653. aastal müüdi kolossi jäänused vanametallina Süüria kaupmehele. Nende ära vedamiseks olevat vaja olnud 900 kaamelit. 7.Aleksandria tuletorn ehk Pharose oli maailma vanim teadaolev tuletorn, üks antiikaja seitsmest maailmaimest. See asus Ptolemaiose Egiptuses Aleksandria sadamas Pharose saarel ning valmis aastal 279 eKr. Mitme sajandi vältel oli see üks kõrgemaid ehitisi kogu maailmas. Kolm 956. ja 1323. aasta vahel toimunud maavärinat muutsid torni rusuhunnikuks. Eluea pikkuselt oli Aleksandria tuletorn antiiksete maailmaimede seas kolmas (Halikarnassose mausoleumi ja tänaseni säilinud Giza püramiidide järel). 1480. aastal kasutati viimaseid tornist säilinud kive Qaitbay kindluse rajamisel samasse paika. 1994. aastal avastasid Prantsuse arheoloogid mõned tuletorni jäänused Aleksandria Idalahe põhjas. Suurtest heledatest tahutud lubjakivitükkidest tornil oli niisiis kolm korrust: alumine ruudukujuline, keskmine kaheksanurkne ning ülemine ringikujuline. torni
Läänetorn on seinast eenduv. Algselt oli torn ehitatud ainult pikihoone müüride kõrguseni. Praeguse kuju (v.a. torni ülaosa ja kiiver) sai torn tõenäoliselt keskaja lõpul. Samal ajal on kirikus tehtud ilmselt veel mõningaid ümberehitisi. Tornikellad on aastatest 1868 ja 1889. Kiriku torn sai praeguse kuju ja kõrguse (69,7 m) 1868. aastal, arhitekt Johann Gottfried Mühlhauseni projekti järgi. Peetri kiriku torn on Järvamaa omadest kõrgeim ja peale Pilistvere kiriku torni pikkuselt teine maakiriku torn Eestis. Järva-Peetri kiriku interjöör on omapärane ja erineb tunduvalt teiste Järvamaa kirikute omast. Võidukaar on kõrge ja monumentaalne. Pikihoonet kolmeks lööviks ja neljaks traveeks jaotavad sambad on ümarad ja raskepärased. Omapärased on ka nende tüsedate sammaste kapiteelid, neil puudub täielik dekoor. Vööndkaari toetavad külglöövides pikad neljatahulised rippkonsoolid, millel esineb gootipärane lehtdekoor
Eestist pole mõõgavöösid leitud, kuid pronksist ja rauast pandlaid, vöövahelülisid ning vööd kaunistanud naastukesi on leitud. Mõõka on peetud eeskätt pealiku või üliku relvaks, nagu viitavad kalmetest leitud relvad. Muinasaja lõpusajandite leidudes on odaotste ja mõõkade suhe üks kolmele, odaotste kasuks. Mõõk kuulus kindlasti 12.-13. sajandi vahetusel vähemalt ratsasõdalase relvastusse. Üks muinasajal laialt levinud relv oli sõjanuga. Pikkuselt oli see umbes 50-60 cm pikkune, sarnanedes tavalisele noale. Eestis seda relvaliiki ei valmistatud ega kasutatud. Kaitserelvastus Kaitserelvastuses oli kõige olulisem roll kilbil. Vastu sõjakilpe pekstes ja karjudes tekitati sõjakära. Sellise tegevusega õhutati malevat aktiivsemalt võitlema ja tõsteti omaenese meeleolu. Eestist pole terveid kilpe leitud, küll aga nende metallosi. Kilp oli enamast kuuse-, männi-, või haavapuulaudadest valmistatud, mõnikord oli
Nii nagu maanteedki, nii ka raudteed ristuvad põhiliselt Kiievis, mis on Ukraina pealinn. Suuremad raudteed saavad alguse Venemaalt, Poolast, Valgevenest ja Moldaaviast. Samuti raudteed saavad alguse põhilistest sadamalinnadest näiteks Odessa. Üks suur raudtee saab alguse Venemaalt, läbi põhimõtteliselt tervet Ukrainat ja ning Lõuna-Ukrainast läheb jälle Venemaale. Merevee transport. Ukraina jõevee transpordi tähtsus on väga suur, kuna Ukrainat läbib Euroopas pikkuselt kolmas jõgi Dnepr. Selle tähtsus Euroopas on väga suur. See saab alguse Venemaalt, läbib Valgevenet ning terve Ukrainat. Lõpuks suubub Musta merre. Tänu sellele jõele on transport kiirenenud ja muutunud lihtsamaks. Samuti asuvad Lõuna-Ukrainas Musta mere ääres väga suured ja tähtsad sadamad. Kõige parem looduslik meresadam on Sevastopol, endine NSVL mereväebaas Krimmi poolsaarel. Must meri on tähtis aastaringne transpordisoon, mis ühendab Ida-Euroopa riike maailmaturuga
maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Seal, kus jõgede vett kasutatakse väga palju niisutamiseks, võivad jõed osaliselt või isegi täielikult kuivada. Kuivada võivad ka järved, kuhu jõed vett enam juurde ei too. Nii on juhtunud Araali järvega, mille pindala on peaaegu poole võrra kahanenud. maailma suurim kõrbeala, mis laiub Aafrika põhjaosas. Tema pindala on üle 8 milj. km2 ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Pinnamoelt on suurem osa Saharast võrdlemisi madal ja tasane, keskosas on ka kõrgemaid mägesid. Kõige kõrgemale küünib Tibesti mäestik, suurima kõrgusega 3415 m. Põhja- ja idaosas leidub nõgusid, mille põhi on meretasemest isegi madalamal. Sahara on üks maailma kõige kuumematest kõrbealadest. Seal on mõõdetud
suuremaks, eredamaks ja märgatavamaks. Nende õite ülesandeks on "reklaam" Nad meelitavad tolmeldajaid ligi. · Eba-keelõiel ei ole tolmukaid, vaid ainult algeline emakas. Tema kroon koosneb nagu kahest huulest, millest ülemine pole arenenud alumine aga veninud keeleks ja omab tipul kolme hammast, sest ta on tekkinud kolme kroonlehe kokkukasvamisest · Lehterjal õiel pole ei tolmukaid ega emakaid; tema putkjas kroon on tipul korrapäratu lehtrina laienenud ja tal on pikkuselt ebaühtlased hambad. · Paljud korvõielised sisaldavad piimmahla, varuaineks on neil inuliin. Harilik kassikäpp - Antennaria dioica · Perekond kassikäpp · 7-20 cm kõrged · Moodustab tihedaid padjandeid · Taim on kahekojaline, emastaimede õied roosad või punased, isastaimedel valged · Püsik, õitseb juunis, juulis · Kasvavad kuivadel niitudel, tee- ja metsaservadel Kirikakar Bellis perennis · Perekond kirikakar
arvukad lubjakoopad. Mitmed nendest on külastajatele avatud ja nii saab tutvuda sealsete jäiste kambritega. Üsna mitmed koopad on kantud UNESCO ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi nimistusse. Veestik Jõed Slovakkia suurim jõgi on Doonau. See voolab läbi Saksamaa ja Austria ning tähistab looduses ka piiri Ungariga. Suvel, kui jääväljad hakkavad sulama tõuseb veetase. Teistes Slovakkia jõgedes nagu Váh, Hron ja Ipoly (Ipel'), on nivoo kõrgeim märtsis. Doonau järel pikkuselt teine jõgi Váh voolab peaaegu terves pikkuses Slovakkia territooriumil. Järved Enamik Slovakkia järvi on moodustunud jääajal. Igal järvel on oma värvus, mille määrab ümbrus ja kohalik geoloogiline eripära. Iidsed jäämassiivid on uuristanud koski ka Tatardesse. Kõrgeim (umbes 80 meetrit) on Nefcerka. Põhjavesi Slovakkia võib uhkustada paljude mineraalveeallikatega ja tohutu põhjaveevaruga. Allikaid leidub kõikjal, samas kui põhjavee reserv on
Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See täiuslikem dooria stiilis ehitis valmis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, kuid me teame isegi tema ehitajaid need olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu kujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased templit püssirohulaona
Türgi on sild Euroopa ja Aasia vahel. Riik asub kahes maailmajaos. Vaid 3% Türgi maa-alast asub Euroopas. See Euroopa osa on Ida-Traakia piirkond. Kogu muu Türgi hõlmab Väike-Aasia poolsaare ehk Anatoolia, mis kuulub Aasiasse. Neid kahte osa lahutavad teineteisest Bosporuse ja Dardanellide väin ning Marmara meri. Türgi pikim jõgi suubub Musta merre. See 1127 kilomeetriline jõgi on Kizilirmark. Pikkuselt teine jõgi Büyükmederes voolab Egeuse merre. Türgist saavad alguse ka Tigris ja Eufrat. Nad voolavad Pärsia lahe poole.Tähtsaim järv Van asub Türgi idaservas. Teised suured järved on veel Tuz, Beysehir ja Egridir. Türgi naabrid: Kreeka, Bulgaaria, Armeenia, Aserbaidzaan, Georgia, Iraak, Iraan, Süüria Suurimad linnad: 1. Istanbul - 7 309 000 inimest 2. Ankara - 3 237 000 inimest 3. Izmir - 2 695 000 inimest Kõrgeimad mäed: 1. Ararat - 5815 meetrit 2. Üphan - 4058 meetrit 3
Kogu maa-ala suurus, 268,680 ruutkilomeetrit (103,738 ruutmiili), on natukene vähem kui seda on Itaalia ja Jaapan ning on veidike rohkem kui Inglismaa. Pikki põhja-loode telge on saare pikkus enam kui 1600 km (1000 miili), rannajoone pikkus on umbes 15 134 km. Uus-Meremaale oma merealaga on maailma suureselt seitsmes kinnine majanduslik tsoon, kattes üle nelja miljoni ruutkilomeetri, mis on 15 korda suurem kui maismaa-ala.Lõunasaar on saartest suurim ja olles pikkuselt võrreldav Lõuna-Alpidega, kõrgeim tipp on Aoraki/Cooki mägi, mis on 3754 meetri kõrgune. Lõunasaarel on 18 mäetippu, mis on kõrgemad kui 3000 meetrit. Põhjasaar on vähem mägine kui Lõunasaar, kuid on vulkaaniline. Kõrgeim Põhjasaare mägi, Ruapehu mägi (2797 m), on praegugi aktiivne koonusvulkaan. Draamataline ja vahelduv maastik on populaarne koht televisiooniprogrammide ja filmide tegemiseks, näiteks "Sõrmuste isanda triloogia" ja "Viimane Samurai"
Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks. Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See täiuslikem dooria stiilis ehitis valmis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, kuid me teame isegi tema ehitajaid- need olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu kujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis- kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased templit püssirohulaona. Suure osa neistki reljeefidest, mis pääsesid püssirohuplahvatusest, viis inglane lord Elgin 19. sajandi alguses Londonisse, Briti Muuseumi.
John Abrahamson ja James Dinniss tekitasid laboris ühe pisikese välgulöögi, mis oli umbes 20 kilovoldise pingega. See välgunool lõi alusele asetatud pinnaseproovi. Sellest pisikesest tabamusest piisas, et tekitada puhast räni. Aurustunud räni aga koguti kokku ühele klaasfiibrile ning saaduid näidiseid uuriti mikroskoopiliselt. Tuli välja see, et aurustunud ning kiirelt jahtunud räni moodustas nanoosakestest pikki kette. Nende kettide läbimõõt oli umbes 100 nanomeetrit, kuid pikkuselt olid need kümneid mikromeetreid. Uurides ei täheldatud mingit helendust ning kui suurendati välgulöögi võimsust, siis tulemuseks oli ainult pinnaseproovi plahvatuslik laiali lendamine. Abrahamson ja Dinniss uskusid endiselt, et kera välgu moodustavad just täpselt sellised räni nanoosakestest koosnevad ketid. Ilmselt on teatud tingimustel võimalik, et ketid kasvavad pikemaks ning kaarduvad selliselt, et oleks võimalik moodustada pallikujulise moodustise. Selle tulemusena
*Pöia liikumine rajale erineb jooksu rütmilt (vähem aktiivne) *Hoojalg sooritab liigutuse ette (säär on praktiliselt paralleelne rajaga). *Sirutus puusa-, põlve- ja pöialiigeses on täielik (keskmaajooksus) või mittetäielik (pikamaajooksus). *Põlv ei tõuse nii kõrgele kui kiirjooksus. *Käte liigutused on sujuvamad, küünarliigesest rohkem või vähem sirutunud. Jooks on enamike spordialade alus, ega nõua erilisi tingimusi ja vahendeid. Võistlusdistantsi pikkuselt jaguneb jooks kiirjooksuks, keskmaajooksuks ja pikamaajooksuks. Iga jooksusamm koosneb TUGIFAASIST (mida võiks jaotada esitugifaasiks ja tõukefaasiks) ja LENNUFAASIST (mida võiks jaotada esimeseks hoofaasiks ja kõverdusfaasiks). Tugifaasis ja jala etterebimisel pärast äratõuget sportlase kiirus väheneb (eestugifaas), seejärel aga suureneb (edasiliikumisel). Lennufaasis toimub hoojalaga hooliigutus jooksja kehast eespool ja jalg sirutub maandumiseks
arvukad lubjakoopad. Mitmed nendest on külastajatele avatud ja nii saab tutvuda sealsete jäiste kambritega. Üsna mitmed koopad on kantud UNESCO ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi nimistusse.(1) 1.4 Jõed Slovakkia suurim jõgi on Doonau. See voolab läbi Saksamaa ja Austria ning tähistab looduses ka piiri Ungariga. Suvel, kui jääväljad hakkavad sulama tõuseb veetase. Teistes Slovakkia jõgedes nagu Váh, Hron ja Ipoly (Ipel'), on nivoo kõrgeim märtsis. Doonau järel pikkuselt teine jõgi Váh voolab peaaegu terves pikkuses Slovakkia territooriumil. (1) 1.5 Järved Enamik Slovakkia järvi on moodustunud jääajal. Igal järvel on oma värvus, mille määrab ümbrus ja kohalik geoloogiline eripära. Iidsed jäämassiivid on uuristanud koski ka Tatardesse. Kõrgeim (umbes 80 meetrit) on Nefcerka. (1) 1.6 Põhjavesi Slovakkia võib uhkustada paljude mineraalveeallikatega ja tohutu põhjaveevaruga. Allikaid leidub kõikjal, samas kui põhjavee reserv on
Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokandus Nimi Perekonnanimi Elektril töötav mehhanism ja elektrita töötav Referaat Juhendaja:***** Pärnumaa 2009 1 Sisukord Elektril töötav mehhanism.........................................................................................................................................4 Mikser....................................................................................................................................................................4 Elektrita töötav mehhanism.......................................................................................................................................5 Kööginuga...................................................................................................................
· India · Lõuna-Aafrika Söe tootmine karjääris Eelised:Suured pinnad,väikesed kulutused Miinused:Looduskeskkond saab kannatada,põhjavee reostamine,ülejäägi kogunemine Allmaa kaevandused Eelised:Ei riku loodusmaastikku,saab kätte sügavamaid kihte Miinused:Varisemisoht,tervist kahjustav,põhjavee reostus Vee energia Jõgedel,kuhu rajatakse hüdroelektrijaamu,peab olema kiire vool. Maailma veerikkaimad jõed: Missisippi,Volga,Doonau,Jang Tse-maailma pikkuselt kolmas jõgi Tuumaenergia EELISED PUUDUSED TOORAINEID JÄTKUB AVARII OHT,RADIOAKTIIVSUS,ÜLIOHTLIKUD JÄÄTMED,SOOJUSREOSTUS VEEKOGUDES Euroopa riigid , kus tuumaenergia tähtsus on suur: 1) Leedu-Ignalina 2) Soome-Loviisa 3) Venemaa-Sosnovõi Bor ! 4) Rootsi-Forsmark
1. Mitteraudmetallide liigitus: tiheduse, sulamistemperatuuri, toodete valmistamise viisi järgi, termotöötluse järgi? tiheduse järgi: - kergmetallid ja sulamid < 5000 kg/m3 (Mg, Al, Ti) - keskmetallid ja sulamid = 5000...10000 kg/m3 (Sn, Zn, Sb, Cr, Ni, Mn, Fe, Cu)- raskmetallid ja sulamid > 10000 kg/m3 (Pb, Ag, Au, Ta, W, Mo) sulamistemperatuuri järgi: - kergsulavad Ts < Ts Pb = 327 °C (Sn, Pb, Bi) - kesksulavad Ts = 327...1539 °C (Al, Mg, Mn, Cu, Ni, Co, Ag, Au) - rasksulavad Ts > Ts Fe = 1539 °C toodete valmistamisviisi järgi (liigituse alus faasidiagramm (FD) ):- deformeeritavad ehk Survetöödeldavad , valusulamid termotöötluse järgi (TT võimalikkus eeldab lahustuvuse muutust või faasimuutust tardolekus): TT: lõõmutamine, karastamine, vanandamine. 2. Al ja tema sulamid: liigitus- deformeeritavad ja valusulamid, termotöödeldavad ja mittetermotöödeldavad sulamid. Al tugevnemine külmdeformeerimisel. Põhilised legeerivad elemend...
(Ka Tiriti o te Moana). Selles ahelikus on 16 üle 3100 m kõrgust tippu. Kõrgeim tipp on Aoraki ehk Mount Cook (3574 m). Saare lõunaosas on hulk pikki sügavaid fjorde ning kitsaid orge mägede vahel. Mäeahelik on olnud barjääriks saare ida- ja lääneosa vahel · Taupo järv ja Ruapehu mägi asuvad Põhjasaare keskel. Lõuna-Alpid ja nende tekitatud vihmapilved on selgelt nähtavad Lõunasaarel. · Lõunasaar on saartest suurim ja olles pikkuselt võrreldav Lõuna-Alpidega, kõrgeim tipp on Aoraki/Cooki mägi, mis on 3754 meetri kõrgune. Lõunasaarel on 18 mäetippu, mis on kõrgemad kui 3000 meetrit. Põhjasaar on vähem mägine kui Lõunasaar, kuid on vulkaaniline. Kõrgeim Põhjasaare mägi, Ruapehu mägi (2797 m), on praegugi aktiivne koonusvulkaan. Kliima · Uus-Meremaa kliimat kujundavad läänetuulte kantud sajused madalrõhkkonnad ning Ida-Austraalia hoovuse toodud suhteliselt soojad veed.
Alles meie ajaarvamise algul, u 2000 a tagasi omandas Eesti rannikuala tänapäevasele sarnased kontuurid. Siinsed rannad on madalad, valdavalt kivised moreenrannad, kuid leidub ka klibu-, kruusa- ja liivarandu. Rannajärsakuid või astanguid näeme veel Noarootsi lääneküljel Ramsi neemel, Haapsalu lähedal Pullapääl ning Suure-Väina ääres Uisu rannas (Uisu pank). Rannikut iseloomustab nii lahtede kui ka saarte rohkus. Suuremad lahed on Haapsalu ja Matsalu, mis ligi 10 km pikkuselt tungivad maismaasse. Väiksemad lahed sirutuvad loodest kagusse, näidates kunagist mandrijää liikumise suunda. Rannikut kujundab ümber ka kevadeti kaldale kuhjuv ajujää, mis lihvib kaldakivimeid (Arold, 2005) 2. Kiima Kuna Läänemeri on kliimaolude suurim põhjustaja Eestis, on Lääne-Eestis temperatuuri kõikumised väiksemad kui sisemaal ning kliima pehmem, sellepärast, et meri jahtub ja soojeneb aeglasemalt kui õhk (Joonis 2). Üldine vegetatsiooniperiood, s
000. Teadlaste pikaajaliste uuringute põhjal püütakse Võrtsjärvest välja vaid kuni 8 protsenti sinna sisselastud angerjaist. Protsendi viib alla ka see, et paljud angerjad rändavad järvest välja. Kui aga lasta järve 30 cm pikkune ettekasvatatud angerjamaim, jääb neist ellu ligi 80 protsenti. Ka pole sellisel maimul enam nii suurt rännukihku ja ta ei põgene järvest. Kui klaasangerjas kasvab püügiküpseks 6-7 aastaga, siis 30 cm pikkuselt järve lastud maim 2 aastat kiiremini. 20. juulil 2009 asustati Keskkonnaministeeriumi projekti raames ning koostöös AS-ga Interfish Baltic Võrtsjärve, Saadjärve, Vagula, Kuremaa ja Kaiavere järve kokku üle 100 000 ettekasvatatud angerjamaimu. Vooremaa järvedest asustati Saadjärve 21000, Kaiavere järve 12000 ning Kuremaa järve ligikaudu 7000 angerjamaimu, Võrumaal asuvasse Vagula järve lasti neid aga pea 9000. Enim
takistab kasvamaminekut. Alusel kärbitakse külgoksi. Pärast pookoksa kasvamaminekut lõigatakse aluse latv maha. Ülejäänud oksad eemaldatakse aluselt 2 aasta jooksul. 5.3.2. Pookimine ladvalõhesse Ladvalõhesse pookimine sobib väga hästi männi, aga ka lehise ja ebatsuuga sortide pookimiseks. Soovitatav on, et alus ja pookoks oleksid võimalikult ühesuguste läbimõõtudega. Pookimisel lõigatakse alusel võrse tipp koos pungaga 1 … 1,5 cm pikkuselt ära ning võrselt kõrvaldatakse okkad 4 … 5 cm ulatuses. Kärbitud latv lõhestatakse. Pookoksaks kasutatakse 5 …7 cm pikkust viimase aasta võrset, mille alumiselt osalt okkad kõrvaldatakse, Punga alla jäetakse 7 … 12 okkakimpu. Poogendi alumine ots lõigatakse kiilukujuliselt, asetatakse ladvalõhesse ja seotakse kinni. Kehtib sama reegel, mis teistegi pookimisviiside puhul: pookoksad olgu puhkeolekus, aluse pung aga peaks olema liikunud. Harjutused: 1
Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks. Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See täiuslikem dooria stiilis ehitis valmis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, kuid tema ehitajad on siiski teada - need olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu kujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis. Seoses Aleksander Suure vallutustega 4. sajandil e.m.a. levis kreeka kultuuri ja kunsti mõju väga laialdasel alal. Tekkis uusi linnu, kõik suuremad keskused asusid aga väljaspool Kreekat, näiteks Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike- Aasias,
variante. Olenevalt kimmi valmistamiseks valitud pakkudest ja kimmide valmistamise viisist, samuti paigalduse kvaliteedist ja katuse hooldusest, võib katuse kestus olla 15 - 200 aastat. Kultuuriloolisest seisukohast on väga oluline olemasolevaid kimmkatuseid hoida ja säilitada, sest neid on algsel kujul säilinud vähe. Kimmide paigaldusreeglid Kimmide ettevalmistus: Kimmid on soovitav enne paigaldust kasta 1/2 -2/3 pikkuselt ettesoojendatud puutõrva või mõnda puidukaitse vahendisse. Peale paigaldust tuleb katus kas tõrvata või värvida. Kimmide esmaseks töötluseks kasutatav vahend ja hiljem katuse katmiseks kasutatav vahend peavad omavahel sobima. Need peavad olema vahendid, mis kaitsevad puitu, olles samal ajal õhku läbilaskvad Kimmide paigaldus: Kimmid paigaldatakse kas kahes või kolmes kihis. Kimmid kihtides tuleb paigaldada nii, et ülemine kiht katab alumise kihi kimmide vahekohad
Tulepüsivus (vastab hoone tulepüsivusklassile) Helipidavus Soojapidavus (kui lagi on erineva temperatuuridega ruumide vahel) Ökonoomsus Esteetilisus 30. Raudbetoonvahelagede paneelide tüübid, paneelide toetus kandeseintele Õõnespaneel toetada mõlemast otsast tellis- või plokkmüüritisele vähemalt 12 cm ulatuses kogu laiuses. Ribipaneel Ribide ja õõnteta lamepaneel peavad toetuma kogu kontuuri ulatuses vähemalt 6 cm pikkuselt. -Monteeritavad raudbetoonpaneelid (õõnespaneelid, ribipaneelid) ja plaadid -Monteeritavad silikaltsiidist gaaskukeroonist silepaneelid (kasutati varem) -Monoliitraudbetoonist ehk kohtbetoonist sileda aluspinnaga või taladega ribiplaat Tänu suuresildeliste paneelide tootmisele ei ole elamus vaja sisemist kandeseina. Paneelid võib toetada välisseintele ja vaheseinte paigutus kogu hoone ulatuses on vaba. Vajadusel võib paneeli
Jormungand ja Fernris mängivad Ragnaröki ajal olulist rolli ja Loke paljastab oma viimase ümberkehastumisega oma tõelise palge, olles kurjus ise. 8.Hiiud, kääbused ja haldjad Hiiud- jumalate vastandid ja hävitajad. Sellest hoolimata ei olnud nende 2 tõu suhted ainult vaenulikud. Thor näiteks on tulnud ilmale Odini ja hiiutari Jordi (Maa) ühteheitmise tulemusena. Frej ja Freja on Njordi ja hiiutar Skade abielust sündinud lapsed. Pikkuselt olid hiiud jumalatest pikemad. Nad elasid nagu ka kääbused maa all. Külmuse ja pimeduse lapsed hiiud ei talunud päikest ja kivistusid kui päiksekiir nende peale langes. Kääbused olid kuulsad meistrimehed, kes valmistasid maa-alustes kodades imeasju nagu nt. Tori vasar. Kääbushaldjate päritolu on keeruline. Majaperemehed tõid talvehakul seoses mingi viljakusriitusega ohvreid. Nad olid kaksipidise olemusega. Heledaid peeti
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Nuga ja veekeetja Lenne Lõiv ja Riina Treumuth referaat Juhendaja: Heli Kruusamägi Pärnu 2009 Sisukord: 1)Nuga 2)Veekeetja Sissejuhatus Nuga Nuga on väga levinud tööriist. See on väiksem terariist, mida kasutatakse lõikamiseks, torkamiseks, koorimiseks, teritamiseks, puu vestmiseks ja voolimiseks jm otstarbel. Koosneb kahest osast, noa pidemest ja vähemalt üheteralisest teramikust Nugade ostmisel on tähtis noa käepideme sobivus kasutaja käega ning turvalise ja tugeva haarde saavutamine. Ärge ostke ühtki nuga enne, kui olete selle kätte võtnud. Terav nuga on hea ja kuulekas tööriist, kuid teravusel on ka piir. Laserteraga nuga võib viilutamisel väga käepärane olla, koorimisnoa puhul aga võiks seda vältida. Veekeetja Kuigi erkpunane veekeetja passiks koju kööginurka hästi, ei maksa värvi õnge minna veekeetja puhul on olulisema...
loodusest. · Neid nimetati lõunaahvideks ehk australopiteekideks. · Paraku surid nad 1,5 miljonit aastat tagasi välja. · Fossiilsed leiud tõendavad, et kolju sarnases ahvi omaga · Oli suurte hammastega · Väikese ajuga Osav inimene Homo habilis · 2,5 miljonit aastat tagasi arenes välja osav inimene ehk Homo habilis · Olid kohastunud elama avamaal · Pikkuselt 120 140 cm pikad · Valmistas ja kasutas algelisi kivist ja puust tööriistu · Ajukolju oli suurem ja hambad väiksemad · Ajumaht 560-700 cm3 · Kõnelda ei osanud · Tuld ei tundunud · Elasid karjadena, toitusid nad peamiselt viljadest, juurikatest ja väikeloomade küttimisest. Püstine inimene Homo erectus · H. erectus ilmus 2 kuni 1 miljon aastat tagasi. · H. erectus oli esimene, kes rändas Aafrikast välja Vana Maailma troopiliste aladele.
imetatakse karüatiidideks. Nike tempel Erechteioni karüatiididekoda Parthenon Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See täiuslikem dooria stiilis ehitis almis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, kuid me teame isegi tema ehitajaid- need olid meistrid imega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu ujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis- kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, asutasid linna valdavad türklased templit püssirohulaona. Suure osa neistki reljeefidest, mis pääsesid üssirohuplahvatusest, viis inglane lord Elgin 19. sajandi alguses Londonisse, Briti Muuseumi. Skulptuur
Vennad võtsid vana lennuki mootori ja ehitasid uue lennuki (Flyer III), millel oli tähtis disaini muutus. Eesmise rooli jaoks oli paigaldatud eraldi kontroll. Sellegi poolest andis see Flyer sama tulemuse nagu esimesed kaks. Pärast Orville'i potensiaalselt surmavat õnnetust, ehitasid nad Flyer'i ümber. Eesmine rool tehti suuremaks ja paigaldati tiibadest kaugemale. Need muudatused parandasid lennuki stabiilsust ja kontrolli, muutes lennuki lende pikemaks nii ajaliselt kui ka pikkuselt. Üks ajaleht avaldas artikkleid nendest pikkadest lendudes, aga mitte ükski ajakirjanid ega ka fotograaf ei olnud seal. Selliste pealtvaatajate puudus olid Washingtoni ja Euroopa peamine umbusu põhjus. 1907. aastal nad veetsid aega veendes USA ja Euroopa valitsusi, et nad on leiutanud eduka lendava masina ja on valmis läbi rääkima lepingu nimel, et müüa sellised masinaid. USA sõjavägi aga ütles, et neil pole praktiliselt huvi sellise asja vastu
Riigihümn: Hino Nacional Brasileiro Pealinn: Brasília Pindala: 8 511 965 km2 Rahvaarv: 192 296 000 (2010) Rahvastiku tihedus: 22,6 in/km2 Riigikord: presidentaalne vabariik President: Luiz Inácio Lula da Silva Iseseisvus: 7. september 1822 Rahaühik Brasiilia reaal (BRL) Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt 5. riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti 5. kohal. Maismaapiiri pikkus on 14 691 km. See on maailma pikkuselt kolmas maismaapiir Hiina ja Venemaa järel. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tsiili. Brasiilias on 26 osariiki (estados, ainsus estado) ja 1 liiduringkond (distrito federal). Need osariigid võib jagada 5 piirkonnaks (Põhja-, Kirde-, Kesk-Lääne-, Kagu- ja Lõunapiirkonnaks). Kuigi need on kirjas Brasiilia konstitutsioonis, on see pigem geograafiline jaotus. Need ei ole haldusüksused ja neid kasutatakse peamiselt statistikas.
2 Linnade välisilme: Keskaegsete linnade ilmes peegeldus oteselt nende jõukus ja tähtsus. Suuremad neist suutsid rajada enda tuumiku ümber võimsa kivist ringmüüri. Vana-Pärnu, Rakvere ja Paide ja ka tähtsamad alevid pidid piirduma muldvallide ning puitpiiretega. Müüride või vallide ümber kaevati lisaks veel vallikraav. Linnamüüridest võimsaim oli Tallinnal. Keskmiselt 11 meetri kõrgune müür ümbritses linna 2,35 km pikkuselt, seda tugevdasid 46 müüri- ja väravatorni. Mõnda kohta oli rajatud isegi topeltmüür. Tartu linna müürid olid veidi lühemad, torne oli neil 18. Tugevalt kindlustatud olid ka Narva ja Viljandi, kus paistsid eriti silma võimsad ordulinnused. Suhteliselt väikest haapsalu piiras 1,4 km pikkune müür. Linnad ei suutnud kasvavat elanikkonda ära mahutada ja nii asus vaesem rahvas eeslinnadesse ehk agulitesse.
toiduosade kõrvaldamiseks ühinenud organitest, mis moodustavad seedetrakti. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen ja © EeeOoo jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. Seedekanal on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis suupilu ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest. Ainult neelus ja söögitorus asenduvad need vöötlihaskiududega. 12. Söögitoru ja ühe või kahekambriline magu Söögitoru torujas lihaseline elund, mis kulgeb neelust maoni. Seeditav sööt liigub läbi
Inimesed on jaotatud rikasteks ja vaeseks. Enamik brasiillasi on katoliiklased. Üheks suurimaks vaatamisväärsuseks on Lunastaja Kristuse kuju. Spordis domineerib jalgpall, armastatakse ka võrkpalli, korvpalli ja vormelit. Inimesed on väga sõbralikud ja lahked. Sissejuhatuses ütle miks riigi valisid ja millest rääkima hakkad!!! 3 1.LOODUS Brasiilia rannajoone pikkus on 7491 km (kõik Atlandi ookeaniga, pikkuselt 15. maailmas). Põhjaosa hõlmab madalik. Kõrgemad mäed on lõunaosas, need on Brasiilia mägismaal asuvad vanad ja tugevasti kulunud Campos ja Gerali mäed. Brasiilia kõrgeim tipp on Guajaana mägismaal Brasiilia ja Venetsueela piiril asuv 3014 m kõrgune Neblina mägi. Brasiilia ulatub nelja kliimavöötmesse. Need on ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima. Kõige soojem koht Brasiilias on kirdes, kus temperatuur võib Mai ja
Seesiriba oli ümberringi volditud. Varrukad kitsad, varrukaotstes lõhikud. Hõlmad on haakidega suletavad. Nooremad naised kandsid ka seesidega kampsuni lõike liistikut. Sajandi viimastel kümnenditel tuli piduliku kergema pealisrõivana kampsuni asemel laia seljaga linnamoeline jakk. Pikk-kuub õmmeldi süsimustast toimsest täisvillasest vanutatud riidest. Händadel on kaks volti, mis õmmeldi ülalt pahupoolelt ca 3 cm pikkuselt kokku ja kinnitati kuueriide külge nii, et voldiharjad oleks püstiasendis. Voldid langesid vabalt. Seljakaare lõikeil on händade alguses punase kaaruspaelaga tehtud kaheksaharaline käpp. Kogu pikk-kuub piirati punasevillase kaaruspaelaga. Hõlmade kinnituseks on vöökohal kaks paari vaskhaake. Pikk-kuue allääre laius on 3 meetri ringis.
MÄRKUS: Joonisel on kujutatud tavalise kiirusega terapunkri tühjakslaadimiskiiruse alumine reduktor. Terapunkri suure tühjakslaadimiskiirusega alumise reduktori puhastusluugid (A) on pisut erinevad. Puhastage terad terapunkri risttigude alt üle kogumisvanni. Puhastage terad väljalaadimisteo kogumisvanni nurkadest maha. Terad tuleb luukidest välja võtta maas seistes. ZX240851-UN-16APR15 A - Puhastusluuk Avage puhastusluugid (A), asetage õhuvoolik 30 cm (1 jala) pikkuselt terapunkri alumisel küljel asuvasse avausse ja puhuge materjal välja. Jätkake vooliku sisselükkamist 30 cm (1 jala) kaupa ja puhuge välja ülejäänud materjal. ZX240855-UN-16APR15 A - Fiksaator B - Teraelevaatori alumine luuk Vabastage sulgur (A) ja avage teraelevaatori alumine luuk (B). MÄRKUS: Augustatud teraelevaatori luugiga varustatud masinal veenduge, et luugi avad poleks ummistunud. H76204-UN-28APR03 A - Klambrid B - Terapunkri aken
Sissejuhatus Balti klint see on hiiglaslik (linnulennult umbes 1200 km, astangujoont pidi ligi 1750 km) Ölandi saare lähistelt üle Läänemere ja piki Põhja-Eesti rannikut kuni Laadoga järveni kulgev, tänapäevaste ja iidsete rannaastangute süsteem mis jälgib ligikaudu Vene lava põhjapiiri. Põhja-Eesti klint hõlmab sellest Läänemereäärse ala suurimast maastikuelemendist küll vaid neljandiku, st. selle, mis jääb Osmussaare ja Narva vahemikku, kuid on see-eest ka kõige tähelepanuväärsem. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1c/Pakri_pank_2005.jpg Klindiastangute morfoloogilised tüübid Klindiastanguid on PõhjaEesti klindil erineva kuju, kõrguse ja laiusega. Kokku on PõhjaEesti klindil eristatud 10 tüüpi klindiastanguid: Ölandi, VäikePakri, Pakri, Suurupi, Kakumäe, Valkla, Kunda, Ontika, Vaivara, Neugrundi. Vaivara tüüpi astangu kujunemisel on lisaks meremurrutusele tegevad olnud ka maasisesed, st tektoonilised jõud. Seda ...
....... 15 Kasutatud kirjandus...................................................................................................... 16 Geograafiline asend Kanada asub Põhja-Ameerikas. Riigi pindala on 9 984 670 km². Kanadal on pikad rannaalad nii Põhja-Jäämere, Atlandi kui ka Vaikse ookeani ääres, samuti kaks teineteisest lahus paiknevat maismaapiiri USA-ga. Lääneservas piirneb Kanada Alaska osariigiga, peamine piir naabriga aga jookseb 6400 km pikkuselt mööda riigi lõunaosa. Kanada, mis on maailma suuruselt teine riik, asub Põhja-Ameerikas ning hõlmab mandri põhjaosa (v.a. Alaska), Kanada arktika saarestikku, Newfoundlandi ja paljusid teisi rannikulähedasi saari. Kanada piirneb põhjas Põhja-Jäämerega, lõunas USA-ga, idas Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänes Alaska ja Vaikse ookeaniga ning kirdes Baffini lahega. Piir USA-ga lõunas kulgeb mööda St. Lawrence'i jõge, suurt järvistut ja sealt edasi juba piki 49
Peen- ja jämesool. Peensool – on seedetrakti kõige pikem alaosa. Siin toimub toidu peamine seedimine ja lõhustunud produktide imendumine. Peensool on jämesoolest peenem ja tal on kogu ulatuses enam-vähem ühtlane läbimõõt. Peensool jaotatakse: kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool. Kaksteistsõrmik: peensoole algus,. Tühisool: peensoole ulatuslikum osa, Niudesool: peensoole lühike lõpposa, Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesool – mahult, pikkuselt ja kujult suurem kui peensool. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. 22. Maks ja pankreas: Maks – on lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maksal on palju funktsioone: produtseerib sappi, kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka
liikumist. Terviklikuma vööndi moodustavad kõrbed Põhja-Aafrikas ja Ees-Aasias. Kõrbeline on ka sooja Austraalia siseosa. Kõrbete piiri aga on raske määrata. Üleminekud poolkõrbetele ja rohtlatele on järkjärgulised ning üks suur kõrbeala võib sisalsada mitut väiksemat kõrbe. Maakera suurimaks kõrbeks on Sahara, mille pindala on üle 8 miljoni ruutkilomeetri, mis on ühtlasi võrreldab terve Austraalia mandriga ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini.Liiv kuumeneb Saharas isegi kuni 90 kraadini. 5 Loodusolud Kliima Kõrbeid jaotatakse eraldi veel kliima järgi: kuumakõrbed, poolkõrbed, rannikukõrbed.
mõõgatupeotsikuid. Pronksist eksemplarid olid kaunistatud ornamentidega. Mõõka kanti vasakul küljel vöö küljes. Mõõka on peetud eeskätt pealiku või üliku relvaks, nagu viitavad kalmetest leitud relvad. Muinasaja lõpusajandite leidudes on odaotste ja mõõkade suhe üks kolmele, odaotste kasuks. Mõõk kuulus kindlasti 12.-13. sajandi vahetusel vähemalt ratsasõdalase relvastusse. Mõõgast natukene väiksem versioon on sõjanuga, mis oli munasajal laialt levinud. Pikkuselt oli see umbes 50-60 cm pikkune, sarnanedes tavalisele noale. 7 Antiik ajastu Juba antiikajal saadi aru, et kui vallutada natukene maad naabrite arvelt siis nad tõusevad ise majanduslikult. Hakkasid tekkima suuremad linnad ja sealt edasi juba elukutselised armeed. Esimesi suuremaid lahinguid käis Mesopotaamia piirkonnas, varakult loodi ka armeed Egiptuses ja Hiinas. Põhimõtteliselt jätkati vibude ja odade
seedeaparaat koosneb toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning seedimata toiduosade kõrvaldamiseks ühinenud organitest, mis moodustavad toruja seedekanali ehk seedetrakti. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. Vastavalt kasutatava toidu iseloomule ning selle seedimise omapärale on seedekanali alaosade ilme ja ehitus loomaliigiti väga erinev. Ühtlane on neil osadel vaid seina histoloogilise ehituse printsiip. Lihaste kuju ja ehitus : Lihaste kuju on väga mitmekesine.Eristatakse pikki,laiu ja lühikesi lihaseid.Pikad lihased on käävjad või koonusekujulised ja esinevad peamiselt jäsemetel.Laiad
sabapoolsed osad. 6. Seedeorganite üldine iseloomustus Seedeaparaat koosneb toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning seedimata toiduosade kõrvaldamiseks ühinenud organitest, mis moodustavad seedetrakti. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. Seedekanal on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest. Ainult neelus ja söögitorus asenduvad need vöötlihaskiududega. 7. Suuõõs, keel, süljenäärmed, söögitoru Süljenäärmed - nimetatakse suuõõnde avanevaid ja sülge produtseerivaid suu näärmeid, mille ülesanne on toidu niisutamine, pehmendamine, maitseainete
sünooviat. Liigestuvaid luid aitavad fikseerida ja liikumist pidurdada ning suunata sidemed. seedeaparaat – koosneb toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning seedimata toiduosade kõrvaldamiseks ühinenud organitest, mis moodustavad toruja seedekanali ehk seedetrakti. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. Vastavalt kasutatava toidu iseloomule ning selle seedimise omapärale on seedekanali alaosade ilme ja ehitus loomaliigiti väga erinev. Ühtlane on neil osadel vaid seina histoloogilise ehituse printsiip. Lihaste kuju ja ehitus : Lihaste kuju on väga mitmekesine.Eristatakse pikki,laiu ja lühikesi lihaseid.Pikad lihased on käävjad või koonusekujulised ja esinevad peamiselt jäsemetel.Laiad lihased paiknevad kereõõnte seintes
maakoorelõhedest ning moodustub uus vulkaan. Hawaii on arhipelaagi noorim saar ja kasvab veel tänapäevalgi tänu vulkaanide lõõridest väljuvatele laavavooludele. Hawaii saare moodustavadki 5 vulkaani: Kilauea, Mauna Loa, Mauna Kea, Hualalai ja Kohala. Sealjuures on maailma kõrgeim kustunud vulkaan Mauna Kea ja tegutsev vulkaan Mauna Loa. Hawaii saared paiknevad veealusel seljandikul, mis enam kui3000km pikkuselt kulgeb Vaikse 1. ookeani põhjas loodest kagusse. Ümbritsev ookean on 5000m sügav. Seega on Hawaii kõrgete tippude näol tegemist u.10km kõrguste mägedega, nii et Mauna Kea ja Mauna Loa on üldse kõrgeimad mäed terves maailmas. Mauna Loa kõrgus 4170m juures. Alates 1832. aastast on see pursanud 39 korda. Viimane purse oli 1984. aastal. Mauna Loa profiil ei pole päris tasane, nagu
Kevadel on seal liigniiskus, sest savi on vettpidav. Suvel aurab vesi ära ja maapind muutub kõvaks ning praguneb. Nt.Liibüa kõrb Lõuna-Aafrikas (kohati) Sahara kõrb Sahara on maailma suurim kõrb - üle 9 miljoni km² viljatut kivist ja liivast pinnast.Sahara kõrbe ulatus idast läände on 5700 km ning põhjast lõunasse 2000 km. Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas, ulatudes Egiptusest ja Sudaanist 5150 km pikkuselt Mauretaania ja Lääne- Sahara läänerannikuni. Ta katab 9269600 km². Sahara hiiglaslikul alal leidub igasugust kõrbemaastikku, lisaks liivakõrbele esineb ka kivi- ja klibukõrbe jms. Kohati katavad maapinda kiviklibu, kruus ja kummalised geoloogilised moodustised. Paljudes paikades, kus kõrb on peale tunginud, esineb kõrbenud rohtlaala. Sahara on kuiv, kohati sajab vihma üksnes 25 cm aastas. Suurem osa kõrbest asub sisemaal. Seal valitsevad tuuled kuivatavad iga niiskusepiisa enne, kui
Paljundusmaterjal vajab valgust vähemalt 16 tundi ööpäeva jooksul. Seemned idanevad 6 keskmiselt 21 päeva kasvuhoones temperatuuril 21 ºC öösel (8 tundi) ja 23 ºC päeval (16tundi). Turvas hoitakse parasniiske, et vältida tõusmete hukkumist liigniiskuse või kuivuse tõttu. Taimede kasvatamine Seemikuid pikeeritakse 2 cm pikkuselt istikukasti, -potti või kilerulli. Pikemate seemikute ümberistutamisel on oht kahjustada juuresüsteemi, alla 2 cm seemikute korral on neid aga raske käsitseda. Seemiktaime ladva ja juure kärpimine 1/3 võrra soodustab okste ja juurestiku harunemist (Aedmustikas koduleht http://aedmustikas.weebly.com/liigid-ja-sordid.html (22.05.2013)). Vegetatiivne paljundamine Vegetatiivseks paljundamiseks on samuti mitmeid võimalusi. Näiteks paljundamine
kirvega kumeraks tahuda ja siis omakorda tekkivad pisemad nurgad. Lõpuks tuleb kogu välispind ühtlaselt kumerhöövliga üle hööveldada. Toorik pööratalse põhja peale ja nüüd on vaja määrata selle tasapinna laius, mille kaudu kanuu seest tühjaks õõnestatakse, ja see osa tuleb tooriku pealt ära raiuda. Kahe viiendiku kohal toorikust on laius 25-30 cm ja 1/5 ning 1/3 kohal 35 cm. Otsad jäevad 10 cm pikkuselt tahumata. See on tooriku ülemine koorealune pind. Kanuu väliskuju ja välispinna viimistlus on väga oluline, sest sellest oleneb pärast paadi seest tühjaksõõnestamist ja servade laiali painutamist kanuu kuju. Kui kanuupakk on kummuli pööratud, tõmmatakse pliiatsiga paku välispinnale iga 25-30 cm tagant ristikesed radiaalsed jooned. Siis puuritakse joone pealt 10 cm vahedega 14-16 mm sügavused 8 mm läbimõõduga augud. Nendesse aukudesse asetatakse tihedalt seedrimännist
Pärast 1-2 aastat meres viibimist lähevad 60-80 cm pikkused suguküpsed isendid Briti saartele (märts-aprill), Eestis jõgedesse (aprill-juuni), kus isased kaevavad imilehtri abil kiirevoolulistesse lõikudesse 300 000 väikese (pikkus 0,8-1,25 mm) marjatera tarvis lohu; koevad (mai-juuni), pärast kudemist hukkuvad. [2, 4, 6, 7] Vastsel, nn liivasonglasel (ammocoetuse), pole suulehtrit ja ta toitub mikroobe filtreerides; 4-5,5 a. veedab ta mudas, moone 13-20 cm pikkuselt. Pärast moonet laskub sügistalvel merre. Eestis haruldane, enamik isendeid tabatud Liivi lahest ja Pärnu jõest. Toituvad merisutid suuremate elusate kalade (tursk, lõhi jt.) verest, tungides neile aktiivselt kallale. Ohvri kehakatted purustatakse sarvhammastega, vere imemist soodustab hüübimisvastase toimega põsenäärmete sekreet. [2, 3, 5] 5 Andmed kudemisbioloogia, kudemiskoha valiku ja substraadi kohta on väga vanad.
Minu keskkonnaseisundi analüüs tuleb Puurmani valla kohta. Puurmani vald asub Jõgeva maakonna edelaosas. Territooriumi suurus on 292,7 km², kus elab 2010.aasta 01. Jaanuari seisuga 1745 elanikku. Vald piirneb lõunast Tartu maakonna Laeva vallaga, põhjast ja läänest Jõgeva maakonna Põltsamaa vallaga ja idast Jõgeva, Palamuse ja Tabivere valdadega. Ulatus põhjast lõunasse on 23 km, idast läände 14 km. Valla territooriumi läbivad Tallinn-Luhamaa (13,5 km ulatuses) ja Puurmani-Voldi-Uhmardu (18 km ulatuses) riigimaanteed. Valla keskuseks on Puurmani alevik. Valla koosseisus on 12 küla: Altnurga, Jüriküla, Kirikuvalla, Kursi, Laasme, Pikknurme, Tammiku, Tõrve, Härjanurme, Jõune, Pööra, Saduküla. Kõige kaugemal valla keskusest asuvad Härjanurme, Jõune, Pööra ja Saduküla külad, mille seos Puurmani alevikuga on olnud ainult haldussidemete kaudu. Puurmani vallal on üks Gümnaasium (Puurmani Gümnasium), üks algkool (saduküla Lasteaed-Algkoo...
..22 m sügavusel. Erinevused ilmnevad ka kudemisajas ja marja arengus. Süvikusse rändajad koevad aprillis-mais ning nende mari on vabalt vees hõljuv, rannikul kudejad koevad mais-juunis, nende mari on väiksem ja kandub kivide alla ning areneb seal. Lesta marja areng kestab sõltuvalt veetemperatuurist 5...10 päeva. Vastse areng on omapärane. Vaatamata oma lapikule kehale täiskasvanueas, näevad lesta vastsed välja nagu teistelgi kaladel ning nad ei sarnane sugugi oma vanematega. ~ 1 cm pikkuselt toimub vastse elus moone: nimelt rändab ta üks silm keha pealmisele poolele teise silma kõrvale, mille tulemusena asuvadki lesta silmad keha ülemisel küljel. Kuni moondeni hõljuvad vastsed vees ringi, peale moonet laskuvad aga merepõhja nagu täiskasvanud lestale kohane. Maimu ülemine, silmadega pool tumeneb, alumine jääb heledaks. Noored lestad toituvad surusääsklaste vastsetest ja pisivähilistest. Alates 7...8 eluaastast toiduvalik muutub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
