¨ Lagrange kujul. f (n+1) (c) n+1 (Rn f )(x) = x , c [0, x]. (n + 1)! ¨ G. Tamberg (TTU) YMM3731 Matemaatilne analu¨ us ¨ I 13 / 13 Lokaalsete ekstreemumite piisavad tingimused Lokaalsed ekstreemumid Definitsioon ¨ Oeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne maksimum, kui leidub selline positiivne arv , et 0 < |x| < y 0. Definitsioon ¨ Oeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne miinimum, kui leidub selline positiivne arv , et 0 < |x| < y 0. Kui definitsioonis y < 0 -range lokaalne maksimum
Ekstreemumi tarvilik tingimus [a,b], siis eksisteerib määratud integraal (tõestusega). Kriitilised punktid. m=inf f(x) x [a,b] ; M=sup f(x) x [a,b] 20. Ekstreemumi piisavad tingimused (tõestusega). 21. Funktsiooni kumerus ja nõgusus, käänupunktid. max xi0 Teoreem kumerus- ja nõgusus-piirkonnast
Taylori valemi tuletamine. ............................................... 20 30. Kirjeldada Newtoni meetodit võrrandite ligikaudsel lahendamisel. ........................................21 Lähendite jada koondumine............................................................................................................21 31. Diferentseeruva funktsiooni kasvamis-, kahanemis-ja konstantsustingimused. ......................21 32. Funktsiooni ekstreemumite tarvilikud ja piisavad tingimused. ............................................... 22 33. Funktsiooni graafiku asümptoot, asümptootide liigid, teha selgitav joonis. ........................... 22 34. Määramata integraal, määramata integraali omadused, määramata integraali arvutusvõtted (ositi integreerimine ja asendusvõte). ............................................................................................23 35. Kirjeldada ratsionaalfunktsiooni integreerimist. .......................................
sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele (A.Baum, 1990). Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. (Alexander, 1950; Dougall& Baum, 1998; Pelletier, 1977; Selye, 1956). Lazarus & Folkman seletavad stressi kui isiku hinnanguprotsessi tulemust hinnang sellele, kas isiku ressursid keskkonnaga toimetulekuks on piisavad või mitte. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi kogetakse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. Millest stressikogemus koosneb? Stressikogemus koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud: Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud.
- suunatud tähenduslikele elamustele, kogemustele - suunatud teadlikkuse süvendamisele - õppimise vahend - vastastikune mõju hindaja ja hinnatava vahel Hindamise eesmärgistamine: - konkreetsed (täpselt sõnastatud, arusaadavad) - mõõdetavad (saavutamise kontrolliks on olemas mõõdik) - kokkuleppelised (määratakse täideviijad, kooskõlastatakse erinevate osapooltega) - saavutatavad (vajalikud on täideviijate teadmised, oskused, piisavad ressursid) - ajastatud (kindel tähtaeg) (Valk 2003.) Hindamistulemusi analüüsides võetakse kokku kogu hindamisprotsess. Hinnatakse eesmärkide saavutamist, ettevalmistuse tõhusust, meetodite usaldusväärsust, läbiviimise efektiivsust ja üldist õhkkonda hindamisel. Tehakse kokkuvõte. Hinnata võib organisatsioonisiseselt või siis väljastpoolt. Oluline on, et hinnatakse süstemaatiliselt ning saadud tulemusi analüüsitakse. Välishindamisel saadav info:
Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Looduse kujutajana oli ta suuresti mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise ja panid aluse uuele loomejärgule. Alati pani Mägi maalidele ka taevast. Konrad Mägi loominut periodiseeritakse põhjendatult seoses ta viibimistega eri maakohtades. Tundub, nagu oleks iga erinev koht kutsunud kunstnikus esile uusi tundeid ja meeleolusid, milleks eelmistest saadud muljete avaldusvormid polnud piisavad. Esimeseks eredaks leheküljeks kodumaises loomingus kujunesid Saaremaal tehtud tööd. Nende hulgas domineerivad rannaäärsed värvirõõmsad loodusmotiivid, mis kutsuvad esile assiotsiatsioone mitte üksnes neoimpressionistide, vaid ka foovide värvierksust ,,Maastik punase pilvega". Konrad Mäe esileküündivamaid töid on nimetatuist pisut erinev maal ,,Merikapsad". Erilise leebuse annab tööle loodusvorme eraldavate piirjoonte malbus, maalilisus, värviakordide sordiini all esitamine.
igasuguste erinevate värvilahenduste ja huvitavate disainidega. Seega võivad kliendid eelistada meie toodetele nende omasid. Konkurentsi pakkusid ka meile Tallinna Kristiine Keskuses aset leidnud laadal mõningad õpilasfirmad, kuid meie eeliseks oli soodsam hind ning värviküllus. 3. ÕPILASFIRMA ANALÜÜS 3.1. SWOT analüüs 7 Tugevused: · Piisavad käsitööalased oskused · Meeskonnatöö · Hea läbisaamine · Toodangu unikaalsus Nõrkused: · Vähene tööjõud · Kogemuste puudumine · Vähene algkapital Võimalused: · Toote arendus · Kogemuste saamine · Kasvav nõudlus Ohud: · Klientuuri vähesus · Konkurents · Aja puudus (koolitöö segab) 8
Tulevikus võiks tehnoloogiafilosoofia osakaalu veelgi tõsta. Tehnoloogiafilosoofia põhiliseks sõnumiks on, et inseneri- ja tehnoloogiateadused on midagi enamat kui lihtsalt "rakendatud teadused"; et neis teadustes on mingit muud sorti teadmised kui on tavapärastes teadustes; et need teadused tegelevad maailmaga hoopis muul viisil kui tavapärased teadused. Ja kuna leiduvad märkimisväärsed erinevused, siis on vaja ka eraldi tehnoloogiafilosoofiat: tehnika mõistmiseks ei sobi või ei ole piisavad need tulemused, mis teadusfilosoofias saadakse. Põhjendus sellise valiku kasuks peaks olema ilmne. Kuna tegemist on Tehnikakõrgkooliga, siis oleks mõistlik mitte tegeleda sellise teadusfilosoofiaga, mis on väljatöötatud füüsika, keemia, ajaloo, sotsioloogia vms. teaduse põhjal, vaid just nimelt inseneriteaduste ja tehniliste teaduste põhjal. Teine põhjendus oleks see, et tehnoloogiafilosoofia sõnum on
jäänuseid. Alates sellest ajast on mõlemas linnas kaevatud väikeste vahedega kuni tänapäevani. II ,,Püramiidide raamat" Lord Carnarvon sõidab Egiptusesse, sest tema kehv tervis ei kannata Inglismaa talvi. Seal näeb ta aga paljude arheoloogiliste ekspeditsioonide väljakaevamisi ning kuna tal on suur kirg kunsti vastu, alustab ta iseseisvaid väljakaevamisi. Varsti ta aga mõistab, et tema teadmised selles vallas ei ole piisavad ning ta pöördub abi saamiseks professor Maspero poole, kes soovitab talle Howard Carterit. Nad asusid koos tööle. 1917. aasta sügisel õnnestus neil niivõrd laiendada oma tööde mahtu, et võis loota edule. Nende ees lebas Kuningate org, kust enne neid olid kaevanud kümned inimesed. Carter tegi ettepaneku alustada kaevamist kolmnurgast, mille moodustasid Ramses II, Merenptah ja Ramses VI hauakambrid. Nad lootsid leida Tutanhamoni hauakambrit
K��gi t��turvalisus. Suurk��gid liigutatakse selliste t��kohtade hulka,kus oht on t�en�oline.Suurk��kides puututakse iga pe�v kokku kuumade ainetega ja esemetega,seal on teravad noad,erinevad seadmed ja v�ikevahendid.t�� eeldab palju liikumist,esemete ja kauba t�stmist ning teisaldamist.kiire tempo jaebaratsionaalne t��korraldus suurendavad �nnetuste v�imalikust.ehkki kaasaegsete seadmete ja v�i kehavahendite turvamehhanismid on piisavad,leidub k��kides palju t��turvalisust ohustavaid tegureid. N�iteks: rohke vee kasutamine t�� liikuvate ja teravate osadega seadmetega kuumade vedelike ja n�ude �mberk�imine raskete esemete t�stmine tempokast t��st tulenev ps�hholoogiline surve ja stress seet�ttu muutuvad inmesed hooletumaks ning �nnetuste t�en�e�sus kasvab. t��pilised k��gis juhtuvad �nnetused on j�rgmised. kukkumised libastumised.
adekvaatsed ärritajad - põhjustavad ärrituse ainult nendes retseptorites, mis on kohanenud kindla energialiigi tajumiseks (valgus silma võrkkestale, heli sisekõrva teo retseptoritele jne.) Tugevuse järgi: · Läviärritus e. künnisärritus - minimaalne ärritustugevus, mis on suuteline erutusprotsessi esile kutsuma. · Alalävised ärritused - kutsuvad koes esile vaid kohalikke väikesi muutusi, mis ei ole vastusreaktsiooni saamiseks piisavad. · Ülelävised ärritused - tugevamad kui läviärritus ja kutsuvad esile tugeva vastusreaktsiooni Erutuvus on: · talitluslik seisund, mis avaldub närviimpulsside tekkes ja edasiandmises, lihastekontraktsioonis, näärmesekreedi eritumises jne. · tekib mitmete keskkonna tegurite mõjumisel erutuvatele kudedele ( näiteks valgus, heli, lõhnad, elektrivool, sisekeskkonna kemism, rõhu jne. muutumine) · Tekib füüsikaliste ja keemiliste ärritajate toimel
Nagu elektroni laineomadustest, nii ka kristallide mikrostruktuurist annavad veenvat tunnistust difraktsioonikatsed. Sõltub ju difraktsioon nii difrageeruvate lainete pikkusest kui ka võrekonstandist. Kui lainepikkus on teada, saab määrata võrekonstanti. Kristallides on aatomid paigutatud väga tihedalt, võrekonstant on vaid 10 -10m ( 0,1 nm ) suurusjärgus. Seepärast tuleb kristallide difraktsioon-uuringust, elektronide või neutronite kimpe. Ainult siin on difrageerunud kimpude hälbed piisavad, et difraktsioonipilte eristada ja tõlgendada. Tänapäeval teevad tunnelmikrsoskoobid kristallivõre lausa silmnähtavaks. Kristallide energiavöötmed tsoonid Kuna kristallis on aatomid tihedasti koos, mõjuvad nad üksteist tugevasti. Oodatavasti teiseneb siis ka energiatasemete pilt vabade aatomitega võrreldes. Spektrite, elektriliste jpt. Omaduste uurimine kinnitab seda oletust. Elektronkatte sisekihtide
koormistest kõrvale hoida. Ptk 5. Linnad ja kaubandus 1. Kaubanduselt kasseeritavast tollimaksust kujunes riigi peamine tuluallikas. 2. Rootsi jagas kõik riigi linnad kohaliku tähtsusega tagamaalinnadeks – võisid tegeleda ainult siseriikliku kaubandusega, ning laolinnades -> väliskaubanduse privileeg. 3. 1) vilja väljaveo keeld -> ainult Soome ja Rootsi -> aadel kaotas suure sissetuleku -> piisavad viljatagavarad ja leivahind mõistlikul tasemel. 2) reguleeriti kaubandust. 4. 1) Kärbiti linnade autonoomiast <- Tallinn ja Tartu. Narvas kehtestati Rootsi seadused ning seal ei kehtestatud kuigi vanu privileege. Väikelinnu müüdi aadlikele -> kaotati linna staatus. 2) Tallinn – Jäi kehtima Lübechi linnaõigus, säilitas oma valitsuse, kaebeasjad Stockholmis, uued maksed, Rootsi sõjaväe majutuse kohustus.
lisaks sellele, et miski on päriselt tõde, pean ma selle teadmiseks ka seda uskuma ja see uskumus peab tulema usaldusväärselt aluselt. Kritiseerige traditsioonilist teadmiskäsitlust vähemalt kahel viisil. Kas kõik 3 tingimust peavad alati olema täidetud? (kui tõde ja õigustatus on väga tugevalt täidetud, pole uskuda vaja et teada?) Mõnel juhul ka õigustatuse puudumine (instinktlik teadmine). Mõnikord pole ka 3 tingimust piisavad. Milles seisneb traditsioonilise määratluse täiendamise peamine idee? Neljas tingimus Selgitage kolme filosoofilist probleemi seoses vabadusega. Metafüüsikas (kas minu teod ja mõtted tulevad minust endast), eetikas (vabadus ja vastutus), esteetikas, poliitikas (kus tohib riik sekkuda?) Selgitage negatiivse ja positiivse vabaduse erinevust. Eeldatakse piirangute ja sundide puudumist (takistuseks on toimijale välised
Vähendada jahtuvad kiiresti, muutuvad aeg-ajalt valgeks, abivahenditega käe haarde- ja tõukejõu tekib nn jooksvate sipelgate tunne ning esinevad mõju. Kasutada spetsiaalseid valud väikestes liigestes ja käelihastes. vibrokindaid. Tagada töötajatele Üldvibratsiooni tagajärjel võib tekkida piisavad puhkepausid, et tagada pearinglus ja peavalu, kuulmis- ja vereringe normaliseerumine, andmaks nägemisteravuse nõrgenemine, koordinatsiooni- kehale puhkus vibratsioonist. häired ning väljasirutatud käte värisemine. Vibratsioonikeskkonnas ja sundasendis töö põhjustab lülisambakahjustusi.
a. Hääl on käre b. Hääl on liiga kõrge või madal c. Hääl on ebastabiilne, muutlik d. Hääl on liiga valju või vaikne e. Hääl puudub täielikult 8. Düsfoonia on a. Hääle tugevuse puue b. Hääletus c. Hääle tämbri puue d. Hääle põhitooni kvaliteedi häire e. Hääle kõrguse puue 9. Meeri Kompuse uuringust selgus, et Eesti õpetajate teadmised häälehoiust on a. Ebapiisavad b. Väga head c. Piisavad, hoidmaks ära hääleprobleeme 10. Hüponasaalset hääldust põhjustab a. Hääldades ei liigu vajalik õhk ninaõõnde b. Hääldades tekib õhupuudus c. Hääldades liigub liigselt õhku ninaõõnde d. Hääldades liigub liigselt õhku suuõõnde 11. Resonaatorsüsteem koosneb järgmistest osadest a. Ninaõõs b. Suuõõs c. Neel Logopeedia alused (HTEP.02.050), SÕ d. Hambad e. Häälepaelad 12. Nasaalset hääldust nimetatakse a. Rinofooniaks
2. Igaühel, kelle elukoht on Euroopa Liidus ja kes seal seaduslikult liigub, on õigus saada sot siaalkindlustushüvitisi ja sotsiaalseid soodustusi liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt. 3. Sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu võitlemiseks tunnustab ja austab liit õigust sotsiaalabile ja eluasemetoetusele, et tagada liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud eeskirjade kohaselt rahuldav elu kõigile neile, kellel puuduvad piisavad elatusvahendid. Artikkel 35 Tervishoid Igaühel on õigus ennetavale tervishoiule ning ravile siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud tingimustel. Kõigi liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse. 30.3.2010 ET Euroopa Liidu Teataja C 83/399
võimaliku kompensatsiooni maksmiseks, kulutused seoses asendaja või uue töötaja väljaõppega jpm. Riskianalüüsi käigus ilmnenud tööprotsessiga kaasneda võivate õnnetuste ennetamine on väga oluline. See võimaldab kaitsta töötaja tervist võimalike vigastuste või kutsehaigestumiste eest ja hoida ära märkimisväärset materiaalset kahju. Analüüsi käigus selgub, kas ohutuse tagamiseks käesoleva ajani rakendatud abinõud on piisavad või vajavad täiendamist. Riskianalüüs annab võimaluse uurida ettevõttes tööandja poolt seni kasutusele võetud tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmise meetodite ja vahendite efektiivsust. • Tööohutuse ja töötervishoiu probleeme tuleb ratsionaalselt analüüsida, nagu mistahes teisi tootmisega seotud probleeme. • Õnnetuse analüüsimisel tuleb arvestada mitte ainult tehniliste vaid ka organisatsiooniliste põhjustega, viga võib olla organisatsioonis, mitte aga masinas
põhjalikumaks kujuneb auditeerimine, et alandada kogurisk vastuvõetavale tasemele. Auditi käigus võib selguda, et audiitori esialgne hinnang teistele riskidele oli ebaõige ja need osutuvad suuremaks. Seetõttu tuleb tal suurendada tööde mahtu, mis ilmselt toob kaasa ka maksumuse suurenemise ning seetõttu tuleb muutused kooskõlastada kliendiga. Auditeerimise tõendusmaterjalid Audiitor peab hankima sobivad ja piisavad tõendusmaterjalid, millele toetudes saab teha põhjendatud järeldused finantsaruannetes sisalduva info kohta. Auditeerimise tõendusmaterjalide sobivus tähendab nende olulisust ja usaldusväärsust ja piisavuse all peetakse silmas nende kvantitatiivset hulka. Hinnates tõendusmaterjalide hulka ja sisu peab audiitor lähtuma järgmistest kriteeriumitest: 1. Risk, mida mõjutavad kontrollitava nähtuse olemus, sisekontrolli tase ja ettevõtte
kuulu ühelegi eriteadusele. 11. Mida tähendab et filosoofia argumentatiivne! Filosoof argumenteerib, ehk esitab poolt ja vastu kaalutlusi, mitte ei jutlusta. 12. Selgitage milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod? Teadmise defineerimiseks püüame selgusele jõuda, mida tähendab, et S teab, et p (S on teadmise subjekt ehk see, kes teab). Et fikseerida, mis tähendab, et S teab, et p, püütakse leida tarvilikud ja piisavad tingimused selleks, et S teaks, et p. Olgu need tingimused A1, A2, ..., An. Siis igaüks neist on tarvilik selleks, et S teaks, et p: kui S teab, et p, siis kehtib A1; kui S teab, et p, siis kehtib A2; ...; kui S teab, et p, siis kehtib An. Ja kõik tingimused kokku on piisavad selleks, et S teaks, et p: kui kehtivad tingimused A1, A2, ..., An, siis S teab, et p. Kokkuvõttes: S teab, et p, siis ja ainult siis (ehk: parajasti siis), kui kehtivad tingimused A1, A2, ..., An.
Mida kõrgemaks hindam audiitor tegevusriski ja sisekontrolliriski, seda põhjalikuma kontrolli peab ta ise sooritama et kogurisk võimalikult madalaks viia. Kui audiitor avastab auditeerimise käigus, et ta eksis egevuse sisekontrolli riski hindamisel, selleks tuleks muuta auditeerimise kava vastavalt uutele asjaoludele. Tuleks täiendada vastavate kontrolliprotseduuridega ja kindlaks määrata täiendavad töömahud. Audiitor peab hankima sobivad ja piisavad tõendusmaterjalid, millele tuginedes saab ta koostada põhjendatud järeldusotsused finants aruannetes leiduva info kohta. Tõelise sobivuse all mõistetakse nende usaldusväärsust ja olulisust. Piisavus tähendab tõendite kvatitatiivset näitajat ehk seda palju neid tõendeid koguneb. Hinnates auditiks vajalikke tõendite hulka, tuleks lähtuda järgnevatest kriteeriumitest: risk, millele avaldavad mõju kontrollitava valdkonna olemus, sisekontrolli tase ning auditeeritava firma tegevuse
teemal. Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet. Piisavad kaitsevahendid, kindad, rõivad, prillid Asjakohased hügieeniabinõud Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid Töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks. Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi, tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul ning võimalikku pikaajalist üksinda töötamist
2. Kui f(x) < 0 iga x (a, b) korral, siis f on kahanev vahemikus (a, b). Funktsiooni argumendi väärtusi, mille korral tuletis võrdub nulliga või lõplik tuletis puudub, nimetatakse selle funktsiooni kriitilisteks punktideks (täpsemini: esimest järku kriitilisteks punktideks). Lokaalse ekstreemumi tarvilik tingimus. Kui funktsioonil f on punktis x1 lokaalne ekstreemum, siis on x1 selle funktsiooni kriitiline punkt. Funktsiooni lokaalsete eksteemumite piisavad tingimused: Lokaalse ekstreemumi piisav tingimus I. Olgu x1 funktsiooni f kriitiline punkt. 1) Kui läbides punkti x1 vasakult paremale funktsiooni tuletise märk muutub plussist miinuseks, siis on funktsioonil selles punktis lokaalne maksimum. 2) Kui aga läbides punkti x1 vasakult paremale funktsiooni tuletise märk muutub miinusest plussiks, siis on funktsioonil selles punktis lokaalne miinimum. Lokaalse ekstreemumi piisav tingimus II. Olgu funktsiooni f kriitiline punkt
Kuna hispaanlastel on kombeks käia nädalavahetusel looduses puhkamas ning sportimas, siis on sealse rahva kui ka mitmekesisuse jaoks loodusalad eriti tähtsad. Oma maja või hoovi omamine on kohalikele suhteliselt kallis. Kuna looduskauneid paiku on üha vähemaks jäänud minnakse ka sinna kuhu ei tohiks. Sellest tulenevalt on hakanud spetsialistid ning valitsus muretsema looduse reostamise pärast ning juhivad üha enam tähelepanu sellele, et puuduvad piisavad võimalused loodusterritooriumite säilitamiseks ning taastamiseks. Muretsema panevad ka kala- ning jahimehed, kes ka keelatuid paiku külastavad. Nii on hakatud looduskeskkonda n-ö üle tarbima, mis viib fauna ümberpaigutamise, taimestiku hävinemise ning metsapõlengute suurenemise riskini. Lisaks halvendavad looduskeskkonda ka vee ning õhu reostus, mis kaasnevad linnadega ning tööstusega. Loodusalade kaitsmine on
Inimesed sõidavad palju autodega ja tihtipeale on peres rohkem kui üks auto. Transportida tuleb ka toodetavaid kaupu näiteks veini. Ilmastikukatastroofid: Enamik ilmastikukatastroofe on seotud kuumalainete, tormide ja tornaadodega. Näited: 14.08.2003 kuumalaine tapab 10 000 inimest. 28.02.2010 torm 40 ohvrit 4.08.2008 tornaado tapab 3 inimest. (weather disasters) VESI Riigi veevarud on piisavad. (water resources) Prantsusmaa suuremad jõed on Seine, Loire, Garonne ja Rhone. Mitmel pool on need veetranspordi parandamiseks ühendatud kanalitega. Veetransport majandusele suurt mõju ei avalda.Jõgede peamiseks toiteallikaks on sulanud lumi ja sademed, lisaks ka Vahemeri.(Prantsusmaa jõed...2009) Veetaseme kõikumist võib esineda kevadel kui ilmad lähevad soojemaks ja lumi hakkab sulama. Kõikidel Alpidest tulevatel jõgedel esineb üleujutusi
kõige väiksema doosi korral olemas mingi risk, et see doos võib põhjustada vähi tekke, siis järelikult tuleb kiirguskaitse korraldamisel leppida mingi riski tasemega. Olematu risk ei ole lahendus! Ennetamine Tegemist on ebakindla olukorraga - ennetamine on vajalik eetiline Valmisolek sotsiaalseks vastututustundeks Pragmaatiline viis hoida riske normaalsel tasemel Reguleeriva süsteemi eesmärk: Regulatiivse süsteemi peamine eesmärk on tagada piisavad kaitsestandardid nii elanikkonnale kui ka keskkonnale, et kiirguse kasutamisest tingitud kahju oleks minimaalne, samas aga ei saa kahjustatud kiirgustegevus ise. Kiirguskaitse põhieesmärgiks on: deterministlike efektide vältimine ja stohhastiliste efektide tõenäosuse piiramine. Õigustatud kiirgustegevuses: kiiritatud isiku riski piiramine, hoides isikudoose allpool kehtestatud piirmäärasid kiirgusallikaid hoitakse ohututena, piirates
kodutoimingutes. Vajadus abi järele on 8084-aastaste meeste hulgas peaaegu 39%-l, samaealiste abivajavate naiste osatähtsus ületab 53%. Iseseisvalt ei tule majapidamises vajalike töödega toime peaaegu pooled 8084-aastastest inimestest. Koduhooldusel olevad eakad kurdavad ka sageli, et hooldustöötajal ei ole aega nendega põhjalikumalt suhelda. (Sotsiaalministeerium, 2015) Ka elanikkonna hinnangute kohaselt pole kodustes tingimustes eakatele osutatavad teenused piisavad, et nende iseseisvat toimetulekut toetada. Euroopa Komisjoni tellimusel 2009. aastal põlvkondadevahelise solidaarsuse teemal läbi viidud elanikkonnaküsitluse andmetel nõustus 81% 15- aastastest ja vanematest Eesti elanikest, et Eestis ei saa paljud abivajavad vanemaealised inimesed iseseisvalt elada, kuna nende kodu pole nende vajadustele kohandatud. (Sotsiaal ministeerium, 2013) Järelikult tuleks Eestis rohkem osutatada koduteenust, sest kõige suuremad puudujäägid
kodanikuvastutust, aktiivset panustamist üldise heaolu säilitamisse ning algatusvõimet ja -soovi. Vananeva elanikkonna tõttu suurenevad ootused nooremaealistele, st üha noorematelt oodatakse vastutuse võtmist ja aktiivsust ühiskonnas. (Paškovski, 2016) Arvan, et probleemina võime noori noortepoliitikas käsitleda siis, kui oleme ise teinud neist probleemi. Ehk siis võivad noored olla pigem kahjuks kui kasuks noortepoliitikas, kui neil puuduvad piisavad teadmised ja kogemused. Noorele eale on iseloomulik pealiskaudsus ja kiire eelarvamuste tekkimine. Selline suhtumine võib väga negatiivses võtmes ja suurel määral mõjutada noortepoliitika korrektset toimimist. Ajalugu on näidanud, et noores eas inimesi, kes alles alustavad oma kogemustepagasi täitmist, võib olla äärmiselt lihtne mõjutada. Poliitikas üldiselt aga just see kõige paremini töötabki - mõjutamine.
täiendamine ja muutmine. 2. Kahjustatud keskkonna (elupaikade, kudekohtade jne.) renoveerimine ja korrastamine. 3. Kalakasvatuslik taastootmine 2.1. Kalade ning nende elukeskkonna kaitset reguleerivate seaduaktide täiendamine ja muutmine. · Eestis rakendatavad ohustatud kalaliikide kaitse ja taastamise seadusandlikud meetmed ei ole ohustatud liikide kaitse ja varude säästliku majandamise kindlustamiseks praegu piisavad. · Kõige tõhusamaks ja odavamaks meetmeks kalavarude taastumisvõime ja veekogu tootlikkuse säilitamiseks ning ebasoovitavate muutuste vältimiseks ökosüsteemis (juhul kui kalade sigimistingimused on normaalsed) on kalapüügi säästlik korraldamine. · Püügieeskiri on vaja hoida vastavuses varude seisuga. Vajalikud on seadusandlikud muudatused! Näiteks .... 1. Veekogude saastamise, tõkestamise või veekasutuse
.. · ehk prototüübiteooria · Mingisse kategooriasse kuuluvaid objekte esindab selle kategooria kõige iseloomulikum eksemplar ehk prototüüp, mis on selle kategooria kõige tüüpilisem liige. Sellest tulenevalt ei moodustu mõiste mitte kõigist tunnustest, vaid eelkõige nendest, mis kirjeldavad vastava mõiste tüüpilisi ("kõige õigemaid") liikmeid Prototüübiteooria · Mõiste esitatakse tunnustena, kuid need ei ole tarvilikud ja piisavad (ehk defineerivad), vaid iseloomulikud Defineerivad tunnused peavad olema igal liikmel Iseloomulikud tunnused on enamikul, kuid mitte kõigil liikmetel · Mõistete esitus sõltub inimese kogemusest ja situatsioonist, kus vastavaid teadmisi kasutatakse · Linnu prototüübiks on väike lennuvõimeline laululind (varblane on õigem lind kui pingviin) Mõtlemise elemendid: stsenaariumid · Teadmised tegevustest ja nende
toimimiseks. Need aitavad tugevdada keha, tervendada või kahjustada tervist. Vitamiinid on üks tähtsamaid, elutähtsaid toitaineid koos valkude, rasvade ja süsivesikutega. Sõna "vitamiin" pärineb ladinakeelsest sõnast "vita", mis tähendab "elu". Enamik neist siseneb kehasse toiduga ja ainult mõned neist sünteesitakse soolestikus elavate mikroorganismide kaudu, mis selles elavad, kuid sel juhul ei ole need alati piisavad. Paljud vitamiinid hävitatakse kiiresti ja nad ei kogune organismis õigetes kogustes, nii et inimene vajab neid toiduga pidevat tarbimist. Kõik eluprotsessid toimuvad kehas otseselt vitamiinidega. Vitamiinid on osa enam kui 100 ensüümidest, mis põhjustavad tohutut arvu reaktsioone, aitavad kaasa kehas kaitsemehhanismide säilimisele, suurendavad vastupidavust erinevatele keskkonnateguritele, aitavad kohaneda halvenevate keskkonnatingimustega
Kõik probleemid teisendatakse konkreetsest vormist abstraktsesse. nt. Kas USA- l on õigus rünnata enesekaitseks Iraaki?-> Kas A-l on õigus enesekaitseks rünnata B-d?) 3. Filosoofia analüüsib (mõisteid) aga ka väiteid, teooriad jms–nende varjatud eeldusi. See ei tähenda et filosoofid jõuavad samadele tulemustele. Nad kritiseerivad vastastikku üksteise analüüse. Analüüsitakse mõisteid ja teooriaid jne... Millised on printsessiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused? “naissus” on printsessiks olemiseks tarvilik, ent mitte piisav tingimus leidub naisi kes ei ole printsessid. Mida lisada, “kuninglikpäritolu”? - Seega, “naissus” ja “kuninglik päritolu” on eraldi võetuna tarvilikud, aga ainult koos on nad piisavad. “Miski on printsess siis ja ainult siis kui ta on (1) naine ja (2) kuningliku päritolu.” 7. Selgitage mõtet, et filosoofia on kriitiline!
Järeldus 1 on ilmne, sest antud juhul =/2. Järeldus 2. Tuletis on suurim gradiendi suunas ja arvuliselt võrdne gradiendi pikkusega. Põhjenduseks piisab märkida, et koosinusfunktsioon saavutab oma maksimaalse väärtuse 1, kui =0. Järeldus 3. Funktsiooni tuletis nivoojoone puutuja suunas võrdub nulliga. 15. Kahe muutuja funktsiooni lokaalsed ekstreemum, kriitilised punktid, statsionaarsed punktid (definitsioonid). Lokaalse ekstreemumi olemasoluks tarvilik tingimus. Piisavad tingimused kahe muutuja funktsiooni lokaalse ekstreemumi olemasoluks. Öeldakse, et funktsioonil z=f(x,y) on punktis M0(x0,y0) maksimum, kui f(x0,y0)>f(x,y) kõigi punktile (x0;y0) küllalt lähedaste ja temast erinevate punktide (x;y) puhul. Funktsiooni maksimum ja miinimumi nim. tema ekstreemumiks, st. öeldakse, et funktsioonil on antud punktis ekstreemum, kui tal on selles punktis maksimum või miinimum. Punkte, kus või puudub ja või puudub, nim
2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. ÜKSUSE ALUSEL TÄHENDUSE ALUSEL Foneetika – uurib keele häälikulist substanti ning selle tootmist ja vastuvõttu Fonoloogia – uurib keele häälikulist struktuuri, lõplikku hulka invariantseid üksusi , mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks Morfoloogia- uurib keele sõnade sisestruktuuri – morfeeme , nende moodustamis ja liitmist sõnadeks Leksikoloogia- uurib sõnavara Süntaks- uurib sõnade liitmist suuremateks üksusteks – osalausteks , lausteks ja liitlausteks Tekstilingvistika- keeleteaduse suund , mille uurimis objektiks on
on ekstreemumid punktides x0 ja y 0 vastavalt. Kuid g ( x ) saab omada punktis x0 ekstreemumit vaid siis kui g ( x 0 ) on null või ei eksisteeri. Analoogselt h( y 0 ) on null või f f ei eksisteeri. Kuid g ( x ) = ja h ( y ) = . x y Seega need osatuletised punktis P on nullid või ei eksisteeri. M.O.T.T. 15. Kahe muutuja funktsiooni ekstreemumi piisavad tingimused. Vaatleme funktsiooni z = f ( x, y ) Def. 15.1. Funktsiooni z = f ( x, y ) Hesse determinandiks nimetatakse selle teist järku osatuletistest moodustatud determinanti. 2 f 2 f 2 x 2 xy f f f (15.1) 2 2 2 H ( x, y) = 2 = - f 2 f x 2 y 2 xy xy y 2 Teoreem 15.1. (Ekstreemumi piisavad tingimused)
Probleemide lahendamise üldskeem: 1. Ülesande püstitus 2. Matemaatilise mudeli koostamine ja selle adekvaatsuse hindamine 3. Mudeli abil lahendamine 4. Lahenduse sobivuse kontroll 5. Lahendi realiseerimin 19. Optimaalsed determineeritud süsteemid. Millistest komponentidest koosneb optimeerimisülesanne? Optimeerimisülesande olemus. Kumerate sihifunktsioonidega ülesanded (minimeerimine ja maksimeerimine). Vajalikud ja piisavad optimumitingimused. Optimeerimine teatud kriteeriumi ja lisatingimuste suhtes optimaalse (parima) lahendi või parima alternatiivi leidmine. Optimaalne süsteem süsteem, mis toimib ja areneb teatud kriteeriumi ja lisatingimuste suhtes optimaalselt või mille struktuur on optimaalne. Optimeerimisülesande osad/kompnendid: 1. Sihifunktsioon või funktsionaal, mille väärtust minimeeritakse või maksimeeritakse (efektiivsuskriteerium) 2
Erinevus naise pildi kujutamise näitel: Kunstilooming – pliiatsiga joonistatud naise kujutis. Kunstiajalugu – kuidas on eri aegadel naist kujutatud? Kunstipsühholoogia – mis “toimub” naise kujutise kogemisel? Kunstikriitika – Tõlgendab + hindab konkreetset joonistust. Kunstifilosoofia – Mis on kujutamine? “x on kujutis siis ja ainult siis, kui … ???” Kunstifilosoofia: definitisioon (mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused?), ontoloogia (mis tüüpi asjad on kunstiteosed?), interpretatsioon (mis on tõlgenduse allikas, kas kunstniku kavatsus või teos ise? Kas kunstiteosel on ainult üks tõlgendus?), hindamine (kas leidub tunnuseid, mis alati on teostes väärtuseks?) 5. Selgitage esteetika kui kunstifilosoofia ja kunstiesteetika vahekorda. Kunstifilosoofia: kunstidiskursuse (kunstikriitika, kunstiteadus) filosoofia – mõistete ja printsiipide analüüs. Lähtepunkt, eesmärk, meetod.
faktide põhjal peab Kohus otsustama, kas artikli 5 lõiget 3 on rikutud. Põhjendatud kahtlus, et arreteeritu on toime pannud õigusrikkumise, on jätkuva kinnipidamise seaduslikkuse tingimus sine qua non, kuid pärast teatud aja möödumist sellest enam ei piisa; siis peab Kohus otsustama, kas kohtuvõimude muud põhjendused õigustasid kinnipidamise jätkumist. Kui sellised põhjendused olid asjakohased ja piisavad, peab Kohus tuvastama, kas pädevad siseriiklikud ametiasutused näitasid üles "erilist kohusetundlikkust" menetluse läbiviimisel (kõige värskema pretsedendina vt 12 detsembri 1991. aasta kohtuotsus: Clooth v. Belgia. Seeria A, nr 225, lk 14, punkt 36). 1. Kinnipidamise pikendamise põhjused Tomasi vabastamistaotluste tagasilükkamiseks esitasid uurimisorganid eraldi või koos neli peapõhjust: väidetavate õigusrikkumiste raskus, avaliku korra kaitse, vajadus vältida tunnistajate
Sellest tulenevalt võib ettevõtte käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine olla seaduse eesmärgiga kooskõlas ka olukorras, kus ei ole alust eitada väheolulises osas ettevõtluse toimumist, kuid maksuhalduril on põhjendatud kahtlus selles, et äriühingu varjatud eesmärgiks on võimalike käibemaksupettuste toimepanemine, mida maskeeritakse väheolulises osas seaduslike tehingutega, ning maksukohustuslane ei ole suutnud seda kahtlust ümber lükata; 3) kogutud tõendid ei ole piisavad, et tõendada kaebaja ettevõtlusega tegelemist. Kaebaja ei esitanud maksuhaldurile kõiki 4. veebruari 2014. a korralduses nimetatud dokumente (raamatupidamise algdokumendid, kassa dokumendid, lepingud, pearaamat, sisekorraeeskirjad jm ning pangakontode väljavõtted). Jättes korralduses nõutud dokumendid täies mahus esitamata ning kaasaaitamiskohustuse täiel määral täitmata, võttis kaebaja endale riski, et tema esitatud tõendid ei ole piisavad ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks
kusjuures a< x 0 , siis see funktsioon lõigul [ a, b] kasvab. 1) Kui funktsioon f ( x ) lõigul [ a, b] kahaneb, siis sellel lõigul f ( x ) 0 . 2) Kui f ( x ) < 0 vahemikus ( a, b ) , siis f ( x ) kahaneb lõigul [ a, b] . 8. Funktsiooni maksimumi ja miinimumi definitsioonid. Funktsiooni ekstreemumi mõiste. Ekstreemumi olemasolu tarvilik tingimus tõestuseta. Kriitilise punkti mõiste. Ekstreemumi olemasolu piisavad tingimused koos joonisega (tõestuseta). Skeem diferentseeruva funktsiooni maksimumi ja miinimumi leidmiseks esimese tuletise abil. Funktsiooni maksimumi definitsioon. Funktsioonil f ( x ) on punktis x1 maksimum, kui funktsiooni f ( x ) väärtus punktis x1 on suurem tema väärtustest mingi seda punkti sisaldava vahemiku kõigis ülejäänud punktides. Ehk teisiti, funktsioonil f ( x ) on punktis x = x1 maksimum, kui
Joonis 7 3.3 Nõuded kasvatamise tingimustele Meres asuvad kasvatus farmid valitakse erinevate andmete põhjal: aastaajaline vee temperatuuri profiil, lahustunud hapniku konsentratsioon, soolsus, sügavus ja hoovuse kiirus, avatus tormidele; ohtklike vetikate esinemis tõenäosus, teiste farmide lähedus, kohalike regulatsioonide järgimine. Kisuts talub küllalt laialdasi ookeani tingimusi, kuid kasvab kõige paremini temperatuuri vahemikus 9 15 °C, hoovused peaksid olema piisavad, et hajutada jäätmed ja tagama pidevalt hea hapnikusisaldusega vee. Kisuts viibib merevees umbes 10 12 kuud, jõudes 2,5 kuni 3,5 kg. Hea kalakasvatuse nõue näeb ette, et meres asuv kalafarm peaks sisaldama ainult ühe aasta kalu. Selline tegutsemine vähendab riski haiguste ülekande noor-lõhedele. [6] Kisutsi kasvatamine toimub peamiselt haudejaamades. Suguküpsed täiskasvanud on jaotatud gruppidesse: paaris ja paaritu aasta kudejad. Sügisel valitakse suguküpsed haudekalad merest
2. Jätkuvuse printsiip. Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhtkond on kohust. hindama ettevõtte jätkusuut. Vähemalt 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. 3. Arusaadavuse printsiip. Esitatav informatsioon peab olema ülevaatlik ja ühtlaselt mõistetav aruannete kasutajatele, kellel on aruannetest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised. 4. Olulisuse printsiip. Aruannetes tuleb kajastada kogu ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid mõjutav oluline informatsioon. 5. Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip. Raamatupidamisarvestuses ja aruannetes kasutatakse jätkuvalt samu arvestuspõhimõtteid, esitusviise ja aruandeskeeme. 6. Tulude ja kulude vastavuse printsiip. Aruandeperioodil teenitud tuludest
Peale seda Gregor tunneb ennast kasutult ja lõpetab söömise. Lõpplahenduseks oli Gregori surm ja perekonna rõõm ja kergendus sell üle. 9. Autori keel ja lauseehitus. Autoril olid vahepeal üpriski pikad laused, kuid lausete ülesehitus oli loogiline ja arusaadav. Autor kasutas kergeid sõnu, mis tegid lugemise kergeks ja ladusaks. 10. Mis tüüpi kirjeldused ning mida põhiliselt kirjeldatud? Kirjeldused olid piisavad, sai kõik vajaliku informatsiooni kätte. Kirjeldati põhiliselt tegevust. 11. Dialoog, monoloog või jutustav vorm. Lugu oli jutustavas vormis koos paljudele kirjeldustega, kõrvaltvaataja vormis. Dialoogi esines perekonna liikmete ja nende külaliste vahel, paar korda ka peategelasega. 12. Teoses esinenud sümbolid ja olulised viited. Üheks sümboliks võis olla, kuidas ta toast mööblit minema viidi, mida ta tegelikult tahtsi
· Vältimatu abi- tagab vähemalt ajutise toidu, peavarju, riided · Toimetulek- Võime igapäevases elus toime tulla · Sots. Teenus- rahaline, toimetuleku soodustamiseks · Sots. Register- Andmekogu, mis kasutab ühesuguseid mõisted ja ühtseid klassifikaatoreid 3. Sotsiaalhoolekande põhimõtted · Inimõiguste järgimine · Enda vastustus toimetuleku ees · Abi andmise kohustus, kui võimalused pole piisavad · Toimetuleku soodustamine 4. Sotsiaalhoolekannet korraldavad asutused. 5. KOV, maavanema, ministri tööülesanded KOV ülesanded · sotsiaalteenuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abiandmise korraldamine · Sotsiaaltoetuste määramine ja maksmine · statistiliste aruaennete koostamine maavanemale · Sotsiaalregistri pidamine Maavanema ülesanded · Maakonna SHK välja töötamine · Koolituste korraldamine · Abivahenditega varustamine maakonnas
Tema keha tundub palju vanem, ja seda ainult liikamatuse pärast. Kõik eespool toodud põhjused saleduskuuri pidamine, vananemine ja tegevusetus toonitavad lihasmassi varumise ja kaotatud lihasmassi taastamise tähtsust. Võid mõelda, et kui ma tegelen tervisespordiga, siis on kõik korras. Nii head kui jalutamine, sörkimine, jalgrattasõit, ujumine ja teised aeroobsed või südant ja vereringet tugevdavad liikumismoodused ka on, pole need piisavad lihastele, sest peale aeroobse trenni vajame ka anaeroobset lihastreenitust. Mõned kiire elutempoga inimesed ütlevad: "Või nii! Peab minema jõusaali!" Lihastreenituse positiivne pool on see, et kahest 15- minutilisest treeningust paar korda nädalas piisab, et lihaset saaksid sellest täieliku kasu. Loobu kaalust Usun, et Jeesus toonitaks oma kaalujälgijäte grupile ühte teistki põhimõttet: "Loobu kaalust. Lõpeta enda kaalumine. Unusta ideaalkaal ja kaaluindeks." Miks
Ta oli Archilleusega juba kaua-kaua harjutanud ning see oli ideaalne võimalus võitluseks. 3. Jälgi Parise ja Menelaose duelli kirjelda seda; kelle poolt oled? Põhjenda oma arvamust. Miks Trooja sõja küsimus ei lahene selle duelli käigus? Parise ja Menelaose duellis käib Menelaose jõud üle, kuna Paris on veel ,,poisike" ning ei oska vastu hakata. Tal puuduvad piisavad oskused. Selle tulemusena Menelaos justkui võidaks duelli, kuna Paris taganeb venna juurde. Mina isiklikult olin Parise poolt, kuna tema võitles millegi reaalse ja tõelise eest, milleks oli tema ja Helena armastus. Menelaose põhjus võitluseks oli labane ja enesekeskne. Trooja sõja küsimus ei lahene selle duelli käigus, kuna duelli lõpus tapab Hektor Menelaose venna kaitseks ning see tähendas sõja algust kreeklaste ja troojalaste vahel
Kui aruande koostaja ei lähtu nimetatud eeldusest tuleb selgitada millistel põhimõtetel aruanne koostati. Ta peab suutma tähtajaliselt tasuma ja amortiseerida oma põhivara probleemideta. 3. Arusaadavuse printsiip- Raamatupidamise aruandes tuleb koostada selgelt ja üheselt mõistetavalt kuna tegemist on avaliku informatsiooniga ning aruandlus peab olema ülevaatlik ja mõistetav kasutajatele kellel on finantsaruandlusest piisavad teadmised. 4. Olulisuse printsiip- Raamatupidamise aruandes tuleb kajastada kogu oluline info mis mõjutab finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on see info mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutaja finantsotsuseid. Väheolulisi objekte võib kajastada lihtsustatult. 5. Järjepidevus printsiip- Aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandeskeeme ja viise. 6
Kui aruande koostaja ei lähtu nimetatud eeldusest tuleb selgitada millistel põhimõtetel aruanne koostati. Ta peab suutma tähtajaliselt tasuma ja amortiseerida oma põhivara probleemideta. 3. Arusaadavuse printsiip- Raamatupidamise aruandes tuleb koostada selgelt ja üheselt mõistetavalt kuna tegemist on avaliku informatsiooniga ning aruandlus peab olema ülevaatlik ja mõistetav kasutajatele kellel on finantsaruandlusest piisavad teadmised. 4. Olulisuse printsiip- Raamatupidamise aruandes tuleb kajastada kogu oluline info mis mõjutab finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on see info mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutaja finantsotsuseid. Väheolulisi objekte võib kajastada lihtsustatult. 5. Järjepidevus printsiip- Aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandeskeeme ja viise. 6
Kui aruande koostaja ei lähtu nimetatud eeldusest tuleb selgitada millistel põhimõtetel aruanne koostati. Ta peab suutma tähtajaliselt tasuma ja amortiseerida oma põhivara probleemideta. 3. Arusaadavuse printsiip- Raamatupidamise aruandes tuleb koostada selgelt ja üheselt mõistetavalt kuna tegemist on avaliku informatsiooniga ning aruandlus peab olema ülevaatlik ja mõistetav kasutajatele kellel on finantsaruandlusest piisavad teadmised. 4. Olulisuse printsiip- Raamatupidamise aruandes tuleb kajastada kogu oluline info mis mõjutab finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on see info mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutaja finantsotsuseid. Väheolulisi objekte võib kajastada lihtsustatult. 5. Järjepidevus printsiip- Aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandeskeeme ja viise. 6
seose alusel, tekitajaks oli Salmonella enteritidis. Sekundaarselt haigestus lisaks veel üheksa inimest lasteaialaste leibkondades, laboratoorselt kinnitus neist diagnoos neljal juhul, tekitajaks oli samuti Salmonella enteritidis. Leedu päritoluga külmutatud supikanast avastati Salmonella enteritidis. Puhangu teket soodustasid järgmised asjaolud: kokkade toiduhügieenialased teadmised ei olnud piisavad, tõenäoliselt leidis aset ristsaastumine ebaõigete töövõtete ja tööpindade vale kasutamise tõttu. Tervisekaitseinspektsioon(2009). Nakkushaiguste esinemine ja immuunprofülaktika Eesti 2008.aastal. Lk 7. (29.09.10) 13 14 6 BOTULISM Botulism on lihashalvatusega kulgev väga raske haigus, mida põhjustab bakter Clostridium botulinum poolt eritatav mürkaine ehk toksiin
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
