Seda tööd kirjutades sain teada palju uut informatsioon Karin Raski elu kohta, mida ma varem ei teadnud. Selgus, et selle töö tegemine nõudis rohkem aega ja vaeva, kui ma esialgu arvasin. Kõige raskemaks selle töö juures osutus materjali otsimine. Arvasin, et leian internetis palju rohkem informatsiooni näitleja elu kohta. Kui ma peaksin seda uurimistööd jätkama, siis saaksin siia juurde lisada mõne tema lemmik rolli, mida ta mänginud on ning kirjeldada seda veidi pikemalt läbi tema enda emotsioonide. Sammuti saaksin veidi pikemalt iseloomustada tema lapsepõlve ja kooli aega. 8 KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.nukuteater.ee/vanaveeb/est/theatre/people/31-karin-rask.html (See link on võetus 7.mail) 2. http://postriin.webs.com/karinrask.htm (See link on võetud 7.mail) 3. http://www.freewebs.com/karinl/ (See link on võetud 11. mail) 4. http://www.kroonika
keerulisemaks. Alati tuleb kõik ära rääkida nii, nagu asjad on. Ei tohi kohe arvata:" Ah, mis ma ikka sulle, ema, räägin, sa nagunii et mõista mind." Vale. Ema saab sust aru. Ehk isegi rohkem kui sina ise. Ta mõistab asju pealtvaataja pilguga ja saab ehk rohkem aru kui sina ja oskab anda sulle just sellist nõu, nagu sa vajad. Sinu vanem oskab sind aidata rohkem, kui sa isegi arvata oskad. Ta ei olegi nii vanamoodne, kui lähemalt uurida ja ema või isaga pikemalt ja teineteist usaldades rääkida. Ta on elanud sinust kauem ja on niisiis palju rohkem elutarkust kui sinul. Seega võiks iga laps oma muredega kindlasti vanemate juurde minna. Esiteks- see ei hammusta tükki küljest (katsetada tasub kindlasti!) ja teiseks- nad tõepoolest mõistavad sind. Nende nõu on parem kuulata kui enda peaga tegutseda, eriti siis, kui oled hädas ning vajad hädasti kellegi abi. Marju Perova Puurmani Gümnaasium 9.klass Õpetaja Eha Aab
Millised varasemad kultuurid on jätnud oma jälje meie kultuuripilti? Läbi aastasadade ja aastatuhandete on Eestist läbi käinud palju rahvuseid, kes käinud kaubanduse eesmärgil, kes peatus pikemalt. Nii ongi Eesti kultuuripilt mõjutatud nii sakslaste, venelaste, poolakate, soomlaste, rootslaste ja muude rahvaste poolt. Kindlasti avaldasid meie kultuurile suuremat mõju need riigid, mis vallutasid Eestimaa enda võimu alla. Millised varasemad kultuurid on jätnud oma jälje meie kultuuripilti? Võib öelda, et Eesti kultuuri on rohkesti mõjutanud Venemaa. Olles Vene tsaarivõimu all, jäi Eesti rahvale külge nii mõndagi. Näiteks on eestlased-vanad taarausulised, kes harjunud piima
teotahet, siis ülistatkse seda perioodi romaanis. Tema elu Krõõdaga sai kogu Vargamäe rahvale - nii Mäe kui ka Oru talule - oma pereõnne mõõdupuuks, mille vastu kaaluti oma käekäiku veel pikalt peale Krõõda surma. See on iseenesest huvitav, sest tegelikult ei olnud ju nende kooselu väga rõõmus. Pigem möödus see ajajärk lihtsalt suures õnnes uuest majapidmisest. Siiski kummitas Krõõda vaim Vargamäel palju pikemalt kui Jussi armetu tondike. Ma usun ka, et Krõõt oli ainuke, keda Andres tõeliselt armastas, tema suhted Mariga tulid pigem vajadusest leida oma lastele ema ja talule perenaine. Ainuke suurem mure Andrese ja Krõõda vahel nende poegade puudumine. See mõjus Krõõdasse veel morjendavamalt kui kogu raske töö Vargamäel. Noore Andrese sünnitamisel surnud Krõõt tundis end tõeliselt süüdi selles, et ei olnud kolmel esimesel katsel talule pärija ilmale toomisega hakkama saanud
Rhapsody in Blue oligi see teos, mis valmis. Kuigi teose orkestratsioon ja arranzeering omistati Paul Whitmanile ja Ferde Grofè`le, ei ole mingit kahtlust, et originaalteos on kirjutatud klaverile ja Jazz bändile, ning kuulub Georgile. Rhapsody in Blue on siiani üks lemmikumaid teoseid, mida mängitakse Usa`s ja maailma orkestrites ning ansamblites. Samal aastal valmis ka ülimenukas muusikal "Lady Be Good". Oma Euroopa-reisi ajal 1928 peatus Gershwin pikemalt Pariisis. Sellest sündis tema viimane suur orkestriteos "Ameeriklane Pariisis" hiljem kirjutas Gershwin ainult muusikale ja filmimuusikat. Eesti teatrilavale jõudis "Porgy ja Bess" esmakordselt aastal 1966 Estonias, Porgy saatusele pani publiku kaasa tundma Georg Ots. KASUTATUD KIRJANDUS: 1.) http://www.freewebs.com/gershwin/elulugu.htm#yles 2.) www.karlova.tartu.ee/~surrra/Materjale/ Gershwin.doc 3.) www.karlova.tartu.ee/.../Georg%20Gershwini%20Porgy%20ja%20Bess.ppt
Seminaritöö nr. 3 Oma Nimi Õpperühm Tallinn 2009 Sissejuhatus Kõige laialdasemalt on tuntud Hiina mütoloogiast maailma- ja kultuuritekkemüüdid. Teised tähtsaimad müütide tsüklid või rühmad: solaarsed müüdid (päikese kultuse seotud), müüdid, seotud viljakuse kultusega, müüdid draakonitest. Hiina vanimad maailmaloomismüüdid olid seotud naisega: Nüwa. Ühe käsituse järgi lõi kaosest maailma esiema NüWa, keda kujutati pooleldi maona. Ta on iidne hiina looja. Ta lõi looduse, vormis savist inimesed ja kehtestas pulmakombed. Tema nimi on tuletatud kõrvitsat või melonit tähendavast sõnast, need viljad omakorda on viljakuse sümboliks. Vahel nimetatakse teda kõrvitsatüdrukuks. Nü Gua olevat olnud pooleldi inimene, pooleldi madu või draakon ning võis omatahtsi soovitud kuju võtta. Mõnikord kujutatakse teda kahe kompassiga. Tema vend või abikaasa (või vend ja abikaasa) Fu Xi hoiab samal ajal nurgikut; see sümboliseerib nende osa maai...
Eks muidugi ole iga inimese õigus demokraatlikus riigis oma arvamust avaldada ning iseenda ja oma tõekspidamiste eest seista. Tihtipeale aga ei mõelda eriti läbi interneti end väljendades selle peale, kuivõrd surutakse oma arvamust teistele peale. Algeliselt hea ideena tundunud sõna- ja meediavabadus, kus kõik väljendavad oma arvamust ning õpivad üksteisest, on kahjuks muutunud (vähemalt internetis) sõimupaigaks, kus üksteise arvamused ja isiksused pikemalt mõtlemata ühiselt maatasa tehakse ning tolerantsus praktiliselt nullini on kahanenud. Meedia on ka hea võimalus inimestega manipuleerimiseks. Inimesi on väga lihtne oma tahte järgi suunata ilma, et nad sellest ise aru saaksid. Kõik sõltub sellest, kuidas uudiseid serveeritakse ja millise nurga alt need kirjutatud on. Tihtipeale kahjuks ei taipa inimesed seda ning lähevad manipuleerimisega vägagi kergelt kaasa. Kui igaüks võib asju kommenteerida, siis miks ei saa seda teha ka
Ma näen pidevalt, kuidas inimesed surevad ning nad lihtsalt tükkideks lastakse. See on emotsionaalselt talumatu. Esimese maailmasõja puhkemiseks oli mitmeid põhjuseid. Oli ju Saksamaa ning Prantsusmaa vahel suur tüli Elsass-Lotringi, kus leidub palju maavarasid, kuuluvuse pärast. Samuti tülitsesid ju ka Austria-Ungari ja Venemaa Balkani poolsaare alade pärast. Pingeid tekitasid ka suurriikide liidusuhted. Neid põhjuseid on veel palju rohkemgi, kuid räägin nendest pikemalt siis kui viimaks kohtume. Esimene maailmasõda on väga moderne. Te peaksite lihtsalt nägema seda tohutut relvade tootmist, mis siin toimub. Isegi naised on relvatööstuses sel ajal, kui mehed rindel on! Siin kasutatakse ka väga palju erinevaid kemikaale, mida loomade peal katsetatakse.. Need kemikaalid söövitavad hingamistorud ja on tervisele jube kahjulikud. Tunnen isegi juba nende mõju.. Saksamaal oli ka oma sõjaplaan, mida nimetatakse Schlieffeni plaaniks. Selle
Kasutusele on tulnud tohutult uusi slänge, laensõnu ja lühendeid ning isegi erinevatel inimgruppidel on tekkinud omad teistele võib-olla täiesti arusaamatud väljendid. Rohkesti on hakatud eestikeelseid lauseid segama teistes keeltes olevate sõnadega, eriti just inglisekeelsetega, ja seda just enamasti noorema põlvkonna poolt. Selle on põhjustanud peamiselt üleilmastumine ning internetis suhtlemine ja vajadus ennast kuidagi lühemalt väljendada, sest lihtsalt pikemalt ja grammatiliselt korrektselt seda teha ei viitsita. Seda, mis meile armsast eesti keelest tulevikus saab, on raske ette ennustada. On pakutud välja, et see võib välja surra, aga arvan, et päris nii hullu saatust meil oodata ei ole. Kuigi eesti keele rääkijaskond on suhteliselt tagasihoidlik, jääb kindlasti mingi osa inimestest seda rääkima. Paraku toob meie rahvaarvu vähenemine kaasa ka meie keele rääkijate vähenemise, mille vastu pole kahjuks midagi teha
millal mida teeb ja millal tegevus lõpetatakse. Viimase viienda sammuna on vajalik pidev töö järelevalve ja riskihindamise dokumentatsioon. Nendesse sammudesse on vajalik kaasata ka töötajad, sest sageli ei ole nad ise teadlikud tööalastest riskidest. Teinekord aga oskavad töötajad tööandjaid riskiennetamisel aidata, suunates ressursid õigetesse kohtadesse. Isiklikult olen töötanud ühes ehitusettevõttes ja peale seda pikemalt transpordiettevõttes. Minu kogemus näitab, et just ehitusvaldkonnas on rohkem tähelepanu pööratud tööohutusele ja riskihindamisele. Eestil on Teet Gross aga veel pikk maa minna kui teemaks on tööohutus, järelvalve ja ennetamine võrreldes näiteks meie põhjanaabri Soomega. Küll aga oli ehituses kasutusel mitmed tööohutust tagavad vahendid, näiteks vastav tööriietus, kiivrid, kindad ja muu selline
1. Matemaatika on teaduste kuninganna“- kes on selle ütluse autor ning mida see tähendab? 2. Kes on suured matemaatikud? Kirjuta nende täisnimed, eluaastad ja tegevusvaldkonnad. Lisa link! Palun lisa ka link kust on see info võetud. Palun kirjuta pikemalt (Min 0,5 lehte A4 formaadis trükiteksti) . 1) Johann Carl Friedrich Gauss.Matemaatika liitub kõik teadusalad Carl Friedrich Gauss Johann Carl Friedrich Gauss (30. aprill 1777 Braunschweig – 23. veebruar 1855 Göttingen) oli saksa matemaatik, astronoom ja füüsik. Gauss on olulise panuse andnud paljudesse teaduse valdkondadesse, sealhulgas arvuteooria, statistika, matemaatiline analüüs, diferentsiaalgeomeetria, geodeesia, geofüüsika, elektrostaatika, astronoomia ja optika
Sallivus ja sallimatus Alustan oma kirjandit lausega, et eestlased on küll tolerantne rahvas, kuid siiski vaatame me sallimatu pilguga teisest rahvustes või teise nahatooniga inimesi, kes on tulnud meie kodumaale elama. Kirjandi põhiosas räägin pikemalt Eestis elavatest pagulastest ja nende juurde toomisest teistest riikidest. Veel arutlen teise emakeelega inimestest, kes siin terve elu elanud on ning peavad ennast eesti riigi kodanikukeks, kuid ei taha või ei oska sõnagi eesti keelt. Just sellistesse inimestesse suhtutakse sallimatult. Esimese näitena võib tuua siia Vaos elavad pagulased. Väga hästi on kõrvalt näha, et siinsetele inimestele ei meeldi see , et immigrandid elavad siin. Veel rohkem ajab meid marru see, et
Stardikapitaliks nim.: Stardikapital on ettevõtte tegevuse alustamiseks rahalises vääringus vajaminev ressurss, mida on vaja ajani, kuni laekuvad sellised tulud, mis katavad jooksvad kulud. 12.Mis on käibevara? Näited. Käibevara on majandusüksuse käsutuses mingil hetkel olevad materiaalsed; ettevõtte käibesse investeeritud ja seal püsivalt ringlevaid rahasummad ehk käibekapital 13.Mis on põhivara? Näited. Materiaalne põhivara on vara, mida majandustegevuses kasutatakse pikemalt kui 1 aasta jooksul. Näiteks: Ehitised, masinad, seadmed, maa 14.Mis on püsikulu? Too näiteid. Püsikulu on ettevõtte kulu, mis ei ole ettevõtte toodangu mahuga otseses seoses. Näiteks: rendikulud, juhtkonna töötasu. 15.Mis on ressurss? Kõige üldisemas mõistes tähistatakse sõnaga ressurss kõikmõeldavaid vahendeid ja tagavarasid, mida on võimalik kasutada. 17.Firma finantseerimise võimalused ja allikad: omavahendid,
19. sajandil algasid muusikasse uute ideede otsingud. Eeskuju võeti siiski möödanikust. Nii iseloomustab 20. sajandi muusikat suuresti motoorne rütm, polüfoonilisus ja fuugavormi laialdane kasutamine, ka vanaaegsete tantsude taastulek muusikasse. Kirjutati palju lühioopereid ja ballette. Ka vene muusika polnud siinpuhul erandiks. Vene muusika selle ajastu kolm tuntumat heliloojat on: · Igor Stravinski · Sergei Prokofjev · Dmitri Sostakovits Edaspidi on pikemalt juttu just kahest viimasest. Sergei Prokofjev (1891-1953) oli üks omapärasemaid vene heliloojaid 20. sajandil. Ta uuendas väga julgelt rütmi, harmooniat ja meloodiat ning pälvis nii mõnigi kord sellega kuulajate pahameele. Ta sündis Ukrainas mõisavalitseja peres. Klaverit hakkas ta õppima 5-aastaselt ema juhendamisel. Selles vanuses lõi ka ta oma esimesed lühiteosed marsid ja tantsud. Kodus sai ta ka alghariduse. Paar suve nende kodus elanud muusikaüliõpilane R
Et paremat toitu saada ja saaduste kasvu kiirendada ning soodustada, kasutame väetisi. Peas on sellel hetkel vaid lõpptulemus- maitsev toit. Mõtlemata jääb aga see osa, mis puudutab loodust. Väetised rikuvad põhjavett, mida me ise joome. Pikemas perspektiivis kahjustame me enda tervist ja heaolu. Samuti on kahjulikud ka aerosoolid ja prügi. Tänapäeva trendide hulka kuuluvad kallid lõhnad ja riided. Miljonid kasutavad neid ning taaskord ei mõelda pikemalt ette. Meelde tuleb vaid see, et ollakse moekad, kuid osoonikihile, mis kaitseb kahjulike UV- kiirte eest ja loodusele, mis meid ümbritseb, ei mõtle keegi. Liigtarbimine kahjustab meie tervist. Oks, millel inimene istub, on tema elu. Selle saagimiseks on mitmeid võimalusi. Samas aga on kummaline mõelda, et miks peaks keegi saagima oksa, millel ta on. Tulemuseks on ju kukkumine. Sellest hoolimata tahab inimkond hoogsalt edasi saagida, tulemuseks kõrge ja valus kukkumine
20. Teadusliku hüpoteesi paikapidavust saab kontrollida katsete ja vaatluste abil. 21.Katse planeerimisel jagatakse uurimisobjektid kahte rühma:eksperimentaal- ja kontrollgruppi. 22.Loomade käitumist uurivat teadusharu nimetatakse etoloogiaks. 23.Organismi elundkondade talitluste kooskõlastamisel on suur osa närvisüsteemil ja hormoonide regulatsioonil. 24.Oletatavat vastust püstitatud teaduslikule probleemile nimetatakse hüpoteesiks. Selgitage pikemalt ja tooge näiteid! 25. Bioloogid uurivad elu selle erinevatel organiseerituse tasemel sellepärast, et iga kitsam teadusharu piiritleb aga oma objekti veel enam. Korraga pole võimalik uurida. 26. Kõigil elu omadustel on ühiseid tunnuseid nt. paljunemine,arenemine,kasvamine ja vananemine, surmine 27.Bioloogia tegeleb bimolekulide uurimisega sellepärast, et elusorganismise keerukam organiseeritus algab juba biomolekulidest 28
inimesi mõjutada. Usuti ka, et puudel võib olla jõud, mis aitab inimest haigusest terveks ravida või kaitseb millegi halva eest. Tänapäeval on aga inimesed palju muutunud. Jääb mulje nagu enamus inimestele on tähtis vaid nende endi heaolu ning selle saavutamiseks ei hoolita enam üldse sellest, mis võib juhtuda nende ümber. Järjest rohkem on inimesi, kes tarbivad liiga palju, ostes kokku asju, mida neil tegelikult võibolla vaja ei lähegi. Ostetakse pikemalt järgi mõtlemata. Ei mõelda küsimusele : kas see asi mida ma ostan on ikka mulle väga hädavajalik? Paljud teevad oma ostud kiiruga ning ostavad lihtsalt selleks, et neile meeldis üks või teine asi, ning poest koju jõudes ja oma koti sisu uurides mõistavad, et asi mis nad äsja olid soetanud pole neile üldse vajalik, ning see visatakse lihtsalt ära. Leidub ka hulk inimesi, kes ei mõtle mida teeb loodusele see, kui visata prügi maha.
et näha kas ta on suuteline seda tegema ning kui naine oli tema võrku langenud ei huvitanud neiu Petsorinit enam karvavõrdki. Sõpru ta enda sõnul ei omanud, ning oli vaid üks inimene kellele ta rääkis ära kogu tõe suhtest Veera ja vürtsitariga. Mina usun, et selline käitumine oli tingitud vaid sellest, et Petsorin üritas kaitsta oma tundeid, milledest tal arvatavasti endalgi täit aimu polnud, kuna ta ei soostunud kunagi pikemalt endasse vaatama ja oma mõtteid analüüsima. Teistele haiget tegemise ja pideva inimloomuse piiride kompamisega püüdis ta kaitsta enda hinge, ja tundeid mida ta endale ei tunnistanud. Üldjoontes see tal õnnestuski, sest tema enamjaolt erilises armuvalus ei kannatanud. Ainuke keda Petsorin vahest tõeliselt endale ihkas oli Veera, sest peale tema lahkumist jooksis Petsorin talle järgi, hoolimata võitlusejärgsest väsimusest
munitsipaalkooli. Rego seisundi biloloogiliseks teguriks on kerge ajukahjustus. Rego sündis 34-ndal rasedusnädalal. Imikule tehti ajuuuring, mis näitas väikeseid verevalumeid. Arstid diagnoosisid perinataalse asfüksia. Rego puhul oli hapnikupuuduse tagajärjeks kerge ajukahjustus. Üheks sümptomiks ongi kontsentratsioonivõime vähenemine. Keskendumishäire tõttu ei suuda Rego neid ülesandeid, kus tuleb pikemalt analüüsida, lõpetada. Lugemine on raskendatud, sest peale viit minutit lugemist läheb mõte uitama ja juba ei mäletagi, mis varem kirjutatud oli. Kodused tööd võtavad jube kaua aega ja seetõttu ei saagi kõik tehtud, rääkimata selgeks saamisest. Sotsiaalseid tegureid leian mitu. Esiteks õppis Rego klassis kolmkümmend last ning õpetaja ei märganud esimene languseaasta lapse probleemi. Kolmandas klassis läks olukord halvemaks
,,KALEVIPOEG" Rahvaväljaanne (Kreutzwald) Enn Vetemaa Kreutzwaldi ,,Kalevipoeg"on algselt kirja Enn Vetemaa kirjutas ,,Kalevipoja" pandud luulevormis. proosavormis. Rahvaväljaandes on kirjas, et Kalev tuli Enn Vetemaa kirjeldas Kalevi Eestimaale tulekut Eestimaale Põhjakotka seljas. pikemalt ja iseloomustas kotkast."Kotkas on kaunikesti elukartev õhusõiduvahend, aga eks jätnud kotkapiloot pealtnägijatele õige mõjuvõimsa mehe mulje" Kreutzwaldi teoses toitis Linda Kalevipoega 3 Enn Vetemaa teoses: ,,Nii suure poisslapse aastat rinnaga. rinnaga toitmine olevat surmapatt ja neile
EESTI VABARIIK LÄBI 90 AASTA Meie taasiseseisvunud riigi ajaloos on toimunud hulgaliselt sündmusi, uuendusi ja muutusi. Ajaloolistel sündmustel ma siinkohal pikemalt ei peatu vaid panen pearõhu inimelude pahelisele muutusele ning tehnika arengule, mis järjepidevalt mugavdab meie elusid Tihti on mainitud tänapäeva inimeste egotsentrilisust. Kõikjal näevad indiviidid vaid iseend ja hoolivad ennekõike enese heaolust. Eestlaste ühtekuuluvustunne, mille saavutasime taasiseseisvudes, on hakanud hääbuma. Üha enamates telesaadetes, ajakirjades, -lehtedes on artiklid, mis teatavad õudusega pidevatest varastamistest ja petmistest. Kõik toimub kindlal
ainult saama ja tahtma, aga midagi vastu pakkuda ei ole või ei taha, kuid sellisena see ühiskond ei toimiks lihtsalt. Seega mida meie, inimesed saame ja peaksime teiste jaoks tegema? Antud teema puhul ei ole muidugi õigeid ega valesid vastuseid, sest igaüks lähtub enda vaatenurgast. Samuti saab ka vastata ühe, kahe või kolme sõnaga sellele küsimusele, aga kuna tegemist on arutleva kirjandiga, siis üritan arendada ja peatuda enda mõtetel pikemalt. Tegelikult on nii, et kellegi heaks millegi tegemine ei tohiks olla käsu või sunni meetodil tulnud. Iga inimene peaks seda tegema oma sisetunde järgi. Igas ühes meis peaks olema mingil hetkel see tunne, aitaks kedagi, ilma, et ise midagi vastu tahaks. Muidugi me jätame selle meelde ja loodame sügavalt, et kunagi see isik tuleb ja aitab ka mind, kui mul seda kõige rohkem vaja on. Teiseks on võib-olla see aitamine natuke peidetud vormis meie jaoks. Nagu kõige lihtsamad
jne) seega enese ja teis(t) vaheliste seoste leidmine, hoidmine ja arendamine eristabki meid teistest liikidest. Niisiisi, mida me kõrgeima intellektiga isenditena siis teiste jaoks tegema peame, võime ja saame? Lühivastus oleks olla tuleb hea.Seda nii enese, lähedaste, sõprade kui ka võõraste vastu, nii nähtava kui nähtamatu, nagu ka üldse kõige elava suhtes. Kuivõrd aga siinkohal on võimalus arendada mõtet pikemalt, siis peatun olulisimal. Võtame elementaarse kohtudes tervitamise või lahkudes hüvastijätmise. On kultuure ja keeli, kus peetakse elementaarseks tervitusele vastamine samahästi või mis eriti soovitav paremini, kui tervitus ise. Kui soovitakse ,,toredat päeva", siis sellele vastatakse ,,teile veel paremat", kui tuua üks näide. Meie kultuuriruumis paraku on suhtlus taandunud tau- ja pakaahõikamisele. Me saame viia lihtsa ja argise suhtluse märksa meeldivamaks, lihtsalt
kommuunidesse/küladesse/linnadesse suurte rahaliste tšekkidega. 80-ndatel hakkasid ettevõtjad aru saama, et heategevus ehitab olulisi suhteid ja positiivsed suhted annavad rohkem kui lihtsalt häid firmaväärtuseid. Firmad hakkasid mõistma, et „andmine on saamise rõõm“ ehk siis kui sa saad miskit (kasumit vms) siis tuleb ta tagasi anda (heategevus) ja läbi selle sa saad tagasi veel rohkem (häid suhteid jne). Artikkel kui selline pikemalt, seletas lahti sellise tööstustootmis ettevõte nagu Grainger-i firma poliitika muutmisest ja tõhustamisest. Ka see firma leidis, et tähtis on mõelda mitte ainult firma kasumi teenimisele vaid tuleb ka mõelda inimesse ja tema heaollu, lisaks tuleb mõelda ka keskkonna peale. Pärast selliseid muutuseid hakkas firmal minema järjest paremini. Ka see artikkel oli mulle väga südame lähedane, kuna kahjuks tuleb tõdeda, et tänapäeval on
perekonda ja hoolida tervisest, mida üldjuhul raha eest osta ei saa. Seega see teos paneb mõtlema elu üle! Lemmikuks tööks oli ,,Eksootika" näituse Tone Kristin Bjordami ,,Korall". See oli näituse suurim teos ning püüdis kiiresti ka minu pilgu. ,,Korall" oli kujutatud kaasaegsete vahenditega valgele seinale, mis liikus. Korall ise oli guassivärvidega kujundatud ja muusika saatel muutis ta ka värve. Selline kooslus tekitas hüpnoosi ja mediteerimistunde ja pikemalt vaadates olin ,,Korralist" lummatud. Seda vaadates hakkas aju tootma seoseid eluga. Kohe tuli mõttesse, et äkki oleme kõik siia ilma loodud: läbi värvide ja nende ilu. Pani mõtlema, et niimoodi ongi maailm loodud ja organismid selle tagajärjel. Rohkem vaadates hakkas see tunduma, et kõik ei olegi nii puhas, nagu esialgu paistis. Hakkasin nägema mütoloogilisi kujutisi ja nägin värvide vahel ka musta. Arvan, et teose autor tahtis ,,Korraliga" öelda, et ilu taga on peidus ka koledus
väljarände puhu järgneva 50 aasta perspektiivis? Eestist lahkub väga erinevas eas inimesi, on valdav osa väljarändajatest vanuses 20–39 ning need vanuserühmad (ja nende lapsed) on Eestis praegu väga suured. Järgneva 5–10 aasta jooksul olukord aga muutub ning alates käesoleva kümnendi teisest poolest jõuavad peamisse rändevanusesse juba 1990. aastate väikesed sünnipõlvkonnad ning väljaränne väheneb. Pikemalt ei oskagi ennustada, sest see oleneb ka suuresti riigi majanduslikust seisust ja üldse olukorrast riigis.
Muutused minus septembrikuu jooksul Laura Jürisson, 10C 14.10.2013 Kui me saime sellise ülesande, et tuleb kirjutada, mis on meis muutunud, siis alguses ei tulnud mul ühtegi muutust kohe meelde, aga preagu, seda esseed kirjutades ja pikemalt sellele mõeldes, tuleb välja nii mõnigi muutus. Ma arvan, et kõige suurem muutus minus on see, et ma olen palju julgemaks ja avatumaks muutunud. Kuna siis, kui ma otsustasin edasi õppida Saaremaa Ühisgümnaasiumis, siis ma olin päris kindel, et ma ei saa selles koolis hakkama. Juba sellepärast, et ma ei ole vööras seltskonnas eriti julge ja mulle ei meeldi eriti oma asjadest teistele rääkida, aga see kõik läks hoopis teisiti. Terve minu klass ja üldse terve koolipere on mulle väga kalliks saanud ja ma olen ikka palju julgem, kui ma alguses ette kujutasin. Lisaks on minu klassis paar tüdrukut ja paar poissi, keda saab usaldada ja nei...
valmistatud palstpudelid ja fliispusad, on aasta aastalt populaarsemaks muutunud. Polüestri tootmisega on seotud mitmed negatiivsed keskkonnamõjud vee reostamisest kasvuhoonegaaside tekitamiseni, mis mõjutab ka lõpuks inimeste tervist. Naftast polüestri tootmine ei ole keskkonnamõjudest prii. Esmalt mängib rolli suur energiakogus, mida protsessis vajatakse. Energiatootmise ja -tarbimise keskkonnamõjud peaksid olema aga piisavalt tuntud, et siinkohal neil pikemalt mitte peatuda. Samuti tekib hulgaliselt jääkprodukte: süsinikdioksiid, lämmastikoksiidid, süsivesikud, vääveloksiidid, ammoniaak ja happed, mis kõik keskkonda reostavad. Nafta on taastumatu maavara, mistõttu sellest rõivaste ning muude olmeesemete nagu plastpudelite, kilekottide, mänguasjade ja tehnika valmistamine ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik. Polüestrid ja näide Tehnikas on suur tähtsus polüestritel. Need on polümeersed ained,mida harilikult saadakse
kui vastastel, nende majanduslik olukord oli vilets, mis takistas sõjaväe varustamist. Üheks suureks sõja kaotuse põhjuseks võib lugeda Ajutine valitsuse suutmatust organiseerida riigi kaitset oma saamatuse tõttu. Arvan, et Venemaa ei oleks pidanud alguses üldse Austria- Ungari ja Serbia vahelistesse asjadesse sekkuma, see kõik tekitas vastaste seas pingeid ja sõda oli kiire tulema. Mida kauem sõda kestis, seda pikemalt kasutati vastase väljakurnamis taktikat ning aina selgemaks sai osalevatele riikidele, et selles sõjas on tegelikult kõik kaotajad. Võitjateks võis tegelikkuses pidada vaid sõjast kõrvale jäänud riike, kes ei saanud tunda sõjakoledusi ja oma riigi rahvastiku suuri kaotusi.
Eesti demokraatia on nõrgenenud Eesti Vabariigi põhiseaduses seisab punkt, mis ütleb ,,Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas". Kuigi selles seisab, et rahvas on riigivõimu kõrgeim kandja, ei ole see tegelikult nii. Seda õigust on piiratud, mis tähendab, et rahvahääletuse toimimise üle otsustab ainult Riigikogu. Nii tulebki välja, et Eestis ei ole päris demokraatlik riik, vaid meil kehtib esindusdemokraatia, mis tähendab seda, et Riigikogu liikmed võivad sõna võtta kogu rahva eest, lähtudes ainult iseenda tõekspidamistest. Kuid rahvas on sellega rahul, sest usaldame Toompea lossis vastu võetud otsuste õigsust. Sageli on aga väidetud, et Riigikogu on maandunud nn kummitempli rolli, mis tekitab meis suurt pahameelt. Kui tõsiseks on see olukord muutunud ning kuidas on võimalik situatsiooni reformeerida ? Viimastel aastatel on sagili väidetud, ...
Koostatud Google otsingus ja www.tark.ee koduleheküljel olevate andmete alusel. Koolitusi pakkusid sellised firmad nagu Koolituskeskus Reiting, EMI Personalijuhtimise Keskus OÜ, OÜ Personali Ekspert ja Lääne-Viru Rakenduskõrgkool. Sihtgrupp: avaliku- ja erasektori personalispetsialistid, väikefirmade juhid, ettevõtete sekretärid, raamatupidajad kõik, kel soov ja vajadus hakata tegelema personalitööga. Oli mitme- ja ühepäevaseid koolitusi, mida pikemalt koolitus kestis, seda suurem oli ka koolituse maksumus ning enamasti kuulus maksumuse hulka õppematerjalid, praktilised töövahendid (dokumendinäidised), tunnistus, kohvipaus. Üks koolitus oli e-õppe vormis ja teile sobival ajal ja sobivas kohas. Koolitajate töökogemus ja ettevalmistus olid samuti erinevad.
1.3. Millised olid kodanikuks olemise kriteeriumid Kreeka polises (4) ? Kuid osas polistes ei kuulunud ka kõik meessoost põliselanikud kodanikkonda: et kodanikud pidid suutma linnriiki kaitsta, siis nõuti kodakondsuse eeltingimusena piisavat jõukust raskerelvastuses jalaväelase täisvarustuse hankimiseks.Mõnes polises kehtis otsene varanduslik tsensus kodanikuõigused olid seal vaid jõukamatel inimestel. 1.4. Mille poolest erinesid teineteisest Ateena ja Sparta riigikorraldus? Selgita pikemalt. Ateena demokraatia oli varaseim tuntud demokraatia. Ka teistes Kreeka linnades oli demokraatiaid, kuid need erinesid Ateena omast ning ükski neist polnud ka nii võimas. Ateena demokraatia oli unikaalne otsedemokraatia eksperiment, kus inimesed ei valinud endale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt. Tähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane
qsk1 = sk · 1 = 1,5 · 0,8 = 1,2 kN/m2 qskw = sk · w = 1,5 · 0,93 = 1,4 kN/m2 Normatiivne lumekoormus seina jooksvale meetrile teljel 1 - ühtlasest koormusest 1: M3 = 1,2 · 0,5 · 6,552 6,67F1 = 0 - kolmnurksest koormusest w 1: M3 = 0,2 · 0,5 · 5 · 4,88 6,67F1 = 0 F1 = 1,2 · 0,5 · 6,552/6,67 + 0,2 · 0,5 · 5· 4,88 / 6,67 = 4,23 kN/m Normatiivne lumekoormus seina jooksvale meetrile teljel 3, mis tuleb pikemalt paneelilt - ühtlasest koormusest 1: M1 = 1,2 · 0,5 · 6,552 6,67F3 = 0 - kolmnurksest koormusest w 1: M1 = 0,2 · 0,5 · 5 · 4,88 6,67F3 = 0 F31 = 1,2 · 0,5 · 6,552/6,67 + 0,2 · 0,5 · 5· 1,67 / 6,67 = 3,88 kN/m Normatiivne lumekoormus seina jooksvale meetrile teljel 3, mis tuleb lühemalt paneelilt - ühtlasest koormusest 1: M4 = 1,2 · 0,5 · 2,92 2,9F3 = 0 F32 = 1,2 · 0,5 · 2,92/2,9 = 1,74 kN/m
Peterson pühendas sageli oma luuletused sõber Alole. Luuletused ja päevaraamat põhiosas filosoofilised, arutelud. 3. Friedrich Robert Faehlmann õppis Tartu ülikkolis arstiks, kus tutvus ka Kreutzwaldiga. Algatas õpetatud eesti seltsi. Temalt pärineb rahvuseepose idee. Kuusaim Faehlmanni teos: ,,Müütilised muistendid": ,,Koit ja Hämarik" tassisid päikest määda taevas ja said kokku igal hommikul ja õhtul, nad armusid, koos said nad pikemalt olla ainult Jaanipäeval. Vanaisa näeb nende armastust, soovitab abielluda, kuid nad ise ütlevad ära, siis on armastus igavesti noor. ,,Endla järv ja Juta" seotud Laiusel asuva Endla järvega, mille kaldal Vanemuise kasutütar Juta valab kibedaid pisaraid oma peigmehe surma pärast. Ilmarise poolt meisterdatud kuldliniku läbi vaadates aga elustub õnnelik minevik. Enamik Faehlmanni muistenditest on kunstmuistendid
monarhia ja unitaarriik. Riik on demokraatlik:võimu allikas on rahvas ja selle legitiimsus pärineb rahvalt. Rahva võim väljendub eeskätt parlamendi Stortingi,maavolikogude ja vallavalitsuste valimistes. Kuningal puudub poliitiline võim. Kuningas Harald V. Usk Luterlus Ajad, punktuaalsus Ajakavast peetakse kinni. Kohtumised planeeritakse pikemalt ette. Kui keegi hilineb, siis vaadatakse talli otsa nagu ta oleks imelik. Ajalooline lühiülevaade Norra oli kuni 1397. aastani eraldi kuningriik, seejärel oli ta koos Taani ja Rootsiga Kalmari unioonis. Kui Rootsi 1521 unioonist lahkus, sai Norrast sisuliselt Taani provints. Aastast 1814 oli Norra laialdase autonoomiaga ja oma põhiseadusega riik, mille pea oli Rootsi
Aastal.Suurim probleem mida Avogadro pidi lahendama oli aatomite ja molekulide suhe.John Dalton ei uskunud sellesse.Ta ei kasutanud sõna aatom ja molekul sellesamas täheduses ,vaid ta kasutas neid põhimõtteliselt sama mõistena.Ta arvas ,et on 3 tüüpi molekule ,sealhulgas ka elementaarmolekuk ehk aatom.Suur rõhk oli massi definitsioonil,mis kaotas seni kasutuses oleva sõna kaal. 1815. aastal ilmus tema raamat, mis rääkis füüsikast ja elemetaarosakestest ja Avagadro seadusest pikemalt. 1821. aastal ilmus temalt veel üks teos ,mis oli täiustatud versioon tema eelmisest raamatust. Avagadro teooriast Teadlased ja ühiskond ei võtnud tema teooriat just vaimustusega vastu.Seega tema teooria ei olnud kohe aksepteeritud.Andre-Marie Ampere jõudis samale järeldusele ,mis Avagadrogi, tal kulus selleks 3 aastat ja tema leidis selle teise teooria kaudu. Ainult Charldes Frederic Gerhardti ja Auguste Laurenti orgaanilise keemia läbi oli võimalik demonstreerida
Suulis vastamise puhul on kergem oma viga parandada ning tihtipeale reedab pedagoogi miimika, et kas vastus on või vale ning siis on võimalik ruttu ennast parandada või täiendada. Lisaks esineb ka küsimusi, millele on raske kirjalikult vastata, sest kirjutamisel peab arvestama ruumiga ning iga sõna on kohe silme ees ning kontrollitav mitu korda, kuid suulise vastuse puhul ei ole eriti limiiti, kui siis ainult aeg ja saab pikemalt ja keerutades vastuseni jõuda. Kirjalik vastus ehk tegu on konkreetsem kui sõnadega esitatud vastus või lubadus ning seda saab hiljem kontrollida. Tegudega saab näidata, milline isik tegelikult on, kuid sõnadega saab nii-öelda suurt mulli ajada. Võtame näiteks poliitikud. Enne valimisi lubavad nad kõik suure suuga kokku ilusaid asju, kuid tihtipeale need ei rakendu tegudes. Sellised täitmata lubadused on kui
Samuti on vaja teada palju aega läheb ühe kliendi teenindamiseks ning ka kanalite arvu. Olen seal käinud mitu korda ning viimati ootasin umbes minuti järjekorras ja kaks minutit läks ostu sooritamiseks, kuid on olnud ka päevi, kus olen pidanud ootama üle 10 minuti. Tunni jooksul võib Coffee IN-i külastada u 25 inimest. Tegemist on väga pealiskaudse lähenemisega, aga võib-olla saab ühtteist nende andmete põhjal koostada. 3.1 Arvatavasti oleks tarvis uurida teenindussüsteemi pikemalt (u. nädal või rohkem). Näiteks vaadeldes ja pannes kirja klientide arvu, ootamisaegade ja teenindamisaegade pikkuse. Samuti mängib tähtsat rolli teenindajate ja kanalite arv, nende kvalifikatsioon ja töökogemus ning vajaminev vastaval tasemel tehniline pool, mis kõik koos kiirendavad protsessi. 3.2 Tuleb arvestada, et järjekorrateoorias põhineb suur osa juhuslikkusel ning seetõttu ei saa kunagi sajaprotsendiliselt olla kindel andmestikus ja tulemuslikkuses. Peab arvestama
Väärad teod on taunitavad ja õiged teod on kas valikulised või kohustuslikud. Kanti arvates on õige motiiv kohuse-motiiv. Kui inimene tahab täita oma kohust, siis teeb ta õigeid asju. Kanti arvates on sellisteks kohusteks: ausus, enesetapust hoidumine, teiste aitamine, õnnelik olemine, ligimese armastamine. Esmapilgul jääb mulje nagu oleks need kohustused väga lihtsad ja enesest mõistetavad. Kui aga hakata pikemalt mõtlema nende üle, kas saab olla kohustuseks pidevalt aus olemine. Tõesti, kes meist ei tahaks, et teised oleksid meie vastu ausad, kuid usun, et igas olukorras ei ole ausus parim lahedus. Inimese ausus võib tekitada rohkem pahandust kui see, kui inimene peab targemaks valetada. Näiteks olla täiesti aus teise inimese vastu, võib olla põhjuseks tolle enesetapus, õnnetuks tegemises ja ei pruugi sellega üldse teist inimest aidata.
Kihutuskõne Tervist lugupeetud klass ning õpetaja! Oleme täna siin, et arutada, mida me sooviksime muuta Eesti haridussüsteemis. Kas on üldse vaja seda muuta või on kõik ideaalne? Ei, see ei ole ideaalne ja kindlalt oleks vaja seda korrastada ja ümber teha. Haridussüsteem kui tervik, on selline asi, mis peaks pidevalt muutuma ja käima kaasas ajaga, kuid samas ei tohiks olla järske suuri ümberkorraldusi. Muutus peaks toimuma vaikselt ja laskma lainel end kanda, ise vahel aerudega suunates. Nagu ütles Herakleitos: „Miski pole püsiv peale muutuste.” Sellepärast arvan, et kui muutused toimuksid pidevalt ja vähehaaval, siis oleks õpilased ja ka ühiskond rahulikum ning parem. Seda selleks, et kui haridussüsteem on vana ja aegunud, tekib rahulolematus õpilaste seas ja sellest tekivad muud probleemid nagu liigne stress ja mõtted, et miks on mul sellist asja vaja teada. Kuid lõpuks peab muutus...
Kauplustes säilitatakse juustu külmikus, mille temperatuur on +2 kuni+6 kraadi. Ruumid peavad olema puhtad, niisked ning juustu hoitakse eemal teravalõhnalistest toiduainetest. Juustu kasutamine toiduvalmistamisel Juustusid kasutatakse nii roogade põhitoorainena kui ka roogade maitsestamiseks. Tugeva maitselised juustud sobivad roogadele, mille maitset soovitakse tugevamaks muuta. Mahedadid juustud kasutatakse roogade maitse täiendamiseks. Kuumutamiseks sobivad pikemalt laagerdatud suure rasvasisaldusega juustud, mis annavad maitset, sulavad kiiresti ega veni. Juustu road Juustust valmistatakse: Külmi suupisteid Juustu suppe ja kastmeid Juustu vormiroogasid Juustuga roogadeüleküpsetamine Soojasid juustusuupisteid Juustu küpsetisi Kasutatud allikad http://www.estover.ee/et/koikjuustust/misonjuust/ http://et.wikipedia.org/wiki/Juust http://www.eope.ee/_ download/euni_repository/file/59/juust.zip/juust/juustu_kvaliteet_ja_silitamine.htm http://www
Kui saadakse teada midagi uut ja tähtsat on vajalik seda informatsiooni ka teistega jagada. Selle tõttu on aga saanud kannatada inimeste keelekasutus. Tihti saadetakse edasi teateid lihtsalt selle mõttega, et informeerida kedagi, ning ei pöörata tähelepanu sellele kuidas seda tehakse. Kasutatakse lühendeid ning võõrkeelseid sõnu, mida muidu varem ei kasutatud. Tänapäeval ei kirjuta inimesed eriti enam teineteisele sügavamõttelisi tekste nagu tehti varem, kus pidi pikemalt järele mõtlema sellele, mida sellega kirjutisega öelda tahetakse. Oluline on kõigest informatsiooni edasiandmine ükskõik milliste sõnadega. Selline keelekasutus on aga kolinud internetist ka igapäevaellu. Selles saab veenduda kuulates ükskõik keda, kes kasutab pidevalt arvutit, eriti paistab see silma noorte seas, kus slängisõnu kasutatakse juba rohkemgi kui oma emakeelt. Samuti kui tänapäeva koolinoored teevad koolitöid otsitakse enamasti informatsiooni
Ludwig Wittgenstein ,,Tõsikindlusest" Antud teos koosneb filosoof Wittgensteini, kes tegeles Moore'i ,,terve mõistuse kaitsega", kirjapanekutest, mis pole mingil viisil ümber töötatud. Märkmed jagunevad nelja ossa ja kirjutised ise on lugejatele toodud paragrahvidena. Wittgensteini peamiseks teemaks on leida tõde ning ta filosofeerib selle ümber. Lauseid saab omavahel võrrelda ning kui ei leidu vastuolu, siis peetakse seda tihtipeale tõeseks. Wittgenstein läheb aga tõe uurimisega sügavamale. Ta väidab, et igat lauset saab teistest tuletada, aga tekib ka probleem- kuidas me teame, et esimene lause on kindel? Igal lausel ning teadmisel peab olema tõestus. Samuti otsib filosoof lause ,,ma tean" tähendust. mõtet. Paragrahv 59-s jõuatakse järelduseni, et ,,ma tean" on loogiline taipamine, mille abil ei saa aga realismi tõestada. Seetõttu tahaks filosoof antud lause reserveerida juhtudeks, kus sed...
,,Ainult väga ükskõiksed või väga intelligentsed inimesed saavad muutustele vastu panna." Jumal meie pärast ei muretse, nii et vahet pole, kas ta on või ei. "Inimene elab nii kaua, kuni ta elab meie mälestustes." "ma ei taha olla samasugune nagu nemad, kuid veel rohkem kardan ma neist erineda". "kui mõelda, et tänapäeva lääneinimese jaoks tähendavad numbrid eelkõige ikka aega ja raha, siis on täiesti arusaadav ju, miks enamus neist pikemalt matemaatikat teha ei taha- kardavad vaesust" ,,Me sobime nagu särk ja perse. Huvitav, kumb mina olen?" "Mida rohkem seadusi luuakse seda rohkem vargaid meil on." Sisemine ilu on välisest tähtsam, aga ainult juhul, kui see välja paistab. Raske on tõestada valetamist, kui inimene ise usub, mida räägib. ,,Elu on liiga lühike. Tuleb suhelda ainult nendega, kes seda väärivad" ,,Ära lase väiksel arusaamatusel lõhkuda suurt sõprust."
Seda on võimalik teada saada kassaaparaadist. Kuid arvestada võiks veel ,,tipptunniga'' ning ,,vaikse ajaga''. Lisaks on vaja teada, kui palju kulub ühe tellimuse täitmiseks aega. Oma kogemusest on olnud hetki, kus järjekorda ei ole ning ostu sooritamiseks kulub 3 minutit, kuid on olnud ka olukordi, kus peab järjekorras ootama 12 minutit. Seega võiks oletada, et ühes tunnis külastab söögikohta 15 klienti. 3.1 Teenindussüsteemi peaks pikemalt uurima, et kätte saada täpsemaid andmeid. Sobiks ilmselt nädalane või kahenädalane vaatlus. Selle aja jooksul peaks kirja panema klientide arvu, ootamisaja pikkuse ning teenindusaja pikkuse. Ajalised erinevused võivad tekkida teenindaja kvalifikatsioonist ja töökogemusest ning tehnikast. 3.2 Kuna järjekorrateooria põhineb juhuslikkusele, siis probleemid on praktiliselt vältimatud. Segadus võib tekkida andmetes, aga ka tehnikas, teenindaja
Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 5 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Kristjan Männik Rühm: MATB11 Esitatud: Töö eesmärk: Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga, selgitada välja terase süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja karastamisele järgneva noolutustemperatuuri mõju terase kõvadusele. Antud töös keskendutakse süsinikteraste termotöötlusele. Karastamise ja noolutamise olemus ning tähtsus Karastamine üks termotöötlemise viisidest, mille tulemusena saadakse ebastabiilne struktuur. Karastamise puhul sõltub optimaalne kuumutus...
Zanri mõiste Ooperifantoom on muusikal. Muusikal- muusikaline lavateos, mille sisu avatakse laulu, tantsu ja kõnedialoogide kaudu Zanr on seotud igapäevaeluga ja seda mõjutavad hetkel moes olevad muusikastiilid. Lavastuse ajalugu romaaan ,,Ooperikummitus'' Andrew Lloyd Webber loodud muusikal, esietendus 1986. aastal Originaalpeaosatäitjad: Fantoom- Michael Crawford, Christine Daaé- Sarah Brightman Aasta 1925 tehti tummfilm On võitnud palju auhindu Broadway kõige pikemalt mängitud lavastus läbi aegade Sisukokkuvõte Chagny vikont Raoul on oksjonil ja teeb pakkumise mängutoosile, mis seostub talle mingi erilise mälestusega. Edasi toimub muusikali sündmustik minevikus, siis kui Raoul veel noor oli. On aasta 1890 ja käivad uue ooperi Hannibal proovid. Primadonna Carlotta on valmis esitama aariat, kuid äkitselt kukub dekoratsioon stangedelt ja Carlotta pääseb napilt surmast. Otsustatakse, et teda hakkab esialgu asendama Christine Daaé.
lugupidamine teiste inimeste, eriti naiste vastu. Ajapikku kujuneski sellest välja iseloomuomadus, mida teame rüütellikkusena. Võrreldes keskajaga on tänapäeval arvamus ja suhtumine sellesse paljuski muutunud ja on levinud arvamus, et nüüdisajal on rüütellikkus surnud. Kuidas erineb keskaja rüütellikkus tänapäevasest ja kas seda enam üldse õieti eksisteerib? Keskaja rüütlit iseloomustas julgus, vaprus, enesekindlus. Kindlasti võib pikemalt arutleda ühel teemal, milleks oli väga austusväärne suhtumine naissoo suhtes. Nad avasid naistele uksi, kohtlesid neid hästi ja näitasid üles suurt armulikkust. Nad olid lojaalsed ja ei murdnud kunagi oma sõna. Nende sõnapidamisest võib näiteks tuua juhtumi kuulsast saksa keskaegsest rahvuseeposest ,,Nibelungide laul", milles burgundia kuningas Gunther soovis kosida kaunist Islandi neitsit Brünhildi, kuid pidi
tema töid lihtne mõista. Kõige selle põhjal järeldan, et Jakob Kipperi tööd on väga impressionislikud. Tegelikult oli Jakob Kipperi näitus minu jaoks väga huvitav. Kunstnik väljendab ennast väga lihtsalt, arusaadavalt ja värvikalt. Tema töödes oleks olnud nagu midagi väga kodust ja hubast mis kutsub inimesi vaatama. Tundub nagu härra Kipperil oleksid natukene lapsikud tööd, kuid pikemalt uurides leidsin tema igalt pildilt mingi mõtte. Samas üllatas mind see, et tema töö raamid olid ise tehtud. Sellest võin järeldada, et tema tööd on tehtud südamega ning ta on nendega vaeva näinud. Minu erilisteks lemmikuteks sai Kipperi töö nimega `` Pärast tuisku``, mis on tehtud 2008. aastal söega. Pildil oli kasutatudki ainult sütt, kuid paberi valge pind oli ideaalselt ja üsnagi omapäraselt ära kasutatud. Mõistsin, et kunst ei peagi midagi keerulist olema, oluline on
rahvusriike Euroopas. Uusi riike tekkis juurde 8 (Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola). Tekkinud uued rahvusriigid pidid oma iseseisvuse eest võitlema. Suuresti tänu saksamaa lüüasaamisele ja Venemaa nõrkusele, nõustusid Balti riigid iseseisvuse võitnud suurriikidega ning tunnustasid neid, soovimata enamlaste võimu laienemist. Mida kauem sõda kestis, mida pikemalt kasutati väljakurnamis taktikat, seda selgemaks sai osalevatele riikidele, et selles sõjas on tegelikult kõik kaotajad. Võitjateks võis tegelikkuses pidada vaid sõjast kõrvale jäänud riike, kes ei saanud tunda sõjakoledusi ega kaotanud oma perekonda.. Esimene maailmasõda lõppes Antanti riikide võidu ja Saksamaa ning tema liitlaste kaotusega. Sellegipoolest võib pidada võitjateks ja kaotajateks mõlema poole riike.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
