Vali üks: a. TK-haru S-kõver LR- ajakäsitluses ja alanevate kuludega on positiivse tõusuga b. TK-haru S-kõver LR- ajakäsitluses ja kasvavate kuludega on vähem elastne kui TK-haru S-kõver SR- ajakäsitluses c. TK-haru S-kõver LR- ajakäsitluses ja kasvavate kuludega on absoluutselt elastne d. TK-haru S-kõver LR- ajakäsitluses ja kasvavate kuludega on positiivse tõusuga Küsimus 4 Küsimuse tekst Monopolisti ja ja ühesuguste kuludega TKF võrdlemisel pikal ajaperioodil, leiame, et monopolisti: Vali üks: a. P ja ATC on kõrgemad, TP on aga väiksem b. P, TP ja ATC on suuremad c. hind, väljund ja keskmised kulud on väikseimad d. P, TP ja ATC on väiksemad e. P ja TP on väiksemad, kuid ATC on kõrgemad Küsimus 5 Küsimuse tekst Mõnedel turgudel on täiuslik konkurents võimatu tulenevalt: Vali üks: a. Tarbija valiku laiast diapasoonist b. Vajadusest omada turul ühte tootjat tagamaks minimaalsed kulud toodanguühikule c
Küsimus 1 Küsimuse tekst Kui firma kahekordistab oma tootmismahtu pikal perioodil ja tema keskmine kogukulu väheneb, siis: Vali üks: a. on tegemist kasvava mastaabisäästuga b. firma kogeb kahanevaid tulusid c. ei saa midagi kindlat väita d. on tegemist kahaneva mastaabisäästuga Küsimus 2 Küsimuse tekst Alljärgnevas on õige: Vali üks: a. Nõudluskõver on täielikult elastsed nii TKF kui ka TK turu jaoks b. Täieliku konkurentsifirma (TKF) nõudluskõver on absoluutselt elastne, samas kui täieliku
suhtes. (joonis 7.5 õp. lk. 157) Isokosti tõusu absoluutväärtus võrdub sisndite hinnasuhtega: (TC2 / r) / (TC2 / w) = w / r r kapitali hind, w tööjõu hind 5. Kulukõverad majandusanalüüsis ja sisendite hindade muutumine õp. lk. 160-162 Arengutee saadakse isokostide ja isokvandite ühendamisel On tavaliselt positiivse tõusuga, sest toodangu suurendamiseks firma kasutab rohkem mõlemat sisendit. On seotus firma pika perioodi kulukõveratega. · Pikal per kogukulu- kõik kulud on muutuvad · LAC ja MC saab tultada TC-st · LAC-U- kujuline, mastaabiefekt, kasvav tekib suurema tootmiskoguse , lac väheneb (ja vastupidi) · Iga tootoühik vajab vähem sisendeid kasvav mastaabisääst(ja vastupid) 7.5 Kulukõverad majandusanalüüs · Minimaalne kogus suurtootmisel (qmin)-seal LACmin. · KUI FIRMA LAC on kõrgem, kui tootmisharus on keskmine hind, siis see firma ei püsi konkurentsis
Turustruktuur Info levik Firmade suurus ja Toodangu laad Barjäärid Hinna kujundamine Kasum pikal perioodil mastaabi- sääst Täielik Info levis hästi. Info Firmasid on palju. Iga firma Toodang on Sisenemis- ja Firma on hinnavõtja. Ta Pikal perioodil firma konkurents on täielik (odav, on nii väike, et ei saa homogeenne väljumisbarjäärid müüb oma toodangut teenib kättesaadav ja mõjutada hinda. Firma on (sarnane, ühesugune). puuduvad. Kui firma kehtiva turuhinnaga. ainult normaalkasumit. sümmeetriline hinnavõtja
Miks täieliku konkurentsi turg (TKT) on ainult teoreetiline mudel? Miks reaalsed turud ei ole täieliku konkurentsi turud? firmasid on palju firmad on hinnavõtjad MC=MP=ATC toodang on ühesugune puuduvad sisenemis- ja väljumisbarjäärid info levik on täielik Kunagi ei ole toodang täielikult homogeenne. Tarbjatel on oma eelistused. 17. Kas täielikult konkureeriv firma võiks saada majanduskasumit lühiperioodil? Jah, aga mitte kunagi pikal perioodil. 18. Seletage kuidas firma teeb sulgemisotsuse lühiperioodil? Kui kahjum on suurem kui püsikulud, suletakse. Jätkatakse ainult siis, kui p=MC>AVC 19. Mis juhtub TKT turul pikal perioodil? Miks täielikult konkureeriv firma saab ainult normaal- kasumit pikal perioodil? Kui TKT firma saab lühiperioodil kasumit, siis pikal perioodil tuleb firmasid juurde ning kasumit enam ei saa. 20. Mittetäieliku konkurentsituru tüübid (vormid) ja nende omadused? Monopol:
1. Majandusteadlased eeldavad, et a) palgad ja hinnad on pikal perioodil paindlikud b) palgad ja hinnad on lühiperioodil jäigad c) majandus liigub pikal perioodil täishõive tasemele d) kõik nimetatud on õiged 2. Alljärgnevalt on toodud seisukohad kogunõudluse kohta. Milline neist on vale? a) fikseeritud rahapakkumise korral näitab kvantitatiivse rahateooria võrrand negatiivset seost hinnataseme ja kogutoodangu vahel. b) AD kõvera tõus on negatiivne. c) kui keskpank suurendab rahapakkumist, siis majandus liigub piki AD kõverat, reaalne kogutoodang suureneb ja hinnatase alaneb.
Laiendatakse ühte murdu nii, et mõlemad murrud oleksid ühenimelised. Edasi toimitakse nii, nagu ühenimeliste murdude lahutamisel. Erinimeliste murdude lahutamine Harilike murdude korrutamine a c ac = b d bd Harilike murdude korrutamisel korrutatakse murdude lugejad omavahel ja nimetajad omavahel, Võimaluse korral tuleb lõpptulemust taandada või teisendada segaarvuks. Lihtmurdude korrutamine Korruta pikal murrujoonel lugejad omavahel ja nimetajad omavahel. Taanda saadud vastust kahega. Lihtmurdude korrutamine Selles ülesandes saad juba pikal murrujoonel tegurid taandada, sest 9 ja 3 jaguvad kolmega. Hariliku murru korrutamine täisarvuga Hariliku murru korrutamisel täisarvuga, tuleb arvestada, et iga täisarvu nimetaja on 1 ja täisarv tuleb pikal murrujoonel kirjutada lugejasse. Liigmurrukujuline vastus tuleb teisendada segaarvus. Hariliku murru korrutamine segaarvuga
Laiendatakse ühte murdu nii, et mõlemad murrud oleksid ühenimelised. Edasi toimitakse nii, nagu ühenimeliste murdude lahutamisel. Erinimeliste murdude lahutamine Harilike murdude korrutamine a c ac = b d bd Harilike murdude korrutamisel korrutatakse murdude lugejad omavahel ja nimetajad omavahel, Võimaluse korral tuleb lõpptulemust taandada või teisendada segaarvuks. Lihtmurdude korrutamine Korruta pikal murrujoonel lugejad omavahel ja nimetajad omavahel. Taanda saadud vastust kahega. Lihtmurdude korrutamine Selles ülesandes saad juba pikal murrujoonel tegurid taandada, sest 9 ja 3 jaguvad kolmega. Hariliku murru korrutamine täisarvuga Hariliku murru korrutamisel täisarvuga, tuleb arvestada, et iga täisarvu nimetaja on 1 ja täisarv tuleb pikal murrujoonel kirjutada lugejasse. Liigmurrukujuline vastus tuleb teisendada segaarvus.
...................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPOLISTLIK KONKURENTS.......................................... 74 LOENG 13 OLIGOPOL......................................................................... 80 Loeng 2 Turg. Nõudlus ja pakkumine Turg on mehhanism/korraldus ja/või institutsioon mille kaudu ostjad (nõudjad, tarbijad) ja müüjad (pakkujad, tootjad)
Punktis, kus keskmine muutuvkulu on minimaalne on keskmine produkt maksimaalne. Punktis, kus keskmine muutuvkulu on minimaalne, on keskmine muutuvkulu ja piirkulu võrdsed. Pika perioodi kulud ja kulukõverad Pikka perioodi saab vaadelda kui ajavahemikku, mille kohta firma teeb plaane. Pikal perioodil on võimalik vabalt valida sisendite kombinatsioone kuni firma pole asunud oma plaane teostama, peale plaanide teostamise alustamist tegutseb firma taas lühiperioodis. Pikal perioodil on firmal võimalik kasutada kõiki tootmistegureid kõige väiksemate kuludega. Firma kulusid võib grafiliselt kujutada isokosti abil, mis esitab kõiki neid kapitali (K) ja töö (L) kombinatsioone, mida firma võib antud summa eest muretseda. Isokosti tõus on sisendite hinna suhe (w/r). Isokosti tõus näitab, mitmest kapitali ühikust peab firma loobuma, et palgata juurde üks töötaja. Sarnaneb eelarvejoonega, kuid erinevalt tarbijast,
Kallid esimese klassi õpilased! Suvi on taaskord otsa saanud. Koolimaja võtab rõõmsalt vastu teid, usinaid ja ootusärevil koolilapsi, kes tänasest siin oma kooliteed alustavad. Teie jaoks on kõik uus, põnev, natuke hirmuäratav. Ka mina olin aastaid tagasi seda teekonda alustamas. Ma ei tundnud kedagi, kuid tegin kohe tutvust enda kõrval seisva tüdrukuga. Sealt edasi juba järgmiste kaasõpilastega. Täna astute oma esimesed sammud pikal kooliteel. Kui teil tekib hirm, või ei tea mida teha, küsige julgelt õpetajate või teiste õpilaste käest. Ka vanematest klassidest. Kool ei ole ainult koht, kus õpitakse. Kool on üks suur pere, kus kõik aitavad üksteist ja on teineteisele sellel pikal teel toeks. Koolis käies muutute Te rohkem iseseisvaks. Kasvab ka teie vastutus. Kuid sellel raskel teekonnal leiate omale eluaegsed sõbrad, kes on teiega koos igal sammul. Kellele saate ise toeks ja abiks olla.
~8 tuh.€i/tk 3) Kui suur on ettevõtte kasum? ~12 milj. €+K88 Mikroökonoomika Toomas Naadel TI-11 Kontrolltöö 1.1 Ülesanne 4 8 punkti Joonisel on toodud restorani turutasakaal pikal perioodil Populaarsema toidu d AP 110 100 c 90 80 70 60 50 40
maksimeerida. 5) Lühi- ja pika perioodi eristamine ja 6) Millisest hetkest algab pikk periood? Firmateoorias eristatakse lühiperioodi (ehk vaatlusaluse perioodi) ja pika perioodi otsustusi (ehk tulevikku suunatud). Lühiperiood on ajavahemik, mille jooksul on võimalik muuta kasutatava tööjõu (L) kogust, aga ei ole võimalik muuta kasutatava kapitali (K) kogust – eeldame, et uute seadmete või hoonete püstipanek võtab aega. Pikal perioodil on võimalik muuta mõlemat tootmistegurit. 17 Pikka perioodi eristab lühiperioodist asjaolu, et siin on kõikide tootmistegurite kogused muudetavad (seega ei ole pikal perioodil püsikulusid – kõik kulud on muutuvkulud) ehk saame muuta nii tööjõukogust kui ka kapitalikogust. Pika perioodi ajaline kestus sõltub eelkõige toodetavast hüvisest ning selle
Lühiperioodi kogupakkumiskõvera eelduseks on hindade ja palkade jäikus ehk aeglane kohanemine muutustega. Kui nominaalpalk W on lühiperioodil muutumatu, siis üldise hinnataseme suurenedes reaalpalk W/P väheneb, tööjõu nõutav kogus suureneb ja kogutoodangu maht kasvab. Pikal perioodil, kui nominaalpalk kohaneb kõikide muutustega, on üldine hinnatase pakutava koguse suhtes neutraalne, kogutoodangu maht sõltub ressurssidest (vt pika perioodi tootmisfunktsiooni). Tööpuudus on pikal perioodil määratud mitte hindade ja nominaalpalga dünaamika poolt, vaid tööjõu ning majanduse struktuuri teineteisele vastavuse/mittevastavuse poolt ning institutsionaalsete tegurite (tööturgu reguleeriv seadusandlus jm) poolt. Pikal perioodil valitsevat tööpuudust nimetatakse täishõive tööpuuduseks ja pikal perioodil hõivatud tööjõuressurssidega toodetud kogutoodangut nim. täishõive kogutoodanguks (YFE - full-employmet output).
Lühiperioodi kogupakkumiskõvera eelduseks on hindade ja palkade jäikus ehk aeglane kohanemine muutustega. Kui nominaalpalk W on lühiperioodil muutumatu, siis üldise hinnataseme suurenedes reaalpalk W/P väheneb, tööjõu nõutav kogus suureneb ja kogutoodangu maht kasvab. Pikal perioodil, kui nominaalpalk kohaneb kõikide muutustega, on üldine hinnatase pakutava koguse suhtes neutraalne, kogutoodangu maht sõltub ressurssidest (vt pika perioodi tootmisfunktsiooni). Tööpuudus on pikal perioodil määratud mitte hindade ja nominaalpalga dünaamika poolt, vaid tööjõu ning majanduse struktuuri teineteisele vastavuse/mittevastavuse poolt ning institutsionaalsete tegurite (tööturgu reguleeriv seadusandlus jm) poolt. Pikal perioodil valitsevat tööpuudust nimetatakse täishõive tööpuuduseks ja pikal perioodil hõivatud tööjõuressurssidega toodetud kogutoodangut nim. täishõive kogutoodanguks (YFE - full-employmet output).
Pakkumise muutus põhjustab aga tasakaaluhinna ja koguse vastassuunalise muutuse. Tegelikkuses nihkuvad mõlemad kõverad korraga ja sel juhul on raske prognoosida, mis juhtub tasakaaluhinna ja kogusega. 10. Mis näitajad. Mida hekki? 11. Nõudluse elastsus ei sõltu ajast, pakkumise oma aga küll sest tootjad peavad kohanema hinnamuutusega (lühiperioodil tootmismahu suurendamine või vähendamine olemasolevatelt ressurssidelt, pikal perioodil firmade arv muutub ja tootmisvõimsused muutuvad samuti.) 12. Loomulikult, sest kui tarbijad on väga hinnatundlikud, siis nad võivad minna üle alternatiivsetele hüvistele, kui hind on liig kõrge. 13. Lühiperioodi kulud: MC-piirkulu on täiendava tooteühiku valmistamise täiendav kulu. ATC- keskmine kogukulu on kogukulu ja koguprodukti jagatis(TC/TP) AVC- keskmine muutuvkulu on muutuvkulu ja koguprodukti jagatis (VC/TP)
02.2014 LÜHIPERIOOD JA PIKK PERIOOD Lühiperiood ajavahemik, mille jooksul vähemalt ühe sisendi suurus ei muutu (vähemalt ühel tootmisteguril on fikseeritud kulu); püsiressursid nende suurus lühiperioodil ei muutu (nt maa, hooned, seadmed); muutuvressursid nende suurust saab ka lühiperioodil muuta (nt tööjõud). Pikk periood ajavahemik, mille jooksul firma võib varieerida kõiki oma sisendeid (kõik kulud on muutujateks); püsiressursid pikal perioodil puuduvad; muutuvressursid pikal perioodil kõik ressursid. 6
lüüa münt, valmistada kulda ning püssirohtu. Eksponeeritud on linnuse ajalugu ja ajaloolised mõõgad. Avatud on veinikelder, piinakamber, surmatuba ja põrgu, Punaste laternate tänav, keskaegne pordumaja ning habemeajaja töötuba, alkeemiku töötuba, kus saad aimu keskaja inimese maailmapildist ja selle muutumisest ajas. 1. päev Edasi lähme jalutame Rakvere ajaloolisel Pikal tänaval ning külastame ka Rakvere Kolmainu kirikut. See omapärase kõrge saleda tornkiivriga hiliskeskaegne kirik on ehitatud XV saj., ümber ehitatud XVII saj. Kirikus köidavad pilku barokse puunikerduse meistriteosed. Suundume tagasi Puhkekeskusesse. Õhtusöök Vaba aeg Majutus: Okka külalistemaja Rakvere linnus Rakvere Kolmainu kirik 2. päev Hommikusöök on kell 8.00-11.00
koguste olemasolu korral Tootmisvõimaluste kõver on: potentsiaalsete tootmiskombinatsioonide geomeetriline koht ETTEVÕTTE TULUD JA KULUD >> Kui firma töötajate palgad tõusevad (ceteris paribus), siis: AVC, ATC ja MC kõverad nihkuvad ülespoole Mis alljärgnevast leiaks kõige suurema tõenäosusega aset lühiperioodil? Kata kohvik palkab kaks uut kondiitrit Ettevõtte pika perioodi keskmiste püsikulude kõver on: Olematu, äkki teda ei eksisteerigi(Õige! Pikal perioodil polegi ettevõtte jaoks püsikulusid, kõiki sisendeid tuleb vaadelda muutvatena) Ettevõtte püsikuludeks nimetatakse: Mis ei muutu koos toodangumahuga lühiperioodil Pikk periood on ajavahemik: Mille vältel kõik tootmissisendid on varieeritavad. Pika perioodi vältel veel ei toimu põhimõttelisi muudatusi tehnoloogias. Pikal perioodil ei saa olla püsi- ehk fikseeritud sisendeid - lähtuvalt definitsioonist peab kõiki sisendeid olema võimalik muuta
1. Mittetäieliku konkurentsi turul on ettevõtted hinnakujundajad. 2. Monopol ei kasuta ressursse efektiivselt, kuna kauba hind ei võrdu piirkuluga. 3. Monopolistliku konkurentsi korral ettevõte tavaliselt toodab ülalpool minimaalsete keskmiste kulude taset. 4. Võrreldes monopolistliku konkurentsi ettevõtet täieliku konkurentsi turul tegutseva ettevõttega, müüb monopolistliku konkurentsi turul tegutsev ettevõte kõrgema hinnaga väiksema tootmiskoguse. 5. Pikal perioodil ei saa monopolistliku konkurentsi firma majanduskasumit, kuna sisenemisbarjäärid puuduvad ja harru võib tulla uusi firmasid? 6. Oligopoolsel turul tegutsevad ettevõtted peavad oma tegevuse planeerimisel arvestama konkurentide käitumisega. 7. Millise oligopoli tüübiga on tegemist, kui konkurendid järgivad suurima turuosaga ettevõtte käitumist turul. Kas selleks on murtud nõudluskõvera, hinnaliidri või kartelli tüüpi käitumine? 8
Investeeringud (erinevate tegevuste arenguks) Valitsuse lõpptarbimine nt haridus-, kaitsekulud, teedeehitus jne Puhaseksport (eksport import) Negatiivne puhaseksport näitab SKP kasutamist väljaspool koduriiki loodud väärtuste tarbimiseks SKP ei arvesta varimajandust, vaba aega, heaolu indikaatorit, välja jääb kodumajandus, haridus jm · 20. Inflatsioon · 21. Raha väärtuse mõõtmine Inflatsioon Keskmise hinna-taseme pidev tõus pikal perioodil Deflatsioon Keskmise hinnataseme pi-dev langus pikal perioodil Ideaalne oleks hinnataseme stabiilsus Hüperinflatsioon - inflatsioon üle 50%, inflatsioon ei allu riigi kontrollile, kiire hinnatõus samaaegselt valuuta väärtuse kaotamisega Inflatsioonimäär keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes · 22. Raha väärtuse muutmine Valuuta annulleerimine valuuta endine vääring t unnistatakse kehtetuks ,
keskmine muutuvkulu AVC, võib firma ka kahjumit saades edasi toota; sisuliselt see tähendabki olukorda, et firma kogutulud TR katavad nii muutuvkulud TVC kui ka mingi osa püsikuludest TFC; 19.b; firma kogutulud TR=P×Q, soovides kasumit maksimeerida, peab firma valima toodangu koguse, mille korral TR-TC on suurem kui 0 (positiivne e sellisel juhul on tegemist majanduskasumiga) ning võimalikult suur; suurim positiivne kogutulu TR ja kogukulu TC vahe ongi toodangu mahu 2 juures; 20.d; pikal perioodil saavad täielikult konkureerivad firmad üksnes normaalkasumit ehk teisisõnu majanduskasum on 0; 21.b; kuna üks osa TKF-i piirkulu MC kõverast on ka firma pakkumiskõveraks, siis MC kõvera nihkel alla (paremale) viitab see ühtlasi pakkumiskõvera kontekstis ka pakkumise suurenemisele; 22.b; kuna majanduskasumi saamine meelitab turule uusi ettevõtteid, siis firmade arvu suurenemine tähendab ühtlasi ka pakkumise suurenemist ja TKT turupakkumiskõvera nihet alla paremale; 23
Kes maalis Sixtuse kabeli seinamaalid? Sixtuse kabeli mõlemal pikal seinal on kuus võlvitud akent. Seinad on kaetud kolme kaunistatud ringiga. Põranda tasandil on Raffaeli kavandatud gobelään, mis näitab stseene Apostlite tegude raamatust ja evangeeliumist. Keskmisel tasandil on freskod stseenidega Moosese ja Jeesuse elust. Akende kõrval ja vahel oleval ülemisel real on pildid paavstidest. Seinad kaunistati aastatel 1481 kuni 1484. Põhjapoolsema seina kunstiteoste autoriteks on Pietro Perugino, Sandro Botticelli, Domenico
8 tuh. krooni/tk Mikroökonoomika Nimi õpperühm Kontrolltöö. Variant 1 3) Kui suur on ettevõtte kasum? 12 milj. krooni Ülesanne 4 8 punkti Joonisel on toodud restorani turutasakaal pikal perioodil Populaarsema toidu d AP 110 100 c 90 80 70 60 50 40 30 20 10 a
8. Tööjõus osalemise määr (LFPR) ehk aktiivsuse määr näitab: tööjõu protsentuaalset osakaalu tööealisest elanikkonnast 9. Töötuks loetakse inimene, kes: vastab üheaegselt kõigile eelpoolnimetatud tingimustele 10. Eksogeensed muutujad: on fikseeritud ja mudeli välised Harjutus 1. Inflatsiooniga korrigeeritud SKP näitaja on: reaalne SKP 2. Pikal perioodil reaalne SKP .................. ja reaalse SKP kasvumäär .................. kasvab; kõigub 3. Milline järgnevatest majandusnäitajatest on voomuutuja? Sissetulek 4. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis investeeringud .............................. ja tarbimine (tarbimiskulutused) ................................... vähenevad; suureneb 5. Oletame, et autode komplekteerimistehas ostab erinevaid detaile, sõlmi, agregaate 10000
pärilik ainevahetushaigus, mis põhjustab paljude kehavedelike viskoossuse tõusu. Näärmed produtseerivad tavalisest sitkemat sekreeti klooriioonide transpordi häire tõttu. Sekreet ummistab väikesi bronhe Emfüseem Südame parema poole hüpertroofia Haigustunnused · Pidev köha sitke rögaga · Füüsiline alaareng · Seedehäired · Kõhunäärme korduvad põletikud · Kopsujoonise deformatsioon · Kloriididesisaldus higis on suurenenud Tekkepõhjus, sagedus Geenidefekt 7 kromosoomi pikal õlal Kõige rohkem esineb Euroopas Kõikjal maailmas 1:2000 Eestis umbes 1:4500 kuni 1:8000 elussünni kohta Keskmine eluiga 31 aastat Ravi · Hingamisteede topistumise vältimine · Infektsiooni ennetamine · Kõhunäärmete ensüümide asendusravi · Bronhe laiendavad ravimid · Hormoonravi · antibiootikumid Kasutatud materjal: · https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/tsustiline-fibroos/id-1872 · http://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-
a. P = MC b. MC = min ATC c. P = min ATC d. P = AFC 5. Mõnedel turgudel on täiuslik konkurents võimatu tulenevalt: a. Toodete homogeensusest b. Tarbija valiku laiast diapasoonist c. Vajadusest omada turul ühte tootjat tagamaks minimaalsed kulud toodanguühikule d. Pikaajalise pakkumiskõvera positiivsest tõusust 6. Monopolisti ja ja ühesuguste kuludega TKF võrdlemisel pikal ajaperioodil, leiame, et monopolisti: a. hind, väljund ja keskmised kulud on väikseimad b. P, TP ja ATC on suuremad c. P ja TP on väiksemad, kuid ATC on kõrgemad d. P ja ATC on kõrgemad, TP on aga väiksem e. P, TP ja ATC on väiksemad 7. Mittereguleeritav monopol maksimiseerib kasumi tootes sellise koguse toodangut, mille puhul kehtib: a. MC = AC b. MR = MC c. P = ATC d. P = MC 8
diminishing marginal utility) sätestab seda, et hüvise tarbimise kasvades tema piirkasulikkus kahaneb. (erand – alkohoolik) Kahaneva piirtootlikkuse seadus – Kahaneva piirtootlikkuse seadus (law of diminishing marginal productivity) sätestab seda, et mistahes majandustegevuses hakkab muutuvsisendi piirprodukt teatud punktist kahanema. Kahanevate kuludega tootmisharu – Kahanvate kuludega tootmiharu (decreasing – cost industry) on tootmisharu, mille kulud kahanevad, kui tootmiskogus pikal perioodil kasvab. Kapital – Kapital (capital, K) on tootmisprotsessi sisend, mis on varasema tootmisprotsessi tulem ja mida kasutatakse pikema aja jooksul. Seega on kapitaliks esemed (rajatised, masinad, seadmed jne). Kaude kulu – Mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Ei kajastu raamatupidamises. Kogukasulikkus – Kogukasulikkus (Total utility, TU) ehk kogu rahulolu, mida tarbija saab teatud koguse hüvise tarbimisest.
MAJANDUSLIKUD MÕISTED Ühiskonnaõpetus Konkurents – tootjate võitlus müügituru eest (hinnaalandus, reklaam, kvaliteedi parandamine) Inflatsioon – riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil. Devalveerimine – koduvaluuta kursi alandamine VKV suhtes. VKV – vabalt konverteeritav valuuta – maailmas tunnustatud valuuta (€, $ ,¥, £ ). Emissioon – paberraha lisaväljaanne; võib olla õigustatud kauba hulga suurenemisel. Tavaliselt kannab negatiivset iseloomu, sest ei ole tingitud kauba suurenemisest. Investeeringud – finantsilised vahendid, mis on hoiustatud tootmise arendamiseks.
• Kui täiendid on lauses pärast põhisõna, siis eraldatakse need, olenemata laadist, alati komadega. nt Klassiõhtu, meeldejääv, emotsionaalne, lõbus, meeldis kõigile. • Kui järgnev täiend täpsustab eelmist, siis pannakse nende vahele koma. nt Käesolev, 2014. aasta oli sademeterohke. 3. Korduvate määruste puhul tuleb jälgida mõiste mahtu. • Visuaalne reegel – koma ei panda. nt Elasin pikka aega Pikal tänaval Kuressaare linnas Saare maakonnas. (kohamäärus) nt Elasin pikka aega Saare maakonnas Kuressaare linnas Pikal tänaval. (kohamäärus) nt Ma olen sündinud 5. märtsil 2006. aastal. • Mõistemahult samad – koma pannakse. nt Olen elanud Saare maakonnas, Pärnu maakonnas ja Harju maakonnas. nt Eile, 6. oktoobril toimus koosolek. nt Täna, 7. oktoobril, teisipäeval kell 14.30 lõpeb eesti keele tund. (kellaaja ees koma pole, sest
kindla sisendite kombinatsiooniga, efektiivseks tootmiseks on vaja teatud kindlat sisendite proportsiooni. Lk 127 joonis 6.2 Lühiperiood ajavahemik, mille jooksul vähemalt ühe sisendi kogus ei muutu, mõne suurus aga muutub - Püsiressurss suurus ei muutu lühiperioodil (maa, tootmispind) - Muutuvressurss suurus muutub/ saab muuta lühiperioodil (tööjõud, materjal). Pikk periood ajavahemik, mille jooksul võib muuta kõiki ressursse, pikal perioodil pole ühtki püsiressurssi, kõik ressurssid on muutuvressurssid, kõik kombinatsioonid isokvantidel on firmale jõukohased. 6.2 Kogu-, keskmine ja piirprodukt Lk 128-130 Maa hulk Töötajate arv Koguprodukt Töö keskmine Töö (ha) (L) (TP) koguprodukt (APL) piirprodukt
Konkurentsis püsimiseks on tähtsad tootearendus ja reklaam, majandusteadlased on aga suurte reklaamkulude suhtes lahkarvamusel: ühed peavad seda ebavajalikuks, kuna nii võidakse tarbijaid eksitada, teiste arvates võimaldab reklaam teha ostjatel paremaid valikuid. Lühiperioodil võib firmal olla kasum, kahjum kui ka nullkasum. Kui on võimalik katta kõik muutuvkulud ja osa püsikuludest, siis jätkab ettevõte kahjumiga tootmist. Kui olemasolevatel ettevõtetel on kasum, siis tuleb pikal perioodil turule juurde uusi firmasid, kuna kapitali sissepääs harusse on vaba ja sinna on lihtne siseneda. Selle tulemusena väheneb aga iga firma turuosa, kuna uute firmade juurdetulekuga suureneb pakkumine, kuid nõudlus märkimisväärselt ei muutu. Üldiselt saavad firmad pikal perioodil ainult normaalkasumit, majanduskasum kaob konkurentsi tulemusena. Monopolistlikud ettevõtted saavad silma paista ja erineda viiel põhilisel viisil. Esiteks, toodetel
21.d; esitatud algandmete järgi võib välja arvutada keskmise kogukulu ATC=AFC+AVC=5+22=27 ning kogukulu TC=ATC×Q=27×10=270; seega ainuke õige vastus on esitatud vastusvariandis d); 22.b; firma töötajate palga tõus tähendav muutuvkulude TVC suurenemist ning kõik kulunäitajad, kus TVC parameeter on esindatud (vt ka ülesanne 19) suurenevad, järelikult vastavad kulukõverad tõusevad ülespoole; 23.d; pikal perioodil saab firma varieerida kõiki sisendeid, seega pole firmal mingeid püsikulusid TFC; 24.b; tuletame meelde, et mastaabisääst e mastaabiökonoomia (economies of scale) ilmneb, kui kulud ühe tooteühiku kohta langevad (ehk ATC väheneb), samal ajal kui tootmismaht kasvab; seetõttu näitab U- kujuline ATC kõver nimelt mastaabisäästu kuni ATC kõvera miinimumpunktini; kui aga ATC hakkab toodangu suurenemisel kasvama, kogeb aga firma negatiivset mastaabisäästu; 25. 1
c) firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised; d) firmas valmistatav toodang. vale 3. Kuidas on omavahel seotud pika perioodi keskmise kulu (LRAC) ja lühiperioodi keskmise kulu (SRAC) graafikud? 4. Miks piirtulu alaneb? 5. Milline on suhe keskmise kogukulu (ATC), keskmise püsikulu (AFC) ja keskmise muutuvkulu (AVC) vahel? 6. Tootmise väga väikese mahu juures on MC>MR. Kas selline ettevõte peab kindlasti tootmise lõpetama ? Kas siinkohal on olulist vahet lühi- ja pikal perioodil? 7. Mis on väljumispunkt? Kas ta on olemas kõigi ettevõtete jaoks? 8. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid, makstud üür kujutavad endast • alternatiivkulusid; alternatiivkulusid; • kaudseid kulusid; • otseseid kulusid; • ei kaudseid ega otseseid kulusid 9. Mis alljärgnevast on õige? • arvestuslik kasum + majanduskasum –fikseeritud kulud = normaalkasum;
Suurtaimestik 124 liiki soontaimi, 22 liiki samblaid ja 35 taksonit vetikaid. Õistaimedest kasvab enim kollast vesikuppu, harulist ja vegetatiivset jõgitakjat, konnaosja, järvekaislat, harilikku kuuskheina, pilliroogu ja jõgikõõluslehte. Sammaldest vesisammalt. Vetikatest rohevetikat ja eriviburvetikat. Liigirikkus ja hulk on varieeruv. Jõgede toitumine 1/3 aastasest äravoolust - iga toiteallikas Põhjavesi Põuasel suvel ning külmal ja pikal talvel Vihmavesi Lumesulamisvesi Kasutatud allikad http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_j%C3%B5gede_toitumine http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_j%C3%B5gede_h%C3%BCdrobioloogili sed_t%C3%BC%C3%BCbid_ja_elustik http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_j%C3%B5ed http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesti-riikliku-bioloogilise-mitmekesisuse-te abevorgustiku-koduleht/okosusteemne-lahenemine/sisevee-0
Kui kauba nõudluse hinnaelastsuskoefitsendi absoluutväärtus on 1,5,on tema nõudlus mitteelastne · Vale.nõudlus on elastne Kui kauba nõudlus on elastne ,muutuvad kauba hind ja kogutulu vastupidises suunas,kui nõudlus on mitteelastne,muutuvadkauba hind ja kogutulu ühes ja samas suunas. Kui reaalsissetuleku kasv (ceteris paribus) toob kaasa kauba nõudluse kasvu,on tegemist normaal kaubaga . Pakkumise hinnaelastsus on pikal perioodil suurem kui lühiperioodil. Müüja kogutulu väheneb kui a) Nõudluse hinnaelastsuskoefitsent on 1,6 ja kauba hind tõuseb Nõudluse hinnaelastsuskoefitsent liikumisel piki lineaarset nõudluskõverat a) Suureneb,kui hind tõuseb Kui pakkumisehinnaelastsuskoefitset on 3,siis hinna üheprotsendiline tõus b) Suurendab pakkuvat kgust 3% võrra Maksukoorem langeb täies mahus ostjatele,kui D ) nõudlus on täielikult mitteelastne 4. Tootmiskulud
AS Kalev Chocolate Factory Koostaja: Angeelika Sooba Õpetaja: Marek Pirbe Kalvei ajaloost. 1806 Eesti kondiitri tööstuse sünd. Asus tol ajal Pikal tänaval. 1864 Georg Stude ostab ja laiendab kondiitri äri. Muuhulgas tellis Stude ärist regulaarselt maiustusi ka Vene keisri õukond. 1921 Kondiitriäri saab nimeks Kawe. 1948 1. aprillist sai Kawe uueks nimeks kondiitritoote vabrik Kalev. (Punanekompu, Kalev) 2006 aastal tähistas Kalev oma 200at sünnipäeva! Kondiitri ja pagari tooted. Et laiendada oma tootevelikut, sisenes AS Kalev läbi oma tütarettevõttjate 2004
hakkama. Aga nüüd, kus ma näen, et olen jõudnud pika ja raske tööga kuhugi ei näe ma mõtet , et enam alla anda. Nüüd ma mõistan , kui oluline on teha asja mis tõesti huvitab. Nagu pealkirjaski olen välja toonud ühe Ameerika tuntuima presidendi Abraham Lincolni tsitaadi. ,,Ma olen aeglane kõndija, see-eest ei kõnni ma kunagi tagurpidi". Lincoln väljandab mõtet, et inimene ei tohiks alla vanduda raskustele, mis teda kimbutada võivad pikal eluteel. Asju tuleks teha aeglaselt ja kvaliteetselt. Kui tuleb raskusi eluteel ei tohiks alla anda, vaid võidelda lõpuni. Tõesti , kui juhtub, et ei saagi raskusest võitu ei tohiks loobuda, sest alati on olemas teine võimalus. Keith Stseglov 11.C
VASAKPOOLSED LISAJÕED Hirmuse jõgi ja Erra jõgi Purtse jõgi algab Tudu lähedalt Punasoo idaservast, läbib Püssi ja Lüganuse ning suubub Purtses Soome lahte. Jõe pikkus on 51 km, valgala 810 km², aasta keskmine vooluhulk Lüganuse lävendil 6,67 m³/s. Jõgi erineb tüüpilistest Põhja-Eesti jõgedest, sest tal puudub paeastangult langev juga. Voolates piki paealuspõhja riket asendab astangut pikal langusel kärestikuline voolus. Purtse on küllap kõige ägedamate kärestikkudega jõgi Eestimaal. Jõe suudmes on väike Purtse sadam. Jõel tegutseb Sillaoru hüdroelektrijaam. Varem oli Purtse Eesti üks tähtsamaid lõhe kudejõgesid,kuid Purtse jõgi reostati Nõukogude ajal Kohtla-Järve ja Kiviõli põlevkivitööstusteõlijääkide ja fenoolidega. Seetõttu tänapäeval teda enam lõhejõeks ei loeta, kuigi on teateid üksikute lõhede ning meriforellide tabamisest
mängima teid kutsun mina. See lugu tuleb vahvalt välja koos liigutustega, kus osutatakse sellele kohale, millest jutt käib. Ja kuidas käeviipega sõpra mängima kutsuda, seda teab küll igaüks. Salmikest võib lugeda ka hommikuringi lõpetamiseks, et siis rõõmsalt mängude juurde asuda. Aeg aga muudkui lendab ja juba on käes mihklipäev. Nüüd on tähtis saak salve koguda. Väike salmike aitab selleks vastava meeleolu luua. Sügis tuleb, sügis tuleb, astub pikal sammul üle põllumaa ja karjamaa, heinamaa ja marjamaa. Aga meie teeme ruttu, koristame saagi kokku! Pärast põllul rassimist on aeg pisut lõbutseda. Naer ja nali peletab kõige paremini väsimuse. Kui muidu naer peale ei tule, siis kõdiga saab küll igaühe naerma ajada! Võta minu pihast kinni, teeme, teeme suure ringi. Hopsassaa ja hopsassaa, jooksen väikse sammuga. Aga kui ma seisma jään, siis ma sulle kõdi teen. Kaelale ja juustele, õlgadele, seljale, kõdi, kõdi, kõdi!
Kui firma toodab kahjumit, mis on tuurem kui muutuvkulud (seega väiksem kui püsikulud) on firmal mõte tootmist jätkata, sest püsikulusid on võimalik edasi lükata. Punkti, kus MC=AVC nimetatakse sulgemispunktiks. Kui hind on madalam kui AVC on firmal kasulik tootmine lõpetada. Pikal perioodil on asjad teistmoodi. Algselt toodavad kõik firmad majanduskasumit, siis niipea, kui hind langeb (firmasid tuleb juurde jne.) hakkab kasum vähenema. Lõpuks toodab iga firma pikal perioodil koguse, mille hind on täpselt sama suur, kui kesmine kogukulu. Selles punktis p=MC=ATCmin Kasumilävi, tasuvuspunkt punkti, kus keskmine kogukulu on minimaalne ( ehk tootmiseks kulutatakse võimalikult vähe ressursse), selles punktis on firma kogukulu täpselt sama suur firma kogukuluga. Kui pikal perioodil osad firmad lahkuvad toimub vastupidine reaktsioon ja hind tõuseb, kuid pika perioodi peale jääb majanduskasum siiski nulli.
Laskesuusatamisega alustas Kadri Lehtla 2006. aasta mais. Tema treenerid on Tõnu Pääsuke, Kristjan Oja ja Hillar Zahkna. Tema esimesed suurvõistlused olid 2007 Otepääl toimunud laskejooksu maailmameistrivõistlused. Segateatejooksus sai Eesti kindlalt viimase, 8. koha. 3 km sprindis oli ta 15., jälitusjooksus tõusis 14. kohale ja rullsuusatamises oli ta samuti 14. Kõigil üksikaladel kaotas ta Eveli Sauele. Esimest korda osales ta MK-etapil 2007 Soomes Kontiolahtis ja ta sai pikal eraldistardidistantsil (15 km) 104 võistleja seas 97. koha. 7½ km sprindis oli ta 106 osaleja seas 74. 2008. aasta maailmameistrivõistlused laskesuusatamises toimusid Rootsis Östersundis. Lehtla oli pikal eraldidistantsil 65., aga sprindis eestlaste parimana koguni 20. Jälitussõidus langes ta 39. kohale. Teatesõidus sõitis Lehtla esimest vahetust ja küllalt hästi, aga naiskond lõpetas 17. kohal. Ka segateatesõidus läbis Lehtla avavahetuse ja Eesti koondis saavutas 11. koha. 2008
autori mõtteviisis ja tekstides. Kes kui palju keda mõjutas, millest räägiti ja arutati Underi salongis, kus käis palju väljapaistvaid kultuuritegelasi, seda me võime ainult arvata kuid nende tähelepanuväärne mõju on märgatav mõlemal. Sinise terrassi salong oli olemas aastatel 19071924. Mõnevõrra pingestus atmosfäär alates 1916, kui Under nõudis abielulahutust. Kuid kultuurilist ühiselu jätkati Siuru staabis Adsoni juures Pikal tänaval aastatel 19171920. Sel perioodil oli Underi mõju Adsonile alateadvuslik, läbi Underi luulemustandite ümberkirjutamise, kuid ka teiste siurulaste eeskujuks oleva kirjandustegevuse kaudu. Adson tahtis vastata armastusele luulevormis, olla võrdväärne nii naisega kui sõpruskonnaga. Mõlemad ergutasid teineteist värsse looma, kuid Under oli juba alguses väljakujunenum luuletaja. · Mõlemad kirjanikud armastasid tõlkida. Ka teatri vastu oli kiindumus ühine. Seda
Keeletipp on vastu alumisi lõikehambaid, keeleselja esi- ja keskosa on tõusnud kõva suulae lähedale, keele ja kõva suulae vahel on kitsas väljapääs õhule, keeleküljed on vastu ülemisi purihambaid, huuled on ümardunud ette, hambakaarte vahe on väike, õhk ei lähe ninasse, häälekurrud on suletud ja vibreerivad. 2. Vead hääliku Ü hääldamisel Maksimaalne eesasend annab häälikutele toestatuse ja stabiilsuse pikal hääldamisel. Kui keel pole ilusti ette sirutatud ja jääb poolele teele pidama, siis ei kostu ü õigesti. Et sõna õigesti kõlaks, ei tohi huulte töö olla passiivne. Ü võib kõlada, kas u, õ või ö moodi, olenevalt sõnast. Näited: süü-söö-suu, müük-mõõk, üks-uks, pühad- pihad, lühikesed, dünaamiline jne. 3. Harjutused 3.1 Ü esimeses vältes Ülo küpsetab Üllele sünnipäevaks küpsiseid ja üllatab teda ülasekimbuga. 3.2 Ü teises vältes
Nüüd oleks aeg tänuavaldusteks. Ma tahaks tänada minu kalleid kolleege kes on andnud endast tohutult palju selleks, et nendele noortele anda niipalju haridust kui nende võimuses on. Lisaks ma tahaks tänada eriti lõpetajaid kes on meile pakkund palju palju hetki kui võisime nende üle uhkust tunda. Selle ajaga on teist kallid lõpetajad saanud meie teine perekond. Tänuavaldused kuuluvad ka teie vanematele kes on olnud nii tublid ja toetanud teid teie raskel ja pikal kooliteel. Imelik on mõelda et käes on suvi ja juba sügisel alustab igaüks teist oma kooliaastat kuskil mujal koolis. Olete esimsed üheksandikud kes lõpetavad oma kooliaasta uues koolimajas ja ma olen uhke teie üle, et te suutsite seda nii hästi hoida. Loodame siiralt et see koolimaja jääb veel pikaks ajaks teile südamesse kui kohana kus sai alguse teie koolitee. Hea meel on ka selle üle, et te sooritasite eksamid kõik väga heade tulemustega,
saada. Nad ise valmistasid maitsvaid ja värvilisi komme, mida lapsed ihaldasid. Terve suve nad valmistasid mänguasju ja kudusid lastele kindaid ja sokke, et oleks talvel soe. Kastsid ja rohisid hoolsalt mandariini puid ja sokolaadi põldusid. Pakkisid kingitusi, sidusid paelu ja meisterdasid ehteid. Neil oli abiks ka palju sponsoreid, et iga laps saaks soovitud kingitused. Kohe on käes jõuluaeg ja Päkal ja Pikal on käed tööd täis. Juba seavad nad valmis jõuluvanale põhjapõtra. Hea, et lumi maha sadas, ei pea helikopteriga tiirutama ja kütust raiskama. Sel aastal on põder veel veidi sinine, kuna eelmisel aastal ajas ta ümber Päka tindipoti ja määris end koledasti ära. See ei seganud põder Nublut jõuluvana transportimast. Lapsed vaatasid veidi imelikult, et sinine põder, aga arvasid, et ju nii on moes.
mis põhjustab paljude kehavedelike viskoossuse tõusu. Ülevaade Kõige sagedasem eluiga lühendav geneetiline haigus valgel rassil Esinemissagedus Euroopas 1:2000 Eestis 1:4500 Haigus algab tavaliselt lapseeas ning raskete vormide puhul on haigete eluiga lühike. 85-95%-l kopsuvorm, 10%-l soolevorm (seotud häirega kõhunäärme töös) Keskmine eluiga 31 a. Tekkepõhjused ja -mehhanismid Geenidefekt 7 kromosoomi pikal õlal Bronhiaalnäärmed toodavad liiga paksu ja viskoosset sekreeti, mis ummistab väikesi bronhe, sp lisanduvad kergesti ka infektsioonid Kujuneb hingamishäire Kopsukoes areneb kopsupuhitus, hiljem kujuneb ka sidekoestumine Kaasuvad häired kõhunäärme funktsioonis, mis avalduvad kõhuvaludena Higis suureneb naatriumi ja kloriidide sisaldus Sümptomid ehk avaldumine Häired kopsude töös juba varasest lapseeast alates
perioodi jooksul iga antud sisendite kombinatsiooniga. TP = f(L,K) (TP kogutoodang) L tööjõud K kapital f tundmatu, mingi seos tööjõu ja kapitali vahel, et saada toodangut Perioodid, ressursid (ei ole seotud kindla ajaperioodiga) Lühiperiood vähemalt 1 sisendi kogus ei muutu Püsiressurss suurus ei muutu lühiperioodil (maa, tootmispind) Muutuvressurss suurus muutub lühiperioodil (tööjõud, materjal) Pikk periood võib muuta kõiki ressursse, pikal perioodil pole ühtki püsiressurssi Kui kõik asjad on ära muudetud, siis oled läbinud pika perioodi ning jõuad uuesti lühiperioodi, kus miski on konstantne (nt vabrik, kus sokolaadi toodad). Kogu,- keskmine ja piirprodukt. Ehk toodang TP kogutoodang L töötajate arv AP toodang töölise kohta. AP= TP/L MP Sisendi piirprodukt (kui palju toodangut kasvab töötaja lisandumisel). MP L = TP muutus / L muutus. MPK = TP muutus / L muutus
Monopolistlik konkurents ... iseloomustab see, et palju firmasid müüb diferentseeritud toodangut (eksisteerib nii monopoli, kui ka täieliku konkurentsi elemente) 5 Monopolistlik konkurentsi tunnused Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul Diferentseeritud toodang toodang ühesugune, kuid mitte täiesti sarnane (asendatav) Pikal perioodil on uutel firmadel kerge turule siseneda, kuna sisenemisbarjäärid puuduvad. 6 Oligopol ... levinud enamikes turumajandusega riikides. ... on turg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest sõltuvad. (muutused teiste firmade hindades või tootmismahtudes mõjutavad otsest teiste firmade samu tegureid) 7
Mis on see mida peame oma peateeks? Peatee kui selline on minu jaoks üldine nimetus eluteele ehk otsuste radale mis tuleb sooritada meie endi poolt, kuna ainult sina saad otsustada enda eest ja mitte teised. Peatee võib mõne jaoks olla käänuline mis iseloomustab rasket lapsepõlve, aga varajases elus on see peamiselt sirge, kuna enamik elavad võrdväärset elu mille on meie eest otsustanud meie endi vanemad või siis hoolitsejad. Esimene etapp sellel pikal teel on kindlasti õppimine ning sellest hariduse omandamine. See kõik võib olla mõnikord vägagi keeruline, sest tuleb ette aegu kus inimestel on midagi paremat teha oma ajaga ja keskenduvad muule, kuigi selle asemel peaks õppima, sest see on see millele rajad oma tulevase elu. Sirge rada ei jätku aga igavesti, kuna peagi tekivad sinu teele ristmed kus pole enam võimalik edasi minna vaid saad valida ainult vasaku ja parema vahel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
