On võimalik, et Teie töökohas on vajalik lisada vahendid, mis seadusega ei olegi sätestatud. Vajalikud vahendid on soovitatav kindlasti juurde hankida. Seaduse järgi on tööandja kohustatud kindlustama esmaabivahendite olemasolu töökohtadel ja samuti ruumi, kus vajadusel saab anda esmaabi ja hoida kannatanut arstiabi saabumiseni. Paraku on näha, et kõik tööandjad ei suhtu nõudesse täie tõsidusega. Tihti on selleks kohaks määratud liiga väike pind, kus ei saa kannatanut isegi pikali panna. Ruum peaks olema piisavalt suur, et sinna mahuks vähemalt kolm inimest koos kannatanuga. Samuti peab selles ruumis olema võimalus asetada kannatanu lamavasse asendisse. Esmaabikapp või kohver peab asuma samas ruumis ning selle mõõtmed ega asukoht ei tohi segada esmaabi osutamist. Mõistlikum on soetada kohver, kuna sellega saab vajadusel liikuda õnnetuskohale. Ruumis peavad olema märgid ja viidad, mis osutavad esmaabikohvri või esmaabikapi asukohale.
1.D`Artagnani isa andis d`Artagnanile 3 kingitust: hobune, 15 eküüd, nõuanded. Ema andis talle mustlasretsepti, millega saab ravida kõiki haigusi. D`Artagnan jättis vanematega hüvasti ja lahkus. Kõrtsis kohtus ta mingi mehega, kes tema hobuse üle nalja viskas. D`Artagnan tahtis sellele mehele peksa anda, kuid tal oli vaja jõuda de Treville`i ootetuppa. D`Artagnanilt varastati kiri. 2.D`Artagnan kohtas Aramist ja Porthost ootetoas. 3.Ta rääkis de Treville`iga. Nägi kuidas Athos pikali kukkus(võitluses kannatada saamise pärast) ja talle arstid kutsuti. D`Artagnan rääkis de Treville`iga edasi musketäridega liitumisest, kuni ta nägi meest, kes talt kirja varastas(meest Meung`ist). 4.D`Artagnan riivas joostes(mehele järgi, kes talt kirja varastas) Athose õlga ja Porthose mõõgarihma. Tal tuli mehed duellile kutsuda. Ta vaidles Aramisega taskuräti üle, ning kutsus ka tema duellile. 5.D`Artagnan, kes kutsus kõik 3 musketäri duellile, ilmusid kohale
kallaletungiks major Fletcheri ja kõrgema staabi silme all. Paarikümne minuti pärast olime korraga niisuguses tules, et sajast edasitunginust tuli tagasi vaid seitseteist. Oli selge, et olime peaaegu ümber piiratud, et meie ees seisis suur ülekaal ning et pidime ruttama, kui ei tahtnud lasta ära lõigata ka viimast taandumisteed. Taandudes jõudsime lõpuks orgu, kus asetsevad mõned Ronneburg- Neuhoni majad. Siin peatusime, et süüa oma lõunasuppi. Vahid pandi välja ning heitsime pikali. Ent siis avati korraga oru pihta selja tagant ja tiibadelt väga tugev kuulipilduja- ja püssituli. Paanika oli kirjeldamatu. Aiad kisti maha ja voorikolonnid tormasid tuulena minema. Enamik viskas maha oma püssid ja järgnes vooridele, nii et kui astusime vastu vaenlasele, siis oli meid järele jäänud üsna vähe. Kui jõudsime välja Wesselshofi teele, nähti meid uuesti ning võeti tule alla kahest suurtükist. Meie voorid pääsesid õnnelikult. Ka meie jooksime, mis suutsime
Lõuna-Prantsusmaal. Nende seltskonnas oli ka isa vend onu Charles. Külla oli tulemas kohalik arst ning Henri isa Alph, nagu teda kutsuti, andis oma tavalisel hoolimatul viisil käsu, et poiss läheks külalist tervitama. Henri, kes tahtis olla hea laps, hüppas toolilt maha ja ruttas tulija poole, unustades hetkeks oma kehalise nõrkuse, mis jälitas teda kogu noorpõlveaja. Jalutuskepp, mis tal abiks oli, libises korraks poonitud põrandal, mistõttu kaotas Henri tasakaalu ja lendas pikali. Avastus, et poiss oli raskelt murdnud oma vasaku reieluu, oli äärmiselt pahaendeline. Nüüd, kui ta lamas haigevoodis, oli raske mõtteid selle õnnetuse süngetelt tagajärgedelt kõrvale juhtida ning varjata üksindust, mida ta hakkas tundma kohe, kui kõik nõbud, välja arvatud väike Jeanne d'Armagnac, olid kooli tagasi läinud. Ema Ad?le püüdis lähikondlaste eest varjata poisiga juhtunut rääkides 4
Teine abikaasa Helle Meri (neiuna Pihlak, sündinud 1949) töötas aastani 1992 Tallinna Draamateatris näitlejana. Neil on tütar Tuule Meri (1985). Hindrek-Peeter Meri oli Lennart Meri noorem vend (sündinud 21. märtsil 1934 Berliinis). Lennart Meril oli neli lapselast. Esimene Eesti taasiseseisvusaja president Lennart Meri suri ajuvähki 14. märtsil 2006 ja on maetud Metsakalmistule, kus tema haud on kaunistatud väärika hauaplaadiga. Suur mustast kivist elegantne plaat on asetatud hauale pikali, selle ülemises otsas on Eesti Vabariigi vapp ja presidendi ametinimetus ning keskel nimi ning sünni- ja surmakuupäevad. Hauaplatsi korrastus- ja ehitustööd algasid eelmise kuu lõpus, kui muruplatsile hauaplaadi alla ehitati väike kivist platsike ja paigaldati hauaplatsini viivale nõlvale graniidist trepiastmed. Hauamonumendi kujundamise ja tegemise tellis ja rahastas riigikantselei, kes lõpliku lahenduse väljatöötamisel lähtus eelkõige presidendi
kõrvale 1936. aastal, 11 aastat peale nende planeerimise algust. Basseinidest sai omakorda populaarne külastuspaik ning on seda tänapäevalgi, eriti peale viimast põhjalikumat renoveerimistööd, mis viidi läbi 2006. aastal. I Maailmasõja ajal äratasid vaatetorn ja Kalevipoeg, mis kõrgusid üle madala metsa sõjaväevõimudes kahtlust, et nende tipust võidakse signaliseerida merel asuvatele saksa laevadele ja kohaletoodud soldatid tõmbasid Kalevipoja pikali ning lõhkusid ka osa tornist. Täna on vaatetornis Mustamäe tähetorn. Kalevipoja kuju ehitati uus, vana varemed lebavad siiani uue ümber. Uus Kalevipoja kuju ehitati Nõmme Heakorra Seltsi toetusel ning 1990.aastal sai see skulptor Mati Karmini käe all valmis. Parkmets on kaasajal säilinud vaid lossi lääneküljel. Idaküljel on suure osa metsa asendanud Nõmme aedlinna eramukvartalid, mis 1920-30tel aastatel planeerituna on jõudnud lausa lossi külje alla
peal ja ainus mille häält kuulda saaksin on pori lirtsumine. /.../Kord oli aeg, kun päike kuldne õhkas, kun torkas minungi soov taevast püüda tähti: nii lähedal neid tookord horisondil nähti, ja kodu oheldas nii umbne, kitsas.../.../ See salm paneb tundma suve soojust ja päikese sooja õhku. Selles suveõhtus, kus paistavad tähed taevas, mina pikali neid vaatamas, tekiks nagu mõte, et saaks neid katsuda, paitada, endale võtta, kuid siiski ei saa. Kui pilk on taevale peatuma jäänud ja mõtted laiali levinud, tundub, et kõik on nii väike võrreldes tohutu suure universumiga, mis on tähtede taga peidus. Kevadelaul /.../Mäenõlvil noor lehestik voogab kui aur, öil, päivil ei lakka sääl lindude laul.
Billy hakkas noaga vehkima kuid peagi alistus ja pani selle ära. Dr. Livesey lubas Billy võõrastemajast välja kihutada. 3. Võõrastemajja ilmus mees (Must Koer) ning ta küsis Jimilt, kas Billy peatub siin ning Jim ütles, et ta ei tea ühtegi Billyt. Billy ja Must Koer istusid lauda ning peagi tekkis sõnelus ja kaklus. Billy haavas Musta Koera õlast ning viimane jooksis minema. Jim läks ära ning tagasi tulles oli Billy pikali ning tundus nagu oleks ta surnud. Õigel hetkel astus sisse arst, kes tuli Jimi isa vaatama ning ta päästis Billy. Billy ei saanud mitte kakluses haavata, vaid ta oli liiga rummi joonud ning see oleks ta peaaegu tapnud. Billy pandi voodisse lamama ja tal lasti puhata, arst läks edasi koos Jimiga tema isa vaatama. 4. Jimi isa suri ning elu läks Jimil ja ta emal tihedaks. Nad pidid kahekesi võõrastemajas hakkama saama. 5
Tüve pinnale jäävad nii selged hambajäljed. Talvel ei koori loomad puutüve koori ümberringi ära, kuna see põhjustaks puu kuivamist. Puu üritab haavale uut koort peale kasvatada, et vältida nakatavat seentõbe või mõnd muud haigust. On ka pisinärilisi, kes toituvad hoopiski puude juurtest. Üks selline loom on mügri, kes ei piirdu vaid koore närimisega vaid võtab ette ka juure puitosa. Niidu-uruhiir närib enamasti puu juurest tüki välja, mille peale võib väiksem puu isegi pikali kukkuda. Leethiir aga on saledama kehaehitusega ning tema jäljed ei ulatu nii sügavale puusse kui niidu-uruhiire omad. Näritud kohtades on alles suuremad või väiksemad koorega kaetud laigud, mida hambad on ehk ainult kergelt kriimustanud. Mõlemad hiirekesed armastavad nö pulgakesi närida ja nende närimisjälgedel on keeruline vahet teha. Ka orav närib mõnikord puukoort kõrgel puu otsas. Sageli aga poetab ta koore puu alla. Pärast
antud Ingli ja Hansu kirg teineteise vastu, tugev erootika ühes väikeses pahases Aliide mõttes: kuidas tekk kahiseb teises toas, kui noorpaar sinna alla ronib, kuidas õlgmadrats kõhiseb ja voodiraam kääksub ning üks naise vaikne ohe, mille mees summutab oma käega naise suul. Nii lihtne. Ei mingeid kehasid, rindu ja riista, pigistamist ja nühkimist, ähkimist ja oigamist. Elegantne sooritus, mis asetab lugeja justkui piiluja olukorda: Aliide kõrvale pimedasse voodisse pikali, teadmisega, et kõrval toas... ning kujutlusvõime teeb ülejäänu nii Aliide kui ka lugeja jaoks. Tegelikult ei tulnud selles raamatus ju midagi üllatusena. Me ei üllatunud, kui Zara tappis kliendi või Aliide tappis Hansu. Sündmused ei üllatanud, aga kui miski üllatas, siis oli see keelekasutus. Näiteks kus Zara kirjeldab meest, kelle ta kohe ära tapab, siis meid ei üllata mitte kaela kahekorra keeramine, vaid see, kui võikalt see mees kõlab, sest ta ei ole end
Tallinna 32. Keskkool Tanel-Markus Tammela 8.A Judo tund Praktiline loovtöö Indrek Kivi - Õpetaja Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1TUNNIST........................................................................................................................5 1.1.Rivistus...................................................................................................................5 1.2.Limuskid.................................................................................................................5 1.3.Ringsoojendus.........................................................................................................5 1.4.Maasmaadlus.......................................................................................
Mahtra sõda Referaat Sisukord 1. Sissejuhatus........................................3 2. Talurahva koormised....................... ..3-4 3. Enne sõda...........................................5 4. Sõda....................................................5 5. Peale sõda...........................................6 6. Kohtumõistmine ja karistused............6 7. Seaduste raamat..................................7 8. Kasutatud kirjandus............................8 Sissejuhatus 1858. aastal levis üle Põhja-Eesti talurahvarahutuste laine, ajendatuna uuest talurahvaseadusest, mis teotööd ei kergendanud ega vihatud abitegu ei kaotanud. Sellest hoolimata keeldusid abiteost 18 mõisa talupojad. Mahtra mõisa talupojad, vastupidiselt ümbruskonna talumeestele, ei lasknud Vene soldatite karistussalgal end peksta ja tööle sundida, vaid kutsusid ümbruskonnast abiväge. 2. juun...
Naine püüab säärast elu tagasi saada kuid kellegi teisega, kes on suuteline seda talle pidevalt andma." Lk 230,,,,Sa oled vapustav. Sul pole minevikku. Keegi ei tea sinust midagi. Nende idiootide elust tean ma juba sada korda rohkem kui sinu elust."" /---/ ,,,,Armastus on mind läbipaistvaks teinud ma võin endast läbi vaadata. Ma armastan sind nii väga, et mu süda laotab end laiali nagu naine keset rukkipõldu mehe ees, kes teda vaatab. Mu süda tahab maa peale pikali heita. Rohelisele aasale pikali. Tahab lebada, tahab lennata. Süda on hull."" (Joan) Lk 231,,,,Siis sõidame kõige kallimasse restorani, sööme kalamarja ja joome vahuveini ja oleme nagu meie vanemad enne kõiki neid sõdu, muretud ja sentimentaalsed ja ilma hirmuta, ohjeldamatud ja maitselagedad, pisarate, kuu, oleandrite, viiulite, mere ja armastusega! Ma tahan uskuda, et me saame lapsi ja et meil on maja puude sees ja sinul pass ja tulevik, ja ma
1931. aastal. Nissi Avati 18.06.1933 Punasest graniidist mälestusmärk asus Nissi kiriku esisel platsil. Ehitustöödeks sõlmiti 1933. aastal leping arhitekt Karl Lüüsi ja kujur Richard Hammeriga. Sammas koosnes kahest teineteise peale paigaldatud kivitahukast, mille ülemisel plokil oli langenud sõdalase bareljeef. Monument avati 18. juunil 1933. aastal, selle pühitses EELK Nissi koguduse õpetaja Julius Voolaid. Nissi täitevkomitee korraldusel tõmmati sammas 1946. aastal traktoriga pikali. Selle tükid veeti surnuaia taha kruusaauku. Uue mälestusmärgi ehituseni jõuti ligi pool sajandit hiljem. Töö teostas ARS-Monumentaal. Samba raius välja Arvu Düna, teksti Leo Meigas. Monumendi ülemise tahuka ja langenud sõduri bareljeefi valmistas Ants Viitmaa. Mälestusmärk avati 23. juunil 1994. aastal Nissi kihelkonna päevade raames. 30. juunil 2000. aastal avati mälestusmärgi teine järk samba kõrvale paigaldati lisatahvlid
ühe piiritüli pärast. Raad kaotas, sest oli vana ja võltsitud kaarti kasutanud. Raad kaebas edasi Tartu õuekohtule, kes asja lahendamiseks Cesise maakohtule andis. Kui Patkuli kui maakohtu assessori käest arvamust küsiti, siis tarvitas ta Riia rae kohta väga vängeid termineid. Pärast seda muutusid Patkuli ja Riia rae suhted jäisteks, nii et Patkul ühel pidulikul lõunasöögil 1690.a. Gustav von Mengdeni majas raehärra Reuterile kallale kargas, teda karvustas ja ta pikali tõukas. Veider on siin see, et Johann Reuter Patkuli võlausaldaja oli, kellele Patkul 1688. aastaks 13200 riigitaalrit võlgnes. Kakluse asi läks muidugi kohtusse, kus Patkul kohust tühiste vorminõuetega pikka aega väsitas. Asi lõppes Patkuli andekspalumisega kõrgete härrade juuresolekul Peetri kiriku eeskojas. Selles asjas paistab Patkuli olemus selgesti välja: piiritu protsessimishimu sageli tühiste asjade pärast koos samaaegse võluva ning sarmantse käitumisega seltskonnas
Laul üllatab julmusega juba alguses, kus on tegelikud read, mille kirjutas Armin Maives kohalikku kirjakandjasse ja mida dikteerib grupi bassikitarrist Oliver Riedel: "Ma otsin hea kehaehitusega 20-30 aasta vanust meest söömise eesmärgil, Lihunik". Peale peatavat 3 sokki rahva poolt ebatavalise armastuse pärast, tuleb varsti ka video ise. Ta lööb kõik edetabelid Saksamaal pikali, asudes ise etteotsa, nagu juhtus ka siis, kui lasti välja video "Engel". Singlile on samuti pandud kaks remixi, mis on tehtud kuulsa bändi Pet Shop Boys poolt. Teine singel tuli iroonilise lauluga "Amerika". Laul ja video räägivad, kuidas igal pool üle maailma valitseb ikkagi üks riik, Ameerika. Kuigi laul omab endas väljakutsuvat kompositsiooni, on ta siiski palju "vaiksem" kui esimene singel. "Amerika" meenutab rohkem grupi viimast laulu oma vaiksuse tõttu, kuid
Väga levinud olid nn. teivasrelvad ehk pika varre otsa kinnitatud torke- või raierelvad. Jalaväelasele oli selline relv eluliselt vajalik, kui vastaseks oli ratsanik. Esiteks seepärast, et ratsaniku pikale odale midagi vastu panna ja ta sadulast ohutumalt maha lüüa, ning teiseks tegevusulatuse tõttu: jalamehel on ohutum ratsust võimalikult kaugele hoida, kuna hobune paiskab oma massiga inimese väga kergesti pikali ja ratsanikul on kõrgemal olles eelis. XIV saj. kohtas rüütlite ratsa sõjapidamise viis võrdset vastast: ammu- ja vibukütid võisid sellise rünnaku suure eduga tagasi lüüa, mida oli näha eriti Saja-aastases sõjas. Neil kahel relval on mõlemal omad eelised, tihti on vaieldud selle üle, kumb oli efektiivsem. Vibu eelis oli kindlasti tema palju suurem laskekiirus: sel ajal kui ammuga sai lasta 1-3 noolt, võis vibuga lasta 10-12 noolt
neid tuli kogu aeg juurde ja see muutus raskeks. Suur kari mehi ajas teda taga ja tal polnud midagi muud teha, kui põgeneda. Nad jooksid ja jooksid ning siis võttis Rasmus ühest mastist käega kinni ja ta käsi venis, kui ta edasi jooksid. Kõik peatusid ehmatusest. Rasmus aga jooksis edasi ja siis peatus. Nüüd said piraadid aru mis juhtuma hakkas ning pistsid jooksu, kuid see ei aidanud. Rasmus lendas läbi õhu nagu paberikumm mis oli välja venitatud ja lõi kõik pikali. Alinda oli hämmastuses. ´´Rasmus, mis sa oled?´´ küsis temalt Tarmo. ´´Mina? Ma olen kummimees.´´ vastas Rasmus ja venitas ennast. ´´Sa sõid Kuradi Puuvilja, mis?´´(Kuradi Puuvili on imeliku välimusega puuvili mis annab selle sööjale erilised võimed, kuid võtab neilt ujumisvõime.) ´´Jah. Ma sõin kummi puuvilja.´´ ´´Nii, et nii on lood. Ma olen kuulnud jutte sellest, kuid ma pole kunagi uskunud, et see olemas on. Sa oskad üsna hästi võidelda samut
Ragbi Referaat Tallinn 2009 Sisukord 3. lehekülg Sissejuhatus 4. lehekülg Võistluskorraldus 5. lehekülg Tehnika ja Taktika 10. lehekülg Positsioonid Ragbis 12. lehekülg - Ajalugu 13. lehekülg Suurimad Rahvusvahelised Võistlused 14. lehekülg Ragbi Üle Maailma 15. lehekülg Ragbi Variandid 16. lehekülg Karistuslöögid 17. lehekülg Varustus 18. lehekülg Sportlase Eripära ja Treeningud 19. lehekülg - Kasutatud Kirjandus Sissejuhatus Ragbi on väga kiire, põnev ja vaatamist väärt spordiala, mida mängivad osavad ja tugevad sportlased. Mulle meeldib selline tehniline mängu, eriti huvitav on vaadata mängijaid meisterliku sööduoskusega. Nüüd aga ragbist lähemalt... Ragbi on mäng, mida mängitakse tänaseks enam kui 120 riigis üle maailma. Suur osa ragbi võlust tuleb mängu väga pikast ja kirevast ajaloost, ragbiga kaasa käivatest traditsio...
Sellepärast korgitakse pika arenemisajaga veinid vähemalt 5 cm pikkuse korgiga. VEINIDE SÄILITAMINE Õhuniiskus Õhuniiskus peaks olema 60-80%, see on küllaldane. Ta ei tohi olla liiga madal siis hakkab pudeli kork kuivama. Ei tohi ka olla liiga kõrge, siis hakkavad nii kork kui ka etikett hallitama. Hea viis paraja niiskuse hoidmiseks on säilitusruumi põranda katmine kruusaga, misa siis ikka ja jälle niisutatakse. Pudeleid tuleb hoida pikali, et vein saaks korki seestpoolt niisutada. Valgustus Vein on tundlik ultraviolettkiirte suhtes, seepärast säilitatakse paljusid pikaealisi veine peaaegu musta värvi klaasist pudelites. On ka veine, mida säilitatakse läbipaistvates pudelites, see aga tähendab seda, et neid tuleb hoida pimedas. Temperatuur Ideaalne temperatuur veinide pikaealisel säilitamisel on 10-14°C. Tähtis on seejuures, et temperatuur ei muutuks
j ü r i o l n u e a v e e l u n a i n ä i n u n ii r õõ m a n a n ii ü l e m ee l i u n a a a ü l a i a i l u a a. 4. Kirjuta esimese ülesande lausetest välja kõik: 1) diftongid: ee äi ii õõ ii ee ii üü ai ai ei 2) kõik konsonantühendid: ln ms htl lk tt lt st ksl nd. 3) kõik helitud häälikud: pdtdkgdkghtktpkddttttdkkdpdt Neid asju ta hoidku nagu silmatera. Ma murdsin endale pehmeks asemeks noori lõhnavaid oksi. Katsin need õrna rohuga ja heidsin pikali. Lapsed, jookske isa juurde ja öelge, et talle tuli külaline. Müha, meri ja laulge lained. Ärge asjatult lilli murdke. Vaidlejad andsid alles siis järele, kui neid suudeti veenda. Tundke end nagu kodus. Ma võitsin esikoha. Laupäeval kütsid heinalised sauna. Mihkel kuulduski kuuris puid lõhkuvat. Robinsonid tundsid nälga. Aeg-ajalt mõjuvad vanaaegsed asjad moodsalt. Jüri osales mitmel korral anekdootide võistlusel. 1. Meistriks saab ametit harjutades. 2
Röga väljaköhimine on raskendatud. Parempoolne bronh läheb trahhiast eemale väiksema nurga all kui vasak. ... hingamisteedesse sattunud võõrkeha võib minna trahhiast läbi... (???) parempoolsesse bronhi jäävad võõrkehad kergemini. Kopsud on hea verevarustusega ja seetõttu on lastel kopsudes rohkem verd ja vähem õhku. Kopsupõletik võtab õhuruumi veelgi rohkem. Kopsupõletik kipub kergemini tekkima teiste haiguste komplikatsioonidega – kui haige on palju pikali. Päeva jooksul peaks hingamisele pöörama tähelepanu – sügav hingamine, istuli asendiga ventilatsioon parem. Lastel on rindkere liikuvus väiksem ja seega hingamine pindmisem – seetõttu tekibki kopsupõletik kergemini. Kopsupõletiku tekitajaks hingamisteedes elav bakter, mis tehitab haiguse alles siis, kui miski muu on organismi kaitsevõimet vähendanud. Hingamisakti üldiseloomustus Hingamisaktil kolm osa:
Arganile hakkab juba vaikselt idee poolpimedaks ja käsituks saamisest. ÜHETEISTKÜMNES ETTEASTE Toinette tormab sisse ning ütleb, et tal pole sugugi tuju naljatamiseks, et arst oli tahtnud tema pulssi katsuda. Beralde tahab uuesti hakata Angeliquest rääkima. Argan on juba otsuse langetanud ning tema kindel soov on oma tütrest nunn teha. Toinette räägib sarkastiliselt, et kui hea mehe naine ka on. Argan nõustub sellega, sarkasmist aru saamata. Toinette palub tal pikali heita ning surnut teeselda, et mees saaks ise oma proua kurbust näha, kui Toinette naisele mehe surmast teatab. Beraldel palub end aga ruumi ära peita. KAHETEISTKÜMNES STSEEN Toinette hädaldab Belinele, et tolle mees on surnud. Algul naine uurib, et kas see on ikka kindel ning kinnitust saades kukub ta juubeldama. Räägib kuivõrd rõve, vastik ja veel roojane mees tal oli, alati mingi loputis või arstim kõhus, köhiv ja rögisev, igav, kogu aeg halvas tujus ning
suhu toppida ega valada inimene võib lämbuda. Arstiabi saabumiseni võib patsiendi põse limaskestale veidi mett või suhkrusiirupit määrida. Kui inimene on teadvusel anna magusat! Loomade ja putukate hammustused Ussihammustused pese, loputa külma veega, steriilne (või puhas) side, rahu, jäse allapoole südame tasapinda, kiire transport haiglasse Mesilase, herilasetorked (üksikutel juhtudel tõsine allergiline reaktsioon) kannatanu pikali, jäsemele rõhkside, jäse hoida allpool südame tasapinda, torkekoha töötlus alkoholi, nõrga ammoniumi või soodalahusega kui torkekoht suu limaskestal loputa suud soodalahusega või veega, jälgi turse teket, hingamisteede kontroll
4. Poolel teel kandis ta vanaeide läbi jõe. (vanaeit oli tegelikud Hera, Zeusi abikaasa, kes tahtis teada, kas Iasonil on hea süda, kuna poiss ta läbi jõe kandis, kaitses Hera noormeest kõikidel reisidel) 5. Pelias nõustus trooni andma, kui Iason toob talle kuldvillaku. Iason lasi kokku kutsuda kreeka kangelased, et nad talle appi tuleks. 6. Laev sõitis kaua, joogivesi sai otsa, laev randus lähimal rannikul. Pime rauk tuli nende juurde, hoides käes keppi, kukkus pikali. Laevamehed aitasid ta püsti, rauk oli Phineus. Mehed aitasid tal needusest vabaneda ja tänutäheks ennustas neile tulevikku ja andis nõu. 7. Kolchiesesst leidsid nad veel teejuhte, keda nad aitasid. Abivajajad olid Phrixose ja Chalkiope (Aietesi tütar) lapsed. Noorukid võeti laevale. 8. Jõuti kuldvillakut paluma. Aiates käskis neil esmalt vapra teoga saama hakata. (Iason pidi kahe vasksõralise sõnniga, kelle ninasöörmetest lõõskab tuld, põldu kündma. Küntud mulda
*Tahe usk enesesse, motiiv tegutseda Elukeskkond füüsiline keskkond, sotsiaalne keskkond, vaimne keskkond *Saame ise muuta ja kontrollida Tervisega seotud valikutega puutume kokku iga päev. 2. Esmaabi minestamise korral Minestus on lühiajaline teadvusekadu, mis on tingitud aju ajutisest hapnikupuudusest. Minestuse korral võib inimene ootamatult kukkuda ja saada vigastusi. ESMAABI: Aseta minestanu pikali Tõsta jalad üles Vabasta pigistavatest riietest Pritsi näole külma vett Taga värske õhu juurdepääs. Minestanu toibub tavaliselt 2-3 minuti jooksul. Teadvuse taastumise järel on soovitatav juua külma vett, süüa magusat ja puhata. Pilet 3 1. Tasakaalustatud ja mitmekesine toit Peamisteks toitaineteks on süsivesikud, rasvad, valgud, vitamiinid, mineraalid ja vesi.
Ta läks linna keskmesse, kus asus kolmnurkne plats ja kus olid platsi keskel kaks voorimeest. Ta läks ühele trepi pealsele ja hakkaslihtsalt nutma. Nutmis põhjuse leidis ta vanas voorimehes ja tema hobuses. Kui ta oli nutmise lõpetanud, siis istus ta voorimehe vankrisse. Peale seda kui oli voorimehe ära tundnud ( see oli sama voorimees, kes tol korral ta kooli viis) siis ta põgenes, nagu oleks mõrvaga hakkama saanud. Kooli jõudes läks ta pikali ja palus Vainukäol kõik riided talle peale visata, sest tal oli külm. Indrek sai küll külmast võitu, kuid palavik jäi tal pikemaks ajaks, nii et ta pidi voodisse pikali jääma. XXXVIII See kõik juhtus pühade ajal kui kedagi koolis polnud. Nüüd aga oli puhkus läbi ja nii uusi kui vanu õpilasi tuli kooli tagasi. Indrek kirjutas ka kooli ajalehe tarvis ühe artikli, millega ta sattus hoogu, kuna ta rääkis jumalast ja sellest et seda pole enam ammugi olemas
Ta alustab meenutusi. Kõik algas Manivaldi matustest, kes oli sõjamees, kes näinud veel Põhja Konna. See on suur madu, nii suur nagu mets, ja oskab lennata. Ta hävitas maale tunginud vaenlasi. Nüüd aga magab ja teda ei suudeta äratada, sest pole enam 10 000 meest, kes teda korraga kutsuks. Manivald valvas mererannas ja tegi tuld, et kuulutada- Põhja Konnal on aeg ärgata! Manivald põletati hiies tuleriidal. Leemet kohtus Meemega, kes ilmus alati ootamatult välja ja oli rohu sees pikali, juues alati raudmeestelt ja munkadelt varastatud veini. Ta kingib Leemetile väga õhukese nahkkoti sees sõrmuse. Lõpus tuleb välja, et sõrmus on väärtusetu, aga nahk on pärit Põhja Konna seljast. Meeme ongi Põhja Konna valvur, aga see selgub alles viimases peatükis. 2.peatükk Lugu sellest, kuidas L sündis tegelikult külas, sest isa kolis sinna elama. Ta arvas, et inimene peab palehigis tööd tegema, leiba ja körti sööma. Ema Lindale ei meeldinud külaelu. Tema
23rd of February 10:55 Matis Halmann Siin on msni vestluslogi kust enamus küsimusi pärit on Siia saabki kirjutada ja joonistada:P ja muidugi uusi filosoofialaseid küsimusi sisse tippida:) -------------------------------------------------------------------------------- a. täisnurksest kolmnurgast kui inimeste endi loodud mõttelisest konstruktsioonist b. täisnurkse kolmnurga kujuliste meeleliselt kogetavate objektide omadustest >> c. objektiivselt eksisteeriva täisnurkse kolmnurga kui sellise omadustest 23rd of February 12:47 matis Sokratese arvates seisnes tema tarkus selles, et >> a. Ta ei arva, et teab seda, mida ta tegelikult ei tea. b. Ta ei arva, et ei tea seda, mida tegelikult teab. c. Ta arvab, et ei tea seda, mida ta tegelikult teab. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:47 matis Protagorase seisukoht oli, et >> a. ei saa kindlalt väita, kas jumalad on o...
Ta jõuab liiga vara kohale ja hakkab tüdrukuid vahtima. Kui Sally tuleb, siis on Holden jälle segaduses: ühest küljest on Sally tema arust v ilus, kuid samas ta pidevalt korrutab, et Sally ei meeldi talle. Nad lähevad teatrisse, etendus jätab Holdeni külmaks, Sally on vaimustuses. Teatris kohtub Sally mingi tuttavaga, keda Holden peab eputiseks. Peale teatrit lähevad nad Radio Citysse uisutama. Jääl olles ei tule neil uisutamisest suurt midagi välja, nad käivad pidevalt pikali. Holdeni arvates tahtis Sally ainult selle pärast sinna minna, et näha ennast lühikeses uisutamisseelikus (Holdeni arvates nägi ta selles hea välja). Peale uisutamist lähevad na kohvikusse istuma. Seal hakkab Holden Sallyle seletama, mis teda kõik häirib: autode juures, inimeste, kooli jne. Ta kutsub Sallyt kaasa, et ära põgeneda, Sally arvab, et sellest ei tuleks midagi välja. Nad hakkavad vaidlema ja lõpuks Holden ütleb, et Sally ei sa
P ronis tapetud ratsaniku hobuse selga ja ratsutas sellega tagasi, et talle järgnejaid koopa juurest eemale ajada. PR jäi kuulipilduja juurde ja R läks automaadiga teise kalju peale. Ta õpetas, kui kaugelt ja kuidas tuleks lasta ning keelas tal ise tulistamist alustada. Vaelase märkamise korral pidi ta R-le märku andma ja võis ise tulistama hakata pärast R-i. Varsti ilmuski välja 4 ratsanikku. Kõik heitsid end pikali ja jäid ootama. R ei tahtnud neid tulistada ja lootis, et nad lahkuvad. Ratsanikud jäid seisma ja vaatasid ringi. Seejärel pöörasid nad ringi ja lahkusid. R oli õnnelik, kuid A oleks tahtnud nad tappa. Seejärel möödusid neist 20 ratsanikku ja ka A mõistis, et 4 mittetapmine oli õige otsus, sest muidu oleksid need 20 neile appi tulnud. R ütles A-la., et abiellub M-ga. R ütles, et usaldav A-d ja käskis tal lahingus kõiki tema käske täita. Järsku kuulis ta kauguses tulistamist
puhkenud või mitte. Kahluse korral võid minna sünnitusmajja kontrollile. Kui lootevesi on puhkenud, peaksid pöörduma sünitusmajja paari tunni jooksul. Raseduse viimaste kontollvisiitide ajal õpetab ämmaemand, mida teha kui looteveed puhkevad. Eriti ettevaatlik tuleb olla, kui loote pea ei ole korralikult vaagnasissepääsu või kui loode asub tuharast allapoole. Väga harvadel juhtudel võib koos lootevetega läbi emakakaela tulla ka nabanöör. Sel juhul tuleb kohe pikali heita.Vältimaks loote kahjustusi, transporditakse sind sel juhul sünnitushaiglasse lamamis asendis. 7 Avanemisperiood. See on sünnituse kõige pikem periood, mis kestab tavaliselt 8-12 tundi. Korduvsünnitajatel avaneb emakakael kiireneb, keskmiselt 4-6 tunniga. Avanemisperioodi alguseks peetakse esimeste regulaarsete kokkutõmmete teket. Sünnitusvalude ajal tõmbuvad emakalihased kokku ning paksenevad ja lühenevad.
Maadleja loetakse passiivseks järgmistel juhtudel: · kui ta ei soorita ühtegi määrustepärast võtet, · rakendab oma võimeid üksnes vastase tegevuse neutraliseeri¬miseks, · põgeneb matilt, · ilma vasturünnakuta lamab parteris kõhuli, · hoiab vastast ühe või kahe käega, et takistada teda maadlemisel, · maadleb kreekarooma maadluses pea ees, et takistada kehast haaramist, · tõukab vastast matilt välja, · tõukab vastast mati keskele, · heidab sihilikult end pikali matile, · roomab matilt välja, · asub tegutsemata passiivsusalal ja ei välju sellest, · simuleerib haigust või traumat, · parterasendis peal olles muudab tihti haaret, · kasutab tegevust, mis ei ole suunatud võtte sooritamisele, vaid vastase kinnihoidmisele, · simuleerib aktiivset maadlust vastase käte sidumisega ja blokeerimisega, · ei allu matikohtuniku nõudmisele minna vastasega kontakti, · hoiab vastase kätt kahe käega,
The list of irregular verbs Basic Form Simple Past Past Participle Form (II) Form (III) 1. abide abode (abided) abided (mlgi juurde) jääma, (mlstki) kinni pidama, (mdgi) järgima (by) 2. arise arose arisen tõusma, esile tulema või kerkima 3. awake awoke awoken (üles) ärkama, virguma; (üles) äratama, virgutama 4. be was/were been olema 5. bear bore borne kandma; kannatama, taluma, vastu pidama; esile tooma, ilmale tooma, sünnitama 6. beat beat ...
Tal oli samuti püstol. Kuul lendas mulle põlve ja temale pähe. Ega midagi eriti hullu polnudki. Natuke valus oli, kuid kui nõela sisse lükkasin paranes see imekombel. Koht kuhu läksin oli köök. Seal leidsin veini ja midagi söögipoolist. Kauaks ma ei julgenud jääda, sest see oli kohutav koht. Väljudes leidsin ma kaks Vesti. Nad sorisid ühte laipa ja ei pannud mind tähele. Ma mõtlesin loogiliselt ja lasin vett nende jalgade juures elektriga. Nad lendasid kohe pikali. Ühe Vesti juurest leidsin raha. Ei teadnud kuidas seda kasutada siiski, kuid sellest hiljem. Läksin tagasi ja võtsin naise püstolist kuulid endale. Üleval korrusel olid vetsud. Lihtsalt imelik, kuidas nad seal käia said. Mustus oli lihtsalt igal pool. Meestevetsu lõpus oli uks. ''Kas saaksid palun relva alla panna?'' ütles Atla mulle. All nägin ma väikest tüdrukut ühe surnu laiba kohal. Läksin tasakesi mööda põrandat edasi. ''Sa arvad, et see on laps seal? Ära peta ennast
kohtuma. Ta jõuab liiga vara kohale ja hakkab tüdrukuid vahtima. Kui Sally tuleb, siis on Holden jälle segaduses: ühest küljest on Sally tema arust v ilus, kuid samas ta pidevalt korrutab, et Sally ei meeldi talle. Nad lähevad teatrisse, etendus jätab Holdeni külmaks, Sally on vaimustuses. Teatris kohtub Sally mingi tuttavaga, keda Holden peab eputiseks. Peale teatrit lähevad nad Radio Citysse uisutama. Jääl olles ei tule neil uisutamisest suurt midagi välja, nad käivad pidevalt pikali. Holdeni arvates tahtis Sally ainult selle pärast sinna minna, et näha ennast lühikeses uisutamisseelikus (Holdeni arvates nägi ta selles hea välja). Peale uisutamist lähevad na kohvikusse istuma. Seal hakkab Holden Sallyle seletama, mis teda kõik häirib: autode juures, inimeste, kooli jne. Ta kutsub Sallyt kaasa, et ära põgeneda, Sally arvab, et sellest ei tuleks midagi välja. Nad hakkavad vaidlema ja lõpuks Holden ütleb, et Sally ei sa
kohtuma. Ta jõuab liiga vara kohale ja hakkab tüdrukuid vahtima. Kui Sally tuleb, siis on Holden jälle segaduses: ühest küljest on Sally tema arust v ilus, kuid samas ta pidevalt korrutab, et Sally ei meeldi talle. Nad lähevad teatrisse, etendus jätab Holdeni külmaks, Sally on vaimustuses. Teatris kohtub Sally mingi tuttavaga, keda Holden peab eputiseks. Peale teatrit lähevad nad Radio Citysse uisutama. Jääl olles ei tule neil uisutamisest suurt midagi välja, nad käivad pidevalt pikali. Holdeni arvates tahtis Sally ainult selle pärast sinna minna, et näha ennast lühikeses uisutamisseelikus (Holdeni arvates nägi ta selles hea välja). Peale uisutamist lähevad na kohvikusse istuma. Seal hakkab Holden Sallyle seletama, mis teda kõik häirib: autode juures, inimeste, kooli jne. Ta kutsub Sallyt kaasa, et ära põgeneda, Sally arvab, et sellest ei tuleks midagi välja. Nad hakkavad vaidlema ja lõpuks Holden ütleb, et Sally ei sa
Hüpnoosi ajalugu algab umbes aastast 3000 enne Kristust. Näiteks Egiptuses olevat tervendamise viis olnud selline, kus preestrid kõnelesid ja hoidsid käsi patsientidel ning patsiendid olevat sel ajal ,,maganud", kuna nad hoidsid silmi kinni. Samuti ka Antiik- Hiinas ja Indias olevat läbi viidud taolisi tervendamisi, kus patsiente aitasid ravida üksnes sõnad. Samas aga Kreekas olid olemas nii nimetatud unetemplid, 'kus meeleheitel haiged võisid pikali heita ja magada. Tegevuse mõte seisnes selles, et magamise ajal ilmus patsiendi unenäos teatud vaevusele ravim. Üks tuntuim tempel oli pühendatud kreeka arstikunstijumalale Asklepiosele. Sõnad ,,mesmeriline" ja ,,mesmeriseeriv" tulenevad sellisest isiku nimest nagu Franz Anton Mesmer (1734 1815). Ta oli veidi imelik ja paljud pidasid teda sel ajal petiseks. Aga siiski on ta hüpnotismi üks tähtsamaid isikuid. Tema karisma ja ilmne edukus
Mul on külm ja ma tunnen et ma ei jaksa kauem mantli ees olla. Tuul vihiseb mööda ja ma ei jaksa kinni hoida. Ma kukun, kukun pikalt. Tunnen kriimu endal, sest kukkusin tänava kõvale pinnale. Siin on märg, väga märg ja aina märjemaks läheb. Oleksin pidanud kauem kinni hoidma, ehk oleksin kuskil soojemas ja kuivemas kohas maha kukkunud. Tunnen kuidas tugevad sammud minust mööduvad ja vihmapiisad kukuvad. Inimesed kiirustavad kooli ja keegi ei märka et ma olen külmal asfaldil pikali. Keegi ei korja mind üles. Olen üksi ja õnnetu. Lõpuks märkas mind pisike tüdruk. Ta vaatas mind pkalt ja korjas mu siiski üles. Selle väikse tüdruku taskus on ikka palju soojem ja huvitavam. Siin on veel teisigi olendeid keda ma varem näinud pole või siis ainult kaugelt. Ei tea kuhuma ma nii jõuda võin. Võib-olla kuskile kus on hea ja soe. Mõtlemine Mõtlemine on protsess mis toimub ülesannete lahendamisel kasutades seejuures juba olemasolevaid teadmisi
3) Teadvusel olevale kannatanule anna juua sooja magusat vedelikku. 4) Sügava külmumise korral vajab kannatanu kiiret arstiabi. Kontrolli kannatanu üldseisundit; lisaks kohalikule külmumisele võib teda ohustada ka vaegsoojumus ehk kehatemperatuuri alanemine. PÕLETUSED Tegutsemine põletuse korral: 1) Päästa inimene ja kustuta põlevad riided näiteks teki või vaibaga. Kustutamise ajal käsi tal olla pikali, selleks et leegid ei põletaks kaela ega nägu. 2) Juhul kui sinu oma riided põlevad, kustuta need maas pööreldes või leekide summutamisega. 3) Jahuta põlenud piirkonda kohe jooksva vee all või vees hoides. Otsene jahutamine on riiete eemaldamisest tähtsam. Väikesi põletusi võib jahutada pikemat aega, sest see leevendab valu. 4) Tee põletushaavale puhas side. Soovitav on kasutada Burshield geeliga sidemeid
Luunja Keskkool KOOLIPÄEVA ALGUSE KELLAAJA JA UNETUNDIDE VAHELISED SEOSED Loovtöö Koostaja: Riian Rõuk 8.klass Juhendaja: Sirle Suurväli Luunja 2014 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Minu loovtöö põhineb Riina Kanguri artiklil, kus ta räägib Eesti üleväsinud, tüdinud ja õnnetutest lastest, kelle sarnast ta pole mujal riikides töötades märganud. Sellest tekkis idee antud valdkonda täpsemalt uurida ning selgitada, mis roll on tekkinud olukorral noorte uneharjumustel. Seega viisin läbi Eesti noorte päevakava uuringu, kus käsitletakse õppimisele, magamisele kuluvat aega ning koolitundide algust. Koolis on aktuaalseks probleemiks õpilaste väsimus, mistõttu nad ei jõua kooli või jätavad koolitööd tegemata. Põhjusena tuuakse välja, et õpetajad...
bradükardia tekib jahenemisel. (külma kätte minnes nt.) Sportlastel on ka puhkeolukorras bradükardia ja see on füsioloogiline. Kui aga bradükardia tekib äkitselt , siis on südame erutuse tekke häire juhtesüsteemis. See on inimesele väga häiriv, sest süda on täiesti rütmist väljas. Ekstrasüstol väljaspool normaalselt kokkutõmmete korral tekkinud süstol. Ekstrasüstoleid võib päeva jooksul esineda, neid ei saa nim. patoloogilisteks. Pikali heites tõuseb parasümp. Toonus järsult ja parasümpaatikus avaldab aeglustavat mõju. Ekstrasüstolile järgneb kompensatoorne paus, kus süda jätab ühe löögi vahele ja jätab vahele löögi, mis oleks normaalse korral tulema pidanud. Kompensatoorne erutus tekib sellest, et norm impulsi saabudes on südamelihas refraktaarseisus st. erutumatu. Inimene seda ise ei tunne üldiselt, küll aga tunneb ta seda kompensatoorset pausi.
Ta jõuab liiga vara kohale ja hakkab tüdrukuid vahtima. Kui Sally tuleb, siis on Holden jälle segaduses: ühest küljest on Sally tema arust v ilus, kuid samas ta pidevalt korrutab, et Sally ei meeldi talle. Nad lähevad teatrisse, etendus jätab Holdeni külmaks, Sally on vaimustuses. Teatris kohtub Sally mingi tuttavaga, keda Holden peab eputiseks. Peale teatrit lähevad nad Radio Citysse uisutama. Jääl olles ei tule neil uisutamisest suurt midagi välja, nad käivad pidevalt pikali. Holdeni arvates tahtis Sally ainult selle pärast sinna minna, et näha ennast lühikeses uisutamisseelikus (Holdeni arvates nägi ta selles hea välja). Peale uisutamist lähevad na kohvikusse istuma. Seal hakkab Holden Sallyle seletama, mis teda kõik häirib: autode juures, inimeste, kooli jne. Ta kutsub Sallyt kaasa, et ära põgeneda, Sally arvab, et sellest ei tuleks midagi välja. Nad hakkavad vaidlema ja
siis tehakse mind süüdi. Et naisel on alati õigus ja mina olen viimane loll see on nii tavaline. Veel käib närvidele, et ta ei pööra mulle tähelepanu, tegeleb oma asjadega, ei jaga minuga 1 sõltlase analüüs hellust. Pöörab voodis selja.» Kerdi ja ta kaasa ühine argipäev on selline, et naine tuleb öövahetuses olnud mehele järele, toob ta koju, mees läheb lapse juurde tuppa pikali. Lapsega koos vaatab Kert telekat, naine läheb kööki süüa tegema, söödab mehel kõhu täis. Arvab, et sellega peakski mehe eest hoolitsemine piirduma. «Mingi aja pärast tuleb ta elutuppa, aga mitte minu kõrvale, vaid teisele poole last, ja vaatab mõned seriaalid. Õhtul kolib magama minnes teise tuppa, mitte ei jää minu juurde. Mina pean reeglina olema lapse juures, sest laps ei jää magama, on väga pika uinumisega. Kui olen
Nad hakkasid kõndima. Eestpoolt oli kuulda hoiatusi: „Tähelepanu, vasakul sügav mürsulehter, ettevaatust!“ Tee oli pime ja kolonn jäi seisma, paar purukslastud vankrit olid teel ees. Paluti lõpetada suitsetamine. Nad olid jõudnud üsna kaevikute lähedale. Nad möödusid metsatukast ja juba oli rindelõik nende ees. Nad raiusid raudvaiad reeglipäraste vahedega maasse. Mõne tunni pärast olid nad tööga valmis. Aga neil oli veel aega veoautode saabumiseni. Enamik heitis pikali ja magas. Viimaks uinus ka Paul. Ta ärkas ehmunult ülesse, kuid see oli vaid pime mürsk eemal põõsas. Nende taga oli kuulda tugevat plahvatust. Mõned nekrutid kargasid ehmunult püsti. Paari minuti pärast lendasid granaadid uuesti kohale, seekord olid lõhkemised lähemal kui enne. Kat ütles selle peale: „Kohe saame säru.“ Mõni hetk hiljem läkski lahti, nad roomasid eemale nii hästi kui see kellelgi õnnestus. Järgmine granaat plahvatas juba nende vahel
""wohin?" ja datiiviga, kui nad vastavad küsimusele"kus"?"wo"? an auf hinter neben in über unter vor zwischen juurde peale taha kõrvale sisse üle alla ette vahele juures peal taga kõrval sees üle all ees vahel Siin oleks sobiv ära tuua ka neli verbipaari, mis tähistavad saksa keeles panemist / paigutamist riputamist pikali ja püsti ning vastavalt olemist / seismist / lebamist / rippumist selles positsioonis. Akkusativ Dativ wohin?(kuhu?) Wo?(kus?) legen ,-te,-t (pikali panema) liegen, a, e (olema,lebama, lamama) stellen, -te, -t (püsti panema) stehen, a, a (olema, seisma) hängen, -te, -t (riputama) hängen, i, a (olema, rippuma)
need maksavad. Ärge kunagi öelge, et te ei tea. Ära iial ütle iial. Ürita hoiduda suletud küsimustest. Püüa leida avatud küsimus! Miks,missugune, kuida, millal, kus, kes, kuhu. Missugune jook teiel k& otilde;ige enam meeldib? Jne. Ära esita mitut küsimust korraga. 6. Hakkan ringi vaatama ja sõrmedega lauale trummeldama, kergitan ennast pisut toolilt. Laiutan imestusest käsi, naeratan, keerutan akna ees ja jään merd vaatama. Viskan voodile pikali ja jään magama. Kehitan õlgu, astun aeglaselt toa poole, vangutan pead. Pistan käed taskusse, kus nad tõmbuvad rusikasse. Kehitan õlgu, kratsin nina ja podisen oma ette. Istun hoogsalt esimesel võimalusel. · Sõrmede trummeldamine- ootamisest tüdinenud, närviline · Kella vaatamine kiirustamist · Kulm kortsutamine- arusaamatust · Naermine- heatujuline · Ei vaata otsa pole endas kindel · Kõvasti kokkupigistatud huuled väga ärritatud või vihane
Juba tunnevad varbad kuuma liiva kõditust. Nüüd vaid jalgadele tuld, hüpata kas või sauna katusele ja sealt hüüda, kuni vanainimene ärkab. Vaene memm, ei saa sinust täna karistajat, see üllas rõõm jääb sul nägemata! "Hei, sa koerapoeg, või arvasid mind magavat!" hüüab äkki Neenu püsti karates, ning roovik käib kärmesti üle poja selja. Rohkem küll ehmatusest kui valust langeb poiss pikali. "Või hiilib nagu kass vargsi alla," hüüab raevunud ema, "ning arvab, et ega ma ei märka midagi! Vaata, see on sulle käo kukkumise eest, ja see on Enekeni eest, ja see on muidu mu heast südamest, pojuke, et armastan sind ja oled mu südamele kallis. Et sind koerad pureksid ja sandid sööksid, sa soomülka ussipoeg! " ,,Toomas Nipernaadi" Naistegelased /---/ ,,Ütle mulle, armas Tralla, kes õpetas sind vaatama kõõrdi. Kas sa õpetaks ka mulle, see on nii kena
kõrgemal ja pea allpool. Nii on aju verevarustus parem. See on sobiv asend juhul, kui kannatanu on teadvusel. Soojus. Hoolitse, et kannatanu ei külmetaks, kaitse niiskuse eest. Ettevaatlik hoolitsus. Hoolitse kannatanu eest ettevaatlikult, nii et shokiseisund ei suureneks.Kui ei ole hädavajalik, ära tõsta kannatanut kunagi. PEAHAAVAD 1. Hinda tedvust 2. Kannatanu asend: istuv või tervel (vigastamata) poolel pikali 3. Vabasta haav: vajadusel võta kiiver peast 4. Aseta side, jäta silmad ja kõrvad vabaks NB! * Ära püüa haava puhastada * Ära avalda haavale asjatut survet * Ära püüa nähtavat ajupinda tagasi lükata * Ära anna süüa ega juua * Ära liiguta kannatanut, kui kahtlustad selgroo vigastust. RINDKERE LAHTISED VIGASTUSED 1. Kontrolli nii sisenemis kui väljumisaja suhtes. 2. Vabasta haav, kui mitte riietus pole haava külge kleepunud ja ei esine keemiliselt saastatud keskkonda.
mööda S-I poolt vastastatud hobuste jälgi. Pablo ronis tapetud ratsaniku hobuse selga ja ratsutas sellega tagasi, et talle järgnejaid koopa juurest eemale ajada. Primitivo jäi kuulipilduja juurde ja Robert Jordan läks automaadiga teise kalju peale. Ta õpetas, kui kaugelt ja kuidas tuleks lasta ning keelas tal ise tulistamist alustada. Vaelase märkamise korral pidi ta R-le märku andma ja võis ise tulistama hakata pärast R-i. Varsti ilmuski välja 4 ratsanikku. Kõik heitsid end pikali ja jäid ootama. Robert Jordan ei tahtnud neid tulistada ja lootis, et nad lahkuvad. Ratsanikud jäid seisma ja vaatasid ringi. Seejärel pöörasid nad ringi ja lahkusid. Robert Jordan oli õnnelik, kuid Anselmo oleks tahtnud nad tappa. Seejärel möödusid neist 20 ratsanikku ja ka Anselmo mõistis, et 4 mittetapmine oli õige otsus, sest muidu oleksid need 20 neile appi tulnud. Robert Jordan ütles A-la., et abiellub M-ga. Robert Jordan ütles, et usaldav A-d ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
