Vanuste varieeruvus 41,5 aastat(range). RAHVUS- Nominaaltunnus-mittearvuline tunnus, mille vastusevariante ei saa sisuliselt järjestada Eelnevalt kodeeritud mittearvuline tunnus, kus 0=eestlane, 1=muulane. Eestlasi on rohkem. SUGU/RASS Nominaaltunnus (kodeeritud) Töötajatest enim on eestlastest mehi. HARIDUS -Järjestustunnus-vastuse variandid on sisuliselt järjestatavad Töötajatel on keskmiselt kooliaastaid 13,49. Vähemalt viiel inimesel on koolitee pikkuseks olnud 8aastat. Kõige rohkem on koolis käidud 21 aatat. Enim esinev õpingute kestus on 12 aastat.50% töötajatest on käinud koolis 8-12 aastat.. TÖÖTAMISE ALGUS -Pidev tunnus- arvuliselt mõõdetav Keskmiselt on töötamist alustatud 1979 aastast. Standardviga 0,43 aastat. Kõige enam inimesi on alustanud tööd 1981 , varaseim 1963 ja hiliseim 1998. Vähemalt 3 inimest on asunud tööle aastal 1998 ja vähemalt 5 aastal 1963. Töötamise alustamise erinevus
30.01.2009 käskkirjaga nr 1.1-8.1/1 TÖÖTURUKOOLITUSE TEENUSSTANDARD TÖÖTULE Üldinfo Tööturukoolituse eesmärk on töötamiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine või täiendamine. Tööturukoolituse pikkuseks võib olla kuni 1 aasta. Koolitusele suunamise vajadus selgitatakse välja Teie ja Tööturuameti konsultandi vahelises vestluses. Teenuse osutamise aluseks on tööturuteenuste ja toetuste seadus. Tööturukoolitusel osalemise toetused Stipendium Teil on õigus saada stipendiumi, kui osalete vähemalt 40 tundi kestval tööturukoolitusel. Stipendium arvutatakse koolitaja esitatud andmete alusel iga õppetööl osaletud tunni eest.
amatöörastronoomid Alan Hale ja Thomas Bopp · Väikseim kaugus Maast 1,315 aü 22. märtsil 1997 (1 astronoomiline ühik = 150 miljonit km) · Väikseim kaugus Päikesest 0,914 aü 1. aprillil 1997 kell 03:14 UT (06:14 Eesti aja järgi) · Avastamise hetkel oli komeet Päikesest 7,16 aü ja Maast 6,20 aü kaugusel · Orbiidi periood umbes 3000 aastat · Tuuma läbimõõduks hinnatakse umbes 40 km · Maksimaalseks saavutatud heleduseks oli ligi -1 tähesuurust, saba pikkuseks 10 kraadi (maksimaalselt tumedas taevas 30 kraadi) · 6. mail läbis Hale-Bopp Maa orbiidi tasandi põhjast lõunasse liikudes; sel hetkel oli ta Päikesest 1.11 aü kaugusel Halley komeet · Tiirlemisperiood on 76 aastat. · Jõudis 9. veebruaril 1986. aastal Päikese juurde ja alustas tagasiteed kaugele kosmosesse , kust naaseb aastal 2062. · Osutus üheks tumedamaiks taevakehaks Päikesesüsteemis tema albeedo on 0,04, st. ta on mustem kui süsi
Siiski on bluusides ka sarkasmi, huumorit, lüürikat. Oluline on teksti osatähtsus. Tavaliselt on tekst napisõnaline, rahvalikult lihtne ja otsekohene. Intiimsemate laulude puhul on olnud põhjust pidada bluusi patuseks lauluks. Tekstis on tavaliseks nähtuseks esimese rea kordumine, mõnikord väikese varieerimisega. Aja jooksul on välja kujunenud bluesi vormid- tavaliselt 12 - taktiline korduv harmooniaskeem. See jaguneb kolmeks nelja takti pikkuseks lõiguks. Kaks esimest lõiku on enamasti korduva meloodia ja tekstiga. Bluusi meloodiale on omane III ja VII astme madaldamine, kusjuures saate harmoonias säilib mažoor. Bluusi üks vanemaid alaliike oli maabluus, mida algul bandžo, hiljem kitarri saatel esitasid tööks võimetud, vigased ja pimedad (peamiselt mehed, kes olid rändlaulikud). Tavaliselt esitasid omaloomingut, milles nii teksti kui viisi võidi varieerida. Nimetati ka “Talking blues”, kus laulmise asemel pigem
"Esimene lend kestis vaid 12 sekundit, lend, mis on väga tagasihoidlik võrreldes lindudega, kuid see oli siiski esimene maailma ajaloos, mille puhul inimest kandev masin tõstis ennast oma jõul õhku, seilas otse ilma kiiruse vähenemiseta, ning viimaseks maandus ilma purunemata." Wilbur ja Orville Wright maailma esimese mehitatud ning motoriseeritud lennu kohta, mille pikkuseks oli 40 meetrit. (17. detsember 1903). Wilbur ja tema noorem vend Orville parandasid ning tootsid jalgrattaid. Kiriku piiskopi poegadena, olid nad mõlemad vallalised, kes ei lõpetanud kunagi keskkooligi. Kuid nad veetsid terve lapsepõlve, tegeledes ühise huviga lendamise vastu, mis sai alguse ainult ühest mänguasjast. Peagi sai huvist kinnisidee saavutada inimese lendamine. Mida rohkem Wilbur lubes lendamise kohta, seda rohkem ta veendus inimese lendamise võimalikkusesse
Põlevkivi Elektri tootmine Mineraalvesi Joomine Lubjakivi, Ehitusmaterjal dolomiit Ravimiseks Ravimuda Keraamika, ehitus Savi Põlumaade Turvas väetamine, Kütteks Fosforiit Fosforiidijahu Liiv, kruus ehitusmaterjal 1. Miks ei paljandu Eestis aluskorra kristalsed kivimid? 2. Miks ei leidu Eesti alal settekivimeid devoni ajastust kuni kvaternaarini? 3. Tuntumad devoni liivakivipaljandid Eestis. 4. Miks on pinnakate oluline? Kuidas mõjutab pinnakate nt majandustegevust? 5. Miks on rändrahne Põhja Eestis rohkem kui Lõuna Eestis? 6. Kuidas on jääajad mõjutanud Eesti pinnakatte kujunemist? 7. Miks erinevad Pandivere ja Haanja pinnamood? Põhjenda. 8. Kus Eestis on tehispinnavorme kõige rohkem? 9. Milliste reljeefi pinnavormide piirid eristuvad maastikul selgelt? 10. Ürgorg? Kuidas erineb tavalisest orust? 11. K...
suuruse maaala. Ühe ruutkilomeetri kohta tuli 50 miljonit, kogu parve suuruseks hinnati 10 miljardit tirtsu. Sellisest parvest jäi maha ainsagi rohulibleta must maa Pikim ränne Pikima registreeritud passiivse rände (liikumine tuule abil, kus oma lennuvõime ei ole oluline) on sooritanud 1988. aastal kõrbetirtsu (Schistocerca gregaria) parv, kes liikus troopiliste tuulte ning tormidega LääneAafrika rannikult üle Atlandi ookeani LääneIndia saartele Kogu distantsi pikkuseks mõõdeti 4500 km Kõige kiirem lendaja Seni suurim usaldusväärne registreeritud lennukiirus, mõõdetuna vabalennuna looduses, kuulub tondihobulaste sugukonna (Aeshnidae) kiilile Austrophlebia costalis ning see on 98 km/h Parmudel Hybomitra hinei (Diptera: Tabanidae) on emast jälitava isase lühikese lennusööstu kiiruseks mõõdetud koguni 145 km/h Väga suureks putukate lennukiirus minna ei saa, sest õhutakistus võiks nad purustada Aitäh ja tänan kuulamast !
Karu tapab ta oma võimsa käpalöögiga. Jääkarul sünnivad pojad ,oktoobris või novembris, emakaru kaevatud koopas,kus nad püsivad kolm kuni neli kuud. Siis õpivad nad pidama jahti ja tappma. Pojad võõrduvad emast umbes kaheaastaselt. Emakaru poegadega Pingviin Pingviin on peaaegu ainus lind, kes elab Antarkita jäises kliimas. Suurimad pingviinid on keiserpingviinid, kes võivad kasvada kuni 120 cm pikkuseks. Pingviinidel on voolujooneline keha ja lühikesed tiivad pingviinid on lennuvõimetud linnud. Nad liiguvad vees palju paremini kui maal. Maal on nad veidi kohmakud, kuid ujuda suudavad nad isegi kuni 40 km/h. Kõik pingviinid, peale suurte keiserpingviinide, pesitsevad kevadel, kui emane pingviin muneb üheainsa muna ja ujub seejärel minema. Siis seab isane pingviin muna oma jalgadele ja katab selle erilise nahakurruga mis hoiab muna soojas. Niimoodi
Second level Third level Fourth level Fifth level Loomastik Pampas Pampas on omapärane loomastik. Leidub arvukalt mitmesuguseid suuremaid ja väiksemaid närilisi. Suuremad neist on pampajänes ehk maara ja viskatsa. Veekogude lähedal elab aga maakera suurim näriline veesiga ehk kapibaara, kes võib kasvada isegi kuni meetri pikkuseks. Huvitavad on ka armadillid, kelle põhitoiduks on sipelgad ja muud mullas elavad putukad. Armadillide keha on kaetud mitmes reas asetsevate tugevate luukilpidega, mis kaitseb neid vaenlaste eest. Kiskjatest leidub pampas pampakasse, pamparebaseid ja puumasid. Lindudest on esindatud faasanid ning lennuvõimetud pikajalgsed nandud. Samuti on üsna palju mitmesuguseid närilistest toituvaid röövlinde. Pilte Pampas elavatest loomadest Click to edit Master text styles
1. PROTOZOOLOOGIA- teadusharu mis tegeleb algloomade uurimisega 2. ALGOLOOGIA - teadusharu mis uurib vetikaid 3. RÄNIVETIKAD- on umbes 16 000 liiki, üherakulised või koloonilised. arvatavasti veerand fotosünteesi käigus produtseeritud orgaanilistest ainetest sünteesitakse ränivetikate poolt. räni vet. on olulised vee hapnikuga varustajad , esmane toiduobjekt paljudele fütoplanktonist toituvatele veeloomadelew. ränivetika tunnuseks on vetikarakku ümbritsev ränipantser. põhiliseks paljunemis viisiks on pooldumine. kõigepealt eemalduvad kaaned, seejärel pooldub tuum ja protoplasma. Mõlemad tütarrakud saavad ühe vana poolme ja kastvatab selle vastu uue, alati sisemise (väiksema). Kui rakk ob vähenenud sellel teel kolmandiku heidab ta ühe rakupõlvkonna pantseri ära- moodustub aksospoor, mis kasvab algsete mõõtudeni. Aksospooride tekkega kaasneb tihti ka suguline protsess. 4. PRUUNVETIKAD-umbes 1500 liiki on nii mikro- kui makroskoopolisi org...
aastaks valida uue koha, kui eelmine aasta. Suguküpseks saavad raipekotkad 5-dal eluaastal. Elukaaslast otsitakse korra ja kogu eluks, kellega siis sigitakse edaspidi korra aastas. Pesa ehitatakse samuti koos. Olenevalt nende elukohast võib paljunemise aeg erineda, kuid munemise periood jääb tavaliselt märtsi ja mai kuu kanti. Raipekotkal on tavaliselt kaks muna, munad on valged ja pruunide täppidega ja üks muna kaalub ligi 100 grammi. Haudeaeg jääb 39- 45 päeva pikkuseks. Poegadele süüa toovad mõlemad vanalinnud, saak tuuakse kas siis noka vahel või hiljem välja oksendades. Pojad lennuvõimestuvad 71-85 päevaselt. Raipekotkas on karnivoor ehk loomtoiduline. Peamiseks toiduks on küll raiped ja korjused, kuid söövad ka linnumune, putukaid, väiksemaid loomi, närlisi, sisalikke. Pesades asuvad munad on kõige suuremas ohus just raipekotkaste poolt, kuna nad oskavad kiviga mune katki teha. Suurim vaenlane inimene. Eestis on kohatud raipekotkast 3 korda
Tallinna 32. Keskkool Püssirohu vandenõu Uurimistöö Tallinn 2011 1 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................... 3 KOKKUVÕTE......................................................................................................................................... 4 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................................... 6 2 SISSEJUHATUS Püssirohu vandenõud võib pidada üheks tähtsaks ajaloosündmuseks religiooni mõistes see sündmustik ei keerle pelgalt Parlamendihoone õhkamises, vaid katoliiklaste võitluses tolerantsuse eest, küll ehk äärmus...
5. lisa mingi lõbustus, meelelahutus (kino, mängusaal, spordiklubi vms.), millist te õhtul külastate. 2. Ühenda marsruudipunktid joonega. Vali nupp Lisa joon. Pane menüüs joonele nimeks Marsruut – Vali joone värv ja jämedus. Kliki kaardile, ühendades varem märgitud punktid. Joone lõpetamiseks tee topeltklikk. Sinu marsruudi pikkus linnulennult on 21 km Joonista teine joon, kus jälgid liiklusteid, pane sellele joonele nimeks Mööda teid siis on marsruudi pikkuseks – 27 km Vajuta nuppu JAGA - kleebi siia jagamise link: http://pump.regio.ee/kaart/? bookmark=c64bc283b0833301741d8ce929345f65 Puhasta kaart. Ülesanne nr. 3. LISA Ava maaameti kaardiserver http://geoportaal.maaamet.ee/ Sealt Ava Eesti kaart Tutvu portaaliga, esmalt vali vasakult menüüst –Kaardikihtide valik ja legend Lülita välja valikud Katastritunnus ja Lähteülesanne. Sulge ristist menüü. Sisesta otsingukasti Südalinna kooli aadress – Liivalaia 23.
37,35 ja 14.11,15. Eesti rekorditeks on 13.17,2 ja 15,30,84, mille sooritasid Enn Sellik ja Ille Kukk. 10 000 m jooks - 10 000 meetri jooks on kergejõustiku jooksuala, mis kuulub pikamaajooksude hulka. Läbitakse 25 staadioniringi. Starditakse finišijoonelt. Maailmarekorditeks on Kenenisa Bekele aeg 26.17,53 ja Wang Junxia aeg 29.31,78. Eesti rekorditeks on Enn Selliku aeg 27.40,61 ja Sirje Eichelmanni aeg 32.47,86. Maraton - Maraton, pikamamaajooks. 1924. aastal määrati distantsi pikkuseks 42 195 m. Maratoni maailmarekordid kuuluvad Dennis Kipruto Kimettole, ajaga 2:02.57 ja Paula Radcliffele, ajaga 2:15.25. Eesti rekordid kuuluvad Pavel Loskutovile, ajaga 2:08.53 ja Jane Salumäele, ajaga 2:27.04. 110/100 tõkkejooks - Tõkkeid on kokku 10. 110 meetri tõkkejooks on meeste võistlusala. Rekorditeks on aeg 12,80, mille sooritas Aries Merritt ja 13,62, mille sooritas Tarmo Jallai. 100 m tõkkejooks on naiste kergejõustiku ala.
Retsenseerimisel lähtutakse allpoololevast: • teema aktuaalsus, sõnastuse selgus, töö sisu vastavus teemale; • probleemistik, uurimistöö probleemi, eesmärgi, ülesannete loogiline seotus, sõnastuse täpsus; • metoodika ja andmeanalüüs, uurimismeetodi/uurimismeetodite sobivus antud töö teostamiseks ja andmetöötluse teaduslikkus ning usaldatavus; • töö teoreetiline tase kirjandusallikate refereerimistase, kirjandusandmete esitamise adekvaatsus, kirjandusallikate teemakohasus, lõputöö järelduste teoreetiline tase; • töö uurimusliku osa analüüs uurimuse maht, uurimistulemuste esitamise süsteemsus, tulemuste analüüs, tabelite, jooniste kohasus, järelduste vastavus uurimistulemustele; • töö vormistus, liigenduse sobivus, keeleline korrektsus, viitamise õigsus, kasutatud allikaloendi täpsus, töö terviklikkus ja lõpetatus, töö tehnilise vormistuse vastavus õppeasutuses kehtivale kirjalike tööde juhendile; • töö praktiline väärtus uurimistulemuste...
Võrumaa Mõniste kool Haruldased loomad Liisi Toomiste 7.Klass Kaie Kirch Sisukord Fööniks Mehiko kõndiv kala Narval Goody tatantula Kookos krabi Hiina hiid salamander Klaas konn Valge lõvi Antilophia bokermanni Elevandi karihiir Fööniks Fööniks on mütoloogiline loom. Kes sümboliseerib elu ja surma vaheldumust.Fööniksi tunneb ära värvilise sulestiku ning kuldsete ja tulipunaste pikkade sabasulgede järgi.Gööniks elab 600-800 aastat.Ta ehitab endale kaneeli okstes pesa .Selles põleb ta tuhaks milles ilmub muna et linnule taas elu anda. Fööniksi päritolu pole kindel kuid teda kummarda bannu na juba iidsetel aegadel Egiptuses Heliopiopose linnas.Bennut samastab päikese jumala Ra-ga viideti temale isegi egiptuses surnuraamatus.Fööniksi ...
pptx) Iseloomustus Käsnad on kõge lihtsama ehitusega hulkraksed loomad, kelle keha pole eristunud kudedeks. Välimuselt ei sarnane ta loomaga, tema keha meenutab karikat või silindrit. Enamasti elavad käsnad tihedalt koos kolooniana, kus üksikuid loomi pole võimalik eristada.(LISA 1) Käsna kuju võib olla ka kerajas, varreline, põõsjas, munakujuline jne. Võivad kasvada kuni meetri pikkuseks. Käsnade keha moodustavad kaelusviburrakud, katterakud, tugirakud, toitefunktsiooniga amööbotsüüdid, sugurakud ja arheotsüüdid. Käsnadel puudub närvisüsteem. (http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kasnad_brita.htm) Elupaik Käsnad elavad tavaliselt soojades meredes, mageveekogudes on neid vähem. Üldiselt armastavad puhast vett. Kõige ilusamad isendid kasvavad seal kus on veevool kiire, sest
Hiina kultuur Triin Kalmus 10H Suurehitused Üks suurim ehitis on meile tuntud Hiina müür. Müüri kogupikkus on umbes 4000 kilomeetrit. Müür ehitati selleks, et kaitsta Hiina piire põhjas elavate metsikute suguharude eest. Teine suurehitis on Suur Hiina kanal. Kanali eesmärgiks oli ühendada Põhja-Hiina lõunapoolsete riisikasvatuspiirkondadega. Kanali pikkuseks 1794 kilomeetrit. Hiinlased rajasid ka palju kaevandusi. Näiteks maa-alune soolakaevandus ja söekaevandus. Hiina müür Hiina kanal (Hangzhoust Pekingini) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee Teine tase juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Kolmas tase ase Neljas tase Kolmas tase ...
Täiskasvanud kilpkonnad kaaluvad üle 300 kilogrammi ning on umbes 1,2 meetrit pikad. Nende eluiga arvatakse olevat 200 aastat. Nahkkilpkonn (Dermochelys coriacea) on nahkkilpkonlaste sugukonda nahkkilpkonna perekonda kuuluv kilpkonn. Nahkkilpkonn on puudukilbiliste alamseltsi ainus tänapäevane esindaja. Nähtavasti lahknes tema arengutee teistest kilpkonnadest juba triiases. Nahkkilpkonn on suurim kilpkonn. Tema luurüü võib kasvada 2 meetri pikkuseks ja mass ulatuda 600 kiloni. Pikkade lamedate eesloibade siruulatus küündib 3 meetrini. Nahkkilpkonna liha on söödav ja maitsev. Siiski on teada mõned mürgistuse juhud. Arvatavasti oli kilpkonn söönud mingeid mürgiseid loomi ja mürk oli tema ihusse imbunud. Inimesed söövad ka nahkkilpkonna mune, kui neid leiavad, aga tema pesa lahtikaevamist ei peeta praktiliseks, sest see on nii sügaval. Nahkkilpkonna kilp ja nahk on rasvaga rikkalikult läbi imbunud. Inimesed tapavadki
turvised; kilp. Kreeka armeed olid väikese arvulised. Rikkad olid ratsaväes vaesemad jalaväes. Mehaaniline ründeredel, piiramistorn, taraan. Rooma: alamkihil oli elatusallikas. Sõjavägi koosnes leegionitest. Leegion ratsavägi, kergejalavägi, raskejalavägi. 9. Kalender ja ajaarvamine Aega arvati tähtsamate ajaloosündmuste järgi. Vanadel Idamaadel hakati aega loodusvaatluste põhjal jaotama vahemikeks. Kreeklaste ajaarvamise aluseks oli kuuaasta. Aasta keskmiseks pikkuseks võeti 365,5 päe va ja iga 4a oli liigaasta. Juuliuse kalender asendati Greogoriuse kalendriga. 10. Olümpiamängud Korraldati iga 4 aasta tagant. Osa tohtisid võtta ainult vabad kreeka keelt kõnelevad mehed. Võisteldi alasti. Naised ei tohtinud osaleda ega vaadata. Va Demeteri naispreester. Jooks : staadionijooks, diaulos, dolichos, relvisjooks. Viievõitlus: kettaheide, kaugushüpe, odavise, maadlus, jooks. Esimesed 776pKr Viimased 394pKr 11. Kool ja haridus
Nokk on must, jalad lihakarva punased. Eestis on levinud kohati Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis. Mujal maailmas on ta laialt levinud Euraasia mandril. Meile saabub märtsis või aprilli algul ja lahkub veekogude külmumise eel, osa jääb ka talvituma lahtiste vooluvete äärde. Jäälind Pesa teeb jäälind urgu, mille kraabivad nokaga nii isas- kui emaslind koos. Lahtikraabitud pinnas heidetakse jalgadega eemale. Uuristatud käigu pikkuseks on 0,3...1 meeter ja selle uuristamiseks kulub aega sõltuvalt pinnasest 7...12 päeva. Uru lõpus olevasse pessa munetakse 6...7 muna. Neid hautakse kordamööda ja 21 päeva möödudes kooruvad pojad. Poegi toidab ainult emalind. Soodsatel aastatel kasvatavad vanalinnud üles 2...3 pesakonda. Olles küllalt haruldane, on jäälind looduskaitse all. Elutseb põõsaste ja puudega kaetud järskude kallastega jõgede, ojade, järvede ja kraavide
keskkonna muutuste suhtes on suurenenud. Mereliste liikide arvukus ja kasvukiirus Läänemeres vähenevad koos soolsuse vähenemisega ida ja põhja suunas. Taimestik Taimestik on Läänemeres liigivaene. Selle põhiosa moodustavad vetikad. Väheseid õistaimeliike (meri- särjesilm, sõõr-särjesilm, räni-kardhein, tähk- vesikuusk, kamm-penikeel jt) loetakse teisesteks mereasukateks. Räni-kardheina vars kasvab 13 m pikkuseks. Räni-kardhein Tähk-vesikuusk Kamm-penikeel Meri-särjesilm talvitub terve taimena, talub jäässe külmumist. Meri-särjesilm Loomastik Läänemere loomastiku moodustavad eri ajajärkudel sisserännanud organismid: · riimveelised ja merelised glatsiaalreliktid (Joldiamerre rännanud liikide järglased) · merelised boreaalsed (põhjamaised) liigid
Individuaalvõistlustel kasutatakse viit võimlemisvahendit - rõngas, pall, kurikas, hüpits ja lint. Iluvõimlemisrühmad võistlevad kahe kavaga. Ühes kavas kasutatakse 5 linti ja teine kava sooritatakse 2 palli ja 3 rõngaga. Aastatel 2009 - 2012 on individuaalvõistlustel võistlusvahenditeks hüpits, rõngas, pall ja lint. Rühmkavades on ühes kavas vahenditeks 5 hüpitsat ja teises 2 paari kurikaid ning 3 rõngast. Individuaalvõistlejatel on kava pikkuseks 1.15 kuni 1.30 min., rühmkava pikkuseks on 2.15 kuni 2.30 min. Võisteldakse muusika saatel. Kasutada võib mitmekülgset instrumentaalmuusikat ja lauluga muusikat, kuid muusikapala sees ei tohi olla sõnu, võib olla vaid ümin. 7 Võistluskostüümid on tänapäeval värvilised ja säravad. Varem ei võinud kasutada litreid ja sädelevaid kivikesi, nüüd on see kõik lubatud
10-20 cm pikkused . Ka ogaja krabina tuntud on ta nagu nimigi ütleb ogaline. Nimetus tuleb sellest ,et tema jalad meenutavad ämbliku omi. Suurepärane liha ! Lumekrabi kuulub ämblikkrabi perekonda . Tema koorik on peaaegu täiuslikult ümar . Jalad on pikad ja veidi lamedad . 13 cm pikkune ja ligi 1,25 kg kaaluv lumekrabi elab külmas ja sügavas vees (20-700 m) Dungenessi krabi elab külmas vees ja kasvab kuni 23 cm pikkuseks. Ta võib kaaluda kuni 1,8 kg ja koorik on pruuniga värvusega. Müüdakse mitmetel viisidel ning väga hinnatud. Tavaline sinikrabi on väga menukas USA's .Enamasti 15-20 cm sinikrabi elab Atlandi ookeani rannavetes . Pehme liha ning väga maitsev. NORRA HOMAAR ehk LANGUSTIIN Meresügavustes elav Norra homaar sarnaneb väikse homaari või suure krevetiga . Teda tuntakse ka norra salehomaarina või dublini lahe krevetina. Inglased ütlevad tema kohta Scampi.
Rummu pikkus lr 80 mm. Liistu pikkus peab olema 8 ... 10 mm lühem. Seega liistu 14x9 pikkuseks valime 70 mm (Tabel 5, Lisa 1). Rummu liistu arvutus: Koormus trumlist võllile kantakse kahe liistu kaudu (iga rummul üks liist). Muljumispinge Liistu lubatav muljumispinge []C = 130 MPa terasrummu ja tõukava koormuse korral. Lõikepinge Võlli vaba otsa liistu arvutus: Võlli vabaotsa pikkus lv 50 mm (võrdne kettiratta laiusega). Liistu 14x9 pikkuseks valime 40 mm (Tabel 5, Lisa 1). Muljumispinge Kuna valitud liist ei rahulda tugevustingimust, valime kaks liistu ning paigaldame neid nurgal 180° (Sele 12.). Siis Tugevustingimus on rahuldatud. Vastasel juhul peab kasutama hammasliidet. Lõikepinge 9. Trumli arvutus Trumli materjaliks on teras S235J2G3 EN 10025. Siis lubatav pinge [] 120 MPa. Trossi mõõt d =8 mm. Seinapaksus kus t trossi keerdude vahekaugus, t d = 8 mm. Valime = 7 mm ja b.
vastavalt ida- või läänepikkusteks. Pikkus L on tähistatud joonisel 2.1 tähega L ja teda mõõdetakse kaarele K′A või BK vastava nurgana. Maapinna punkti asendit määravat pikkust ja laiust nimetatakse antud punkti geograafilisteks koordinaatideks. Kui geograafilised koordinaadid on arvutatud ellipsoidile redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste järgi, siis nimetatakse neid koordinaate geodeetiliseks pikkuseks ja laiuseks. Geograafilisi koordinaate võib määrata ka astronoomiliste vaatlustega. Sel teel saadud astronoomilised pikkused ja laiused erinevad veidi geodeetilistest koordinaatidest. 1 Koostanud: Ene Ilves L B Punkti K paralleel (KB) K
Kudemistseremoonia ajal teeb isastursk ujupõie abil röhkivat häält ja müksib emast ninaga. Viljastatud marjaterad arenevad vabalt vees hõljudes ning vastsed kooruvad 2...4 nädala pärast. Esialgu kerkivad vastsed vee ülakihtidesse, kus nad planktonist toitudes hõljuvad, hiljem aga laskuvad merepõhja. Suguküpseks saavad tursad 4...5 aasta vanuselt. Looduses elab tursk tavaliselt 9...10 aastat vanaks. Tursk kasvab harilikult 40–60 cm pikkuseks ja kuni 1,5 kg raskuseks, suurimad isendid võivad olla ka üle meetri pikad. Tursk on üks tähtsamaid põhjalähedase eluviisiga püügikalu kogu maailmas. Eriti väärtuslikuks peetakse tema A- ja D-vitamiini rikast maksa, millest toodetakse kalamaksaõli. Tursa liha on rasvavaene, kuid maitsev ja sobib hästi dieettoiduks. Looduskaitse alla ei kuulu. -11- -12- 5. Lõhi
Eesti loomastik A variant 1. Iseloomusta eesti roomajatefauna olukord liikide seisundi, ohustatuse ja arvukuse seisukohast 2. Nim. Vähemalt 2 imetajat, kellel esineb latentne periood munaraku arengus ning selgita mis see on 3. Milline oli läänemere esimene soolase veega periood ja mis selle kliimaperioodi jooksul elustikus muutus. 4. Koerlased süstemaatiline kuuluvus, liigid eestis ja nende ühised bioloogilised ja ökoloogilised tunnused (sigimine, toitumine, elupaigavalik) 5. Atlantiline kliimaperiood kliimaperioodi peamised isel. Jooned ning fauna muutused sel perioodil. 6. Nim. 2 eesti elustiku uurimiseks kasutusel olnud meetodit, selgita mõlema põhimõtet ja nim. 1 olulisem teadlane. 7. Nim. 2 ornitofaunilist kompleksi ning nim linnuliike, kes sinna kuuluvad 8. Vali mõni eestisse introdutseeritud imetajaliik ning arutle liigibioloogia ja ökoloogia põhitahk...
vastujõud, mis mõjub tervele kehale. · Ujumisest ja vees viibimisest võivad leevendust ning abi saada ka astmaatikud. · Ujumine on üks kõige harmoonilisemaid spordialasid.heas füüsilises vormis kõrge eani. Ujuja riietus Naised kannavad kerget liibuvat nailonist ujumiskostüümi (trikood), mehed kannavad ujumispükse. Silmade kaitseks vees leiduvate kemikaalide eest kantakse prille. Pähe pannakse kummist või riidest ujumismüts. Bassein Basseini pikkuseks on tavaliselt 50 meetrit ja laiuseks 2,5 meetrit. Radade hulk basseinis võib olla neli kui ka kaheksa. Raja lõppemisest annab märku lipurida ,mis ripub lae all. Võistlustel asuvad finisijoonel sensorid. See aitab mõõta aega tuhandesekundiliste täpsustega. Võistlused Kõik ujujad ei tohi lahkuda stardipakkudelt ennem, kui stardikohtunik laseb stardipüstolist paugu. Teateujumises ei tohi nad lahkuda pakult enne,kui teine võistleja on puudutanud sensorit
Mais Koostas:Katti Tsirkova 11.klass Mais kui taim Mais on kultuurtaim, mis kuulub kõrreliste sugukonda ning soodsates tingimustes võib kasvada kuni 6. meetri pikkuseks. Samuti annab hektari kohta rohkem teri kui ükski teine teravili. Mais tähendab otsetõlkes "See, mis hoiab elus". Maisi kasutusalad Maisijahust tehakse leiba, lisades nisu- või maniokijahu. Noori suhkrumaisitõlvikuid kasutatakse köögiviljana, süüakse toorelt või keedetult. Maisiteradest valmistatakse tangu ja helbeid. Tuntud on maisitärklis. Eestis kasvatatakse maisi peamiselt looma- söödaks .
Pärast talvist puhkeperioodi hävib neil kest ja sellest vabaneb neli tillukest koppvetikat; Liikumine: eesmises peenemas otsas on kaks viburit. Nende kinnituskoha läheduses asetseb punane silmtäpp. Sellega tajub koppvetikas valgust ning viburite abil liigub ta veekogu paremini valgustatud osa suunas. Vesijuus Elupaik: jahedaveelistes jõgedes ja ojades; Paljunemine: paljuneb mittesuguliselt või suguliselt. Pruunvetikad (põisadru) Põisadru kasvab kuni 30cm pikkuseks. Paarilised õhupõied talluse küljes hoiavad neid vees püsti. Kinnitub kivisele merepõhjale haardkettaga. Peamiselt kasvavad pruunvetikad jahedate ja külmade merede rannikuvetes, enamasti 6- 15m sügavusel. Põisadru paljuneb suguliselt. Punavetikad (agarik) Punavetikad kasvavad peamiselt troopilistes meredes, Läänemeres on neid vähe. Meil on tuntuim agarik. Selle vetika põõsasjas tallus (kõrgusega 4-20cm) kinnitub merepõhjas kividele, paeplaatidele või limuste kodadele.
veidike suurem ta isa, Cheopsi, püramiidist. Tegelikult on see 10,20m väiksem kui Suur püramiid ja on seega 136,4 m kõrgune. Suurus Hafra püramiid jäi eelkäijale kõrguse poolest 3,1 meetri alla (algselt 143,5 m, praegu 136,4 m), kuid asudes Giza nekropoli kõrgeimas punktis, paistab Hufu omast isegi suuremana. Püramiid ise on aga maailma komplekseim ehitis. 1 629 200 kuupmeetri kiviplokkide kohta on vaba ruumi vähem kui 0,01%. Külje pikkuseks on 216m, kaldenurk on 52''20', järelikult järsem kui Cheopsi püramiid. Idaküljel on surnute tempel. Sissepääs.Sissekäik on sellel püramiidil nagu harilikult põhja suunas. Siseehitus Chephreni püramiidi siseehitus on suhteliselt lihtne: viieteistkümne meetri kõrgusel püramiidi jalamist algab käik, mis suundub allapoole kuni maapinnani ja sealt edasi peaaegu püramiidi aluse keskel oleva hauakambrini. Teine, maapinnalt algav käik, viib esialgu kümne meetri
seoses sõjaga saavutati suur ülemvõim teiste riikide majanduste üle. Ühendriigid, kellel oli enne sõda suur välisvõlg Euroopa riikides, nagu seda on tänapäeva USA-s lootusetult suurenev võlg Hiinas, pakkus pikaks veninud sõda võimaluse maksta oma võlad ja anda intressidega laene. Tema majanduse ergutajateks kujunesid suured puudujäägid Euroopa varustatuses, nii olme- kui ka sõjatehnika vallas. Enamus Euroopa suurriike olid valmistunud umbes poole aasta pikkuseks arvete klaarimiseks lahinguväljal, kuid sõda kestis ootamatult üle 4 aasta. Euroopa muutus USA-st sõltuvaks ja seda ka peale maailmasõja lõppu. Versailles rahulepinguga liiga tehtud Saksamaa turgu üritati oma vahenditega turgutada. USA välisminister lõi nn Davesi plaani, mis andis Saksamaale laenu reparatsioonide maksmiseks. USA lõi endale I maailmasõja tulemusena üpriski stabiilse ja konkurentsivõimelise turu, millesse ei oldud kitsid ka ise investeerima.
vö ö nd . Ve tika d p a kuva d va rju s e lg ro o tute le ja ka ka la d e le . Punavetikas · Punavetiktaimi on ligikaudu 4000 liiki · Olenevalt liigist ja kasvukohast varieerub punavetikate värvus roosast tumepunaseni · Meres on punavetiktaimed olulised orgaanilise aine tootjad · Punavetikate tähtsus seisneb ka vee looduslikus isepuhastumises Pruunvetikas · Mõni liik võib kasvada isegi 30-60 meetri pikkuseks · Pruunvetikate värvus varieerub oliivrohelisest tumepruunini · Nad kasvavad jahedate ja külmade merede rannikuvetes, 6-15 meetri sügavusel · Eesti vetes on kõige sagedasem põisadru Rannikutaimed Astelapaju · Põhjalahe saarte tuntuim taim · Oksad okkalised ja teravad · Valgusnõudlik · Kasvab kuival pinnasel · Hilissügisel valmivad marjad, mis sisaldavad rohkesti C-vitamiini Liiv-vareskaer · Kasvab kuni 1m kõrguseks · Õisik 30cm pikkune
4 2. PRAKTIKA SISU JA PÕHIOSA 2.1 Praktika ülesanded ·töö kassas (teisel korrusel, 5 euro poes) ·müügisaali korrashoid ·kauba väljapanek ·kauba vastuvõtt ·klienditeenindus ·hinnakontroll ·realiseerimis kuupäevade kontroll 2.2 Praktika põhiosa Esimesel päeval meile tutvustati kauplus ja sortimenti. Seletati reegleid ja hiljem panime kaupa välja. Tööpäeva kestis 08.00 16.30, lõuna pikkuseks oli 30 minutit. Meile anti kohustuslikud Rimi fliisid. Teisel päeval õpetati mulle tööd kassas. Sain väga kiiresti kõik selgeks ning järgmisel päeval töötasin juba iseseisvalt. Kassas olles meeldis mulle kõige rohkem klientidega suhtlemine, raskusi oli ainult vene keelega. Saalitöö moodustasid riiulte korrastamine, kauba väljapanek, hinnakontroll ja kuupäevade konrollimine. 5
ent kõik kolm riiki otsustasid säilitada rahaühiku nime. Transport Rootsis on võimalik reisida parvlaevaga(suurim meretransporti korraldav ettevõte Eesti ja Rootsi vahel on Tallink); lennukiga(nimetatud lennuliinil opereerivad lennundusettevõtted Estonian Air, FlyBe ja Ryanair); autoga(Rootsis oli 2009. aasta lõpu seisuga registreeritud üle 4,30 miljoni sõiduauto (1 auto 2,2 elaniku kohta), 514 576 veoautot ja 13 407 bussi); rongiga(Raudteede põhivõrgu pikkuseks hinnati 2009. aasta seisuga 11 866 km). LINNAD. Rootsi pealinn on Stockholm, kus on elanikke 765 000 (2004). .1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti)
Kolme kuu vanuselt viib ema nad urust välja veega tutvuma. Vesi kohutab alguses noorukeid. Ehmunult vaatavad nad kuidas ema sellese sukeldub. Kuid varsti libistab üks poeg end ema järel vette ja teinegi tuleb tema sabas. Algul rabelevad pojad niisama, kuid varsti oskavad nad juba korralikult "koera" ujuda. Fakte saarmast. Nimetus: Saarmas; teaduslik nimetus Lutra lutra. Kuuluvus: Kõik saarmad kuuluvad kärplaste sugukonda. Mõõtmed: Isased saarmad kasvavad kuni 1,2 meetri pikkuseks. Emased on kuni 1 meetrised. Kaal: Isased kaaluvad kuni 11,3, emased kuni 7,3 kilogrammi. Levik: Levinud suuremas osas Euroopas ja Aasias. Pärast 1960. aastat on nende arvukus pidevalt vähenenud. Elupaik: Vaiksed jõekaldad, järved ja ojad, vahel ka mererannik. Saak: Kalad, konnad, teod; vahel ka mügrid ja veelindude pojad. Pesapaik: Tavaliselt jõekaldale kaevatud urg; magamiseks kasutab lihtsamaid puhkepesi. Järglased: Tavaliselt kaks poega, harva kuni neli.
Kolme kuu vanuselt viib ema nad urust välja veega tutvuma. Vesi kohutab alguses noorukeid. Ehmunult vaatavad nad kuidas ema sellese sukeldub. Kuid varsti libistab üks poeg end ema järel vette ja teinegi tuleb tema sabas. Algul rabelevad pojad niisama, kuid varsti oskavad nad juba korralikult "koera" ujuda. Fakte saarmast. Nimetus: Saarmas; teaduslik nimetus Lutra lutra. Kuuluvus: Kõik saarmad kuuluvad kärplaste sugukonda. Mõõtmed: Isased saarmad kasvavad kuni 1,2 meetri pikkuseks. Emased on kuni 1 meetrised. Kaal: Isased kaaluvad kuni 11,3, emased kuni 7,3 kilogrammi. Levik: Levinud suuremas osas Euroopas ja Aasias. Pärast 1960. aastat on nende arvukus pidevalt vähenenud. Elupaik: Vaiksed jõekaldad, järved ja ojad, vahel ka mererannik. Saak: Kalad, konnad, teod; vahel ka mügrid ja veelindude pojad. Pesapaik: Tavaliselt jõekaldale kaevatud urg; magamiseks kasutab lihtsamaid puhkepesi. Järglased: Tavaliselt kaks poega, harva kuni neli.
Eesti roomajad Arusisalik: Arusisaliku liiginimi ladina keeles on Lacerta vivipara. Arusisaliku üldpikkus on umbes 16 cm. Rootsis ja Norras ulatub tema leviala Põhja-Jäämereni ja Eestis leidub teda kõikjal. Arusisalik on ka kõige sagedasem Eesti roomaja. Tema elupaigaks on põhiliselt sellised niiskemad alad, näiteks rabad ja sood. Ta on päevase eluviisiga. Magab talveund. Arusisalikud püüavad toitu puutüvedel. Nende söögiks on putukad, ämblikud, ussid jne. Nad paarituvad aprillis ja arusisalikud munevad. Järglased on alul 30-40 mm pikkused. Suguküpseks saavad arusisalikud 2-3 aastaselt. Nende eluiga võib ulatuda 8 aastani, kuid keskmine vanus on 4 aastat. Vaenlasteks on rästik ja nastik. Arusisalik kuulub kaitse alla. Kivisisalik: Kivisisaliku ladina keelne nimi on Lacerta agilis. Tema kere pikkus on 9 cm. Kivisisalikku leidub Inglismaast ja Prantsusmaast Baikalini. Eestis on ta kohati levinud Põhja-ning Lõuna-Eestis. Saartelt pol...
Primaatide hulka kuuluvad lemuurlased, kaputsiinahvlased, koerahvlased, gibonlased, inimahvlased ja inimlased. Katta Kattad on algelised primaadid ehk poolahvilised, kes elavad Madagaskari sisemaal lõunaosas (et.wikipedia.org). Katta nägu sarnaneb kassi omaga, keha on halli- valge kirjuline ning neil on kohev halli-mustavöödiline püstsaba. Nad on ebatavalised, sest on aktiivsed päeval ja toituvad maapinnal lehtedest ja puuviljadest. Kasvavad koos sabaga kuni 1 m pikkuseks ja elavad 20- pealistes karjades (Burnie 2003: 242). Hiidgalaago Hiidgalaago pesitseb Lõuna- ja Ida Aafrikas. Oma koheva saba ja imiku lalina sarnase häälitsusega meenutab oravat. Toitub öösiti. Kasutab oma teravat haistmismeelt putukate, puuviljade ja puust nõrguvate mahlade leidmiseks. Koos sabaga kuni 95 cm pikkune (Burnie 2003: 242). Kääbusmarmosett Kääbusmarmosett on marmosettidest ja lakkahvidest väikseim liik: koos sabaga
LK.3 Sissejuhatus LK.4 Sisu LK.5 Pildid LK.6 Kokkuvõte LK.7 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Valisin põdra, sest ta on eesti suurim loom ja ta meeldib mulle. 4 Sisu Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonnast pärit imetaja. Põder on Eesti suurim metsloom. Ta võib kasvada üle 2 meetri kõrguseks ja kuni 3 meetri pikkuseks. Emast põtra nimetatakse põdralehmaks, isast põdrapulliks. Põdrapullil on uhked sarved, mida iga sügis vaja läheb, sest ees ootavad lahingud teiste pullidega. Põdralehmal sarvi ei ole. Põdravasikad on sündides kaetud pruunika titekarvaga. Eestis on umbes 10 000 põtra. Igal aastal kütitakse nendest ära kolmandik, sellele vaatamata põtrade arv ei vähene, sest põtrade juurdekasv on samuti 30% aastas. Põder on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on
(Vesneri Aed OÜ, 2013) Terraflex-T on kiirelt ja täielikult veeslahustuv kastmisväetis, mis sobib taimede pealtväetamiseks alates istikute ettekasvatamisest kuni saagikoristuseni. (Terraflex-T, 2013). 4. Kress-salat Kress-salat on 20-60 cm kõrgune üheaastane rohttaim ristikõieliste sugukonnast. Salatkress on erakordselt kiire kasvuga. Soodsates tingimustes (niiskus) idanevad seemned 24 tunni jooksul. Talvekuudel kasvavad taimed 2-3 nädalaga, suvel 5-6 päevaga 6-10 cm pikkuseks. Maitseainena ja salatiks tarvitatakse noorelt, enne õievarte moodustumist. Lehed sisaldavad rohkesti proteiini, mineraalainetest kaltsiumi-, kaaliumi-, fosfori-, joodi- ja rauaühendeid. Salatikressil on tugevalt vürtsine, veidi pikantne sinepi- või rõikataoline maitse, mis on tingitud sinepiõli glükosiididest ja mõnuainetest. Nende hulgas leidub ka antibiootilise toimega ühendeid. Salatkress tekitab söögiisu, soodustab vereloomet, maomahla ja sapi
põhjendada miks ta ei soovi ajateenistusse minna. · Kutsealune peab teavitama Kaitseressursside Ametile talle sobiva ajateenistusse alustamiseks. Kui kutsealune ei tee seda, on Kaitseressursside Ametil õigus kutsuda noormees teenistusse Ajateenistus: · Ajateenistusel omandatakse palju uusi teadmisi ja oskusi. · Eestis on olenevalt väeliigist, erialast ja ametikohast ajateenistuse pikkuseks 8 või 11 kuud. · Ajateenistus läbitakse 18-27 aastaselt. · Ajateenijad elavad teenistuse ajal kasarmureziimil ja võivad väeosa territooriumilt lahkuda vaid loa alusel, mis võib kehtida kuni 72 tundi. · Teenistuse ajal on ajateenija riiklikul ülalpidamisel (toit, majutus ja riietus on tasuta). · Ajateenijale makstakse igakuist toetust. Ajateenistuse väeosad: Tapal- Suurtükiväepataljon, Õhutõrjepataljon, 1.jalaväebrigaadi tagalapataljon, Pioneeripataljon
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.9 2017/2018 Hüdroisolatsiooni katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Hüdroisolatsioonmaterjalide katsetamine 1. Töö eesmärk Määrata hüdroisolatsioonmaterjalide omadused 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Kasutati kolme tüüpi Bituthene hüdroisolatsioonmaterjali: 4000, 4000s ja 8000 (isekleepuv HDPE/ kummibituumen rullmembraan) 3. Kasutatud katseseadmed Joonlaud: katsematerjalide mõõtmiseks Nuga/käärid: piisava suurusega tüki lõikamiseks materjalist Mõõtekaal: katsetatava materjali massi leidmiseks Külmakast: katsekehade külmutamiseks Tõmbetugevuse katsetamise seade. 4. Katsemetoodikad 4.1. Pinnamassi leidmine Määrati katsekehade mõõtmed aritmeetilise keskmise meetodil. Selleks võeti katsekehadel mõõtmed kahest kohast ning leiti keskmine, mis saadi vastavaks mõõduks. Seejärel katsekehad kaaluti ning ...
Ühte kudemispaika kogunevad loomad kogu ümbruskonnast - ligikaudu 1 km raadiusega territooriumilt (kudemisseltsingud võivad koosneda isegi kuni 700 isendist). Koevad madalas, 11...12 cm sügavuses vees 670...4000 muna, mille läbimõõt on 2...3 mm. Kudu on 15...30 cm läbimõõduga klompides, mis võivad moodustada paari ruutmeetri suuruseid kuduvälju. · Areng Embrüonaalne areng kestab sõltuvalt veetemperatuurist 5...16 päeva. Kullesed võivad kasvada kuni 45 mm pikkuseks. Moone toimub 65...75 päeva peale kudemist ning noored konnad on maismaale väljudes 8...17 mm pikkused, septembriks-oktoobriks kasvavad nad juba 26...33 mm pikkuseks. Arengu kestus kudust noore konnani võib varieeruda 70...150 päevani. Rohukonn saab suguküpseks teisel eluaastal. Looduses on keskmine eluiga 4...5 aastat, vangistuses on see ulatunud 18 aastani. Rohukonn Rana temporaria L. . · Koht ökosüsteemis
teod ja mikroskoopilised karpvähilised. Erilist tähelepanu äratasid tolleaegsed röövloomad - ürgskorpionid (nende kivistisi on leitud ka Saaremaalt).Nad kasvasid kuni kolme meetri pikkuseks ja kujutasid tõsist ohtu kohalikele mereelanikele. Arvatakse, et nad suutsid ka teatud aja ilma veeta elada, mistõttu tuleks esimesi maismaaloomi otsida just nende hulgast. Siluri meres leidus juba ka selgroogseid.Nad meenutasid väikeseid kalu, kuid neil puudus
Sonett on luulevorm, mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest. Provanssaali keeles tähendab see laulu, itaalia keeles tähendab sõna sonare helisema. See iseloomustab väga hästi soneti olemust. Soneti riim on kõlav ja sonett ise on emotsionaalne. Sonett on luuletehniliselt väga nõudlik vorm. Sonetid said kuulsaks tänu itaalia luuletajale F. Petrarca'le. Sonett koosneb 14 värsireast, värsi pikkuseks on 11 silpi ja sonetis tervikuna on 154 silpi. Soneti esimeses reas peaks olema aimatav soneti teema, see areneb tõusvas joones kuni murdekohani - teise salmi lõpuni. Sealt edasi muutub areng veelgi kiiremaks ja lüürilisemaks. Soneti kompositsioonis on nõutav: teema esitus ja arendus (katräänides), paralleelteema või lüüriline mõtisklus (tertsettides). Poeetiline, sageli puänteeritud kokkuvõte antakse 14. värsis.
Suurematesse parvedesse kogunevad nad toidujahil ning järglaste saamiseks. Siginemine toimub troopikapiirkondade soojades vetes, seal sünnivad ka pojad. Vastsündinuid katab vaid õhuke (vanemaid paks) rasvakiht, külmades vetes ei jääks nad ellu. Vastsündinud sinivaal on ligikaudu seitsme meetri pikkune ning kaalub kuni kolm tonni. Vaalapoeg toitub emapiimast. Ta joob päevas ära üle 600 liitri piima, teda toidetakse aga seitsmekuuseks saamiseni, mil ta kasvab 15 meetri pikkuseks. Sel ajal arenevad tal välja kiusplaadid ning ta on suuteline juba iseseisvalt toitu hankima. Toitumine ja jahipidamine Antarktika lähistel viibides toituvad vaalad eranditult planktonist. Vaal suudab ära süüa isegi 425 kg planktonit. Arktilises vetes ringi ujuvad vaalad kolme liiki vähkidest. Jäises vees on rohkem hapnikku ning süsihappegaasi kui soojades vetes. Seetõttu on elu külmades vetes rikkalikum ning mitmekesisem. Planktoni esinemistihedus on siin
Arktilise tundra tüüpiline fauna: · Herbivoorid: lemming, uruhiir, karibuu · Karnivoorid: rebane, hunt, jääkaru · Linnud (migreerund): ronk, pistrik, tiir · Putukad: sääsk, kärbes, koi, rohutrirts · Kalad: lõhe, forell · Kahepaiksete ja roomajate jaoks liiga külm! Eristatakse kahte peamist vööndit tundras:arktiline ja alpiinne. Arktiline tunrda on põhjapoolkeral, alpiinne tundra mujal maailmas mägedes puude piirist kõrgemal. Alpiinses tundras on vegedatsiooni perioodi pikkuseks keskmiselt 180 päeva ning öötemperatuurid on alati alla 0 °C. Alpiinsetes tundrates on võrreldes arktilisega mullas parem veereziim ning taimede jaoks seega stabiilsemad tingimused. Taimedest on levinumad rohtsed puhmastaimed, kääbuspuud ja väikeste lehtedega põõsastikud. Aplpiinse tundra tüüpiline fauna: · Herbivoorid: koopaorav, põder, mägilambad ja kitsed. · Linnud: teder, metsis, · Putukad: liblikas, rohutirts, mardikalised · Kahepaiksete ja roomajate jaoks liiga külm
Rootsis kokku mitusada erineval tehnilisel tasemel lennuvälja. 2005. aasta seisuga oli Rootsis registreeritud 2611 tsiviilotstarbelist õhusõidukit. Rootsi suurimaks lennundusettevõtteks on SAS Transpordi iseloomustus Maanteetransport Rootsis oli 2006. aasta alguse seisuga registreeritud üle 4 miljoni sõiduauto, 461 000 veoautot ja 13 477 bussi. Transpordi iseloomustus Raudteetransport Raudteede põhivõrgu pikkuseks hinnati 2004. aasta lõpu seisuga 17 000 km. 2004 aastal jõudis raudteetranspordi kaubavedude tonnaaz ajalooliselt suurima tasemeni Turism Enim külastatakse Rootsis: Vasa Museum (Vasamuseet) Hard Rock Cafe Skansen Open-Air Museum Hallwyl Museum (Hallwylska Museet) Gamla Stan City Hall (Stadshuset) Royal Palace (Kungliga Slottet) Junibacken Goteborg Maritime Center The Nobel Museum
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
