JUGAPUU (Taxus baccata) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ÜLDINE Kasvab peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Kasvab kuni 25m pikkuseks, meil jääb põõsaks. Väärt hekitaimed. Meil takistab tema kasutamist külmaõrnus- ta talub -25 kraadi. KASVUTINGIMUSED Vajab viljakat ja niiskemat mulda. Turvast ei salli. Ei sobi kuiv ja liivane pinnas. Täispäikest kannatab, täisvarjus edeneb. Eelistab kasvada poolvarjulises kohas. Talub teiste suurte puude lähedust. LOODUSES Eesti suurim jugapuu- Click to edit Master text styles Saaremaal Tagamõisa Second level poolsaarel
Keskaegse Euroopa sünd Mõiste “keskaeg” võeti kasutusele alles 15. sajandil Itaalia humanistide poolt. Kuna nemad elasid varauusajal ja imetlesid antiikaega, siis vahepealset aega nimetasid nad pimedaks keskajaks. Nemad panid aluse ka ajaloo periodiseerimisele. Euroopa keskaja pikkuseks on umbes 1000 aastat, mis jaguneb omakorda kolmeks: 1. varakeskaeg (6.-10. saj) 2. kõrgkeskaeg (11.-13. saj) 3. hiliskeskaeg (14.-15. saj) 4. saj alguse saanud germaani ja türgi (hunnid) hõimude ulatuslik ümberasumine põhjustas Lääne –Rooma riigi langemise ja Euroopasse said tekkida tänapäeva riikide eelkäijad. Mõiste: suur rahvasterändamine. Germaani hõimud põgenesid Lääne-Rooma riigi aladele, kus tekkisid barbarite kuningriigid.
· Sügisel kudevat räime nimetatakse sügisräimeks 3 Kilu · Elab Läänemeres kõikjal · Püügikala., millest valmistatakse konserve ja vürtsikilu · On räime sarnane, kuid väiksem, kareda kõhualusega · Kilust toituvad röövkalad, hülged ja merelinnud Tursk · Tursasaak on kõikuv · Elab merepõhja lähedal · Kasvab kuni 110cm pikkuseks · Toitub kaladest, selgroogsetest Lest · Laia ja lapiku kehaga põhjakala · Läänemere lõunaosas elav lest koeb avamerel, põhjaosa lest koeb madalas vees · Sööb merikarpe ja väikesi kalu 2)Linnud Läänemeres on väga liigirohke linnustik. Linnustik jaguneb kahte suurde rühma: 1. Läbirändavad linnud ja 2. haudelinnud. Läbirändavad linnud on kevaditi teel põhja ja sügiseti lõunasse. Haudelinnud aga jäävad siia pesitsema ja poegi hauduma
11;12 Jumestaja aeg 1 päev 12;13 Sünnipäeva peoks 1 päev sättimine Kui võrkgraafikus leidub töö (i, j), siis öeldakse, et sündmus i eelneb vahetult sündmusele j ja sündmus j järgneb vahetult sündmusele i. Töö (i, j) kestust tij tõlgendatakse kaare (i, j) pikkusena. Vastavalt sellele nimetatakse võrkgraafikusse kuuluva mistahes tee läbimiseks kuluvat aega selle tee pikkuseks. Võrkgraafik 1 1 2 2 1 10 0 6 1 2 1 0 1 7 8 9 12 13 1 1 1 1 11 1 3 4
1)Vihmametsade maod on head ronijad ning nad sarnanevad liaandega. 2)Peavad jahti puudel ronides. 3) Nede toituks on puuõõntes pesitsevad linnud ning okstel tukkuvad väiksed loomad. 3)Võekpüüton on üks suuremaid madusi kes kasvavad kuni 10 meetri pikkuseks ja võib kalluda kuni 100 kg Click icon to add picture Click icon to add picture 1) Okaapi Tema keha pikkus on umbes 2,5m ja kaal 250kg. 2) Emasloom on isasloomast veidi suurem. 3) Okaapai on umbes 35cm pikk sinist värvi keel
sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Tema aluseks sai orkestriavamäng, mis jagunes kolmeks osaks: kiire - aeglane - kiire. 18. sajandi lõpuks oli sümfoonia omandanud kuju, mida me tavaliselt nimetame "klassikaliseks". Vorm oli laienenud neljale osale: esimene kiiretempoline osa, teine, lüürilise või traagilise karakteriga aeglane osa; kolmas - tantsuline osa, enamasti menuett; ja lõpuks kerge ja kiire finaal. Klassikalise sümfoonia pikkuseks oli enamasti 15 kuni 20 minutit. Seevastu Beethoveni II sümfoonia vältab juba 30 minutit ning tema III sümfoonia on ligi tunnipikkune mammutteos. Oma viimases, IX sümfoonias nägi Beethoven, et orkestrist üksi ei piisa tunnete väljendamiseks ja sümfoonia triumfeerivas lõpuosas koori laulma Schilleri oodi "Rõõmule". Et sümfoonia arenes pikkuse ja keerukuse suunas, kirjutasid hilisemad heliloojad neid aina vähem ja vähem. Kui Haydn lõi 104 ja Mozart 41 sümfooniat, siis Beethoveni
paarissambad. Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. Idafassaad vaimustas tollel ajal paljusid ja on olnud mitmele ehitisele eeskujuks. Versailles´ loss Louis XIV laskis ehitada, sest kadestas rahandusministri Fouquet uut Vaux-le- Vicomte lossi. Parimad arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtiv arhitekt Jules Hardouin- Mansart(1646-1708) Varem asus seal jahiloss, mida pikendati 580m pikkuseks Siseruumid Hoone keskuseks kuninga magamistuba Suurim ja kauneim ruum on Peegligalerii Kuninga ruumidega on seotud nn. Sõja salong, kuninganna omadega Rahu salong Lossi tähtsamad ruumid on kaunistatud värvilise marmori, valgete või kullatud stukkreleefide ning seina-jalaemaalidega. Versailles´ park Reeglipärase või arhitektuurilise pargikunsti täiuslikeim näide Põhimõtteks on, et ilu tuleb luua loodust täiendades, seda mõistuse
CD-ROM CD-ROM omadused ja kirjutamine: CD-ROM (compact disc read only memory) on optiline ketas kuhu on võimalik paigutada kuni 1G väärtuses andmeid (kõige tavalisem on siiski 650MB ketas). Info salvestamiseks kasutatakse materjali, milles on süvendid. Rada on CD-ROM-l spiraali kujuline ja spiraali pikkuseks umbes 5km ning andmete lugemine toimub optililiste vahenditega. CD- ROM-il on kolm erinevat kihti: 1. Alumine kiht on ülitugevast polükarbonaadist 2. Keskmiseks kihiks on õhuke metallkelme mille ülesandeks on laserkiirte peegeldamine 3. Kõige pealmine on lakist kaitsekiht, mis erinevalt alumisest kihtidest pole eriti vastupidav mehhaanilistele vigastustele. Süvendi sügavus on ¼ lainepikkusest. Kui laseri kiirest osa peegeldub ketta pinnalt ja
Eesti esineb kohati, peamiselt läänerannikul, ka saartel, Põhja-Eestist on teada vaid üksikuid leiukohti. Eelkõige on ta Lääne-Eesti mandri ja saarte rannikute taim. Elupaik : Kasvab klibusel ja kruusasel rannal, rannaniidul, kohtades, kus juured ulatuvad soolase mereveeni.Praegu on merikapsas meie randades kosunud, kuid veel paarkümmend aastat tagasi oli üsna tavaline, et rannakarjamaal uitavad lehmad sõid taimed lihtsalt ära. · ARENG Meikapsa lehed kasvavad 6070 cm pikkuseks ja umbes 40 cm laiaks . Merikapsa varred on tugevasti harunenud, sageli kasvab ühest juurest välja mitu vart. Mõnikord moodustab merikapsas kuni meetrikõrguseid puhmaid. Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt maa-aluste roomavate juurevõsundite abil. · OHUSTATUS JA KAITSE Merikapsas ei kuulu looduskaitse all olevate taimede hulka , seda on piisavalt palju ja see on levinud taim . · KOKKUVOTE Meikapsas on väga levinud taim
Jõesilm Jõesilm on maolaadse kehakujuga, esmapilgul angerjat meenutav kala. Rangelt võttes ei kuulugi ta kalade hulka, vaid hoopis sõõrsuude klassi, sest tõelistest kaladest on ta tükk maad madalamal arenguastmel. Suu asemel on tal sarvhammastega imilehter, nahk on soomusteta, pea külgedel on seitse paari lõpuseavasid. Selg ja küljed on metalselt läikivad tumehallid, kõht valkjaskollane. Peale selle pole silmud head ujujad, vaid liiguvad edasi maotaoliselt loogeldes. Võivad kasvada kuni poole meetri pikkuseks ja kaaluda kuni paarsada grammi. Eestis asustab jõesilm pea kõiki Soome lahega seotud jõgesid, kõige silmurikkam on Narva jõgi. Silmu puhul väärib tähelepanu tema iseäralik elukäik ja areng. Ta suundub kudema merest jõgedesse, valides selleks välja kiirevoolulised ja kivipõhjalised kohad. Kudemise ajal toimuvad aga silmuga mitmed muutused: sarvhambad nüristuvad (kudemise ajal ta niikuinii ei toitu) ning kehapikku...
Suurematesse paaridesse lähevad nad toidujahil või paljunemisel. Sigimine toimub troopikapiirkondade soojades vetes. Seal sünnivad ka pojad. Vastsündinud poegi katab õhuke rasvakiht. Külmades vetes ei jääks nad nii ellu. Äsja sündinud sinivaal on umbes 7 meetri pikkune ja ta kaalub kuni 3 tonni! Väike vaalapoeg toitub emapiimast. Ta joob ära üle 600 liitri piima päevas. Teda toidetakse, kuni ta saab seitsmekuuseks. Selle aja sees kasvab ta 15 meetri pikkuseks ning suudab ise toitu hankida. Toitumine: Antarktika lähistel viibides toituvad vaalad eranditult planktonist. Vaal suudab ära süüa 425 kilogrammi planktonit. Arktilistes vetes olles toituvad vaalad ka kolme liiki vähkidest. Külmas vees on rohkem hapnikku ning süsihappegaasi kui soojades vetes. Seega on elu külmas vees mitmekesisem. Külmas vees on planktoni esinemine võrreldes troopikamerega palju suurem. Kuni 20 korda!
kodanike komiteed.1989.aastal võeti vastu keeleseadus,millega eesti keel võeti riigikeeleks, millele järgnes iseseisvuspäeva väljakuulutamine, milleks sai 24.veebruar. Üheks olulisemaks sündmuseks eestlaste taasiseseisvumises oli ka Baltikumide rahvarinnete eestvedamisel 23.augustil korraldatud enneolematu protestiaktsioon , mis kandis nime Balti kett,see oli katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni, pikkuseks oli 600 meetrit ning selles osales ligi 2 miljonit inimest, lisaks eestlastele ka Lätli ja Leedu inimesed. Iseseisvumisele ning omariikluse taastamisele aitas kaasa ka Ülemnõukogu loomine,kuhu põgenesid ka EKP-st lahkunud isikud, Esimeheks valiti Arnold Rüütel ning uueks valitsusjuhiks sai Edgar Savisaar.Ülemnõukogu vüttis vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest ning kuulutas välja ka üleminekuperioodi. Taastati Eesti Vabariigi nimetus ning lõpetati NSV
D = 160 mm L = 280 mm Polte = 10xM12 Marv = 1500 x 2,5 = 3750 Nm T = 4535 Nm Marv < T - Siduri tugevustingimus on tagatud Vastus: Odavamaks lahenduseks sobib sidur SKA80 Kallim lahendus Nukksidur Valiti Rotex kataloogist sidur RTE-GG-90, vaheelemendiks RTE-90-YELL. Sidurit valides jälgiti seadust Marv = 3750 Nm Mnom = 4800 Nm Arvutan liistliite antud sidurile Võtame võlli läbimööduks 90 mm, saame liistu, mille w = 25 mm ja h = 14 mm. Kuna lv = 100 mm, siis saame liistu pikkuseks tabelist l1 = 90 mm. Võllile mõjuv pöördemoment M = 3750 Nm Läbimööt d1 = 90 mm Ühenduspikkus lv = 100 mm Võllide materjal on teras C45 ( = ReH = 370 MPa) Liistliide rahuldab tugevustingimused. Vastus: Kasutada saab sidurit RTE-GG-90, vaheelemendiks RTE-90-YELL, koos liistuga 25x14x90 mm Nukksiduri eelised: - Suur ülekantav moment - Elastne vaheelement tagab jäikuse, kuid samas summutab ajamis vibratsioone ja lööke
Kaitsetahe kujuneb igal inimesel juba noorukieast alates. Kui inimene usub ja tunneb et tal on vajadus kaitsta oma kodumaad ja aidata oma rahvast, siis ta ka teeb seda. Inernetist uurides tuleb välja, et eestlaste kaitsetahet suurendavad riigikaitse aluse tunnid keskkoolides ja kutsekoolides. Inimesed, kes õpivad vabatahtlikult seda ainet, nende kaitsetahe on mitu korda suurem kui inimestel, kes õpivad seda peale sunnitult. Kindlasti suurendab ka noormeeste kaitsetahet ajateenistus, mille pikkuseks on 8 või 11 kuud. Kas valikaine „Riigikaitse alused“ on piisav riigi kaitseks? Riigikaitse on õppeaine, kus saadakse ülevaade relva-ja riviõppest ja esmaabi osutamisest . Lisaks sellele käsitletakse ainetundides tänapäeva julgeoleku-ja kaitsepoliitikat ning õpetatakse kaitsejõudude ülesehitust. Kindlasti ei propageeri riigikaitseõpetus militarismi. Aine on tihedalt seotud paljude teiste ainetega nagu näiteks ajaloo, kodanikuõpetuse,
Niiluse krokodill Välimus Niiluse krokodill on Aafrika suurim krokodill. Ta võib kasvada isegi kuni kuue meetri pikkuseks ja kaalub sageli 700 kilogrammi. Tal on hirmuäratavalt teravad hambad. Selg on Niiluse krokodillil tumeroheline, väikeste mustade laikudega, kõht määrdunud kollane. Niiluse krokodill saab vee all elada, kuna silmad, ninasõõrmed ja kõrvad asuvad pea ülaosas. Nii saab loom vees olles näha, kuulda, nuusutada ning ka hingata. Toit Niiluse krokodill jahib jõe või järve äärde tulevaid loomi. Ta püüab gaselle, pühvleid, metsikuid koeri ja ka lõvisid
okstel ning teevad hooksaid hüppeid oksalt oksale. Osad iguaanlased kasutavad vaenlaste ja halva ilma eest peitu pugedes teiste loomade urge. Välimus Iguaanlaste pea on tavaliselt kaetud arvukate ebakorrapärase kujuga kilbikestega, selg aga soomustega.Neil on selja peal harjased ja kurgu peal suur lott. Osadel kõrbeliikide varvaste külgedel on sarvjate piidega harjad. Kasvada võib ta heal juhul kuni 2 meetri pikkuseks. Kõige vanemad iguaanid on peaaegu 20 aastased. Täiskasvand iguaanid on suured ja võimsad. Noored iguaanid on enamjaolt rohelised. Isased iguaanid on võimelised värvi muutma vastavalt ümbrusele. Erutuse korral, aga ka temperatuurist ja valgustusest tingituna, võib looma värvus hämmastavalt kiiresti muutuda, omandades järgemööda kõiki toone tumepruunist kuni ereroheliseni. Paljudel liikidel on eriti erksalt värvunud kurgupaun. Toitumine
ja see nimi oli minu jaoks täiesti tundmatu. Seega tahtsin saada teada sellest tõvest ning uurida, milles see täpsemalt seisneb. ASKARIDOOS EHK SOLGETÕBI 1.1 ÜLEVAADE Askaridoos- askaridaas ehk solgetõbi on nakkushaigus, mida põhjustab parasitaarne rõngasuss Ascaris lumbricoides ehk solge. Solkmed on tavalised soole ussnugilised, kes võivad kasvada kuni 30cm pikkuseks. Nakatumine toimub pinnases leiduvate solkmemunade alla neelamisel. Seejärel alustavad solkmed organismis oma elutsüklit, põhjustades peamiselt seedeelundkonna vaevusi. 1.2 TEKKEPÕHJUSED JA MEHHANISMID Täiskasvanud solge elab peensooles. Emased on väga viljakad, munedes kuni 240 000 muna ööpäevas. Munad satuvad väljaheitega pinnasesse, kus nad küpsevad edasi ning on
Selleks tuleb kala enne söömist hästi läbi keeta, praadida või küpsetada. Öeldakse, et kala tuleks kuumutada 55 kraadi juures vähemalt 5 minutit või hoida 24 tundi -18 kraadi juures. Ka kala tugev soolamine pikaks ajaks tapab ussimune. Difüllobotrioos on küll hea prognoosiga ja üsna kergelt kulgev haigus, kuid parem oleks siiski seda ennetada, sest ei ole just meeldiv möelda, et organismis elab sinuga koos uss, kes võib kasvada kuni 20 meetri pikkuseks ja elada kuni 25 aastat ja seejuures tarvitada vitamiinivarusid (B12), mille puudus tänapäeval inimestel tihtipeale ilma laiussitagi tekib.
See maal mis asetseb Niguliste kirikus on tehtud sama kunstniku poolt maali "Surmatants" järgi, mis asus Lübecki Maria kirikus ning mis hävis Teises maailmasõjas liitlaste pommitamise tagajärjel. Maal on loodud õlimaalina. Maali praegune asukoht on Niguliste kirikus. Lisaks erakordselt kõrgele kunstilisele tasemele teeb teose unikaalseks fakt, et tegemist on kogu maailmas ainukese säilinud lõuendile maalitud keskaegse surmatantsuga. Maal on 7,5 meetri pikkune, algselt oli selle pikkuseks 30 meetrit, kuid suur osa maalist on hävinenud. Maal hävines osaliselt 9. märtsil 1944 märtsipommitamise, mil kirik sai tõsiselt kannatada. Kiire reageerimise tulemusena aga suudeti päästa esimene osa maalist. Algselt oli maalil kujutatud kõiki keskaja seisususte esindajaid, kokku oli umbes 48-50 inim- ja surmafiguuri. Praeguseni on säilinud 13 figuuri. Maalil on kujutatud vaheldumisi suursuguseid isikuid ning luukeresid
Euraasia mandril. Eestisse tuleb aprilli algul ja lahkub veekogude jäätumisega. Jäälind kuulub II kategooria kaitsealuste liikide hulka (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb). Jäälinde on kokku 84 eri liiki. Jäälind elutseb põõsaste ja puudega kaetud järskude kallastega jõgede, ojade, järvede ja kraavide läheduses. Pesa teeb jäälind kaldaliiva uuristatud käiku. Selle kraabivad mõlemad vanemad nokaga. Uuristatud käigu pikkuseks on kuni 1 meeter. Sama pesa kasutavad nad aastaid. Uru lõpus olevasse pessa munetakse kuni 7 muna. 21 päeva möödudes kooruvad pojad. Poegi toidab emalind. Soodsatel aastatel kasvatavad üles kuni 3 pesakonda. Jäälind on küllalti haruldane ja seetõttu ka looduskaitse all. Jäälind sööb peamiselt väikseid kalu kuid ka putukaid ning usse. Koht kust jäälind toitu hangib võib olla kuni 1 km kaugusel pesast. Toitu varitsedes istub liikumatult veeäärsetel okstel, risul või kividel
k=k-k-1 (k=1,2,3,...,n). Suvaline nurk k seega k-1
Rohkem hoolivus kui armastus. Mõtlematu armastus - lihtsalt armastus, vb ise ei tea isegi põhjust, milleks inimest armastad. Küps armastus - Suhe mehe ja naise vahel on ideaalne, ningi üksteist mõistetakse ja armastatakse täielikult. Mõeldakse ühisele perele. Ülesanne 2: Otsi, mida on veel armastuse kohta öeldud (internet, raamatud jne) ja kirjuta arutlus teemal "Mis on armastus?". Arutlus peab olema korralikult vormistatud, kas käsikirjas või trükitud, pikkuseks ~ 1 A4. Oluline on oma arvamuse olemasolu ja oskus seda põhjendada ning tsitaatidega siduda! ARMASTUS Mina arvan et armastus on kahe inimese vahel väga suur vajadus üksteise järele ja tugev kiindumus. seda ei saa mitte kuidagi sundida ja see lihtsalt tekib. teatud asjade tõttu võib see tekkida väga kergelt. on öeldud, et mõnel inimesel läheb armumiseks aastaid, kuid mõningate olukordade juures võib see juhtuda hetkega.Näiteks
Kängurud Kängurud kängurupoeg võib ema kukrus veeta kuni 11 kuud kängurud ei jookse, vaid hüppavad känguru jalgadel on teravad küünised känguru võib ainult ühe tagajala löögiga inimese või koera kõhu lõhki rebida kängurud söövad rohtu ja teisi taimi nad ei ole väljasuremise ohus Kängurud känguruid on üle 50 liigi, suurim neist on hiidkänguru, kes võib kasvada kuni kolme meetri pikkuseks kängurud on põhiliselt aktiivsed öösiti kängurud on kohastunud elama kuivades kohtades kängurude kari koosneb sajast või enamast isendist Koaalad Koaalad elavad Ida-Ausraalia eukalüptisaludes näeb välja nagu väike karuke jäsemed on kohastunud puudel ronimiseks lühikesed kõverad jalad koaala on ööloom väike koaalapoeg kaalub sündides umbes 5 grammi, ta on 2 cm pikkune, pime ja paljas eluea pikkus 15-20 aastat
Armastab päikesevalgust Hispaanias, USAs, Brasiilias, Argentiinas Seemneõli kasutamine: küpsetusõlina, margariini ja maalrivärvide valmistamine, malaariaravi Vartest ja lehtedest loomasööt Õlipalm Pärineb Keenia vihmametsa aladelt Vajab kuumust Vihmamets, ekvatoriaalkliima Vajab kasvuks palju sademeid(vajab kasvades üle 10mm päevas vett) Suurtootjad Malaisia, Nigeeria, Kolumbia, Brasiilia Õlipalmid kasvavad kuni 20m kõrguseks, nende lehed 35m pikkuseks. Palmi vili kasvab 56 kuud ning iga vili koosneb ainsast seemnest, mida ümbritseb õline lihakas väliskest. Küpsena kaalub 1 vili kuni 50kg Raps Ainus õlikultuur, mida saab kasvatada jahedas parasvöötmes Õli ja söödataim Tuntakse 3. sajandist Saksamaa, Hiina, Kanada, India Keskmised liivsavi ja saviliivmullad, mille pH on üle 5,5 (kõik peale turvasmulla sobivad) Ei talu põuda ega liigniiskust Vajab külviks väga hästi ettevalmistatud mulda Õlipuu
polütsüstiliste munasarjade sündroomist, teiste anovulatsiooni põhjustena tulevad arvesse ajutasandil aset leidvad hormonaalsed regulatsioonihäired, prolaktiini ülemäärane produktsioon (hüperprolaktineemia), vanusest tingitud munasarjade talitlushäired ja enneaegne munasarjade puudulikkus. Ovulatsioonihäired Regulaarse menstruatsioonitsükli korral võib üsna kindlalt öelda, et ovulatsioonihäireid ei esine. Menstruaaltsükli pikkuseks loetakse aega ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Kui see aeg on 22-35 päeva, ja ei kõigu rohkem kui paar päeva, ei ole viljatus ilmselt ovulatsioonihäiretega seotud. Rasvumine Hüpotalaamiline anovulatsioon on tihti seotud naise kehakaalu häiretega anoreksia või äärmusliku rasvumisega. Liigne kõhnumine, kui kehamassiindeks (KMI) on <20 (165 cm pikkune naine kaalub <55 kg), võib endaga kaasa tuua naissuguhormoonide toodangu languse.
Kui ei oleks neid arenguid olnud, poleks ka Eesti praegu sel staadiumil nagu ta hetkel on. Viimasteks aspektideks 16. sajandi esimese poolel Liivimaa ajaloos on kirikuelus reformatsioon, välispoliitikas suhted venelastega ning sisepoliitikas ordumeister Wolter von Plettenbergi tegevus. Saksamaalt imporditud reformatsioon jõudis Liivimaale üsna kiiresti -- esimesed luterlikud jutlustajad hakkasid tegutsema juba 1520. aastate algul, kogu protsess aga kujunes mitme aastakümne pikkuseks. Sajandi teiseks pooleks oli küll muudetud kirikukorraldus, sisulised muutused usulistes tõekspidamistes olid aga kohati väga visad levima. Minu arvates oli just keskaeg üks olulisemaid pöördepunkt eestlaste ajaloos, kuna lihtrahvast arened stabiilne ja uudsem elanikkond. Ka sõjaliselt olid eestlased püüdlikumad ja arendasid oma relvad edaspidisele etappile. Muutusid ka traditsioonid ning kultuur sai uue hoobi.
Harilik kärnkonn Ladinakeelne sõna bufo tähendab kärnkonna. Harilikku kärnkonna leidub enamasti kogu Euroopas. Erandiks on siinkohal Iirimaa, Island ja mõned Vahemere saared. KEHAEHITUS, VÄLIMUS Täiskasvanud kärnkonnad võivad kasvada kuni 18 cm pikkuseks ning nende värvus võib olla roheline ja tumepruun. Kärnkonnad on nime saanud omapärase kärna meenutava naha järgi. Emased on tavaliselt isastest tüsedamad. Nende pea on lai, neil on kaks ninasõõret nagu inimestel ja neil pole hambaid. Kärnkonna pea läheb kereks üle ilma nähtava kaelata. Kärnkonnadel puudub saba ning nahk on neil kuiv ja kaetud väikeste tüükalaadsete muhkudega. Kõhualune on neil konnadel halli-mustatäpiline määrdunud valget tooni. Looduses
v(t ) = -r sin (t + 0 )i + r cos(t + 0 )k (4) Nagu näha, muutub kiirusvektor ajas. Kui arvutame selle vektori pikkuse, saame v = r , mis ei muutu ajas ja klapib eespooltooduga. Samamoodi arvutame kiirendusvektori suvalisel ajahetkel ja saame a(t ) = -r 2 cos(t + 0 )i - r 2 sin (t + 0 )k (5) Ka kiirendusvektor muutub ajas. v2 Vektori pikkuseks saame a = 2 r ehk a = , mis näitab, et kiirenduse suurus on r konstantne. Kiirenduse suuna saame valemite (3) ja (5) võrdlusest. Valem (3) esitab kohavektori, mille suund on keskpunktist eemale. Valemi (5) mõlemad komponendid on võrreldes valemiga (3) vastasmärgilised. Järelikult on kiirendusvektor suunatud ringjoone keskpunkti poole. Nii kiirendusvektori suund kui suurus vihjavad asjaolule, et tegu on
lubatud ka põlvelöögid ning löömine allapoole vööd, siis Ameerika kikkpoksis on keelatud nii põlve- kui ka küünarnukilöögid ja löögid allapoole vööd. Suurimad organisatsioonid: WAKO e World Association of Kickboxing Organization WKA e World Kickboxing Association IKF e International Kickboxing Association K-1. Eestis Eesti Kick- boxingu Liit Matšid Jaapani kikkpoksi matšide pikkuseks on viis kolmeminutilist raundi. Ameerika kikkpoksi reeglite järgi kestavad matšid 3-12 raundi, raundi pikkusteks on 2-3 minutit. Matšid lõppevad nokaudiga, tehnilise nokaudiga või kohtunike otsusega. Riietus lühikesed püksid; kubemekaitse; poksikindad; hambakaitse; säärekaitsmed; kikkpoksisaapad. Amatööride puhul on kasutusel ka peakaitse. +
valemeid,mida sisestasime läbi klaviatuuri ja ekraani ning panime spindli pöörete sageduseks 1000p/min,vabastasime teljed, võtsime maha automaatjuhtimise. Alustasime treimist otspindade töötlemisega.Kõigepealt võtsime maha ühelt poolt 1mm,et olla kindel,et valmistame õigepikkuses võlli. Pärast otspinna töötlemist oli tooriku pikkus 141mm. Peale seda alustasime koorivtöötlemisega . Treisime esimese astme,mille pikkuseks oli 14mm ja läbimõõduks 22mm. Teise astme treisime pikkusega 25mm ja läbimõõduga 19mm.Kolmanda astme treisime pikkusega 14mm ja läbimõõduga 16mm. Kui koorivtöötlemine oli tehtud, alustasime siluvtöötlemisega. Seadsime spindlipööreteks 1400 p/min. Peale siluvtöötlemist alustasime faaside valmistamisega. Esimese astme faas oli 1,5*450 ning teine ja kolmas faas 1,0*45o. Mõõtsime tulemused üle peale igat töötlemist, et olla veendunud kas
valged või r00sakat t00ni. Toiduks paljudele kalaliikidele. Tema suurus 0n 2,5 cm. Söödav südakarp. Söödav südakarp 0n kiirelis-ribilise v0rmi. Ta 0n kuni 3 cm pikkune. Oluliseks toiduks meriskitele ja lestadele. Kalad Tursk. Tursk ehk kabeljo0 on tursklaste sugukonda kuuluv kalaliik. Eesti vetes elutseb Läänemerele omane tursa alamliik läänemere tursk , kes kasvab harilikult 4060 cm pikkuseks ja kuni 1,5 kg raskuseks, suurimad isendid võivad olla ka üle meetri pikad. Lest. Lest ehk jõelest on lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala. Teda iseloomustab lai ja lapik kehakuju. Lest on põhjaeluviisiga merekala, kes eelistab elupaigana madalat merd ning jõesuudmete läheduses olevaid tugevasti magestunud kohtasid. Linnustik. Läänemere linnustik. Läänemere linnustik jaguneb kahte suurde rühma: läbirändavad ja haudelinnud. Naerukajaka
Jääkarud söövad - nagu ka nende sugulased - taimetoitu, näiteks marju, seeni, samblikke, rohtu, oblikaid jms. Sinivaal Sinivaal (Balaenoptera musculus) on vaguvaallaste sugukonda sinivaala perekonda kuuluv vaal, suurim kiusvaalaline ja suurim kunagi Maal elanud imetaja.Mõnede väidete kohaselt on sinivaal suurim kunagi maakeral elanud loom. Sinivaal on kuni 33 meetrit pikk ja kaalub kuni 150 tonni. Isasloom on emasest tavaliselt väiksem. Suurim isend mõõdeti 1909, pikkuseks saadi 33,6 meetrit.Tema ladinakeelne nimi musculus tähendab 'lihaseline', kuid juhtumisi ka 'hiireke'.Sinivaala selg on tumehall sinaka varjundiga, küljed ja kõht helesinised. Heledad laigud vaala kehal on nahaparasiitide kahjustused.Sinivaal elab kõikides maailmamere avaosades, välja arvatud rannikumeres ja troopilistes vetes.Sinivaal toitub antarktilistes vetes hiilgevähilistest (krillist), arktilistes vetes väiksematest koorikloomadest. Ta sööb ka aerjalalisi ja muud zooplanktonit
8-10cm. Mütoloogia Karusid on kujutatud mitmetel koopamaalingutel varasest paleoliitikumist alates. Soome- ugri rahvastel oli karu püha loom. Karu oli tabusõna, eesti keeles kutsuti karu näiteks mesikäpaks või metsaotiks. Paljudel Siberi rahvastel on karukultus. Karu tapmise puhul peetakse karupeiesid. Biruang ehk päikesekaru Biruang ehk päikesekaru on kõige väiksem karuliik. Nad kasvavad 1-1,4 m pikkuseks, kaaluvad 27-65 kg ning kannavad mustjaspruuni madalat karvkatet. Nende üheks iseloomulikuks tunnuseks on pinna peal asetsev valge V-kujuline joonis. Nad elavad valgusküllastes Lõuna- ja Kagu-Aasia metsades Kirde-Indiast ja Lõuna- Hiinast üle kogu piirkonna kuni Indo-Hiina, Sumatra ja Kalimantanini välja. Pärismaalased peavad seda karuliiki eriti ohtlikuks, kuna päikesekarudel on võimsad küünised ning nad on kiired, osavad ja ronivad oivaliselt. Päeviti magavad nad kõiksugu
On üheaastased taimed Pruunvetika vöönd Soome rannikute suurim vetikas Kasvab kuni poole meetri kõrguseks Moodustab madalas vees 0,5-3m sügavusel suuri kooslusi Punavetika vöönd Ulatuvad kõige sügavamale Kohastunud vähese valgusega Punavetikate vahel on rohkesti rannakarpe Levinuimad vees Põhjataimedest on levinuim põisadru. Ta kuulub pruunvetikate klassi. On Eesti suurim vetikas, võib kasvada kuni 75cm pikkuseks. Põisadru kasvab peamiselt rannikualadel. Vetikas on nime saanud põite järgi, mis aitavad tal vees püsti seista. Veekogu põhja ja veeobjektidele kinnitub ta kinnitusketta abil. Põisadrut kasutatakse peamiselt väetisena. Levinuimad rannikul Õistaimedest on Eesti rannikualale tuntuimad meriheina perekonna liigid. Ka merikapsas ja merihumur. Merikapsas: Kasvab veepiiri lähedal, nii et juured ulatuvad merevette 1m kõrgune põõsakujuline taim
Neid võib kohata Barentsi meres, Kaug-Ida Peeter Suure lahe ning Musta mere edelarannikul. Kõik merikilpkonnade liigid on pika elueaga. Liigist olenevalt võivad nad elada 80-150 aastaseks. Merikilpkonnade suurus varieerub vastavalt liigile. Kui tuua võrduseks emasloom ja isasloom, siis erilist suuruse vahet ei täheldata, küll aga eri liigid varieeruvad eri pikkusele ja kaalule. Näiteks (Dermochelys coriacea) on suurim merikilpkonnaline, ta võib kasvada 1.2 -1.9m pikkuseks ja kaaluda 200 500 kg. Väikseimad isendid on aga (Lepidochelys kempii) ja (Lepidochelys olivacea), kes kasvavad 55 - 75 cm pikkuseks ja võivad kaaluda kuni 50kg. Käesolev referaat on Eesti Maaülikooli "Mereteaduse" kursuse raames valminud töö, mis tutvustab 250 liigi seast ühte spetsiifilist rühma, kelleks on Merikilpkonnad(superfamily Chelonioidea). Referaat võtab põgusalt ja konkreetselt kokku merikilpkonnade liigi kui terviku
0e 3 1 5 12 2 17 6 2 7 8 0 . 1 3 4 5 6 7 8 1 1 1 1 4. tee 0 2 4 5 63 päeva c o Ajalehekioski m avamisega seotud töid koordineeriva võrkgraafiku kriitilise tee pikkuseks on 64 päeva, st / mille jooksul on võimalik kõik tööd ajalehekioski avamiseks ära teha. Joonisel 1 see on lühim aeg, w toodud võrkgraafikul on 3 mittekriitilist teed, neist vastavalt teisel teel on 64-52=12 päeva ajareservi, kolmandal teela64-51=13 ja neljandal 64-63=1 päev ajareservi. t c h ? v = y 3 O
Sellel ajal tulid rahvuslikud värvid võistluses kohustuslikuks: Itaalia sai punase, britid said rohelise, prantslased sinise, valge ja punane šveitslastele ning sakslastele valge. [4] Sel aastal võidetud võistlused [5]: Targo Florio, I Kaiserpreis, Grand Prix de l'Automobile Club de France. Targo Florio oli Grand Prix võidusõit, mis toimus 22. aprillil 1907. aastal Madonies. Sõideti kolm ringi ja ühe ringi pikkuseks oli 92,47 miili ning kogupikkuseks 277,42 miili. Selle võitis Felice Nazzaro ajaga 8 tundi ja 36,4 sekundit ja keskmiseks kiiruseks 33,61 miili tunnis. Teine oli Vincenzo Lancia 11 minutit hilisema ajaga ning samuti Fiatiga. [5] 6 I Kaiserpreis toimus Taunuses 13-14. juunil 1907. aastal. Sõideti kahe grupiga 2 ringi, mis tegi
pooligihaljasteks liikideks. Mõiste "pooligihaljas" tähendab, et kuigi taim talvitub koos lehtedega, vahetuvad lehed ikkagi, kuid seda üheaegselt uute lehtede kasvatamisega. A. Igihaljaid rododendroniliike · Rhododendron catawbiense -Katawba rododendron Katawba rododendron on enim levinud igihaljas rododendroniliik. Taim saavutab meie tingimustes kõrguseks ca 1,5 meetrit ning sama suur on ka põõsa läbimõõt. Nahkja, igihalja lehe pikkuseks on 7 ... 12 cm. Kellukjad, kuni 5 cm läbimõõduga lillakaspunased õied paiknevad tipmistes suurtes (läbimõõduga kuni 15 cm) kobarates, mis kaugelt meenutab hiiglasuurt pojengiõit. Õitsemine toimub juuni algul ning küllalt pikka aega. · Rhododendron brachycarpum -Lühiviljaline rododendron Sarnane eelmise liigiga, kuid lehed on alt pruunikasviltjad ning noorte võrsete tipud on valgeviltjad. Liik kasvab soodsates tingimustes kuni 10 meetrit kõrgeks (meil kuni 2 meetrit).
toimumatta. 3. Mis on võnkesagedus + valem Võnkesagedus on ühes sekundis sooritatud täisvõngete arv 4. Mis on võnkeperiood + valem Ühe täisvõnke kestvust nimetatakse võnke perioodiks. 5. Iseloomusta resonantsi Võnke amplituudi järsku kasvamist perioodilise välismõju sageduse kokkulangemine süsteemi vabavõnkumise sagedusega nimetakse resonantsiks. Nähtuse tekkimise tingimuseks on sageduste võrtsus, 6. Mis on laine pikkus? Laine pikkuseks nimetakse pikki levimis sihti mõõdetud vähimat vahe kaugust kahe samas taktis võnkuva punkti vahel. Laine pikkuse tähis -lambda 7. Iseloomusta elektromagnet lainet Elektromagnetlaine on ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus. Elektromagnetlaine on ristlaine, mis tähendab, et väljavektorid on risti laine levimise suunaga. 8. Iseloomusta interferentsi Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe (või mitme) ühesuguse
kartulimardikaid. ELUTSÜKKEL. Peamine põhjus miks kartulimardikas vaatamata kõikidele temast vabanemise katsetele kogu maailmas üldlevinud on, peitub tema erakordses viljakuses. Emane mardikas muneb kartulitaime lehe alaküljele kuni 2500 muna, mis omavahel 20-80 kaupa kokku kleepunud, et olla päikese ja vihma eest kaitstud. Munad arenevad mitu päeva, vastsed hakkavad kohe pärast koorumist lehtedest toituma. Kahe- kolme nädala jooksul saavutab vastne pikkuseks ligikaudu viisteist millimeetrit, kaevub mulla sisse ja nukkub. Kümne kuni viieteistkümne päeva möödudes tuleb täiskasvanud mardikas mullast välja, kes elab üle talve ning on kuni sügiseni suuteline tootma kuni mitutuhat järglast, kellest igaüks hakkab samuti ise kiiresti paljunema. Talveks kaevub kartulimardikas sügavale mulla sisse, kus elab üle isegi subaraktilise pakase. Kevadel rünnakud kartulipõldudel jätkuvad. Emase keskmise viljakuse (700
Olümpiamängude kava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis. Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega , seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos mille pikkuseks oli 384,54 meetrit. Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Mängudeks valmistumine 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud.
subtroopikas. Viinapuude perekonda kuulub umbes 70 liiki,tähtsamaid on-Harilik viinapuu, Amuuri viinapuu, Ameeriks viinapuu ehk põhjapoolne viinapuu ja Harilik metsviinapuu,mida tutvustan teile lähemalt. Harilik viinapuu on iidne kultuurtaim,mille looduslik kodumaa pole täpselt teada, kuigi peetakse tõenäoliseks tema pärinemist Vahemere idaosast ja Ees-Aasiast. Olemas on nii kolme kuni viiehõlmaliste lehtedega Iiaan, mille väänduv tüvi võib kasvada 10-20 m pikkuseks. Harilik viinapuu on valguse-ja soojatundlik taim, kuid sügavale ulatuva juurestiku tõttu põuakindlam kui teised viinapuud. Amuuri viinapuu on looduses levinud Kaug-Idas, Kirde-Hiinas ja Põhja-Koreas, kus kasvab kuni 10m pikkuse või pikamagi Iiaanina.Lehed on väga muutliku välimusega, jagumatud kuni sügavalt 3-5 hõlmaliselt .Külmakindel, talub kuni -40*C temperatuuri, mullastiku suhtes vähenõudlik, seepärast kasvatatakse Eestis ilutaimena, väga dekoratiivne
Maailmaimed Hiina müür Suur Hiina müür on Hiina kaitserajatis, mida on ehitatud alates 3.sajandist eKr kuni 17.sajandi alguseni.Müüri pikkuseks loetakse 6352 km ja praegu ulatub müür mererannikult Pekingist idas kuni Gobi kõrbeni Gansu provintsis keset Hiinat. Müür on 9 meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai ning varustatud müüripealse tee,vahitornide,väravate ja kantsidega, millest juba vahitorne on kokku loetud umbes 20 000 hiina ajaloolased väidavad, et kunagi võis see arv olla 60 000. Hiinas eksisteerinud väikeriigid hakkasid enda kaitseks kaitsemüüre ehitama juba 9.-8.sajandil eKr.
§ Pärast ärkamist (aprillis) lähevad vee-kogudesse kudema § Iga emasloom koeb kuni 12 800 muna § Kudu koosneb kahest nöörist, kus munad paiknevad kahes reas § Kudunöörid paiknevad veekogu põhjas või veetaimedele kinnitunult Areng § 5...6 päeva pärast kooruvad 6...7mm pikkused vastsed § Kulleste areng on kiire ja kestab veetempera-tuurist sõltuvalt 45...60 päeva § Moondunud noored konnad on u.1,6 cm pikkused, kasvades sügiseks 2...2,6 cm pikkuseks § Suguküpsuse saavutavad 3...4 aastaselt Levik § Kesk-Euroopast Altaini ja Obi jõeni § Põhja-Aafrikast Põhja-Euroopani § Eestis on levila põhjapiiril, asustades Peipsi -Pihkva järve kaldapiirkondi või sinna suubuvate jõgede vesikondi Ohustatus ja kaitse § On Eestis haruldane § Kuulub kaitsealuste liikide I kategooriasse § Saastav inimtegevus hävitab kudemispaiku, mis tõttu on nad ohustatud §
Tallinna Toomkirik Toomkirik paikneb Toompea (endise Suure Linnuse) keskosas paikneval väljakul. Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale arvatavasti juba 1219. aastal, mil taanlased Tallinna vallutasid. Kivikiriku rajasid siia dominikaani mungad, kes asusid Toompeal aastail 1229-33. Nende rajatud kivikirik oli arvatavasti ühelööviline ning valmis 1240ndatel aastatel. 14. sajandi alguses kirik rekonstrueeriti. Selle käigus rajati kõigepealt uus kooriruum, mis koosnes nelinurksest koorikvadraadist, mõõtmetega 10x10.5 m, ning koorilõpmikust mõõtmetega 10x2.5 m. Tänini on sellest säilinud koorikvadraat, mis on kaetud tellistest kaheksaosalise domikaalvõlviga. Umbes samal ajal ehitati koorikvadraadi põhjaküljele ka käärkamber, mis on samuti ümberehitatuna osaliselt säilinud. Umbes 1320. aasta paiku rajati aga uus koorilõpmik, mil ta sai praeguseni säilinud viietahulise polügonaalse kuju. Koorilõpmik kaeti ...
Sonetid said kuulsaks tänu itaalia luuletaja Fransesco Petrarca´le (1304-1374). Paljude sajandite jooksul on poeedid just armastusluulet sonetivormis kirjutanud. Sonett on luuletehniliselt väga nõudlik vorm. 6. Klassikalise itaalia soneti peamised reeglid on järgmised: ... kõlavus ja puhtad riimid. ... 14 värssi, mis jagunevad stroofideks 4, 4, 3 ja 3. Olemas on ka nn. Inglise sonett stroofiskeemiga 4, 4, 4, 2. ... värsi pikkuseks on 11 silpi ja sonetis tervikuna 154 silpi. ... tavalised riimiskeemid on abba abba cdc ded abab cdcd efef gg ... teemaarendus tõusva pingega kuni 8. reani , siis toimub meeleoluline pööre ja sonett kulmineerub viimas(t)es värsis/värssides. ... teemaks on kõige sagedamini armastus, aga ka sõprus ja loodus. Ülesanne Analüüsi M. Underi sonetti ,,Sirelite aegu" klassikalise itaalia soneti nõudeid arvestades
Oletatakse, et võrdub 1'ga, kuna kasutusalad siduritel on nt. kraanad ja kaevanduste ventilaatorid. Nukksiduri pilt ja joonis Arvutatakse liistliide antud sidurile: ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] Võtame võlli läbimööduks 90 mm, kuna tabelist saame liistu, mille w = 25 mm ja h = 14 mm. Kuna lv = 100 mm, siis saame liistu pikkuseks tabelist l 1 = 90 mm. Võllile mõjuv pöördemoment M = 1200 Nm Läbimööt d1 = 90 mm Ühenduspikkus lv = 100 mm Võllide materjal on teras C45 ( = ReH = 370 MPa) = 21929824 Pa 22 MPa > [] = 370 MPa Liistliide rahuldab tugevustingimused. Odavama siduri valik Muhvsidur Jäigaks siduriks valitakse ondrives.com lehelt muhvsidur SKA45 n N7 = 45 T (Nm) = 1230 Nm D = 100 mm L = 190 mm Poldid: 8xM10 MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT
Ilves Ilves ehk harilik ilves on kaslaste sugukonna ilvese või kassi perekonda kuuluv loomaliik. Ilves kaalub kuni 30 kg ning võib kasvada kuni 110 cm pikkuseks. Päkad on laiad ja karvased, võimaldades kõndida kohevas lumes. Igale käpa ruutsentimeetrile rõhub isegi suuremõõdulise isase puhul ainult 40 grammi. Talvel on käpaalune karvkate väga tihe. Ilvesel on 18 küünist: kummalgi tagakäpal 4 ja esikäpal 5 küünega varustatud varvast. Küüned on ilvesel enamasti sisse tõmmatud. Ilvestele on ülihea kuulmine. Selle tagavad neile kõrvatutid, mis on keskmiselt 2 cm, talvel kuni 4 cm pikad. Kõrvatutid on musta värvi ja silmatorkavad
erineva voolepiiriga? Antud andmed: Võllile mõjuv pöördemoment M=950 Nm, Võlli läbimõõt d1=60 mm Võlli ja rummu ühenduspikkus (rummu laius) lv =50 mm. Liistu, võlli ja rummu materjal C55E (Y = 450 MPa, U = 850 MPa). Lubatav muljumispinge []C = 150 MPa. Kuna võlli läbimõõt on d=40 mm, siis w = 19 mm N9 , h = 11 mm , t1 = 7 mm, +0.2 t2 =4,4 mm +0.2 Liistu 18x11 pikkus: ll-(5...8)=50-(5...8)=45..42 mm. Valin eelisarvude reast pikkuseks l= 45 mm -0.3 Liistliite ja hammasliite joonis 2.Lahenduskäik Liistliide Muljumispinge: 2M 2 * 950 c = = 293,5MPa > [ ] c 150 MPa d (h - t1 ) * (l1 - b) 0,06(0,0011 - 0,007) * (0,045 - 0,018) Kuna antud liist ei rahulda tugevustingimust, Valime kaks liistu ning paigaldame need nurgal 180. Siis, 2M 2 * 950
=0,075 ½ TD1 H/4 =0,150 h=0,81 H/8 =0,325 2 =0,162 H=1,299 Sele 7.1 Keerme profiil koos tolerantsitsoonidega 7.5 Kokkuvõte Meeterkeerme koonilisus keerme profiili nurga (meeterkeermel on α= 60°) 60° on C=1:0,8660254 [7.10, lk 8]. Antud keerme sisekeerme tolerants on 5H ehk keermesliite pikkuseks on N, normaalne pikkus [7.2, lk. 83]. Meeterkeermel on 3 läbimõõtu: välisläbimõõt – tooriku valikuks, keskläbimõõt – keermeprofiili projekteerimiseks ja siseläbimõõt – tugevusarvutusteks. Need läbimõõdud arvutatakse lähtudes keermesammust. Materjal on kõrge süsinukusisaldusega kroomteras. 7.6 Järeldused Meeterkeerme märkimisel kasutatakse tähist M ja lisatakse sellele välisläbimõõt (nimimõõt) millimeetrites, näiteks M24. Keerme samm on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
