · "Üksi ollakse ka inimeste seas." · "Hea ,et sul on olnud sõber,isegi siis kui oled surnud." · Kõik suured on inimesed on alguses lapsed olnud, kuid vähesed neist mäletavad.
Antoine de Saint-Exupéry VÄIKE PRINTS Raamatu autor on Antoine de Saint-Exupéry eluaeg 1900-1944 aasta. Ta oli prantsuse kirjanik ja lendur, kes sai maailmakuulsaks oma romaanilaadsete jutustuste ja mõtisklustega ning on kirjutanud ka kaks teost lennundusest. Aasta enne oma surma kirjutas ta muinasjutu "Väike prints", see on kirjutatud autori endaga juhtunud lennuõnnetusest Sahara kõrbes. Teadaolevalt tuginevad tema teosed alati elukogemustele ja on seotud kirjaniku tõelise kire ja kutsumusega – lendamisega. Ta hukkus, kui ta lennuk luurelennul merre kukkus. Saint-Exupéry järgi on nimetatud Lyoni rahvusvaheline lennujaam ja asteroid 2578 Saint-Exupéry. Väikese printsi järgi on nime saanud asteroidkuu Petit-Prince. Pilgrim kirjastus on taasavaldanud tema tähtteose „Väike prints“. Lugu on Väikesest Printsist, kes läks tülli oma imepisikesel planeedil kasvava roosiga, ses...
''nunnutamine'' kuulub vaba aja alla. Muidugi on ka olukordi, kus juhtkoerakasutaja näiteks seisab bussipeatuses ning kui tema juurde tuleb üks või teine kodanik, kes palub viisakalt luba koera paitada, siis üldjuhul pime annab küsijale loa, kuid muidugi ei saa seda eeldada igalt kasutajalt, sest kõik inimesed on erinevad ja nii ka nende nõudmised. Pimedat kohates ei ole vaja talle teatama minna, kui kahju ikka on, et ta pime on. Selline haletsemine on ajaraiskamine, kuna pimedad on üldjuhul kõik väga elurõõmsad. Suheldes juhtkoerakasutaja või valge kepiga liikleva pimedaga, ei ole vaja vältida sõnu nagu: ''nägema'', ''vaatama''. Nad ka omakeskis räägivad näiteks, et ''Ma vaatan filmi'', kunagi ei öelda, et ''Ma nüüd kuulan filmi''. Kui öelda jutuhoos pimedale näiteks, et ''Vaata kui vinged tossud mul on!'', siis üldjuhul saad vastuseks pimeduse kohta midagi eriti sarkastilist.
Essee Arhiveerimise maailmas on väga oluline, et kõik objektid (pildid, helimaterjal, raamatud jne) oleksid võimalikult hästi säilitatud, et neid saaks kasutada võimalikult kaua. Paraku paljud, eriti vanemad materjalid, on tehtud materjalidest, mille hävitusprotsent on väga kõrge. Mis põhjustab näiteks teavikute hävinemist ning millest need tulenevad? Tänapäeval hoitakse teavikuid ja muid objekte hoidlates, mis on pimedad, külmad ja vastava keskkonnatingimusega kindlustatud. Paraku paljud teavikud hävinevad loomulikul teel. Loomulikku hävinemist põhjustavad materjali kemikaalid, niiskus ja hapnik. Pole vahet kui heas keskkonnas sa materjali säilitad, minimaalne hävinemise protsent on siiski olemas. Üks hullematest hävinemisviisides teavikutele on hallitus. Paraku seda ei tule palju ette kui toimub hoidlate ja arhiivide pidev keskkonnatingimuste kontroll
kandeperioodi. Juhul kui on käes kehv käbiaasta, võivad pojad sündida alles suvel. Poegi on pesakonnas keskmiselt kolm, kuid on täheldatud ka 1-8 pojalisi pesakondi. Pojad iseseisvuvad 10 - 16 nädala jooksul. Oravad võivad aasta jooksul üles kasvatada kuni kaks pesakonda. Orava pesa meenutab mõnes mõttes linnupesa, sest see ehitatakse kõrgele puu otsa okstest ja samblast. Vahel kasutavad oravad pesitsemiseks ka õõnsusi. Vastsündinud kaaluvad 7…10 g ning on paljad ja pimedad. Esimesel elukuul toimub areng aeglaselt. Kuu aja vanuselt avanevad neil silmad. Poegi imetatakse 2…3 kuud. Noored iseseisvuvad kahe kuu vanustena. Suguküpsus saabub aasta vanuselt. Keskmine eluiga on viis aastat, maksimaalne kuni 10 aastat. LEVIK,ARVUKUS Oravad on levinud üle terve Eesti ning ka Saartel. Saaremaal võib vahest kohata orava tumedat versiooni, kes siis punake suvekarva asemel kannab tumepruuni suvekarva. Täpne
Tartu Kutseharidus Keskus Iseseisevtöö Ema kooli mälestused Keit Kaal MO09 Tartu 2012 Ema jutustab Minu koolitee algas 1980 aastal Võnnu 8kl.koolist.Eriliseks tegi selle kooli see,et ta asus alevikust väljas,maal. Koolile kuulus väga suur kooliaed.Seal kasvatati kõike-lilli, juurvilju, igasugu puid jne.Koolimaja köeti puudega ,kütjaks oli kooli koristaja. Igas klassi oli umbes 15 õpilast ,nii et õpetajal väga raske ei olnud õpilastega.Kooli söökla asus koolimajast umbes 200 meetrit ,tiigi ääres. Kooli toidud olid kodused ,väga maitsvad,eriti maitses mulle piimakisell ,mille sarnast pole varem saanudki. Koolis tegutses ka kino,seda sai vaadata igal esmaspäeval ja pilet maksis 5 kopikat.Huvitavad olid ka laulmistunnid,klaverit koolis polnud ,nii et laulda tuli akordioni saatel. Koolivorm koosnes sinisest vestist, seelikust ja natuke vähem sinisest vormi pluusis...
igaveseks sellest saarelt. Päriselus võib armastust tappa usaldamatus, valetamine, armukadedus, häbelikkus, vähene hoolimine ja palju muud. Samas ei peaks armastatut liialt idealiseerima, sest kõik ilusad asjad kipuvad kord lõppema. Ilmselt juhtus ka Tuglase ja Underi puhul nii. Nende armastus oli vaid pikk ja muinasjutuline uni. Novellis kasutatakse tunnete avaldamiseks silmi ja liigutusi, kuid päriselus on silmad pimedad, armastust tuleb otsida südamega. Ja selleks, et tundeid avaldada, peab kasutama sõnu, mis tulevad südamepõhjast. Fr. Tuglas ütleb novellis, et kõikide suhete aluseks on suhtlemine, julgus väljendada end sõnade kaudu ja kõik oleneb inimese iseloomust ja tema väljendusvõimest. Herakleitoski on öelnud, et ,,inimese iseloom on tema saatus".
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
