Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"pikki" - 1935 õppematerjali

thumbnail
2
docx

Kristlaskond. Ida ja Lääne kirik

Ikoonidel on ortodoksses kirikus alati olnud keskne tähendus. Ikoonid pole kaunistused, vaid kultus esemed, millel on kujutatud Kristust, jumalaema ja teisi pühakuid täpselt traditsiooni poolt kindlaks määratud vahenditega. Ikoonide mõte on suunata uskliku mõte pildil kujutatu ja selle poolt väljendatud vaimsete väärtuste juurde. Õigeusu kirikuhooned esindavad Bütsantsi stiili. Ortodoksses kirikuaastas on palju pühasid. Samuti pikki paastuaegu. Pikki paastuaegu on 4 ja iganädalased paastupäevad on kolmapäev ja reede. Pühale eelneva paastu ülesanne on valmistada pühadest osavõtjad ette selle vaimsele usule. Paastu ajal süüakse lihtsaid taime ja kalatoite. Teised vaimuliku elu tavad on preestrite poolt toimetatavad vee pühitsemine, kodu õnnistamine ning külakabeli aastapäevadel peetavad külapeod. Palverännakuid tehakse eriti kloostritesse.

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
21 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Eesti Kirjanduse Seltsi koosolekud

1907.aastal asutatud Eesti Kirjandus Seltsi pealesandeks saigi arendada eesti kirjakeelt. Otsustati korraldada suur kirjakeele kongress, kuhu tuleksid kokku esindajad kigist Eesti valdadest, et hletamise tulemusel fikseerida kirjakeele normid. Paraku ji aga plaanitud kongress ra, selle asemel korraldati 1908. aastal Eestimaa Rahvahariduse Seltsi JA EKS koostl Tapal hine keelekorralduslik kongress, mida hiljem hakatigi kutsuma Tapa keelekonverentsiks. Sellel kongessil otsustati eelistada pikki vokaale sellistes snades nagu hl, pstma, rm(mitte heal, peastma, rem). Snade hea ja pea(h,p) le oli kestnud vaidlus juba mitmeid aastaid, kui lahendust ei leidnud see ka siis. EKS koosolekul otsustati lpuks hletada; tulemusteks olid- hea ja pea poolt oli 51 ja h ja p poolt 14 hlt. Selle otsusega ei leppinud aga Gustav Suits, kes tles "Noor- Eesti siin vanale alusele jb ja h ja p... kirjutab". Tnapevalgi on kasutusel mlemad vormid, nt kasutab mni

Kirjandus → Kirjandus
10 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Seenekasvatus

Seente viljelemisega on Eestis väikesemastaabiliselt tegeldud ainul 2 liigiga ­ aedsampinjoniga ja austerservikuga. Uuem liik on siitake. Siitake: negatiivsed: siitake läheb generatiivse arengu (viljumise) faasi märksa raskemini kui austerservik. positiivsed: nõudlus ületab pakkumise. Sampinjon: positiivsed-kasvatamisel on eeliseks tema ammune tuntus ja kultiveerimise täpselt väljatöötatud ning kergesti järgitav tehnoloogia. negatiivsed-kuna shampinjoni kasvatamine omab pikki traditsioone on siin ka konkurents kõige tugevam ning turustamine suhteliselt komplitseeritud. Läbilöögi eelduseks saab olla orinteeritus kohalikule ja lähinaabrite turgudele. Austerservik: positiivsed: eelisteks on tema vähenõudlikkus substraadi suhtes, mis võimaldab tulusalt ära kasutada igasuguseid põllumajanduses ja metsanduses tekkivaid jääkprodukte põhust kuni saepuruni, palju väiksem vastuvõtlikkus haigustele ja kahjuritele kui sampinjonil ning

Kategooriata → Üldmetsakasvatus
61 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Silp, Rõhk, Välde

Fonotaktika. Fonotaktika määrab,millised häälikujärjendid on keeles lubatud,millised mitte. Eesti keeles on silbi alguses tavaliselt ainult üks kaashäälik. Ühes silbis ei tohi olla rohkem kui kaks täishäälikut. Kaashäälikuühendis on helilised kaashäälikud silbituumale lähemal kui helitud kaashäälikud. Eesti keeles on häälikujärjend ji EI ESINE !! Eesti keele rõhutustes silpides ei tohi olla pikki täishäälikuid ega täishäälikuühendeid. Eesti keeles võib rõhutus silbis esineda ainult a,e,i,u JA o .

Eesti keel → Eesti keel
54 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kuidas minust sai kingsepp?

Kuidas minust sai kingsepp? Mina olen Marc, ma teenin elatist kingsepana. Kingsepaks saamiseks pidin õppima ja töötama pikki aastaid. Kingsepaks tahtsin saada kuna mu isa oli selle ala meister ning ka vanem vend õppis seda ametit. Esimene etapp minu meistriks saamise juures oli see, kui ma 9-aastaselt läksin ühe meistri perre õpipoisiks. Minu isa hüvitas mu elamiskulud seal, kuna ma ise palka ei teeninud. Ma elasin selle meistri peres pea 8 aastat. Minu olemine seal lõppes sellieksamiga, mille jaoks materjali andis mulle meister ja täpse ülesande tsunft.

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
2
docx

“Keisri hull” Jaan Kross

Timotheus von Bock oli ustav võimule, täitis oma lubaduse keisri ees. Tema jaoks oli ka tähtis eesmärk, ning ta ei kohkunud selle nimel tagasi millegi ees. Jakobile meeldis olla omas mõttes. Ta oli ka tagasihoidlik ja tark mees. Eeva oli lihtne talutüdruk. Ta armastas Timot väga ja mõistis teda väga hästi. Tegevusliine oli kaks. Üks oli Timotheuse ja Eeva suhe ja teine oli Timotheuse vanglas veedetud aeg Teost oli lihtne lugeda, kuna polnud keerulisi ja pikki lauseid. Erilisi lausekujundeid ei kasutatud. Mulle meeldis „Keisri hullu“ lugeda, kuna see tekitas tunde nagu loekski päris päevikut, minevik ja olevik olid segamini kirjutatud.

Kirjandus → Kirjandus
22 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Võnkumise kokkuvõte

­ aeg Resonantsiks nim võnke amplituudi tohutut kasvu juhul kui süsteemi enda võnkesagedus ühtib välise energi võnkesagedusega Nt:sõdurite marssimine sillal, kiikumisel hoo juurde andmine. Kasulik:Pilli kõlakast, hääle resonants suus, kontserdi saali akustika. Kahjulik: slidadel marssimisel sild puruneb. Lainetus on võnkumise levimine ruumis Nt:Merelaine, raadiolaine, helilaine, valguselaine. Pikkilaine ­sel juhul toimub võnkumine pikki laine levimise suunda Nt:Helilaine Ristlaine ­ Sel juhul toimub võnkumine risti laine levimise suunda Nt:Merelaine Lainepikkus on kaugus kahe lähima samas faasis võnkuva punkti vahel, Tähis ühik on m Laine levimise kiirus v = * f v ­ kiirus ­ laine pikkus f ­ sagedus Lainete difraktsiooniks nim nende kandumist tõkte või avauste taha Nt:Merelained suure kivi taha, tammid, muulid Lainete interfrientsiks nim kahe või enama laine liituist, mille tulemusena ta

Füüsika → Füüsika
8 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kas tuleviku leppimise ja hea kooselu nimel võib mineviku unustada?

Kas tuleviku leppimise ja hea kooselu nimel võib mineviku unustada? Inimesed püüdlevad täiuslikkuse poole terve oma elu jooksul, kuid täielikult ei suuda seda keegi saavutada. Alati jääb midagi puudu või on miskit hoopis ülearu. Et täiuskkust saavutada peaksid kõik inimesed mõtlema ühtemoodi - nii ei teki konflikte ja huvide kokkupõrget. Kuid isegi parima tahtmise juures ei saavutata 100% -st üksmeelt. Üks lepib vähemaga , teine aga mitte. Kuid kas eestlase elu võiks olla täiuslik ja selline nagu me tahaks? Eestlased on alati silma paistnud oma vagadusega. Me oleme leppinud selle vähese maaga, mis meil on, kuna teame, et rohkema saamiseks pole me hetkel võimelised. See-eest suurriigid - võimsad ja tugevad - laiendasid oma alasid aastakümnete eest veriste sõdade arvelt hoolimata kas teised riigid jäävad püsima või mitte. Sama hoolimatult on tunginud Venemaa Eesti aladele, tuues kaasa mitmeid sõjakoled...

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
86 allalaadimist
thumbnail
9
odp

Charles Dickens

autobiograafiliste sugemetega romaanis "David Copperfield" (1849-1850) ja raamatutes "Kõle maja" (1852) ja "Rasked ajad" (1854). Tema hilisloomingusse kuuluvad "Jutustus kahest linnast" (1859) ja "Suured lootused" (1861). Tema viimane teos kriminaalromaan "Edwin Droodi Charles Dickensi raamatud Reisid 1841-1842 aastal viibis Dickens USA-s ja kirjutas sellest reisikirjelduse. Aastatel 1844- 1846 järgnesid reisid Itaaliasse, Sveitsi ja Pariisi. Dickens tegi pikki loengureise, aastatel 1867-1868 ka USA-sse. Charles Dickensi uus naine 1858. aastal jättis Dickens oma naise maha ja kohtus noore näitlejanna Ellen Ternaniga. Sellest ajast alates elas Dickens Kenti krahv konnas Rochesteri lähedases Gad's Hilli mõisas Chathami ligidal.

Kirjandus → Kirjandus
7 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Jääkaru

Suvel, kui ligipääsvateks osutuvad suuremad piirkonnad, muutub jääkarude toidulaud palju mitmekesisemaks. Pisinärilised, polaarrebased, täiskasvanud pardid ja hahad ning nende munad on siis karude toiduahela oluliseks täienduseks. Jääkarud söövad - nagu ka nende sugulased - taimetoitu, näiteks marju, seeni, samblikke, rohtu, oblikaid jms. Paljunemine Jääkarude paaritumisaeg langeb varasuvesse, peamiselt aprillikuusse. Sel ajal läbivad isased emaste otsingul pikki vahemaid. Emased hoolitsevad järglaste eest vähemalt kaks aastat ning selle aja jooksul nad tiineks ei jää. Oktoobris ja novembris uuristavad karud põhjatuulte poolt kokkukuhjatud suurtesse lumehangedesse koopaid, mille suue jääb tavaliselt lõunasuunda. Kõik karud on võimelised endale koopaid uuristama, kuid harilikult jäävad seal pikemaks ajaks unne vaid tiined emased. Novembris või detsembris sündivad pojad kaaluvad 450-900 grammi ning on rotisuurused.

Geograafia → Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Mägisebra

kas kiskjad on läheduses või mitte. Nagu teised sebradgi, toitub mägisebra rohust. Vahel närib puukoort, näkisb ka lehti, pungi ja puuvilju. Rohtu murrab ta kõigepealt teravate lõikehammastega ning seejärel peenestab purihammastega. Territooriumid, kus ta elab on sageli kuiva ja palava kliimaga. Kuid ta on siiski suutnud niisuguste tingimustega kohaneda ­ ta on võimeline veeta läbi ajama koguni kolm päeva, kuna joogikohtadeni jõudmiseks peab ta läbima pikki vahemaid. Tema pojad sünnivad tavaliselt vihmaperioodil. Kui täkk märaga paarituda tahab, siis puudutab ta oma ninaga mära jalgu ning laskub tema ette põlvili. Kui mära on valmis temaga paarituma, siis lähevad ta kõrvad lidusse ning ta avab suu. Tavaliselt sünnib mägisebral 1 poeg, kes juba tund aega pärast sündimist jalule tõuseb. Pärast seda püüab ta juba karjaga sammu pidada, mis kindlustab väikesel varsal vähemalt turvalisuse kiskjate eest.

Loodus → Loodusõpetus
5 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Virumaa võlu ja rikkus

Sellegipoolest lühemat aega siin veetes saab mingisuguse aimduse siinsest keskkonnast. Inimesed pole siin sugugi pahatahtlikud, mida tihtipeale arvatakse olevat, eks igalpool leidub narkomaane ja huligaane. Ida-Virumaa kaunimad vaated on kindlasti pankrannikult. Kuulsaim on Ontikal asuv Valaste juga, kuhu on rajatud vaateplatvorm. Peipsi järv on ajapikku saanud suvitajate lemmikpaigaks. Soe vesi, kuum liiv ja kõrvetav päike meelitavad turiste ligi. Kui pikki rannariba jalutada, siis võib leida sobiva privaatse koha, kus rannamõnusi nautida. Põhjarannikul leidub palju mõisaid, mis on kogu Eestile vägagi unikaalsed paigad. Võib kindlalt väita, et üheks ilusamaks on restaureeritud Kalvi Mõis. Neljatärnihotell pakub mitmesuguseid protseduure ja mugavusi. Mõisa ümber saab jalutada ja nautida ilusat loodust. Minu elukohas Jõhvis on üks omapärasemaid kirikuid, mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas

Kirjandus → Kirjandus
4 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Arvustuslugu - punased pobused

kui noorena nähes oma vanemaid tules hukkumas. Seda leeki nähes ta mõistis, et leekidega suudab ta oma hinge pesta ning justkui uuesti sündida.Punased hobused, mida ta leekides nägi, viisid teda justkui oma vanematele lähemale. Raamat ,,Punased hobused", mille autoriks on August Gailit, on väga huvitav jutustus ja ma soovitan seda kõigile: nii noortele kui ka vanadele lugejatele. Mirjam Pikki 9c Tapa Gümnaasium

Eesti keel → Eesti keel
31 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Lest

vastu merepõhja liibudes. Tema keha ülemine poole on tumedam, liivapruun kuni kollakashall, sageli punakate või kollakate laikudega. Kõhtmine ehk alumine pool on kahvatu ja valkjas. Lest on merekala, keda võib leida kogu Eesti rannikuvetest. Lest elutseb kuni 40 m sügavuses, liivasel või savisel põhjal. Mõnikord harva võib ta tungida ka jõgede suudmealadele. Lest elab üksikult ning on küllaltki liikuva eluviisiga. Kudemispaiga otsinguil võib ta läbida pikki vahemaid. Vastavalt erinevatele kudemispaikadele, jaotatakse meie lestad 2 rassi:süvikukudulestad ja rannikukudulestad. Esimesed siirduvad kudema Gotlandi süviku piirkonda, teised koevad aga madalatel rannikualadel, 4...22 m sügavusel. Erinevused ilmnevad ka kudemisajas ja marja arengus. Süvikusse rändajad koevad aprillis-mais ning nende mari on vabalt vees hõljuv, rannikul kudejad koevad mais-juunis, nende mari on väiksem ja kandub kivide alla ning areneb seal

Bioloogia → Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Islandi Geisrid

kohta. Suure Geisri, nagu ka teiste geisrite tegevuses esineb ajutisi muutusi. On teade, et aastal 1772 paiskas ta oma kuuma vee ja auru joa iga poole tunni tagant 30 kuni 70m kõrgusele, kuid aastal 1883 toimusid pursked iga 20 päeva tagant. Pikema vaheaja järel hakkas Suur Geiser aastal 1971 uuesti aktiviseeruma, kuid suurte katkestustega ja korrapäratult. Ka Islandi teise suure geisri, aastal 1789 maavärina ajal tekkinud Strokki tegevuses on olnud pikki pause. Üldse on Islandil umbes 30 geisrit, millest enamik on võrdlemisi väikesed. Geiser Strokkur on ka tuntud geiser Islandil. Ta purskab iga 4-8 minuti jooksul ja on 15-20 m kõrge, kohati kuni 40 m kõrge.Rohkem andmeid selle kohta pole. Video lingid: http://www.youtube.com/watch?v=OFhNNm8EuKs http://www.youtube.com/watch?v=tuDFLuLljK0 Kokkuvõte Kokkuvõtteks islandi geisrid on kõik tugevad, massiivsed ja ilusad. Islandi

Informaatika → Arvuti õpetus
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Võnkumine ja lained

ruumides( e akustika), mitmesugustel pillidel. Laine- võnkumise levimine ruumis. Selleks, et tekkiks laine on vaja ruumi ja enamus juhtudel kaa ainet mt merelaine, raadiolaine, helilaine. Ristlaine- võnkumine toimub risti laine levimise suunaga nt merelaine Võnkumise suund Laine levimise suund Pikkilaine- võnkumine levib pikki laine levimise suunda nt helilaine. Võnkumise suund * Laine levimise suund Keralaine- kivi *viskamine vette, maavärin, mürsu lõhkemine. Tasalaine- nt merelaine. Lainepikkus- kaugus kahe samas faasis võnkuva punkti vahel--meeter Laine põhivalem- v=*f. Lainete interferents- kahe või enama laine liikumine, mille tulemusel laine kas nõrganeb või tugevneb. Laine difraktsioon- sõltub tõkke või avause suurusest

Füüsika → Füüsika
78 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Mati Unt

· Müütidele 1970ndatel toimub loomingus pööre ­ ta ei ela enam oma tegelastesse sisse, vaid hakkab neid ning nende siseheitlusi kõrvalt jälgima. Tema suhtumine tegelastesse muutub külmaks ja kargeks. 1980ndtale tuli kriis. Töö lavastajan oli lükanud tahaplaanile krjutamise. Selles ajast on pärit üks romaan ,,Räägivad", mis on erandlik kuna tekst koosnep ainult repliikidest. Alates 1997 aastast on undi põhitöö Lavastajana. Ta ei jõua enam pikki romaane kirjutada ja on pühendunud argimütoloogiale. Argimütoloogia väljendab autori kavatsusi, kahtlusi ja kommentaare. Undi loomingust · Undi kirjanduslik stiil sarnaneb Remarque'i omale ­ niased, pisarad, veri ja saatuslikd pöörded · Undi tegelased on närvilised, tundlikud ja avitud, nad elavad nagu tere elu puberteedis · Undi maailma on salapärane, täis endeid ja paratamatuid juhuseid.

Kirjandus → Kirjandus
19 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kontserdiarvustus: Modern Talking Reloaded

kaheksakümnendatest pärit muusikaga. Ansambel Modern Talking Reloaded esitas kõiki Modern Talkingu suurimaid hitte: 'You're My Heart You're My Soul', 'Brother Louie', 'Cheri Cheri Lady', 'You Can Win If You Want', ´Atlantis Is Calling' jne. Kõlasid ainult parimad ja unustamatud hitid ansambli MODERN TALKING repertuaarist. Kõik lood olid traditsiooniliselt romantilised, tantsulised, hingelised ja kiired. Meeskond on olnud koos juba pikki aastaid ning neil on oma kindel stiil. Lauljatel on kaunis hääl, kõlav, tekstid on selged ja mõisteteavad ning mis peamine, nad naudivad seda mida teevad. Modern Talking Reloaded kohta on vaid öelda häid sõnu, kuid Modern Talking Reloaded kontsert Pärnu Vallikäärus - nii akustika kui heli oli pisut kehva kvaliteediga, aga nagu alguses öeldi, siis kohvrid ja muu kraam jäi maha. Keegi oli pakkunud oma tehnikat neile.

Muusika → Muusika
3 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tuul spordialades

aluste ehitamisest, millest väiksemad on purjelauad ja svertapaadid, keskmist mõõtu on kiiljahid ning suuremaid purjekaid ehitatakse laevadena kõikide laevaehituse tavade ja rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt. Purilend ehk purilendamine on mootorita vabalend õhust raskemal lennuaparaadil purilennukil, kasutades selleks kõiki tõusvate õhuvoolude liike. Ka linnud, sagedamini röövlinnud, kured ja kajakad, lendavad energia kokkuhoiuks purilennu põhimõttel, kattes niiviisi pikki vahemaid. Purilend on mitmekülgne huvitav harrastus. Purilennus peetakse võistlusi, ka purilennu maailmameistrivõistlusi. Taganttuul aitab suurendada sportlase kiirust aladel nagu 100/200 m jooks, 100/110 m tõkkejooks, kolmikhüpe ja kaugushüpe. Kergejõustike aladel maksimaalne tuulekiirus võib olla 2 m/s. Kui tuul ületab selle kiiruse, siis ei saa neid rekorditesse registreerida. https://en.wikipedia.org/wiki/Wind_assistance https://et.wikipedia.org/wiki/Golf https://et.wikipedia

Füüsika → Füüsika
1 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Ilves

Suvel hallikas, oranz Kõrvade otsas on musta otsaga karvatutid Karvastikul mustad täpid Käppadel on sisse- tõmmatavad küünised Kõrgete jalgadega ja ümara peaga Autor: Klausf Keha pikkus 80-130 cm Tehtud 26.11.2005 Kehamass 12-25 kg Eluviis Eelistab elada segametsades. On kohastunud elamaks seal, kus maad katab talvel paks lumi. Ronib hästi puudel ja kividel. On suuteline küllaltki pikki vahemaid ujudes läbima. Üksikeluviisiga Suure territooriumiga. Aktiivne hämaras ja öösiti. Elupaik ja levik Looduslik levila on põhjapoolkera. Elab peamiselt lumistel aladel. Elab segametsades. Kaasajal on ta enamikust Lääne-Euroopa riikidest välja surnud Eestis asustab kogu mandrit ja suuremaid saari. Eestis elab ca 700-1000 isendit. Toitumine Peamiselt valgejänes Teised väiksemad linnud.

Loodus → Eesti taimestik ja loomastik
4 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Füüsika reaalses elus

Samuti füüsikateadus võimaldab teadlastel välja arvutada asteroidide potensiaalset põrkumist Maaga, planeetide kaugust meie planeedist, temperatuuride muutumist jne. Elukvatiteedi parandamise käigus tihtipeale unustatakse, et maailm muutub liiga marejaalseks ja kõike on võimalik seletada kas keemilise reaktsiooni või füüsikalise valemiga. Kõik see viib inimesed rohkem stressi ja frustratsiooni, sest kadumas on uskumused ja lootused kõrgemale jõule, kes pärast pikki ohverdusi ja palvetusi oma abikäe ulatavad. Seadused, mis teevad inimeste elu nii heaks, võivad kergesti hävitada meie planeedi, kui kasutada neid ebamõistlikult. Kuna kõik tugineb füüsikale, ei ole selle seaduste kasutamisel piiranguid. Loodusnähtuste ja ­jõudude kuritarvitamine võib kaasa parandamatuid tulemusi ja globaalseid katastroofe. Loodetavasti jätkub praegustel ja tulevastel generatsioonidel

Füüsika → Füüsika
23 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

„Ja Ganges voolab edasi G. Nerlich

tänavale kriiskavad dzässirütmid, ja kauplused. Nende vahel on peened luksusrestoranid Liiklus Bulvaritel kihutavad tohutu suureid kroomniklist säravaid rõõmsavärviliseid sõiduautod. Politseinikud näevad suurt vaeva liiklusvoolu reeglipärastesse rööbastesse juhtimisega. Kõige paremini maailmas näevad seal olevat organiseeritud autobussiliiklused. Sadamas seisavad terved laevastiku välismaa India kaubalaevud Inimeste riietus Indias kannavad naised sarisid, pikki, kogu keha varjavaid kangaid, mis on hoogsas elegantsis ümber keha heidetud. Meeste tavapärane riietus koosneb väga laiadest valgetest pidzaamapükstest, mida nimetatakse salvariks, ja lahtiselt nende peal rippuvast särgist ja turbanitega mehi, silmatorkavalt palju pimestavalt valgeid rõivaid ja ülikondi. Keeled Indias on kolmteist põhikeelt mida tänapäeval tarvitatakse ja mida võib jagada kahte rühma. Üheks rühmaks on indo- euroopa keeled, mida räägitakse maa põhjaosas. Need

Kirjandus → Kirjandus
1 allalaadimist
thumbnail
13
docx

NETIKETT EHK VÕRGUETIKETT

ja mõistaks just nii, nagu Sa mõtlesid. Ära käitu jämedalt- Ära hetkekski unusta, et teises otsas on elavad inimesed ja sinu jäme käitumine kutsub esile teiste jämeda käitumise ja nii vastastikku võimendudes muutub suhtlemine lausa võimatuks. Jälgi võrgus suhtluskultuuri häid traditsioone- Vormista oma teated nii, et neid on teistel lihtne lugeda. Ilma Subject-reata kirju saadab vaid huligaan! Ära kirjuta liiga pikki ridu - neid on raske jälgida. Austa teiste inimeste aega ja ühendust Internetiga- Arvesta sellega, et osa inimesi võib oma postkasti lugeda kodusest arvutist, kus nad aeglase modemiga kirju lugedes peavad maksma iga minuti telefoniliini kasutamise eest. Väljendu konkreetselt ja lühidalt. Näe hea välja- Kui tavalises elus otsustatakse tavaliselt Sinu väljanägemise ja tegude üle, siis võrgus otsustatakse Sinu üle Su sõnade järgi. Näe seal siis hea välja!

Filosoofia → Kombed
63 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Organismi keemiline koostis

Organism: a.) Orgaanilised ained ­ valgud lipiidid, sahhariidid, NH(nukleiinhapped) b.)Anorgaanilised ained ­ vesi, soolad(katioonid, anioonid) Makroelemendid: C , H , O ­ kuuluvad kõikidesse orgaanilistesse ühenditesse N , P , S ­ valkudes, nukleiinhapetes Mikroelemendid: K, Na, Ca, Fe jt. C ­ asub organismis vajalikes anorgaanilistes ühendites - süsihappegaas on hingamise lõpp-produkt ning fotosünteesi lähteaineks -C on orgaanilise keemia alus, sest võib moodustada pikki ahelaid, ta on 4-valentne, erinevad (1,2,3) sidemed H ­ võimaldab vesiniksidemete teket - kindlustab biopolümeeride kõrgemat järku struktuuride kooshoidmisel O ­ tugev oksüdeerija -> vabaneb energia N ­ tõstab biomolekulide reaktiivsust - leidub aminohapetes ja nukleiinhapetes S ­ sulfiidsidemete tekkeks - valgumolekuli III järku struktuuri sidemed - naha, küünte, juuste valkudes P ­ makroergilises sidemes - luukoe koostises Anorgaanilised ained rakus

Bioloogia → Bioloogia
61 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Netikiett

Kui tavaliselt aitavad kaasvestlejaid mõista intonatsioon, kehakeel, näoilme jms. vahendid, siis internetis neid enamasti kasutada ei saa. Seepärast ongi nende vahendite kasutamiseks loodud eraldi käitumisreeglid ehk netikett. Sellega tagatakse, et suhtlejatel on võimalik olla teistele üheselt mõistetav. Üldlevinud reeglid võrgus käitumiseks on kokku võetavad kümne punktiga e. netiketi 10 käsuga: 1. Ära kirjuta pikemaid ridu kui 60 tähemärki. 2. Katsu pikki tekste liigendada. Kasuta tühje ridu lõikude eraldajana. 3. Allkirjasta alati kõik kirjad. Kui tegu grupi vastusega, kirjuta kirja alla grupi nimi. 4. Ära saada tühja Subject-reaga kirju. Et kirjade tulvas oleks võimalik orienteeruda, kirjuta Subject-reale ülesande nimi, mille kohta kiri käib. 5. Kontrolli kindlasti, et kiri läheks õigele aadressile. 6. Iga ülesande puhul vaata, kas ülesandes pole antud juhiseid vastuse vormistamise kohta. 7

Informaatika → Informaatika
76 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Retsensioon - Viini orkester „The Vegetable Orchestra“,

Retsensioon. Käisin 14.juunil Euroopa päevade raames toimuvat kontsertit kuulamas. Kontsert toimus Tartu Raekoja platsil ja üles astus Viini orkester ,,The Vegetable Orchestra", mis tõlgituna eesti keelde tähendab ,,Juurviljaorkester". Nagu juba nimigi ütleb , teevad nad muusikat erinevate juurviljadega. Ka enne seda kontsertit käisid nad turul ,et osta kapsaid, porgandeid,pikki rediseid, kurke ja muid juurvilju. Seejärel alustasid nad puurimist ja nugadega lõikumist ,et vormida neist instrumendid. Kõige keerulisem pill mis nad tegid on kurgifon, mis koosneb paprikast,kurgist ja porgandist. Seda kuidas valmisid juurviljapillid võisid kõik Euroopa päevade külastajad pealt vaadata. Rahvusvaheliselt kuulus Juurviljaorkester (Das erste Wiener Gemüseorchester) on tegutsenud juba 11 aastat. Orkester koosneb kümnest liimest ning kuigi ühelgi liikmel ei ole muusikalist haridust, oskavad igaüks vähemalt...

Muusika → Muusika
6 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Jevgeni Onegini kiri Tatjanale.

Liig võõras kõikjal, kütketeta, ma õnnest mõtlesin ka nii: õnn ­ see on rahu. Olla prii! ­ Oh jumal! Kuidas küll sain petta... Ei! Vaikselt nagu varjupilt te kannul püsida ja samas ehk näha minut-minutilt te huulenurki naeratamas, - te pilgu paistel tajuda te hääleilmet, ilurikkust, kui surma sülle vajuda ja kustuda... oh õndsalikkust! Kuid võimatu! Nii otsin teid ma huupi kõikjal, pillan praegu üksluise päeva pudemeid, kui pärast pikki ooteaegu te juurde juhus mind ei vii. Mu lõpp on raske niikuinii. Jah, selleks, et mu elupäevad veel vältaksid, on vaja mul eelteadmist ikka hommikul, et täna teid mu silmad näevad... Te pilk on karm... Nii kardan just, et nüüd mu alandlikku malbust te vihkate kui viimast halbust ja ülekõlvu kavalust. Oh kas te tunnete, kui kole on armuhellust ihata, kui janu jahutust ei ole! Siis teeselda veel tihata, kui tahaks pea te hõlma peita, ja kibedasti nuttes maas

Eesti keel → Eesti keel
53 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Tromso reisiplaan

perepuhkuse saad Tromsos veeta ka suvel Sinna saab minna laevaga Soome/Rootsi, edasi auto, bussi või rongiga või Eestist otse lennukiga Tromsole Augustis tasuks kohvrisse pakkida natuke soojemad riided (pikad püksid, dressipluus jne) kuid ei tohi unustada ka mõnusaid suve riideid Tromsos on palju ka vabaaja veetmis võimalusi Tegevused reisi vältel Vaadata põnevaid jalgpalli võistlusi Minna kala püüdma Matkata mägedes Teha Tromso tänavatel pikki jalutuskäike Käia paljudes muuseumides Suvel on suureks väljakutseks süsta ja liustiku rännak Sõita paadiga ümber korallisaarte Käia Tromso tänavatel olevates poodides ja osta suveniire Mägedes saab suusatada Vaatamisväärsused · Tromso keskus · Arktika katedraal, mis on linna kõige äratuntavam funktsioon. · Polar muuseum · Ülikooli muuseum · Kunstimuuseum · Maailma põhjapoolseimat botaanikaaeda, mis sisaldab erinevaid taimi kuuelt mandrilt ·

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Savannid

põuaaega üle elada. Taimede kohastumised · Paks koor · Jäigad ja lihakad lehed · Lihakad varred · Jäme tüvi Loomad Savanni loomastikus on palju rohusööjaid imetajad. Savannides on arvukalt termiite. Nad toituvad peamiselt puidust ja orgaanilistest jäänustest. Nad ehitavad oma pesakuhilad seeditud toidu ja pinnase segust. Loomade kohastumused on: nad on kiired jooksjad, et läbida pikki vahemaid vee- ja toiduotsinguil, loomad elavad karjades, kuna üksi on ohtlik liikuda, veevajaduse rahuldab paljudel toit. Kõige levinumad loomad on rohusööjad ja kiskjad. Rahvastiku elu ja tegevus Savanni põlised inimesed on siiski veel säilitanud oma traditsioonilise eluviisi. Nende põhiline elatusala on loomade küttimine. Põlluharimist pole väga palju, sest saak on põua tõttu väike. Maalt eksporditakse välja puuvilla, sisalit, teed, kohvi, maapähklit jm.

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Ferdinand Johann Wiedemann ja eesti keel

eestikeelset entsüklopeediat, mis aga ebaõnnestus. Tänapäevased eesto Leele läändenimetused nagu nimetav omastav osastav, sisseütlev jne on K.A. Hermanni loodud. Temalt pärinevad veel ainsus ja mitmus, häälik, täishäälik, käänamine ja kääne, põõrmaine ja pööre, võrdlemine, algvõrre ja ülivõrre. Ta oli ülimalt oluline inimene eesti kirjakeele arendamisel. Eesti Kirjanduse Seltsi keelekonverentsid Sellel koosolekul otsustati eelistada pikki vokaale sellistes sõnades nagu hääl, päästma, rõõm, mitte heal, peastma ja rõem, kuid hea ja pea. Tapa keelekonverentisle järgnes veel kolm keelekonverentsi viimane toimus 1911. Aastal, kus oli arutluse all palju küsimusi mis puudutasid nii sõnavara, morfoloogiat kui ka ortograafiat.. nii näiteks määrati teisel keelekonverentsil kindlaks h-ga algavad sõnad, sest künes jäi h tihti hääldamata

Eesti keel → Eesti keel
17 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Jõulukaktuse ehk hariliku lülikaktuse referaat

Jõulukaktus ehk harilik lülikaktus Schlumbergera truncata / Zygocactus truncates Jõulukaktused kasvavad epifüütidena Kagu-Brasiilia troopilistes vihmametsades eelkõige varjulistes, ereda päikese eest kaitstud kohtades. Jõulukaktust nimetatakse küll kaktuseks, kuid tavapäraseid pikki ja torkivaid astlaid tal ei ole. Selle asemel on lüliliste varte tippudes pehmed harjased. Jõulukaktus armastab kasvuajal sooja, niiskust ning rammusat mulda. Talle ei meeldi kuiv kasvukeskkond ning temperatuuri kõikumine. Õiepungade moodustumisel on soovitav hoida 15-20 kraadises soojuses; peale õitsemist 6-8 nädalat 10-12 kraadises ruumis (kuid valges). Märtsist algab teine kasvuperiood ning siis tuleks hoida teda taas jahedamas. Juulist võib temperatuur tõusta 18-20 kraadini

Bioloogia → Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Orgaaniline keemia tänapäeval

või süsinik-vesinik sidemed. Selliste sidemetega ühendid on madala sulamis- ja keemistemperatuuriga, ei juhi soojust ja elektrit ja võivad kergesti oksüdeeruda. • Ilma süsinikuühenditeta ei oleks ka võimalik mingisugunegi elutegevus selle madalamatest vormidest kõrgemateni välja. Süsiniku erilisus • Põhimõtteliselt on võimalike süsinikuühendite arv lõpmata suur. Selle põhjuseks on süsiniku võime moodustada tohutult pikki ahelaid, mis võivad olla: Linaaalne ehk hargnemata ahel H3C–CH2–CH2–CH3 Hargnenud ahel CH3 | H3C–CH–CH3 Tsükliline ahel H2C–CH2 | | H2C–CH2 KASUTATUD ALLIKAD • https://janno788.files.wordpress.com/2015/01/ orgaaniline_keemia_i_osa.pdf • http://www.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi %20%F5ppematerjalid/ORGAANILINE%20KEEMIA.pdf • Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). „Avita”, Tallinn. • http://web.zone

Keemia → Keemia
4 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Synthesis of Bioactive Compounds. Bioaktiivsete ainete süntees.

Iseseisev töö nr. 1 1. Synthesis of Bioactive Compounds. Bioaktiivsete ainete süntees. Teema käsitleb võimalusi, kuidas saaks laboratoorselt bioaktiivseid aineid toota. Kõnealuseid aineid on inimene juba pikki sajandeid ise läbi kogemuse teatud toitudega manustanud. Tänapäeval me aga teame, mis tegelikkuses neis toiduainetes meie ainevahetusele ja immuunsussüsteemile kaasa aitavad ning seega tasub neid ka omal käel sünteesida, kuna vajalikke toiduaineid ei pruugi alati käeulatuses olla. Seega ongi töö eesmärgiks laiendada silmaringi nende laboratoorse sünteesi osas ning suunata tähelepanu sellele, et protsess oleks võimalikult efektiivne ning „roheline“

Keemia → Keemia andmekogud ja...
1 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Isiklik puhtus

Tüdrukutel algab menstruatsioon umbes 10 aastaselt ning neid tuleb teavitada abivahendites ja hügieenist. Suhtlemine 0-3 aastane laps naeratab, siputab, matkivad täiskasvanut, tuttava hääle suunas pea pööramine. 3-7. aastane laps küsib palju miks küsimusi, areneb loogiline mõtlemine, kooliküpsuse kujunemine, uudishimu, jäljendamine, areneb sõprus. 7-12. aastasel tulevad kasutusele keerulisemad laused, sõnavara muutub rikkamaks, oskus rääkida pikki ja keerukamaid lugusid. Magamine Teiseks elukuuks oskavad ise uinuda. Vastsündinud magab 16-17 tundi ööpäevas. Uni sõltub riietusest, temperatuurist, turvalisusest. Päevauni parandab mälu, õppimist, ning lapson aktiivsem. Füüsiline aktiivsus ja mängimine Alatest neljandast elukuust suureneb lapseaktiivsus. 7-9 kuuselt hakatakse roomama, ning tahavad olla rohkem iseseisvad. Neid hakkavad huvitama klotsid. Kuni 1 aastased lapsed tahavad ise riietuda. 4-7 aastased jaotavad mänguasju

Meditsiin → Hügieen
11 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Kertu retsensioon

Inimesed on võrdsed, miks siis selles filmis võrdväärset õiglust pole? „Kertu“ on Ilmar Raagi poolt lavastatud draama,mis leiab aset Saaremaal,Mustjala vallas.Jaanipäeval kaob 30 aastane Kertu(Ursula Ratasepp) märkamatult koos Villuga(Mait Malmsten).Terve naise perekond satub paanikasse ning alustavad otsinguid,sest Kertut peetakse tagasihoidliku ja kinnise iseloomu pärast ullikeseks.Villu on aga ilusa välimuse, kuid allakäinud alkoholilembeline naistemees.Pärast pikki otsinguid leitakse Kertu Villu juurest,tema ema(Külliki Saldre) ja õe(Piret Laurimaa) poolt.Neid nähes jookseb Kertu voodi alla peitu ja Villu ema(Leila Säälik) pakub, et räägib naisega.Kodus ootab Kertut isa(Peeter Tammearu) meeletu raev.Tasapisi lahtirulliv tõde jahmatab tervet külarahvast. Üks esimesi tähelepanekuid filmi vaadates,on nutikas tegevuse tutvustus,järgnevalt hakatakse detaile ja lugu täpsemalt käsitlema.Näitlejad elasid enda rolli väga hästi sisse

Eesti keel → Eesti keel
6 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tehnomaterjali praktikumi aruanne 1

Teras S355 140J -50 C Kiuline, matt, tuhmhall Teras C45 6,5J ~20 C Teraline, läigib Teras C45 2,42J -50 C Jämedateraline, läigib Järeldusena leian, et tõmbeteimi katsetel oleneb komposiitmaterjalidel plastsus väga, kust poolt rakendada jõudu. Veel täheldan, et kõige venivam materjal oli teras ning järgnes plastik. Komposiitmaterjal risti venivus oli null ning pikki kiudu me ei mõõtnud tulemusi, et saaks arvutada. Terasele tuleb rakendada kõige rohkem jõudu, et see katkeks. Löökpaindeteimi tulemustest võin järeldada seda, et temperatuur on väga määrav. Kui temperatuuri alandada, siis muutuvad ka vastavalt kehad hapramaks. Teras S355 on sitkem ning teras C45 on hapram. Ka purunemispinna iseloomud on erinevad sitkel ja hapral materjalil.

Materjaliteadus → Tehnomaterjalid
132 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Perioodilised liikumised

jõuõlg-jõu mõjusirge kaugus pöörlemisteljest jõumoment-jõu ja tema õla korrutis. Tähis M M=F*l Impulsimoment iseloomustab pöörlevat liikuva keha energiat ..Tähis L L=m*v*r impulsimoment-keha impulsi ja pöörlemis raadiuse korrutis reaalse keha imp-keha üksikute punktide impulsi momentide summa Impulsimomendi jäävuseseadus-väli e jõumomendi puudumisel (st. suletud süsteemis) on impulsimoment jääv.L=mWr2 Võnkumine on perioodiline liikumine mis kordub võrdsete ajavahemike tagant, kusjuures keha läheb esialgsesse asendisse tagasi sama teed mööda. Võnkumise liigid-*sundvõnkumine; *vabavõnkumine Vabavõnkumine-võnkumine mis toim süsteemi siseste jõudude mõjul. Nt:kiik millele ei anta hoogu. Sundvõkumised-toimuvad välise, perioodilise jõu mõjul.(auto kolb) võnkeperiood-ühe võnke sooritamise aeg Tähis T, mõõt.1s T=t/N võnkesagedus-ajaühikus sooritatavate täisvõngete arv Tähis f, mõõt 1Hz hälve-keha kaugus tasakaaluasendist Tähis X mõõt 1m võnkea...

Füüsika → Füüsika
132 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Elektriväli

kiht. Tähis C on kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks .e.välja punkti pot.sõltub a) välja tekitava laengu suurusest võrdeliselt ja pöördvõrdeliselt punkti kaugusest välja tekitavast laengust. kui elektrivälja tekitab +/- laeng, siis on kõikide punktidepotentsiaalid vastavalt märgile kas pos./neg. 1 volt meetri kohta on sellise elektrivälja tugevus, milles potentsiaal muutub liikumisel pikki jõujoont igal meetril 1 voldi võrra. ekvipotentsiaalpinnaks nim. el.väljas võrdsete pot pindasi kon koosneb kahest juhist mille vahele jääb dielektriku kiht. Kon laengud on alati võrdsed ja eri märgilised. Kon-i iseloomustab ­ mahtuvus ja kondensaatori laeng on võrdeline 1 plaadi laengu absoluutväärtusega kasutatakse arvuti klaviatuuril, mikrofonides, raadio häälestamisel. kon. Mahtuvus sõltub ta (ehitusest) mõõtmetest: 1

Füüsika → Füüsika
16 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Eesti kirjanduse sissejuhatus

1535 ­ esimene eesti keelne raamat. Wanradt Koell 17.sajandil tuli näljahäda ja eesti rahvaarv langes 100.000-le 1608 a algas Poolas Rootsi sõda. Eestlaste jaaoks algas hea Rootsi aeg. 1632- tartu Ülikooli avamine 1700- 1721 Põhjasõda 1739 ­ Piibli tõlkimine. A. T. Helle Peterson elas aastatel 1801- 1822 . Peterson pani aluse eesti kirjandusele. Märksõnad , millised me oleme.Johann Mattias Heisen (tuntud rahvaluule koguja) : pikemad kui 170 cm, saartel ja rannamail plaju pikki inimesi. 154,2 cm naised. Valgete juustega, valkjas ihuvärv, kurvameelsed , poleeriline, elavam kui soomlane, kurvameelne , armastab nalja, pilkaja, ääriveeri kõneleja. Pildirikast kõneviisi kasutab. Ei räägi asjast, hoopleb, valevorst, natuke varastaja, alalhoidja viisides ja kommetes, mest ja vesi on kõige oma, peab ennast targaks, saksa ees silmakirjateerner, silma ees sõber, seljataga vaenlane, töökas, kokkuhoidlik, ei pea

Kirjandus → Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Sõnastikuvormid

A UIE lõpp peab olema ID või LIKKE autosid ei saa õnnelikke ­ õnnelikesse Omadussõnade võrdlemine algvõrre Ainsuse omastav Keskvõrre (e m) Mitmuse osastav I ülivõrre ( i m) (kelle,mille) (keda,mida) Pikk Pika Pikem Pikki Pikim vana vana vanem vanu vanim Kerge Kõrge Kõrgem Kõrgeid Kõrgeim vallatu vallatu vallatum vallatuid vallatuim Mõistlik Mõistliku Mõistlikum Mõistlikke Mõistlikem piklik pikliku piklikum piklikke piklikem

Eesti keel → Eesti keel
49 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Palumets

pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. 2. Loomastik Putukaid väga palju ei ole, kui on siis need on enamuselt seotud männiga.Näiteks üks putukas männikräsakas on seotud männiga nii, et ta toitub männi koorest ja männi puidust.Teinekord võib ka kohata mägerit palumetsas.Mäger valib elukohaks tavaliselt kuivemad liivakünkad,kus saab maa sisse rajada pikki urge.Kusagil uru läheduses peaks ka asuma veekogu , kus mäger joogivett saab.Mäger sööb nii taimset kui ka loomset toitu, seepärast kutsutakse teda segatoiduliseks.Pojad sünnivad mägraperesse märtsis-aprillis.Perekonnas on 2-5 poega.Urust hakkavad nad väljas käima 2 kuu vanuselt.Mäkra ohustavad kiskjad on hunt ja ilves. 3. Linnud Palumets on nõmmemetsaga sarnane, sest mõlemad on suhteliselt linnuvaesed

Metsandus → Metsandus
16 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Jõulu luuletused

Õues sajab paksu lund, Tulemas on jälle uusaasta, õhtul mul ei tule und. koju tahaks jälle naasta. Hommikul on lumi paks, Uuel aastal uue hooga, magasin ma tund või kaks. õhtuks sain ma pearooga. Tiigil jää on üsna paks, Tulemas on palju töid, teepeal jookseb väike taks. vähemaks jääb pikki öid. Leidsin üles vanad uisud, Kooli lõpp siis lähenemas, riiulil seal suured luisud. lume kiht siin vähenemas. Siis on vaja minna suusatama, Lähenemas on siis jälle suvi, uusi küünlaid nuusutama. nägin suurt ja ahnet tuvi. Suusaradu on meil häid, Ootan jälle uutaastat, küünlapoes sa tihti käid. head ja lumerohket aastat.

Kirjandus → Kirjandus
39 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ämblike sigimine

Ämblike paaritumine on isasele sageli surmatants. Et ämblikud söövad kõike, millest jõud üle käib ja mis liigub, peab emasele lähenev isane juba eemalt daamile delikaatselt selgitama, et ta pole kohale tulnud ainult ärasöömiseks. Olukorda komplitseerib asjaolu, et mõne ämblikuliigi isasloom võib olla emasest 1000-1500 korda väiksem. Et isase lähenemine meenutaks emasele võimalikult vähe saaklooma käitumist, esitavad isasloomad potentsiaalsele partnerile sageli pikki koregraafilisi etendusi, mis peaksid mõtte söögist mujale viima. Kes tantsida ei oska, meelitab kingiga- heidab daamile ette mõne kinnipüütud ja seotud putuka. Kuni daam kingi kallal askeldab, masseerib isane ta salamisi omamoodi transsi. Kui tegu tehtud, päästavad isase vaid kiired jalad. Ent enamasti on emane nobedam. Mõne liigi isased ei hakka aga sündmuskohalt põgenemisega vaeva nägema, vaid peidavad end emase eest... emase enda selga ära. Istuvad seal, maha ei tule

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Lest

Tema keha ülemine poole on tumedam, liivapruun kuni kollakashall, sageli punakate või kollakate laikudega. Kõhtmine ehk alumine pool on kahvatu ja valkjas. Lest on merekala, keda võib leida kogu Eesti rannikuvetest. Lest elutseb kuni 40 m sügavuses, liivasel või savisel põhjal. Mõnikord harva võib ta tungida ka jõgede suudmealadele. Lest elab üksikult ning on küllaltki liikuva eluviisiga. Kudemispaiga otsinguil võib ta läbida pikki vahemaid. Vastavalt erinevatele kudemispaikadele, jaotatakse meie lestad 2 rassi:süvikukudulestad ja rannikukudulestad. Esimesed siirduvad kudema Gotlandi süviku piirkonda, teised koevad aga madalatel rannikualadel, 4...22 m sügavusel. Erinevused ilmnevad ka kudemisajas ja marja arengus. Süvikusse rändajad koevad aprillis-mais ning nende mari on vabalt vees hõljuv, rannikul kudejad koevad mais-juunis, nende mari on väiksem ja kandub kivide alla ning areneb seal

Loodus → Loodusõpetus
3 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Euroopa jõed ja järved

Lubjakivide avamusaladel on arvukalt karstijärvi Lõuna-Ukrainas ja Musta mere rannikul on mitmeid suuri järvi, mis on kunagistesse jõesuudmetesse tekkinud. Vetevõrk on väga tihedalt seotud paikkonna reljeefi, kliima, inimtegevuse ja geoloogilise ehitusega. Väga tihe on vetevõrk Islandil ja Fennoskandias. Fennoskandia jõed voolavad läbi järvede, on ühtlase äravooluga ning pole kevadisi üleujutusi. Ida-Euroopa lauskmaal voolab arvukalt pikki ja aeglase vooluga transiitjõgesid Lääne- ja Kesk-Euroopa suured jõed saavad sageli alguse mäestikest Lõuna-Euroopas on vetevõrk märksa hõredam, talvel on jõed veerikkad, suvel jäävad peaaegu kuivaks Järved: Vänern ­ Üks kolmest kõige suuremast järvest Euroopas Balaton ­ asub Ungaris, keskmine sügavus 3,2 m Rõbinski ­ asub Venemaal, Euroopa suurimaid veehoidlaid Peipsi-Pihkva ­ Suuruselt neljas Euroopas, asub Eestimaa ja Venemaa piiril

Geograafia → Geograafia
68 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Noor-Eesti

autentsel kujul lugeda ka meie koduleheküljelt. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Bernard Linde, Johannes Aavik, Villem Grünthal-Ridala, Aino Kallas ja Jaan Oks; nooremate liikmetena Johannes Semper ja August Alle. 1912. aastal registreeriti Tartus Eesti Kirjanikkude Selts "Noor-Eesti", millel oli 61 asutajaliiget. Noor-Eesti tegutses Tartu-Helsingi teljel, saades oma vahetud impulsid väga paljus Soomest, kus õppisid G. Suits, J. Aavik ja V. Grünthal ja elas pikki perioode F. Tuglas. Soomest oli pärit Aino Kallas. Noor-Eesti üks eesmärkidest oli avardada eesti vaimset vaatepiiri senistest saksa ja vene mõjudest laiemale euroopalikule pinnale: integreerida prantsuse, skandinaavia ja itaalia kirjanduste uusi suundi. Kuigi Noor-Eesti ideoloog ja juht oli luuletaja Gustav Suits, ei ole Noor-Eesti tähendus ainult kirjanduse uuendamises - samamoodi uuendati kujutavat kunsti ja muusikat. Noor-Eesti motoks oli:" "Enam kultuuri! Enam euroopalist kultuuri

Kirjandus → Kirjandus
15 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Tähtkuju LÕVI

LÕVI Sobivus: Jääraga, Kaksikutega, Kaaludega, Amburiga Sügavad tunded: Lõviga, Veevalajaga Erilised tunded: Sõnniga, Skorpioniga Mittesobivus: Vähiga, Neitsiga, Kaljukitsega, Kaladega Õnnenumbrid: 5, 14, 23, 32, 41, 50 Värv: Kuld, oranzh, punane Mõjutav planeet: Päike Element: Tuli Domineeriv sõnapaar: Ma tahan Õnnepäev: Pühapäev Õnnekivi: Sardoonüks, merevaik, rubiin Metall: Kuld Lilled / taimed: Päevalill, saialill, gladiool Lemmikkingitused meessoost Lõvile: loteriipilet(id), kell, õlimaal, shampus, ilus riietus, nahkkott, pilet teatrisse, maitsekas kunstiteos, pudel head veini Lemmikkingitused naissoost Lõvile: loteriipilet(id), ehted, shokolaad, maniküür, siidist sall, õlimaal, shampus, lilled, pikad küünlad, kristall, teemandid või pärlid Lõvi päritolu on selline, nagu igal teiselgi taeva tähtkujul ­ see on üks sümbol liigitatutest ning on saanud oma nime looma järgi. Täh...

Füüsika → Füüsika
5 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti rahvusliku kirjanduse tekkimise eeldused

rahvaraamatu “Pühapäeva vahelugemised” (1818), mis sisaldab õpetlikke lugusid kaugeist maist ja nende elanikest. Tuntuks sai oma ajalehega “Maarahva Nädalaleht” (1821 – 1823), milles leidus sõnumeid kodu- ja välismaa sündmustest, loodusnähtustest, maakera ehituse kirjeldusi, ülevaateid geograafiast ja ajaloost, ilukirjandusžanre jms  Eduard Ahrens (1803 – 1863) rajab oma grammatikaga uue kirjaviisi, mille järgi tuleks pikki täishäälikuid märkida alati kahekordselt ja lühikesi kaashäälikuid ühekordselt. Eesti rahvuslik kirjakeel on XIX saj keskpaiku jõudnud nii kaugele, et selles luuakse rahvuseepos “Kalevipoeg”.

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

Suur kriis

Euroopas (Va Soome ja Tšehhoslovakkia) Majanduskriis • USA majanduskriis jõuab 1930 ka Eestisse ning kulmineerub 1933 • Eestis kannatavad eelkõige põllumehed kui peamise tööstusharu esindajad • Sama saatus tabas ka muid tööstusharusid, import ületas eksporti, paljud pankrotistusid või jäid töötuks • Kriisi ületamiseks rakendati kokkuhoiu poliitikat, kontrolliti väliskaubandust, toetati põllumehi • Pakuti hädaabi töid • Peale pikki vaidlusi toimus krooni devalveerimine • Kuigi see nullis paljude säästud, algas siitmalt kriisist väljumine Sisepoliitika • Kümnendi algul oli Eesti sisepoliitika üpris stabiilne. Omavahel ühinesid mitmed parteid • Mais 1932 koosned Riigikogu kolmest suuremast fraktsioonist – Ühinenud põllumehed, Rahvuslik Keskerakond ja Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei • Maj olukorra halvenemisega süvenes kiiresti rahulolematus

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Suusatamise tööleht

3. Milliseid suusastiilid on kasutusel? Klassikaline ja tavaline sõidustiil. Vabastiil ja klassikaline stiil. Uisustiil ja vabastiil. 3.1. Mida eeldab uisustiili sõitmine? Kitsast ja stabiilset rada. Tihket lumekihti ja laia rada. Ettetehtud rada ja vähe lund. 3.2. Millist varustust vajab klassikalise stiili sõitja? Lühemaid suusakeppe, madalaid suusasaapaid ja pikemaid ja nõtkemaid suuski. Pikki suusakeppe ja suuski, natuke suuremaid suusasaapaid. Pole vahet, millist varustust kasutada. 3.3. Milliseid sõidustiile eristatakse klassikalise sõidustiili puhul? Vahelduvtõukelist sõidustiili ja paaristõukelist sõidustiili. Vahetuvtõukelist ja paaritutõukelist sõidustiili. Paaristõukelist ja vahetuslikku sõidustiili. 3.4. Millist jala osa toetab uisusuusatamise saabas? Varbalihaseid. Kanna- ja pöialiigeseid.

Sport → Suusatamine
18 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun