Teine park- metsapark- on avar looduslik ilupuistu tiikide taga kõrguval ligi 2 km. pikkusel ja 0,5 km. laiusel põhja- lõunasuunalisel vallseljakul. Metsapargi kujundamist alustati 1880.a , täiendati hiljem pidevalt, kusjuures jälgiti vabakujunduslikku stiili. Metsapark ei ole ilupuistu ainult kitsamas mõttes, vaid omapärane ja suur rakendusliku tähtsusega katseala võõrpuuliikide aklimatisatsiooni ja naturalisatsiooni võimaluste selgitamisel. Metsapark katab rohkem kui kilomeetri pikkuselt lossitaguse oru vastaskallast, asetsedes väga vahelduva reljeefiga maastikul ( orud, künkad, nende nõlvad, perved) . F. Berg armastas rajada ja populariseerida tammikuid. Sangaste ümbruses on mitmeid krahvi poolt kasvatatud istikutega rajatud tammikuid, mille ridade vahele on istutatud Bergi üht lemmikkultuuri- ebatsuugat. Metsapargi ülarindes on valitsevaks põlised kuused, männid, kased, rühmiti vene ja jaapani
Suuski hooldades on olulisim nende määrimine, mis kaitseb suuski ja parandab sõiduomadusi. Kui suusad on alt halliks muutunud, on nende põhi rikutud ja viimane aeg määrimine ette võtta. Määrdeid on kahte tüüpi libisemis- ja pidamismäärded. Klassikasuusale määritakse peale pidamismääret, vältimaks suusa tagasilibisemist. Pidamismääret kantakse suuskadele saapa kannast alates suusanina poole umbes 5060 sentimeetri pikkuselt. Libisemismääret on kaht tüüpi nn laisamehemääre ehk kiirmääre, mis hõõrutakse suusale alla ja võimaldab kohe sõitma minna, ning parafiin. Parafiinegi on eri sorti olenevalt fluorisisaldusest ja sellest, kui külma ilmaga kasutamiseks on määre mõeldud. Mida suurem on fluorisisaldus, seda kiirem on suusk niisketes oludes. Klassikalist stiili sõites tuleks libisemismääret kanda ainult suusa otstesse keskele tuleb pidamismääre , uisku sõites aga üle terve suusa
Itaalia Referaat Juhendaja: Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Üldandmed...........................................................................................................................4 Geograafiline asend............................................................................................................. 5 Looduslikud tingimused......................................................................................................5 Riigi kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse...................................................6 Autotööstus-masinatööstus.................................................................................................. 6 Linnad.....................................................................................................................................
sellise rünnaku suure eduga tagasi lüüa, mida oli näha eriti Saja-aastases sõjas. Neil kahel relval on mõlemal omad eelised, tihti on vaieldud selle üle, kumb oli efektiivsem. Vibu eelis oli kindlasti tema palju suurem laskekiirus: sel ajal kui ammuga sai lasta 1-3 noolt, võis vibuga lasta 10-12 noolt. Samas oli ammu laskekaugus ja läbistusjõud suurem, samuti oli ambu palju lihtsam kasutada ja kasutama õppida. Seega võib ütelda, et amb oli positsioonirelv. Oli olemas tavaline vibu, pikkuselt mehele umbes rinnuni, kuid XIV sajandiks oli tekkinud uus vibutüüp: pikkvibu. See oli ligi kahemeetrine vibu, mille nooled olid üle meetri pikad, kuid seejuures peenikesed, kuna kaal oli noole juures väga oluline, sest see mõjutas laskekaugust. Sellise vibuga võis lasta nooli väga kaugele, kuni 300 m kaugusele; sellel oli samuti väga suur läbistusjõud.Vibunöör oli punutud kanepist või siidist, vibuküti vasakus käes oli paksust nahast kinnas, mis takistas kätt ära hõõrdumast.
välistingimustes kasutamisel lähtuda samadest viimistlusreeglitest kui puidugi puhul, pöörates erilist tähelepanu servade katmisele. Puitlaastplaat Puitlaastplaate toodetakse väikeste puidulaastude kokku liimimise teel ja paksuse ulatuses ei ole tegemist homogeense materjaliga. Et pinda saaks lihvida võimalikult siledaks (oluline pinnakatete nagu laminaat või spoon peale liimimisel), on kõige peenemad osakesed pinnakihtides. Seespool on osakesed suuremad, eriti kiu pikkuselt, see annab plaadile vajaliku tugevuse. Seda asjaolu tuleb arvestada puitlaastplaadi õhemaks lihvimisel, kui teha seda ainult ühelt poolt, võib plaat kõveraks tõmbuda. Puitlaastplaatide põhiline kasutaja on mööblitööstus, ehituses kasutatakse neid peamiselt aluspõrandate valmistamiseks. Põrandaplaadid on mõõtudega 620x2420 ja 620x1770 mm, paksused on 22 ja 25 mm, paremaks ühendamiseks on plaatidel servatapp. Puitlaastplaatide tihedus on ca 680 kg/m3. OSB
11% 3% Maanteetransport Reisijatevedu 12% Torutransport 35% Turism Teedevõrk on hästi arenenud. 415600 km ehk 40% avalikest teedest on kattega teed, millest 17000 km on kiirteed. Kanada kiirteede võrk on USA ja Hiina järel pikkuselt kolmas maailmas. 2009 aastal oli Kanadas registreeritud 20706616 sõidukit millede aastane läbisõit oli kokku 333,3 miljardit kilomeetrit. 88,9% sõitudest olid kohalikud sõidud, 4,9% transiitsõidud ning 6,2% sõitudest tehti USA ja Kanada vahel või väljaspool Kanadat. 14 http://www41.statcan.gc.ca/2008/4006/grafx/htm/ceb4006_000_map1-eng.htm 2007. aastal oli Kanadas 72212 km raudteid, sh. 31 km elektriraudteed. Raudtee
A- ja B-telge. A-telg on otsejaotus, mis algab juuksekasvupiirist otsmikult pea keskelt ning läbib pöörise ja lõpeb juuksekasvupiiril kaelal. A-telg jaotab pea paremaks ja vasakuks pooleks. B-telg on otsejoon, mis kulgeb üle pea kõige kõrgema osa ühe kõrva tipust teise kõrva tipuni. Soengurulle hakatakse keerama pealaelt. Esimesse rulliritta kuulub malelaua rullikeeramisskeemi kasutamise korral ainult üks rull. Juuksekasvupiiri äärest soengurulli pikkuselt ja läbimõõdu paksuselt eraldatakse sirge joonega esimene juuksesalk. Juuksesalk kammitakse läbi ja pingutatakse näo poole, s.t. esimene rull keeratakse ette suunatud kohevusega. Soengurull asetatakse juuksesalgu otsa. Soengurull keeratakse enda poole pea suunas. Rulli keeramise aegu pingutatakse juuksesalku ühtlaselt näo poole. Rullinõelaga kinnitatakse soengurull. Teise, kolmanda ja neljanda rea rullide keeramisel külgede peal asetsevad soengurullid vertikaalselt.
2518 m). Ida- ja läänerannikul on viljakad tasandikud. Lõunasaarel kulgevad peaaegu kogu saare ulatuses edela-kirdesuunas Lõuna-Alpid. Selles ahelikus on 16 üle 3100 m kõrgust tippu. Kõrgeim tipp on Aoraki ehk Mount Cook (3574 m). Saare lõunaosas on hulk pikki sügavaid fjorde ning kitsaid orge mägede vahel. Mäeahelik on olnud barjääriks saare ida- ja lääneosa vahel. Lõunasaar on saartest suurim ja olles pikkuselt võrreldav Lõuna-Alpidega, kõrgeim tipp on Aoraki/Cooki mägi, mis on 3754 meetri kõrgune. Lõunasaarel on 18 mäetippu, mis on kõrgemad kui 3000 meetrit. Põhjasaar on vähem mägine kui Lõunasaar, kuid on vulkaaniline. Kõrgeim Põhjasaare mägi, Ruapehu mägi (2797 m), on praegugi aktiivne koonusvulkaan. Draamataline ja vahelduv maastik on populaarne koht televisiooniprogrammide ja filmide tegemiseks, näiteks "Sõrmuste isanda triloogia" ja "Viimane Samurai".
Eesti rannikuvetes saab 5 eristada kolme räimeasurkonda: Liivi lahe räim, Läänemere kirdeosa avamereräim ja Soome lahe räim. Kuna mõni asurkond koeb varasuvel (mais-juunis) ja mõni sügisel, siis on eristatud ka kevadräime ja sügisräime, kelle kategoriseerimises ja tunnustamises pole ihtüoloogid üksmeelel. Räim on teistest atlandi heeringatest väiksem, enamasti alla 20 cm pikk, kuid suguküpseks saab varem, 13-14 cm pikkuselt ja 2-3 aasta vanuselt. Räimede seas esineb kiire kasvuga hiidräimi, kelle pikkus ulatub 33 ja isegi 37,5 cm-ni. Tavaline räim toitub planktonist, aga hiidräim on röövkala ja sööb sageli ogalikke. Hiidräimed kujunevad välja nendest räimedest, kel õnnestub noorpõlves hakata neelama teiste kalade vastseid ja maime. Peale suuruse eristab räime teistest atlandi heeringatest väiksem selgroolülide arv: neid on tal 5457
vastupäeva, kui vaadata vektori y lõpust. Vektorkorrutise omadused 1, vektorite a ja b vektorkorrutis on nullvektor siis ja ainult siis kui vähemalt üks korrutatavatest vektoritest on nullvektor või kui vektorid on kollineaarsed. Vektorkorrutis on nullvektor siis ja ainult siis kui korrutavad vektorid on kollinearsed. Seega vektorite kollineaarsuse tingimus on ab=0 2. kui vektorid on omavahel risti siis kahe vektori vektorkorrutis on pikkuselt võrdne vektorite pikkuste korrutisega. 3. tegurite ümberpaigutamisel muutub vektorite märk vastupidiseks ab=ba 4. kahe vektori vektorkorrutis on assotsiativne skalaari suhtes k(ab)= ka x b 5.vektorkorrutis on distributiivne a(b+y)=ab+ay 6. vektorkorrutis ei ole assotsiatiivne vektori suhtes a(b x y) (a x b) y Vektorite kollineaarsuse tunnuse a1/b1=a2/b2=a3/b3 Kolme vektori segakorrutiseks nim kahe vektori vektorkorrutise skalaarset korrutist kolmanda vektoriga
krooksumist, mis meenutab kana loksumist või vee mulksumist. Emasloom koeb kokku 1000...2500 muna, mille läbimõõt on 1,5...2 mm. Koetud kudu on jäme vorstitaoline nöör, mis mässitakse ümber veetaimede ja oksakeste. Munadest koorunud kullesed elavad esialgu põhjamudas, hiljem vees. Kulleste areng on pikk, vees veedavad nad 3...4 kuud. Augustikuuks saavutavad kullesed hiiglaslikud mõõtmed - kuni 17 cm - seega ületavad vastsed pikkuselt oma vanemaid üle kahe korra. Mida kõrgem on veetemperatuur, seda kiiremini kullesed arenevad ning seetõttu on eelistatud arengukeskkonnaks madalad, kiiremini soojenevad veekogud. Moonde läbinud kullesed - noored mudakonnad - kaevuvad pinnasesse otse veekogu kaldal ning jäävad sinna järgmise kevadeni, alles siis algab nende laialirändamine. Eestis on mudakonn haruldane ning teda võib leida vaid Kagu- ja Lõuna-Eestist.
Suur osa kalaliikidest elab Eesti jõgedes ja järvedes. Ehkki Eesti pindala on ainult 45 tuhat km2, on siin ligikaudu 1200 järve. Nende kogupindala on veidi üle 2100 km 2. Kõige suurem on Peipsi järv pindalaga 3555 km 2, millest suur osa jääb Venemaa territooriumile. Selles järves elab 37 kalaliiki. Ligikaudu 30 kalaliiki elab ka Võrtsjärves, mis on suuruselt Eesti teine järv. Selle pindala on umbes 270 km 2. Eestis on üle 7000 jõe. Ainult 10 neist ületavad oma pikkuselt 100 km. Kõik need on aeglase vooluga, kus voolukiirus ei ületa enamasti 1 m/s. Millised kalaliigid on Eestile iseloomulikud? Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven.
issejuhatus Kindlasti kõige suuremat mõju järelmaailmale on avaldanud muistse Kreeka kunst. Oma rahuliku, suursuguse ilu, kooskõla ja selgusega on see olnud paljudele hilisematele põlvkondadele vaimustuse ja eeskuju allikas. Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, lisaks sellele kuulub antiigi alla ka Rooma oma kultuuri, kunsti ja muude elunähtustega. Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus: Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks; Klassikaline ehk õitseaeg - 480 - 323 e.m.a. (mil suri valitseja Aleksander Suur); Hellenistlik (tuletatud sõnast "hellen'', nii kutsusid kreeklased end ise) ehk hiline - see lõpp...
Ateenas 6. Kirjelda Ateena Akropoli. Mitut ehitist oskad nimetada? Akropolile tõusmiseks tuli minna mööda Panatenaiade Püha teed. Akropoli pääses läbi sammastatud väravaehitise (propülee). Kui väravast sisse minna, nägi kõigepealt linna kaitsjanna Athena kuju, paistis ka omapärane Erechtheioni tempel. Akropoli peaehitiseks oli dooria stiilis ehitatud tempel Parthenon. Ümber templi keerdus 160 meetri pikkuselt Ateenas peetud pidustusi kujutav marmorfriis. 7. Kellele oli pühendatud Parthenon? Mis see sõna tähendab? Athenale, templi nimi tähendab ,,neitsiruumi". 8. Mis stiili orderit võib näha Parthenoni fotot vaadates? Dooria stiili 9. Mis on Erechtheioni suurim iseärasus? Miks see tempel on nii keerulise ülesehitusega? See on kuulus oma kojaga, mille katust kannavad noorte naiste kujud karüatiidid. Keeruka
3 Ontsilla (Leopardus tigrinus) Ontsilla sarnaneb välimuselt ostelotile ja marakaya kassile. Nimetatud kolmest kaslasest on ontsilla väikseim. Tema saba on lühem, kuid silmad ja kõrvad on suuremad kui ostelotil ja marakaya kassil. Ontsilla karvkate on selgmiselt kollakaspruun, tema kõhualune on valge värvusega. Tema keha katavad pruunikad rosetti kuju meenutavad laigud. Noorloomad on samuti laigulised. levinud on ka musta karvkattega isendeid. Pikkuselt ei ületa ontsilla 65 sentimeetrit, kassi kaal on keskmiselt 2,25 kilogrammi. Isased loomad on üldjuhul suuremad kui emased. Ontsilla elupaigaks on lähitroopilised metsad ja mägimetsad, mille kõrgus jääb alla 3000 meetri. peale nimetatud kohtade leidub isendeid ka kuivades heitlehelistes metsades ja raiealadel. Ontsilla toitub väikeimetajatest nagu närilised ja ka lindudest. mõnikord langevad ontsilla saagiks ka Brasiila metsades elavad primaatidest.
mehaanilist koormust või annab materjalile mingi eriomaduse: termokindluse, roomekindluse jne, mida on võimatu saavutada isotroopsete materjalide kasutamisel. Põhilisteks armatuuri materjalideks on metalltraat ja klaaskiud, kuid vajadusel on loodud ka erimaterjale. Struktuuri järgi jaotatakse armeerivad kiud monokristalseteks, polükristalseteks ja amorfseteks. Armeerivate elementide kuju järgi liigitatakse: pulbrilise armatuuriga, diskreetse või pideva kiudarmatuuriga, kihtstruktuuriga. Pikkuselt võivad armeerivad kiud olla pidevad (pikkus on võrdnetoote pikkusega) või diskreetsed. Armeerimist pikkade kiududega kasutatakse komposiidi tugevuse või jäikuse tagamiseks. Diskreetsed kiud tugevdavad küll vähem, kui takistavad materjali purunemist. Pidevarmeerimist kasutatakse konstruktsioonimaterjalides, mis töötavad normaaltemperatuuril, diskreetest armeerimist hapra (keraamilise) maatriksi sitkuse tõstmiseks. Maatriks on KM plastne ja elastne faas, mis annab materjalile vormi,
KOOL NIMI MAADLUS Referaat Linn/aasta 1 SISUKORD Sissejuhatus...............................................................................3 Ajalugu.........................................................................................3 Maadlusvõistluste korraldamine.............................................3 Maadlus Eestis............................................................................4 Võistluste süsteem......................................................................6 Maadlusmatt.................................................................................6 Kohtunikekogu..............................................................................6 Kohtumise pikkus..........................................................................7 Kohtumise peatamine ja jätkamine...........................................7 Kohtumise tulemus..............................................
Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Brasiilia jaguneb põhiliselt kaheks erinevaks piirkonnaks: põhjaosaks, kus laiub Amazonase madalik ning kuhu ulatuvad ka Guajaana haruahelikud ning kesk ning lõunaosaks, mis hõlmab Brasiilia mägismaad. Maismaapiiri pikkus on 14 691 km. See on maailma pikkuselt kolmas maismaapiir. Brasiilia on ümbritsetud paljude riikidega, nendeks on : Suriname, Prantsuse Guinea, Guyana, Venezuela, Kolumbia, Peruu, Boliivia, Paraguay ja Uruguay. Lisaks on veel
Kordusküsimused 1. Nakkevõrkude töö põhimõte 2. Millised nakkevõrgu konstruktsioonilised iseärasused on eriti olulised püügi efektiivsuse seisukohast 3. Mis kujuga võib olla nakkevõrkude jada 4. Milliseid kalu püütakse õngpüünistega 5. Mis asi on "mail" 6. Milline näeb välja vertikaalne õngejada 1 12. Kurnpüünised 8. Kurnpüünised (Kalapüügieeskiri) (1) Kurnpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb veekogu osa ümberpiiramises ja sealt kala kättesaamises püünise kokkuvedamisega. (2) Lubatud kurnpüünised on: 1) põhjanoot, mis koosneb võrdse pikkusega veoköitest, tiibadest ja pärast ning mille veoköied toimivad kalapeletina ehk hirmutina; 2) veonoot, mis koosneb veoköitest, tiibadest, noodakerest ja pärast ning mis kokkuvedamisel kurnab läbi kogu veekihi ümberpiiratud alal; 3) kaldanoot veonoot, millega loomus veetakse kaldale...
sabapoolsed osad. 11.Seedeorganite üldiseloomustus ( suuõõs, süljenäärmed, keel) Seedeaparaat koosneb toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning seedimata toiduosade kõrvaldamiseks ühinenud organitest, mis moodustavad seedetrakti. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. Seedekanal on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest. Ainult neelus ja söögitorus asenduvad need vöötlihaskiududega. 12. Hambad (ehitus, lühi-ja pikakroonilised, hamba valem) Hambal eristatakse hambasombus paiknevat hambajuurt ja väljaulatuvat hambakrooni. Hambaõõnt täidab hambapulp, mis koosneb sidekoest, veresoontest ja närvidest.
Arussaare ojal asuva kuhilpesaga pole olulisi muutusi toimunud, puid on rohkem söödud ja loomade toiduotsimisteekond läheb üha pikemaks. Puid, mida koprad söövad tuleb neil tuua järjest kaugemalt, sest lähemalolevad on juba söödud. Tõenäoliselt on just sellest pesast levinud koprad lähedal asuvatele ojadele ja kraavidele. Selle kahe aastaga on koprad tulnud ka teisele uuritavale alale, lähedal asuvale kraavile. Loomad on mööda kraavi langetanud puid isegi mitme kilomeetri pikkuselt. Kraavile on ehitatud tamm, mis on veetaset tõstnud ligi 1 meetri võrra. Tammi juures toimub tihe töö, seda on näha langetatud puudelt. Kuhila on alles madal, aga kerkib iga ööga üha kõrgemaks. On hästi näha kuidas käiakse pesale puid panemas ja ka seda, et pesasse sisenetakse vee alt. Zooloogid on kindlaks teinud üle 150 taimeliigi, mille erinevaid osi kobras söögiks kasutab. ( )Siiski ei moodusta enamus neist põhiosa tema toidulauast. Suvel on nende toiduks
See on hästi väljakujunenud kumer raba. Turbalasundi tüsedus küünib siin 11 meetrini. Raba lõunaosa on väga maaliline ja paljude laugastega, millegipärast kasvab ühes neist üllatavalt palju vesiroose. Raba kirdeosas on vanad käsitsi kaevatud ja praeguseks taimestunud turbaaugud. Läänepoolne Allikaraba on noorem ja sarnaneb rohkem siirdesoole. Selle keskosas on madalate kallastega laugasjärv, kust saab alguse salaoja. Valgeraba keskosas sirutub rohkem kui paari kilomeetri pikkuselt põhjast lõunasse metsaga kaetud seljandik. Metsad hõlmavad Soomaa territooriumist kolmandiku. Oma mitmekesisuselt ulatuvad siinsed metsad luidetel kasvavatest kuivadest valgusküllastest nõmme- ja palumännikutest kuni erinevate mõnesse avasse mahub inimenegi seisma, arvatavasti on need õõnsused kujunenud tulekahju tagajärjel. Venesauna lammimets Venesauna lammimets on oma nime saanud läheduses asuva talu järgi. Halliste jõe
Tervitamine Inimeste kohtumistel on tervitamine esimeseks sõbralikkuse ja lugupidamise avalduseks. Maailmas tuntakse mitmeid väga erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade eriketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. Juba keskajal surusid kaks sõpra kohtudes teineteisel kätt. Euroopa lõunapoolsetel rahvastel oli kombeks naisi tervitada põsesuudlusega. Tänaval kohtudes tervitati noogutades ning paljastati pea. Peakate mängis tervitamisel eriti tähtsat rolli Louis XIV tervitamiskunstis, mil uhke kübar elegantse liigutusega ja sügavalt kummardades tervituseks ja austuse märgiks peast võeti. Suurima alandlikkuse tunnuseks aga peeti isanda kintsu embamist. Naised terv...
Õigusõpetus Tsiviilõiguse Ül. 1-20 Margus Tanneberg 121028IAPB 1. Aadu M.ei valinud õiget sõidukiirust ja sõitis oma sõiduautoga Nissan Primera vastu Rein R.-i kodu aeda. Aed purunes 6 m pikkuselt. Aadu M.tegi ettepaneku kannatanule, et ta remondib ise täielikult aia. Kannatanu sellega nõus polnud. Siis Aadu M. tegi ettepaneku, et ta hüvitab rahas aia parandamise. Kannatanu ei olnud ka sellega nõus. 1.1. Milline oleks selles asjas mõistlik lahendus, mille kannatanu peaks vastu võtma? Põhimõtteliselt võiks kannatanu politsei kutsuda, kes lahendaks olukorra, sest tegu on liiklusõnnetusega, aga Rein võiks võtta vastu Aadu pakkumise, et too maksab aia parandamise kinni
järvekestesse), kust kevadöödel võib kuulda isasloomade krooksumist, mis meenutab kana loksumist või vee mulksumist. Emasloom koeb kokku 1000...2500 muna, mille läbimõõt on 1,5...2 mm. Koetud kudu on jäme vorstitaoline nöör, mis mässitakse ümber veetaimede ja oksakeste. Munadest koorunud kullesed elavad esialgu põhjamudas, hiljem vees. Kulleste areng on pikk, vees veedavad nad 3...4 kuud. Augustikuuks saavutavad kullesed hiiglaslikud mõõtmed - kuni 17 cm - seega ületavad vastsed pikkuselt oma vanemaid üle kahe korra. Mida kõrgem on veetemperatuur, seda kiiremini kullesed arenevad ning seetõttu on eelistatud arengukeskkonnaks madalad, kiiremini soojenevad veekogud. Moonde läbinud kullesed - noored mudakonnad - kaevuvad pinnasesse otse veekogu kaldal ning jäävad sinna järgmise kevadeni, alles siis algab nende laialirändamine. Eestis on mudakonn haruldane ning teda võib leida vaid Kagu- ja Lõuna-Eestist. Mudakonna
Lätis ainus laht, mis ulatub maa põhjaossa on Riia laht. Piki randa kulgev Rannikumadalik liitub Daugava ja Lielupe alamjooksu vahel paiknevate tasandikega ning Põhja- Läti madalikuga. Koos moodustavad need Kesk- Läti madaliku. Sellest lääne pool asub Kurzeme kõrgustik, ida pool Kesk-vidzeme kõrgustik. (31 lk 13) 28 Läti suurim jõgi on Daugava, millele järgnevad pikkuselt Gauja, Venta ja Lielupe. Järvi on Lätis üle 3000, millest suurimad on Lubana ja Razna. Kõige järverikkam paik on Latgale kõrgustik. (7 lk 215, 216) Lätis on suurimateks linnadeks Riia, Daugavpils, Liepaja, Jelgava, Jurmala, Ventspils, Rezekne, Jekabpils, Ogre, Valmiera, Cesis ja Tukums. (31 lk 13) Maavarasid on Lätis vähe. Leidub turvast, savi, liiva, devoni klaasiliiva, dodlomiiti, lubjakivi, kipsi. Mineraalveeallikateks on Kemeris, Baldones, Dzintaris,
Kindlust hakati ehitama Peeter I käsul 1703 aastal. Pärast Kroonlinna merekindluse valmimist kaotas ta sõjalise tähtsuse ja muudeti poliitiliste vangide vanglaks. 1924 aasta juunis muudeti kindlus ajaloo- ja revolutsioonimuuseumiks. Peeter-Pauli katedraalis on Vene keisrite hauad alates Peeter I-st kuni Aleksander III-ni, v.a. Peeter II ja Ivan VI. Peeter Suure laht Laht asub Jaapani mere loodeosas. Lõikub mandrisse 80 km. pikkuselt, sügavus valdavalt alla 200 meetri. Talvel osaliselt jääs. Peeter Suure merekindlus Soome lahe kaitseehitised Tallinna Porkkala joonel 1912-1918, osa Sõrvest Ahvenamaani ja Tahkunast Kroonlinnani ulatunud kaitsesüsteemist. Kasutatud kirjandus: Ajalugu 5. Klassile Internet Vene Tsaaride Kroonika ENE
hõredad juuksed. Selle skeemi järgi võib keerata keemilise loki rulle naistele, kel on lühikesed kuni poolpikad juuksed. Sellise rullikeeramisskeemi järgi keemilisi loki rulle keerates jääb rullide vahesid vähem näha. Juuste jaotamiseks erinevate tööde tegemisel kasutatakse A-telge ehk otsejaotust. Keemilise loki rulle hakatakse keerama pealaelt. Esimesse rulliritta kuulub malelaua rullikeeramisskeemi kasutamise korral ainult üks rull. Juuksekasvupiiri äärest keemilise loki rulli pikkuselt ja läbimõõdu paksuselt eraldatakse sik-sakilise joonega esimene juuksesalk. Juuksesalk kammitakse läbi ja pingutatakse näo poole, s.t. esimene rull keeratakse ette suunatud kohevusega. Juukseotste kaitsepaber asetatakse juuksesalgu otsa. Keemilise loki rull asetatakse juuksesalgu otsa. Keemilise loki rull keeratakse pea suunas enda poole. Rulli keeramise aegu pingutatakse salku ühtlaselt näo poole. Keemilise loki rull kinnitatakse kummiga.
tropi kaldenurgast? 26. Kuidas hinnata linttropi kulumist? linttropil peab olema töökoormust lubav infosilt kui tropil on sõlm, tuleb see kõrvaldada kui tropi liiteõmblus on katkenud üle 10% pikkusest, siis tuleb tropp eemaldada kui tropi lindiniitidest on katki üle 10%, siis tuleb tropp kõrvaldada kui topi koeniidid on katki üle 5 cm pikkuselt, siis tuleb tropp kõrvaldada kui tropi lõike- või hõõrdumisviga ületab 10% laiusest, siis tuleb tropp kõrvaldada kui tropil on suured hõõrdunud pinnad, tuleb tropp kõrvaldada üldine tropi kulumine ja määrdumine on põhjuseks tropi kõrvaldamiseks, kui tropp on vigastatud kemikaalidega kokkupuutel, tuleb tropp kõrvaldada kasutusest. 27. Kuidas hinnata terastropi kulumist? 10% trossitraatidest võib olla katki ühe trossi keeru puhul
võrgustik limaskestas suureneb. Seega luuakse optimaalsed tingimused viljastatud munaraku vastuvõtuks. Limaskest saavutab kõige optimaalsema seisundi 6-7ks päevaks pärast ovulatsiooni ja see on ka aeg, mil viljastumise korral viljastataud munarakk implateerub (kinnitub limaskestale ja sinna sisse tungimine). Kui viljastamist ei toimu hakkab emaka limaskest taandarenema, verevarustus halveneb ja toimub uus deskvamatsioon. Tsükli kestus on ~4 nädalat. Selle juures püsiv pikkuselt on kollakeha faas. Ovulatsioon võib mõne päeva pikkuses kõikuda. Normaalseks loetakse veel 5 päeva kõikumist +- 3 päeva. Kui tsükkel on 30 päeva, siis ovulatsioon on 16ndal päeval (30- 14=16) Tsükli regulatsioon tervikuna · tüskli alguses hakkab tõusma finiiklit stimuleeriva hormooni tase (FSH). Selle mõjul hakkab folliiklis küpsema munarakk, mis FSH mõjul produtseerib östradiooli, mille tase järjest tõuseb
Mõne teate kohaselt ehitas sultan Ahmad ibn Tulun (868-884) ülakorruse asemele kupliga mosee, kuid see ei sobi geograaf Muhammad al-Idrisi teatega, et tema külaskäigu ajal 1115. aastal toimis ehitis endiselt tuletornina. 956. aasta maavärinas sai hoone tugevalt kannatada, sama kordus 1303 ja 1323. Jäänused hävitati 1480. aastal, kui Egiptuse sultan Qaitbay ehitas tuletorni platvormile viimastest kividest kindluse. Eluea pikkuselt oli Aleksandria tuletorn antiiksete maailmaimede seas kolmas (1600 aastat) Halikarnassose mausoleumi ja tänaseni säilinud Giza püramiidide järel. 1480. aastal kasutati viimaseid tornist säilinud kive Qaitbay kindluse rajamisel samasse paika. 1994. aastal avastasid Prantsuse arheoloogid mõned tuletorni jäänused Aleksandria Idalahe põhjas. 14 Kokkuvõte
tingimused viljastatud munaraku vastuvõtuks. Limaskest saavutab oma kõige optimaalsema seisundi 6ndaks 7ndaks päevaks pärast ovulatsiooni. See on ka aeg, mil viljastumise korral viljastatud munarakk implanteerub. (Implantatsioon viljastatud munaraku kinnistumine limaskestale ja sinna sissetungimine). Kui viljastumist ei toimu, hakkab emaka limaskest taandarenema, tema verevarustus halveneb ja toimub uus deskvamatsioon. Tsükli kestvus on neli nädalat. Selle juures püsiv pikkuselt on kollakeha faas 14 päeva. Ovulatsioon võib mõne päeva ulatuses kõikuda ja sellest sõltuvalt, millal ovulatsioon on, on ka follikulaarfaasi kestvus ja kogu tsükli kestvus. Normaalseks kõikumiseks loetakse 5 päeva (kui nt. ovulatsioon on 12 päeval, siis on tsükli kestvus 26 päeva, kui tsükkel kestab 6 30 päeva, siis ovulatsioon on 16 päeval. Kui tsükkel kestab nt. 24 päeva, siis on 10 päeval
Antsla Gümnaasium Läänemeri Referatiivne uurimustöö Juhendaja õpetaja: Antslas 2007 SISSEJUHATUS Mandri ja saarte rannnajoone pikkuselt ligi 3500 km . Läänemeri, mis piirab Eestist nii lääanest ja põhjast, on etendunud minevikus kui ka praegu suurt osa meie rahva elus, eriti kalastus- ja küttimispakigana ning liiklusteena. Läänemerega on seotud palju Eestis looduse omapärast ja ilust. Eesti mererannmik on arvukate paikade ja vaadetega, kohti suurepärse liivarannaga ja karge mereveega. Läänemerei, samuti nagu teisd meresid, iseloomustab rikkalik elustik. Mere elu on
ümber kõige idapoolsema, kivirohke Tuulavere voore lõunaosa ja suubub Kääpa jõega ühinedes Omedul Peipsisse (Arold 2008). Sood hõlmavad Vooremaast ligi 20%. Suuremad sood on voorte vahel piklikud, rohkem kui kolmveerand neist on toitaineterikka madalsooturbaga ja kaetud segametsaga. Turbakihi paksus ületab vaid vähestes kohtades 4 m. Kõige suurem on loodeosas asuv Võduvere-Vilina soo (1756 ha), mis hõlmab Jõgeva-Laiuse vahemiku jäävat voortevahelist nõgu lõunasihis ligi 15 km pikkuselt. Ida pool Laiuse voort asub ümber samanimelise järve Kivijärve soo (1066 ha). Veel kaugemal on Laiuse soo (543 ha). Soised on ka Kuremaa järve (397 ha) lääne- ja idakallas (kokku 770 ha). Keskosas on ulatuslikumad Kaiavere (650 ha) ja sellest kagupoolsem Pataste soo (Arold 2008). 6 3.5. Kliima Pandivere kõrgustik mõjutab mõneti Vooremaa kliimatingimusi. Vooremaal on aastane sademete hulk väiksem kui Pandiveres. Kuid Vooremaa põhjaosas tuleb sademeid Pandivere
Arkadi Pristavko MATM10 130479 Õigusõpetus Tsiviilõiguse Ül. 1-25 1. Aadu M.ei valinud õiget sõidukiirust ja sõitis oma sõiduautoga Nissan Primera vastu Rein R.-i kodu aeda. Aed purunes 6 m pikkuselt. Aadu M.tegi ettepaneku kannatanule, et ta remondib ise täielikult aia. Kannatanu sellega nõus polnud. Siis Aadu M. tegi ettepaneku, et ta hüvitab rahas aia parandamise. Kannatanu ei olnud ka sellega nõus. 1.1. Milline oleks selles asjas mõistlik lahendus, mille kannatanu peaks vastu võtma? Põhimõtteliselt võiks kannatanu politsei kutsuda, kes lahendaks olukorra, sest tegu on liiklusõnnetusega, aga Rein võiks võtta vastu Aadu pakkumise, et too maksab aia parandamise kinni
20 5.Vabasta lukustushoob (6), et viia seade tagasi neutraalasendisse. 6.Seade on valmis freesimiseks. Ülafreesi seadistamine freesi tera vahetus 1.Lukusta spindel lukustiga (1). 2.Keera võtmega lahti kinnitusmutter (2). 3.Tõmba tsangist välja freesi tera (3). 4.Uue freesitera paigaldamisel tuleb jälgida, et freesitera kinnitussaba oleks vähemalt 20 mm pikkuselt lükatud tsangi sisse. 5.Lukusta taas spindel ja keera võtmega kinni kinnitusmutter. Lamellfreesi kettakujulist tera on võimalik materjali suhtes nurga alla keerata. Lamellfreesi kasutatakse lamell-liidete jaoks süvendite freesimiseks. (Lamellid sarnanevad oma funktsioonilt tüüblitega, ning kujutavad endast ovaalseid kokkupressitud plaadikesi). Universaalfreesi on võimalik kasutada nii ülafreesina kui lamellfreesina. See eeldab vastavate rakiste olemasolu
b c 2 2 0 0 b c VEKTORITE VEKTORKORRUTIS Olgu antud vektorid a jab . Definitsioon. Vektorite a ja b vektorkorrutiseks nimetatakse niisugust vektorit c = a x b , mis on sihilt risti nii vektoriga a kui b , suund on määratud kruvireegliga (parema käe kolmik) ja pikkuselt võrdne vektoritele a ja b ehitatud rööpküliku pindalaga: | c |=S. Joonis: c Koordinaatkujul avaldub see järgmiselt: b y z1 z1 x1 x1 y1 a b 1 , , S
· Läbi kahe punkti saab joonestada vaid ühe sirge. Tähendab, kui on antud kaks punkti oma koordinaatidega, peaksima saama koostada sirge võrrandi. · Sirge sihivektor. Iga vektorit, mis on paralleelne vaadeldava sirgega või asub sellel sirgel, nimetatakse sirge sihivektoriks. Järelikult on sihivektoreid lõpmatult palju ja nad erinevad omavahelt pikkuselt või suunalt (2 sihivektorit erinevad vaid arvulise kordaja poolest). Selle leidmiseks piisab kahe punkti leidmisest vaadeldaval sirgel. Nende punktidega määratud vektor ongi üks sirge sihivektor. · Punkti ja sihivektoriga määratud sirge. Antud on punkt A ja sirge sihivektor s. Läbi punkti A saab panna lõpmatult palju sirgeid, nende seast eraldab s välja ühe sirge, mille võrrandit otsime. Olgu otsitava sirge mis tahes punkt M(x;y)
lub 70 C (6.1) Isoleerimata lati temperatuuri arvutamiseks lähtume soojustasakaalu võrrandist I 2 ra dt cG d Qko Qki dt , (6.2) kus I - latti läbiva siinuselise vahelduvvoolu efektiivväärtus, A, ra - 1 m pikkuse lati aktiivtakistus, /m, c - lati materjali erisoojus, J/(kg·K), G - 1 m pikkuse lati mass, kg/m, Qko konvektiivne soojusülekanne 1 m pikkuselt latilt, W/m, Qki kiirgussoojusülekanne 1 m pikkuselt latilt, W/m. Eeldame, et latt on muutumatu ristlõikepindalaga ja homogeensest materjalist. Püsitalitluse arvutamisel lähtume sellest, et võrrandi parema poole esimene liidetav on kestval muutumatul voolul null ( d 0 , s.t temperatuur on muutumatu). Nendel tingimustel võrrand (6.2) lihtsustub kujule I 2 ra Qko Qki . (6.3) Võrrandis (6
2. Inimesed hakkavad katsetama inimese loomisel erinevate metallidega, langedes väärtuselt aina allapoole. Viimased tehti rauast elavad kurjal ajal, loomuses palju kurjust, et ei saa iial jagu murest ja vaevast. d. Võimalikud ida mõjud Homerosele ja Hesiodosele. e. Homerose hümnid; - jumalate auks loodud poeemid. 33 tk. mõni küündib pikkuselt eepilise lauluni. Pikemad hümnid jutustavad jumala sünnist ning kultuserajamisest Delfis (pühendet Deelose ja Pytho Apollonile). Pühendet ka Hermesele, Aphroditele, Demeterile (Persephone kaotamine, Eleusise kultuse rajamine) f. klassikalise perioodi ja hilisemad allikad ( i. Herodotos, - rändas geograafina eri paikades ja täheldas üles kohalikke
Siis aga mindi üle valejuustele, mis pähe juurde pandi, kuna parukad olid liiga rasked. Juustesse lisati ka lipse ning klambreid. Minevikus oli kuningannadel, kuningate abikaasadel ning kuninganna emal tavaliselt kuninglik soeng. Võltsjuustest punuti pats ning kinnitati see pea peale nii, et päris juuksed olid näha. Aksessuaarideks kandsid nad lipse ning metallist kaunistusi. Kui oli talv kandsid naised erinevaid mütse, et hoida oma pea soojana. Mütsid erinesid pikkuselt ja suuruselt. Mõned olid kaunistatud karvadega mõned ehete ja vääriskividega. Meestel aga oli ainult kaks soengut. Üks neist oli tõmmata kõik juuksed pea peale kokku ja siduda need sõlmeks. Ning teine oli lihtsalt lahtised juuksed. Aga meestel oli palju mütse, mida sai kanda vaid nende kahe soenguga. Kõige levinum müts oli tehtud hobuste juustest ning oli läbipaistev, seda kandsid rikkad ning kõrgklassi mehed. Tavakodanikel olid mütsid tehtud bambusest
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS Priit Kangur MT213 PUIDU KAITSMINE SEENHAIGUSTE VASTU. Referaat Juhendaja: Aivar Krull TARTU 2013 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1. Puidukaitsevahendite ajalugu................................................................................................4 2. Puidumädanik......................................................................................................................5 2.1.1. Seenvärvuslikud lülipuidu laigud ja vöödid. ...................................................................6 2.1.2. Lülipuidu mädanik. ......
1.Lambakasvatuse olukord, lammaste arvukus Eestis, perspektiivid Eestis on traditsiooniliselt aretatud kahte eestimaist lambatõugu- eesti tumedapealine.lambatõug ja eesti valgepealine lambatõug. Viimastel aastatel on alustatud ka erinevate lihalambatõugude nagu tekseli, suffolki, dorseti ja dala lammaste kasvatamist Eestis. Need tõud on eestimaiste lambatõugude parandajad tõud. Kasvatatakse vähemal määral ka teisi tõugusid nagu islandi lambaid, swifteri lambaid, soome maalambaid, gotlandi lambaid, Suurbritanniast pärit swaledale lambaid, muulasid, sinisepealisi leisteri lambaid, kuid nende arvukus ja kasutamine on piiratum. Lambakasvatussaaduste turu situatsioon on selline, et viimastel aastatel on suurenenud lambaliha hind ja ka pargitud lambanahkade hind. Villa hind on jäänud samale tasemele ning pidevalt on probleemiks olnud toodetud villa realiseerimise võimalused. Suurenenud on huvi tõuloomade ostu vastu ning hetkel ei jätku uttesi...
2 1.2. Paralleelprojektsioon Paralleelprojektsiooni vime vaadelda kui tsentraalprojekteerimise erijuhtu, kui punkt S on viidud lpmata kaugele ning kujutamiskiiri vib lugeda paralleelseteks (joon. 2). Paralleelprojektsioonid jagunevad kald- ja ristprojektsioonideks vastavalt sellele, kas kiired vetakse ekraaniga kaldu vi risti. Kaldprojektsiooni korral lisanduvad toodud lausetele 1...4 järgmised. 5. Kui sirglik on paralleelne ekraaniga, siis tema projektsioon ekraanil on pikkuselt vrdne ja paralleelne ligu enesega. 6. Sirgjoone ligud on vrdelised oma paralleelprojektsioonidega. Ligu paralleelprojektsiooni pikkuse ja ligu enda pikkuse suhet nimetatakse moondeteguriks m. 7. Paralleelsete sirgete paralleelprojektsioonid on üldjuhul jälle paralleelsed sirged. Nad projekteeruvad punktiks, kui sirged on kujutamiskiirte sihis, ja üheksainsaks jooneks, kui sirged asetsevad ühel tasandil, mis on kujutamiskiirtega paralleelne. 8
suda enam ilma välise abita oma rahvast toita. Haiti mägisel pinnal on ainult 2 % metsadest järel. Paljaks kistuna ei suuda pinas enam vihmavett imada. Ilma taimestiku ja juurteta ei hoia miski pinnast kinni. Vihmavesi uhab pinnase mägedest alla kuni mereni. Erosioon laostab kvaliteetpinnase ja vähendab selle sobivust põllunduseks. Eriti mõjutatud on mõned Madagaskari piirkonnad, kus erosiooni mõju suurejooneline. Terved mäenõlvad on sügavalt sadade meetrite pikkuselt lõhestunud. Erosiooniga kaob õhuke huumusekiht, mis tekkis tuhandete aastatega. Ühel eraldatumal saarel elanud Rapanuid ammutasid oma loodusvarasid, kuni enam midagi järgi ei olnud. Nende tsivilisatsioon hukkus. Sellel maal kasvasid maailma kõrgemad palmid. Need on kadunud, Rapanuid raiusid need kõik puidu pärast maha. Sellepärast seisid nad silmitsi suure erosiooniga. Rapanuid ei saanud enam kalale minna. Polnud enam puid, millest kanuusid ehitada. Kuid Rapanuid olid ühed Vaikse
krooksumist, mis meenutab kana loksumist või vee mulksumist. Emasloom koeb kokku 1000...2500 muna, mille läbimõõt on 1,5...2 mm. Koetud kudu on jäme vorstitaoline nöör, mis mässitakse ümber veetaimede ja oksakeste. Munadest koorunud kullesed elavad esialgu põhjamudas, hiljem vees. Kulleste areng on pikk, vees veedavad nad 3...4 kuud. Augustikuuks saavutavad kullesed hiiglaslikud mõõtmed - kuni 17 cm - seega ületavad vastsed pikkuselt oma vanemaid üle kahe korra. Mida kõrgem on veetemperatuur, seda kiiremini kullesed arenevad ning seetõttu on eelistatud arengukeskkonnaks madalad, kiiremini soojenevad veekogud. Moonde läbinud kullesed - noored mudakonnad - kaevuvad pinnasesse otse veekogu kaldal ning jäävad sinna järgmise kevadeni, alles siis algab nende laialirändamine. Eestis on mudakonn haruldane ning teda võib leida vaid Kagu- ja Lõuna-Eestist.
punkti silinderkoordinaadid üleminekuvalemid silinderkoordinaadistiku ja ristkoordinaadistiku vahel: 13. Geomeetrilise vektori mõiste, tähistused. Vektorite võrdsus. Kollineaarsed vektorid. Geomeetriliseks vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku. iseloomustab: suund, siht ja pikkus. tähistus a=(a1; a2; a3) või AB=(a1; a2; a3). geomeetrilised vektorid on võrdsed, kui nad on samasihilised, samasuunalised ja pikkuselt võrdsed. erineda võivad alguspunktid. geomeetrilised vektorid on samasihilised ehk kollineaarsed, kui nad asuvad kas ühel ja samal sirgel või paralleelsetel sirgetel (siht on sama, suund ja pikkus võivad olla erinevad). tähistus a|| b. Samasihilised vektorid a ja b võivad olla kas samasuunalised (tähistus a b) või vastassuunalised (tähistus a b). Vektorit, mille alguspunkt ühtib selle vektori lõpp-punktiga, nimetatakse nullvektoriks.
tsiviilisikut, sh kuni 5000 last) pardal. Sihtsadamaks oli Kiel. Kell 21.16 sai laev 3 torpeedotabamust nõukogude allveelaevalt S-13 ja uppus kolmveerand tunniga. Põgenikelaeval olnud inimesest hukkus 9343, mis teeb selle kõigi aegade suurima ohvrite arvuga laevahukuks. 10 Pilt 4. Kruiisilaev Wilhelm Gustloff (Wikipedia, Wilhelm) Laev Allure of the Seas M/S Allure of the Seas on Oasis-klassi kuuluv alus, mis ületab pikkuselt oma sõsarlaeva , Oasis of the Seas`i, 50mm ehk kõigest 5cm, asetades ta maailma kõige suuremaks kruiisilaevaks. Valmistati see meie põhjanaabrite juures Soomes. Valmis ta aastal 2009. Hinnaks kujunes 1,2 miljardit dollarit. Mida kõike see ujuv linn endas hõlmab? Olemas on amfiteater, mitmed basseinid, kasiino, hulk restorane, baare ja kaupluseid. Lastevanematele on olemas lasteaed, kuhu panna oma väiksed lapsed
kükitamisel või kestval istumisel. Ennetamine: tugevdada reie nelipealihast; konsulteerida arstiga ortopeedilise abivahendi kasutamises. Ravi: puhkus, põletikuvastased vahendid, külm. Labajalg. Koosneb 26 luust. Jalapöia luud püsivad koos sidemete abil, kaasa aitavad jalalaba ja sääre lihased ja kõõlused. Pöia 3 võlvi: eesmine e. Ristivõlv, mis on lühim ja madalaim; sisemine pikivõlv – kõige suurem ja kõrgem; välimine pikivõlv – on nii pikkuselt kui kõrguselt kahe esimese vahepealne. Ülemäärasel koormusel tekkib liigesesidemetes pikapeale põletik, mis põhjustab valu, hiljem võivad sidemed välja venida, kahjustub liigesekapsel, suureneb liigese liikuvus ning lõpuks pöiavõlvi kuppel lameneb. Pöiavõlvi lamenemisel võivad tekkida vaevused labajalas ning sääres, põlves, puusas ja seljas. Pöiavõlvid. Pes Cavus – kõrge jalavõlv. Ei talu pikaajalist jooksukoormust ja nõuab pehmeid jalanõusid
Lüürat seostati Apolloniga. (15) kithara Vana-Kreeka muusikaline instrument, keelpill, mida sõrmitseti. Lüürast suurem ja tugevam. Mängisid professionaalsed muusikud nii sooloesituses kui ka luule ja laulu saateks. Koosnes suhteliselt nelinurksest puust kastist, mis ühes otsas pikenes rasketeks käteks. Originaalis oli 5 keelt, hiljem seitse ning lõpuks 11. Keeled ulatusid kõlakastilt üle silla rifile, mis oli kinnitatud kätele. Et keeled oli pikkuselt võrdsed, siis häälestus sõltus keelte jämedusest ning pingest. Oma suuruse ning raskuse tõttu, asetati ta mängija keha vastu, kusjuures viimane seisis mängidea enamasti püsti. (14) forminks lüürataoline keelpill barbitos lüürataoline keelpill paju-/vilepill aulos klarnetitaoline muusikariistVana-Kreekas ja Ees-Aasias; koosnes harilikult kahest eri suurusest, omavahel ühendatud silindrilisest vilest. Aulost seostati Dionysose kultusega. tympanon - raamtrumm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
