Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"piiskopkond" - 341 õppematerjali

piiskopkond - piiskopkond kui territoorium, kus kehtib piiskopi vaimulik õigus - tiötsees - piiskop kontrollib regulaarselt kõiki kirikuid ja omab teatavat maksuvõimu selle piirkonna üle. Teine tähendus see, kus piiskop ilmalikult valitseb, piiskop ei pea olema ilmalik valitseja, kogu Euroopa mastaabis on see erandlik, pigem Saksamaale iseloomulik, mõnikord on ajalookirjanduses selliseid piiskoppe nim ka vürst-piiskoppideks, ametlikult sellist terminit ei ole olemas.
thumbnail
19
doc

Suuline arvestus

Tekkisid metallitootmiskeskused ­ need hõimud, kes elasid maagirikastel aladel, spetsialiseerusid metallitootmisele. *vana-liivimaa poliitiline ülesehitus. Riigiõiguslikult koosnes Vana-Liivimaa viiest iseseisvast väikeriidist. Kõige suurem ja tugevaim oli saksa ordu liivimaa haru, mida valitses Liivimaa meister kes omakorda allus Preisimaa keskvalitsusele. Vanim ja kaalukaim oli Riia peapiiskopkond. Talle järgnes Tartu piiskopkond, Saare-lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkond mis oli ühtlasi kõige vaesem. Tallinna piiskopil oli ilmalik võim ja ta kuulust ka pärast taani valduste võõrandamist Lundi kirikuprovintsi. Pilet nr4 *rauaaeg raua laialdase kasutamisega kaasnes maaviljelus, loomapidamine, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse edendamine. Rohkenes kaubavahetus, hakati kasutama münte. Tekkisid riigid ja hakati tegema kirjalikke ülestähendusi. Eelrooma-esimesed linnused,...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
6
doc

EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS

aastal kui Balduin Alnast saabus Eestisse juba kui Paavsti legaat saavutas ta uute läbirääkimiste tulemusena maakondade ja kolmandiku Tallinna kindluse paavsti võimu alla andmise. Peale mida määras paavst Balduini Põhja-Eesti, Zemgale ja Kuramaa piiskopiks. Paavstile allusid veel Tartu piiskopkond , Saare-Lääne piiskopkond, Riia piiskopkond. 1233. aastal tungisid paavsti legaadiga järjekordselt tülli läinud orduväed kallale legaadi valdustes olevatele Rooma paavsti vasallidele (arvatavalt taani valitsemisajast paikseks jäänud taani päritolu vasallid) ning vallutasid nende valdused ja võtsid tagasi ka ajutiselt Rooma paavstile kulunud Tallinna kindluse osa, hukates seal olnud paavsti sõjasalga liikmed. 1233. aastal lõpul alustas Taani kuningas Valdemar II mereblokaadi Hansa Liidu pealinna - Lübecki sadamale...

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Keskaja kokkuvõte

Rahvastik · Elanike arv vähenes 14.saj, Jüriöö ülestõusus ja sellele järgnenud ülestõusude ja katku levikuna · Uued rahvad Eesti alal Sakslased põhiliselt linnades, Rootslased lääne ja loode ranniku aladel Venelased Pepisi Põhja rannikul Juudid Tallinnas · Rahvaarv 16.saj keskel 300 000 3.Riigid Eesti alal · Tartu Piiskopkond · SaareLääne piiskopkond · Ordualad · Taanialad 1227,1238134 4.Tähtsamad sündmused · 1236 Saule lahing, Mõõgavendade ordu häving · 1237 Liiviordu moodustamine · 1238 Stenby leping Taani ja Ordu vahel, mille tulemusena sai Taani oma alad Ordu käest tagasi · 13431345 Jüriöö ülestõus · 1346 Taani müüs oma alad Ordule · 1558 ­ 1583 Liivisõda...

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Sõjad Eesti aladel 14-19 sajand

a ostis Taani kuningas Saare-Lääne piiskopkonna - 1560.a Vene vägede uus pealetung, Hoomuli lahing. Samal aastal langes Viljandi - 1560-1561.a talupoegade ülestõus - lüüasaamine - 1561.a juunis rootslased vallutasid Tallinna, alistusid ka Harju-, Järva- ja Virumaa rüütelkonnad Liivi sõda - 1561.a Liivi ordu lakkas olemas ­ Liivimaa läks Poolale - 1561.a liideti Saare-Lääne piiskopkond Taaniga otseselt - 1570-1571.a Taani ja Vene väed piiravad Tallinna, ei valluta - 1572-1573.a Vene väed vallutavad Karksi ja Paide, Koluveres saadi lüüa - 1575-1576.a Taani väed koos vene-tatari vägedega vallutavad terve eesti va Tallinna ja Hiiuma Liivi sõda - 1577.a vene väed piiravad Tallinna, ei valluta - 1579.a Poola väed võtavad tagasi Lõuna- Eesti - 1581.a Rootsi vallutab tagasi Põhja-Eesti - 1583...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Eesti ala jaotamine 13.-19.saj.

Kuulus õpetlane Forselieus võttis 2 eesti talupoissi endaga rootsi kuninga juurde, et näidata et ka eesti inimesi on võimalik harida, rootsi kuningas andis loa avada eestis talurahva koolid.Suureks näiteks enda kodukoha piirkonnal on 1687a avatud Äksi talurahva kool, mis on üle300 aasta vana ning seda peetakse üheks vanimaks kooliks. Rootsi valimse aeg tõikaasa karmid valitsuskorrad võrreldes kõikide teiste valitsejatega. Samal ajal oli saarelääne piiskopkond taanlaste võimu all. Kõik riigid olid huvitatud riigid olid huvitatud kaubandusest läbi eestimaa. Liivi sõja ajal vahetusid valitsejad tihti, põhilisteks valitsejateks oli Poola kellele kuulus üleväina liivimaa, rootslased,kellele kuulus tallinna ning taani,kellele kuulus saarelääni piiskopkond. 1701a. Toimus Põhjasõda, kus venelased hõivasid eesti ala ning purustasid kõik oma teele ette jäänuid....

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Eestis Keskaeg ( parast muistset vabadusvõitlust)

Ilmaliku võimu suurim kehastus oli Liiviorduriik(1237). Tähtsaim isik oli ordumeister. Pm oli ordu sõltumatu. Sisse kuulusid rüütelvennad, kes oli valge kuue ja musta ristiga. Ordu jagunes kaheks- komtuur-ja foogtkondadeks. Pealinnaks algselt riia ja parast VönnuSamuti olid poolvennad(sepad jms) ja preeservennad. Vaimulikuna oli riia peapiiskop, kellele allusid teised. Piiskop pealinnaks oli Tartu. SL piiskopkond pealinnaks oli vana-pärnu parat haapsalus. Võõrvõimud ja maa põlisrahvas Sõlmiti kirjalikke ja suuliseid lepinguid, mis pani paika kohustused kuid ka öigusi. Kohtumõistmine taulupoegade üle läks feodaalide kätte. Saarmaa oli 5 aastat vaba ( 1236-1241) Saaremaal õnnestub vabaks jääda läbi lepingute ning ütleb, et läheb appi, kui vaja on. Eestis oli kaks eradli maailma- vallutajate ja allutajate riik...

Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vana-Rooma konspekt kontrolltööks

24) Keisrid olid piiramatu võimuga valitsejad. Senatil polnud enam kaasarääkimisõigust riigiasjade otsustamisel. Keiser toetus nüüd senati asemel keeruliselt liigendatud ametnikkonnale. Loodi tugev reservvägi. Omavalitsused allutati keskvõimu kontrollile. 25) Kristlaste organisatsioon e kirik. Kuna kirik hõlmas tervet kritlaskonda, nimetati seda katoliiklikuks. Peamine struktuuriüksis oli piiskopkond eesotsas piiskopiga. Talle allus mingi kindel piirkond e diötsees, kus eesotsas seisid metropoliidid ehk peapiiskopid, kellel oli kirikut ja usku puudutavates küsimustes teistest suurem sõnaõigus. Tähtsamaid küsimusi arutati korraldavatel kirikukogudel ehk sinoditel. 26) Germaani rahvad: gootid,hunnid. Musta mere põhjarannikul(gootid) .Võeti palju germaanlasi Rooma sõjaväkke, kuna arenenud linnade elanikud püüdsid sellest kohustusest eemale hiilida...

Ajalugu
105 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Eesti Keskaja konspekt

Eesti keskajal pärisorjus- on isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste sunnismaisus- oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. Adratalupojad ­ talupojad, kes pidid harima ühte adramaad ning tegema ka teotööd. Üksjalad- adratalupoegade pojad, kellel oli väikene talu. Mõisas pidid nad töötama üks jalapäev nädalas. Maavabad talupojad - omasid läänikirja alusel talu ning olid koormistest vabad, küll aga pidid feodaali ratsaväes olema, kui sõjaseisukord peaks olema. vabatalupoeg- tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. linnaõigus- õiguslik korraldus , oluline tunnus raad- linna võimuorgan, magistraat. Bürgermeister - raadi juhatus. Sündik - jurist, kes tundis hästi seadust ning oli tähtsuselt sarnane bürgermeistriga Linnafoogt - maaisanda esindaja rae juures. Hansa li...

Ajalugu
126 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Muistne vabadusvõitlus

Tulemused: · Saadi lahti Taani võimust. Müüdi Saksa ordule ja Saksa ordu andis selle valitseda oma Liivi harule.Liivi ordust sai kõige suurem maavaldaja Eesti alal. · Üha rohkem tajati mõisaid ja kasvasid talupoegade koormised. · Väikevasallide vaesumine. · Eestlased loobusid iseseisvumise mõttest. Vana-Liivimaa valitsemine Koosnes: · Tartu piiskopkond . Pealinn Tartu. Valitseja Tartu piiskop. · Saksa ordu Liivi haru valdus. Pealinn Võnnu. Valitseja ordumeister. · Saare-Lääne piiskopkond. Pealinn Haapsalu. Valitseja Saare-Lääne piiskop. · Riia peapiiskopkond Vasallide õiguslik seisund muutus aja jooksul üha kindlamaks. Nad muutusid järjest sõltumatumaks. Algul oli senjööril vaja, et vasallid käiksid sõdimas, aga see muutus. Läänid muutusid pärandatavaks. Pärandada sai isegi tütardele...

Ajalugu
158 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Vana Liivimaa

1227-1558. Kui Eesti ja Läti alad olid vallutatud, ei tekkinud ühtset riiki, tekkis 6 väiksemat riiki. Kõigepealt oli tegemist Eestimaa hertsogkonnaga (Virumaa, Harjumaa). See ei olnud päris eraldiseisev, oli üks osa Taani kuningriigist. Taani kuningas oli nende alade hertsog, kuninga asemel valitses kohapeal asevalitseja/asehaldur. Keskuseks oli Tallinn. Eesti aladel oli Saare-Lääne piiskopkond . Osaliselt olid valdused Lääne-Eestis, valdusi oli ka Saaremaal. Seda juhtis Saare-Lääne piiskop, keskusega olid lood erinevad. Algselt oli piiskopkonna keskus Lihulas. Kuna Lihula linnust tuli jagada orduga, toodi keskus üle Vana- Pärnusse. Leedulased põletasid Vana-Pärnu maha, seetõttu viidi keskus Haapsallu. Kõige lõpuks viidi keskus üle Kuressaarde. Tartu piiskopkond moodustus nendest aladest, kus oli kunagi olnud Ugandi maakond plus veel mõned väiksemad Kesk-Eesti maakonnad...

Ajalugu
119 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Eesti ala valitsejad 13-19 sajandil

Eesti alasid on kokku valitsenud 6 erinevat riiki: Saksamaa, Poola, Rootsi, Taani ja peale Põhjasõda ka Venemaa. Muistne Vabadussõda algas 1208. aastal kestes kakskümmend üks pikka aastat. Vabadussõda lõpetas Eesti muinasaja perioodi. Peale Vabadussõjas rasket lüüasaamist valitsesid Liivimaad Taani, Saksa ordu, Tartu piiskopkond ja Saare- Lääne piiskopkond. Taanile kuulus Põhja-Eesti, Saksa ordule jäi Kesk-Eesti ja osa Lõuna-Eestist. Saare-Lääne piiskopkonnale kuulus Lääne-Eesti ning Tartu piiskopkonnale jäi Tartu ja tükike Lõuna-Eestit. Uute valitsejate tekkimisega tehti palju ümberkorraldusi: läänid kujunesid vasallide omandiks ning kahanes järk-järgult maaisanda võim. Toimus linnade poole kooskõlastatus. Alates 142. aastast hakati pidama Vana-Liivimaal üldisi maapäevi,...

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskaeg

Eestlaste allajäämise põhjused: sõjaline ülekaal oli vastastel, kogemusi neil polnud, sõjatehnika oli vana, tuli võidelda kolme riigiga korraga, L-Euroopat toetas katoliku kirik, pikaajaline sõda kurnas eestimehi, vähe sõdalasi, sidemed maakondade vahel nõrgad. Läänemere lõunakaldal ristisõdadega vallutatud regioon- Liivimaa. Riiklikud moodustised vallutatud E aladel: Tartu piiskopkond: Ugandi, Vaiga, Soopooliste, Jogentogana, valitses tartu piiskop, Saare- Lääne piiskopkond : Läänemaa , Saaremaa. Saksa ordu Liivima haru: Järvamaa, sakala, Alempois, muhu. Taani kuninga hertsogkond: Harjumaa, Rävala , virumaa- taani kuningas. Rajati linnused, kus elasid läänimehed, vasallkond: Põhja-Saksam. Ristisõtta tulnud väikeaadlikud, sõjamehed, eesti kohalikud ülikud. Vakusepeod- talupoegade ja vasallide ühised söömaajad. Talupoja õiguslik seisund esialgu hea, eesti jõukus hakkas tasapidi kasvama, algas hansakaubandus, koormised-viljakümnis või hinnus...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos

See oli pöördepunktiks Eesti edaspidise arengu kiirenemiseks. Eesti territooriumid jagati võõramaiste vallutajate vahel neljaks. Taani kuninga valdusesse langes Põhja-Eesti, mida hakati kutsuma Harju-Viruks. Sakslaste poolt vallutatud ülejäänud Eesti hakkas koos Läti aladega kandma Liivimaa nime. Viimane allutati vormiliselt Saksa-Rooma keisrile. Kujunesid välja üsnagi iseseisvad valdused- Taru piiskopkond , Saare-Lääne piiskopkond ja Liivi orduriik. Kujunes välja 9 linna- Reval, Hapsal, Arenstein, Pernau, Fellin, Dorpat, Weissenstein, Narva ja Wesenberg. Eestlased olid küll linnades ülekaalus, kuid sakslased tegid nad alamkihiks. Kuna eestlane hakkas sakslasele ohtu tekitama olid eestlased lihtöölised ja sakslased ei laskunud neil kõrgemale tõusta. Need eestlased, kes olid mõisnikud, kuid ka haritlased, vaimulikud, kaupmehed, saksastusid kiiresti. Eestlased, elades omal maal ja olles ometigi paremad...

Ajalugu
94 allalaadimist
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...

Ajalugu
202 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Sõjad eesti territooriumil

1227.aastal vallutasid sakslased ka Saaremaa. Saaremaad kaitses veel viimane linnus, mis asus Muhul. Muhu linnuse vallutamine 1227.a 5 Jüriöö ülestõus (1343-1344.a) Eesti pärast vallutussõda. Pärast eestlaste kaotust jagati eestimaa neljaks osaks. Tekkisid Tartu piiskopkond , Saare- Lääne piiskopkond, ordu alad ja Taani alad. Talupoegade põhiline kohustus oli kümnis. See tähendas, et talupoeg peab saagist iga kümnenda osa loovutama võõrvõimudele. Kohustusi oli aga rohkem ning seepärast toimus talupoegade ja maksukogujate vahel palju tülisid. Ja seepärast taheti ka võõraste võimu alt lahti saada. Ülestõus algab. 1343.a algul alustasid Harjulased ettevalmistama vastuhakku, et tagasi võita oma vabadus. Saadeti sõna igasse eesti külasse, koguti relvi ja mehi...

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eesti ajalugu

apr Kuressaarde oma sõjasalgaga, ostis edale Kuramaa ja Tallinna piiskopi ametikoha ja kavatses hõivata venelaste poolt vallutamata alad, võttis oma teenistusse palgasõdureid ja läks mandrile mitmeid alasi rüüstama. 1561 tuli tagasi Kuressaarde. Taani kuningas oli temaga kaasa saatnud oma asehalduri, kes pidi hakkama juhtima sõjaväge ja välispoliitikat. Sellega lakkas eksisteerimast Saare-Lääne piiskopkond ja see liideti otseselt Taaniga. 1561 rootslased Põhja-Eestis - rootslased ajasid poolakad Toompealt välja. Kohe alistusid Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinna linn Rootsi kuningale Erik XIV'le. Põhja ­ Eestis Rootsi võim. Liivimaa Poolale - Ülejäänud Liivimaa aadel, Liivi ordumeister ja Riia peapiiskop vandusid truudust Poole kuningale Sigmund II Augustile. Liivi ordu lakkas olemast. 1559 Saare-Lääne piiskopkonna alad...

Ajalugu
389 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11. klassi kokkuvõte

· Venemaa soovis kaotada Liivimaa võimude poolt kehtestatud piirangud kaubandusele(nt otsene kauplemise keel vene ja teiste maade kaupmeeste vahel) · Vana-Liivimaa oli Läänemere piirkonna nõrgim lüli · Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus · Sõja käik- Vana-Liivimaa oli killustunud viieks omavahel vaenujalal olevaks väikeriigiks- Saksa Ordu, Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond, Tartu-, Saare- Lääne- ja Kuramaa piiskopkond . Mõju tugevdamisest Baltikumis olid huvitatud Moskva suurvürstiriik, Poola-Leedu ja ka Taani ja Rootsi. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik. Pärast Narva vallutamist asusid vene väed Tartut piirama ja juulis 1558 oli esimene viiest Vana-Liivimaa riigist vallutatud. Ilma välise abita ei olnud võimalik venelaste vastu seista seega andis Liivimaa tugevaim riik end Poola kaitse alla, sest see võis selles olukorras ainsat abi pakkuda. Hoolimata Poola...

Ajalugu
179 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Liivimaa

*Saksa kaupmeeste huvi kindla tugiala rajamisest Väina jõe äärde. *Saksimaa ja Vestfaali rüütlite soov paremaid valdusi oma vendadele ja poegadele saada. *tsistertslaste ordu mungad. Liivlaste alistamine 1206-1207:*Meinhard 1186- pani aluse väiksele kristlikule kogudusele.*Berthold 1196- ristisõda(1000 meest)*Albert- ehitas Riia linna 1201 saksa asunike tarvis, Kristuse Sõjateenistuse Vendade *ordu(mõõgavendade ordu) 1202*Kaupo ja osade liivlaste enda poole võitmine*Majandusliku kasu lubamine. Latgalite alistamine 1208:*lootus saada sõjalist abi eestlaste vastu*vastupanu ei osutatud. Käik Eestimaale:1208 Sakala ja Ugandi. Korraldati vasturetki Liivl ja latg aladele. Läänem ja saarl ka.1210 Ümera lahing. 1217 ugalaste ja sakslate ühine sõjakäik Venemaale. 1217 21. sept Madisepäeva lahin...

Ajalugu
86 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Viikingid kui kultuurikandjad

Teised teeleasunud hukkusid jäämägede vahel või pöördusid tagasi. Asustus koondus Gröönimaa edelarannikul kahte keskusse: Idaasula (Eystribygd) ja nüüdse Gotthabi kohale Lääneasula (Vestribygd). Skandinaavia asustuse hiilgeaegadel, 12.-13. sajandil elas seal 3000-5000 inimest. Gröönimaa ristiti umbes aastal 1000. aastal 1125 loodi ka Gröönimaa piiskopkond . Saarel oli üle kümne kiriku. Saaga järgi olevat Erikri kristlasest naine lasknud nende talu juurde ehitada Gröönimaa esimese kiriku, mille juurest on väljakaevamistel leitud 155 hauda. Sinna võib 14 maetud olla ka Erikr Punane ise. Gröönimaalt ei ole leitud jälgi skandinaavlaste paganlikest matustest, mistõttu arvatakse, et kristlus domineeris ümberasujate seas algusest peale....

Kunstiajalugu
120 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Läänemere võitlused 16. sajand

AJALUGU 16.sajandi keskel oli Vana-Liivimaa killustatud viieks omavahel sõdivaks väikeriigiks: Saksa Ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare- Lääne ja Kuramaa piiskopkond . Läänemere piirkonnas tugevnesid järgmised jõud: Moskva suurvürstiriik, Poola-Leedu, Taani, Rootsi. Liivi sõda (1558- 1583). Põhjused:1) Moskva suurvürstiriigi välispoliitika allutada Läänemere idarannik 2) Vana-Liivimaa poliitiline ja sõjaline nõrkus 3) Rootsi püüe oma võimu laiendada ida suunas. Sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, kes tungis 1558 Tartu piiskopkonda ja samuti asuti vallutama narva ordulinnust. 1559 andis alla Liivimaa suurim riik Saksa ordu Liivimaa haru...

Ajalugu
23 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun