viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. Kivide vahelt paistis tumedate tolmuse aine laikudena planeedi pinnas. "Venera 14" nägi tasaseid kihte paksusega 1 kuni 10 cm ja horisondini ulatuvaid murtuid kiviplaate. Tolmu polnud näha. Kihiline pinnas meenutab settekivimeid. Veenusel toimub settimine loomulikult atmosfääris, mitte vees. Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h. 4 Temperatuur planeedi pinnal on 480°C. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Atmosfääri rõhk on 9 MPa ehk 90 at. Maal on selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses. Veenust võib võrrelda kasvuhoonega: kõrge temperatuur tema pinnal tuleneb sellest, et
Kurt on öelnud, et kõik Nirvana liikmed on nii igavad ja et ta vajab muutust. 24. jaanuaril 1992 Kurt Cobain abiellus laulja Courtney Loveiga Wakikis, Hawaiil. Courtney on tuntud bändist Hole. Varsti algasid ka esimesed lahkhelid Kurti ja Courtney vahel. Näiteks Kurtile ei meeldinud, et Courtney näitas ajakirjas "Vanity Fair"oma suurt kõhtu. Kuus kuud peale abielu (18. augustil 1992) sündis neil laps, kelle nimeks sai Frances Bean. Kurt olevat olnud pilves nii abielludes kui ka lapse sünni hetkel. Kui Courtney oli rase kahtlustati teda narkootikumide tarvitamises. Ta eitas kõike seda. Ta küll ütles, et tarvitab narkootikume, kuid kohe kui ta teada oli saanud, et ta rase on, oli ta selle jätnud. Teised Nirvana liikmed lootsid, et ka Kurt jätab narkootikumid sinna paika ja hakkab elama rahulikku pere-elu. 1993
Eesti Mereakadeemia Merendusteaduskond Sandra Kruuser KP31 Õngpüünised Referaat Kalapüügitehnikast Juhendaja: Ahto Järvik Tallinn 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Õngpüüniste ajalugu................................................................................................................ 4 2.Õngepüügi kord Eestis.............................................................................................................5 2.1Lubatud õngpüünised.......................................................................................................
antitsüklonid Skandinaavias, Soomes või teistes Läänemeremaades, kuid vahel ulatub Eestini ka Siberi või Venemaa Euroopa osa kõrgrõhkkonna lääneserv.Kõrgrõhualas valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, mis põhjustavad pilvisuse hajumist. Sage nähtus on külmal poolaastal inversioonikihi tekkimine. Inversiooni korral õhutemperatuur vastupidiselt tavalisele käigule troposfääris kõrgemale tõustes tõuseb. Inversioonikihi alune madal õhuke pilvekiht võib põhjustada pilves taeva püsimist hoolimata kõrgest õhurõhust. Tuulte suund kõrgrõhkkonnas on põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva. La Nina- vastupidine nähtus, kus Vaikse ookeani pinnakiht on tavapärasest külmem. Põhjustab Ameerika ranniku veelgi külmemat ja kuivemat kliimat. Laamade liikumine, põrkumistüübid- Laamad koosnevad ookeanilisest ja mandrilisest maakoorest. Laamtektoonika ja sellega seotud elemendid- laamtektoonika on teooria
Simon Laplace. Selle stsenaariumi kohaselt sai kõik päikesesüsteemis eksisteeriv alguse tohututest tähtedevahelise gaasi pilvedest või udukogust, mida tuntakse ka molekulaarpilve nime all. See pilv koosnes ainest, mis oli paisatud maailmaruumi eelmiste tähegeneratsioonide surmaga kaasnevate protsesside ajal. Seal polnud mitte ainult vesinikku ja heeliumi ( levinumaid elemendid Universumis), vaid ka nende eelmiste tähepõlvkondade toodetud raskemaid elemente. Niisuguses pilves hakkasid üksikud piirkonnad aeglaselt kokku tõmbuma, tingituna läheduses plahvatanud supernoova ( massiivse tähe elu lõppfaasi) tekitatud lööklainest ja ühtlasi pöörlema. Ühe sellise regiooni saatuseks oli saada Päikesesüsteemiks ja teda nimetatakse presolaarseks udukoguks. Taolist moodustist hoiab koos tema enda raskusjõud ja magnetväli ning kui ta aste-astmelt üha enam kokku tõmbus ja pöörlemine sellest kiirenes, muutus säärane udukogu ka lapikuks keerlevaks
Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. Raskusjõud tõmbas pilve aina kokku poole ja pärast miljoneid aastaid kestnud kokkutõmbumist muutus aine tihedus ning temperatuur pilves nii suureks, et kergemad aatomituumad (vesiniku tuumad) hakkasid ühinema raskemateks. Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Viimastel aastakümnetel on tehtud lugematuid katseid, et avastada 10. planeet, enamused küll arvutite abiga, s.t
Ameerikamägede mõrvajuhtum PIDU Kõik algas ühel vihmasel õhtul, kui taevas oli pilves. Pidu käis täie hooga. Sel ajal, kui kõik rääkisid ei märganud keegi, et üke külalistest hiilis trepist ülesse ühte tühja tuppa ja lukustas ukse. Paar minutit hiljem kuulsid kõik ülevalt korruselt püssilasku ja jooksid ülesse, et teada mis juhtus. Siis nad nägid, et üks mees, kes maas vedeles oli surnud. Natuke hiljem jõudis politsei koos kohale ning politseiinspektor hakkas inimestelt juhtumi kohta küsima. Politseiinspektori nimi oli Herman ja ta oli üks
Geograafia eksam -Teadus, mis tegeleb kõigi Maa pindmiste sfääridega. Põhiküsimused, millele geograafid peavad suutma vastata on järgmised: Kus? Selle küsimuse lahendamiseks kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad määrata objektide asendit ruumis. Abivahendeiks on peamiselt klassikaline kartograafia ja uuemad nüüdisaegsel tehnoloogial põhinevad meetodid (digitaalkartograafia jms). Milline? Sellele küsimusele vastamine tähendab erinevate keskkonnanäitajate mõõtmist, milleks rakendatakse klimatoloogilisi, geoloogilisi, hüdroloogilisi, maastikulisi ja muid meetodeid Millal? Sellele küsimusele vastamiseks tuleb appi võtta paleogeograafia, mis aitab mõista, milliste minevikuprotsesside kaudu on tänapäevane maailm kujunenud. Kolmemõõtmelisele geograafiale liitub neljas mõõde – aeg. Siia kuuluvad meetodid, millega uuritakse mineviku sündmusi ja leitud seaduspärasustele tuginedes koostatakse tuleviku arengustsenaarium. Kuidas? Et saada vast...
Istikud, istutamine • Istikutena on võimalik valida: paljasjuurne, kiletopsi või potiroos • Aprilli lõpus istutatuna puhkeseisundis olev paljasjuurne istik areneb jõudsamalt kui kiletopsis talipooke roos • 2-3 aastane potiroos kohaneb eelmistega võrreldes halvemini uues istutusalas • Varakevadel lehistunud istikute ostmisel arvestada külma ja päikese kahjustustega Istutamine • Toimub eelnevalt ettevalmistatud kasvukohale kas pilves ilmaga või õhtusel ajal • Muld peab olema korralikult niisutatud • Nõuistikute puhul jälgida, et võrsed ja õiepungad ei oleks longu vajunud, vastasel juhul tuleks neid veidi kärpida. • Nõuistikuid tuleks 3-4 päeva vältel piserdada • Esmane juurdumine toimub 2-3 N jooksul Istutamine • Paljasjuursed istikud kärbitakse 3-4 pungale alt lugedes ja muldame kuni ülemise pungani • Pookekoht peab istutamisel jääma 5-8 cm sügavusele mulla sisse
Seetõttu tekkivad rõhkonnas erinevad kiirgus vood. Päikesekiirgust, mis saabub maale paraleelsete kiirte kimputena nimetatakse otse kiirguseks. Päikese kiirte seda osa mille hajutavad segavad faktorid, seda osa aga nimetatakse hajus kiirguseks. Otse ja hajus kiirguse summa kannab kogukiiruse ehk sumaarse kiirguse nimetust. Päikese paistelise ilma puhul esineb nii otse kui ka hajus kiirgus. Kui taevas on laus pilves siis jõuab maale vaid hajus kiirgus. Maapinnale saabunud päikese kiirgusest osa peegeldub tagasi maailmaruumi. Ja seda nimetatakse peegeldunud kiirguseks ehk albeedoks. Tume maapind neelab palju kiirgust, hele maapind (puhas lumi, liiv) peegedab kiirgust tagasi. Kiirguse laine pikkus sõltub kiirgava keha temperatuurist. Päikese pinnal valitseb kõrge temperatuur (u 6000) ja see tõttu on päikese kiirgus lühilaineline. Kuna maapinna temperatuur
viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. Kivide vahelt paistis tumedate tolmuse aine laikudena planeedi pinnas. "Venera 14" nägi tasaseid kihte paksusega 1 kuni 10 cm ja horisondini ulatuvaid murtuid kiviplaate. Tolmu polnud näha. Kihiline pinnas meenutab settekivimeid. Veenusel toimub settimine loomulikult atmosfääris, mitte vees. [redigeeri] Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Atmosfääri rõhk on 9 MPa ehk 90 at. Maal on selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses. Veenust võib võrrelda kasvuhoonega: kõrge temperatuur tema pinnal tuleneb sellest, et
veini. Pulmadel oli lõke, mille peal tehti toitu. Hiie ema ei tahtnud süüa, kuna see toit on tehtud pühapuude peal. Mõmmi hakkas tantsima ja ka Hiie tahtis koos Leemetiga tantsida. Ta kutsus teda ja Leemet tõusis. Kuid nende vahele jooksis hunt ja võtis Hiiel kaelast kinni oma hammastega. Hiie kukkus maha. Ka tema ema sai surma. Algul muidugi jõudis öelda midagi haldjatest, et haldjad karistasid neid. Leemet võtis kätte Hiiet, kuid nägi, et ta on surmud. Siis oli ta nagi pilves. Ta läks kaugele metsa, kuid siis tuli meelde, et Hiie on surnud. Läks tagasi ja nägi, et inimahvid ja täi on ka kohal. Täi suri Hiie juures, kuna ta armastas väga Hiiet. Leemet oli mitu kuud haige olnud.
Suunatud valgus sobib hästi vormi ja kontuuri iseärasuste rõhutamiseks. Niisuguse valguse allikas võib olla päike või prozektor, mille valguskiired langevad objektile ühest suunast paralleelsetena. Varjud eseme pinnal ja ka eseme enda vari taustal on väga teravad. Niisugune valgus toob hästi esile objekti pinnafaktuuri ja tekitab ka mittepeegeldavatel pindadel helke. Seetõttu ei sobi suunatud valgus enamasti peegelduvate pindadega esemete pildistamiseks Hajutatud valgus saadakse pilves taeva, hajutava kattega valgusti jt suure pinnaga valgusallikatega. Hajutatud valgus tekitab objekti suurtel pindadel ühtlase helenduse, helendusintervall on väike. Seetõttu ei sobi hajutatud valgus kontrasti ja vormide esiletõstmiseks, on aga väga vastuvõetav peegelduvate pindade puhul. Kasutatakse ka pinnafaktuuri peensuste varjamiseks, nt nahakurdude maskeerimine portree pildistamisel. Niisugust valgust kasutatakse alati siis, kui tahetakse üksikasjade mõju vähendada, mistõttu
kas sama või mõne teise lainepikkusega kvante. Absorption the process in which radiated energy is retained without reflection or transmission on passing through a medium. A () , . Atmosfääri energeetika Päikesekiirgus nõrgeneb atmosfääris peamiselt hajumise tõttu, vaid vähene osa neeldub. Täielikult neeldub atmosfääris UV-kiirgus lainepikkustega alla 290 nm. Läbi atmosfääri jõuab maapinnani keskmiselt 240 W/m². Pilves atmosfäär nõrgendab ja suunab kiirgust tagasi palju enam kui pilvitu. Kui kliima kaldub soojenemisele, hakkab tekkima rohkem pilvi, kuna auramine kasvab. Suurenenud pilvkate aga piirab energia juurdevoolu ja aitab soojenemist vältida (negatiivne tagasiside!). Elektromagnetiline spekter Päike Päikeselt tulev lühilaineline kiirgus (0.2-4.0 mikronit)
metsikult põldudel ja mida saab korjata septembrist kuni novembrini. Hallutsinogeenseid seeni võib korjata ja süüa toorelt või küpsteada, teeks keeta või hilisemaks kasutuseks kuivatada. (Ganeri 2000: 57) Hallutsinogeensed seened sisaldavad kemikaale psilotsiini või psülotsübiini, mis mõlemad tekitavad hallutsinatsioone (Ganeri 2000: 57). Mõju sarnaneb LSD-le, kuid on üldiselt nõrgem. Tarvitajal võib tekkida pilves hõljumise tunne ja soov itsitada, väga palju sõltub ka kasutaja meeleolust, ümbrusest ja kaaslastest. (Whyman 2002: 141) Südamerütm kiireneb ja vererõhk tõuseb (Ganeri 2000: 57). Paljud mürgised seened näevad välja nagu psilocybe semilacenta, seetõttu on suur oht korjata valesid seeni, mille tarvitamine võib lõppeda surmaga. Hallutsinogeensed seened võivad põhjustada kõhuvalu, oksendamist ja kõhulahtisust. (Whyman 2002: 141)
Tsükloni lähenedes pilvisus tiheneb, läheb sajule, tsükloni tagalas, laussadu asendub hoogsajuga või lõpeb hoopiski. Kõrgrõhualas(antitsüklon) valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, mis põhjustavad pilvisuse hajumist. Sage nähtus on külmal poolaastal inversioonikihi tekkimine. Inversiooni korral õhutemperatuur vastupidiselt tavalisele käigule troposfääris kõrgemale tõustes tõuseb. Inversioonikihi alune madal õhuke pilvekiht võib põhjustada pilves taeva püsimist hoolimata kõrgest õhurõhust. Tuulte suund kõrgrõhkkonnas on põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva. 21. Sünoptiline analüüs ja ilmaprognoosi koostamine. Tänapäeval tehakse ennustusi aga loodusseadusi arvestades ning moodsa tehnika (radarid, satelliidid, ilmajaamade mõõteaparatuur, jne.) võimalusi kasutades. Seega põhinevad
ajavahemiku (nt nädal, kuu, aasta) ilmade reziim. 6 27. Milles avaldub Läänemere mõju Eesti kliimale? (temperatuur, päikesekiirgus, pilvisus, sademed, lumikate, tuul jne) Too näiteid. Eesti-siseste kliimaerinevuste suurim põhjustaja. Sademete hulk 2x suurem, kui aurumine- niiske kliima. Aastas 100-110 pilves päeva, üle poole päikesekiirgusest saame hajuskiirgusena. Termiline inerts. Õhu vertikaalse kihistuse kaudu mõju pilvedele ja sademetele. Tugevamad tuuled ja tormid, briisid. Sademete ümberjaotumine ranniku lähistel. Valdavalt lääne edela ja lõunatuuled. Kevadel palju põhjatuuli, suvel lääne, süg ja talvel edela ja lõunat. 28. Milles avalduvad kõrgustike klimaatilised erisused? (temperatuur, sademed, lumikate, tuul jne) Too näiteid
Selleks, et gaasist saaks täht, peab teda kokku suruma.Kosmiline gaas on niivõrd hõre, et isegi väga madala temperatuuri korral tasakaalustab siserõhk gravitatsiooni.Et kül gaas jahtub väga aeglaselt, võtab selline täheteke kohutavalt palju aega.Kui aga suur gaasipilv on juba kokku tõmbumas, tekivad temas gaasivoolud, pilvede põrked ja muud tihedust suurendavad protsessid.Mida tihedam on gaa, seda kiiremini ta jahtub ja mingil momendil kujunevad kokkutõmbuvas pilves suhteliselt väikesed tihendid. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, algul takistab tema kiirgus väli,iste kihtide pealelangemist.Me ei näe tekkivat tähte kuna ümbritsev külma gaasi pilv varjab tema kiirgust.Mida suuremaks kasvab keskne tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus ja seda suuremaks paisub pilv.Keskkohast leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. 17.Millist informatsiooni saame tähe kohta tema spektri järgi?
LXVIII XLVII 5. CLXXXI CXL 3. XXIII + XLVII + XXXIX 6. XXVII : IX 4. CXVIII : II 8. CCC : X 7. CI XCVIII 10. CVI XLVII 9. VII * XIII 12. XLIX + LV 10. XX + XXV + XXV 14. CXXXV : III 11. III * VII 15. II * II * II * II 12. CDXXIV : IV 16. CCCVL CCCIII 13. CCCI : XLIII Vastus: 194. Taevas hakkab pilve minema kell 7. 00. Iga tunniga pilves osa kahekordistub. 8 tunniga on pool taevast pilves. Mis kell on kogu taevas pilves? Vastus: 16.00 195. Õues oli 6 pead ja 16 jalga. Mitu last ja koera oli? Vastus: 4 last ja 2 koera ( 6 saab olla, sest igaühel on pea; lapsel 2 ja koeral 4 jalga) 196. Ruudukujulise maatüki ümber on iga 2 m järele löödud post. Ühele küljele on löödud 11 posti. Leia maatüki ümbermõõt ja pindala. Vastus: P = 80 m ja S = 400 m2
Eriti meeldis talle Courtney Love, sest ta oli teistest erinev. Kurt on elnud, et kik Nirvana liikmed on nii igavad ja et ta vajab muutust. 24. jaanuaril 1992 Kurt Cobain abiellus laulja Courtney Loveiga Wakikis, Hawaiil. Courtney on tuntud bndist Hole. Varsti algasid ka esimesed lahkhelid Kurti ja Courtney vahel. Niteks Kurtile ei meeldinud, et Courtney nitas ajakirjas Vanity Fairoma suurt khtu. Kuus kuud peale abielu sndis neil laps, kelle nimeks sai Frances Bean. Kurt olevat olnud pilves nii abielludes kui ka lapse snni hetkel. Kui Courtney oli rase kahtlustati teda narkootikumide tarvitamises. Ta eitas kike seda. Ta kll tles, et tarvitab narkootikume, kuid kohe kui ta teada oli saanud, et ta rase on, oli ta selle jtnud. Teised Nirvana liikmed lootsid, et ka Kurt jtab narkootikumid sinna paika ja hakkab elama rahulikku pere-elu. Seda ka mneks ajaks tegi.(Natuke Nirvanast, Meie Meel, 11. november 1998, lk. 8) 1993
maailmast. Sõnad on asetatud nii, et kontekst nihestab nende tähenduse, ümbritsevad sõnad mõjutavad ühte ja vastupidi. Lisaks võib märgata, et luuletaja täidab oma maailma sinna sobivate inimasukatega. Neil on sõrmed, varbad, jalad, käed, niuded, õlad, häbemed või meheliikmed, rind või rinnad, pea, juuksed ja karvad. Samas pole keegi neist tavaline, iga nende kehaosa või keha on erakorraline sündmus. Kord on need demiurglikud ,,sõrmed", mis ,,vormivad pilves laotuse hammasratastesüsteemiks". Mõnel teisel juhul ,,sõrmed lagunevad koost/ ja saavad kõik saledaiks sõrmituiks käteks". Luules on alatine liikumine, maailmad ja nende asukad tekivad, muutuvad ja hävivad. Mõnikord võivad sõrmed olla ka ,,lille sõrmed", millel on ,,natuke verd".(Ehin,1996) Laaban on oma teoreetilistes sõnavõttudes tavatsenud rõhutada teesi, mille kohaselt sürrealism tahab tühja maailma täita ja on seetõttu vastuolus müstikaga, mis tahab täis
efekti lumikattes (Raukas 1995: 193). Kui otsida Eesti kliima juhtivat kujundajat, võiks selleks olla Atlandi ookeani põhjaosas Golfi hoovus ning Islandi miinimum. Viimane on tsüklonite sagedase tekkimise paik ning saab nime keskmise õhurõhu järgi, mis on ümbritsevatest aladest madalam. Kuigi ilmastikku Eestis mõjutavad ka antitsüklonid ning teatul määral mujal tekkinud madalrõhkkonnad, on ligi pooled päevad aastast mõjutatud Islandi lähistel kujunenud tsüklonitest: valitseb pilves või sajune ning tuuline ilm. Kokku on keskmisel aastal Eesti 132 tsükloni ja 65 antitsükloni mõju all. Kõikidest antitsüklonitest kolmandiku moodustab Skandinaavia kõrgrõhkkond, olles sellega kõige sagedasem ilusate ilmade kujundaja. Kevadised ja suve alguse pikad põuad on sageli seotud selle kõrgrõhkkonnaga, mis pikaks ajaks stabiliseerudes kujutab endast tõket tsüklonite teel (Raukas 1995: 188). Tuulele avaldavad mõju mäed ja orud ning isegi hoovused. Tuule suund mõjutab
Apple ID abil saab kasutaja kasutada iCloudi, saab ligipääsu App Store’le ning FaceTime’le, just nagu MACil. Samuti on AppleID’ga võimalik oma varastatud või kaduma läinud telefon või tahvelarvuti üles leida. 61 7) Järgmisena peab klient nõustuma kasutustingimustega. 8) Järgmisena saab kasutaja valida kas kasutada iCloudi teenust. iCloud’i teenus on väga mugav piltide ja failide pilves hoidmiseks. Kui kasutaja omab mitut iOS toodet saab väga lihtsasti andmeid seadmete vahel jagada. 62 63 9) Järgmisena saab kasutaja sätestada oma turvanõuded. Esimesena küsib seade kasutajalt sõrmejälge. Sõrmejälje miinuseks on selle funktsiooni mitte töötamine külmade kätega ja telefon ei suuda tuvastada kasutaja sõrmejälge. Teiseks turvanõudeks on 4 kohaline numbrikombinatsioon, mis töötab telefoni lukuna.
0000001% · Planeetide vaheline keskkond (tolm, gaasid, erinevad energiad): 0.0000001% Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. (Need olid tekkinud tähtede plahvatuses) Raskusjõud tõmbas pilve aina kokku poole ja pärast miljoneid aastaid kestnud kokkutõmbumist muutus aine tihedus ning temperatuur pilves nii suureks, et kergemad aatomituumad (vesiniku tuumad) hakkasid ühinema raskemateks. Päikese kui tähe väljakujunemine võttis aega umbes 50 miljonit aastat. Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Esimeste hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Oma nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal.
taimetoitlastele, tubastele inimestele ja lastele. D-vitamiini allikas: Kõige olulisem D-vitamiini allikas on päike. Ultraviolettkiirguse abil moodustub organismis D- vitamiin, mis aitab kaltsiumil imenduda. Ka läbi pilvede kumab natuke ultraviolettkiirgust. Erinevatel põhjustel ei ole võimalik päikesevalgusest vajalikul kogusel D-vitamiini ammutada: - Tumedam nahatoon tumedamanahaliste organismil kulub D-vitamiini tootmiseks rohkem aega - Õhu saastatus või pilves ilmad, mis takistavad ultraviolettkiirtel maapinnani jõudmast - Teatud piirkondades on aastaringselt vähem päikesevalgust - Kultuurilised erinevused õues veedetakse vähe aega või käiakse pidevalt pikkades riietes - Sellistel juhtudel soovitatakse D-vitamiini lisaks võtta D-vitamiini sisaldavad toiduained: - Kala (eriti heeringas, tursk, lest ja lõhe) ja kalaõli - Kala- ja kanamaks - Vitaminiseeritud piimatooted - Munakollane - Või - Juust - Pärm - Seened
kõvasti kasvanud. Kõik elusolendid ei suuda sellega kohaneda. Näiteks pikema aja jooksul levivaid liike (puud) võib ohustada väljasuremine. Loomade erilised kohastumised tulemaks toime kõrgetel temperatuuridel elamisega, oleksid kasvõi näiteks suured kõrvad, mis reguleerivad kehatemperatuuri. [10] Õhuniiskus Et ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalse ja niiske troopilise kliimavöötme piirkondades, on sealne õhuniiskus suur. Kui ilm on pilves, on õhuniiskus 100%. Kui aga päike paistab, suureneb kiiresti õhutemperatuur ja õhuniiskus langeb 50%-ni, mis põhjustab puulehtede pinna ülekuumenemise ja niiskusvajaku. See on põhjuseks, miks vihmametsade kõrgema rinde puudel on tavaliselt suured lehed, ning sageli läikiva vahase pinnaga, mis takistab ülemäärast auramist, teravad lehetipud aga soodustavad vihmavee kiiret mahavoolamist. Alumiste rinnete taimede lehed on, vastupidi, õhukesed ja õrnad. [11]
0000001% · Planeetide vaheline keskkond (tolm, gaasid, erinevad energiad): 0.0000001% Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. (Need olid tekkinud tähtede plahvatuses) Raskusjõud tõmbas pilve aina kokku poole ja pärast miljoneid aastaid kestnud kokkutõmbumist muutus aine tihedus ning temperatuur pilves nii suureks, et kergemad aatomituumad (vesiniku tuumad) hakkasid ühinema raskemateks. Päikese kui tähe väljakujunemine võttis aega umbes 50 miljonit aastat. Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Esimeste hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Oma nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal. Nad erinevad üksteisest atmosfääri
häiretega. Jäätumist või jää sulamist põhjustab jäätumisohtlike laiuskraadide keskmisest halvem või parem varustatus kiirgusenergiaga. Orbiidi kuju muutub 100 000 a. tsükliga. Maa telje kalle muutub 41 000 a. tsükliga. Pöörlemistelje asend muutub 23 000 a. tsükliga. Pilved Kõige kiirema toimega energia peegeldumise regulaatorid on pilved. Pilvede kiirgust tagasipeegeldav võime on vähemalt sama hea kui kõrbelistel mandritel. Pilves ilmaga jõuab maapinnani palju vähem kiirgusenergiat kui selge ilmaga. On leitud seos Päikese aktiivsuse, kosmiliste osakeste ja Maa pilvkatte vahel. Mida rohkem jõuab Maa atmosfääri suure energiaga kosmilisi osakesi, seda rohkem moodustub madalaid pilvi ning jahedam on kliima. Päikese aktiivsus Kosmiliste osakeste hulk Maa atmosfääris sõltub üheltpoolt küll ümbritsevatest täheprotsessidest, kuid veelgi enam Päikese aktiivsusest. Kõrge aktiivsuse korral on Päikest
KLIIMA Kliima näitab seda, millised ilmad antud piirkonnas esinevad, kui sagedasti ja millised on üldised äärmuslikud ilmastikunähtused. Ilm on see, mis praegusel hetkel väljas on. Ilma kujundavad need protsessid, mis toimuvad atmosfääris, need on füüsikalised protsessid. Meteoroloogiat on nimetatud ka atmosfäärifüüsikaks. ATMOSFÄÄR on maad ümbritsev gaasikiht, tema alumiseks pinnaks loetakse maapinda või siis ookeanipinda. Ülemise piiri määramine on ilmselt raske, sest seda kohta kus see ära lõppeb ja algab ei saa täpselt määrata. Ülemiseks piiriks saamegi seetõttu väga erinevaid numbreid. Meteoroloogia kasutab seda, et atmosfäär on seal, kus toimuvad jälgitavad ilmanähtused. Meteoroloogilises mõttes loetakse 1200 km. Atmosfäär koosneb: 1. Gaasid üldiselt põhiosasid on kolm. Peamine on lämmastik, mida leidub 78,08%, teine on hapnik 20,95% ning kolmas on argoon 0,93%. Süsihappegaa...
· Mida tumedam ja niiskem on aluspind, seda suurem on neeldunud osa ja väiksem peegeldunud osa. Albeedo iseloomustab aluspinna peegeldusvõimet. Mida suurem on, seda rohkem tagasi peegeldub. Maa keskmine 31%. KIIRGUSBILANSS · Iga keha, mis soojeneb, kiirgab soojuskiirgust. Kui keha kiirgab, annab ta soojust ära ja jahtub. Mida kõrgem on aluspinna temp. ja madalam õhutemp., seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maa jahtub. Kui ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus. Teatud ilmastikutingimustes on atmosfääri vastukiirgus suurem kui Maa soojuskiirgus- õhk soojendab maapinda. · Efektiivseks kiirguseks nim. Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Tavaliselt on see positiivne. Mida selgem on ilm ja puhtam õhk, seda tugevam on efektiivne kiirgus. Efektiivne kiirgus kujutab enesest seda osa Maa soojuskiirgusest, mis
lõunaosa, Lõuna- Lõuna-Atlandi, Atlandi, India Vaikse ook. ookeani lõunaosa, Lõunaosa, Antarktika Antarktika süsteem asendatakse algebraliste Elektrilaengud tekivad pilves “soojade” võrrandite süsteemiks. raheterade ja jääkristallide kokkupuutel Fujita-Peasoni skaala. (positiivsed ioonid suunduvad soojematelt Rossby. objektidelt külmematele)
Kogu tõde narkootikumidest! Miks noored üldse hakkavad narkootikume tarvitama? Oma lastega alkoholist rääkimine ei pruugi paljude vanemate jaoks olla kuigi keeruline, küll aga kipub seda olema vestlus keelatud uimastitest. Sageli tunnevad vanemad end ebakindlalt näiteks põlvkondade vaheliste erinevuste tõttu, või siis seepärast, et konkreetseid teadmisi napib. Tihtilugu vaadatakse teemast lihtsalt mööda, uskudes lapse enese tarkusesse või siis pimesi lootes, et ,,meie peres seda ei juhtu" Mis on narko? Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse nark...
Tegijapoiss 2010 Üldmeteoroloogia konspekt eksamiks Konspekt on tehtud Hanno Ohvril-I üldmeteoroloogia materjalide põhjal . Üsna vigu täis . Igast kasulikku infot on siin , kuid paljud asjad võivad segaseks jääda , kuna ma panin kirja enamasti selle mida ma ise ei tea ( peaaegu kõik). Valemite tuletusi ma kirja ei pannud , sest normaalsed inimesed selliseid asju ei õpi. Kasu on konspektis kindlasti. Termini meteoroloogia all peetakse harilikult silmas kindlatel kellaaegadel tehtavaid õhu temperatuuri, rõhu, niiskuse, pilvisuse, nähtavuse jt meteoelementide rutiinseid mõõtmisi javaatlusi. Klimatoloogia - Paljuaastane iseloomulik ilmastik mingis piirkonnas. Klimatoloogia on meteoroloogia ja füüsilise geograafia piiriteadus. Fahrenheiti skaala Kaks püsipunkti 1) 0 F Kraadi = -17.78 C , madalaim temperatuur mis ta laboris sai . 2) 96 F = 35.55 C , tema arvates inimese keha temperatuur. Jää sulab Fahrenheidi skaala järgi 32 F kraadi ...
6 1. Puitpindade värvimine sise- ja välistingimustes 2. Viimistluses kasutatavad rullmaterjalid ja nende omadused Katusekatte-, põrandakattematerjalid, tapeedid Eksamipilet Nr.7 1. Puitpindade lakkimine Puitpindade lakkimisel on oluline jälgida, et puit oleks kuiv ja puhas ning vaba seenhaigustest või kahjuritest. Lakkimiseks tuleb valida hoolikalt sobilik ilm. Jälgige et ilm oleks kuiv, kergelt pilves - vältimaks liigset päikesepaistet otse puidule. Lakkimisele ja laki kuivamisele kuluv aeg planeerige päeva keskele, et kuivamisprotsessi ei segaks hommikune ega ka õhtune niiske udukaste. Soovitatav õhu- ja pinnatemperatuur laki pinnale kandmise ja kuivamise ajal +5...30°C (soovitavalt ca. +18°C), suhteline õhuniiskus <80%. Kauakestvaima tulemuse puitpinnale annab selle töötlemine süsteemis - immutamine, kruntimine ja lakkimine.
Geograafia koolieksami korraldus ja küsimused XI klassile 2009/2010 õppeaastal Eksam on suuline. Õpilane võtab eksamipileti, millel on kolm küsimust ja üks geograafiline objekt, mida ta peab kontuurkaardil näitama. Vastamiseks on õpilasel ettevalmistusaeg. Vastamisel võib vastuse näitlikustamiseks kasutada atlast. Küsimused: 1. Maad kirjeldadakse nii suletud kui ka avatud süsteemina. Mille suhtes on Maa suletud ja mille suhtes avatud süsteem? 1 Pilet 2. Kirjelda Maa sfääre kui süsteeme staatilisuse ja dünaamilisuse seisukohast. PILET nr 3 3. Kust pärineb enamiku looduslike süsteemide energia? PILET nr 7 1. Kust pärineb energia, mis on aluseks Maa välisjõududele ja koos millise jõuga see energia põhjustab veeringe? 4. Millise energia mõjul liiguvad liustikud? 5. Kuidas määratletakse säästev areng? 6. Kuidas saadakse teavet Maa siseehituse kohta? 2pilet 7. Kirjelda Maa siseehitust. PILET nr 5 8. Kirjeldage ...
tipud on kaetud lume ja jääga, mis purske korral kiiresti sulades mudavooluks muutub. Plahvatuslikke vulkaanipursked võib tekitada tsunami, mis ümbritsevail rannikuil hävitustööd korda saadab. Üks ajaloolise aja kuulsamaid vulkaanipurskeid on Krakatau 1883. aasta purse, mille ohvrid surid peamiselt just tsunami tagajärjel. Vulkaanilised gaasid võivad tappa otseselt, näiteks lämbumine õhust raskema ja seetõttu maad mööda liikuva süsinikdioksiidi pilves, aga ka kaudselt. Arvatakse, et Maa ajaloo suurima väljasuremissündmuse Permi ajastu lõpul käivitasid hiiglaslike vulkaanipursete läbi atmosfääri vabanenud vulkaanilised gaasid, mis tekitasid happevihmasid ning muutsid oluliselt klimaatilisi tingimusi.(12) Tooksin välja ka positiivsed vulkanismi pooled. Hoolimata vulkaaniliste purskeproduktide poolt põhjustatud kahjust, on vulkaaniline tuhk otse ületamatu väärtusega mullaomaduste parandaja ning mulla taastootja
Äikesepilve keskel vertikaalselt üles puhuv tuul kiirusega kuni 50 m/s võib kanda hõljuvas olekus poolekiloseid raheterasid. Vertikaaltuul käivitabki pilve staatilise elektri generaatori, mille mehhanism on üsna keeruline. Enamus suuri raheterasid ja tilku kannavad negatiivset ja väikesed tilgad positiivset laengut. Niiviisi viib tuul positiivse laengu maapinnalt üles kuni elektriväli kasvab nii tugevaks, et algab äike. Tavaline välk algab pilves ja levib siksakiliselt mõnekümne meetri pikkuste sammliidriteks nimetatavate sädemetena, ühe sammu aeg on 20-50 mikrosekundit. Liider kannab negatiivset laengut allapoole ja kui ta jõuab maapinna lähedale, siis kasvab elektriväli maapinnal nii tugevaks, et seal algab uus säde. See on liidrist märksa võimsam ja sirutub sirgjooneliselt liidrile vastu
11. Lahtris 1 vahi lõpu kellaaeg tundides ja minutites. 2 tuule suund rumbides või kraadides ja tugevus pallides Beaufordi skaala järgi. 3 lainetuse suund rumbides või kraadides ja lainetuse aste pallides. Jää olemasolu korral märgitakse merepinna kaetus jääga 1-10 pallini. 4 ilmastikutingimused tingmärkides ja nähtavus miilides: S selge ilm, pilvitus kuni 5 palli P pilves ilm, pilvitus 5-10 palli U udu V vihm L lumi R rahe J jää UV uduvine 5 õhurõhk millimeetrites või millibaarides 6 õhutemperatuur 1º täpsusega 7 mereveetemperatuur 1º täpsusega 8 pilsivee kõrgus sentimeetrites, seisuga 08.00. Järgnevate mõõtmiste tulemused suurte muutuste korral kirjutatakse lahtrisse 15. 9 vahi alguse ja lõpu kellaaeg (04.00 07.30)
Kreekas kasutati selleks maasse torgatud keppi, mille varju pikkuse järgi hinnati aega. Selle riista nimi oli gnoomon. Hiljem tehti kepi ümber ringskaala ja saadi päikesekell. • Vanas Egiptuses (ca 3000 a. e.m.a.) jaotati päeva pikkus 12 osaks. Miks just 12 ? Ei teata, võib-olla Sodiaagi tähtkujude järgi. Sellise süsteemi järgi olid ühikud (tunnid) eri aastaaegadel erineva pikkusega. Päikesekellal oli veelgi puudusi, näiteks ei saanud seda kasutada pilves ilmaga või öösel. • Egiptuses ja Babüloonias võeti ca 1000 a. e.m.a. kasutusele veekellad, kus aega võrreldi vee anumasse voolamise (või väljavoolamise) kiirusega. Siit ka termin: aeg voolab. Neil jagati skaala juba 212 osaks, st hakati mõõtma ööpäeva pikkust. Veekella nimetus oli klepsüdra. Hiljem tehti ka taskuveekelli. • Keskajal tulid kasutusele liivakellad. Nendega mõõdeti juba veerandtunde ja isegi minuteid.
KT! Tsüklon - õhukeeris, mille keskmes on madalrõhuala, kuhu puhuvad äärealadelt tuuled, mis põhjapoolusel liiguvad vastupäeva ja lõunapoolusel päripäeva. Ilm ja temperatuur võivad tsükloni piirkonnas kiiresti muutuda. Tsükloni keskosas valitsevad tõusvad õhuvoolud, mille toimel õhk jahtub. Tekivad pilved, millega kaasnevad sademed. Tsükloni mõju ilmale võib talvel ja suvel olla erinev. Suvel toob tsüklon kaasa pilves, sajuse ja jaheda ilma. Talvel aga kaitsevad tsüklonis olevad pilved maapinda jahtumise eest ja võib kujuneda suhteliselt soe kauni lumesajuga ilm. Antitsüklon - kujutab endast õhupöörist, mille keskmes valitseb kõrgrõhkkond ja tuuled puhuvad keskelt äärealade poole. Põhjapoolkeral puhuvad tuuled antitsüklonis päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva. Antitsükloni keskmes valitsevad laskuvad õhuvoolud. Laskudes õhk soojeneb, relatiivne
· Vajadusel võib teha ka teise suvise väetamise sama normiga aga mitte hiljem kui juuli I dekaad. Augusti I ja II dekaadil anda sügisväetist ilma N- ta. 27.04.2016 Marje Kask 36 Külvide hooldamine 3 Seemikute pikeerimine · 1- 4 pärislehe faasis, et saada harunenud juurestikuga istikuid ja külve harvendada. · Enne pikeerimist tuleb taimed korralikult kasta. Soovitav on teha pikeerimist pilves ilmaga või varahommikul. · Pikeerimisel pintseeritakse juured ¼ ulatuses tagasi ja taim asetatakse istutusauku veidi sügavamale kui külvipeenras. · Seejärel vajutatakse muld korralikult kinni. · Taimed pikeeritakse peenardele 10 15 cm vahedega, reavaheks võetakse 20 25 cm. · Pärast kastetakse taimi korralikult, ning hiljem tuleb jälgida kastmisvajadust hoolega. · https://www.youtube.com/watch?v=7Y9HfF05jFk 27.04
õitsemine rikkalikumaks. Seepärast lõigatakse vanad võrsed välja ja jäetakse vaid nooremad ja tugevamad. Kui õitsemine on vähene ja lehed pisikesed, siis lõigatakse ,,kännuni" tagasi. Hooldus isekülvil või levimisel Esimesel kasvuaastal annavad tuhkurenelad vaid 1 võrse. Juurestik koosneb vaid ühest juurest, millest lähtub paar kõrvalharu. 2-3 kuud peale tõusmete ilmumist või ka järgmisel aastal on soovitav taimed pikeerida. Seda on parem teha pilves ilmaga või õhtul. Seemikud võetakse üles, juuri lühendatakse see stimulerib hargnemist ja siis istutatakse peenrasse. Pikeeritud taimi kastetakse, kobestatakse, multsitakse. Esimesel aastal kasvavad seemikud 5-10cm pikkuseks. Teisest aastast kasv kiireneb. Enelate juurestik asub pinnapealselt, seda peab kobestamisel 11 arvestama, et mitte vigastada juuri.
Kreekas kasutati selleks maasse torgatud keppi, mille varju pikkuse järgi hinnati aega. Selle riista nimi oli gnoomon. Hiljem tehti kepi ümber ringskaala ja saadi päikesekell. · Vanas Egiptuses (ca 3000 a. e.m.a.) jaotati päeva pikkus 12 osaks. Miks just 12 ? Ei teata, võib-olla Sodiaagi tähtkujude järgi. Sellise süsteemi järgi olid ühikud (tunnid) eri aastaaegadel erineva pikkusega. Päikesekellal oli veelgi puudusi, näiteks ei saanud seda kasutada pilves ilmaga või öösel. · Egiptuses ja Babüloonias võeti ca 1000 a. e.m.a. kasutusele veekellad, kus aega võrreldi vee anumasse voolamise (või väljavoolamise) kiirusega. Siit ka termin: aeg voolab. Neil jagati skaala juba 212 osaks, st hakati mõõtma ööpäeva pikkust. Veekella nimetus oli klepsüdra. Hiljem tehti ka taskuveekelli. · Keskajal tulid kasutusele liivakellad. Nendega mõõdeti juba veerandtunde ja isegi minuteid.
heleduse suhet samades valgustustingimustes oleva ideaalse hajutaja heledusse. Võrreldakse ideaalse hajutajaga, mis peegeldab talle langenud kogu kiirguse tagasi difuuselt (kõigis suundades), Lamberti seaduse järgi. Heleduskoefitsendi neli juhtu: 1) kahesuunaline heleduskoefitsent 2) poolsfääriline, suunatud 3) suunatud-poolsfääriline 4) kahe-poolsfääriline langev kiirgus saabub poolsfäärist ja ka peegeldunud kiirgus mõõdetakse poolsfääris nt pilves ilmaga albeedo mõõtmine. Kiirgustemperatuur pikalainelise kiirguse piirkonnas püütakse tavaliselt mõõdetavaid heledusi taandada uuritava objekti temperatuuri hinnangutele nn kiirgustemperatuurile. Stefan-Boltzmani seadus musta keha poolt kiiratav kogu kiirgusenergia on võrdeline selle keha absoluutse temperatuuri neljanda asmtega. Wieni nihkeseadus annab ags lainepikkuse, mille juures on kiiratava energia maksimum
· Temperatuur ei lange kunagi alla 0 kraadi · Mullad toitainetevaesed Vihmametsavöönd, täpsemalt igihalja troopilise ja ekvatoriaalse metsa vöönd, ümbritseb maakera ekvatoriaalse vööna ja katkeb vaid mäestike ja kõrgete kiltmaade kohal. Aasta keskmised temperatuurid kõiguvad vaid mõne kraadi ulatuses 20-26º piires. Sademeid on aastas üle 2000 mm, kuu kesk-mine tihti niisama suur kui Eestis aasta keskmine. Vihm tuleb tugevate valingutena enamasti pärastlõunati. Pilves ilmaga on temperatuur peaaegu püsiv ja relatiivne õhuniiskus 100% lähedal. Selge ilmaga tõuseb temperatuur üle 30º, õhuniiskus langeb kiiresti 500/o-ni, ja kuigi püsisoojasele inimesele tundub õhk olevat lämmatav niiske, peavad puud taluma märgatavat lehepinna ülekuumenemist ja niiskusdefitsiiti. Seetõttu on siin puulehed nahkjad ja reguleerivad auramist õhulõhedega. Vee ülejääk eraldatakse gutatsiooni teel. Alumistes rinnetes on õhk pidevalt auruga küllastatud.
7 Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel. Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Suur Veeringe - Suur veeringe esineb nii maailmamere kui ka maismaa kohal paikneva õhkkonna vahel. Päike soojendab maapinda. Vesi aurab õhku nii veekogude kui maismaa pealt. Väikesed veepiisad jahtuvad õhus ning tihenevad. Tekib pilv. Pilves veepiisad veel omakorda ühinevad. Pilv muutub raskeks. Tuul viib osa pilvi ka maismaa kohale. Vesi sajab maha nii maailmamere kohal kui ka maismaa kohal. Maismaal imbub sademete vesi pinnasesse, moodustades pinnasevee. Pinnasevesi jõuab kord tagasi merre. Osa pinnaseveest imbub veel sügavamale ja jääb pidama vettkandvale kivimikihile. Tekib põhjavesi. Põhjavesi jõuab maapinnale allika kaudu ning allikavesi voolab ojade ja jõgede kaudu tagasi merre.
Suunatud valgus sobib hästi vormi ja kontuuri iseärasuste rõhutamiseks. Niisuguse valguse allikas võib olla päike või prozektor, mille valguskiired langevad objektile ühest suunast paralleelsetena. Varjud eseme pinnal ja ka eseme enda vari taustal on väga teravad. Niisugune valgus toob hästi esile objekti pinnafaktuuri ja tekitab ka mittepeegeldavatel pindadel helke. Seetõttu ei sobi suunatud valgus enamasti peegelduvate pindadega esemete pildistamiseks. Hajutatud valgus saadakse pilves taeva, hajutava kattega valgusti jt suure pinnaga valgusallikatega. Hajutatud valgus tekitab objekti suurtel pindadel ühtlase helenduse, helendusintervall on väike. Seetõttu ei sobi hajutatud valgus kontrasti ja vormide esiletõstmiseks, on aga väga vastuvõetav peegelduvate pindade puhul. Kasutatakse ka pinnafaktuuri peensuste varjamiseks, nt nahakurdude maskeerimine portree pildistamisel. Niisugust valgust kasutatakse alati siis, kui tahetakse
..42C) Seadmete pinna temperatuur töökoha läheduses ei tohi olla üle 45 C. Õhu liikumise kiirus: ei tohi olla suurem kui 0,3 m/s. Normaalne õhu niiskus on 30-70% Õhu hapnikusisaldus Tavaliselt on õhus 23,1 kaal% O2 Hingamine muutub raskeks, kui O2 sisaldus langeb alla 12% Õhu ionisatsioon värske õhk” sisaldab palju kergeid ioone. Kerged negatiivsed ioonid soodustavad vaimset tööd. Nende sisaldus väheneb talvel, pilves ilmaga, samuti ruumides, kus on palju inimesi. Kerged positiivsed ioonid omavad ainevahetust intensiivistavat toimet, nad vähendavad vaimset aktiivsust, tekitavad peavalu, ärritavad limanahku. Kergete positiivsete ioonide allikateks on lahtised küttespiraalid, väga kuumad radiaatorid Õhu parameetrite parandamiseks ja sobivaks kujundamiseks kasutatakse õhu konditsioneerimist Ventilatsioon
Hajunime tähendab, et kokkupõrgetel molekulidega või õhus lriduvate molekulidest suuremate aerosoolidega kalduvad päikesekiirguse kvandid oma esialgsest suunast kõrvale. Osa neist jõuab maapinnani hajuskiirgusena. Teine osa "peegeldatakse tagasi. Neeldumisel annavad kiirguskvandid oma energia üle neid neelanud molekulidele. Täielikult neeldub atmosfääris uötravioletkiirgus, mis on elusorganismidele ohtlik ja tänu atmosfääris leiduvale osoonile osutub elu maismaal võimalikuks. Pilves atmosfäär kõrgendab ja suunab saabuvat kiirgust tagasi paremini kui pilvitu. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid Osa maapinnani jõudnud päikesekiirgusest neeldub selles ja soojendab maapinda. Teine osa peegeldub tagasi. Osa sellest pöördub hajuskiirgusena uuesti maapinnale, teine osa lahkub läbi atmosfääri maailmaruumi, lisaks juba atmosfäärist otse sinna pöördunud osale. Kõige paremini neeldub vees, ka lopsakas taimestikus. Kõrbed
-6. sajandisse. Säilinud on ka kindlustatud asulaid. LAEVAD JA RETKED - Retkedeks kasutatud viikingilaevad kujutasid endast tegelikult lahtisi merepaate. Lainete eest kaitsesid parraste kõrgenduseks pandud ümmargused kilbid. Laeval oli mast nelinurkse purjega, kuid 40-60- liikmeline meeskond võis laeva edasi viia sõudeski. - Merel orienteeruti tavaliselt taevakehade järgi, kasutades 16 ilmakaart. Tuntud oli ka kristall, mis näitas päikese asukohta pilves taevast hoolimata. - Harilikult pani laeva välja kogukond. Läänemere rannikualad jagunesidki laevkondadeks, millest igaüks saatis retkele ühe laeva. Laevkond oli jaotatud istekohtadeks- rühm talusid pani välja ühe mehe. - Viikingite retkedes eristatakse lääneteed, mida mööda liikusid peamiselt pärastised taanlased ja norralased, ning idateed, mis oli rootslaste esiisade sõidusuund. Läänes jäid rünnakute alla Inglismaa, Frangi riigi alad,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
