Romaani kirik mõjus oma massiivsete, paksude kivimüüride ja suhteliselt väikeste akendega üsna raskepäraselt. Paksud müürid ja massiivsed tornid olid head kaitseotstarbeks. Romaani kiriku massiivsus tuleb esile eelkõige välisarhitektuuris. Kirik on küllaltki madal, rõhutatakse horisontaaljoont ja ümarkaart. Dekoratiivseid kaunistusi esineb harva, müürid mõjuvad raske massina. Põhiplaanilt on romaani kirikud tihti ladina risti kujulised. Idast läände suunduv haru moodustab pikihoone ja lühem, põhjast lõunasse suunduv haru põikhoone e transepti. Pikihoone ja põikhoone ristumiskohal kõrgub võimas torn - nelitistorn ja selle alla jäävat ruudukujulist ruumi nimetatakse nelitiseks. Keskmine lööv on teistest laiem ja kõrgem. Alumise korruse moodustavad piilaritele toetuvad ümarkaared - arkaadid. Külglöövide peal paikneb kesklöövi avanev galerii, nn empooride korrus. Kõige kõrgema osa moodustab kesklöövi seinas olev ümarkaareliste akende rida e valgmik
Kivikiriku-eelsest ajast on väljakaevamiste käigus arheoloogid leidnud huvitavaid leide, mis annavad alust arvata, et enne kivikiriku loomist asus samal asukohal 12. sajandi keskpaiku ehitatud sakraalhoone, koos ristiusu matmispaigaga. Keskaegsete plaanide kohaselt oli Jaani kirik kolmelööviline viie traveega basiilika, kus pikihoonele liitus läänes torn ja ühelöövilise polügonaalse lõpmikuga kooriruumi põhjaküljel paiknes käärkamber. Pikihoone lõunaküljel asus aga Lüübeki kabel. Pikihoone on silmatorkavalt asümmeetriline: kesklööv laieneb trapetsiaalselt ida suunast. 1 Tulenevalt Tartu soisest pinnasest tuli kiriku vundamendi vajumise takistamiseks kasutada keskajal levinud horisontaalsete palkide parvalust kahekihiliselt palkidest laotud toed. Kiriku seinad on laotud suureformaadilistest tellistest nn. vendi seotises, kus kaks pikikivi vaheldub ühe sidekiviga
Minu galerii Hardy Suits 10.klass ÜRGAJA KUNST q Koobaste või kaljude seintele kraabitud või kujutatud loomad. q Tähtsaid tööriistamaterjal oli kivi q Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest, eritoonidega , mis saadi veega või rasvas segades.Põhilisteks toonideks oli punane, must, valge, kollane. q Joonistustel ja maalingutel peamine aine on loomad.(Mammutid, piisonid, metshobused, põdrad, hirved) q Joonistused ja maalingud tehti sügavatesse koobastesse Koopamaaling Lascaux koopamaaling Prantsusmaal ~15 00010 000 a. e.Kr Koopamaaling Piison Altamira koopas Hispaanias ~14 00010 000 a. e.Kr Skulptuur Willendorfi Venus Vanem kiviaeg 30 00025 000 a. e.Kr Ta ebaloomulikult paks , kuna see kuju tähendas viljakuse jumalat Skulptuur Vogelherdi hobune Vanem kiviaeg ~28 000 a. e.Kr Mammu...
Toomemägi(muinaslinnus) Toomemägi oma ilusa põlispuupargiga on üks muistse Eesti arheoloogiamälestisi. Lossi tänav jaotab Toomemäe kaheks osaks. Neid osi ühendavad kaks silda. Toomemäe neemiku idatipus, seal, kus praegu asub Tähetorn, paiknes muistse Ugandi maakonna keskne linnus Tarbatu. Muinaslinnuse asukoht oli äärmiselt soodne soises Emajõe ürgorus kerkis võimsalt esile Toome neemik, mis oma järskude nõlvadega (kalle 45°) oli nagu loodud kindluse rajamiseks. Kunstlikku kaitset vajas vaid linnuse lääne ja loodeosa, kus paiknes vallikraav (umbes püssirohukeldri kohal; praegu pole enam säilinud). Samuti oli Toomemäe lähikond (praeguse Laia tänava otsa juures) ainus paik, kus Võrtsjärvest Peipsi järve voolava Emajõe kallastele sai rajada aastaringselt läbitava tee. Mujal oli jõgi selleks sobimatute soiste kallastega Linnusest sai hiljem Otepää kõrval Ugandi maakonna olulisemaid keskusi. Linnuse tekkeajaks loetakse I aastatu...
Mõnikord oli peaportaali kohal skulptuuride rivi, mida tuntakse kuningate galeriina. · Prantsusmaa gootika sünnimaa Ile-de-France's, mis oli Prantsuse kuningate domeen (kuninga perekonna isiklik valdus). Gootika levis sealt üle kogu Prantsusmaa Euroopasse. 1) Varagootika (1140-1200) Saint Denis abtkonna kirik, mis oli kauaaegne Prantsuse kuningate matusepaik. Alustati Notre-Dame ehitust, mida ehitati etapiviisiliselt. Nurgakivi 1163, esimesena valmis 1182 koorihoone, edasi pikihoone ning kõige viimasena kooriosa kabelid 1320. Senlis ja Laani katedraalid. 2) Kõrggootika (13-14 saj) Saja aastase sõja algus. Tehti Prantsuse gootika pärlid: Reimsi ja Amiensi katedraal. Viimane pidi toreduselt üle trumpama kõik seni tehtud kirikud. Blauvau taheti teha kõige kõrgem, kuid koori osa varises mitu korda kokku, pikihoone jäigi ehitamata. Saint Chapelle, mis oli kuningate lossikabel. Eristati ka erinevaid koolkondi.
kokkutulekuteks ja hoonet, mille pearõhk oleks siseruumil. 3.Milline ehitusetüüp võeti kasutusele kirikuna? Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, basiilika. 4.Kes oli esimene Rooma piiskop ja paavst? Rooma esimene paavst oli Peetrus. 5.Kus asus varakristliku kiriku transept ( nimetatakse ka põiklööviks või ristlööviks)? Varakristliku kiriku transept (kiriku pikiteljega risti asetsev lööv) asus pikihoone idapoolse otsa vastas. 6.Milline oli kiriku kõige püham paik? Kiriku kõige püham paik oli altar. 7.Kas seinamaalid ja mosaiigid olid vaid kaunistuseks või oli neil veel mingi eesmärk? Seinamaalid ja mosaiigid muutsid tagasihoidliku hoone pidulikumaks. 8.Millisest materjalist tehti mosaiike? Milliseid värve eelistati? Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust. Nendest moodustatud pisut konarlik pind ei
aladel- ,,Püha Katariina Kirik"8. See kaunite proportsioonidega ehitis on oivaline näide varagooti stiilist ning bütsantsilikest seinamaalingutest. Kirik on kaunistatud Viimse Kohtupäeva teemaliste maalingutega, mis on kahjuks hävimas9. Säilinud on neist ainult vähesed fragmendid - peamiselt kooriruumis. Kirikus on silmapaistva hoolikusega tahutud raiddetailid. Kiriku väliskujunduses domineerib omapärane kolmeastmeline jaotus: pikihoone, koor ja koorilõpmik, mis kõik on kaetud üllatavalt järskude katustega. Kirikul puudub torn. 1764. a. lisati küll väike puidust haritorn, kuid uue katuse ehitamisel loobuti selle taastamisest. 10 Vormsi saar Vormsi keskel Hullo külas asub Vormsi kirik, mille vanim osa on koor, mis on pärit 14 saj algusest11. Vormsi Olavi kirik on sisustuses omaaegse barokk-kantsli koopia12. Hoone iseärasuseks on torni puudumine, kirikukell ripub ukse kohal kõrge katuseharja all13. Kirikus
Etruski kunst 1)Kusidas elasid etruskid ? Mis neist sai ? -Etruskid elasid praeguse Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno vahelisel alal. See ei olnud ühtne riik vaid lõdvalt seotud linnade liit. 509. eKr tekkinud Rooma vabariik alistus 3. saj lõpuks eKr. Kogu Etruuria. Etruskid sulandusid oma ühiskonda, nende kultuur mõjutas tugevasti roomlasi. 2)Mis võimaldab meil saada ettekujutust etruskide kunstist? -Teadmiseks Etriskide kultuuri ja usundi kohta on lünklikud ja pärinevad enamasti hauakividelt. 3)Millised religioossed ettekujutused mõjutasid etruski kunsti? -Kunsti mõjutas oluliselt usk hauatagusesse ellu (surnukultus) ja tihe läbikäimine kreeklastega (mütoloogia) 4)Milliseid peamisi materjale kasutati etruski skulptuuris? -Põletatud savi (terrakota) ja pronks 5)Maini paar tuntud etruski skulptuuri. -Veji Apollon. Terrakota. U.510 e.Kr , Sõjajumal Mars või võitlev sõdur. Pronks. 5 saj. e.Kr. 6)Mille poolest erineb etruski tempel kr...
arhitektuurinäited Prantsusmaa - gooti sünnimaa, sünnikohaks oli Ile-de-France-prantsusmaa süda- prantsuse kuninga domeen. Varagootika esimeseks näiteks: Saint Denis abtkonna kirik (Prantsuse kuningate matmispaik. Ehitamise algataja oli abt Suger. Veel näiteid: Senlis ja Noyoni katedraalid Varagootika ajal alustati ka Pariisi Notre-Dame'i kiriku ehitamist. (valmis kõrggootika perioodil) on viielööviline kirik. Nurgakivi pandi 1163. 1182 valmis koorihoone, pikihoone 1200, fassaad 1245, viimasena valmisid kooriosa kabelid 1320. Kõrg-gootika: suurte võimsate katedraalide ajastu. Chartres katedraal, kus on säilinud vitraazid originaalis. Soissons'i katedraal, sai I maailmasõjas kannatada Reims'i katedraal Amiens'i katedraal, pidi suuruselt toreduselt ületama kõik senitehtud katedraalid. Ehituslugu erandlik, sest ehitamist alustati pikihoonega Väiksematest kirikutest on kuulsaim Saint Chapelles'i kirik - endiste Prantsuse kuningate lossikabel
· Arvatakse, et Eesti kirikutest oli Ambla kirikul esimene kõrge läänetorn, mis seinast ei eendu (pärineb arvatavasti 13. sajandi keskpaigast). · Roosaken lääneseinas oli üks esimesi Eestis. Ümaraken on ka koori lõunaseinas. 6 4/11/19 · Peaportaalil dekoor puudub. Kirik on väljastpoolt lihtne. Aknad on kõrged, mistõttu kirik näeb välja kindluse moodi. · Avar pikihoone on gooti stiilis. 7 4/11/19 · Ambla kirik on kolmelööviline kodakirik. Võidukaar on suhteliselt kõrge ja lai. Võlve toetavad saledad ümarsambad. Kapiteelidel on romaanipärane madalate reljeefidega raiddekoor. Kersti Markus on leidnud sellel sarnasusi Gotlandi meistri Lafrans Botvidarsoni reljeefidega ning oletanud, et ta võis olla Ambla kiriku ehitusmeister
See on kogukond inimestest, kellest usu ja ristimise läbi on saanud Jumala lapsed, Kristuse Ihu liikmed ja Püha Vaimu templid. Kiriku ülesanne on kuulutada ja rajada kõigi rahvaste hulgas Jumalariiki, mille lõi Jeesus Kristus. Maapealne Kirik on selle õndsakstegeva riigi seeme ja algus. Vanalinna kitsastele tänavate ja käikude vahele surutud Pühavaimu kiriku eredateks orientiirideks ümbruse arhitektuursel taustal on õhulise hilisrenessansskiivriga sale kaheksa tahuline torn ja pikihoone astmelistelt laskuvad osaviilud.Kirikkoosneb massiivsete müüridega kahelöövilistest pikihoonest,mida katab kõrge sadulkatus ,ja tunduvalt kitsamast ning madalamast sirge lõplikuga kooriruumist. Nagu kõik vanas Tallinnas ,nii on ka krohvitud ja värvitud seintega Pühavaimu kirik ehitatud kohalikust hallist paekivist ning katud tellispunase katusega. Esmakordselt mainitakse seda hoolekandeasutust Tallinna linnaraamatutes selgesõnaliselt
2) Tugikaar; hoone välimises konstruktsioonis raskuste hajutamiseks. 3) Tornid; võimalikult palju, erineva suurusega, piklikud ja kaunistatud. 4) Võlvid; kõrged ja kaunistatud. Levinuim tüüp on ristvõlv 5) Palju aknaid, valgust, avarust, õhuline mulje 6) Vitraazid; värvilised mustriga klaasaknad. Ümmargusi nim roos akendeks. 7) Gooti pits; peened skulpturaalsed fassaadi kaunistused. Põhiplaan ladina risti kujuline. Pikihoone oli kole või viie lööviline. Apsiidi asemel on tavaliselt kabelite pärg. Kõik detailid nii välises kui ka sisekujunduses rõhutavad kõrgusesse püüdlemist. Maailma kuulsaimad gooti katedraalid on: Notre Dame; Chartres; Amiens ja Reims. Gooti arhitektuur Inglismaal, Itaalias ja mujal 1. Gootika leviku üldiseloomustus: Gootika sobis hästi usuliste tunnete kui ka linlaste tugevneva iseteadvuse väljendamiseks. Uuendusi õpiti prantsuse meistritelt
sajandil tekkinud renessanss 16. sajandil ARHITEKTUUR · suurimad saavutused seotud mõlemas stiilis kirikutega · keskaja kiriku planeering lähtus Vana-Rooma kohtu- ja kaubakojast basiilikast sammastega kolmeks jagatud ruum, keskmine osa kõrgem ja aknad ülal · BASIILIKA: läänest-itta, altar idas, pikiosa kolmeks või viieks lööviks, keskmine osa kõrgem ja laiem, isapoolses osas risthoone, ristumiskohas nelitis, pikihoone jätkus kooriruumina, kirikul LADINA RISTI KUJU, kooriruumi lõpus poolümar apsiid (altar), mõnel kirikul apsiidi ümber kableipärg (rohkem populaarne gootis), kooriruumi põranda all võis olla krüpt · väga jämedad sambad piilarid · peale basiilikate ka kodakirikud löövid ühe katuse all, aknad vaid külglöövidel · ühe lööviga kirikud eestis enamik maakirikuid
-üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline -keskosa on kahekorruseline 4. Mida tähendab voluut? Kus oled selle ehitusdetaologa varem kokku puutunud? Jäta ka meelde mõiste ,,risaliit". Voluut-teokarpi meenutav kuju. Vana-Krekas Risaliit-seinaosad kogu kõrguse ulatuses fassaadipinnast ette. 5. Kuidas jätkus Rooma Peetri kiriku edasiehitamine ja selle ümbruse kujundamine? Kes olid selle juures tegevad? Loobuti tsentraaliehitisest ja loodi kõrge fassaadidega pikihoone. Kiriku omandas ladina risti kujulise põhiplaani. Kiriku ette rajas Lorenzo Bernini Peetri valjaku, juurdeehituse loojaks oli Carlo Maderna. 6. Vaata Peetri kiriku fotot lk.117. Leia sellelt erinevate aritektide poolt lisatu. 7. Kes viis itaalia kirikuehituses äärmuseni barokkfassaadide vormirikkuse? Francesco Borronini 8. Milline stiil järgnes Euroopas barokile? Kuidas kasutati neid stiile saksa arhitektuuris (näiteks Würzburgi piiskopilossi juures)? rokokoo
katedraal, inglise ilmaliku gootika headeks näideteks on Cambridge´i ja Oxford`i kolledzite hooned. Itaalias jäid tugevaks romaani stiili ja varakristliku arhitektuuri traditsioonid ning gootika tehnilisi saavutusi kasutati tagasihoidlikult. Kirikute tugisüsteem oli lihtne, mõnikord oli kesklööv võlvimata ning tornid puudusid, kuid kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn. Sage oli kuppel nelitise kohal. Itaalia kirikute sidet gootikaga rõhutavad teravad kaared ja kooriakende kuju. Pikihoone valgmiku aknad on Itaalia kirikutes aga tihti väikesed ja ümmargused. Itaalia hilisgootika suurteos on viielööviline basilikaalne Milano katedraal. Mitmed Põhja- Itaalia linnad olid väga rikkad ja tugeva omavalitsusega. Nendes linnades püstitati suuri lossi- või linnusetaolisi raekodasid ( Siena Palazzo Pubblico) ja luksuslikke elamuid( Ca´d´Oro Veneetsias). Saksamaale jõudis gootika alles 13. sajandi keskpaiku. Esimene ehitis oli
romaani stiili põhitunnused: ümarkaar, basiilika, silindervõlv, ristvõlv ; 3 romaani kirikut: Cluny, Hildesheimi, Püha Markuse Katedraalid:Mainzi, Speyeri, Wormsi 7. Milliseid ehitisi ehitati 12-16.saj? Nimeta stiil ja stiili tunnused! (3)Nimeta 3 kuulsamat gooti katedraali Prantsusmaal. Gooti stiil-Ristroidvõlv, teravkaar, roosaken, tugikaared katedraali Prantsusmaal: Pariisi Jumalaema katedraal, Chartres, Reimsi 8.Õpi lugema põhiplaane. Leia plaanilt pikihoone, transept, koor, löövid jne. Erista lõiget plaanist. Erista basiilika tüüpi kirik kodakirikust. 9.Tunne gooti läänefassaadi:portaalid, ehisviilud, roosaken ja kuningategalerii. Mis on vitraaz? Prantsuse gootika süsteem (läänefassaad): - 3 portaali - roosaken - kuningate galerii - kääbusgalerii - 2 läänefassaadi torni Vitraaz on klaasimaal 10.Nimeta romaani skulptuuri põhitunnused.Mis on vaestepiibel? Kus asus hoones(l) skulptuur? Ehitistel kaunistati peamiselt:
Eyck(1380-1441) ning Hubert van Eyck(1366/70-1426). Mida tehti renessanssi ajal Eestis? Eestis olid rahutud ajad,mis takistasid renessanssi levikut eestisse ja seetõttu on meil väga vähe mida võiks renessanssiks kultuuri. Renessansi üks varasemaid näiteid Eestis on Purtse vasallilinnus.Teised tuntuimad esindajad on Mustpeade maja Tallinnas, Tallinna vaekoda (põles 1944, müürid lammutati 1946) dominiiklaste kloostri ait Tallinnas, Pärnu-Jaagupi kiriku pikihoone ning Haapsalu lähedase Kiltsi mõisa liivakiviportaalid (1920. aastatel oluliselt kahjustatud).Eesti kirikutes on säilinud ka mitmeid kunstipäraseid renessansskantsleid ja altareid. Kes olid Mustpead ja mille lasksid ehitada? Mustpeade vennaskond tekkis 1399. aastal. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ning välismaiseid kaupmehi, kes küll viibisid pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt Tallinnas.
Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. Ehitusmaterjaliks oli kohalik maakivi. Peamiseks kunstiliigiks arhitektuur. Iseloomulikud jooned: Paksud müürid, väikesed aknad, mõjuvad laskeavadena, tornid massiivsed ja eraldi kindlustatud. Romaani stiili silmapaistvaim tunnus on ümarkaar. Sakraalarhitektuur Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale.
Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. Ehitusmaterjaliks oli kohalik maakivi. Peamiseks kunstiliigiks arhitektuur. Iseloomulikud jooned: Paksud müürid, väikesed aknad, mõjuvad laskeavadena, tornid massiivsed ja eraldi kindlustatud. Romaani stiili silmapaistvaim tunnus on ümarkaar. Sakraalarhitektuur Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale.
paremini mõjule. Kupli kerguse saavutas Michelangelo üle kahe korruse ulatuvate pilastripaaridega, mis koos nendevaheliste tumedate varjudega rõhutavad vertikaalset suunda ja juhivad pilgu ülespoole. Kupli alt suunduvad 4 ristiharudena avarat saali, mis Bramante ja Michelangelo arvates pidid olema ühepikkused, kuid 17 saj ehitati idapoolne ristiharu pikemaks, et saada läänemaisele ristiusu kirikule tüüpiline pikihoone, mistõttu asendus kreeka risti kujuline põhiplaan ladina ristiga. 3. Mis on palladianism?(Kes tegi ja tuntud töö) Palladianism ehk Palladio stiil on itaalia arhitekti Andrea Palladio loomingust mõjutatud klassitsistlik ehituslaad. Palladianismi iseloomustab sammaste rohkus ja sümmeetrilisus, matkides nii antiiktemplite arhitektuuri. Palladio kavandatud on San Giorgio kirik Veneetsias ning Vicenzas asuv Villa Rotonda. 4. Milline oli kõrgrenessansi perioodil kunstniku positsioon ühiskonnas
Antiikeeskujudel tekkis horisintaalne liigendatus; aknad ja muud avad läksid laiemaks ja sageli lamekaarseteks, levima hakkas rustikamotiiv ja ümarkaar. Renessansi üks varasemaid näiteid Eestis on Purtse vasallilinnus; teised tuntuimad esindajad on Mustpeade hoone Tallinnas, Tallinna vaekoda (põles 1944, müürid lammutati 1946) dominiiklaste kloostri ait 5 Tallinnas, Pärnu-Jaagupi kiriku pikihoone ning Haapsalu lähedase Kiltsi mõisa liivakiviportaalid (20ndatel aastatel oluliselt kahjustatud). Eesti kirikutes on säilinud ka mitmeid kunstipäraseid renessansskantsleid ja -altareid. Kusagil 1630-50ndate aastate paiku hakkas renessanss tasapisi asenduma barokiga. 6
olid kitsad ja hämarad ning kunstiline väljendusjõud koondus hoone välisilmesse. Milline ehitisetüüp võeti kasutusele kirikuna? Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, basiilika. Kes oli esimene Rooma piiskop ja paavst? Rooma esimene paavst oli Peetrus. Kus asus varakristliku kiriku transept (nimetatakse ka põiklööviks või ristlööviks)? Varakristliku kiriku transept asus pikihoone idapoolse otsa vastas. Milline oli kiriku kõige püham paik? Kiriku kõige püham paik oli altar. Kas seinamaalid ja mosaiigid olid vaid kaunistusteks või oli neil veel mingi eesmärk? Seinamaalid ja mosaiigid muutsid tagasihoidliku hoone pidulikumaks. Millisest materjalist tehti mosaiike? Milliseid värve eelistati? Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed erksavärvilised klaasikuubikud. Valitsevad värvid olid heleroheline ja kuld, samuti külm helesinine ja lillakas ooker.
fassadi keskosa oli kahekordne, mida ühendasid barokkstiilile iseloomulikud detailid – voluudid, spiraalikujulised, teokarpi meenutavad motiivid. Nagu barokile laiemalt, on ka ehitistele omane dünaamiline ja rahutu välimus, mida rõhutavad rohked detailid, eenduvad või kõrguvad seinapinnaosad. Kogu fassaadipind võis olla laineline, astmeline või kaarekujuline. Barokiajal jätkati Rooma Peetri kiriku ehitamist. Baroklikule meelelaadile kohaselt ehitati kiriku ette kõrge fassaadiga pikihoone. Baroklik terviku loomine puudutas ka suurte ansamblite kujundamist - kõike püüti näidata suuremana ja võimsamana, ruumiliste illusioonide ja efektide loomine oli tolleaegsete arhitektide üks lemmikvõtteid. Prantsusmaal ehedaimad barokiajastu arhitektuurinäited on Louvre`i lossi idafassaad ja Versailles`i loss, mõlemad ehitatud Päikesekuninga Louis IV ajal. Versailles`i lossi kallal töötas kogu prantsuse arhitektide, skulptorite ja maalikunstnike
Esmajärjekorras püstitati uus avar kooriruum. Koori ehitusstiil on väga sarnane teiste meil samal ajal püstitatud ehitistega: Oleviste gildi saaliga, arvatavasti ka Dominiiklaste ja Pirita kloostrite kirikutega. 11. mail 1433.a. puhkes Tallinnas suur tulekahju, mis hävitas osa linna ja muutis Oleviste kiriku poolenisti varemeiks. Koor taastati kiirest ning pühitseti jumalateenistuseks 1439.a. Samal ajal otsustati ehitada kirik suuremaks. Selleks lammutati 1330. aastal püstitatud kiriku pikihoone ja selle juures seisnud kabelid. Ehitus kestis 1436-1450. Kirik tehti pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. Uus kirik valmis kolmelöövilise basiilikana. Kesklööv on kaetud tähtvõlvidega ning tõuseb 31 meetri kõrgusele. Seega on ta kõrgeim Baltimail. Torn tõuseb kiviosas 57 meetrini. Tornikuppel valmis samuti 1450. a. ning kõrgus oli tollal umbes 159 meetrit, kuuludes Lääne-Euroopa kõrgeimate kirikute hulka. XV sajandil nimetatakse Oleviste kiriku juures kolme
neid vastavalt koguduse vajadustele. Varakristlik kirik oli välisilmelt lihtne hoonetekompleks. See algas kõrge müüriga ümbritsetud neljakandilise siseõuega, nn. Aatriumiga, kuhu viis tänavalt värav. Seespool ümbritsesid õue sambad. Õue keskel asus kaev. Värava vastasküljel oli narteks avar lahtine koda kiriku peasissekäigu ees. Eeskoda oli mõeldud paganatele ja patustele. Kiriku neljakandilise ruumi nn. Pikihoone jaotasid sambaread kolmeks või viieks lööviks. Keskmine lööv oli külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem ning omaette katusega kaetud. Keskmise löövi ülemises osas olid aknad. Kuna aknaklaasi veel ei tuntud, siis katsid avasid õhukeseks lihvitud marmorplaadid, mis lasksid valgust ainult keskmisesse ossa ning kõrvallöövid jäid salapärasesse pimedusse. Löövide idapoolsesse otsa ehitati mõnikord risthoone (transept) , mille otsad ulatusid pisut kaugemale hoone
lihtsustamise ja kokkuhoiu teed. Näiteks ehitati sageli kahe läänetorni asemel üks. Kölni toomkirik Kölni toomkiriku nelitis Sellisena jäi tookirik 16. sajandil pooleli. Kõige enam järgivad prantsuse eeskuju Kölni ja Strassburgi katedraalid ehk toomkirikud (praegu kuulub Strasbourg Prantsusmaale). Keskajal suudeti näiteks Kölni katedraalist ainult koor, pikihoone alusmüür ja läänetornide alumine osa. Sellise poolikuna, nagu mingit murtud selgroogu hiigellooma meenutades, püsis kirik kuni möödunud sajandi keskpaigani, mil ta viimaks lõpetati. Pooleli- ilma ühe fassaaditorni ülaosata - jäi ka Strasbourgi katedraal. Strasbourgi katedraal Freiburgi toomkirik Maarja kirik Lüübekis Kivivaesel Põhja-Saksamaal kasutati ehitusmaterjalina telliskivi, sealne Lüübeki Maarja kirik on andnud eeskuju Baltimaade gootikale
Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. Sakraalarhitektuur. Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. Eestis võib romaani stiili tunnuseid leida Saaremaal asuva Valjala kiriku fassaadil. Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna
Pühavaimu sümbol oli valge tuvi. Paabulind sümbolisseris surematus. Ankur sümboliseeris lootust. Roos sümboliseeris armastust. Harrastati ka reljeefikunsti. Temaatika oli võetud piiblist. Pärast Milano Edikti hakatakse looma avalikke kristlike kirikuid. Esialgu võeti eeskujuks rooma basiilikad. Varakristlik kirik olgi lihtne pikergune hoone, mis oli kahe rea sammastega jaotatud kolmeks lööviks. Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes: ida-lääne suunas pikihoone (uks läänepoolses seinas, löövidega), põhja-lõuna suunas transept. Kiriku idaosas asus poolringikujuline osa apsiid, kus asus altar. Suuremate basiilikates või olla ka rohkem lööve. Kiriku välisilme oli väga lihtne. Tavaliselt puudus torn, mõnikord asetse eraldiseisev kellatorn (kampaniil) kiriku kõrval. Sageli näeme varakristlike basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkset õue aatriumit. Rooma vana Peetri kirik- ehitati 4. -5. saj
spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv, seda võib kohata ka ornamentikas. · Fassaadi detailid on põhiliselt samad mis Renes. poolsambad, pilastrid, viilud, seinaorvades seisvad staatuad. Fassaadi üldmulje on dünaamiline, rahutu, maaliline nagu siseruumgi. Mõnikord oli fassaadipind laineline, astmeline või kaarjalt nõgus-. · Ehitustegevus Roomas. Rooma Peetri kiriku edasiehitus. Loobuti tsentraalehitisest ja ehitati kirikule juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. Kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani. (autor Carlo Madrena- + hiiglaslikud sambad). Suured ansamblid terviklikkuse loomiseks. Peetri väljak- ovaalne põhiplaan mõjub avaralt. Piirab karekordne kolonnaad. (lorenzo bernini). Teine ta kavandatud väljak on Navona väljak+ obelisk + skulptuuridega kaun. Purskkaev. Väljaku ääres asub Püha Agnese kiriku kaarjas fassaad (Francesco Borromini).
Madalad kirikud, sest ehitustehnika ei olnud veel nii arenenud, et kõrgeid kirikuid ehitada. SAKSAMAA Kõige varasemad romaani stiilis kirikuid. Ottode ajast palju kirikuid. Hildesheimi toomkirik- idas ja läänes kooriruumid. Põhiliselt ehitatud maakivist ja tellistest. PRANTSUSMAA 11.saj keskpaigast romaani stiili suur levik. Piirkonniti Prantsusmaal erinevad kirikud. Lõuna-Prantsusmaa: o Saint-Sernin kirik- palverändurite kirik, pikihoone 5 lööviline, põikihoone 3 lööviline, läänetornid puuduvad, kuid nelitise kohal suur ja võimas torn. Lääne-Prantsusmaal: mõjutusi saadud islami kultuurist. o Poitiers kirik-jumalaema kirik. Löövid väljaspoolt kaetud väikeste kuplitega (omane islami usule). Portaalid kaetud figuuridega. Väga rikkalikult kaunistatud. Sees ümarvõlvid. Ida-Prantsusmaa: o Citeaux- tsistertslaste emakirik
keskajale omane vertikaalne domineerimine ja liigendatus asenduma uute stiilidega. Antiikeeskujudel tekkis horisintaalne liigndatus; aknad ja muud avad läksid laiemaks ja sageli lamekaarseteks, levima hakkas rustikamotiiv ja ümarkaar. Renessansi üks varasemaid näiteid Eestis on Purtse vasallilinnus; teised tuntuimad esindajad on Mustpeade hoone Tallinnas, Tallinna vaekoda (põles 1944, müürid lammutati 1946) dominiiklaste kloostri ait Tallinnas, Pärnu-Jaagupi kiriku pikihoone ning Haapsalu lähedase Kiltsi mõisa liivakiviportaalid (20ndatel aastatel oluliselt kahjustatud). Eesti kirikutes on säilinud ka mitmeid kunstipäraseid renessansskantsleid ja -altareid. Kusagil 1630-50ndate aastate paiku hakkas renessanss tasapisi asenduma barokiga. Barokk Kadrioru loss Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus.
sajandi eeskujudel on renoveeritud lossitagune Lilleaed, korrastamisel on fassaadipoolne Alumine aed. Gerard ter Borch. Naine veiniklaasiga u.1665. Nigvlste Keskaegse Tallinna üks uhkemaid sakraalhooneid, 13. sajandil kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele pühitsetud Niguliste kirik peegeldab läbi sajandite ja stiiliperioodide voolavat ajalugu. Hoone üldilmes domineerib 15. sajandisse ulatuv kolmelööviline basilikaalse lahendusega pikihoone ja polügonaalne kooriosa, neljatahuline torn barokk-kiivriga, keskaegsed pühakute- ning hilisemad hauakabelid. 1944. aasta 9. märtsi ööl toimunud pommitamise tagajärjel jäi Niguliste aastakümneteks varemetesse. Pikaajaliste taastamistööde järel avati siin 1984. aastal muuseum-kontserdisaal, 2005. aastast Niguliste Muuseum. Ajaloolise kirikukunsti muuseumina tegutsev Niguliste eksponeerib ning tutvustab kunstiteoseid seitsme sajandi pikkusest ajaperioodist keskaegse ja
domineerimine ja liigendatus asenduma uute stiilidega. Antiigi eeskujul tekkis horisontaalne liigendatus; aknad ja muud avad läksid laiemaks ja sageli lamekaarseteks, levima hakkasid rustikamotiiv ja ümarkaar. Renessansi üks varasemaid näiteid Eestis on Purtse vasallilinnus; teised tuntuimad esindajad on Mustpeade maja Tallinnas, Tallinna vaekoda (põles 1944, müürid lammutati 1946) dominiiklaste kloostri ait Tallinnas, Pärnu-Jaagupi kiriku pikihoone ning Haapsalu lähedase Kiltsi mõisa liivakiviportaalid (1920. aastatel oluliselt kahjustatud). Eesti kirikutes on säilinud ka mitmeid kunstipäraseid renessansskantsleid ja -altareid. 1630.-50. aastail hakkas renessanss tasapisi asenduma barokiga. 6. Kes olid Mustpead ja mille lasksid ehitada? Mustpeade vennaskond tekkis 1399. aastal. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ning välismaiseid
Bütsantsi kunst Bütsantsi kunst 6-15 saj Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks - Ida-Rooma riigiks ja Lääne-Rooma riigiks.Lääne-Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol,mille järgi nimetatakse kogu Ida-Rooma riiki Bütsantsiks. Bütsantsi kunst põhineb varakristliku ja hellenistliku kunsti traitsioonidel,millele on lisandunud idamaade kultuuririkkused.Bütsantsi kunsti arenemine oli üsna katkendlik ja ebaühtlane. Juba 7. sajandil eKr olid kreeklased rajanud Bosporuse väina Euroopa- poolsele kaldale, Marmara mere ja Kuldsarve lahe vahele jäävale kolmnurksele neemikule oma asulinna Byzantioni. Siinsed viljakad maa, meeldivalt mahe kliima ja koht ise olid soodsad linna tekkimiseks. Oli samuti hea tuulte ja tormide varjatud sadamapaik ja tänu soodsale paiknemisele tähtsatel kaubateedel kujunes Bütsantsi pealinn keskaegse kaubanduse tähtsaks keskuseks, millega suutis võistelda vaid Bagdad. Bütsantsi kultuur on omapärane vahelüli antiikkultuuri ja t...
said kaks diagonaalset, travee kohal ristuvat teravkaart e. roiet. Nendevahelise võlvsiilud võis laduda aga hoopis õhukesemad. Sellega vähendati tunduvalt võlvide kaalu. Üldiselt meenutas gooti kirikute konstruktsioon mingi hiigellooma skeletti. Pariisis ja selle ümbruses hakati ehitama uues stiilis kirikuid. Nimelt kirikud kasvasid kõrgustesse tänu kesklöövi võlvide kõrguse kasvule. Gooti kirikute laialt levinuimaks põhiplaaniks jäi aga samuti nagu romaani stiilis ladina rist. Pikihoone oli tavaliselt 3-või 5- löövilise basiilikalise ülesehitusega. Kesklöövi tähtsus kasvas, see oli palju laiem ja kõrgem, seega külglöövid olid kitsamad ja madalamad. Ka koori põrand muutus sama tasapinnaliseks pikki hoonega. Ühe või paari apsiidi asemel oli kooril mitu väikest väljaehitist kabelit, mis kokku moodustasid kabelitepärja. Vertikaalne sunnitlus ei valitsenud ainult siseruumide, vaid ka väisilmes. Tugikaarte ja
Romaani ja Gooti kunst Referaat Autor: Klass. 12 C Kool: Talinn 2014 SISUKORD 1.Romaani stiil 1.0 Romaani arhitektuur 1.1 Sakraalarhitektuur 1.1.1 Tornid 1.1.2 Võlvid 1.1.3 Sambad 1.2 Romaani skulptuur 1.3 Romaani maalikunst 1.4 Prantsusmaa 1.5 Inglismaa 1.6 Saksamaa 1.7 Itaalia 1.8 Eesti 2. Gooti stiil 2.1 Nimetus 2.2 Ajalugu 2.3 Gooti arhitektuur 2.3.1 Inglismaal 2.3.2 Itaalias 2.3.3 Hispaania 2.4 Gooti skulptuur 2.5 Gooti maalikunst 2.6 Gootika Eestis 3. Romaani ja Gooti stiili piltlikud näited KASUTATUD ALLIKAD Romaani stiil Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitekt...
Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. Tornid Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli aastatel. Samuti võib romaani stiili alla lahterdada Tartumaal massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti asuva Võnnu kiriku kinnimüüritud kõrvalportaali (ka
Laiemaid lööve sai katta ristvõlvidega. Löövid jagunesid võlvikuteks ehk traveedeks ja igat sellist ruumiosa kattis ristvõlv. 31. Mille poolest erineb tüüpiline Lääne-Euroopa gooti katedraal romaani katedraalist? Millised on gooti stiili tunnused? Milline tähendus on roidvõlvil, tugikaarel ja tugipiidal gooti katedraalide konstruktsioonis? Gooti ehitised on enamasti basiilikad. Põhiplaan on umbes selline, nagu see kujunes välja romaani ajastul selle peaosad on pikihoone, transept ja koor. Nii liituvad gooti ehitistes juba mitmed romaani arhitektuurist tuntud konstruktiivsed võtted. Kuid ruumi kogumõju on täiesti uus. Tugipiitade vahele, kiriku lõuna- ja põhjaküljele ehitatakse sageli rida kabeleid.Gooti ehitiste peamisi võlusid on suurepäraselt teostatud arhitektooni line vormikõne. Igas ehitise detailis ilmneb selgesti tema iseloom ja osa. Piilarid on liigendatud kujuga. Piilari tuumik on
Need moodustasid perspektiivportaali, keskmise kohal asus suur ümmargune roosaken. See omab koos vitraaziga sümboolset tähendust. 12. saj. keskel omandavad need olulise tähtsuse gootika arengus. Veel kõrgemal roosaknast ulatus põiki üle kogu fassaadi rida skulptuure teravkaarelistest nissidest, see on nn. kuningategalerii. Sageli jäid tornikiivrid lõpuni ehitamata. Siseruum oli kindlasti väga avar, vaba ja õhuline. Põhiplaan pikihoone ja transept moodustavad ladina risti. Transept eendub vähem, liitub terviklikumalt pikihoonega. Enamasti 3-5 löövilised, basikaalsed. Kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem. Külglöövid jätkuvad teisel pool transepti kooriosas, moodustades kooriümbriskäigu. Krüpte ei ehitatud enam, seega on põrand tasapinnaline. Koori lõpmik on harilikult tahuline ehk polügonaalne, kooril on mitu väikest väljaehitist, mis moodustavad kabelitepärja
Kunsti Ajalugu Inimsilm on suuteline värve kokku segama Põhjapõdra kujutus Altamira koopas Hispaanias U. 14000-10000 e.Kr. Arhitektuur kasutab hoonete omavahelisi mahte Inimesed hakkasid kaunistama tööriistu mustrite ja kujundite abil 3 varianti millest kunst tekkis: Kunst oli mäng Bioloogiline Kunst on tulendatud usundist Naisi ei kujutatud Esimesed skulptuurid olid tehtud suurtest paksudest naistest Olid reljeefid ja kujud Paekivist ,,Esiema" kuju Oli vanasti värvitud Valmistatud paekivist Inimene kasvatas endale ise vilja ja karja, ei sõltunud enam nii palju loodusest. Savikildudes ornamentid ,,Ornamentika" nooremas kiviajas Stonehenge ,,Megalithos" ehk Suur Kivi Suurtest kivilahmakatest kokku pandud kompleksid Arvatakse, et need on ehitised Päikese auks ,,Menhir" ehk maase püstitatud vertikaalne kivi ,,Dolmen" Ehk kaks vertikaalset sammast maas mille peal on üks horisontaalne. /'''' ,,Kromleh" koosneb ,,Menh...
· Lahtised juuksed sõltumatus · Liilia vaasis Maarja on eostunud · Suletud kast ingli käes Neitsi Maarja neitsilikkus · Punane roos märterlus · Valge roos puhtus, vaikimine/ Paradiis, taevalik rõõm · Kardinad lükatakse eest ristiusk pääseb valla · Inglid tiivad on jumaliku missiooni sümbol · Raamat alfa ja oomegaga Kristuse atribuut, tähistab elu algust ja lõppu Sakraalarhitektuur religioosne arhitektuur Nelitis pikihoone ja põikhoone ristumiskohta jääv ruudukujuline ruum Arkaadid ümarkaared Empaar rõdu kirikus Valgmik kesklöövi seinas olev ümarkaareliste akenderida Profaanarhitektuur ilmalik arhitektuur Portaal kunstiliselt kujundatud sissekäik Silindervõlv vanim, juba Assüürias ja Egiptuses esinev poolsilindrikujuline võlvivorm Kristlik kultuur Juudit Petuunia linna valitsejanna, linn piirati ümber nebukadnetsarite poolt
: ¤Vararenesanssi kujutavast kunstist ¤Kõrgrenesanssi arhitektuurist ¤Kõrgerensanssi suurtest meistritest VARARENESANNS JA KUJUTAV KUNST 15. sajand oli vararenesanssi aeg ja aega markeerib Medicite valitsemisaeg Frirenzes, Firenze aga oli tähtsaim renesanssikeskus. Renesanss järgnes keskajale, tõlkes tähendab renesanss taassündi. Vararenesanssile paljud omased nähtused said alguse juba keskajal, aga renesanssiajastu moraal erines rüütlimoraalist,samuti on gootika ja renesanssi piir hägune. Maailma keskvaateks muutus humanism-veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Ideaaliks muutus üksikisik. Hakati väärtustama meelelisi naudinguid. Antiikkunsti mõju tugevaim arhitektuuris. Kujutavas kunstis avaldub renesanss aga väga hästi läbi teatud kunstnikke teoste. Skulptuur muutus 15. sajandil iseseisvamaks, eesmärgiks sai kujutada piiblitegelasi nagu reaalseid inimesi ja pühakud hakkasid sarnanema itaalia kaupmeeste, sõdalaste j...
traditsioonid. 10.-12. saj kujunes Lääne ja Kesk-Euroopas esimene kõigis visuaalse kunsti liikides avalduv uus stiil pärast antiikaega. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. Muutunud olud tingisid vanas skeemis muudatusi vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsesse otsa, seal laulis ka koor. Selleks oli vaja ruumi ja pikihoonet pikendati teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum, mida nim kooriks. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nim nelitiseks. Koori all oli sageli kabel (krüpt),mida kasutati surnute matmispaigana. Tihti ulatub transept pikihoonest rohkem välja kui varakristlikes basiilikates. Kiriku põhiplaan läheneb sel juhul nn ladina ristile. Basiilika kõrval esines ka teisi tüüpe, nt ühelööviline ja kodakirik. Viimane oli kolmelööviline nagu basiilika, kuid aknaid kekslöövi ülaosas polnud. Uksed (keskaja
Joonis 23. Joonis 24. Joonis 24. Kölni toomkirik Kölni toomkiriku nelitis Sellisena jäi tookirik 16. sajandil pooleli. Kõige enam järgivad prantsuse eeskuju Kölni ja Strassburgi katedraalid ehk toomkirikud (praegu kuulub Strasbourg Prantsusmaale). Keskajal suudeti näiteks Kölni katedraalist ainult koor, pikihoone alusmüür ja läänetornide alumine osa. Sellise poolikuna, nagu mingit murtud selgroogu hiigellooma meenutades, püsis kirik kuni möödunud sajandi keskpaigani, mil ta viimaks lõpetati. Pooleli- ilma ühe fassaaditorni ülaosata - jäi ka Strasbourgi katedraal. Joonis 25. Joonis 26
Seal asub Isose lahingu mosaiik. 10. Varakristlik kunst Katakombid · 1.-2. saj kunsti ainsad allikad · leitud Lähis-Idas, Itaalias jm · Esimesed varakristliku kunstiteosed (seina- ja laemaalid) · Kristlik sümboolika · Kohmakavõitu katakombid Basiilikad - Varakristlik kirik. Lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas ruumi 3-ks kitsaks osaks ehk lööviks. · Kirik lääne-idasuunaline. Uks läänes, altar idas. · Pikihoone idapoolse osa vastas võis olla Transept - kiriku pikiteljega risti asetsev ruum. (põikihoone) · Transeptist ida poole madal ja kitsas poolringikujulise põhiplaaniga ruum ehk Apsiid. · Põhiplaanilt ristikujuline · Sambaile toetuv talastik sirge või sambad ühendatud kaartega · Kesklöövi kaaristu (arkaadide) kohal nimetatakse Valgmikuks( aknad) · Välisilme lihte, torn puudus. Mõnikord kiriku kõrval eraldi kellatorn ehk Kampaniil
Välisilmes oluline tähtsus kuplil ja läänefassaadil. Läänefassaadi keskosa 2. korruseline. Korruseid ühendavad baroki ehisdetailid - voluudid. (spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv). Fassaadi detailid põhiliselt samad, mis renessansis(poolsambad, pilastrid, viilud), kuid neil puudub konstruktiivne ülesanne; ainult kaunistuseks. Alates 16 saj lõpust algab Roomas hoogne ehitustegevus. Tegeletakse Püha Peetri kiriku ümberehitamisega. Selle käigus ehitati uus pikihoone, omandas suure läänefassaadi ja maalilised sambad. Fassaad katab ära kupli. Juurdeehituse autor oli Carlo MADERNA. Peetri ovaalse väljaku rajas Lorenzo BERNINI. Väljakult paistab kirik ja ka tema kuppel, ümbritseb koloniaad. Samuti tegi ta ka paavstitrooni. Arhitektuuris oli tähtis ansambel, mitte üksikehitis. MAALIKUNST Paljud kunstnikud tegelesid ka sisekujundusega ja väga suur osa oli laemaalidel: arhitektuur jätkus laemaalides, mis tekitas ruumis avaruse.
. 2)Kesk-Eesti- 3löövilised kodakirikud nt. Ambla kirik ja Koeru- juba 13. saj. läänetorn, Türi kirik. kodakirikud laiemad ja avaramad kui 1löövilised... 3)Põhja-Eesti ja Tln- 1löövilised lääneosas, virumaal 3 löövilised(haljala kirik), erand Keila 2lööviline . Tallinn: Toomkirik-vanim tln, muudetud basiilikaks, Niguliste-restaur., Keskaja kunstimuuseum asub seal, , Oleviste kirik- järkjärgult muudetud, suurim tnp 123 m torn Pühavaimu kirik- 2lööviline pikihoone, asub raekojas kodakirik, oli Püha Katariina klooster, oli 3lööviline Pirita klooster-nunnad+mungad, tnp funktsionaalne hoone, oli Padise klooster (restaureeritud) 4)Tartu ja Lõuna Eesti- Tartu: toomkiriku varemed, Jaani kirik. Toomkirik- oli basiilika kodakirku stiilis kooriga, 2 läänetorniga, suurim kirik Läänemere idakaldal, põles 17. saj Jaani kirik- 3lööviline basiiliks, terrakotast ehitusplastika, algse joonise järgi restaureeritud
9 Gerard ter Borch. Naine veiniklaasiga u.1665. 10 4. Nigvlste Keskaegse Tallinna üks uhkemaid sakraalhooneid, 13. sajandil kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele pühitsetud Niguliste kirik peegeldab läbi sajandite ja stiiliperioodide voolavat ajalugu. Hoone üldilmes domineerib 15. sajandisse ulatuv kolmelööviline basilikaalse lahendusega pikihoone ja polügonaalne kooriosa, neljatahuline torn barokk-kiivriga, keskaegsed pühakute- ning hilisemad hauakabelid. 1944. aasta 9. märtsi ööl toimunud pommitamise tagajärjel jäi Niguliste aastakümneteks varemetesse. Pikaajaliste taastamistööde järel avati siin 1984. aastal muuseum-kontserdisaal, 2005. aastast Niguliste Muuseum. Ajaloolise kirikukunsti muuseumina tegutsev Niguliste eksponeerib ning tutvustab kunstiteoseid
kergena, peaaegu hõljuvana. See on saavutatud üle kahe korruse ulatuvate pilastripaaridega, mis koos nendevaheliste tumedate varjudega rõhutavad vertikaalset suunda ja juhivad pilgu ülespoole. Poolkerakujuline kuppel. Lõi ühtsema ilme: keskne kuppel pääses litsamalt mõjule, kuppel mõju kergena, hõljuvana 6. Milliseks muudeti Peetri kiriku phiplaan hilisematel aegadel? 17.sajandil ehitati idapoolne ristiharu pikemaks, et saada läänemaisele ristiusu kirikule tüüpiline pikihoone (tavaliselt asub pikihoone küll läänes). Nõnda asendus kreeka risti kujuline põhiplaan ladina ristiga. 7. Kes oli kuulsaim arhitekt Veneetsias? Kust sai ta oma eeskujud? Andrea Palladio (1508-1580) Oma eeskujud sai ta antiikarhitektuurist. 8. Milline tähendus oli tema teoorial, mille ta avaldas raamatuna 1570.a? See teooria jäi mitmeks sajandiks Euroopa arhitekte mõjutama ja sai aluseks nn palladionismile. 9
-12. Sajandi ehituskunsti romaani stiiliks. Eeskuju andsid karolingiaegsed, bütsantsi ja isegi islami ehitised ning kohalikud keldi-germaani rahvakunsti traditsioonid. Romaani peamine tüüp oli basiilika. Vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsesse otsa, seal laulis ka koor. Selleks oli vaja ruumi ja pikihoonet pikendati teisele poole transepti, nii et transpeti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum, mida nimetatakse nelitiseks. Koori põrand oli pikihoone põrandat kõrgem. Basiilikate kõrval esines ka näiteks ühelööviline ja kodakirik. Kodakirik oli nagu basiilikagi, kuid aknaid kesklöövi ülaosas polnud. 30. Millistest osadest koosneb romaani katedraali põhiplaan? Millised akna- ja ukseavad, millised võlvid on iseloomulikud romaani katedraalidele? Nimetage mõned tähtsamad katedraalid! Uksed asusid mõnikord läänepoolses otsas, sageli aga ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
