Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 9 TO: ELASTSUSMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Hooke`i seaduse rakendamine traadi Uuritavast materjalist traat, indikaatorkella- materjali elastsusmooduli määramiseks dega varustatud mõõteseade traadi tõmbedeformatsiooni kaudu pikenemise määramiseks, kruvik, mõõtelint Traadi pikenemine tõmbel d1= 0,60 mm d2= 0,61 mm d3= 0,60 mm ´ d=0,60 mm l=120,5 ± 0,05 cm T= 0,01 mm Katse nr Lisakoormised Koormisele Koormisest Pikenemine lähemal olev kaugemal olev ∆l=∆lalum- ∆lülem indikaatorkell indikaatorkell jaotis
FE = -kx FH = N F = ma a = g (sin - cos ) a = v2/r2 x pikenemine - hõõrdetegur F = mg kui a = 0 F = mv /r k jäikus a = g (m1 m2/m1 + m2) = tan FE = -kx FH = N F = ma a = g (sin - cos ) a = v2/r2 x pikenemine - hõõrdetegur F = mg kui a = 0 F = mv /r k jäikus a = g (m1 m2/m1 + m2) = tan FE = -kx FH = N F = ma a = g (sin - cos ) a = v2/r2 x pikenemine - hõõrdetegur F = mg kui a = 0 F = mv /r k jäikus a = g (m1 m2/m1 + m2) = tan FE = -kx FH = N F = ma a = g (sin - cos ) a = v2/r2
Punkti algasukoht Punkti algasukoht Punkti lõppasukoht B C Punkti lõppasukoht F Varda pikenemine Punkti B siire ehk punkti C siire Kõvera varda deformatsioon ja punktide siirded Punkti algasukoht B F Punkti algasukoht Punkti lõppasukoht
𝐹𝑒 = 𝑘∙∆𝑥 , (1) kus Fe- elastsusjõud [1 N], k- jäikus- või elastsustegur [1 N/m] ja Δx- keha kuju muutus ühes suunas [1 m]. Kõige lihtsam on vaadelda rippuvat vedru. Kui me vedrule jõudu ei rakenda, siis on vedru kindla pikkusega. Pannes vedru otsa raskuse, siis venib vedru. See kui palju vedru venis ongi Δx. Tähtis on meelde jätta, et Δx ei ole lõpp pikkus vaid pikenemine. See kui palju vedru venib sõltub sellest kui suure raskuse me sinna riputasime. Mida suurem on see raskus, seda pikemaks see vedru venib. Seega mõjub vedrule jõud, mille saame leida valemist 𝐹𝑅 = 𝑚∙𝑔 , (2) mis on raskusjõud. See on teile tuttav eelmisest tööst. Samas ei veni see vedru lõpmatuseni, vaid selle piirini, kus raskusjõud ja elastsusjõud on võrdsed, ehk
kinnitatud kokku): · varraste pikkedeformatsioonid on sõltuvuses nende pikisisejõududega: kaldvardad vertikaalvarda N3h N 1l h = ; pikenevad l = ; pikenemine: E A võrdselt: E1 A1 3 3 N 3h Nl · sobivusvõrrand (lisaseos N1 ja N3 vahel) tuleb: = 1 cos . E3 A3 E1 A1 12.2.1.2 Mittesümmeetriline varraskonstruktsioon PROBLEEM:
mida nim. elastsusmooduliks, mis on võrdne pingega, mille mõjul keha pikeneks esialgse pikkuse võrra (=1). Elastsusmooduli arvutamiseks venitusest esitatakse valem kujul E=Fl/(Sl). Elastsuse mõõtmiseks riputatakse traadile algkoormus F 0 traadi sirgestamiseks ja vihid traadi venitamiseks. Kahe vesiloodi kasutamisega elimineeritakse kronsteini võimaliku nihkumise mõju mõõtetulemustele, sest nii määratakse ainult klambritavahelise traadiosa pikenemine. Töö käigus suurendatakse koormist järk-järgult, reguleerides iga kord vesiloodide nullid keskele ning registreerideskruvikute lugemid. Siis eemaldatakse vihid vastupidises järjekorras ja registreeritakse jällegi kruvikute lugemid. Saadud tulemuste põhjal ehitatakse graafik teljestikus l=f(F) Elastsusmooduli E arvutamisel võiks kasutada ükskõik missugust vastavate suuruste l ja F paari, kuid suurema täpsuse saamiseks kasutatakse graafikut. Töö käik 1
Inertsiaalne taustsüsteem-taustsüsteem, mis liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal.(New.Ic seadus) Inerts- nähtus, kus säilib keha ühtlane sirgjooneline liikumine või paigalolek, kui puudub teiste kehade mõju. Inertsus keha omadus säilitada oma liikumisolek muutumatuna, kusjuures liikumisoleku muutmiseks kulub alati teatud aeg. Mass- füüsikaline suurus, millega mõõdetakse keha inertsust. Raskusjõud- (gravitatsioonijõud), jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Keha kaal- jõud, millega keha Maa külgetõmbe tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit.(tähis P, ühik 1N) Toereaktsioon- aluses või riputusvahendis tekkiv elastsusjõud, mille põhjustab alusele toetuv keha, alati pinnaga risti. Elastsusjõud- jõud, mis tekib keha kuju muutmisel e. deformeerimisel. Hõõrdejõud- jõud, mille tõttu jääb keha alati seisma, kui talle ei mõju mõni muu jõud. Hõõrdetegur- mõõtühikuta suurus, mis sõltub kokkupuutuvate...
= Arvu nimetatakse suhteliseks deformatsiooniks. Elastsete deformatsioonide puhul kehtib Hooke'i seadus, mis väidab, et suhteline deformatsioon on võrdeline deformeeriva pingega. Tõmbe korral = kus l on absoluutne pikenemine, l on keha esialgne pikkus, )* on suhteline pikenemine, * F on tõmbejõud, S on keha ristlõike pindala, on materjalist sõltuv võrdetegur, mida nimetatakse elastsuskoefitsiendiks. Katseandmete tabelid d1 = 0,42 mm d2 =0,44 mm d3 = 0,45 mm l = 817 mm = 0,817 m (T = 0,5 mm) Katse Lisakoormised Koormisele lähemal Koormisest kaugemal olev indikaatorkell olev indikaatorkell Pikenemine
Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 11 OT: Elastsusmoodul Töö ülesanne: Töövahendid: Tutvumine Hooke'I seadusega ja traadi Uuritav traat, seadis traadi pikenemise elastusmooduli määramine venitamisel. määramiseks, kruvik, mõõtejoonlaud. Katseandmete tabel Traadi pikenemine venitamisel. l = ......... ± ......... , d1 = ......... ± ........., d2 = ......... ± ........., d3 = ......... ± ........., d = ......... ± ........., g = 9.818 m/s2 .
Et molekulaarne liikumine on kaootiline, siis paisub keha soojenemisel igas suunas. Keha joonmõõdete suurenemist soojenemisel nimetatakse keha soojuslikuks ehk termiliseks joonpaisumiseks. Arvestades keha kõigi mõõtmete suurenemist, räägitakse joonpaisumise kõrval ka ruumpaisumisest. Nagu joonpaisumise korral, nii on keha ruumala juurdekasv ka ruumpaisumisel võrdeline temperatuuri kasvuga. Mitte eriti suurtes temperatuurivahemikes on suhteline pikenemine võrdeline temperatuuri muuduga: , (1) kus l keha pikkus temperatuuril t; l0 pikkus algtemperatuuril t0; joonpaisumistegur. Joonpaisumistegur näitab kui suure osa algpikkusest moodustab keha pikenemine keha soojenemisel 1 K võrra. Joonpaisumistegur sõltub ainest nagu ruumpaisumistegurgi. Nende vahel kehtib seos = 3. Valemist (1) tuleneb, et keha joonmõõtmed sõltuvad temperatuuri muudust järgmiselt: (2)
Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 9 TO: ELASTSUSMOODUL Töö eesmärk: Hooke`i seaduse Töövahendid: Uuritavast materjalist traat, rakendamine traadi materjali indikaatorkelladega varustatud mõõteseade traadi elastsusmooduli määramiseks pikenemise määramiseks, kruvik, mõõtelint. tõmbedeformatsiooni kaudu. Skeem Traadi pikenemine tõmbel d1 = ...± ...mm, d2 = ...±... mm, d3 = ...±... mm, d = ...± ... mm, l = ... ± ... , cm
kg ning Maa ja Kuu vaheline keskmine kaugus on 3,84·108 m. (Vastus: 2·1020 N) Elastsusjõudlk õpikust lk 63 1.. Kooli dünamomeetri vedru jäikus on 40 N/m. Milline elastsusjõud tekib vedrus, kui teda 5 cm võrra välja venitada? (Vastus: 2 N) 2. Elastse traadi jäikus on 80 000 N/m. Leia traadi pikenemine, kui tema otsa riputada keha kaaluga 160 N? (Vastus: 0,002 m) 3.. Klots massiga 2 kg asub kumminööri otsas siledal alusel. Klots nihutatakse 3 cm võrra paremale ja lastakse siis lahti. Arvuta klotsile mõjuv elastsusjõud, kui kumminööri jäikus on 100 N/m. Missuguse kiirendusega hakkab klots liikuma? (Vastus: 3 N; 1,5 m/s2) Hõõrdejõud õpikust lk 61 1. Klots riputatakse dünamomeetri otsa ja viimane näitab 3,6 N
ERGUTID Karl Johann Reitalu Riho Kirsipuu Mis on erguti? Stimulant Mõnuainete osa Ravimid Mida teevad ergutid? Tõstavad südame rümisagedust, vererõhku ja lihastoonust Tähelepanuvõime kasv Reaktsiooniaja pikenemine Suurendab aktiivsust Tekitab sõltuvust Peamised ergutid Kofeiin Nikotiin Kokaiin Kanep Inhalandid Amfetamiin Metamfatamiin Ecstasy GHB Kofeiin Mis see on? Mõju Nikotiin Mida endast kujutab? Mõju Kanep Mis see on ? Kanepi mõju Inhalandid Mis see on ? Mõju Amfetamiin Mida endast kujutab? Mõju Metamfatamiin Mis see on ? Metamfatamiini mõju Ecstasy Mis see on ? Mõju GHB Mida endast kujutab? Mõju Tänan kuulamast!
vastutajad ja muu IT leping täidab oma eesmärki kui määratleda Töö spetsifikatsioon Töö etapid ja tähtajad Lepinguga seotud isikud ja nende vastutus Kvaliteeditingimused Järelevalvemehhanismid Aruandluse tihedus ja vorm Teabevahetuse kanalid Dokumentatsiooni plaan Lepingu ajakohastamise/täpsustamise kord Lepingu lõpetamise tingimused Lepingu kehtivus Kehtivuse algus Kehtivuse lõpp Aeg Ülesanded Pikenemine Ennetähtaegne lõpetamine Küsimusi? Täname kuulamast!
Impulsi jäävuse seadus - väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimpulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv [m 1v1 - m2v2 = m1v1 ' + m2v2 '] Elastne põrge - kehad jäävad pärast põrget lahku Mitteelastne põrge - kehad jäävad kokku Gaasi rõhk tekib molekuli põrgetest vastu anuma seina Kontsentratsioon - osakeste arv ruumalaühikus [m -3] F = 1/3 m0 n S deltat v2 Rõhk [1/3 m0 n v-2] - molekulaarkineetilise energia põhivõrrand Reaktiivliikumine - liikumine, mille tekitab kehast eemale paiskuv kehaosa Hõõrdejõud/takistusjõud - jõud, mis takistab keha liikumist või liikuma hakkamist, hõõrdejõud on vastupidine keha liikumise suunale Seisuhõõrdejõud - suurem, kui liugehõõrdejõud [F h = -F] Liugehõõrdejõud [Fh = müü * N; N = mg] Veerehõõrdejõud - tunduvalt väiksem, kui liugehõõrdejõud. Tehnikas üritatakse minna liugehõõrdejõult veerehõõrdejõule (laagrite kasutamine) Vedelikhõõre - takistusjõud on hästi suur, aga seisuhõõrde...
Kui Ibuprofeeni kasutatakse rasestuda puudval naisel voi raseduse ja teise trimestri ajal, peab annuse hoidma nii vaikesel tasemel ja ravi pikkuse nii luhikese kui voimalik. Kasutatuna raseduse kolmandal trimestril, voivad koik prostaglandiini inhibiitorid kutsuda lootel esile: - kardiopulmonaalse toksilisuse; - neerufunktsiooni haire, mis voib progresseeruda neerupuudulikkuseks koos oligohudramnioniga; emal ja lootel raseduse lopul: - mooduv veritsusaja pikenemine trombotsuutide agregatsiooni vastane toime, mis voib esineda isegi vaga vaikeste annuste korral; - emaka kontraktsioonide parssimine, mille tulemuseks on sunnitustegevuse hilinemine voi pikenemine. Seega Ibuprofeen on raseduse kolmandal trimestril vastunaidustatud. Fertiilsus Ibuprofeeni kasutamine voib kahjustada fertiilsust, mistottu seda ravimit ei soovitata kasutada naistel, kes soovivad rasestuda
Ergutid Reiko Sakk Mart Paul Preiman · Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi · Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku jalihastoonust · Tuntuimad stimulandid on kofeiin, nikotiin ja narkootiliste ainete hulka kuuluvad kokaiin ja amfetamiin · Paljude kasutajate arvates tõuseb stimulantide kasutamisega nende töövõime, tegelikkuses toimub enamasti ainult tähelepanuvõime tõus ja reaktsiooniaja pikenemine. Miks kasutatakse erguteid · Annab treeninguteks lisaenergiat · Suurendab treeningu ajal jõudu ja vastupidavust · Parandab keskendumisvõimet · Vähendab kurnatuse teket · Ergutab närvisüsteemi Ergutid · Kohv · Amfetamiin · metamfetamiin · Ecstasy · Tee · Spordi ampullid kohv Ampull Ecstasy Ergutite tarvitamine · ATS-aineid neelatakse alla · süstitakse · tõmmatakse ninna · suitsetatakse Mõju
Õhuniiskus ja õhuniiskuse karakteristikud Kairi Kuldma Õhuniiskus Õhuniiskus Küllastumata õhuniiskus Küllastunud õhuniiskus Veeauru rõhk E küllastunud veeauru korral e küllastumata veeauru korral osakeste kaootiline liikumine Absoluutne niiskus ühes kuupmeetris niiskes õhus leiduv veeauru mass grammides. kaalumise meetod 16,4 ºC arvuliselt võrdne veeauru rõhuga Relaktiivne niiskus õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temperatuuril oleva küllastatud veeauruga kastepunkt temperatuur, mille juures olev õhus olev niiskus muutub küllastavaks udu Niiskuse defitsiit õhku küllastava veeauru rõhu ja veeauru osarõhu vahe Psühromeetriline meetod põhiline praktikas (kergesti trantsporditav, lihtne kasutada ja suhteliselt täpne) võrdeline seos psühromeeter Identsed valge batistriide statsionaarseteks...
Rebimistugevuse näitaja iseloomustab riide struktuuri kvaliteeti. Rebimistugevus oleneb lõngade jämedusest ja kiudaine kvaliteedist. Väiksema rebimistugevusega on jäigad, vähevenivad, väikese tihedusega riided (juhul, kui rebimiskoormus langeb esimesele lõngale). Survetugevus iseloomustab riide struktuuri ühtlust ning lõime- ja koelõnga omadusi. Riide struktuur loetakse heaks juhul, kui lõime- ja koelõngad katkevad üheaegselt. b. Venivus Venuvus ehk pikenemine katkemisel määratakse üheaegselt tõmbetugevuse määramisega dünamomeetri abil ja väljendatakse protsentides riideproovi esialgse pikkuse suhtes või millimeetrites. 5 29. oktoober 2010. a. TTKK Esialgu venib riie mõjuva jõu suunas asetsevate lõngade sirgestumise ja seejärel pikenemise tagajärjel
Vasak Parem Pikenemine 0 2.5E-011 0 1E-010 0 0.0001 2.5E-011 0.00036 0 0.00026 0.00015 2.5E-011 0.00069 1E-010 0.00054 0.0001 0 0.00036 2.25E-010 0.00026 0 6.25E-010 0 4E-010 0 avg 0.00007 7E-010 avg 0.000282
Soojuspaisumist tuleb arvestada vedelike ja gaaside mahutite ja torustike, sildade, raudtee jm. metallkonstruktsioonide korral, temperatuurimuutustest tingitud mõõtmete muutust ka masinaosade korral. Gaaside paisumine Esineb seaduspärasus: gaasi ruumala muut on võrdeline temperatuuriga. Gaasid paisuvad soojenedes ja tõmbuvad kokku jahtudes. Tahkiste paisumine Esineb seaduspärasus: keha ruumala muut on võrdeline temperatuuri muuduga. Keha pikenemine on võrdeline temperatuuri muuduga. Võivad avaldada suurt rõhku takistavatele kehadele. Vedelike paisumine Kehtib seaduspärasus: vedeliku ruumala muut on võrdeline temperatuuriga. Erandiks on vesi! 04 kraadil tõmbub kokku, seejärel hakkab temp. tõusmisel paisuma. Vee tihedus sõltub temperatuurist. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
· tõmbeteimiga saadakse tõmbediagramm; · väändeteimiga saadakse väändediagramm; · kasutatakse ka muid teime (surveteim, paindeteim, väsimusteim, jne.). 1.4.2. Hooke'i seadus ja algmõõtmete printsiip Robert Hooke (1635-1703) uuris erinevate materjalide ja detailide elastseid omadusi nii tõmbel, paindel kui ka väändel. Selgus, et traadi pikenemine l on materjali elastse käitumise piirides (Joon. 1.8): · võrdeline selleks vajaliku tõmbejõuga F ning algpikkusega l; · pöördvõrdeline traadi ristlõike pindalaga A; Priit Põdra, 2004 7 Tugevusanalüüsi alused 1. TUGEVUSANALÜÜSI EESMÄRK JA PÕHIPRINTSIIBID
Fh=N; Ka veelikkes liikumisel esineb takkistusjõud, mis sõltub kiiruse suunast ja väärtusest ning kehakujust.Väikestel kiirustel F~v;Suurtel Ft~v² Elastsusjõud on keha diformeerimisel tekkinud jõud. Deformatsiooni nim. keha kuju või ruumala muutumist. Deformatsioon tekkib juhul, kui erinevate keha osade nihked on erinevad. Def. liigid: 1. Tõmbedef.: tekkib nt.vardas mis on ühest osast kinnitatud jõu mõjul, mis on suunatud piki varda.(j) Tõmbedef. iseloom.:*absoluutne pikenemine l=l- lo,*suhteline pikenemine E=l/lo; 2. Survedef.(j) 3. Nihkedef.(j) 4.Paindedef.(j) 5.väändedef.(j) ; Väikestel def.-l kehtib Hooke'i seadus: Elastsusjõud on võrdeline def.- ga.Fe=kl(k-jäikus1 N/m) Jäikus sõltub keha materialist ja kujust. IMPULSI JÄÄVUSE SEADUS. Keha impulss ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis p= mv, m1v1+m2v2 = m1v1+ m2v2 , p1p2 = p1p2 Impulsi jäävuse seadus: Suletud
kruvikute lugemid tabelisse. 4. Lisan järk-järgult koormisi kuni juhendaja poolt antud väärtuseni, registreerides iga kord kruvikute lugemid. 5. Eemaldan vihid vastupidises järjekorras, võttes iga kord lugemid. 6. Arvutan igale koormisele vastava pikenemise. 7. Joonistan graafiku teljestikus l = f(F). 8. Arvutan valemi traadi elastsusmooduli ja tema vea. Katseandmete tabel Traadi pikenemine venitamisel l= d1 = d2 = d3 = d= Kat- Lisakoormised Alumine vesilood Ülemine vesilood Pikene- se nihkumine, nihkumine, mine, nr mass, kg raskus, N lugem, mm lugem, mm mm mm mm 1. 2.
Vastastikmõjude puudumisel või Asendamisel on keha paigal või Liigub sirgjoon. Inerts- keha püüab oma liikumisolekut säilitada New. II seadus- liikumishulga muut- massi mõõtmisel inertsuse kaudu sama jõu poolt kiirendus. a1/a2=m2/m1 m1-unknow, m2-known a- kiiredus, vastastikmõju mõõdetakse jõuga, gravitatsioon, elektromagnet, tugev ja nõrk-mikromaailmas kiirendus on võrdeline jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga a=F/m F=ma 2 keha tõmb. teine. jõuga mis võrdeline massi korrutisega ja pöördvõrdeline kauguse ruuduga Fg=Gm1m2/r2 G-gravitatsiooni konstant r- kehade kaugus Fr=GMm/R2 M-maa mass, m-keha mass, R-maa r 6*1024 6400, a=F/m=GM/R2 Keha kaal on jõud, a1/a2=m2/m1 m1-unknow, m2-known a- kiiredus, a=F/m F=ma Fg=Gm1m2/r2 G-gravitatsiooni konstant r- kehade kaugus Fr=GMm/R2 M-maa mass, m-keha mass, R-maa r 6*1024 6400, a=F/m=GM/R2 Fh~N Fh=µN, Fe=kL k-jäikus, L-pikenemine(m) impulss e liikumishulk p=mV Reaktiivliikumine Vr= -(mk/mr)/Vk...
Raskusjõud jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehasid, Kehakaal jõud, millega keha mõjutab enda alust pinda või riputusvahendit, tähis P, ühik puudub, ühtlaselt liikudes , Hõõrdejõud vastupanu vastassuunalisele liikumisele, mõjub kehade vahel piki nende kokkupuutepinda, (F on rõhumispiirkond, ühikut pole), , Elastsusjõud tekib kehade deformeerumisel. Suund on alati vastupidine deformeeriva jõuga. Arvväärtus võrdub deformeeriva jõuga, (x on pikenemine/lühenemine, ühik meeter) (k on jäikus, ühik on N/m) Gravitatsioonijõud mõjub kogu universumi kõikide kehade vahel, kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, , , , r on kehade vaheline kaugus, Raskuskiirendus vaba langemise kiirendus, tähis g, , , I seadus määratleb paigalseisu ja ühtlase liikumise: Keha seisab paigal ja/või liigub ühteaegselt sirgjooneliselt kui talle jõud ei mõju või talle mõjuvad jõud kompenseerivalt. Nt.: raamat laual, langevarjur, laev...
kiirusega. Hõõrdejõud on võrdeline kehale mõjuva rõhumisjõuga Hõõrdejõu valem Fh=N. Hõõrdetegur (müü) sõltub kokkupuutuvate kehade materjalist ja pinnatöötlusest. Ka vedelikes liikumisel esineb takistusjõud, mis sõltub kiiruse suunast, suurusest ja keha kujust. Elastsusjõud Keha kuju muutumisel e. deformeerumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks.Deformatsiooni liigid: Tõmbedeformatsioon (absoluutne pikenemine: l=llo; suhtekine pikenemine = l/ lo)Survedeformatsioon Nihkedeformatsioon Paindedeformatsioon Väändedeformatsioon. Väikestel deformatsioonidel elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega. Hooke´i seadus Fe=kl (kkeha jäikus 1N/m)
METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED Mehaanilise tugevuse näitajad EVS-EN 10002-1 Metallmaterjalid.Tõmbeteim · Tugevusnäitajatest määratakse katsetamisel tõmbele · -Tõmbetugevus Rm maksimaaljõule vastav pinge · Voolavuspiir ReH ReL · Tinglik voolavuspiir RP EVS-EN 10002-1 Metallmaterjalid.Tõmbeteim · Plastsusnäitajatest määratakse katsetamisel tõmbele · -Katkevenivus A% (suhteline pikenemine protsentides purunemiseni) · Katkeahenemine Z% ( ) Tegelikud pinged · Kõik tugevusnäitajad kujutavad endast pinget-jõudu pinnaühiku kohta · Tugevusnäitajaid kasutatakse konstruktsioonielementide arvutamisel · Tugevuse hindamine lubatavate pingete meetodil. Konstruktsiooni töötamine elastsete deformatsioonide piirkonnas. Tegelikud pinged · Plastsetel materjalidel on lubatav pinge tugevusvaru võrra väiksem kui selle materjali voolavuspiir v
Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika Kodutöö nr. 2 Üliõpilane: Rühm: MAHB41 Kuupäev: 17.05.2012 Tallinn 2012 Lugemispea neodüümmagneti kinnitus Funktsiooniks on hoida kindla koha peal lugemispea töötamiseks vajalikku neodüümmagnetit. Materjaliks on teras, sobib tähistusega C45. Keemiline koostis kaalu %: 0.42-0.50% C, <0.40% Si, 0.50-0.80% Mn, <0.045% S, <0.045% P, 0.40% Ni, <0.40% Cr, <0.10% Mo, Cr+Mo+Ni<=063 Valmistatud on detail stantsimise teel lehtmaterjalist ning puuritud vajalikud augud. Hiljem töödeldud materjali pinda (kuulpritsiga), seejärel liimitud neodüümmagnet omale kohale. C45 teras - Omadused Tõmbetugevus 600-800 MPa Voolavuspiir 340-400 MPa Pikenemine 16 % Soojusjuhtivus 46 W / mK Erisoojus 500 J / kg.K Sulamistemp 1540 ° C Tihedus 7850 kg / m 3 2. osa Detaili konstruktsioon on üsnagi lihtne kaks painutust, paar...
mineraalained. Sulamalm, kui kõige raskem aine ahjus vajub ahju põhja ning lastakse sealt aeg-ajalt välja. Sulamalmi peale tekib räbukiht, mis lastakse ülemise ava kaudu välja. Palju sisaldab ehitusterases süsiniku? 0,2 0,6% Terase tõmbetugevuse määramine-kirjeldus koos skeemiga. Proovikeha tõmmatakse vastava seadme abil kaheks. Selle katsega määratakse 3 tähtsat terase omadust:voolavuspiir, tõmbetugevus ja suhteline pikenemine. Valtsmetalltooted Ümarteras, ruut-teras, karpteras, latt-teras, lehtteras, t-teras, plekk Mis on metalli elektrokeemiline korosioon ja korosiooni kaitsevõimalused. Elektrokeemiline korrosioon tekib kokkupuutel mõne vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina. Metall laguneb ioonideks ja ioonid lähevad elektrolüüti. Korosiooni liigitus algpõhjuse järgi. Ilmastikuline, veealune, uitvoolude toimel, maa-alune Mis on kivim ning setekivimite liigid
2 0,61 0,007 0,000044 3 0,60 -0,003 0,000011 0,603 0,000067 Traadi läbimõõdu A-tüüpi mõõtemääramatus: Traadi läbimõõdu B-tüüpi mõõtemääramatus: (Kruviku lubatud põhiviga: ) Traadi läbimõõdu liitmääramatus: Traadi läbimõõt on , usaldatavusega 0,95. Traadi ristlõike pindala on , usaldatavusega 0,95. Lisakoor Alumine Ülemine Pikenemine, mm mised Katse nr Mass, Raskus, Lugem, Nihkumine Lugem, Nihkumin kg N mm , mm mm e, mm 1 0 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 2 1 9,81 0,27 0,27 0,08 0,08 0,19 3 2 19,62 0,55 0,28 0,14 0,06 0,22 4 3 29,43 0,81 0,26 0,21 0,07 0,19 5 4 39,24 1,07 0,26 0,26 0,05 0,21
1) Tõmbetugevus- max jõule vastav pinge (Rm=Fm/So) 2) Voolavuspiir- Pinge mis vastab voolavusjõule Tinglik voolavuspiir Rp0.2 (kui materjalil voolavus puudub), pinge, mille korral plastiline jääkdeformatsioon on 0.2% 3) Materjali tugevust 4) Katkevenivus- suhteline pikenemine protsentides purunemiseni Katkeahenemine on algristlõikepindala ja purunemiskoha ahenenud osa pindala suhe protsentides 5) Materjali plastsust 6) Katkeahenemine ja katkevenivus 7) Reh- (ülemine voolavuspiir) pinge väärtus, mille saavutamisel esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist Rel- (alumine voolavuspiir) pinge madalaim väärtus plastsel voolamisel Rp- tinglik voolavuspiir (2) 8) Kuna tõmbeteimil väheneb koormamise käigus teimiku ristlõikepindala, siis
Õpperühm: IATB11 Kaitstud: Töö nr: 18 OT allkiri: VEDRUPENDLI VABAVÕNKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Vedrud, koormised, ajamõõtja, mõõteskaala, anum veega Skeem Töö käik Võnkeperioodi sõltuvus koormise massist 1. Kaaluge koormised (3...5 tk.). 2. Mõõtke iga koormisega vedru pikenemine l. 3. Arvutagevalemist (1) vedru jäikus k ja valemist (3) omavõnkeperiood T0 ning nende vead. 4. Määrake iga koormisega vedrupendli võnkeperiood T ja tema viga juhendaja poolt antud N täisvõnke (10...20) aja kaudu. Katsetulemused tabelisse 1. 5. Joonestage sõltuvuse T2 = f(m) graafik. Võnkeperioodi sõltuvus vedru jäikusest 1. Teostage mõõtmised ühe koormisega kasutades 3...5 erinevat vedru. Töö käik on analoogiline eelnevaga
2013 742 + 0,1 Rahvastiku osakaalu vähenemine o Sajand tagasi elas Euroopas 25% maailma rahvastikust. o Kuigi siinne rahvaarv pidevalt kasvas, ei jõudnud see ometi järele rahvastiku kasvule Aasias ja Aafrikas. o Arvatakse, et kui praegune rahvastiku vähenemine jätkub, langeb see näitaja 2050. aastaks 7% protsendini. Riigid • Euroopas on käesoleval ajal 50 iseseisvat ja tunnustatud riiki. • Sündimuse vähenemine, oodatava eluea pikenemine ja inimeste vananemine enamikus Euroopa riikides tähendab, et töövõimelisi inimesi jääb vähemaks ning rahvastiku kokkukuivamine saab tulevikus probleemiks paljude Euroopa riikide majandusele. Euroopa suurima rahvaarvuga riigid (2013) Aastane Rahvaarv( % Euroopa Riik absoluutne mln) rahvastikust
tütarkromosoomid eemalduvad teineteisest ja paigutuvad raku poolustele. Nende ümber moodustuvad rakutuumad. Tsütoplasma jaguneb kaheks ja kattub rakkumembraaniga, taimedel ka rakukestega. Koeks nimetatakse ühesuguse tekke, ehituse ja talitusega rakkude moodustatud kogumikke. Taimekoed jaotatakse algkudedeks ja püsikudedeks. Algkoed toodavad rakke, millest kujunevad kõik teised koed. Tipmine algkude asub varre ja juurte tippudes, kus nad moodustavad kasvukuhiku, ülesandeks on taimeorganite pikenemine (võilille juuretipp). Külgmised algkoed asuvad varres ja juures, puidu ja niineosa vahel, ülesandeks on organite jämenemine ja laienemine (kuuse kambium). Vahelmised algkoed asuvad varre sõlmevahede alumises osas ning lehtede ja õieraagude alusel, ülesandeks on varte pikenemine (orasheina sõlmevahede alumine osa). Püsikoed võib jaotada nelja tähtsamasse rühma: põhikoed, juhtkoed, tugikoed ja kattekoed. Põhikude on kõigis organites, ta ühendab erinevaid kudesid, võib
elastsed deformatsioonid, kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad. Erinevad deformatsiooni liigid on a) tõmbe- ja survedeformatsioonid; b) paindedeformatsioon; c) väändedeformatsioon; d) nihkedeformatsioon. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõud arvutada Hooke'i seadus järgi: Keha deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunale Fe= -kx, kus Fe on elastsusjõud, k on keha jäikus ja x keha pikenemine (lühenemine) deformeeriva jõu mõjul. Jäikus k (ühik on N/m) näitab, kui suurt jõudu on vaja rakendada, et keha pikkus muutuks ühiku (m) võrra. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõudu arvutada valemist: Fe=k*l F - elastsusjõud K keha jäikus l teepikkus 17. sajandil avastas selle inglise füüsik Robert Hooke ( 1635- 1703) ning tema järgi kutsutakse seda ka Hooke'i seaduseks Näide 1: Millised jõud mõjuvad laual seisvale raamatule?
Soojusnähtused metallides Enamik aineid soojenedes paisub, jahtudes aga tõmbub kokku. Sellist nähtust nimetatakse soojuspaisumiseks. Tahke aine soojuspaisumisel esineb sama seaduspärasus mis gaasi ja vedeliku korral: keha ruumala muut on võrdeline temperatuuri muuduga. Kuna enamasti on oluline tahke keha teatud mõõtme, näiteks pikkuse muutumine temperatuuri muutumisel, siis väljendatakse soojuspaisumist iseloomustav seaduspärasus järgmiselt: keha pikenemine on võrdeline temperatuuri muuduga. Tahked kehad võivad pikenemist takistavatele kehadele avaldada suurt rõhku. Kuna klaas on rabe, siis kuumutamisel võib ta puruneda, aga metall kuumutamisel ei purune, sest metallid pole rabedad. Soojuspaisumise seaduspärasusi arvestatakse ehitiste ja masinate valmistamisel. Sildade ehitamisel asetatakse silla otsad rullidele ja silla ning teetammi vahele jäetakse paisumispilu. Paisumispilud jäetakse ka raudteerööbaste vahele
Stimulandid Kofeiin Nikotiin Kokaiin Amfetamiin Joonas Hallikas Nõo Reaalgümnaasium 2008 Üldiselt stimulantidest(1): (Stimulandid e. ergutava toimega uimastid) Paljude kasutajate arvates tõuseb stimulantide kasutamisega nende töövõime. Stimulandid on ained, mis ergutavad, vähendavad väsimust, parandavad meeleolu, suurendavad objektiivselt vaimset ja füüsilist töövõimet. Stimulantide kasutamisega kaasneb reaktsiooniaja pikenemine. (2) Stimulante, nagu amfetamiini või isegi kokaiini võidakse kasutada, muutmaks sportlast erksamaks, võistlusvalmimaks ja peletamaks väsimust. Ohud: Stimulandid raskendavad keha jahtumist peale pingutusi. See võib viia dehüdratsiooni (vedelikupuudus) ja südamepuudulikkuseni. Samuti võib kaduda söögiisu ja tekkida liigne ärevus ning paranoia, on oht ka sõltuvusse jääda...
Toiduhügieen Kuidas saab vältida toidu saastumist patogeensete organismidega? · Töötajate koolitused · Enesekontrolliplaan Mõisted · Toiduhügieen vajalikud tingimused ja abinõud ohutu, tervisliku ja inimtoiduks kõlbliku toote valmistamiseks, säilitamiseks. · Toiuduturvalisus piisava koguses vajalike toiduainete kättesaadavus. · Oht mõjur toidus või oidu potentsiaal tekitada tervist kahjustavaid efekte. · Risk ohu tõsidus; kahjuliku toime tõenäosus. Mis tähendab ,,ohutu ja tervislik toit"? · Ei põhjusta toidust pärinevaid infektsioone; · Ei sisalda jääkaineid üle piiratud normi; · On vaba haigustest, eriti looma tervishoiu seisukohalt olulisest haigustest; · On vaba ilmsest saastatusest · On vaba defektidest; mis on ebameeldivad tarbijate jaoks; · On toodetud adekvaatse hügieenilise kontrolli all. Kvaliteetne toit: · On ohutu, · On toiteainete koosluselt s...
reagentide toime taluvusega. Harukordselt vastupidav tänu kõrgele löögikindlusele. Propüleenile on omased kõrge löögisitkus, korduvate murdumiste taluvus, hea kulumiskindlus (võrreldav polüamiidide kulumiskindlusega), mis tõuseb molekulaarmassi suurenemisega, samuti on omased dielektrilised omadused. Polüpropüleen juhib halvasti soojust. Sõltuvalt molekulaarmassist: • Tõmbetugevus (Tensile Strength) 30-35 Mpa; • Voolamispiir 27-30 Mpa; • Suhteline pikenemine 200-800%; • Löögisitkus (sisselõikega) 5-12 kJ/m²; • Erisoojus C⁰ 1,93 kJ/(kg*K); • Soojusjuhtivus 0,15 W/(m*K); • Soojuskindlus Viki järgi 95-110⁰C, külmakindlus alates -5 kuni -25⁰C; • pᵥ 1014 Om*cm. Polüpropüleen oksüdeerub kergesti õhus, eriti enam kui 100⁰C juures, termooksüdeeruv destruktsioon kulgeb autokatalüütiliselt. Termiline destruktsioon algab 300⁰C juures. Maksimaalne
täiskasvanuks saab aint 3-4 last, keskimine eluiga 40-45 a. Tänapäeval on sellist siiret üksikutes Aafrika, Ladina-Ameerika v Okeaania piirkondades elavatel hõimudel. Demograafiline plahvatus – suremus väheneb järsult, kuid sündimus jääb kõrgeks. Seetõttu on kõrge ka loomulik iive (20-30%). Nigeeria, Bangladesh ja Egiptus. Euroopas oli see 18.saj ning Põhja-Ameerika 19saj. Ülemineku etapp – iseloomustab väikese suremuse kõrval sündimuse vähenemine, keskimise eluea pikenemine ja iibe langus(alla 20%).See algab linnades. Mehhiko, Brasiilia ja Türgi. Rahvastiku vananemine – iseloomustab lisaks üldisele elu-ja töötingimuste paranemisele ka naiste staatuse muutumine ühiskonnas. Naiste aktiivsuse tõttu piirab laste arvu peres. Ühiskond jõuab demokaafilisse kriisi, kus sündimus ja suremus võrdsustuvad. Rahvuslikus koostises on palju eakaid kuna rahvaarv ei kasva. USA ja Prantsusmaa. Nüüdisaegne põlvkondade vaheldumine – iseloomustab
Newtoni I seadus: Iga keha säilitab paigaloleku või ühtlase sirgjoonelise liikumise seisundi seni ja niivõrd, kuni ja kuivõrd ta pole sunnitud rakendatud jõudude mõjul seda seisundit muutma Newton II: kehale mõjuv jõud võrdub keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. Newtoni III: Igale mõjule vastab alati võrdne ja vastasuunaline vastumõju, st kahe keha vastastikmõju on omavahel võrdne ja vastasuunaline. Inertsiaalsüsteemid taustsüsteemid, mis liiguvad üksteise suhtes ilma kiirenduseta Inertsus- nähtus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks teatud suuruse võrra peame kulutama aega. Einsteini relatiivsusprintsiip mitte mingite mehaanikaliste katsetega ei ole võimalik kindlaks teha, kas antud taustsüsteem on paigal või liigub jääva kiirusega ühtlaselt ja sirgjoonseliselt. Üks njuuton on selline jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1m/s2 Kui kehale mõjub mitu jõudu, siis kiirendus sõltub nend...
erinevaid katsetatavaid materjale ning määrata nende võimalik kasutusala. · Polümeersete omadustega materjalide katsetamisega tõmbele · Metalsete omadustega materjalide katsetamisega löökpaindele, selgitada välja pinge kontsentraatori ja katsetustemperatuuri mõju löögitugevusele. 1) Tugevuspiir Rm Maksimaaljõule Fm vastav pinge Rm=Fm/So Fm- maksimaaljõud So- teimiku algristlõike pindala 2) Voolavuspiir Rp Rp=Fp/So 3) Katkevenivus A% (suhteline pikenemine purunemiseni protsentides) Lu - Lo A= 100 Lo Lo Teimiku algmõõtepikkus Lu Teimiku lõppmõõte pikkus pärast purunemist. Katsetulemused · Tõmbeteim Tõmbeteimi tulemuste tabel · Löökpainde teim Lõõkpaindeteimi Tulemuste tabel Teras C60 põhjal Materjal Purustustöö KV Temperatuur Purunemispinna (soonik) iseloom
· tõmbeteimiga saadakse tõmbediagramm; · väändeteimiga saadakse väändediagramm; · kasutatakse ka muid teime (surveteim, paindeteim, väsimusteim, jne.). 1.11. Milles seisneb Hooke 'i seadus? Robert Hooke (16351703) uuris erinevate materjalide ja detailide elastseid omadusi nii tõmbel, paindel kui ka väändel. Selgus, et traadi pikenemine l on materjali elastse käitumise piirides · võrdeline selleks vajaliku tõmbejõuga F ning algpikkusega l; · pöördvõrdeline traadi ristlõike pindalaga A; Hooke'i seadus tõmbel: l=l/E x FL/A ehk = /E kus: l ? traadi algpikkus, [m]; l ? traadi absoluutne pikenemine, [m]; F ? tõmbekoormus, [N]; A ? traadi ristlõike pindala, [m2]; E ? materjali elastsusmoodul = võrdetegur, [Pa]; = ? traadi suhteline pikenemine; = F/A
Aurmine on vedela aine minek gaasilisse olekusse. Kondenseerumine gaasi üleminek vedelasse olekusse. Küllastunud aur on oma vedelikuga tasakaalus olev aur. Keemine on aine üleminek vedelast faasist gaasilisse, Keemine algab siis kui küllastunud auru rõhk mullides saab võrdseks välise õhurõhuga. Mida kõrgem on õhurõhk, seda kõrgemal temperatuuril vedelik keeb. Keemise ajal ei muutu keemis temperatuur. Pindpinevus jõud Osutu, et vedeliku pinnal on erilised füüsikalise omadused, ehk pindpidevud. Vedelik proovib alati tekitada sellist pinda, mille pindala on väikseim anutud ruumala korral, selleks on üldiselt kera. Selleks, et tekiks väiksem pindala tekib pinna sees pindpinevusjõud. Näiteks nõela ujumine veepinnal. Märgamine Sel juhul vedelik nagu roniks ülespoole, mööda anumaseinu. Mittemärgamine sel juhul surub anuma sein nagu vedeliku alla. Näiteks elavhõbe. Vedelik mis ei märga, võtab aine peal kerakuju. Kapilaarsus On ved...
-Tutvuda põhiliste konstruktsioonimaterjalide- metallide, plastide ja komposiitmaterjalide- mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega; -Määrata katsetatavate materjalide võimalik kasutusala. Katsetamised tõmbele: 1.1- Pikikiuga armeeritud komposiitmaterjal Märkused: Mureneb kiudude kohalt, kiud paiskuvad eemale. Pikenemist ei mõõda. Teeb ragisevat häält. Kasutamine: 1.2- Ristikiuga armeeritud komposiitmaterjal Märkused: Väike pikenemine. Teeb ragisevat häält(klaaskiud). Kasutamine: 1.3- Teras(C60) Märkused: Tekib kael. Soojeneb. Kasutamine: Turvavööd 1.4- Plast( polüamiid- PA) Märkused: Tämbekiirus 15mm/sec. Pärast purunemist tekib tühimik. Kasutamine: : kulbid, pannilabidad, spaatlid, nugade käepidemed Tabel andmetega: Materjal b t So Lo Fmaks Rm Fp Rp L1 A E p Rm/p
12 kuud 0,26 0,65 5 Swedbank tähtajaline hoius Hoiuse saab avada: EUR, USD, SEK, GBP, NOK, LTL, LVL, CAD ja AUD Sissemakse alates 190 eurost Hoiutähtaeg alates 3 kuust Tähtajalisele hoiusele ei saa hoiutähtajal juurdemakseid teha Intress kantakse arvele iga kuu või hoiutähtaja lõpus Hoiuse saab iga kell katkestada 6 Swedbank tähtajaline hoius Hoiuse automaatne pikenemine Koos teenitud intressiga Pikeneb ainult hoiusumma 7 Swedbank tähtajaline hoius Intressid Igakuine intressimakse Intressimakse hoiuperioodi lõpus 8 Swedbank tähtajaline hoius Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Stimulant · Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihastoonust. Tuntuimad stimulandid on kofeiin, nikotiin ja narkootiliste ainete hulka kuuluvad kokaiin ja amfetamiin, · Paljude kasutajate arvates tõuseb stimulantide kasutamisega nende töövõime, tegelikkuses toimub enamasti ainult tähelepanuvõime tõus ja reaktsiooniaja pikenemine. Depressant Depressant on üldnimetus ainetele, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi - nii psüühilisi funktsioone kui neuroloogilisi funktsioone. Depressantide hulka kuuluvad näiteks alkohoolsed joogid ja rahustid, mõneti eraldiseisvana ka oopium jt opiaadid, kanepitooted. Mitme depressandi koostarvitamisel võimendavad nad üksteise mõju. Hallutsionogeenid · Hallutsinogeen on uimasti, mis muudab taju ja kutsub esile
Voolavad, aga puudub kindel ruumala ja anum. Osakesed on üksteisest kaugel ja tõmbejõud puudub, kaugus on kordi suurem osakeste läbimõõdust. Kokkusurutav. Lahtises ruumis ei püsi. Liikumine on korrapäratu. Osakesed liiguvad mistahes suunas, erinevate kiirustega. Liiguvad murdjooneliselt. Kiirus ja suund muutuvad aineosakeste kokkupõrkel. Soojuspaisumine on nähtus, kus aine mõõtmed muutuvad soojenemisel. Keha ruumala muut on võrdeline temperatuuri muuduga. Keha pikenemine on võrdeline temperatuuri muuduga. Tahked kehad võivad pikenemist takistavatele kehadele avaldada suurt rõhku. Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut (soojusaste). Celsius (0°C), Fahrenheit (32°F), Reamur (0°R), Rankine (491.67°Ra), Kelvin (273.15K) Termomeetrites on kasutusel elavhõbe paisuva ainena. Õli on ainete segu ja koosneb mitmete ainete molekulidest. Molekulidevaheline
Töö teoreetilised alused Lihtsamaiks võnkumise liigiks on harmooniline võnkumine. Antud töös on selliseks võnkumiseks õjus. Vedru otsa riputatud koormis on tasakaaluasendis siis, kui temale mõjuv raskusjõud mg on suuruselt võrdne vedru elastsuskõuga kl : mg=kl kus k on vedru jäikus, l=l-l0 – vedru pikenemine koormise mg mõjul. Kui viia koormis tasakaaluasendist välja, siis tekib jõud, mis püüaab teda tuua tagasi tasakaaluasendisse. Selleks jõuks on vedru elastsusjõud F1 , mille suurus kasvab võrdeliselt koormise kaugusega tasakaaluasendist (hälbega x) ja suund on vastupidine hälbele (Hooke’i seadus): F1=-kx Jõu F1 mõjul hakkab koormis võnkuma. Energiakaudude puudumisel kestab võnkumine lõpmata kaua ja on harmooniline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
