2 Vasikad on varsti pärast lõpuks kasvavad nad 50...55 sündi võimelised emale mm pikkuseks. Suguküpseks järgnema. Imetamine kestab saavad arusisalikud 2...3. sügiseni. Suguküpseks eluaastal, kui loom on 75... saavad 1,5...3 aastaselt. 80 mm pikkune. Eluiga keskmiselt 10 aastat, maksimaalselt 25 aastat. Keskmine eluiga 10 aastat, maksimaalselt 25. 4 aastat, maksimaalselt 8 aastat. Koht ökosüsteemis Vaenlasteks hundid ja karud, Vaenlaseks on rästik, nastik. vasikatele ka ilves. Kahjustab noori männi-, kuuse- ja
tegelikult aja-ruumi ühtsest tervikust,aegruumist:ruum ja aeg sõltuvad vastastikku teineteisest, kumbagi ei saa eraldi esile tuua. Mõlemaid tuleb võtta kui matemaatilise reaalsuskäsitluse kooskõlalisi liikumisaspekte. Maailm ei ole kolmedimesiooniline - see koosneb kolmest ruumidimensioonist ning neljandast, ajadimensioonist. Nii erirelatiivsusteoorias kui ka üldrelatiivsusteoorias moodustavad aeg ja ruum terviku, mida nimetatakse aegruumiks. Näituseks saja meetri pikkune kosmoselaev, mis liigub kiirusega 99,99 protsenti valguse kiirusest, tundub kõrvaltvaataja jaoks kõigest ühe meetri pikkusena. Kosmoselaeva sees viibijaile on ta aga endiselt saja meetri pikkune. Veelgi veidram tundub ilmselt see, et ka aeg käib seda aeglasemalt, mida kiiremini me liigume. Kaksikute paradoksi all tuntakse lugu kaksikutest, kellest üks käis pea valguse kiirusel liikudes kosmosereisil, teine aga mitte. Taas kokku saades on kosmoses käinud kaksik noorem
Referaat kalad Haug Haugi ladina keelne nimetus on Esox lucius, kuulub hauglaste sugukonda ja on lõheline. Keskmiselt on 30 80 cm pikkune, kaalub kuni 20 kg (tavaliselt 0,3 2,5 kg). Haugi keha on läbilõikes ümara kujuga, pea on pikk ja pardinokataoliselt lapergune. Värvuselt on ta mustjasroheline kuni rohekashall, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. Levinud on haug kogu Põhja-Euroopas. Eestis elab sisevetes: pea kõigis järvedes ja aeglase vooluga jõgedes, merevetes kogu ranniku ulatuses ja merega vahetult seotud jõgedes ning ka riimivees. Elutseb veetaimetihnikus on erakliku eluviisiga ning
Nudipaeluss (Taenia saginata) on kuni 10 m pikkune, kuni 14 mm laiune hall peensoole nugiline. Nudipaelussi päisel on 4 iminanappa. Põhjustab seedehäireid, kõhuvalu, iiveldust, peapööritust. Parasiitse eluviisi tõttu on nudipaelussil ainult kolm elundkonda närvisüsteem, erituselundid ja sigimiselundid. Nudipaeluss toitub inimese seeditud toidust, selle pärast tal ka puudub seedeelundkond. Nudipaeluss on liitsuguline loom. Tema kehas on 800-1000 lüli ja igaühes neist on sigimiselundid. Tagumistes kehalülides valmivad munad. Kui muna on valminud, st "küps", murdub see ussi keha küljest lahti. Lülide sees olevad munad väljuvad inimese soolest väljaheidetega. Et munad edasi areneks, peavad nad sattuma veise soolde. Kui nudipaelussi munad satuvad karjamaale, võivad veised need koos rohuga sisse minna. Veise sooles väljub munast vastne, kes tungib läbi soole seina veresoonde. Veri kannab vastse looma lihastesse, kus see areneb põiekujul...
talvel Ümmargune Valliharjalt läbimõõt 105 110 m Keskmine sügavus valliharjalt kuni põhjani 16 m Järvesetteid kuni 5,8 m Toitub põhjaveest ja sademetest, veetase aastati väga erinev Mõnel aastal on veetase väga kõrge Üks kõrgematest veetasemetest oli kraatris 2007. aasta jaanuari esimeses pooles põhjus: talv oli erakordselt soe ja sademeterohke Valli kõrgus on ebaühtlane Kraatrit ümbritseb võimas kivimüür see on 470 m pikkune ja 2,5 m laiune Müüri rajamise eesmärk ei ole teada (võib-olla kultuslik) Müüri lähedal valvab kraatrit nn "Kaali kurat" Uurimine algas 19. saj.alguses 1937. a. leiti väikekraatritest 30 rauatükki Kildude analüüs näitas,et kosmiline keha oli raudmeteoriit Kaal: 400 1000 tonni Langemissuund:kirre Langemiskiirus: 10 20 km/s Mass: 20 80 t Langemine: 5 10 km kõrgusel meteoriit lagunes, sadas maapinnale tükkidena
Arheoloogilistel andmetel küttisid Eesti vanimad asukad muude loomade kõrval ka hülgeid. Tõsi küll, põdra-, kopra- ja karuluudega võrreldes on hülgeluud Kunda kultuuris üsna haruldased. Suurem tõus hülgeküttimises toimus pronksiajal. Hülgepüügiriistad - hülgeõng Hülgeõngega sai hülgeid püüda veebruaris ja märtsis, kui hülgepojad olid veel nii abitud, et neid oli kerge kätte saada. Poeg leitud, raiuti lagedale kohale jäässe auk. Õnge külge seoti 20- 30 sülla pikkune jõhvidest nöör, õnge üksik konks torgati hülgepoja selga ja lasti ta jää alla. HÜLGERAUD EHK AHING Hülgeraud ehk -ahing on oma põhimõttelt vanim hülgepüügivahend. Rauaga püük toimus talvel jäält. Selleks otsiti üles auk, kust hüljes jääle käis, ja selle ümbruses 3-5 väiksemat nn. "vileauku", mida ta hingemiseks kasutas. Viimased aeti jääpuru täis ning asuti suurema juurde varitsema. Kui hüljes pinnale ilmus löödi raud talle tugevasti pähe.
kuid viljad ei valmi Suurimad tootjad, algne kodumaa Kookospalmide suurimad tootjad on Indoneesia, Filipiinid, India, Brasiilia ja Sri Lanka. Algseks kodumaaks peetakse Polüneesia saari, mis asuvad Vaikse ookeani keskosas. Suurused, arvud Kookospalm on kuni 30 m kõrgune puu, millel on võimsad sulgjad lehed. Tüve läbimõõt võib isegi olla 60 cm. Ladvas kasvab kuni 40 lehte (umbes kolme aasta vanused lehed langevad maha). Leht on 5 meetri pikkune, ligikaudu 2 meetri laiune ja kaalub 10-15 kg, kookospähkel kaalub kuni 8 kg. Seega on palmi vilus päris ohtlik magada. Kasutamine Kookospähkel on kookospalmi kõige väärtuslikum osa- vilja õõnsuses on vedelik, mida kutsutakse kookospiimaks, kääritanud kookospiima kasutatakse veinide, likööride ja kookosäädika valmistamiseks. Maas suurte pundardena kasvavad narmasjuured, mis koosnevad peenikestest
Oosi pikkus võib olla mõnikümmend kilomeetrit, harja laius aga vahel ainult mõni meeter. Tavaliselt ei ole oosid kogu pikkuses ühesuguse kõrguse ja nõlvakaldega. Rohkem jäi settematerjali maha seal, kus veevool oli aeglasem, vähem seal, kus jäälõhe oli kitsam ja vee voolukiirus suurem. Viimastes kohtades on oos madalam või puudub hoopis. Palju pikki ja kõrgeid oose on Põhja-Eestis, eriti Pandivere kõrgustikul. Eesti pikim on 42 km pikkune Siimusti-Piibe oosistu. Lõuna-Eestis on pilt keerukam, sest seal on oosid lühikesed ja nad vahelduvadmõhnadega, kohati ka moreenküngastega. Pikioosid on jää liikumise (taandumise) suunalised, liustikuserva ees kujunenud põikoosid sellele aga risti. 2011/2012
· Varjavad oma suurte lehtedega päikesevalgust - tänu sellele saavad seal kasvada ka teised taimed. · Lehtede varjus lesivad ka kõrbeloomad(kaamlid) · Lehtedest punutakse kübaraid, onnide katuseid,korve ja jalamatte · Palmipidust valmistatakse mööblit ning lauanõusid DATLID · Datlipalmi viljad on datlid väga magusad, isegi lääged(~70% suhkurt) · Kõrbeelanike põhitoiduks · Nende pikkus on 37 cm ja läbimõõt 23 cm · Iga datli sees on umbes 2 cm pikkune kivi · Datlid küpsevad neljas järgus: KIMRI(toores) -> KHLAL(täissuuruses, krõmpsuv) -> RUTAB (küps ja pehme) -> TAMAR (küps ja päikese käes kuivanud) · Et viljad oleksid müügikõlbulikud, tuleb datlikobaraid harvendada · Enne küpsemist katta või siduda nende ümber kott, et viljad oleks kaitstud ilma ning kahjurite(lindude) eest · Datlimahlast tehakse karastusjooki · Ekspordiriigid Iraak, Egiptus, Saudi-Araabia, Iraan, Alzeeria
Jänes tuli kohe tema juurde lähemale ja hakkas minema, kui ta kuulis häält. Ta vaatas mis see on ja tuli välja, et suur veok, mille sees istus Toomas. Sealt tuli kohe hunnikute viisi porgandeid välja ja jänes läks kohe tema juurde. Aga Georg tegi porgandikoogi mis oli kolmekihiline ja jänes läks jälle tema juurde. Siis Toomas mõtles ja mõtles, tal tuli idee ja ta kutsus telefoniga helikopteri kohale. Porgand, mille helikopter tõi, oli kuusepuu pikkune ja jänes oli nii õnnelik. Georg oli väga pahane ja viskas porgandi temale, aga Toomas püüdis porgandi kinni ja viskas selle talle suhu. Georg oli väga vihane ja hakkas sõda. Nad kaklesid ja tulistasid porgandirelvadest. Jänes oli rahulikult seal ja sõi seda suurt porgandid kui röövlind tuli ja viis ta minema. Filmi saad vaadata : http://www.symbaloo.com/mix/animatsioonid Carrot Crazy Rasmus Lind
Kolme tüüpi murrangud Sõltuvalt pingete suunast maapõues võivad kivimiplokid piki maavärina murrangut libiseda külgsuunas, üles või alla. murrang ulatus http://www.iris.edu/gifs/animations/faults.htm Murrangud 1980. aasta oktoobris toimus El Asnamis Alzeerias 7.3 magnituudine maavärin, milles hukkus enam kui 5000 inimest. Kilomeetrite pikkune murrangulõhe, mis on tekkinud maakooreplokkide tugeva kokkusurumise tagajärjel. Fotolt on näha, et üks maakooreplokk on teise suhtes 3 m võrra kerkinud. Murrangud 1992. aastal California (USA) maavärinal tekkis ligi 70 km pikkune murrang. Maakoore osad nihkusid üksteisest eemale mõnes kohas 5,5 m ja vertikaalselt 1,8 m. San Andrease murranguvöönd Põhja-Ameerikas Loode–kagu suunaline 400 km pikkune San Andrease murrang sai oma nime 1895
Surmatants Maal surmatants on umbes 30 meetri pikkune , millest 7,5 meetsri on säilinud Tallinna Niguliste kirikus. Kunstnik on sakslane Bernt Notke. Tema tuntuim maal oli ,,Surmatants" mis oli saksamaal Lübecki Maria kirikus, mis on praeguseks hävinenud. Selle maali eeskujul tegi ta Niguliste kiriusse sarnase maali. Maali väärtus hinnatakse koguni nii suureks, et kui eesti riik peaks minema pankrotti siis maali müümine lahendaks mured. Mina arvan , et kunstnik mõtles maalile valmistades et kõik inimesed on surma ees võrdsed. Maalis sain mina nii aru, et olgugi kes sa elus oled, ei ole tähtis kas paavst, aadlik , kuningas või tavaline inimene, surres läbime me kõik sama teekonna. See pilt on minu jaoks kui tee lõpp enne surma. Et kui sa oled läinud mööda mehest kes seisab seal pukis oled sa surnud, sealt läheb edasi tee juba kas põrgu või taevasse. Selle jutustaja puki kõrval istub luukere kes on juba surnud ning mängib muusikat lahku...
Olenemata raskest aastate pikkusest näljahädast ja kohutavatest küüditamistest, oleme meie eestlased, jõudnud läbi tugevate tuulte ja raskete tormide, läbi rüüstavate sõdade ja küüditamiste, hoolimata mitmeid sajandeid kestnud võõra maa võimu okupatsioonist Eestis, suutnud hoida seda, mis tollel raskel ajal ühel nurka surutud rahval tegelikult südames oli sinimustvalget trikoloori. Selles lipus peitub aastakümnete ja sadade pikkune töö ja vaev, naer ja nutt. Seal peitub miski seletamatu jõud ja tundmatu emotsioon, mida igakord vaadates sa tead, sa pole üksi. Oma vähese rahvaarvu poolest, oleme me üks tohutult kokkuhoidev ning rõõmus rahvas, kes laulab oma mured naeruks ja naerab halva heaks, sest meie, meie olemegi need üks ja ainus eesti rahvas, rahvas , kelle hinges mõlgub vaid üks - vabadus. Ma olen uhke selle üle kus ma elan kuna Eesti, see ongi minu riik, minu maa - maa mida ma igavesti hoian ja armastan!
kondenseeruma, siis eraldub veel lisasoojust ja protsess läheb laviinina käima Kui pikk on välk? Välgu nähtav osa võib väga erineva pikkusega olla Kõige lühemad on piksenooled mäestike kohal seal on välgu pikkus umbes 100m Madalikel võivad piksenooled olla kuni 6 km pikkused Pikimad,mida on nähtud, olid taevas 32 km pikkused Piksenooled on väga kitsad Kui kiire on välk? Liiguvad erineva kiirusega Aeglane välk läbib1s/200km 2km pikkune välk vajab vaid sajandiku 1s-st, et täispikkust saavutada Vahel saavutavad välgud koguni kiiruse 140 000 km/s(mis on peaegu pool valguse kiirusest) Välgu tugevus? Välgu voolutugevus ja võimsus on imposantsed, kuid inimese poolt järele tehtavad. Voolutugevus jääb tavaliselt 100 kA piiridesse ja saavutab väga harva 200 kA Miks mere kohal nii harva välku lööb? Sellepärast,et ilmastikutingimused on seal väga stabiilsed.
Räim Kirjeldus Keskmine räim on umbes 15 cm pikkune,kuid esineb ka hiidlasi,kelle pikkus ulatub kuni 30 cm-ni. Neid nimetatakse hiidräimedeks. Hiidräimed kuiunevad välja nendest räimedest,kellel õnnestub noorpõlves hakata neelama teiste kalade vastseid ja maime. See tingibki kiire kasvu võrreldes teiste räimedega, kes jäävad elu lõpuni truuks selgrooksetest toitumisel. Paljunemine Kui kudemis aeg kätte jõuab,siis suunduvad räimeparved rannikualadele. Koelmud painevad 4..
omandas Louis XIV ajal tooniandva asendi. Arhitektuur Kõige barokilikumad kalduvused ilmnevad Versailles' lossi ehitamisel. Seal töötasid Louis XIV tellimisel kõige paremad arhitektid, skulptorid ja maalijad. Versailles' lossi põhiplaan sai hiljem eeskujuks kogu Euroopa palee ehitusstiilile. Sisekaunistused on toretsevad ja suurejoonelised. Parimad täiesti säilinud ruumid on 72 meetri pikkune PEEGLIGALERII, RAHUSALONG ja SÕJASALONG. Tihedas ühenduses lossiga on prantsuse stiilis park , mis aiakujunduse abil suurendab hoone mõjukust. Ilmekateks näideteks prantsuse barokist 17. sajandil on paljud ehitised nt. Louvre'i idafassad; Invaliidide kuppelkirik Pariisis. Barokkmuusika Prantsusmaal Prantsuse barokkmuusika pärineb enamasti hilisbaroki perioodist, 18. sajandi algusest. 1570. aastast tegutses Pariisis Poeesia ja Muusika Akadeemia, kes panid aluse õukonnaballetile. 1650
RÄSTIK Rästikute peamine toit: suhteliselt väike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat värvi 1. hiired piki selga kulgeb tume siksakiline triip 2. rabakonnad vahel võib esineda punakaspruune ja mustjaid isendeid 3. rohukonnad lemmikelupaigad: rohused segametsad, metsaservad, raiesmikud, sood, järvede ja jõgede kaldapiirkonnad rästikuid leidub Eestis igal pool väga paiksed loomad, elavad terve elu ühes kohas
Leidub üksikuid künkaid, kaljusid ja luiteid. Keskmine kõrgus on 31 m. Künkad Ejer Bavnehøj (170,35 m) Møllehøj (maa kõrgeim looduslik punkt, kõrgus merepinnast 170,86 m) Yding Skovhøj (170,77 m) Himmelbjerget (147 m) Veestik Umbes 65 000 maapealset vooluveekogu. Pikim jõgi on Gudenå (umbes 158 km). Kõige sügavam järv on Furesø (36 m). Kõige suurema pindalaga onArresø (39,5 km²). Kõige tuntum on Limfjorden, 180 km pikkune väin, mis ühendab Põhjamerd. kliima Valdav heitlik, niiske ja sombune parasvöötme mereline kliima. Taani asub Põhjamere ääres ning tema kliimat mõjutab Golfi hoovuse lähedus. Suvel on kõige soojem Lõuna-Jüütimaal, Lollandil ja Falsteril. Elustik Metsades on metskits ja punahirv. Põhjamere vetes viiger, randal, hallhüljes. Taani kuulub segametsa piirkonda. Kogu Taani on kultuurmaastik. Loodusvarad nafta
TÕ11 Rühmatöö Tatjana Dudkina Maria Kasirova Vivika Silberg Marika Parts Galina Datsjo Jämesool on seedekanali lõpposa Jaguneb kolmeks osaks umbsool käärsool pärasool Jämesoole anatoomia Umbsool (caecum või cecum) jämesoole algusosa paikneb paremal alakõhus 7 cm pikkune umbsoole alguses paikneb ussripik Käärsool ehk Koolon (colon) umbsoole järgnev jämesoole osa jaguneb neljaks: ülenev käärsool, ristikäärsool , alanev käärsool sigmakäärsool Käärsoole ehitus Käärsoole sein koosneb kolmest kestast limaskest lihaskest serooskest Pärasool (rectum) on seedekanali lõpposa enne pärakut paikneb pärasoole venoospõimik sisemise pärakusulgur tahtele mitte alluv välimine pärakusulgur tahtele alluv
Kreeta Asukoht Kirjeldus · Kreeta pakub igaühele midagi: päikseline kliima, liivarannad, põnevad antiikmälestised, vaheldusrikas loodus palmisaludest orgude ja turismist puutumatute mägiküladeni, kus on säilinud kohalikud traditsioonid. Looduselamused · Kreetal ootavad teid unustamatud looduselamused ja kordumatud retked: näiteks 16 km pikkune jalgsimatk läbi saare lääneosas asuva Euroopa pikima ja väidetavalt ka kauneima Samaria kanjoni või Vai ranna kaunid palmisalud saare idatipus. Kreeka köök · Kreeka köögi hõrgutised, veinid ja kaasakiskuv muusika loovad eelduse õnnestunud puhkuseks. Kreeta on tuntud kohalike elanike sõbralikkuse poolest. Snorgeldamine · Kreeta lääneosa põhjarannikut iseloomustavad pikad liivarannad,
PÕDER Ellu-Marie Blond 8B Klass Tallinna 32.Keskool põder Alces alces Ladinakeelne nimetus Hirvlaste sugukond Suurim Sarvik ja metsauhkus Kehaehitus Pikad jäsemed Laiad sõrad Pikk ülamokk 40 cm habe lõua all TÄISKASVANUD PÕDER 600 kg = 10 mehe kaaluga 3 m pikkune Põdrapull Uhked sarved Emane põder Põdralehm Sarved puuduvad põdravasikas Kannab 8 kuud Ilmale tuleb aprilli lõpul, üks harva kaks põdravaskat Kaalub 615 kg Iga päevaga juurde 2 kg toitumine Toitub taimedest : Suvel 3040 kg Talvel 1420 kg Männi ja kuusekoorest vajalike aineid Metsa kahjustused Loomadele söögiks sool PÕDER EESTI METSADES 10 000 põtra
kuuluvus Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus 10...25 (38) Eluvorm cm. 3 Mõlemasugulised kaheli õiekattega lühiraolised õied. Nii tupp kui kroon liitlehised. Tupp on torujas kuni kellukjas, rohekaskollane, teravate tipmetega, 1,2...1,6 cm pikkune. Kroon erekollane, kellukjas, 1,8...2,2 cm pikkune, umbes tupe pikkuse putkeosaga, neeluosas 5 oranzika täpiga. Krooni servis on lõhestunud äraspidisüdajateks, laia Õis sisselõikega hõlmadeks. Õied asuvad 5...16-kaupa õisikuvarba tipus, veidi ühekülgses sarikõisikus longus raagudel. Õisiku alusel on väikesed rohekaskollased kandelehed, mis on ebavõrdse pikkusega,
Tagapurih. Eespurih. Silmah. Lõikeh. Lõikeh. Silmah. Eespurih. Tagapurih. Keel. Funktsioonid: mälumine, neelamine, kõnelemine ja imemine. Suuõõne näärmed. Mukoos - limanäärmed: nõristavad lima mis muudab toidu libedaks. Seroosnäärmed eritavad valgurikast sekreeti. Seganäärmed e. seromukoos näärmed eritavad lima ja valgurikast sekreeti. Kurk. Järgneb suuõõnele, kurgu kaudu avaneb suuõõs neelu. Neel. Neel on lehtrikujuline, 12-13 cm pikkune. Neel ühendab suuõõnt söögitoruga ja ninaõõnt kõriga. Neel on koht kus õhu ja toidu teed ristuvad. Kui toit läbib kurgu, siis suletakse neelu ühendus hingamisteedega. Söögitoru. Ligi 25 cm pikkune ja 1,5 cm läbimõõduga. Algab 6-7 kaelalüli kõrguselt ja 11. rinnalüli kõrguselt suubub makku. Magu. Magu on laienenud seedetrakti osa mille suurus ja kuju muutub. Mao maht on 1,5-4 liitrit. Pikkus 20-25 cm ja laius on 12-14 cm. Magu
Seedeelundkonnas toit seeditakse. Seedeelundkond on läbi inimese keha kulgev kanal,mis algab suuõõnega ja lõpeb pärakuga. Inimese seedeelundkonna moodustavad suuõõs (hammaste ja keelega), neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool ja pärak. Suu seedimine algab suus, kui toit peenestatakse hammastega. Suus segatakse toit hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega.Niisutatud toidupala on lihtsam neelata.Suust liigub toit neelu. Neel on lehtrikujuline 12-13cm. pikkune lihaseline elund.Toidu neelamine on viimane tahtele allutatud tegevus. Neelust liigub toit söögitorusse. Toidu liikumist hõlbustab ohtralt erituv lima. Söögitoru on 25-30cm. pikkusega elund,mis juhib toidu makku. Magu meenutab lihaselise seintega kotti,mille mahuks on 1,5-3,5 liitrit. See on seedekulgla kõige mahukam osa.Magu asetseb ülakõhus vasakul pool.Mao sisepinna limaskesta katab üherakuliste näärmete kiht.Need näärmed eritavad toidu seedimiseks vajalikku soolhapet
Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200, läänest itta 4100 km. Läänes ja lõunas piirneb Austraalia India ookeaniga, idas ja põhjas Vaikse ookeani meredega- Tasmani, Koralli-, Timori ja Arafura merega. Rannajoon on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht. Tasmaania saart eraldab mandrist 224 km laiune Bassi väin. Kirderannikut ääristab 2300 km pikkune Suur Vallrahu. Austraalia pealinn on Canberra mis asub 15257 km kaugusel Tallinnast. 2 2 Pinnamood Austraalia pinnamoes on valdavad tasandikud. Orograafiliselt jaguneb Austraalia kolmeks suureks alaks. Lääneosa hõlmab 400-500 m kõrgune Lääneplatoo, mis piirneb põhjast Kimberley platooga, idas Macdonnelli ja Musgrave'i, läänes Hamersley ning edelas Darlingi mäestikuga
Tema ladinakeelne nimi on musculus tähendab lihaseline, kuid juhtumisi ka hiirekest. Vaala paks nahaalune rasvakiht väldib soojuskadu ja muudab keha voolujooneliseks. Sinivaala selg on tumehall sinaka varjundiga, küljed ja kõht helesinised. Heledad laigud vaala kehal on naha parasiitide kahjustused. Vaala saba lõpeb rõhtsa sabauimega, mida ta ujudes ülesalla liigutab. Isane sinivaal võib olla kuni 25 m, emane kuni 30 m pikkune. Kaal võib olla 80 000130 000 kg. HINGAMINE Et kõik vaalalised hingavad kopsudega, peavad nad aegajalt veepinnale tõusma, et õhku hingata. Vastsündinud vaal peab mõne minuti jooksul pärast sündimist õppima tõusma pinnale hingama, vastasel korral ta upub. Hingamiseks ujub poeg veepinnale emalooma kõrvale. Vaala poeg tõmbab kopsud õhku täis, peab hinge kinni ja sukeldub emalooma all. TOITUMINE See hiiglane toitub tohutust hulgast pisivähilistest
· Põjasettes Sigimine · Toimub hulgisigimine · Isane sureb pärast sigimist · Emane lendab veekogu poole munema · Muneb korraga 5003000 muna · Muneb kividele, lehtedele või veepinnale · Munad võivad arenema hakata kohe või väga külmades elupaikades aasta pärast Vastne · Vastsetel on kolm sarnast tunnust kolm niitjat jätket tagakeha tipus välislõpused tagakeha külgedel või seljal üksik küünis iga jala lõpus · 1cm pikkune · Kestuvad 10-50 korda · Mõndadel on vaheperemehed · Eelmvalmikuks muundumine algab soole tühjenemisega · Pinnale jõudes pole aega raisata, kuna paljud kalad toituvad nendest · Vastsekest rebeneb eelvalmik väljub ja lendab ära nii kiiresti kui võimalik · Väheste liikide vastsed ronivad kaldale ja arenevad kividel · Suguküpseks saavad mõne minuti või paari päevaga Toitumine ja kaitse · Eelvalmikud ja valmikud ei söö
organismi piirkond oleks mikroskoobis hästi nähtav Elektronmikroskoom- Valguskiirt asendab seal elekrovool Rakkude mitmekesisus Prokarüoodid ehk eeltuumsed puudu piiritletud tuum, esineb vähem organelle nt. Bakterid Eukarüoodid ehk päristuumsed tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed rganismid nt looma, taime, senne, protistirakud Kõige väiksem rakk üherakuline organism on mükoplasma(bakter) Kõige suuremad rakud on lindude munarakud(munarebud) Ka vöötlihasrakud on kuni 30 cm pikkune, kuid väga väiksese läbimööduga, et palju silmaga me seda ei näe
kuivapoolsed mullad. Kannatab põuda, varju. Suurimat saaki annab 3-4 aastal. Turbamuldadel on saak ebakindel, sest harilikku keraheina kahjustavad isegi mineraalmuldadel hilised kevadised öökülmad. Kerahein kasvab kevadel kiiresti, seetõttu sobib varajaseks karjatamiseks. Liigikirjeldus Rahvapärased nimed: koeraroht, luhtroht, kastehein, aasrebased Süstemaatiline Kuuluvus: Kuulub sugukonda kõrrelised, perekonda kerahein. Vili: Ovaalne, kuni 3 mm pikkune helepruun teris. Terise ühel küljel on ribi, teisel vagu. Leht: Taimel on kuni 60 cm pikkused ja 8 -10 mm laiused lamedad või renjad lehed. Varre suunas tõmmatuna tunduvad need karedad. Vars: Varred on püstised või alusel tõusvad, ümbritsetud lapikute lehetuppedega. Paljunemine: Paljuneb seemnetega. Levik ja ohtrus: Looduslikult kasvab laialdaselt nii Euroopas kui Aasias. Kasvukoht: Levinud päris-, loo- ja lamminiitudel, ka puisniitudel.
TUHKUR Tuhkrut tunneb ära kõige paremini tema näo järgi. Talle on iseloomulik hele nägu tumeda maskiga. Ülejäänud keha on tuhkrul tumepruun. Kohati paistab alt kollane aluskarv. Tuhkur on umbes kolmekümne kuni neljakümne sentimeetri pikkune. Ta on levinud peaaegu kogu Euroopas. Eestis esineb tuhkur sagedamini Lõuna- Eestis kui Põhja- ja Lääne-Eestis. Tuhkur elutseb veekogude kalda-aladel, väikestes metsades ja ka inimasulates. Neid võib kohata talumajade juures.Tuhkruid on püütud isegi Tallinnast, Tartust ja Pärnust. Põhiliselt tegutseb tuhkur öösiti. Ta toitub kõigist organismidest, kellest jõud üle käib. Tema ohvriks langevad hiired, rotid, kahepaiksed, roomajad jne. Seega on tuhkur
Sealt sai ka küla endale nime. Samuti asub Pariisis ka oma puhkeküla - Pariisi Puhkeküla. Talvel pakutakse majutust 45-le inimesele ja suvel 70-le. Talvisel ajal saab kasutada puhkeküla ümbruses olevaid suusaradasid. Suvel saab seigelda matkaradadel, sportida ning ratsutada. Samuti korraldatakse seal ka igal suvel meeleolukaid lastelaagreid. Lisaks eelnevale on Neeruti maastike avastamiseks ette valmistatud matkarada. Täpsemalt - 14km pikkune matkarada viib Pariisist Neeruti südamesse Kuresöödile ja toob teist teed pidi jälle Pariisi tagasi. Matkarada on võimalik läbida 4 erineva pikkuse rajaga, vastavalt inimese enda soovile. Ning mis kõige huvitavam - seal on võimalik tutvuda eesti kirjaniku ja arsti Fr. R. Kreutzwaldi eeposes "Kalevipoeg" tuntuks kirjutatud paiga loodusega. Tule Pariisi- seal jagub tegevust kõigile ning varsti kõrgub seal ka oma miniatuurne Eiffeli torn, et Pariisi oleks ikka täitsa Pariisi moodi.
mustanahaline mustanahalist rõõmsameelne rõõmsameelset kaldaäärne kaldaäärsel tihedakarvaline tihedakarvalist lapsemeelne lapsemeelsed pikakasvuline üheksakorruseline üheksakordne selleaegne kilomeetripikkune nelja kilomeetri pikkune metsavaheline jõe ja metsa vaheline jõeäärne selle jõe äärne kõrgekvaliteediline eriti kõrge kvaliteediline SUSTAME REEGLIT ne- ja line-lõpuline omadussõna kirjutatakse eelnevast käändsõnast LAHKU, kui KUI KÄÄNDSÕNAL ON TÄIEND e, halvamaitseline kese-eelne, stikeelne selle mäe kõrgune mitme sajandi pikkune
osas lavamaa iseloom säilinud. Sellel on õhuke pinnakate ja liustiku poolt kulutatud aluspõhi, mis on liivakivine põhja- ning paekivine lõunaosas, Läti piirialal. Lavamaale tüüpiliselt on tektooniliste lõhede kohal aluspõhja lõikunud Mustjõe, Pärljõe, Peetri ja Vaidava jõe org. Nüüdispinnamoe moodustavad seal peamiselt liustikukeele sulamisel tekkinud vormistikud (mõhnad). Võru orundi põhjapiiril ulatub Osulast läbi Võru linna Eestis ainulaadne, u 4 km laiune ja 28 km pikkune idasihiline, kohati madalakühmuline savitasandik, märkides kunagise sügava jääpaisjärve aset ja selle piiril kauem püsinud liustikuserva. ALUSPÕHI Aluspõhja peamise osa moodustavad põhjaosas Gauja ja ulatuslikumas keskosas Amata lademe valkjaskollased keskteralised, pudedad päevakivi-kvartsliivakivid, mis vahelduvad õhukeste heledate aleuroliidikihtidega (Rõõmusoks, 1983). Gauja lademe paljastumist võime näha Nõnova karjääris ja Noodasjärve kaldal
ja mõõktiigrid. Hiidhirve skelet Manxi muuseumis, mehe saarel Hiidhirve luude ja hammaste leidmine on muutnud laialdaseks nende väljasuremis aja, sest et kliima muutused 3000 aasta jooksul on mõjutanud väga palju hiidhirve säilmeid, ning võimalust tuvastada täpset aega, millal võisid nad välja surra. Viimased 3000 aastat oli hiidhirvede jaoks ka raske periood, sest siis olid selleaja kiviaja jahimehed tippus. 3,5 meetri pikkune ulatus koos sarvedega aitas kaasa nende väljasuremisele, sest isahirvel ei olnud võimalik siseneda tihedatesse metsa aladesse, ja kivi aja jahimehed vajasid palju süüa, ning seetõttu ei olnud hiidhirvel tihti võimalik jahimeeste käest ära saada, sest ta jäi lihtsalt metsas kinni. Hiidhirved leviala oli iirimaalt kuni venemaani, kuid viimased ellujäääjad on tuvastatud uraali mägede tagant, Aasia ja Euroopa vahelt.
Hea kehaline toonus Mänguaeg koosneb kahest 30minutilisest poolajast Pall peab olema valmistatud nahast või kunstmaterjalist. Pall peab olema ümmargune, selle pealispind ei tohi olla läikiv ega libe (17:3). Võistkonnal on kogu mängu kestel väljakul üks mängija, kes täidab väravavahi kohustusi. Väravavahi kohustusi täitev mängija võib mängu igal hetkel asuda väljakumängija kohale. Samuti võib igast väljakumängijast saada väravavaht Käsipalliväljak on 40 m pikkune ja 20 m laiune. Väljaku kummaski otsas on värav, mille kõrgus on 2 m ja laius 3 m. Iga mängija võib ühe mängu jooksul saada ainult ühe hoiatuse ja võistkond võib saada kõige rohkem kolm hoiatust; edasi tuleks karistuseks määrata vähemalt 2- minutiline mängust eemaldamine. Tuntud käsipallurid Pascal Heins Johannes Bitter Mait Patrael Torsten Jansen Marius Lepp Tänan kuulamast !!
Harilik haab Kelly-Krette Kase Kivilinna Gümnaasium 10a Tutvustus Populus tremula( ladina keeles) Pajuliste sugukonna papli perekonda kuuluv lehtpuuliik Ainus Eestis looduslikult kasvav puu paplite perekonnast Metsa nimetatakse haavikuks Rahvapäraseid nimetusi: mädapuu, hundipuu, närvepuu Välimus Noorelt tüvi rohekas või hallikas ja vanemalt tumehall Tüvi on sirge Läbimõõt kuni 1m Kuni 40m pikkune Oksi vähe, aga tugevad ja hargnenud Lehed ümmargused või rombjad 3-5 cm harva ka 10 cm, lihtlehed Välimus Õied ühesugulised, koondunud ruljateks urbadeks. Vili on kaheks poolmeks lagunev kupar Lehed värisevad tänu pikale ja lapikule leherootsule. Liikumine aitab valgust püüda ja soodustab taimauramist Paljunemine Seemnetega, enamasti siiski vegetatiivselt Kahekojaline puu, ühel puul on ainult emasõied ja teisel ainult isasõied
MARSS Marss on neljas planeet alates Päikesest ja suuruselt seitsmes. · Orbiit: 227, 940, 000 km (1.52 AU) Päikesest · Diameeter: 6.794 km · On olemas aastaajad · Puudub voolav vesi · Silmaga vaadeldav suur punakas täht. Marsi suurus võrreldes Maaga ANDMED ·Tiirlemisperiood 1.881 aastat ·Kaugus Päikesest 288 milj km ·Mass 0.11 M ·Tihedus 4.0 g/cm³ ·Läbimõõt 0.53 D ·Pöörlemisperiood (ööp) 24h 37min 23s ·Atmosfäär väga hõre, 95% CO2 ·Pinna temperatuur 140 kuni +20ºC ·Magnetväli on olemas ·Kaaslaste arv 2 ·Kaugus Maast 55400 milj km Marss MARSI KAASLASED · Phobos (hirm) · Deimos (õudus) Orbits_of_Phobos_and_Deimos.gif Keskmine läbimõõt 22 km Keskmine läbimõõt 13 km Marss (kreeka keeles Ares) on Sõjajumal. Nähtavasti sai planeet nime oma punase värvuse jär...
Joa tagant on võimalik läbi kõndida, astudes libedatele kividele Jägala juga on looduskaitse all Ööbime Jägala Joa läheduses telkides Ontika paekallas Ontika kohal saavutab pank oma suurima kõrguse - 56m Paekaldal on väga hästi näha kõiki kivimeid Panga kivimid on tekkinud Kambriumi ja Ordoviitsiumi ajastul Kõige parem ligipääs on 1999.aastal ehitatud vaateplatvorm Ontikaga tutvumiseks on rajatud 5, 5 km pikkune õpperada Narva-Jõesuu Eesti pikim mereäärne supelrand (12 km) Eestis ainulaadsed liivaluited ja liivaluiterannikud Linn paikneb Narva jõe ja merelahe vahelises kolmnurgas Täname tähelepanu eest ! Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4gala_juga http://et.wikipedia.org/wiki/Maardu_j%C3%A4rv http://et.wikipedia.org/wiki/Narva-J%C3%B5esuu http://et.wikipedia.org/wiki/Ontika_paekallas http://tervis.tostamaa.ee/default.asp?id=227
hertsides (1 Hz = 1 s-1) Heli levib igas keskkonnas kindla, sellele keskkonnale omase kiirusega. Helikiirus v on on võrdne sageduse f ja lainepikkuse l korrutisega: v=f Heli kiirus õhus on 332 m/s. Heli lainepikkuse all mõistetakse vahemaad kahe teineteisele järgneva rõhu maksimum- või miinimumväärtuse vahel laine levimissuunas. Kõrgeid sagedusi väljendatakse sageli kilohertsides: 1 kHz = 1000 Hz. 1 sekundi pikkune helisignaal võtab õhus enda alla 332 meetri pikkuse lõigu (sõltumata heli sagedusest). Kui heli on mõnes punktis kord tekkinud, siis keskkonnatingimuste samaks jäämisel levib ta ajas muutumatu kiirusega. Sedamööda, kuidas helilained tekkekohast eemalduvad, muutuvad nad üha nõrgemaks ja kustuvad täielikult. Nende kiirus jääb aga kuni täieliku kustumiseni muutumatuks. Kiirus ei sõltu ka helilainete sagedusest. (See tähendab ka, et kui heli sisaldab
Samal ajal rööviti kauplusi, meiereisid ja isegi talusid. See omakorda suurendas maal hirmuõhkkonda. * Nõukogude võim kasutas nende vastu sõjaväe regulaarüksusi ja julgeoleku väeosi, miilitsaüksusi aga ka kohalikke nõukogude aktiviste. * Suurel osal hävisid metsavennad 1949 aasta küüditamises, 1950 aastat alguseks suutis okupatsioonivõim relvastatud vastupanuliikumise lõpuks maha suruda. Metsavendade aasta pikkune vastupanu näitas, et Eesti ei alistu ilma võitluseta. * Üksikud mehed jäid metsa järgnevateks aastateks ning teadaolevalt viimane metsavend tabati 1978 aastal Lõuna- Eestis. Noorte salaorganisatsioonid * Relvastatud vastupanuliikumise kõrval osutasid nõukogude võimule vastupanu a põrandaalused noorteorganisatsioonid. * Aastatel 1945-1954 suutsid julgeolekuorganid kokku avastada 82 nõukogude vastast noortegruppi.
Linnud surevad, sest nad upuvad ja kaotavad kokkupuutes õliga lennuvõime. Kalad ja röövlinnud surevad mürgitusse ja nii jätkub mereloomade toiduahela saastumine. Kuidas olukorda parandada? Liikvel on korjelaevad, mis korjavad kokku naftaga reostunud veekihi. Tehtud on mitmeid rahvusvahelisi kokkuleppeid ja konventsioone. Loodud on jälgimisteenistusi, kus patrullitakse laevu. Hetkene olukord Läänemerel on Gotlandi ja Ölandi saare vahel avastatud triivimas 97 km pikkune naftalaik. Rootsi piirivalve hinnangul on meres vähemalt 25 tonni naftat või masuuti. Igal aastal sattub merre rohkem kui kolm miljonit tonni naftat, Läänemerre 50 000-100 000 tonni. Oluline hulk naftat ja õli satub merre kanalisatsioonist ja jõgede reostumise tagajärjel. Suuremaid tankeriõnnetusi Naftatankeri Torrey Canyon katastroof toimus 1967. aasta märtsis Lands Endi lähistel Suurbritannias, tekitades esimese tõeliselt laialiulatusliku reostuse. Merre ning
Juurdus 12501280ndatel aastatel Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades Ei kasutatud tugikaari Tagasihoidlikult kaunistatud Kõige enam säilinud Tallinna vanalinnas Ehitusmaterjal pae- või põllukivi NIGULISTE KIRIK Ehitamist alustati 13.saj. Kirikul on kolm löövi, kooriosa, barokkstiilis tornikiiver ja kappaltar 1944.a. märtsipommitamise ajal sai kirik kõvasti kannatada Asub ka haruldane 7,5 m pikkune alguslõik maalist "Surmatants" "Surmatants" KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/Gooti_stiil http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/gooti.htm http://kunstiabi.weebly.com/gootika-eestis.html
Üks segatoidulistest on nt karu. Sugukondade järgi jagunevad kiskjalised 4-ks: koerlased, karulased, kärplased ja kaslased. Kuna nende saagiks langevad enamasti kiiresti sigivad liigid (närilised) ja haiged või vigased loomad, siis on neil suur tähtsus teiste loomade arvukuse reguleerijana looduses. Suurim kiskja on jääkaru. Isased jääkarud võivad kohati kaaluda koguni 650 kg. Kõige väiksem kiskja Eestis on mink. Mink on kõigest paarikümne cm pikkune ja isegi sellest u pool moodustab saba. Üks kardetumaid kiskjaid on Amuuri tiger, sest see kiskja suudab süüa ära koguse, mis on kuni kaks korda suurem kui ta ise. Kõige kiirem kiskja on gepard, kes suudab joosta kuni 100 km/h.
tuletorni ehitisi hakatakse täpsemalt planeerima ja ehitama, linnatänavad ristuvad 90° nurga all ja moodustavad korrapäraseid ruudu või ristkülikukujulisi kvartaleid (Hippodamose stiil) Hellenismi ajal ehitati hiiglaslikke või väikesi kujutisi Rhodose koloss- u. 37 m kõrgune päikesejumal Heliose pronkskuju kunstis kajastati tundeid, ägedaid võitlusi (näoilmed rahulikud) nt: friis Pergamoni altari külgedel- 130 m pikkune 2.3 m kõrgune kajastab lahingut jumalate ja gigantide vahel Lakooni gruppkajastab Trooja preestri ja tema poegade tapmist madude poolt Etruski kunst 8. 3. saj eKr leviala praeguse Itaalia keskosa Tiberi ja Arno jõe vahel Hauakambrid: 1. kivisesse maapinda raiutud tunnelid 2. ümmargused kupliga kaetud hauakünkad 3. kivist ehitatud majataolised hauakambrid 4
Suur Hiina roheline müür 1978. aastal algatati Hiinas Suure rohelise müüri projekt, mille eesmärk oli peatada Gobi kõrbe pealetung. 2050.aastaks peaks Hiina põhjaosas kulgema ligi 4500 km pikkune ja rohkem kui 500 km laiune metsariba.Teadlased arvasid sellel plaanil pole tulevikku.Kardeti, et puud ei suuda Gobi kõrbes kasvada, kuna pind oli liivane ja tõenäoliselt puud kuivavad ära ja see takistab kõrreliste kasvu, mis neis tingimustes peaksid paremini vastu ja taksitaksid erosiooni. Samuti arvati, et puud kasutavad väga suures koguses põhjavett, mille tagajärjel võib inimeste veega varustatus nendes piirkondades halveneda. Uuringud on näidanud, et metsaistutusprojekti on saatnud edu: suurenenud on taimestatud ala ja tolmutormid ei ole neis piirkondades enam nii intensiivsed. Samuti aitab selline hulk puid siduda atmosfäärist CO2, mile emissioon on Hiinas kivisöe massilise kasutamise tõttu tohutu. sertifit...
suurusega sarvplaadikestega. Need on looma kehale kaitseks. Sisalike keha liigendub peaks, kaelaks, kereks ja sabaks. Keha külgedel paiknevad nõrgalt arenenud jalad. Madude keha läheb sujuvalt üle kereks, mis omakorda lõpeb sabaga. Jalgu madudel ei ole. Pikim teadaolev madu on Kagu-Aasias elav võrkpüüton, kelle pikkus võib vahel harva ulatuda isegi 10 meetrini. Raskeim roomaja on sealsamas elav krokodill kehamassiga kuni 520 kg, väikseim Haitilt pärit 17 mm pikkune sisalikulaadne geko. Kus roomajad elavad? Roomajad on maismaaloomad. Kui osa roomajaid elabki ajutiselt või alaliselt vees, siis nende sigimiseks ja arenguks veekeskkond enam oluline ei ole. Roomajad on kõige arvukamad just soojemates ja kuivemates kohtades - kõrbetes ning poolkõrbetes. Kuidas roomajad liiguvad? Et sisalikud ei jõua oma jalgadega keha üles tõsta, siis liiguvad nad roomates. Seejuures kasutatakse nii jalgade kui ka saba abi
Põllumaj. % SKP-st 2 Tööstuse % SKP- st 27 Teeninduse % SKP- st 71 SKP $/in. 19 700 Eksportkaubad masinad, autod, paber, puit, teras. Rootsi asub Põhja-Euroopas, Norra ja Soome vahel. Lõunast piiravad teda Botnia laht, Balti meri ja Skagerraki väin. Rootsi kogupindala on 449 964 km², sellest maismaad 410 928 km². Soomega on Rootsil ühist riigipiiri 586 km ja Norraga 1619 km. Rannajoon on 3218 km pikkune. Rootsi kuningriik jaguneb halduslikult 24. provintsiks, mis omakorda kuuluvad kolme ajaloolisesse piirkonda: Norrlandi, Svealandi ja Götalandi. Rootsi iseseisvuse algusajaks on 6. juuni 1523. aastal, kui kuningaks sai Gustav Vasa. Samal kuupäeval 1809. aastal kuulutati välja konstitutsiooniline monarhia. Konstitutsioon kehtib alates 1. jaanuarist 1975. aastast, millesse tehti parandus 1979. aastal troonipärimise kohta.
KEILA GÜMNAASIUM [Grade] [Name] HAAPSALU JAAMAHOONE Referaat [Location Year] 1 Sisukord 1. Sissejuhatus ....................................................................................3 2. Haapsalu jaamahoone ajalugu ja tänapäev.....................................................4 3. Kokkuvõte .....................................................................................7 4. Pildid ............................................................................................8 5. Kasutatud materjalid ..........................................................................10 2 1. Sissejuhatus Haapsalu jaamahoonet peetakse siiani üheks kaunimaks historitsistlikus stiilis jaamahoone näiteks. Lisaks ilule oli üle sajandi tagasi ehitatud jaamal ja jaama...
Seine`i jõgi jaotab linna põhjapoolseks paremkaldaks ja lõunapoolseks vasakkaldaks. Töö sisu 4 Prantsusmaa Pariis (ladina keeles Lutetia) on Prantsusmaa pealinn. Linn asub Pariisi basseini keskel, umbes 65 meetrit vee pinnal. on Prantsusmaa suurim linn, kus elab umbes üks kuuendik riigi rahvastikust. Linn asub Pariisi ujula keskel umbes 65 m veepinnast Et linnal on 2000 aasta pikkune ajalugu, on siin vanad hooned kõrvuti. Külastajad tulevad siia, et näha Louvre`i muuseumi, Napoleoni hauda, Notre Dame`i katedraali, Eiffeli torni ja muid kuulsaid paiku . Prantsusmaal on kõrgelt arenenud tööstus. Prantsuse tehased toodavad mitmesuguseid kaupu, sealhulgas autosid, lennukeid, keemiatooteid, masinaid ja tekstiilitooteid. Tähtsal kohal on kalandus ja kaevandamine. Rahvusvahelise kuulsuse on omandanud ka prantsuse luksuskaubad, näiteks parfümeeria ja elegantsed riided
Siin kontrollisid nende vastavust olümpiamängude nõuetele kohtunikud. Võistlejad lõpetasid treeningu 57 km pikkuse jalgsirännakuga Elisest Olümpiasse. Olümpias asus Kreeka suurim staadion (212m pikk, 31m lai), mis mahutas alguses 20 000, hiljem üle 40 000 vaataja. Võistlusi jälgiti püstijalu, mingit tasu vaatajatelt ei nõutud. Istekohad olid ette nähtud ainult kohtunikele ja aukülalistele. Staadionist itta jäi 770m pikkune ja 320m laiune hipodroom. Veel asusid Olümpias avar gümnaasium ja palestra koos saunade ja õpperuumidega ning varakambrid väärisesemere hoidmiseks. Pealtvaatajad Pealtvaatajad võisid olla ainult täisvabad mehed ja vallalised naised. Miks abielus naised pealt vaadata ei tohtinud, see pole teada. Naised, kes selle reegli vastu eksisid, oli ette nähtud visata läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
