Kõige olulisem muudatus on teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla, mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Üldiselt meenutas gooti kirikute konstruktsioon mingi hiigellooma skeletti. Pariisis ja selle ümbruses hakati ehitama uues stiilis kirikuid. Nimelt kirikud kasvasid kõrgustesse tänu kesklöövi võlvide kõrguse kasvule. Gooti kirikute laialt levinuimaks põhiplaaniks jäi aga samuti nagu romaani stiilis ladina rist. Pikihoone oli tavaliselt 3-või 5- löövilise basiilikalise ülesehitusega. Kesklöövi tähtsus kasvas, see oli palju laiem ja kõrgem, seega külglöövid olid kitsamad ja madalamad. Ka koori põrand muutus sama tasapinnaliseks pikki hoonega. Ühe või paari apsiidi asemel oli kooril mitu väikest väljaehitist kabelit, mis kokku moodustasid kabelitepärja. Vertikaalne sunnitlus ei valitsenud ainult siseruumide, vaid ka väisilmes. Tugikaarte ja
Basiilika on avar ristkülikukujuline hoone, mille siseruum on sammastega jaotatud pikkadeks löövideks (3-5, vahel ka 7 ja isegi 9 löövi). Keskmine lööv ehitati külglöövidest kõrgemana, selle ülaosas e. valgmikus olevad aknad valgustasid kesklöövi, mis idaosas (kristlikud kirikud ehitati valdavas enamuses ida- läänesuunalistena) lõppes poolümara ruumi e. apsiidiga, kus asusid altar ja vaimulike istekohad. Mõnikord ehitati altariosa ja pikihoone vahele põikhoone (põiklööv e. transept). Mis algul eendus pikiehitisest väga väha või ei eendunud üldse. Põiklööv oli pealöövist eraldatud suure kaarega, seda nimetati võidukaareks e. triumfikaareks. Lööve eraldasid enamasti korintose stiilis võrdlemisi tihedalt asetatud sambad, mis olid omavahel ühendatud kaartega või kaetud talastikuga. Lagi oli kas lihtne lahtine sariklagi või lame talalagi. Viimane võis olla kaetud maalingute või kassettidega
andmed, surmakont hing põhjus ja kivi püstitaja nimi. 28. initsiaal suuruse, värvi võu dekoori abil esile tõstetud algtäht käsikirja või trükitud teose esilõikudes. 29. Romaani kirikule oli iseloomulikukt väikesed aknad. 30. portaal ehitise arhitektuuriliselt kujundatud sissekäik või värav Transept ristlööv. Risthoone, põiklööv, põikhoone sarnane ja gooti stiilis basilikaalne kiriku pikihoonet läbilõikav ehitusosa Nelitis pikihoone ja transepti lõikumiskoht. Koor transepti ja apsiidi vaheline ruum Apsiid poolringikujuline või polügeraalne võlvutyd ja poolkuppelkatusega kaetud vaheseinata juurdeehitus ristiusu kirikul Kooriümbruskäik apsiidi ja kabelite pärja vaheline ala Kabelitepärg kiriku lõpus asuv kabeliterida. 31. Bayeuxi vaip 70m linast riides seinakate villaste lõngadega tikitud lugu sellest kuidas Põhja-Prantsusmaal elanud viikingite järeltulijad normandid La Manche väinale purjetasid ja
Põhikool (endine Viitina Põhikool). Säilinud on ka suur hulk kõrvalhooneid, osa neist küll ümber ehitatud ja osa varemeis (Viitina mõis... 2009). Viimastel aastatel on üheks kuulsamaks ja meelelahutuslikumaks ettevõtmiseks Viitina järvel olnud kalapüük unustusse vajunud püügiriista kuuritsaga. · Urvaste Püha Urbanuse kirik asub Urvaste vallas Kirikukülas ja on ainus basiilika Eesti maakirikute seas. (Urvaste kirik... 2009) Pikihoone on 3-lööviline, kesklöövi valgustavad valgmiku paarisaknad, mis väärivad ka arhitektuurilist tähelepanu. (Urvaste Püha Urbanuse kirik... 2009) Kirik pärineb juba 13.sajandi lõpust, kuid hilisemate rüüstamiste ja tulekahjude tõttu on seda ikka ja jälle üles ja ümber ehitatud. Samas on hoone põhiplaan säilinud. (Rohtmets, 2004: 280). Urvaste kirikuaias on mälestusmärk kohaliku kooli 300. aasta juubeliks.
Seest on kirikud rohkelt kaunistatud, kus kasutatakse ka palju kulda. Kiriku fassaad on maaliline ja kahekordne. Ühendatud voluudega (?). Jesuiitide emakirik IL Gesu Peetri kirik 16.saj hakati seda kirikut ümber ehitama ning juurde ehitati pikkihoone (autor Carlo Maderno), lisati juurde läbi kahekorrusse ulatuvad sambad. Larenzo Bernini kavandas kiriku ette väljaku, mille ääres on kahekordne sammastik, mis tõstab kiriku esile ning pikihoone ei varja enam kirkut ära. SAKSAMAA ARHITEKTUUR 17. saj toimus Saksamaal 30-aastane sõda. Saksamaa oli väga killustunud ning Lõuna-Saksamaal levis Itaalia barokk ning Põhja-Saksamaal Hollandi barokk. Saksamaal pole eriti vahet barokil ja rokokool. Kuulsamaid arhidekte J.Neuman, tema kuulsamaid kirikuid Vierzehnheiligen. Alatari osa väga maaliline ja liikuv. Neumanil oli kõrge kunstiline tase. Ta kavandas ka Würzburgi kiriku, mis on pigem rokokoo stiilis
hakkas tegema graafikat Baroki arhitektuur 3 tüüpi Itaalia – baroki sünnimaa, keskuseks Rooma(põhiline ehitustegevus), barokk ei toonud midagi uut juurde, vaid renessanssi täiendati vms: toretsev, suurejooneline, mõõtmed suured, lemmikmotiivideks olid voluut ja risaliit(üksiku osa eendumine) baroki ehitustüübi rajajaks oli Vignola 1507-1573 Ilgeesu kirik Roomas baroki aitas võidule Maderna 1556-1629 Santa Susanna kiriku fassaadi, jätkas Peetri kiriku ehitamist Roomas, fassaadi ja pikihoone, G.L. Bernini 1598-1680, kasutas arhitektuuris perspektiivi, lõpetas Peetri kiriku kompleksi, tegi väljakuesise sammastiku, „Skala Regia” Borromini 1599-1667, hülgas kõik traditsioonid, ebakorrapärane, laineline joon, skulptuurid, Santiivo kabel, tuntumad veel – Rainaldi, Fontaana, Hispaania – kujunes välja omapärane plateresne stiil(plaadid) esindaja Cano 1601-1667 Ranada katedraali fassaad Churriguera 1665-1725 kelle loodud stiili Churrigerism
saj romaani stiil. Vana-Rooma aeg, millest pärinesid ka romaani kiriku põhilised konstruktsioonid. Tugev, mõjukas, kaitsefunktsioon vähenes ja muutus kunstipärasemaks. · 12.saj alguses tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil. Sajandi lõpuks levis see üle Inglismaa ja Prantsusmaa ning 13. saj üle Euroopa. ARHITEKTUUR · Keskaegse kiriku põhielemendid basiilika (Vana-Rooma kohtu- ja kaubakoda). Kirik ehitati alati läänest itta, altar idapoolsesse otsa. Pikihoone oli sammastega jagatud kolmeks või viieks lööviks, kusjuures keskmine osa oli nii kõrgem kui ka laiem. Pikihoonesse lõikus selle idapoolses osas risthoone, nende lõikumiskohal moodustuvad lahtiste külgedega ruumi nim nelitiseks. Sellest teisel pool jätkus pikihoone kooriruumina. (ladina risti kuju). Kooriruumi lõpetas poolümar apsiid, kus asus altar. Mõnda
oli silindervõlv, kuid sellega sai katta ainult kitsaid ruume. Laiemate ruumide katmiseks kasutati ristvõlvi(iga löövi kattis omaette seisev ristvõlv). Transepti ja pikihoonet ühendab triumfikaar. Kuna ristvõlv oli väga raske, tuli seinad ehitada massiivsed ja sambad jämedad, mistõttu jäid aknad väikseks. Hildesheimi toomkirik Saksamaal on eriline sellepoolest, et tal on koorid nii idas kui läänes ja see kirik oli mõeldud keisrile. Saint-Sernini kirikul on viielööviline pikihoone kolmelöövilise transeptiga. Külglöövid jätkuvad ümber koori ja moodustavad selle ümber käigu. Koorist ulatuvad välja viis kabelit. Kiriku laeks on silindervõlvid. Väljas on nelitistorn. Romaani stiili kujutav ja tarbekunst. 10.saj. lõpul valmis elusuurune puuskulptuur ristilöödud Kristusest. Skulptuur erineb järsult inimese keha käsitlemisest antiikajal. Kujureid ei huvitanud anatoomiline täpsus vaid kannatuse tundeküllane väljendamine. 11.saj
Lühikese ajaga püstitati Järvamaale mitmeid kirikuid, millest kujunesid kihelkonnakeskused. Nende ümbrusse hakkas kujunema ka asustus. Türi Püha Martini kirik (vt joonis 1.1) on vanim ja omapäraseim sakraalehitis Järvamaal, ehitamist alustati arvatavasti 13.saj II poolel. [22] Ehitusmaterjalina on kasutatud tellist pae- ja liivakivi kõrval. Algselt oli plaanitud tornita pikihoone ja nelinurkne kooriosa, mille põhiplaan on ruudukujuline nagu kõikidel Järvamaa kirikutel. Ilmselt oli pikihoone algselt võlvimata. Lamedalt teravkaarsed aknad on kitsad ja ühejaolised ilma ehisraamistikuta ning paiknevad kõrgemal nagu linnustelgi. Fassaadi lääneportaali kohal on ümara kolmikkaarega kujundatud püstaken, teravakaarne raidportaal samas kaheastmeline. Esialgu oli astmete vahel sammas kujundatud, mis on hävinenud, kuid ümarmõigas silluskaare astmes on säilinud. Lõunaportaal paikneb nelinurkses ehiseinas, mis on kaheastmelise palendiga ja lamedalt teravkaarne
Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. 21. Millises olukorras oli varakristlikul ajal skulptuur? Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse päevil üldse, sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. 22. Mis on basiilika, millistest osadest see koosneb? Basiilika on rooma arhitektuuris levinud kohtu-ja koosolekuhoonete tüüp.(aatrium)sammaskäikudega ümbritsetud õu, eeskoda(narteks), 5-lööviline pikihoone, transept ja apsiid. 23. Millistes linnades leiduvad kõige kuulsamad varakristlikud kirikud? Nimeta neist linnadest vähemalt üks kirik. Roomas- Santa Costanza, Santa Maria Maggiore, Santa Sabina Itaalias Ravennas- San't Apollinare in classe, San't Apollinare Nuovo 24. Milliste vahenditega kaunistati varakristlikke kirikuid? Roomlased olid oma mosaiikides enamasti kasutanud siledaid värvilisi marmori tükikesi, mis polnud eriti kirkad kuid võimaldasid peente värvivarjundite edasiandmist
See levis üle Prantsusmaa, Inglismaa ja lõpuks ja Euroopa. 14. Sajandil tõukas Itaalias tekkinud renessanss gooti stiili Euroopast välja. Gootika stiil ei toonud kunsti midagi radikaalset ja seda saab käsitleda romaani stiiliga koos. Arhitektuur suurimad saavutused on seotud kirikuehitusega. Keskaja kiriku planeering lähtus basiilikast, kus toimusid ka esimesed avalikud jumalateenistused. Kirik ehitati läänest itta, altar idapoolsesse otsa. Pikihoone oli sammastega jaotatud kolmeks või viieks lööviks ja pikihoonesse lõikus selle idapoolses osas risthoone. Nende lõikumiskohal oli nelits ja peale seda kooriruum. Kirikus oli ladina risti kuju. Peale kooriruumi oli apsiid, mida mõnikord ümbritsesid mitmed kabelid, mis moodustasid kabelipärja. Kooriruumi põranda all võis asuda krüpt matusepaigaks, pühakute säilmete hoidmiseks ja usulisteks toiminguteks. Keskaja kirikutel olid jämedad sambad ehk piilarid
valitsejalikkust, kannatustele viidatakse harva. Jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega. Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis vajadus sobivate ruumide järele. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujus rooma arhitektuiirs levinud kohtu ja koosolekuhoone tüüp, basiilika. Varakristlik kirik oli pikergune hoome, mille 2 rida sambaid jagas kiriku 3'ks kitsaks osaks nn. Lööviks. Kirik on lääne-idasuunaline, uks asus läänepoolses otsas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept põiki asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringkujuline võlvitud ruum apsiid. Nii meenutas kiriku põhiplaan risti. Keskmine lööv oli laiem kui külglöövid. Kesklöövi seina nim valgmikuks, sest seal asusid aknad. Kiriku välisilme oli lihtne, tavaliselt ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn e kampaniil, enamasti ehitati see hiljem. Sageli on basiilikate läänefassaadi ees
Gooti kunst Sissejuhatus Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne-Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegade ning vaimulike kõrvale uus - linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev toredusiha - kõik see avaldas mõju kunstile, kuid siiski on gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu kirikuga. Üheks suureks mõjutajaks peetakse ka ristisõdu...
osas Liivimaa kubermanguarhitekt David Olloff. Kirik pühitseti 10. oktoobril 1854. aastal. 1861. aasta remondi käigus asendati puitpõrand tellispõrandaga ja orelikoor sai alla uued kivist posti. Ruumipuuduse tõttu ehitati aastatel 1882-1884 Riia arhitekti Sieversi projekti järgi ja ehitusmeister Jaan Liedmanni juhatusel juurde ristlööv ning aknad muudeti teravkaaarseiks. Selle remondi käigus ehitati kinni ka pikihoone ja koori vaheline sein ning endist koori hakati kasutama käärkambrina. Kirikul on kõrge torn: selle roosaknaga (nüüd asub seal kell) alaosa on ruudukujulise põhiplaaniga; kitsam, siksakilise lõpetusega ülaosa aga plügonaalne; torni katab telkkiiver. Algselt oli kirik seest võlvimata valgeks krohvitud ruum, mis oli kolmest küljest ümbritsetud vääridega. Lääneseinas paiknes preliväär, millel asus A.Martini Riias valmistatud orel
kuulutati see ametlikuks riigiusuks. Arhitektuur Katakomb on liivasesse pinnasesse uuristatud k2ik v6i hauakamber.Katakombidesse maeti oma surnuid.Katakombide seinad ja laed kaeti maalidega mis esialgu meenutasid maalid roomlaste elumajadest.Hiljem hakati kujutama ristiusu symboleid.Kui ristiusk ametlikuks muutus tekkis vajadus uute hoonete j2rele kus pidada jumalateenistusi.Eeskujuks v6eti Rooma kohtu ja 2ri hoonet basiilikat.Varakristlik basiilika oli pikihoone mis alati ehitati suunaga l22nest itta.Sissep22s on alati l22nes ja altar idas.Kaks rida kaartega yhendatud sambaed jagas kiriku pikuti kolmeks l66viks.Keskele j2i keskv66v mis on k6rgem ja laiem paarisarv kylgl66ve.Keskv66vi seinaosa kus asuvad aknad nimetatakse valgmikuks.Aknad olid ka kylgl66videl.Kirikutorni ei ehitatud yldse v6i kui ehitati siis kiriku k6rvale.Altar asus keskl66vi l6pus,poolkaare kujulises v6lvitud ruumis mida nimetatakse apsiidiks.Kiriku lagi oli lame v6i puudus yldse
Hooned külvatakse üle skulptuuridega, kasutatakse lainelist joont. Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskuseks Rooma linn. · Giacomo Barozzi da Vignola(1507-1573)- Il Gesu kirik, ruumi ei liigendatud enam löövideks, kuplil oli endiselt tähtis roll. · Carlo Maderna(1556-1629)- Varabaroki esindaja Santa Susanna kirik Roomas, jätkas Peetri kiriku ehitamist teostas selle fassaadi, tegu ka Peetri kiriku pikihoone. · Francesco Borromini(1599-1667)- oli baroki kõige äärmuslikum esindaja. Ekstravagantne, armastas lainelist joont.Sant Ivo kabel Sapienza kiriku juures Roomas. San Carlo alle Quattro Fontane kirik Roomas. · Giovanni Lorenzo Bernini(1598-1680)- Lõpetas Peetri kiriku ehitamise, väljekut ümbritseva kolonnaadiga. Tema võttis arhitektuuris kasutusel perspektiivi, Vatikani lossi tegi ta Scala
Lossiehitist nimetati karolingide ajal pfalz´iks. Losside ehitamisel tugineti vanade germaan- laste ja keltide või siis rooma impeeriumist pärit ehitustraditsioonidele Joonis 9. Theoderichi mausoleum 10 ROMAANI Ehitustegevuse peamisteks keskusteks olid kloostrid, mis koosnesid kindlakskujunenud hoonete kompleksist. Kloostri keskseks hooneks oli kirik, misehitati kas basilikaalse-, saal-, koda- või kuppelkirikuna. Kiriku pikihoone jaotati sammaste või piilaritega löövideks. Kesklööv oli tavaliselt kõige laiem, selleseinad võisid olla jaotatud horisontaalseteks vöönditeks. Alumise korruse moodustasid piilaritele võisammastele toetuvad ümarkaared, teine korrus moodustus aga külglöövide peal asuvatest empooridest, mis avanesid kaaristuna kesklöövi poole. Vahel asendas empoore kitsas käik müüri sees e trifoorium. Romaani kirik on reeglina osa suurest tervikust, kloostrikavatisest. Kloostrihooned olid
Kõigi jumalate tempel Antiikaja suurim ja Rooma vanim kuppelehitis Silindrikujulisse keskehitisse pääseb viilkatusega sammaskoja kaudu Jumalate kujud Romaani Romaani Valdav X-XII sajand Mõiste võeti kasutusele Prantsusmaal 1825.a Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal Ehkki roomani stiilis on palju antiigi elemente ja mõjusi, on see siiski iseseisev kunstistiil Tähtsaimaks ülesandeks oli luua kirikuhooneid ja kloostreid Kirikus kindel hierarhia Romaani Basiilikalik pikihoone Esimene iseseisev kunstistiil, pärast antiikkultuuri hääbumist Esimene üleeuroopaline stiil Tehnika areng (keerulised ehitised) Massiivne proportsioneeritud, artikuleeritud ehituskehand Üldise killunemise taustal sai Euroopa ühendajaks katoliku kirik. Kiriku võim muutus nii suureks, et paavsti, piiskoppide ja vaimulike paindusid kõik, nii ülemkiht kui alamkiht. Usk haaras praktiliselt kõik elualad. Nii ongi romaani kunst eelkõige kiriklik Basiilikad
võis laduda hoopis õhukesed. Esimeste suurte kirikute hulgas oli Pariisi Jumalaema katedraal (NotreDame), mida alustati 1163. Kõrggootika esimene suurteos oli Chartres'i katedraal, järgnesid katedraalid Reimsis ja Amiens'is. Kesklöövi võlvide kõrgus kasvas. Pariisi Jumalaema katedraalis oli see 32m, Reimsis 37,5m ja Amiens'is 42,5m. Beauvais' katedraali koori võlvid olid koguni 47,5m kõrgused, kuid need varisesid kokku. Pikihoone oli 3 või 5lööviline ja basiilikaalse ülesehitusega. 15.16.saj algust nim hilisgootika ajajärguks. Kõige rikkalikumad hilisgootika näited leiduvad Roueni linnas Normandias. Gooti stiili ajal jätkub linnuste ehitamine ja linnade kindlustamine. Prantsusmaal on säilinud nt Pierrefonds'i linnus ja Carcassonne'i linnamüür, paavstide kindlustatud loss Avigonis ja eriti kaunis looduslikus ümbruses Normandia rannikul väikesel kaljusaarel asuv Mont Saint
ÜLESANDE esitamine bütsantsi kunstist. Tekstid Bütsantsi kunsti ja arhitektuuri kohta leiad siit: 1. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/butsantsi_arhitektuur_enenuut.htm , 2. http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/bytsants.htm , 3.http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/bytsants/index.htm mosaiigi leidmiseks, 4. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Meister_von_San_Vitale_in_Ravenna_003.jpg mosaiigi leidmiseks. Tööta läbi veebimaterjal ja vasta küsimustele, saada töö meiliaadressile, nii nagu e-koolis kirjas! 1. Millise riigi järglane oli Bütsants? Kaua see riik Kogu Ida-Rooma (Kreeka ja Väike-Aasia aladel) riiki püsis? nimetati Bütsantsiks. Riik püsis kuni aastani 1453. Seega kokku kuni 1000 aastat. 2. Kes oli Bütsantsi tähtsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keise...
feodaal oma perekonnaga. Kindlustorni üks peamisi ruume oli pimedavõitu sammassaal. Sooja andis kamin. Eksisteeris ka tornlinnuse-laadseid elamuid, eriti Itaalias. Hiljem ümbritseti tornlinnused järjest keerukamaks muutuva kaitsemüüride ja -tornide süsteemiga ning ehitati avaramad eluruumid. Sisekujundus. Romaani ajastu sakraalruumi kujundamine ilmnes eeskätt kiriku uues ruumilahenduses, kus pikihoone jaotati sammaste või piilaritega löövideks. Kesklööv oli tavaliselt kõige laiem, selle seinad võisid olla jaotatud horisontaalseteks vöönditeks. Alumise korruse moodustasid piilaritele või sammastele toetuvad ümarkaared, teine korrus moodustus aga külglöövide peal asuvatest empooridest, mis avanesid kaaristuna kesklöövi poole. Vahel asendas empoore kitsas käik müüri sees e trifoorium. Romaani ajal ehitatud kirikud ei olnud eriti kõrged –
kristlased panid põhirõhku siseruumidele. Antiiktempel oli eelkõige monument ja jumalakuju asupaik, kristlased vajasid aga ruumi, mis oleks sobiv kokkutulekuteks. 3. Milline ehitisetüüp võeti kasutusele kirikuna? Kohtu- ja koosolekuhoone tüüp, basiilika. 4. Kes oli esimene Rooma piiskop ja paavst? Rooma esimene paavst oli Peetrus 5. Kus asus varakristliku kiriku transept (põiklööv või ristlööv)? Varakristliku kiriku transept asus pikihoone idapoolse otsa vastas. 6. Milline oli kiriku kõige püham paik? Altar 7. Kas seinamaalid ja mosaiigid olid vaid kaunistused või oli neil veel mingi eesmärk? Mosaiigid ja seinamaalid olid igavese tähendusega märgid. 8. Millisest materjalist tehti mosaiike? Milliseid värve eelistati? Mosaiikides kasutati sileidaid värvilisi marmori tükikesi, mis polnud eriti kirkad. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid aga erksavärvilised klaasikuubikud.
ning keskajale omane vertikaalne domineerimine ja liigendatus asenduma uute stiilidega. Antiikeeskujudel tekkis horisintaalne liigndatus; aknad ja muud avad läksid laiemaks ja sageli lamekaarseteks, levima hakkas rustikamotiiv ja ümarkaar. Renessansi üks varasemaid näiteid Eestis on Purtse vasallilinnus; teised tuntuimad esindajad on Mustpeade hoone Tallinnas, Tallinna vaekoda (põles 1944, müürid lammutati 1946) dominiiklaste kloostri ait Tallinnas, Pärnu-Jaagupi kiriku pikihoone ning Haapsalu lähedase Kiltsi mõisa liivakiviportaalid (20ndatel aastatel oluliselt kahjustatud). Eesti kirikutes on säilinud ka mitmeid kunstipäraseid renessansskantsleid ja -altareid. Kusagil 1630-50ndate aastate paiku hakkas renessanss tasapisi asenduma barokiga. · Pilet 5 1. Vanakreeka skulptuur, maalikunst Leiutati ka nõjajala poos e kontrapost s.t. et keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabaks jäetud. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5
tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele. Kokkuvõttes meenutas gooti kiriku konstruktsioon nagu mingi hiigelloma skeletti. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndakaared ja võlviroided. Gooti kirikute põhiplaaniks jäi juba ammu tuntud pikihoonest ja transeptist (põikhoone) moodustuv ladina rist. Vahel jäi transept aga nii lühikeseks, et ei eendunud peaaegu üldse pikihoonest (näiteks Notre-Dame Pariisis). Pikihoone oli 3- või 5- lööviline ja basilikaalse ülesehitusega. Ka transept oli tavaliselt mitmelööviline. Kesklöövi tähtsus tõusis, ta oli külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem, sest gooti konstruktsioon võimaldas võlvida ka laiu lööve. Külglöövid oli nii kitsad ja madalad, et ei vajanud erilist tugisüsteemi. Külglöövid jätkusid teisel pool transepti, kooris, moodustades nn kooriümbriskäigu. Koor lõppes tavaliselt polügonaalselt - mitmetahuliselt
Kirik pühendati Peetrusele ja Paulusele. Toomkirik oli Tartu piiskopkonna peakirik ja piiskopi kirik - Toomemäe teises servas seisis ka piiskopi residents, Tartu piiskopilinnus. 16. sajandil oli toomkirik Ida-Euroopa suurim kirikuhoone ja tellisehitis. Tartu Toomkiriku kalmistu oli mitte koguduse surnuaed, nagu näiteks Tartu Jaani kiriku kalmistu, vaid keskaja ühiskonna eliidi matmispaik. Varemeis Tartu toomkirik on üks Vana-Liivimaa silmapaistvamaid tellisgootika näiteid. Basilikaalse pikihoone kolme löövi on katnud ristroidvõlvid, mida toetasid kaheksatahulised nurgaturpadega piilarid. Intejööris liigendavad seinapindu kimpturbad ja simsid, trifooriumitsoon on markeeritud nissidega. Säilinud on üksikuid eendtugede varagooti taimdekooriga raidkapiteele ehituse varaseimast järgust. Põhja- ja lõunaküljel on algselt välisseinu toetanud massiivsete kontraforsside vahele olnud rajatud kabelilöövid. Kesklöövi kõrgseinu on külglöövide kohal toestanud tugiviilud
Bramante surma tõttu jäid ehitustööd aastateks pooleli ning alles 1547. a. alustas kupli ehitamist Michelangelo (14751564) . Kuid ka tema ei jõudnud oma 132 m kõrgust hiigelkuplit lõpetada. Michelangelo mudeli järgi lõpetati kuppel aastal 1590. Bramante ja Michelangelo projektid paistavad silma oma selguse ja harmooniaga. Nende looming on mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ehituskunsti. Kahjuks ehitati 17. saj. algul kupliruumile ette rikkalik barokkstiilis pikihoone ning ka liiga kõrge fassaad, mis häirib esialgset harmooniat ning varjab imekaunist kuplit. Puudust ehk korvab Bernini (15981680) loodud kiriku esine väljak ilmeka kolonnaadiga. Bernini polnud üksnes arhitekt, eelkõige tuntakse teda skulptorina. Peetri kirikus näeme tema loodud baldahhiini, mis tähistab Peetruse matmispaika. Aga kui te juba Roomas olete, käige kindlasti ära Santa Maria del Popolo kirikus, kus asub
saj alguseni Peetri basiilika Roomas · See oli rooma paavstide residentskirik · 16. saj lammutati see paavsti korraldusel, selle asemele ehitati suurem ja uhkem Püha Peetri katedraal (barokk- ja renessanssstiili segu) · Väikeste ümberehitustega on säilinud Roomas Santa Saloina ja Santa Maria Maggiore basiilikad · Neil kirikutel on puidust lagi · Tavaliselt olid varakristlikud basiilikad ristikujulise põhiplaaniga · Neil oli suurem ja laiem pikihoone suunaga läänest itta, idaosas lõikas seda altari ees risthoone transept · Pikihoone oli jaotatud tavaliselt veel sammaste abil löövideks · Valitses kolme- või viielööviline kirik · Kiriku idaosa ehitati poolringikujulise sopistusena apsiid · Seal oli esialgu altar · Skulptuuris toimub aga 4.-5. saj järsk tagasiminek · Kristlased keelustavad ümarskulptuuri · Hävitatakse enamus varasemaid antiikskulptuure · Lubatakse ainult reljeefe
40. Bayeux' vaip Kujutab William Vallutaja käiku Inglismaale. Linane riie on kangastelgedel kootud. 50 cm kõrge, 70 m pikk. Tikitud pildid. Kujutab Hastingsi lahingut. Teda nimetatakse nii oma asukoha järgi Bayeux' linna muuseumis Prantsusmaal. 1070ndatel tehtud. 41. Kolme kuninga relikviaar Kölni toomkirikus. Idamaa targad läksid Jeesus Kristuse juurde. August saab sisse vaadata. Kullast. 3 kuninga luud on sees. 13. saj. algus. 42. Worms Saksa romaani arhitektuuri üks tippudest. Pikihoone, ristihoone (transept), idaots on püha, uksepool on ida. 43. Henry VIII (14911547) Henry VII poeg. Valitses 15091547. Tal oli 6 naist. Kirjutas "7 sakramendi kaitseks". Oli The Defendor of Faith. Lõi anglikaani kiriku. Kuulutas end kirikupeaks. Reformatsiooniga ja anglikaani kiriku loomisega süvendas Henry VIII Inglise absolutismi. Hans Holbein noorem. Maalis. 44. Thomas Cranmer (1489 1556) 1556. a. Mary Tudor lasi ära põletada Thomas Cranmeri, kelle kätel oli surnud Henry VIII
ning keskajale omane vertikaalne domineerimine ja liigendatus asenduma uute stiilidega. Antiikeeskujudel tekkis horisintaalne liigndatus; aknad ja muud avad läksid laiemaks ja sageli lamekaarseteks, levima hakkas rustikamotiiv ja ümarkaar. Renessansi üks varasemaid näiteid Eestis on Purtse vasallilinnus; teised tuntuimad esindajad on Mustpeade hoone Tallinnas, Tallinna vaekoda (põles 1944, müürid lammutati 1946) dominiiklaste kloostri ait Tallinnas, Pärnu-Jaagupi kiriku pikihoone ning Haapsalu lähedase Kiltsi mõisa liivakiviportaalid (20ndatel aastatel oluliselt kahjustatud). Eesti kirikutes on säilinud ka mitmeid kunstipäraseid renessansskantsleid ja -altareid. Kusagil 1630-50ndate aastate paiku hakkas renessanss tasapisi asenduma barokiga. Renessanssmuusika Renessanssmuusika on renessansiajastul (14.17. sajand) loodud muusika. Mõistet "renessanss" kasutatakse peamiselt kujutava kunsti puhul ja seoses Itaaliaga.
ning keskajale omane vertikaalne domineerimine ja liigendatus asenduma uute stiilidega. Antiikeeskujudel tekkis horisintaalne liigndatus; aknad ja muud avad läksid laiemaks ja sageli lamekaarseteks, levima hakkas rustikamotiiv ja ümarkaar. Renessansi üks varasemaid näiteid Eestis on Purtse vasallilinnus; teised tuntuimad esindajad on Mustpeade hoone Tallinnas, Tallinna vaekoda (põles 1944, müürid lammutati 1946) dominiiklaste kloostri ait Tallinnas, Pärnu-Jaagupi kiriku pikihoone ning Haapsalu lähedase Kiltsi mõisa liivakiviportaalid (20ndatel aastatel oluliselt kahjustatud). Eesti kirikutes on säilinud ka mitmeid kunstipäraseid renessansskantsleid ja -altareid. Kusagil 1630-50ndate aastate paiku hakkas renessanss tasapisi asenduma barokiga. Renessanssmuusika Renessanssmuusika on renessansiajastul (14.–17. sajand) loodud muusika. Mõistet "renessanss" kasutatakse peamiselt kujutava kunsti puhul ja seoses Itaaliaga.
vähe veel. Ka feodaalid elasid lihtsalt. Linnu vähe. Rikkai m ja m õjukai m jõud keskaja Lääne Euroopas ristiusu kirik (katoliku kirik just). Se etõttu suure m osa ro maani kunstist seotud usu ja kirikuga. K õige ilme ka malt avaldub ro maani stiil arhitektuuris, eriti kirikuehituses. Arhitektuur Arendati edasi hoonetüüpi ni me ga basiilika, millele lisandusid mitmed uued osad. võlvik nelinurkne ala, mis kaetud ristv õlviga nelitis nelinurkne osa, mis tekib pikihoone ja p õikhoone ristumisel apsiid altari asukoht koor põikhoone ja apsiidi vahele jääv osa. Tavaliselt m õne astme võrra kõrge m. Koori all on sageli maaalune kabel ehk krüpt. kooriümbriskäik m o odustub külglöövide pikendustest ümber koori ja apsiidi kabel väike kirik või palveruu m, kõrvalaltarite asupaik , reliikviate hoiuruum Ro maani ajal hakati kirikutele ehitama torne. Tavaliselt kaks torni sissekäigu kohal, üks nelitisel
4-5. saj. ehitati ta hauale Rooma Peetri basiilika. Varakristliku kiriku eeskujuks ei sobinud antiiktemplid, kuna olid rajatud jumala kuju jaoks ja inimesed sinna ei pääsenud. Sellepärast võeti kasutusele: Vaade Santa Constanza kirikusse Varakristlik kirik(basiilika) Roomas. 4.saj. Sammaste read jagasid kiriku löövideks. Hoone rajati ida-lääne suunas Pikihoone idaotsa rajati põhilööv ehk transept. Sellest idapool poolringi kujuline apsiid, kõige pühaim paik. Kesklööv kõrgem, eraldi katusega. Selle ülaosas aknad, valgmik Uks läänes Mõnikord kiriku kõrval kellatorn-kampaniil Sageli läänefassadi ees nelinurkne õu-aatrium Santa Maria Maggiore kirik Roomas. Vaade kesklöövi. 5.saj
suuremaid hooneid/kirikuid koguduste kogunemiskohtadeks. Reeglina olid vanad kirikuhooned nelinurksed, mille keskel oli kõrgem kesklööv ja mida valgustasid valgmikuaknad ja ümbritsesid külgedelt sammaslöövid. [10] 9 Tähtsaim nõue uute kirikute ehitamisel oli, et pikilööv pidi rõhutama altariruumi ja piiskopi asukohta. Nii sündiski pikiehitusliku kiriku idee, kus kiriku pikihoone idapoolsesse otsa ehitati aga ka ristilööv, millest hiljem arenesid välja ristikujulise põhiplaaniga romaani kirikud (joonis 10). [4] Joonis 10. Romaani stiilis Santa Sabina kirik [13] Bütsantsi ajajärgul arendati edasi ka Pantheoni eeskujul põhinevat ehitise tüüpi kuppelehitist. Bütsantsi kesksel perioodil (.-12.saj) nõudis maalides ja mosaiikides väljendatav sümbolism teatavaid vormilisi
Koori idaseina tehakse suur aken. Ehisdetailide rohkus *Yorki katedraal. Inglise hilisgootika võlviroietest rikkalik võrgustik. Perpendikulaarne stiil *Gloucesteri katedraal, *Cambridge'i ja *Oxfordi kolledzite hooned. Itaalia kasutas tehnilisi saavutusi tagasihoidlikult. Kirikute tugisüsteem oli lihtne, vertikaalsust on vähem rõhutatud, mõnikord on kesklööv võlvimata. Puuduvad tornid, kuid kiriku kõrval seisab eraldi kellatorn. Sagedased on kuplid nelitise kohal. Pikihoone valgmiku aknad on väikesed ja ümmargused. *San Francesco kirik, *Orvieto toomkirik. *Milano katedraal hilisgootika suurteos, 5-lööviline basiliklane. Rikkad ja tugeva omavalitsusega linnades püstitati suuri losse ja linnusetaolisi raekodasid *Veneetsia doodzide palee, *Siena Palazzo Pubblico. Saksamaa gootika jõudis alles 13. sajandi keskpaiku. *Magdeburgi toomkirik, *Eliisabeti kirik Marburgis. Prantsuse gootikat meenutavad *Freiburgi ja *Regensburgi toomkirikud
2. Fassaadi üldmulje on dünaamiline, rahutu ja maaliline nagu siseruumilgi. Sageli kasutati risaliiti- seinaosa ulatub fassaadipinnast ette kogu kõrguses. (2. pilt) Tavaline on arhitektuuriliste vormide kuhjamine, palju esineb ebasümmeetriat. Rooma Peetri kiriku edasiehitus.(3. pilt) Loobuti tsentraalehitisest: Carlo Maderna kavandatud juurdeehituseks on kõrge fassaaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. Üksikosad sarnased Michelangelo poolt kavandatuga. Lisaks pilastritele kasutas fassaadi kujundamiseks hiiglaslikke sambaid- kolossaalorderina läbi kahe korruse-asetatuna tihedamalt mõlemal pool peaust. Baroklikud suured ansamblid- ruumiliste illusioonide ja efektide loomine. Lorenzo Bernini kavandas Peetri väljaku: 1. Ovaalne põhiplaan laseb väljakul mõjuda avaramana ja kiriku fassaadil kõrgemana. 2
harmooniliseks ja pidulikuks. Näit. Palazzo Rucellai Firenzes Järjekindlast antiikarhitektuuri eeskujude elustamisest annavad tunnistust ka Alberti kirikuehitised. Neis ei võta ta mitte ainult üle arhitektuurseid osasid, vaid püüab ehitist tervikuna antiikses vaimus kujundada. Santa Maria Novella kirik Firenzes (fassaad) hele-tume marmortahveldis. San Andrea kirik Mantovas - fassaad meenutab antiiktemplite fronti. Ühelööviline pikihoone, külglöövid on asendatud kabelitega, avar silindervõlv. Nelitise kohal kuppel. Majesteetlik ühtne ruum, mis on eeskujuks hilisematele arhitektidele. FILIPPO BRUNELLESCHI (1377-1446) Firenze toomkiriku nelitise kuppel (1420-1436). Kuppelehitis oli eelkõige puhtehitustehniline saavutus ja renessanss-stiili arengut see otseselt ei mõjutanud. Samas oli harmooniline ja täiuslik kuppel kõigi renessanssarhitektide ideaal ja Brunelleschi teostas
*fassaad ei olnud tasapinnaline *värviliste kivide kasutamine *sise: ruumid ovaalsed, suurimat ja keskmist kattis kuppel Püha Peetri kirik ja selle ees olev väljak-Rooma barokkarhitektuuri kõige suurejoonelisem ehitis. Sai alguse 15.saj II poolel ja oli kavandatud tsentraalehitisena. 16.saj keskel valmis Michelangelo projekti järgi võimas kuppel. Ehitus jätkus,tsentraalehitise asemel läks moodi pikihoone ning sellest sai üks suurimaid sakraalhooneid maailmas(pikkus 211.5 m). Lõpliku ilme andis sellele Lorenzo Bernini , kes kujundas kiriku ette suurejoonelise ja kõige omapärasema kujuga väljaku(1667), mille ovaali ümbritsev neljarealine kolonnaad harmoneerub kenasti kiriku fassaadi sammastikuga. Imposantne on ka avara ja kõrge kiriku interjöör, kus on kasut palju skulptuure, värvilist marmorit ja kulda. Kogu sisekuj on tehtud Bernini jooniste põhjal või otseselt tema poolt
1054.a lõhenes kirik ametlikult kreeka- ja roomakatoliku kirikuks. 1453.a vallutasid türklased Ida Rooma riigi pealinna Konstantinoopoli. Islami surve Euroopale lõppes 17.saj lõpuks. Tänapäeval on kristlus levinud kogu maailmas, v.a Lähis- ja Kesk-Ida, Kesk-, Lõuna- ja Kagu-Aasia ning Põhja- Aafrika. Kultus Jumalateenistused toimuvad kirikutes või palvemajades. Kirikul on lääne traditsioonis ühe või kahe toriniga pikihoone, mille idaosas olevas kooriruumis on altar, kantsel, saalis istmed ja lääneosas orel. Ida traditsioonis on kirik tsentraalse põhiplaaniga, ilma istmeteta ja rohkete tornide või kuplitega. Vanades ja katoliiklikes kirikutes toimetab jumalateenistust preester (koguduse ja Jumala ordineeritud vahendaja). Protestantlikes kirikutes peab jumalateenistust eriettevalmistuse saanud õpetaja (pastor). Vabakirikutes võivad jumalateenistust pidada ka koguduseliikmed.
Hooned külvatakse üle skulptuuridega, kasutatakse lainelist joont. Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskuseks Rooma linn. · Giacomo Barozzi da Vignola(1507-1573)- Il Gesu kirik, ruumi ei liigendatud enam löövideks, kuplil oli endiselt tähtis roll. · Carlo Maderna(1556-1629)- Varabaroki esindaja Santa Susanna kirik Roomas, jätkas Peetri kiriku ehitamist teostas selle fassaadi, tegu ka Peetri kiriku pikihoone. · Francesco Borromini(1599-1667)- oli baroki kõige äärmuslikum esindaja. Ekstravagantne, armastas lainelist joont.Sant Ivo kabel Sapienza kiriku juures Roomas. San Carlo alle Quattro Fontane kirik Roomas. · Giovanni Lorenzo Bernini(1598-1680)- Lõpetas Peetri kiriku ehitamise, väljekut ümbritseva kolonnaadiga. Tema võttis arhitektuuris kasutusel perspektiivi, Vatikani lossi tegi ta Scala
Nt diptühhon peaingel miikaeli kujutisega Varakristlik kirik: · Basiilika stiilis · Pikergune hoone · Kaherealised sambad jaotasid 3 lööviks · Lääne-idasuunaline(uks läänes) · Transept kiriku pikiteljega risti olev lööv (ida otsas) · Apsiid poolkerakujuline võlvitud ruum · Keskmine lööv kõrgem kui äärmised · Kesmise löövi seina nimetati valgmikuks, sest seal olid aknad · Uks suundus altari ja apsiidi suunas, pikihoone Välisehitises: · Tornid kirikul enamasti puudusid · Olid vahel kellatornid (kampaniil) · Läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud õu aatrium Sisekujundused: · Laed lamedad, kassettidega või üldse puudusid · Sambad · Altar oli kõige rikkalikumalt kaunistatud, apsiidivõlvil oli tavaliselt kujutatud kristust istumas · Lae- ja seinamaalid ning mosaiigid Mosaiigid:
TARTU 2015 Renessanss ajastu ja mööbel Sisukord Sisukord……………………………………………….……………………………………….1 Sissejuhatus……………………………………………….……………………………………2 1. Ajastu iseloom………………………………………….……………………………………3 2. Arhidektuur……………………………………………….…………………………………5 2.1. Vararenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….………5 2.2. Kõrgrenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….…….19 3. Mööbel ……………………………………………….……………………………………29 3.1. Kirstud……………………………………………….…………………………………..30 3.2. Toolid……………………………………………….……………………………………31 3.3. Lauad……………………………………………….…………………………………….31 3.4. Kapid. ……………………………………………….………………………………..….31 3.5. Voodid. ……………………………………………….…………………………………32 Kasutatud kirjandus……………………………………………….…………………………..33 1 Sissejuhatus. Kirjutan iseseisva töö renessanssi ajast, mis oli inimestel väga suureks muutuse ajaks. Enne seda valitses keskajal peaa...
Kiriku põhiplaan muutub põhiplaan piklikuks, sageli on põhiplaanilt ovaalikujuline või ovaalidest koosnev. Altaripoolel asub kuppel või torn. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. 2.Rooma Peetri kirik- interjöör- eksterjöör Kirikut ehitati terve sajand. Algselt otsustati, kas hoone peaks olema tsentraalhoone, kuid lõpuks otsustati, et ikka pikihoone. Arhitektuurikonkursi võitis Carlo Maderno. Interjöör: Eksterjöör: Michelangelo kavandas kupli. Maderno tegi fassaadi sellega arvestades madalama ja kavandas külgtornid, mis kuplit raamiks. Kupli, fassaadi ja tornide probleem tuli aga lahendada hoopis Berninil. Väljak: Peetri väljaku kavandas koos Berniniga arhitektuuripatroon paavst Aleksander VII. Paavstlike protsessioonide kese. 3.Torino linnaehitus baroki- ajastul Pärast seda, kui 1563
karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. [redigeeri]Tornid Gooti stiilis ehitatud Toruniraekoda (Poolas) Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli
sisepinnast peab olema vähemalt 400 mm. Katusekaldeks on valitud i=1:80-le, mis on täiesti piisav vee ärajuhtimiseks veeneeludesse, mis on omakorda varustatud soojustuskaabliga vältimaks jäätumist talveperioodidel. Hooned siseseinad tehakse kergest kipskarkassi süsteemis, kus tuleb järgida tootja poolt ettenähtud nõudeid helipidavuse tagamiseks ning kvaliteetse tulemuse saavutamiseks. Jäikusseintena kasutatakse betoonpaneelist 200 mm seinu trepikodade pikihoone seintes ning hoone põikseintes. 2. GRAAFILINE OSA 11 12 3. HOONE TEHNILIS-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD 3.1. Hoone parameetrid Hoone parameetrid on näidatud Tabel 3. Ehitise tehnilised andmed Tabel 3. Ehitise tehnilised andmed Hoone näitaja Suurus/ühik Hoone pikkus 42,9 m
roomakatoliku kirikuks. 1453. a. vallutasid türklased Ida-Rooma riigi pealinna Konstantinoopoli. Islami surve Euroopale lõppes 17. saj lõpuks. Tänapäeval on kristlus levinud kogu maailmas, v.a Lähis- ja Kesk- Ida, Kesk-, Lõuna- ja Kagu-Aasia ning Põhja-Aafrika. Tagakiusamine esimesi kristlasi kiusati taga. Roomlastel oli eriõigus. KULTUS Jumalateenistused toimuvad kirikutes või palvemajades. Kirikul on lääne traditsioonis ühe või kahe torniga pikihoone, mille idaosas olevas kooriruumis on altar, kantsel, saalis istmed ja lääneosas orel. Ida traditsioonis on kirik tsentraalse põhiplaaniga, ilma istmeteta ja rohkete tornide või kuplitega. Vanades ja katoliiklikes kirikutes toimetab jumalateenistust preester (koguduse ja Jumala ordineeritud vahendaja). Protestantlikes kirikutes peab jumalateenistust eriettevalmistuse saanud õpetaja (pastor). Vabakirikutes võivad jumalateenistust pidada ka koguduseliikmed.
Proportsioonid muutuvad kohmakamaks. Töötlus on primitiivne. Ristiusk lubati 313. aastal. Kristlastel oli vaja otsida head arhitektuuri, et ehitada hoone, mis võiks saada kogunemiskohaks. Eeskuju saadaks Rooma turuhoonest. sambad Turuhoone moodi Varakristlik kirik oli lihtne hoonete kompleks. Algas kõrge müüriga ümbritsetud siseõuega ehk aatriumiga, kuhu viis tänavalt värav. Õue keskel asus bassein või kaev, enne ruumi on eeskoda. Kiriku pikihoone jaotati kolmeks või viieks lööviks. Keskmine lööv on kõrgem ja laiem ja omaette katusega kaetud. Aknad olid kaetud õhukese marmorplaadiga. Lasksid valgust ainult keskmisse ossa. Kirikud alati ida-lääne suunalised. Idapoolses osas risthoone. Kus piki ja põikihoone kokku saavad, paiknes altar. Ristumiskoht on kooriruum. Altari taha jäi poolümar väljaehitis absiid. Muust kirikuruumist eraldas seda võidu ehk triumfikaar. Varasel perioodil ei osatud võlvida suurt hoonet
Romaaniajastu 24.10.2007 Marmorkirikud: Itaalias võib kohata ka marmorkirikuid. Ehitatud maakividest. Erandiks on Firenzes mõned marmorkirikud. Hispaanias väga kuulus romaaniajastu kirik, aga see on ümber ehitatud barokkstiiliks. Seal sees võib näha romaani stiili sees. SANTIAGO DE COMPOSTELA (Põhja-Hispaanias.) Püha Jaakobus oli 1 Kristuse jüngreid. Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia: Skandinaavia ristiusustamine toimus rahumeelselt 11.saj alguseks on kõik maad võtnud vastu ristiusu vabatahtlikult Skandinaavia romaanikirikutest olulisim LUNDi kirik Lõuna-Root...
võiet. Selle palsamiga Clovis tol päeval mitte üksnes ristiti, vaid ka pühitseti kristlikuks kuningaks. Nüüd mõistame, miks pidid Prantsusmaa kuningad just Reimsis kroonitud saama. Saja-aastase sõja käigus saigi otsustavaks Jeanne'Arci kangelastegu: ta tõi läbi okupeeritud territooriumi siia troonipärija Charles VII ja viibis isiklikult tema kuningaks pühitsemise tseremoonial. Sellest algas suur pööre sõja käigus. Saksamaal on gootika pärliks Kölni toomkirik (selle pikihoone valmis lõplikult alles 19. saj.). Itaalias paelub meid gooti stiilis Doodzide palee Veneetsias. Väga omapärase inglise gootika kaunid näited on Canterbury6 katedraal ja Westminster Abbey7 Londonis. Gootika pitserit kannab ka Tallinna vanalinn. Toomkirik, Niguliste, Pühavaimu ja Oleviste kirik on suurepärased näited põhjamaisest gootikast, nagu ka paljud Eesti maakirikud. Tihti on meie gooti kirikutel mõnes muus stiilis tornikiivrid, sest kui välk torni tabas ja tornikiiver
Kunstiajalugu 10. Klass 1.1 Mis on kunst? Sõnal kunst on mitu tähendust. Laiem käsitleb kunstina kõiki neid inimkultuuri harusid, mis tegelevad kujundite loomise ja töötlemisega. Nii näiteks tegeleb muusika helikujunditega, kirjandus keelkujunditega, teatri-, filmi- ja tantsukukunst loovad liikuvaid ja visuaalseid kujundeid, segatuna helide ja keelekujunditega. Piir kunsti ja mittekunsti vahel on sageli udune ja muutlik, enam vähem kindlaks saab pidada ainult viimase paari-kolme sajandi vältel Euroopas loodud käsitlust kunsti tähenduse eesmärgi ja piiride kohta. Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajal...
sibulkuppel - sibulakujuline katusevorm, harilikult plekk- või laastkonstruktsiooniga, tuleleegi sümbol epistlipool - meestepool, kiriku lõunapoolne külglööv, altarist paremal, mis algselt oli meessoost kogudusliikmete jaoks. evangeeliumipool - naistepool, kiriku põhjapoolne külglööv, altarist vasakul, mis oli mõeldud naissoost koguduseliikmete jaoks. lööv - piklik ruum ehituses, eriti kiriku või templi pikihoone osa mitme paralleelse ida-lääne suunas paikneva ruumiga. valgmik - kesklöövi akendega varustatud ülakorrus basilikaalses ehituses apsiid - poolringikujuline või polügonaalne võlvitud ja poolkuppelkatusega kaetud vaheseinata juurdeehitus ristiusu kirikul paradiis - varakristliku basiilika kinnine sammaskäiguga eesõu, kus võisid viibida patukahetsejad, keda ei lubatud kirikusse; kiriku eraldatud eesõu kampaniil - vabalt, kirikust lahus seisev kellatorn
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
