niiskusparameetreid mistahes nivool, prognoosida äikest, hinnata turbulentsi ja jäätumise tekkimise võimalikkust jne. Kolmanda konspekti staff algab Tegijapoiss 2010 Pilved tekivad veeauru kondensatsiooni ja sublimatsiooni tulemusena. Pilvede alumine piir asub kondensatsiooninivoost 50100 m kõrgemal. Vahetult kondensatsioonivool ja sellest ainult pisut kõrgemal on veepiisad nii väikesed, et pole visuaalselt (uduna, pilvedena) vaadeldavad. Pilvedes olevad veepiisad ja jääkristallid võivad oma suurema tiheduse (raskuse) tõttu vajuda allapoole ja põhjustada sademeid, kuid võivad ka allpool asuvas soojemas õhus auruda. Tõusvas õhuvoolus võivad aga veepiisad (ka allajahtunud) ja jääkristallid jääda hõljuma oma nivoole või tõusta koos õhuvooluga kõrgemale. Sellised osakesed muutuvad kondensatsioonituumadeks ning kasvavad mõõtmetelt. Tuulega pilved hõljuvad eemale ja iseseisuvad. Pilved jaotatakse kolme klassi
teie olete väljas esmakordselt ja eelkõige vaatlete meteoore, mitte aga pilvede liikumist. Selle asemel, et üles märkida iga muutus, püüdke hinnata keskmist varjutatuse astet iga 10 15 minuti kohta seni, kuni pilved on kadunud või te katkestate vaatluse. Märkige pilvede ilmumisaeg ja keskmistege varjutatud osa protsenti kuni pilt muutub oluliselt. Esmapilgul näib see meetod kõlbavat suvalise varjutusastme korral. Aga mõtleme sammu edasi. Kujutage, et pilvedes on auk raadiusega 40°. Kui vaatleme meteoore selles pilveaugus, on vaateväli kaetud 50% ulatuses. Soovides saada meteooride arvu avatud välja korral, peaksime loendatud meteooride arvu korrutama kahega. Tegelikult näeme inimsilma iseärasuste tõttu enamuse meteoore just vaatevälja keskel. Meie juhul jääb seetõttu nägemata mitte 50, vaid ainult 10% võimalikest meteooridest. Näide on küll kunstlik, aga sarnaseid situatsioone tuleb sageli ette ka tegelikkuses
leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veerauru. Atmosfääri all on 24 000 km paksune kiht, milles garras läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks, ja 46 000 km paksune nn. metallilise vesiniku tsoon. Maa-taolise tiheda (oletatavasti kivimitest koosneva) tuuma raadius on umbes 4000 km. Kõrge rõhu tõttu on temperatuur Jupiteri keskmes ligikaudu 20 000 °C ning planeet kiirgab 1,9 korda rohkem soojust kui ta Päikeselt saab; pilvedes on temperatuur -140 °C. Jupiteri sisemuse täpne ehitus ning keemiline koostis ei ole tänapäeval veel selge, selgust peavad tooma tulevikus planeedi juurde saadetavad kosmoseaparaadid. upiteri atmosfääris äratab tähelepanu Suur Punane Laik, mida on vaadeldud kolm sajandit. Laik on suhteliselt püsiv keeriseline moodustis, mille läbimõõt on paar korda suurem Maa läbimõõdust. Kosmoseaparaatide abil tehtud värvifotodelt on avastatud ka mitu
Kiirgusbilanss- juurdetulnud ja lahkunud soojusjuhtivus- soojus antakse edasi molekulide sisalduvat veeauru tihedust g/m3. *Relatiivne niiskus kiirgusvoogude vahe. Selle kaudu isel saabunuid ja kaootilise liikumise kaudu. Õhu soojusjuhtivus on väga (r)- õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temp õhku lahkunud nergiavooge. KB sõltub koha geograafilisest väike, siis soojeneb sel teel ainult aluspinna kohal väga küllastuva veeauru rõhusse, väljendatuna %des. Näitab, laiusest, aastaajast, aluspinnast (mnner, ooken), ilmast. õhuke õhukiht. *Konvektsioonivoolud- tekivad aluspinna kuivõrd lähedal on õhk küllastumisolukorrale. Kui õhk Geograafiilise jaotuse isel kasut KB isojooni, need on ebaühtlase soojenemise tagajärjel. Alumine, rohkem oleks täiesti kuiv (kõrbes), siis relat niiskus oleks 0%, kui jooned, mis ühendavad ühesugusekiirgusbilansiga ko...
Jupiteril on kuusteist kaaslast. Neist neli tuntumat on Io, Europa, Ganymedes ja Callisto. Võrreldes Maa tihedusega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem, see näitab seda, et ülekaalus on kergemad elemendid nagu näiteks heelium ja vesinik. Neid väiteid kinnitab ka spekteranalüüs. Üle planeedi liiguvad ka suure kiirusega tuuled, mis piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel. Külgnevatel vöötidel puhuvad suure kiirusega tuuled vastupidises suunas. "Jupiteri pilvedes nähtavad eredad värvid on arvatavasti Jupiteri atmosfääris olevate lisaelementide peente keemiliste reaktsioonide tagajärg, võib-olla sisaldades väävlit, mille ühendid võtavad enese peale laia värvigamma, kuid selle pole täpselt teada. Suurt punast laiku (SPL) on nähtud maiste vaatlejate poolt rohkem kui 300 aastat (see avastus on tavaliselt omistatud Cassini'le või Robert Hooke'le 17.ndal sajandil). SPL on ovaalne 12,000 - 25,000 km suurune, küllalt suur, et sisaldada kahte Maad
Näiteid liikidest; Õhu saastumine. Kasvuhooneefekt Vetikad fotosünteesivad ja on ühtedeks suurimateks hapnikutootjateks maailmas. Inimesed kasutavad neid mitmetel otstarvetel - söögiks, põlluväetiseks, loomasöödaks, agari tootmiseks, ravimitena, veekogude saastumise hindamiseks. (Nt liikidest - põisadru, agarik, klorella, lehtadru) _____________________ Energia tootmisega kaasneb õhu saastumine kahjulike gaasidega. Gaasid ühinevad veega pilvedes ja sajavad alla happevihmana, kahjustades taimestikku ja rikkudes veekogusid. Kasvuhooneefekt on see, kui päikeseenergia tuleb maale, muutub atmosfääris soojuseks ja osa põrkub siis tagasi. Kasvuhoonegaasid aga ei lase soojusel tagasi kosmosesse põrkuda ja see põrkub omakorda uuest tagasi, tekitades kliimasoojenemist. ______________________________________________________________________ _____ 10. Seente põhiehitus ja nende võrdlus taimede ja loomadega, Näiteid liikidest; Õhu
Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel põhinev g...
pakatav. Positiivsed emotsioonid kannavad justkui iseenesest edasi. Tulevikuplaanid, mida tehakse, tunduvad saavutatavad. Muutub reaalsuse tajumine ja väljavalitut hakatakse idealiseerima. Armunu vaatab vigadest mööda ja keskendub vaid paarile kaaslase heale omadusele. Kuidas end tunnete, kui olete armunud? Vastavad 17–19-aastased Noormees: „Enneolematult!” Neiu: „Ma tunnen seda, mille kohta öeldakse „liblikad kõhus”. Lisaks veel pilvedes hõljumise tunne. Selliseid väikeseid reaalse elu asju, mis muidu oleksid võinud mind pahandada, ei pane üldse tähele.” Noormees: „Kogu aeg on ängistus, siis kui kokku saad temaga, siis jälle hea olla.” Neiu: „Armunud olles olen nagu kusagil pilvedes ära, õppida ei viitsi, mõtted on ainult ühe inimese peal, armudes kipun tihtilugu asju kõigile välja lobisema. Armumiseks kulub ainult 0.2 sekundit.
Jupiteril on kuusteist kaaslast. Neist neli tuntumat on Io, Europa, Ganymedes ja Callisto. Võrreldes Maa tihedusega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem, see näitab seda, et ülekaalus on kergemad elemendid nagu näiteks heelium ja vesinik. Neid väiteid kinnitab ka spekteranalüüs. Üle planeedi liiguvad ka suure kiirusega tuuled, mis piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel. Külgnevatel vöötidel puhuvad suure kiirusega tuuled vastupidises suunas. "Jupiteri pilvedes nähtavad eredad värvid on arvatavasti Jupiteri atmosfääris olevate lisaelementide peente keemiliste reaktsioonide tagajärg, võib-olla sisaldades väävlit, mille ühendid võtavad enese peale laia värvigamma, kuid selle pole täpselt teada. Suurt punast laiku (SPL) on nähtud maiste vaatlejate poolt rohkem kui 300 aastat (see avastus on tavaliselt omistatud Cassini'le või Robert Hooke'le 17.ndal sajandil). SPL on ovaalne 12,000 - 25,000 km suurune, küllalt suur, et sisaldada kahte Maad
1.INDIA KUNST 1.Millise piirkonna haaras enda alla india kunsti levikuala? India, Indoneesia ja Indohiina 2.Millal kujunes Induse jõe orus välja üks inimkonna vanemaid kultuure? Milline riik asub sellel territooriumil praegu? Al III at eKr. Praegu asub seal Pakistan. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo-Daro 4. Millised olid minevikus peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat. Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk.9 Sanchi stuupa Indias. 7. Millised olid tavaliselt India templid? Kuidas olid nad seotud skulptuurikunstiga? Hindusistlikud templid 8. Mis oli india skulptuuri valitsevaks vormiks? India skulptuuri valitsevaks vormiks oli reljeef. 9. Miks ei rõhutata india kunstis erinevust inimese, looma või jumala vahel? Sest hinge rändamise kaudu võib in...
dekoratiivkunstitöökoda, kuid mitmesugustel põhjustel ei toonud see kuigi palju sisse. Pealegi huvitas kunstnikku vaid maalikunst. Ta töötas ööd ja päevad läbi, luues naiiv-primitivistlikus maneeris trahterite, söögimajade, lõbustusasutuste silte, pilte linnaelanike elust, samuti maastikupilte, natüürmorte, pilte loomadest. Kõhule ja rahateenimisele Niko palju ei mõelnud. Thbilisi linnas, kus ta veetis suurema osa oma elust, öeldi Phirosmanasvili kohta, et ta hõljub pilvedes. Ta ise kinnitas, et ta näeb pühakuid... Ei ole teada, kas tema liigutusi suunasidki pühakud, kuid ilmalikus elus Pirosmanil edu ei olnud - ta suri 1918. aastal nälga ja puudusesse. Kõrtsisiltide maalimisest saadav tulu kadus, kui kehtestati kuiv seadus. Kuid Niko pildid hakkasid tunnustust võitma veidi enne tema surma, kui kunstnike seas hakkasid levima kuuldused Pirosmani talendist. Võib-olla sündis Niko Pirosmani looming tõepoolest
) 10. Rünksajupilved Cumulonimbus Cb ( äikesepilved. Massiivsed, mägesid meenutavad mustja või sinaka alusega pilved. Pilvede ülemine osa on sageli alasikujuline. Annavad rohkesti vihma ja rahet, suvel toovad tihti äikest. ) Mõnikord on taevas kaetud nagu lainetega. Need pilved tekivad õhu lainetamisest. Koostiselt jagunevad pilved kolme rühma: 1)veepiiskadest ; 2)veepiiskadest ja jääkristallidest ; 3) ainult jääkristallidest Veepiisad vajuvad pilvedes allapoole ja nende langus on seda kiirem, mida suurem on piisk. Et aga vihmapiisad langusele vaatamata psüivad pilves, on tingutud sellest, et õhus esinevad tõusuvoolud, mille kiirus on mitu meetrit sekundis. Selline õhuvool viib langeva piisa pilve tagasi. Pilved peegedavad tagasi suure osa neile langenud päikesekiirgusest. Teiselt poolt peegeldavad nad tagasi ka maakera pinnalt tulnud soojuskiirgust. Pilved ja tasakaal.
100% 18% neeldub polaaraladel toimub tugev jahtumine. Õhu liikumine ja 27% peegeldub õhust hoovused ühtlustavad Maa temperatuuri. ja pilvedelt atmosfääris 4% peegeldub 3% neeldub maapinnalt pilvedes Muutub soojuskiirguseks 48% kiirgusest neeldub pinnases Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk
Jaguneb: ultraviolettkiirgus ja infrapunakiirgus. · Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavad osoon, veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk sõltub kaldenurgast ja geograafilisest laiusest. Osa kiirgust jõuab otse maapinnale(otsekiirgus, päikesepaistelise ilma korral), teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab maapinnani hajuskiirgusena. Otse- ja hajuskiirgus mood. kogukiirguse. · Mida tumedam ja niiskem on aluspind, seda suurem on neeldunud osa ja väiksem peegeldunud osa. Albeedo iseloomustab aluspinna peegeldusvõimet. Mida suurem on, seda rohkem tagasi peegeldub. Maa keskmine 31%. KIIRGUSBILANSS · Iga keha, mis soojeneb, kiirgab soojuskiirgust. Kui keha kiirgab, annab ta soojust ära ja jahtub. Mida kõrgem on aluspinna temp. ja madalam õhutemp
Tallinna Ülikool Matemaatik ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Optilised nähtused atmosfääris Referaat Tallinn 2013 Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 MIRAAŽID.................................................................................................................................4 Alumine miraaž.......................................................................................................................4 Ülemine miraaž.......................................................................................................................4 HALOD.......................................................................................................................................6 22° ja 46° halod....................
Cirri, Cumuli, Strati) . Goethe, Kämtz. 1)Põrke- (koagulatsiooni) teooria, nn Küllastusvajak d on antud temperatuuril 1879: Hildebrandssoni klassif. – atlas soojadest pilvedest, õhku küllastava veeauru rõhu ja õhus 1896: atlases 28 värvipilti 2) jääkristallide (Bergeroni) teooria, nn tegelikult oleva veeauru rõhu vahe: d = E – WMO pilveatlaseid 7 väljaannet külmades pilvedes e Allajahtunud piisad (-10° juures, vaid 1 Kastepunkt τ (tau) on temperatuur, mille Pilvede klassifikatsioonid. (pilvede jääkristall miljoni veepiisa kohta, alles juures õhus olev veeaur õhku küllastaks konspekt kõrvale!) 7600m kõrgusel (-40°) vaid jääkristallid!)
Antitükloni keskosas on rõhk kõrge seega liiguvad seal õhuvoolud keskosast äärealade poole. Õhk laskub, tekib kõrgem õhurõhk, õhk soojeneb, õhuniiskus väheneb, kaasneb püsiv ja selge ilm. Suvel soojad ja päikesepaistelised ilmad, talvel selged ja külmad. 18. Miks kaasnevad tõusva õhuvooluga sademed, laskuva õhuvooluga aga mitte? Tõusva õhuvooluga kaasnevad sademed, sest tõustes õhk jahtub ja veeaur kondenseerub tekitades pilveid. Kui pilvedes on veeauru liiga palju tekivad sademed. 19. Milline ilm valitseb Eestis kui tsükloni kese a. jääb meist lõunasse maalrõhuala, pilvine ilm, sadu, idakaarte tuuled, fronte pole, temperatuur madal. b. asub meie kohal sademed, pilved, talvel soe, suvel jahedam c. jääb meist põhja poole alguses käib üle soe front seejärel külm front, sajune ilm 20. Iseloomusta ilma (tuul, sademed) vastavalt ilmakaardil kujutatule. 21
27% peegeldub õhust on soojenemine suures ülekaalus, polaaraladel ja pilvedelt atmosfääris toimub tugev jahtumine. Õhu liikumine ja 4% peegeldub 3% neeldub hoovused ühtlustavad Maa temperatuuri. maapinnalt pilvedes Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. Muutub soojuskiirguseks 48% kiirgusest
veekihi paksust (mm 0,1 mm täpsusega), mis tekiks sademetest rõhtsale pinnale eeldusel, et sealt vett ära ei valgu, pinnasesse ei nõrgu ega aura. Sademete teke pilveosakesed võivad mitmel moel suureneda. Maapinnalt toimub aurumine (veekogud, taimed), aurumine toimub ka jää ja lume pinnalt, atmosfääris veeaur kondenseerub, tekivad pilved, mis langeb vihmana/lumena maapinnale tagasi. Kõige olulisem faktor vihmapiiskade tekkel on vedela vee sisaldus pilvedes. On kaks olulist protsessi sademete tekkeks: 1)põrkumine(liitumine), 2)jää(kristalli protsess).Sademete tekkel mängib olulist rolli pilveosakeste põrkumine ja liitumine. Selleks et toimuks sademetekkeks piisavalt palju põrkeid, peavad osad pilvetilgad olema suuremad kui teised. Sademed langevad maapinnale mitmel kujul : uduvihm, vihm, lumi, rahe, teralumi. Sademed võib liigitada nende agregaatoleku järgi: 1)vedelad (vihm,
toimub ka jää ja lume pinnalt, atmosfääris veeaur kondenseerub, tekivad pilved, mis langeb vihmana/lumena maapinnale tagasi. Kõige Cumulus (Cu), rünksajupilved – Cumulonimbus (Cb). olulisem faktor vihmapiiskade tekkel on vedela vee sisaldus pilvedes. On kaks olulist protsessi sademete tekkeks: 1)põrkumine(liitumine), 2)jää(kristalli protsess).Sademete tekkel mängib olulist rolli pilveosakeste põrkumine ja liitumine. Selleks et toimuks sademetekkeks piisavalt Pilet nr. 14 Pinnase temperatuuri iseärasused. Tsüklon, milline ilm sellega kaasneb? palju põrkeid, peavad osad pilvetilgad olema suuremad kui teised
Ent mida välk endast kujutab? Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike. 3.1. Välk 18. sajandil tehti kindlaks, et äikesepilvedes ilmnev välk pole muud, kui hiiglaslik sädelahendus. Täna teatakse, et sädelahendus ilmneb, kui vooluallikas ei ole võimeline sõltumatut elektrilahendust pikema ajavahemiku vältel säilitama. Sädelahendus kestab lühiajaliselt, seda seetõttu, et lahenduse ajal toimub märgatav pinge langus.
Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt 27% peegeldub õhust 100% 18% neeldub lahkunud kiirgusvoogude vahe. ja pilvedelt atmosfääris 4% peegeldub 3% neeldub Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, st, et kogu maapinnalt pilvedes juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Palavvöös on soojenemine Muutub soojuskiirguseks
Sissejuhatus üldkeeleteadustesse Õpik F. Karlsson ''Üldkeeleteadus''- digilaenutus ebrary Mis on keel? Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keeleliselt ehk verbaalse suhtlsuse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. *Keel on üks inimese kognitiivsetest võimetest, võrreldav kuulmise ja nägemisega. Iga teaduslik lähenemine tahab liigitada ja defineerida, keeleteaduslik ka. Keel kui uurimisobjekt ja selle süstematiseerimine. -Kommunikatsioonisüsteem -keeleteaduse uurimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. Üldkeeleteadus (general linguistics) Keeledeadus ehk lingvistika. Viipekeel,, sümbolite keel, on siiski võime keelt edastada. See kuidas me keelt kasutame sõltub sellest mida kuuleme ja näeme. Keele allsüsteemid · Foneetika-hääldus, häälikud · Fonoloogia-silbid · Morfoloogia-käände lõp...
hiiglaslik rakett (stardimass peaaegu 3000 tonni) stardivalmis. See oli esimene kord, kui starti tuli jälgima USA president Nixon ja mitusada aukülalist. Oli pilvine ja vihmane ilm, aga kuna nii tähtsad tegelased olid kohal, otsustati starti mitte edasi lükata. 13 Kõrvulukustava mürinaga tõusis seitsmes Saturn-V stardiplatformilt ning kadus kiiresti pilvedesse. Ja kohe algasid ka probleemid. Rakettmootorite leek moodustas pilvedes elektrit juhtiva samba ja poole minuti pärast lõi välk. Välk lõi nii teenindustorni kui ka kosmoselaeva. Välgulöögi tõttu lülitusid välja kosmoselaeva kütuselemendid, aga õnneks kanderaketisüsteemid ei kannatanud. Esimese lennuminuti lõpus toimus teine välgulöök, seekord pilvede vahel. See põhjustas kosmoselaeva güroplatformi väljalülitamise, mis kontrollib kosmoselaeva orientatsiooni kosmoses. Aga ka seekord vedas: tõrked olid ainult
Soojust aga tihedad pilved kosmosesse tagasi ei lase. Seetõttu on Veenuse pind kuumenenud rohkem kui 480 ºC. (1:13) Atmosfäär, mis Veenust ümbritseb, koosneb põhiliselt süsihappegaasist (96,5%), leidub ka lämmastikku (3,4%) ning vähesel määral vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Põhjalikemaid analüüse tehes selgub, et seal leidub ka hapnikku, vesinikku, mitmesuguseid vesiniku- ja väävliühendeid ning intergaase. (6) Veenus on äärmiselt ebasõbralik paik: pilvedes leiduvad väävelhappepiisad muudavad kogu taeva kollakaks, päike ja tähed ei paista kunagi, atmosfäär suruks 11 meid seal kokku 90 korda suurema jõuga kui Maal, põrgulikus kuumuses sulab seatina. Kraatreid on Veenusel vähem kui Merkuuril või Kuul, sest osa neist on täitunud laavaga- Veenusel on palju vulkaane, mis võivad veel praegugi aktiivsed olla. (1:13)
Earth peegeldunud is a Vast 100% pilvedest Solar Collector 6% peegeldunud pinnasest 19% neeldunud veeaurus, tolmus 4% neeldunud pilvedes 46% neeldunud pinnases Earth 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 98 Pinnasetemperatuuri aastane muutus Eestis t, °C 16 12 8 3.2m 4 1.6m 0.8m 0 0.2m -4
kultuuri- ja majanduskeskus. Üks antiikaja seitsmest maailmaimest oli Babüloni rippuvad aiad. Samuti rajas Assüüria kuningas Nebukadnetsar II Babüloni umbes 610 eKr Babüloonia riigijumalale Mardukile pühendatud tsikuraadi nimega Etemenanki, mida tänapäeval peetakse Piiblis kirjeldatud Paabeli torni prototüübiks. · Vihm (lk 246) Vihm on sademed, mis langevad maapinnale pilvedest vedela vee piiskadena. Vihmapiisad tekivad pilvedes, kui õhuvoolud põhjustavad imeväikeste veepiiskade omavahelise põrkumise. Vastavalt vihma tugevusele ja kestusele eristatakse paduvihma, uduvihma, hoogvihma jne. Vihm on elutähtis nii loomade kui taimede ellujäämise ja kasvu seisukohalt. Vihm koos ülejäänud sademetega moodustavad olulise osa veeringest. Kaheksas raamat: PIME MAJA Kreeta rannikule jõudes, oli Sinuhel kurb meel kuna ta pidi Minea sinna jätma. Minea viis
vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I Cl + O3 ---> ClO + O2 (31) Figure 3:3 Samal ajal seotakse T.Frey(1993) andmeil lämmastikoksiidid kristallide pinnal lahjaks lämmastikhappeks, millega kaob võimalus siduda kloori osoonile ohutu kloorinitraadina. "Eriti madala temperatuuri korral kasvab osakeste läbimõõt PSC pilvedes 100 mikromeetrini. Nii suured osakesed sadenevad suhteliselt kiiresti atmosfäärist välja ja (mis eriti tähtis ) viivad ära suure koguse lämmastikuühendeid. "(Eerme 1992,lk. 9). Kloor ja broom neelduvad aga osoonile ohutul kujul just lämmastikühendites. Reservuaarina talitavate HCl, ClONO2 , HOBr, BrONO2 jne lagunemine aktiivseteks kloori ja broomi radikaalideks, on polaarsete satratosfääripilvede pinnal toimuvate reaktsioonide tulemus
Noa oli vaga mees, kes kõndis koos Jumalaga ning kellele Jumal andis kohustuse päästa looma- ja linnuliigid. Noa elas 950 aastaseks 12. missugune oli Noa leping jumalaga? Enam ei hävita Jumal kõike liha uputuse veega ja veeuputus ei tule enam maad rikkuma. 13. kui kaua sadas vihma? 40 päeva 14. kui kaua võimutses vesi maa peal? 150 päeva 15. kuhu Noa laev välja jõudis? Ararati mägede kohale 16. mis oli Noa ja Jumala lepingu märgiks? Vikerkaar pilvedes 17. miks Jumal segas ära inimeste keele? Sest ta ei tahtnud, et inimesed saaksid üheskoos ehitada torni, mis ulatub taevani 18. kes pääsesid Soodomast ja Gomorrast? Lott, tema naine ja ta kaks tütart 19. miks Lotti naine muutus soolasambaks? Sest Jehoova polnud lubanud neil põgenedes taha vaadata, kuid naine ikkagi vaatas. 20. Miks Joosepi vennad teda vihkasid? Sest nende isa armastas teda rohkem ning kui
korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Äike on võimas sädelahendus, mis tekib pilvede ja maa vahel. Kuigi välgu ja äikesemüra vahe on 10 s või vähem, loetakse äike lähedasesKohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike.Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda. Kõige rohkem on joonvälku, mis kujutab endast harilikult 2...3 km pikkust mitmeharulist
Jupiteril on kuusteist kaaslast. Neist neli tuntumat on Io, Europa, Ganymedes ja Callisto. Võrreldes Maa tihedusega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem, see näitab seda, et ülekaalus on kergemad elemendid nagu näiteks heelium ja vesinik. Neid väiteid kinnitab ka spekteranalüüs. Üle planeedi liiguvad ka suure kiirusega tuuled, mis piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel. Külgnevatel vöötidel puhuvad suure kiirusega tuuled vastupidises suunas. (Allikad 4, 5, 8, 10) Jupiteri pilvedes nähtavad eredad värvid on arvatavasti Jupiteri atmosfääris olevate lisaelementide keemiliste reaktsioonide tagajärg, võib-olla sisaldavad need väävlit, mille ühendid võtavad enese peale laia värvigamma. (Allikad 4, 5, 8, 10) Suurt punast laiku (SPL) on nähtud maiste vaatlejate poolt rohkem kui 300 aastat (see avastus on tavaliselt omistatud Cassini'le või Robert Hooke'le 17.ndal sajandil). SPL on ovaalne 12,000 - 25,000 km suurune
"Ela," tleb ta, "ma tulen varsti. 32. Snni ja surma vastu ei ole rohtu, ainus vimalus on vahepealset aega nautida. 33. Kui sa sndisid,siis sina nutsid ja kik sinu mber naeratasid. Ela oma elu nii,et kui sa sured,oleksid sina see kes naeratab ja kik sinu mber nutaksid! 34. ra kunagi loobu sellest, mida sa testi teha tahad. suurte unistustega inimene on vimsam kui kigi faktidega inimene! 35. Pole olemas vimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus vimalikkusest. 36. Kui unistad oled alati pilvedes, aga kui oma unistustest yles rkad, sis juab kohale reaalsus 37. if you sleep you sleep alone, if you dream, you not alone 38. kiireim viis lpetada on see kaotada 39. piisaka vaid hest naeratusest vi ilusasti tlemisest, et muuta kellegi pev eriliseks. 1. Sprus on thtede paraad kahele. 2. Sprus on mstiline tants, mille muusika valime ise. 3. Sprus on nagu kaks lumehelvest, mis klg klje krval sulavad. 4. tle mulle oma sdame hind ja ma olen valmis selle eest topelt maksma. 5
Võtsin kätte ja lennuki pardale läksin, maapinnaga tol hetkel ma hüvasti jätsin Meri oli punane ja taevas oli hall, maapind nii kiirelt möödus mu all Mäed ja orud olid värisemas põrmuks, sest päikeselastes oli tärkamas õrnus 29 See tundus mulle nagu jumalate tegu, et mul ninast voolas alla verine juga Mulle tundus, et ma võin kukkuda taevasse Mulle tundus et ma võin vajuda pilvedes Ma kohtan sind seal kui kannad mind süle Ma kohtan sind seal, kus tee viib sirgelt üles Leida kuninganna ilma kuningata Ta mängib kitarri kõigest hoolimata..lalalala Ma kõnnin loojangus ja koidikus seal Otsides naist kes pole sündinud eal Seisan seal rohelisel künkal ja vajun seal unne Ja avastan, et on olnud hullemaidki tunde Going to California, http://www.lap.ttu.ee/~muhw/lyrics.php? action=show&id=3333(14.07.2009) 30 3
soojuskiirgust a)kiirguslikult aktiivsed gaasid ise neelavad soojuskiirgust (CO 2; O3; H2O;N2O) 11 b)keemiliselt aktiivsed gaasid osalevad reaktsioonides, mis suurendab kiirguslikult akt gaaside hulka c)mõlemad Kiirgusbilansi iseloomustamisel kasuta mõisteid (õigesti)! · otsekiirus, · hajuskiirgus · kiirguse neeldumine õhus (osoonis, veeaurus, pilvedes, tahked osakesed), maapinnas, vees · kiirguse peegeldumine õhust, pilvedelt, maa-ja veepinnalt · bilanss tasakaal · kiirgusbilanss Maale saabuva ja sealt lahkuva kiirguse tasakaal · positiivne ja negatiivne kiirgusbilanss http://www.school-portal.co.uk/GroupDownloadFile.asp?GroupId=12426&ResourceID=40445 VAATA, VÄGA HEA ASI ! KLIIMAELEMENDID e. METEROLOOGILISED ELEMNDID Õhutemperatuur t C = 5 / 9 * ( t F - 32) t F = ( 9 / 5 * t C ) + 32
läbi mitte teravate kontuuridega, vaid nagu läbi mattklaasi. Halonähtused puuduvad. Paksema kõrgkihtpilve puhul ei paista Päike ja Kuu üldse läbi. Koosnevad jääkristallidest ja veepiiskadest. Sademeid võib neist pilvedest langeda nõrga lume või vihma kujul. Suvel enamasti sademeid ei anna, sest piisad auruvad soojemates õhukihtides enne maapinnale jõudmist) ALUMISED PILVED (aluse kõrgus alla 2 km; halli või tumehalli värvusega ning võrdlemisi tihedad. Neis pilvedes leidub juba suuremaid elemente kui eelmistes) *Kihtrünkpilved (väliselt koosnevadsuurematest, kaunis paksudest, ilma teravate piirjoonteta tasastest pankadest või pallidest. Üldiselt neist sademeid ei tule. Ainult paksemad võivad anda nõrka lühiajalist vihma või lund) *Kihtpilved (sarnaneb uduga kuid ei ulatu maapinnani. Värvus on helehallist tumehallini. Võib anda uduvihma, teralund või nõrka lund) *Kihtsajupilved (talvel tumehallid, suvel aga sinkjad, vesise ilmega
Õhumolekule on 27% peegeldub õhust 100% 18% neeldub sellisele kõrgusele jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise ja pilvedelt atmosfääris energia tõttu temperatuur tõuseb. 4% peegeldub 3% neeldub maapinnalt pilvedes 20. selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi; Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud Muutub kiirgusvoogude vahe. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, st, et soojuskiirguseks kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Piirkonniti on
Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, st, et 27% peegeldub õhust ja pilvedelt atmosfääris kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Piirkonniti on 4% peegeldub 3% neeldub kiirgusbilansid erinevad. Palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, maapinnalt pilvedes polaaraladel toimub tugev jahtumine. Õhu liikumine ja hoovused ühtlustavad Maa temperatuuri. Muutub Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha
Tarkvaratehnika konspekt. Tarkvaratehnika Tarkvaratehnika e. tarkvara inseneeria on professionaalsele tarkvaraarendusele suunatud distsipliin, mis tegeleb sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust, arvestades organisatsiooniliste ja rahaliste piirangutega. Tarkvaratooted koosnevad valjatöötatud programmidest ja nende dokumentatsioonist. Tarkvaratehnika eesmärgiks on kuluefektiivne tarkvaraarendus kogu tarkvara elukaare ulatuses. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaratehnika „point“: Tarkvaratehnika on suunatud professionaalsele tarkvaraarendusele. Tarkvaratehnika ei tegele tarkvaraarenduse endaga vaid sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust. Tarkvaratehnika vajadus - kõrgenenud nõudmised: suuremad süsteemid, keerulisemad süsteemid, kiiremini aren...
1. loeng Keeleteaduse alused 5. sept-13. Mis on keel Karlason (lk15): keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub leekelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõime. · Keel on üks inimese kognitiivserest võimetest, võrreldav näiteks nähemise, kuulmise jt tajudega. o Kommunikatsioonisüsteem keel on ette nähtud inimestevaheliseks suhtluseks. o Keeleteaduse üürimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. /üldkeeleteadus (ingl k General linguistics) keeleteadus ehk lingvistika/ Keele allsüsteemid: · Foneetika · Fololoogia · Morfoloogia · Süntaks · Tekst · Semantika, pragmaatika (tähendusõpetus, keelekasutus) Maailma keeled on pigem kõik mingil määral sarnased. Kui keelt vaadata struktuuri poolt, siis võivad keele...
Violetsest kaarest seespool on tihti näha ka mitut sekundaarset kaart. Neid näeb kõige paremini vikerkaare tipu lähedal, kus kaar on kõige eredam. Värvide järjekord kõrvalvikerkaares on esimesega võrreldes vastupidine ja nende punased ribad asuvad kõrvuti. (Minnaert 1976, lk187 - 207) ÄIKE Äikese tekkimiseks on vaja, et pilve osakesed veepiisad ja jääkristallid - oleks erinevalt laetud, toimuma peab ka erinimeliste laengute eraldumine. Ka tavalistes pilvedes on erinimelised laengud, kuid need on "sorteerimata". Laenguid "sorteerivad" võimsad tõusvad õhuvoolud. Piisa laadumisel tekkiva laengu märk sõltub piisa suurusest.(Jürgenson, Ross, Tooming, lk 5) Välkude tekkimine ja liigid Laengute jaotumise tulemusena tekivad pilve eri osade või pilve ja maapinna vahel nii tugevad elektriväljad, et tulemuseks on sädelus, mida me välguks nimetame. Välkude liigituse aluseks on nende väliskuju. Kõige sagedamini esineb joonvälk, mis
Päikesekiirgus on Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog ehk Päikese poolt kiiratud energia. Päikesekiirguse voog sõltub laiuskraadist, aastaajast ja kellaajast. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Maapinnani jõuab umbes 1/2 atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Osa kiirgust jõuab otse maapinnani (otsekiirgus),teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma kindla suunata hajuskiirgusena. 9.Kiirgusbilanss. Soojusbilanss, soojuse ülekanne aluspinna ja õhu vahel Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe Iga keha, mis soojeneb, kiirgab omakorda pikalainelist soojuskiirgust Kui keha kiirgab, siis sellega annab ta soojust ära ning jahtub Mida kõrgem on aluspinna temperatuur jamadalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub
Keeleteadus full konspekt 2018 sügis Keel on märgisüsteem, mida inimene mõtete edasiandmiseks ja suhtlemiseks kasutab. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulikud keeled on keeleteaduse uurimisobjektid ja sel kursusel räägitakse nendest. On olemas ka tehiskeeled, need on kunstlikult loodud keeled, nt formaalkeeled (teaduslik ja tehniline eesmärk, nt matemaatilised sümbolid) ning rahvusvahelised abikeeled (eesmärk luau universaalkeel, nt Esperanto) Keelt on vaja selleks, et ennast väljendada. Seda ei saa kunagi selgeks ja sellepärast tulebki koguaeg juurde õppida. Keelel ei ole tegelikult struktuuri (igapäeva elu kasutamisel). Tehti uuring, mis näitas et aju ei reageerinud struktuurile vaid mõistete gruppidele ja tähendust...
Aerosoolid satuvad atmosfääri peamiselt vulkaanipursete või inimtegevuse tulemusel. Neil võib olla nii kliimat jahutav kui ka soojendav mõju. Suurenenud aerosoolide kontsentratsioonist tulenev atmosfääri läbipaistvuse vähenemine peaks viima jahenemisele. See on nn. tuumatalve efekt. Samas on meile teada, et pilvkate takistab maapinna jahtumist öösel ning sama efekt peaks olema ka aerosoolidel. Aerosoolid käituvad atmosfääris kondensatsioonituumakestena, mille ümber kogunevad pilvedes tekkivad vihmapiisad. Seega peaks suurenenud aerosoolide kontsentratsioon tooma kaasa tihedamad vihmasajud. 4. Kasvuhoonegaasid- Kasvuhooneefekt on väga oluline Maa kliimat mõjutav tegur. Praegu on Maa atmosfääri globaalne keskmine temperatuur maapinna lähedal umbes 15°C, ilma kasvuhooneefektita oleks see aga ligikaudu -17°C. Seega oleme oma olemasolu eest tänu võlgu ka kasvuhooneefektile, millest ajakirjanduses kirjutatakse üksnes negatiivselt
õhuvoolud), tuulealusel vähe (laskuvad õhuvoolud) o absoluutse kõrguse kasvades langeb temperatuur 1 km - 6°C 11. VEE JAOTUMINE MAAL Vee esinemine vedelal, tahkel ja gaasilisel kujul on vajalikud elu säilitamiseks Maal. Vett, mis on jaotatud meie planeedil nimetatakse hüdrosfääriks. Vee umbkaudne maht Maal on 1 338 000 000 km3. Vesi on atmosfääris väikeste tilgakeste ja jääkristallide kujul pilvedes, udus ja sudus, vedelas olekus meredes, ookeanides, jõgedes, järvedes,tiikides, kanalites ja veehoidlates, tahkel kujul liustikes ja lumes. Vee jaotus Maal: Suurim osa (97%) on ookeanide soolvesi, magevesi moodustab ainult 3% hüdrosfäärist; 99% mageveest paikneb jäämütsides, liustikes ja põhjavetes ning ainult 0,3% pinnaveekogudes. Vee kasutamine: Kõige enam tarbib vett põllumajandus niisutamiseks, s.o. umbes 90% kogu tarbitavast veest.
esinevad lühema ja pikema perioodiga fluktuatsioonid, mille tekkepõhjused on ebaselged. Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Osa kiirgust jõuab otse maapinnani, teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma kindla suunata hajuskiirgusena. Otsekiirguse osakaal on suur päikesepaistelise ilma korral, pilves ilmaga aga jõuab maapinnale üksnes hajuskiirgus. Otse- ja hajuskiirgus kokku moodustavad kogukiirguse (summaarne kiirgus). 9. Kiirgusbilanss. Soojusbilanss, soojuse ülekanne aluspinna ja õhu vahel. Energia jaotub Päikese spektris järgnevalt : UV (ultraviolettkiirgus) ~ 9% Nähtav valgus ~ 47% IP (infrapunakiirgus) ~44%
Nii on võimalik pöörata oma tunnetatud nõrkus oma tugevuseks. Läbikukkumise kartus On halb, kui ettevõtja tunnetab äri luhtumist kui läbikukkumist või oma võimete peegeldust. Ka edukaks ettevõtjaks õpitakse läbi ebaõnnestumiste. Seda saab kirjeldada õppimiskõverana, mille jooksul ettevõtja õpib oma nõrkusi kompenseerima delegeerimise, outsourcingu, täiskasvanumaks muutumise või uute oskuste omandamise teel. Üleliigne optimism Liialdamine ja pilvedes hõljumine on ettevõtjale niisama tähtis kui usklikule usk ja lootus. Liialdamine on ettevõtjale vajalik oma usu säilitamiseks oma ettevõtmistesse. Peab vaid silmas pidama, et teil oleks võimalik muuta oma suured ideed konkreetseteks tegevusteks, et oleks olemas keegi, kes teeks teid teie unelmate eest vastutavaks. Need ei tea isegi, milleks teie suuteline olete. Piiril olemine Ettevõtja püüab ettevõtmiste kaudu parandada oma finantsilist olukorda. Töötades aga ka oma
puuhaldjas puuõõnes, kivihaldjas kivis, veehaldjas veekogus jne), aga need, kes eeldasid, et haldjail on füüsiline keha panid nad elama metsaonnidesse, puu otsa või koobastesse. 19% pakkus elupaigaks isesuguseid fantaasiamaailmu (populaarsemad olid teised dimensioonid ja sagedused, unenäod ja unistused). 11% kaldus arvama, et haldjaid võib leida kõikjalt ning 7% samastas haldjad tavanägemusega inglitest, vastates, et nad elavad taevas või pilvedes. Et haldjad põhiliselt inimeste läheduses (toanurgas või aidas) elavad, arvas 5% küsitletutest (vt Lisa 2.8.). Eesti muinasusund haldjatemaad kui niisugust ei tunne. Enamasti elavad eestlaste ja teiste soome-ugri rahvaste haldjad tõepoolest igal pool. Igal taimel usutakse olevat oma haldjas, igal puul ja majal ning koguni inimesel on alates ta sünnihetkest oma kaitsehaldjas. Küll aga on
määrab aja mis kulub valguskiirte puhkeb enamasti külmafrondil peamiselt kloriidide osakesed. Seda (tolmust, suistust jne. ) ja seega on kuivad liikumiseks pilvedeni ja sealt fotokonderisse (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul tõendab kloriidide suhteliselt suur ning sumestused. Päike paistab läbi sombu ning selle aja järgi määratakse pilvede muutub ilm pärast äikest jahedamaks. püsiv sisaldus sademetes. kollakana või punakaskollakana. Kaugemal kõrgus
Pettunud kurat püüab vähemasti üht paazi põrgusse toimetada, ent sedagi edutult. Religioon ilmub taevavõlvile ja jutustab Aleksiuse surmast. Kolmas vaatus Kurat peab koos oma sortsidega tagasi põrgusse kaduma. Sõnumitooja loeb ette kirja, millest selgub, et Alessio oli elanud kerjusena oma perekonna palee trepi all. Perekonna kaebeid katkestavad inglid, kes ülistavad Aleksiuse taevaminekut ja õnnelikku Roomat, et viimasel on selline pühak. Voorused tantsivad, pilvedes ilmubAleksius, ümbritsetuna inglikoorist. Religioon pühitseb Alessio auks templi. Rooma koolkonnale iseloomulik: · kooride rohkus · suurejooneline lavakujundus, lavaefektid · ulatuslikud 3-5 häälsed madrigalikoorid · naishääli vähe, eelistati kastraate · esindajad: Cavalieri, Landi 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. avati Veneetsias Veneetsia ooperiteatrite korraldusest
teeme. 593. Kõige rohkem saavad meie kurjusest osa meie kõige lähedasemad ja armsamad inimesed. 594. Ära kritiseeri lolli vaenlast äkki saab targaks! 595. Kui keegi sind laidab, siis vaevalt tahab ta sind petta! 596. Ära kunagi loobu sellest, mida sa tõesti teha tahad suurte unistustega inimene on võimsam kui kõigi faktidega inimene! 597. Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest. 598. Kui unistad, oled alati pilvedes, aga kui oma unistustest yles ärkad, jõuab kohale reaalsus 599. Unistused on need, mis annavad mõtetele tiivad 600. Unistused päästavad tihti masendusest. 601. Unistus, millest loobusid ei saanud kunagi võimalust 602. Mõni inimene unistab, aga mõni inimene lakkas unistamast, sest ta unistused ei täitunud 603. Sa oled õnnelik kui sul on siht, mida mööd minna, kui sul on eesmärk, mille poole püüelda, kui sul on unistused, mille nimel elada. 604
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
