Keila Kool ARVUTI AJALUGU Referaat Koostaja: Mario Kallaste Klass: 8.c Keila 2010 2 SISUKORD SISUKORD......................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................. 3 1. ARVUTI AJALUGU..........................................................................4 1.1 Elektroonilise arvuti ajalugu................................................... 4 1.2 Arvuti ajalugu enne elektroonilist arvutit.............................. 5 KOKKUVÕTE................................................................................... 6 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................7 LISAD..................................................................................................8 ...
vabadus. Arvan, et Muistne Vabadusvõitlus oli vältimatu, sest meid ümbritsesid ristiusulised riigid ning olime ainsad nii-öelda paganad Baltikumis. Sõja tulemus oli ootuspärane, sest vaenlasi oli mitu sakslased, venelased, taanlased ja rootslased. Nii paljude vaenlastega sõdimine oli kurnav ning lõplikult ka saatuslik eestlastele. Suudeti küll venelased ja rootslased tagasi tõrjuda, kuid sellest ei piisanud. Ilmselge oli, et väike Eesti ei suuda neljale suurele riigile vastu panna. Üritati abi paluda ka venelastelt, et säilitada vabadus, kuid nemad ei tulnud või tulid hilinemisega. Arvan, et mitmel rindel võitlemine hajutatult on ülimalt kurnav ning Muistse Vabadusvõitluse näol ka saatuslik, mis otsustas ka selle tulemuse. Kuna ülekaal oli vaenlastel, muutis see sõja käigu ootuspäraseks. Samuti kallutas sõja kulgu vaenlaste kasuks asjaolu, et nende professionaalne armee
Saada aina targemaks ja targemaks. Kuid tarkus ei tähenda sugugi seda, et lõpuks saavad kõik maailma asjad selgeks. Saksa füüsik Albert Einstein on öelnud: „Teadus ei ole ega hakka kunagi olema lõpetatud raamat. Iga tähtis edu toob endaga kaasa uusi küsimusi.“. Iga kord, kui midagi uut on leitud, on see kaasa toonud just selle, mida Einstein ütles – uued küsimused. Kunagi arvati, et aatom on väikseim aineosake, kuid mõnedele inimestele sellest ei piisanud. Nad uurisid edasi ja varsti leiti elektron, prooton ja neutron. Kuid see pani teadlased omakorda arutlema, millest need osakesed võiksid koosneda. Nüüdseks on sellest välja kujunenud terve omaette teadusharu – kvantfüüsika – sest kunagi on olnud keegi, kellele pole piisanud olemasolevatest vastustest, olemasolevast tarkusest. Kuna mind peetakse omaealiste seas targaks inimeseks, on mulle üpris tihti öeldud, et „küllap
Käsitöölised · Vana-Egiptuse ühiskond sarnases püramiidile. · Orjadel ei olnud mingeid õigusi. Kõige kõrgemal positsioonil oli vaarao, siis peaminister, järgnesid kuningliku pere liikmed, kirjutajad, ametnikud, templipreestrid, käsitöölised ja talupojad. Kokku oli ühiskonnas 5 ühiskonna "pulka". · Neid töid, mille tegemiseks talupoegade oskustest ei piisanud, tegid käsitöölised. · Käsitöölised olid osalt eraettevõtjad, osalt aga riigi kontrollile alluvad sõltlased. Mõlemal juhul töötasid nad enamasti kas vaarao ja ülikute losside või templite juures, täites nende tellimusi. · Olid kiviraidurid, kangrud, pottsepad, kullasepad ja muud meistrimehi. · Amet pärandati põlvest põlve, isalt pojale ja seda ei tohtinud elu jooksul muuta.
Sissejuhatus erialasse Juhendaja: Paul Kütimaa Tartu 2013 Motoshow 27.09.-29.09.2013 Reedel, 27.septembril külastasin Tartu näituste messikeskuses toimuvat Motoshow'i. Autosid oli laias valikus, nii Skodasid, Toyotasid, Volkswageneid, Hondasid. Oli ka välismaalt sissetoodud Dodge Ram, Porsche 911 Carrera, Cadillac ja ka palju teisi automarke. Autodest ainult ei piisanud, seega oli seal buss-, veokifirmasid (näiteks Scania, DAF, Izusu bussid) ja firmad, mis tegelevad näiteks autode restaureerimisega, mitmeid klubisid (Lada autoklubi, Eesti ringrajasõitjate klubi), infot jagas ka Zebra autokoolitus, Päästeamet, ja sihtasutus Tartu kiirabi. Näitusel leidus ka minu lemmikautomarki Audit. Audit esindas Audi Eesti/Al Mare Auto OÜ. Välja oli toodud Audi S8 ja Audi A3, millest mu südame võitis Audi S8 2013 aasta mudel 4.0 TFSI turbomootoriga.
Tema maalikunst eriti: see on pealt näha banaalselt dekoratiivne, sisuliselt aga pungil müstikat. Kujundite, värvikompositsiooni ja pealkirjaliste lisandite tähendused on pärit esoteerilistest teadustest ja peegeldavad tihti nii keerulist sõnumite kihistust, et seda polegi võimalik mõista autori kommentaarideta. Salapärasus on pea alati olnud kunstniku eduteguriks, ta oskab seda kasutada. Ja kuigi piisav annus salapärasust on teinud Raoul Kurvitzast maailmakunstniku, sellest pole veel piisanud, et maailmakuulsaks saada. Kas põhjuseks võib olla soov siiski tundmatuks jääda? Antud näitusel on eksponeeritud installatsioonid, performance'id, maalid, ja objektid 1980. aastate lõpust tänaseni. Näitus tutvustab valikuliselt ka Kurvitza video- ja muusikaloomingut. Näitus toob vaatajani kunstniku tähelepanuväärsemad teosed, millest paljud kuuluvad praeguseks juba eesti kaasaegse kunsti klassikasse. Näitusel on väljas nii uusi töid kui ka näituse tarbeks taasloodud vanu objekte
Auschwitz Keit Putrolainen 12. h Auschwitz Sunnitöö- ja surmalaager ,,juutide probleemi" lahendamiseks Rajati 1940. aastal Lõuna- Poolas Auschwitz on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja 2006. aastal renoveeriti põhjalikult Nime sai Oswiecimi järgi Vangid selekteeriti töökõlblikeks ja kõlbmatuiks Inimesi mürgitati Zyklon-Bga, mis oli mõeldud satikatõrjeks Ühest gaasikambrist ei piisanud ja ehitati neli tükki juurde Hukkunud Peeti kinni 1,3 miljon inimest 1,1 miljonit hukkus, kellest 90% olid juudid Kuid hukkunute arvuks on pakutud 800 000 kuni 5 miljoni inimeseni Elamistingimused Lääneliitlased jäid Auschwitzis toimuvat uskuma alles 1944. aastal 27. jaanuar on rahvusvaheline Holokausti ohvrite mälestuspäev Laagri komandant Rudolf Höss mõisteti süüdi ja poodi ainsa säilinud
Külastasin 5. novembril okupatsioonimuuseumi. Seal olevad asjad olid aastatest 1940-1991 ehk siis aeg kui Eestis oli veneaeg. Väljapanekute vahel ringi käies saime tutvuda erinevate sõjaaegsete relvade, autode ja mundritega. Sinna kogutakse ja näidatakse erinevaid sõjaaegseid asju. Seal oli auto nimega GAZ 3012 "Volga" aastast 1982. Volga oli NSV Liidus jõukuse ja prestiizi sümbol. Auto mida oli väga raske hankid, sest Volga soetamiseks ei piisanud ainult raha olemasolust. enne pidi riik eraldama ostuloa, kuid neid jaotati range limiidi alusel ja Volgasid jätkus vähestele väljavalitutele. Peamiselt sõitsidki nendega tähtsamad ametnikud ja muud ühiskonnas paremat positsiooni omavad inimesed. Näha oli ka erinevaid mundreid nii sakslaste kui ka venelaste omi. Sakslastel olid vormid hallikamates toonides ja relvaks oli automaatrelv. Venelaste vormid oli rohekad.
Keelust sõltumata levis see kiirelt I maailmasõja ajal üle Ameerika. Valged eelistasid sellele klassikalist muusikat, ning taheti, et ka noored sellest aru saaksid ja klassikalist muusikat hindama hakkaksid, sest kardeti, et noored rikuvad oma elu selle muusikaga ära. Ka paljud kuulsad inimesed üritasid takistada selle muusikastiili levimist. Näiteks Henry Ford rahastas koole, et need õpetaksid noortele viisakaid tantse nagu valss või polka vms. Kuid nendest püüdlustest ei piisanud, sest jazz-muusika oli juba liiga laialt levinud. Hiljem, kui jazz-muusikat juba aktsepteerima hakati ei olnud head jazz-i mängijad vaid mustad vaid ka valged. Näiteks Paul Whiteman-i kutsuti 20. sajandi jazz-i kuningaks. Tema eesmärgiks oli näidata, et jazz ei ole sugugi halb muusika ja üritas selle kuulsust tõsta.
vajas üha rohkem tööjõudu. Rahvas nägi linnades tulevikku. Linnades oli võimalus ka paremale haridusele, arstiabile, meelelahutusele ja paljule muule, mis inimeste elukvaliteeti tublisti tõstsid. Lihtrahvale said kättesaadavaks tarbekaubad, autode ning sidevahendite omamine ei olnud enam nii haruldane. Suur tähtsus läks teadus- ja arendustööle, sest kõiksugune kõrgtehnoloogia vajas innovatsiooni. Inimestel tekkis vajadus kasutada rohkem loogilist mõtlemist ning ei piisanud enam lihtsalt füüsilisest tööst. 20. sajandil toimunud muutused panid paika meie tänase elu. Meile on antud võimalus suhelda üle terve maailma ning võib öelda, et terve maailm mahub meie väikesesse tehnikavidinasse. Teaduse ja tehnika areng on aidanud tohutult kaasa ühiskonna kujunemisele ning selle paremale toimimisele. Inimeste elu hakkas see kiiresti mugandama ning tõi palju uusi võimalusi, millest isegi unistada ei osatud. Enam ei mõeldud küla, linna või riigi tasandil vaid
kindlustades sellega ettekuulutuse täideminemise. Mida saanuks teisiti teha? Allakäik algas enne Oidipuse sündi, mil vanemad kuulsid ettekuulutust, et nende poeg mõrvab oma isa ja abiellub emaga. Arvan, et ennustus täitus vaid sellepärast, et vanemad kuulsid seda ning proovisid teha kõike, et saatust vältida. Sedasi kindlustasid nad oma tuleviku. On vähetõenäoline, et vanemate hoole all kasvanud poeg teadlikult isa mõrvab ja emaga abiellub. Seega oleks tragöödia ärahoidmiseks piisanud ka sellest, kui vanemad Laios ja Iokaste poleks ettekuulutust tõsiselt võtnud. Kui mina oleksin peategelane Oidipus, sooviksin samuti ema ja isa päästa, seega mõistan mehe lahkumise tagamaid. Siiski käitunuks ma Laiosega kohtudes natuke rahumeelsemana ega oleks ühtki inimelu võtnud. Arvan, et Oidipuse üks vigu oli tema uhkus ning suutmatus viha kontrollida. See oligi põhjus, miks ta kogemata oma isa mõrvas. Oma saatuse vastu võideldes kindlustas Oidipus ettekuulutuse täidemineku.
dualistlik. Valguse dualistlik e. kahene iseloom tähendab, et valguse laine ja kvantteooriad ei ole vastandlikud, nad täiendavad teineteist. See, kas valgus on laine või osakeste voog oleneb, milliseid nähtusi vaadeldakse, inimene ei saa seda vahetult tajuda. Mida väiksem on osakeste energia, seda raskem on neid omavahel eristada. Suurema sagedusega elektromagnetkiirgus sarnaneb rohkem osakeste voole, väiksema kiirgusega sagedus aga lainele. Põhjus miks ei piisanud ainult laineteooria on see ,et laineteooria ei seleta paljusid valguse omadusi. Laineteooriast ei piisanud ka 20. sajandil kui püüti seletada hõõguvate kehade kiirgus spektrit. Katse tuletada teoreetiliselt kiirgusenergia jaotust kuumutatud keha pidevspektris tegi inglise füüsik J.Rayleigh. Rayleigh-i teooria järgi peaks lainepikkuse vähenedes kiirgusvõimsus pidevalt kasvama. See tähendab ,et soojuskiirguses peaks olema ultraviolett ja röntgenkiirgust. Selle seletuse kohaselt
Õpetaja sammus poisi poole. Kui nooruk teda märkas, peitis ta otsekohe helisalvestaja ära. Õpetaja nägi seda ning hoiatas teda. Varsti helises ärritav tunnikell ning õpilased suundusid klassi. Koolmeister jagas puhtad lehed laiali ning palus käsiväsitavat kirjutamist alustada. Õpetajanna jälgis terava pilgu all kõiki, kuid ainult üks hakkas neist eriliselt silma. See samune väikemees, keda ta oli alles hoiatanud. Ta küll hoiatas koolijütsi ka töö ajal, kuid sellest ei piisanud. Viimaks korjas õpetaja tööd kokku ning jäi spikerdaja juures seisma ja lausus: ,,Sa spikerdasid ning tuled tööd järgi tegema." Poiss seepeale proovis midagi lausuda kuid pedagoog segas vahele: ,,Sa ei vabanda ennast kuidagi välja. Õpi kodus korralikult ära ning tule järeltundi." Päev hiljem sooritas poiss kirjandi viie peale ning oli ise üliõnnelik. Ta rääkis õpetajale ka, et ta oleks selleks tööks ainult pool tundi õppinud, kuid tal oli vaja arvutis mänge mängida.
Remarque ,,Läänerindel muutuseta" Kavatsus kirjutada romaan sõjast tekkis Remarqueil 1917.aastal sõjaväehospidalis, kuid romaan ilmus 1929.aastal ning romaanile sai koheselt osaks suur menu. ,,Läänerindel muutuseta" on Remarquei isiklikest lahingu kogemustest Esimeses maailmasõjas. Romaan "Läänerindel muutusteta" räägib 19-aastastest koolipoistest sõjas. Neil polnud mingeid elukogemusi, oli vaid koolitarkus, millest rindel ei piisanud. Kõik see, mis senini oli neile tundunud tähtis, muutus nüüd mõttetuks ja noored ise ning nende mõttemaailm muutus. Tegelased: Paul Bäumer, Katczinski, Kropp, leitnant Bertinck, Tjaden, Himmelstob. Romaani minategelaseks on Paul Büumer, kelle seiklusi ja sisemist muutumist romaan kirjeldab. Puhkusele sõites tundub endine elu talle võõrana. Kui ta läheb tagasi rindele, paistab talle, et tal pole mitte ainult tulevikku, vaid ka minevikku.
Kunstinäitus Näitus toimus 7.-30. märts raekojas ja selle autor oli Jakob Kipper kes on sündinud Muhumaal, Lalli külas 1938. aastal. Oma kooliteed alustas ta Lihulas. Kunsti juurde jõudis suhteliselt hilja, 25-aastasena. Tartus õppis Jakob Kipper maalimist ja sai skulptuurialast koolitust prof. Anton Starkopfi eraateljees. Algul ta maalis selleks, et endale elamisraha teenida, kuna sellest enam ei piisanud, tegeles ta kunstiga kui hobiga Hilisematest kunstialastest õpingutest nimetab autor mööblidisaini õpinguid Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ning kalligraafiakursust Villu Tootsi kirjakoolis. Jakob Kipper on töötanud Raplamaal kunstiõpetajana, pidanud restauraatori ja puutöömeistri ametit. Viimased 23 aastat on möödunud esivanemate kodus Muhus, Pärdi talus. Oma kunsti teostel kujutab ta enamasti majasid ja loodust selle ümbruses. Maalide
Euroopa vahel oli neid seni ristisõjast tagasi hoidnud, kuid kui Venemaa 12. sajandil killustus, kadus see tasakaal ning läänekatoliiklased said võimaluse alustada ristisõdu. Kui sõjajärg Liivimaa käes oli, oli enam kui selge, et liivlaste maa-ala vallutamisega probleeme ei tule. Liivlased ei osutanud erilist vastupanu ning maa vallutati kiiresti. Eestlaste alistamisega läks aga palju kauem, sest nad olid vaenlastest tunduvalt vapramad ja sõjakamad, kuid sellest siiski ei piisanud. Selleks, et eestlased alla jäid, oli palju põhjuseid. Esiteks ei olnud neil suurt juhti, kes oleks sõjaplaane pidanud ja vägesid juhatanud. Teiseks oli vastastel sõjaline ülekaal ja rohkem arenenud relvastus. Eestlaste relvastus oli aga kehv. Nad olid lõpuks kurnatud nii füüsiliselt kui majanduslikult ning puudu tuli ka sõdijatest. Vastastel oli ka kiriku toetus ja piiramatud ressursid. Veel üheks allajäämise põhjuseks
Vastasted olid meist tunduvalt üle, nii relvade kui ka kogemustega. Kogemused olid nad saanud idas võideldes ning oskasid seetõttu paremini olukorda kontrollida. Relvadeks kasutasid võõramaalased näiteks kiviheitemasinaid . Nii arenenud relvi eestlastel paraku polnud ja seetõttu olid nende võimalused enda kaitsmiseks tunduvalt väiksemad. Sõja käigus õnnestus meil ka mõned vaenlaste relvad omastada, kuid sellest ei piisanud, et vastaseid lüüa. Välisvallutajad olid lisaks kõigele muule ka head diplomaadid ja oskasid seeõttu sõda endale kasulikult organiseerida. Sõdalased olid ristitud maade rahvad, kes olid kõrgemate juhtide poolt liidetud üheks uureks sõjaväeks. See tagas neile suure edu ja oli äärmiselt ettenägelik ja kaval võte. Juhid välistasid liitude tekkimise ning kutsusid kokku kogenenumad ja parimad mehed. Ka sõja pikkus oli eestlaste suhtes sobimatu. Meiemaalased olid arvestanud
kiire areng Kaubanduse jätkuv edenemine (kaubatootmise tõus, maa soodne asend kaubateedel) Kaupmehed finantseerisid ka manufaktuuride rajamist Kirik ja vaimuelu 16. saj. algus katoliku kiriku hiilguse tipp Konstanzi kirikukogu (1414-1418) taastas paavstivõimu ühtsuse Välise hilguse varjus peitusid tõsised probleemid: 1. Elati üpris ilmalikku elu, levisid mitmesugused pahed 2. Suured kulutused enam ei piisanud kirikukümnisest Humanism ja renessanss ajastu vaimse pale mõjutajad Ühtlasi tugevdas humanism rahvuslikku ühtekuuluvust Humanisimi mõju ülikoolile avaldus: 1. Teoloogiakäsitlustel 2. Filosoofilistel õpetustel Martin Luther Saksa reformatsiooni tähtsaim juht Uue kiriku rajaja Sünniaeg: 10. nov 1483, Eislebenis
,,Aadama mäng" (,,Kirik ja teater") Valeria Larina "Kirik ja teater: müsteeriumist farsini" (2007) Sisaldab põhiliselt prantsuse keskaegse teatri klassikalisi tekste (enamus neist on esmakordselt eesti keelde tõlgitud): Aadama mäng (keskaegne liturgiline draama) Miraakel Theophileist (keskaegne miraakel) Farss isand Pathelinist (Keskaegne farss); ja ulatuslikku ülevaadet keskaegsest teatrist. "Aadama mäng" (Le Jeu d'Adam) · "Aadama mäng" (Le Jeu d'Adam) on prantsuse müsteerium (liturgiline draama) · Autor on teadmata, aga teda laadina keele oskus näitas, et ta teab kiriku tasemel. · Näidend on piibli lugusi baasil. · Näidend on teada koopiana ühes inglise-normanni käsikirjas. Ta arvatakse pärinevat 12. sajandi Inglismaalt. · Tekst on saadaval prantsuse, inglise, laadina ja eesti keeles. Eesti keeles on "Aadama mäng" ilmunud Kaia Sisaski tõlkes 2007. aastal välja antud kogumikus "Kirik ja teater: müsteeriu...
Mulle meeldis kuidas oli näidanud nende majad ja saun, meil oli võimalus minna sisse ja vaadata kuidas nad elasid ja kuidas käisid saunas. Kõige rohkem mulle meeldis kuidas me käisime Soome-Ugri osas, see on väga hästi tehtud, me käisime tegime mõned ülesanded ja siis saime edasi minna. Ja lõppuks saime sealt välja kui tegime viimase ülesande. Mina ja terve klass jäi muuseumiga rahule. Kahjuks ei jõudnud me kogu muuseumi läbi käia. Kahetunnisest ekskursioonist kindlasti ei piisanud, et väljapanekuga väga põhjalikult tutvuda. Jäi veel palju kohti kuhu võib minna ja midagi uut teada järgmisel korral. Muuseum jäi ainult positiivsed emotsioonid. Mulle kõik meeldis ja teistele ka soovitaks külastada. See on küll hea, et Tartus on nii ilus ja suur muuseum, olin uhke oma kodumaa järgi. See muuseum väga hästi sobib kooli klassidele, sest Eestis on vähe sellist kohta ja seal on mida vaadata. Soovitan kõigile vähemalt üks kord küllastama seda muuseumi.
riigikaitse, haridus, tervishoid. Kui lähtuda sellest, siis peaks Eesti justkui vastama heaoluriigi tunnustele. Tegelikult on aga heaoluriigil veel tunnuseid. Heaoluriigi peamiseks kaheks tunnuseks on, et toimib raha ümberpaigutamine ühest valdkonnast teise ning et 40-50% kuludest moodustab sotsiaalsfäär. Kui vaadata Eesti riigi eelarvet, siis kõige suuremad kulutused sotsiaalsfääris on pensionitele, näiteks alates 2004. a ei ole sotsiaalsmaksust piisanud pensioni kuludekatteks. Kogu sotsiaalvaldkond kokku moodustab eelarvest ligikaudu 45%, mis tähendab, et Eesti vastab kahele heaoluriigi peamisele tunnusele. Isiklikult arvan, et Eesti siiski ei ole veel heaoluriik kuigi vastab arvuliselt ja näiliselt selle tunnustele. Mina lähtuksin eesti keele seletava sõnaraamatu definitsioonist, mis ütleb, et selles riigis on saavutatud kõrge elatustase ja kodanike sotsiaalne turvalisus. Arvan, et esimese punktini on veel
Mobilisatsiooni käigus leidsid paljud ringkonnad, et sakslaste eest sõdides on see parim võimalus kodumaa kaitseks. 1944. aasta talvel hävisid enamus Eesti väeosadest. Kolmas valik oli liituda Soome armeega. Need kes liitusid soomlastega, tegid seda iseseisva Eesti nimel. Saksa mobilisatsiooni eest üle lahe põgenenud eestlased moodustasid 200. jalaväerügemendi. Rahvuskomitee kutsel kodumaale naasnud soomepoisid suutsid nii mitmeski lahingus silma paista. Siiski sellest ei piisanud. Teise maailmasõja ajal, mil Eestis oli Saksa ja Nõukogude okupatsioon, lahkus Eestist läände mitukümmend tuhat inimest. Eestlastel oli teise maailmasõja ajal viis võimalust. Kas põgeneda läände. Varjata ennast metsas ja koos sakslastega vabatahtlikult punaarmee vastu võidelda. Sundmobilisatsiooni käigus Punaarmees, Saksa armees võidelda. Või oma riigi nimel Soome armees võidelda, kuigi Eesti iseseisvust saavutada ei suudetud, siis võideldi hästi. Suure jälje jätsid
Eesti elanikele üdini negatiivne. Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt. Kiire majanduskasvu eeldusteks oli soodne konjunktuur maailmamajanduses ja krooni devalveerimisele järgnenud elavnemine. Neil aastail asendus liberaalne majanduspoliitika majandusliku rahvuslusega, mida iseloomustas riigi jõuline sekkumine majandusellu. Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus. Eesti majanduskasv oli neil aastail üsna kiire, kuid sellest ei piisanud varasema mahajäämuse tagasitegemiseks. Kokkuvõtteks võib öelda, et vaikiva ajastuga tulid kaasa paljud muutused nii et seda ajastut võib nimetada ka pöördepunktiks ajaloos. Sellest ajast sai Eesti riigipeaks president ning esialgu kadus rahval demokraatia puudumise tõttu võimalus osaleda otsustusprotsessis. Muutused majanduses olid aga positiivsed ning rahva majanduslik olukord paranes.
palju raha. Kolooniatest saadav rikkus voolas Euroopasse, et rahuldada kõrgklassi üha aplamaks muutuvaid ambitsioone. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades. Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Portugalikeelne sõna barocco tähendab lopergust pärlit. Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna. Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis. Puudus muusika sisemine areng. Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. See oli aeg, mis tekkis kontsertstiil
*Osav inimene e. Homo habilis *Püstine inimene e. Homo erectus *Neandertali inimene homo sapiens neanderthalensis * Pärisinimene e. Homo sapiens Selles töös räägingi natukene pikemalt sellest kuidas arenes inimene. *Australopiteekused Australopithecus ehk lõunaahvid elasid umbes 1...6 miljonit aastat tagasi. Arengult olid australopiteekused inimahvide ja inimese vaheaste. Nad käisid kahel jalal, peaaju oli inimahvide omast rohkem arenenud. Elasid lagedal maal, kus ei piisanud taimset toitu, hakkasid sööma ka loomset toitu, seega ka pidama jahti. See toitumiskohastumus tõi kaasa algeliste tööriistade teadliku kasutamise. *Osav inimene Homo habilis ilmus Maale üle 2 miljoni aasta tagasi. Nende koljumaht oli mõnevõrra suurem lõunaahvide omast. Ja nad oskasid juba valmistada mõningaid kivist tööriistu. *Püstine inimene Homo erectus elas erinevates maailmajagudes ajavahemikul 0,2...1,6 miljonit aastat tagasi. Nad
,,Läänerindel muutusteta" ,,Läänerindel muutusteta" on raamat, mis räägib 19-aastastest koolipoistest, kes on üleöö sattunud sõja hävitavatesse leekidesse. Neil pole mingeid elukogemusi, vaid koolitarkus, aga sellest ei piisanud, et kergendada surijate piinu, vedada haavatuid ja istuda kaevikus. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Kuid selle raamatu kangelane ei surnud mitte lahingus ega rünnakul, vaid just ühel vaikuse päeval. Perekond polnud enam sõdurile nii tähtis. Sõda oli teinud noortele justkui suure ajuloputuse ning muutnud nad isegi hoolimatuteks. Ehe näide sellest on raamatu minategelane Paul. Kui ta koju läks, oli tal loomulikult hea meel näha oma ema, isa ja õde
looga, mis terve saali naerma ja muhelema pani. Kostüümid olid lavalolijatel erilised, aga seejuures viisakad. Meestel tavalisest kirevamad ülikonnad ja naisel pikk must kleit. Mina jäin konstertiga väga rahule ning see tekitas hea jõulutunde. Ka teised saalis viibijaid tundusid olevat rahul kuna plaksutati kõvasti ja sooviti lisalugusid. Ainukeseks miinuseks oli, et vaheaeg oli liialt pikk - 30 mintuit. Täiesti oleks piisanud veerand tunnisest pausist, aga kontserti hea meeleolu tõttu see minu tuju ei morjendanud. Mina soovitan kõigile minna vaatama ja kuulama seda jõulukontserti, sest see tekitab hea meeleolu ja jõulutunde, lisaks kuuleb häid laule suurepärastelt kodumaistelt lauljatelt.
vaid üksikuteks sõjakäikudeks. Eestlased jäid sõjaliselt alla ent vähemalt omandasid nad sõjapidamise käigus uusi võitlusmeetodeid. Eestlased jäid vabadusvõitluses alla ka seetõttu, et ei saadud vastu mitmele vallutajale. Nendeks olid Saksa ristirüütlid, taanlased ning rootslased. Nende vallutuste tulemuseks oli eestlaste majanduslik kurnatus ning inimjõu ammendumine. Sellele vaatamata suudeti tagasi lüüa vähemalt Rootsi. Sellest aga ei piisanud ning tulemusena jagati Eesti mitme riigi vahel ära. Üheks kaotuse põhjuseks on kindlasti see, et eestlastel puudus ühistegevus. Riiki ei olnud veel kujunenud ning Eesti koosnes vaid erinevatest maakondadest. Sidemed maakondade vahel olid nõrgad ning nende vahelgi esines erimeelsusi ja iga maakond tegutses omaette. Selline tegutsemisviis tõi kaasa aga maakondade alistamise ühekaupa. Asjaolusid raskendasid keerulised suhted naabritega. Lähemate naaberrahvaste
ÜLEVAADE INDONEESIA MAJANDUSE STRUKTUURIST Indoneesia asub Kagu-Aasias, Aasia ja Austraalia vahel, ning koosneb 17000 saarest. Indoneesias elab üle 237 miljoni inimese ning on seetõttu rahvaarvult neljas riik maailmas. Indoneesial on rikkalikult erinevaid loodusvarasid, näiteks nafta, maagaas, tina, vask ning kuld. Riigi tähtsamate ekspordiartiklite hulka kuulub nafta, maagaas, elektriseadmed, kumm ja tekstiilitooted. Impordiartiklite hulka kuuluvad erinevad masinad ja seadmed, keemiatööstuse produktid, kütused ning toiduained. Indoneesia suurtööstuse pidev areng on tekitanud riigile mitmeid keskkonnaprobleeme, näiteks: Vihmametsade ebaseaduslik raie Vihmametsade maastikupõlengud, mis põhjustavad õhu saastamist ja sudu teket. Õhureostus, mis on seotud linnastumise ja majanduse arenguga.. Indoneesias on segamajandus, kus nii era-, kui ka riigisektori ettevõtted on olulised. Rii...
Millised olid Hitleri esimesed sammud Suur-Saksamaa idee elluviimisel? 20.sajandi alguses oli Saksamaal suur majanduslangus, mille käigus kaotasid inimesed usu valitsusse ja see andis võimaluse Hitleri võimule tulekuks. Pärast Esimest maailmasõda, kus sakslased kaotasid ja jäid häbisse, otsustas Führer Adolf Hitler tõsta Saksamaa suureks parimaks riigiks ning selleks oli tal suur plaan, millel olid väiksed sammud, kuid need olid kaalukad. Hitler alustas vaikselt. Esialgu hakkas ta looma korda Saksamaal. Kohe pärast võimule saamist, kaotas ta demokraatia täielikult. Ta lõi üheparteisüsteemi, elimineeris vastased. 15.september 1935 võttis Saksamaa vastu Nürnbergi seadused, mis võttis juutidelt kodanikuõigused. Hitler uskus, et puhas saksaveri on kõige alus. Saksamaast sai diktatuuri riik, kus valitses suur propaganda ja inimesi hoidi pidevalt surmakartuse all. Nüüd võis Saksamaa valitseva seisundi loomine alata, esialgu Euroopas,...
.........................................................................................10 Autori valmis projekti pildid................................................................................................11 2 SISSEJUHATUS 2015. aasta kevadel tuli autoril mõte parendada tema isiklikus autos olevat helisüsteemi, sest olemas olev süsteem ei piisanud tänapäevase klubimuusika kuulamiseks. Algselt oli plaanis vahetada välja 1-din suuruses makk ja neli 16,5 cm läbimõõduga komponentkõlarit. Projekti käigus töö autor lisas tegemiste nimekirja veel bassikõlari, võimendi, kondensaatori ja uue aku. 3 1. Autoraadio Autoraadio on autos kasutatav raadio- ja audioseade. Algselt oli autoraadio ainult raadiovastuvõtja
1903 abiellub Mileva Maric ´iga (1875- 1948). Sellest abielust sünnivad pojad Hans Albert (1904- 1965), kellest saab edukas hüdraulikainsener ja Eduard (1910- 1965), kes haigestub skisofreeniasse. Tütar Lieserl (1902- ?) sündis enne abielu ja anti adopteerimisele. Tema edasine saatus on tänaseni teadmata. 1905 ilmuvad 26 aastase teadlase sulest artiklid ajakirjas ,,Annalen der Physik", millest igaühest piisanud ajalikku minekuks. Esimene artikkel oli tähtsaks sammuks kvantide teooria loomisel. Einstein jätkas seda uurimissuunda ka hiljem, saades selle eest Nobeli füüsikapreemia. Ta tegi palju olulisi artikleid, lõi seoseid ja teooriaid nendes, mida kasutatakse veel tänapäevani. 1907 ilmus trükistena 22 teaduslikku tööd. 1908 sai Einstein loengute pidamise õiguse Berni Ülikoolis. 1909 teoreetilise füüsika erakorraline professor Zürichi Ülikoolis.
kujutluste asemele abstraktsed mõisted. Mõisted saavad aga esile kerkida arutluste käigus, milles neid mõisteid kasutatakse. 7.sajand e.Kr. oli Vana-Kreekas ühiskondliku murrangu ajaks. Rauast töövahendite levimine eelmistel sajanditel tõi kaasa käsitöö ja kaubanduse kiire arengu, rahamajanduse ja orjaturgude tekke; toimus ühiskonna kihistumine. Aeglaselt muutuv kogukondlik ühiskonnakorraldus asendus uue, dünaamilise ja vastuolulisega. Selle mõtestamiseks ei piisanud enam mütoloogilisest maailmaseletusest -- kujunesid esimesed maailma kui tervikut puudutavad abstraktsetes mõistetes sõnastatud küsimused. See sündmus-- filosoofia sünd -- leidis aset 6.sajandil e.Kr. Ioonias. Ioonia oli hellenistliku maailma tähtsaim piirkond ning sealt pärinevad vanimad filosoofilise sisuga kirjutised nii luules kui proosas. Enamik neist on kahjuks täiesti kaduma läinud ja me teame nende olemasolust üksnes hilisemate
Paul ei mõelnud ainult endale vaid tema jaoks olid olulised ka sõbrad. Lisaks oli ta piisavalt kohusetundlik, ta oli nõus vabatahtlikult isegi eesliinis olema, sest tundis, et on teistele midagi justkui võlgu. Uskumatu aga tõsi, aga sa suutsid ka minul tuua paar pisarat silma. See oli üpris lõpus, siis kui Kat sai killu jalga ja Paul ta seljas kasarmusse tassis. Kõige kurvem selle juures oligi see, kui Paul avastas kohale jõudes, et tema vaevast ei piisanud ja Kat on surnud. Ma ei kujuta ette, millist valu Paul sellel hetkel tunda võis – näha suremas sõpra, keda olid valmis terve tee seljas tassima, eesmärgiga ta elu päästa. Minuni jõudis sinu sisu kui väikse õpetusena, mida elus ikka vaja läheb. Lühidalt kokkuvõttes, et ise pea ees vette hüpates ei tohi alla anda vaid tuleb pingutada lõpuni. Ka iga tagasilöögi korral ei saa asja kohe pooleli jätta vaid tuleb minna edasi. Sa tuletasid mulle meelde ka kui
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Kui rääkida diktatuuridest ja demokraatlikest riikidest, tekib küsimus, mida need mõisted küll tähendavad. Lühidalt öeldes on diktatuur mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim, demokraatia aga seevastu rahvavõim. Sageli piinab mind küsimus, miks üldsegi diktatuure vaja oli. Kas demokraatiast ainuüksi ei piisanud? Diktatuuri riigid jagatakse autoritaarseks ja totalitaarseks. Autoritaarses riigis on võim koondunud ühe isiku või isikute rühma kätte. Seadusi muudetakse oma soovide järgi ja rahval puudub sõnaõigus. Totalitaarne riigikord on diktatuuri karmim vorm ning tunnusteks on mõttekontroll, inimõiguste räige rikkumine ja kontroll kodanike väljendumisvõimaluste üle. Itaalias kehtestati fasistlik diktatuur, kuna liitlased suhtusid itaallastesse Pariisi
Eestlastel tuli võidelda mitte ühe, vaid mitme vaenlase vastu. Aastal 1208 jõudsid saksa ristisõdijad Ugandisse ning ristiusustasid selle maakonna. Aastal 1219 jõudsid Taani väed Tallinna, mille käigus vallutati Põhja-Eesti. 1220 tungisid Rootsi väed Lihulasse. Eestlased võitlesid vapralt ja võitsid selle lahingu. See võit oli väga tähtis eestlaste jaoks, sest see tõstis usu endasse ja andis jõudu edaspidisteks võitlusteks. Kuid ainult usust endasse ei piisanud, sest lõpptulemusena jaotati Eesti neljaks osaks. Ristisõdijad kasutasid oskuslikut ära eestlaste ja nende naabrite vahelisi keerulisi suhteid. Kui eestlaste suhted naabritega oleksid head, siis nad võiks ühise sõjaväe moodustada, mis oleks ehk piisavalt tugev, et vaenlased tagasi lüüa. Vägede ühendamine oleks väga keeruline, kuna eestlaste naabrid olid vabadusvõitluse ajaks juba alistatud. Ristisõdijad suutsid eestlaste ja nende
Prantsuse kuningriik on kriisis 18. sajandi lõpul oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia. Prantsusmaad valitses Louis XVI stiilis "Pärast meid tulgu või veeuputus". Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Eelistatud seisusteks olid vaimulikud ja aadlikud. Nende käes olid kõik tähtsamad riigiametid, ligi 1/3 maavaldustest ning nad ei pidanud makse maksma. Kogu maksukoorem lasus kolmandal seisusel. Prantsusmaa majanduslik olukord läks üha halvemaks. Pikaajalised sõjad ja kuningapoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Riigikassa täitmiseks tõsteti pidevalt makse. 1787. ja 1788. aastal tabas Prantsusmaad ikaldus. Pidevalt halvenevale majanduslikule olukorrale lisandusid vastuolud ühiskonnas. Talupojad olid küll isiklikult vabad, kuid rahulolematud sellega, et pidid kandma mitmesuguseid koormisi. Tekkiv kodanlus rikkad kaupmehed, arstid, advokaadid jt soovis aadlike ja vaimulikega võrdseid poliitilisi õigusi. Revolutsiooni algus ...
Põhjuseid selleks on mitmeid. Esimeseks põhjuseks võib lugeda eestlaste kehva relvastust. Ordurüütlitel oli selle aja kõige täiuslikum relvastus. Neil olid ammud, mis võisid läbistada isegi soomusrüü. Eestlased võtsid neist eeskuju ja tegid ka endale ammud, kasutades neid vabdusvõitluse lõpulahingutes. Vaenlased kasutasid ka kiviheitemasinat, mille eestlased samuti endale meisterdasid. Sellest aga ei piisanud, sest eestlased olid palju vaesemad ja nende sepistamisoskused polnud veel nii arenenud. Väga kaalukas põhjus on kindlasti see, et eestlastel tuli võidelda peaaegu terve Lääne- Euroopa ja ka Paavstivõimu vastu. Kui ühega sai lahing peetud, algas kohe teise vaenlasega uus lahing. Nii kurnas see eestlased majanduslikult välja. Vastased, aga said taastuda oma sõjakahjudest ja siis alusatada suurema hooga uut pealetungi. Ristisõdijad olid elukutselised sõjamehed
Miljonäri mõtteviisi saladused Mina lugesin T. Harv Ekeri raamatut ,,Miljonäri mõtteviisi saladused", mis keskendus peamiselt mõtteviisi arendamisele ning ka selle parandamisele. T. Harv Eker on teinud oma elu jooksul läbi paljusid tõuse ning languseid. Ta oli enne täisealiseks saamist lugenud läbi enamik rahalise tarkusega seosnevaid raamatuid, käinud erinevatel koolitustel ning loengutel, kuid pelgalt sellest ei piisanud. Ta oli jõudnud luua ka paljusid ettevõtteid, mis ajamöödudes kõik pankrotistusid. Ent kui Harv sai kokku ükskord oma isa sõbraga, kes oli püstirikas, taipas ta temaga vesteldes, et asjad ei õnnestu tal just seetõttu, kuna ta kasutab valet mõtteviisi. Peale seda hakkas ta uurima inimese edupsühholoogiat ning nende mõtteviisi. Kuna talle meeldis tervislik eluviis, otsustas ta luua sporditarvete poe. Seekord olid asjad teisiti, kui varem
juhataja • Õppis samaaegselt süvendatult – õendsut, üenduse õpetamist ja õppeprotsessi hindamist. Creightoni ülikoolis Omahas • Magistriõpingud – 1954 psühhiaatrilises õenduses Ameerika Katoliiklikus Ülikoolis Washingtonis • Cincinnati ülikoolis – USA esimese lastepsühhiaatria kliinilisi asjatundjaid ettevalmistav õendusteaduse koolitusprogramm 1950NDATE KESKEL • Töötas lastekodus • Personaali poolt antud abist ei piisanud nende laste aitamiseks, kellel oli teistsugune kultuuritaust ja eluviisid • Psühhoanalüütilised teooriad ja teraapiameetodid ei tundunud mõjuvat, lastele, kes olid olulistes sidemetes oma kultuurikeskkonnaga • Personal ei tundunud teadvat midagi olulist laste kultuuritaustast VASTUSTE SAAMISEKS OMA KÜSIMUSTELE • Otsustas ta sooritada filosoofia doktori õpingud kultuuri- ja psüholoogilise antropoloogia alal Washingtoni ülikoolis Seattles
ja kaalutlusteta ühe talle juhuslikult ette sattunud araablase. Meursault tabati üsnagi kiirelt, peeti kinni ja määrati talle vastav karistus. Kohtuprotsessi tulemusena määrati talle surmanuhtlus. Suur roll karistuse määramisel oli selles, et mõrvaril puudus tapmiseks motiiv ja tegemist polnud ka kiremõrvaga.Oma ohvrit oli Meursault varasemalt kohanud vaid ühe korra. Tegemist oli mõrvari sõbra armukese vennaga. Peale selle oli mõrv ka üsna julm, kuna hoolimata sellest, et piisanud oleks ka ühest lasust, tulistas Meursault araablast viis korda. Kui noormehelt küsiti, miks ta kuritöö sooritas, vastas ta lihtsalt, et oli häiritud lõõskavast eredast päikesest ja palavast ilmast. Meursault keeldus oma kuritöö põhjendamisest ega tundnud kahetsust tapmise pärast. Ühel ülekuulamisel kohtuniku esitatud küsimuse peale, kas noormees oma tegu vähemalt kahetseb, vastas viimane: “Mõtlesin järele ja ütleksin,
Kui soovitada seda teost siis kellele ja miks? 9. Pane kirja positiivsed ja negatiivsed faktid raamatu kohta. Ja kolm asja milleta seda raamatut ei oleks. 1. Käsper oli koolipoiste juht sõjas. Ta oli tark ja karmikäeline. Ta oli ustav ja truu sõber. Olles ohtlikes olukordades ei kaotanud ta pead ja ei hakanud virisema. Ta suri lasuga pähe. Talle meeldis koolis käia. Miljan oli paks. Talle meeldis süüa. Kodust saadeti talle tihti süüa, kuid sellest ikka ei piisanud talle. Ta lõbustas tihti teisi oma kildudega. Kuifi ta värises oli ta siiski sõjas vapper. Ka lahingu eel sõi ta hea meelega. Ta vist oli kõige kohusetruum sealt rühmast, sest just tema täitis neid käske kõige parema meelega. Ta suri läbi kuulipilduja kuulirahe. Ahas oli hea õppeedukusega poiss, kes läks sõtta kahtlusega et kas ta teeb ikka õige otsuse oma venna vastu astudes. Tal olid kaks
Astronoomiliste vaatluste põhjal oletatakse, et tumeaine moodustab umbes 83%Universumis leiduvast ainest. Esimesed viited puuduvale massile tulid Jan Henrik Oortilt, kes näitas, et teadaolevast massist ei piisa meie galaktika tähtede kiiruste seletamiseks. Hilisemad tõendid tumeaine olemasolule tulid 1934. aastal Fritz Zwickylt, kes pakkus selle välja, et seletada galaktikate liikumist galaktikaparvedes, kus tähesüsteemide suure kiiruse seletamiseks ei piisanud valgust kiirgava aine raskusjõust. Hilisematest uuringutest on tumeaine olemasolule viidanud galaktikate pöörlemiskõverad, gravitatsiooniliäätsedning kuuma gaasi jaotus galaktikates ja galaktikaparvedes. Praeguse arusaama järgi on tumeaine valdavalt mittebarüoniline, nõrgale vastastikmõjule alluv massiivne elementaarosake, mida ei eksisteeri standardmudelis. Eesti teadlastest on tumeaine uuringutesse panustanud Jaan Einasto. Tumeaine olemasolu kohta saadi esmalt
juunil 1920. aastal. Kõrgeimaks võimu kandjaks sai rahvas toimusid parlamendivalimised, rahvahääletused jms, mille kaudu saadi oma tahet teostada ja kehtestati laialdased kodanikuõigused. Muidu edukal põhiseadusel oli aga vajaka jäämisi riigipea puudumine ja rahvaalgatuste mitteteostamine said Esimesele Põhiseadusele saatuslikuks. Kuigi valitsuse eesotas oli riigivanem, kes täitis peaministri kohustusi ja mõningaid riigipea esindusülesandeid, ei piisanud sellest, kuna vaja oli riigipead. Ülemaailmsest majanduskriisist tulenenud elatustaseme langus ja tööpuuduse kasv suurendasid rahulolematust seniste valitsuste poliitika vastu, ning see süvendas sisepoliitilist kriisi. Tekkis arvamus, et oleks vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Arvati, et laialdast võimu omav riigipea päästaks inimesed raskustest. Riigipea ametikoha loomiseks oli aga vaja muuta põhiseadust.
Nende nägudel mängleb võimukas, salapärane, pidulik, pisut nagu üleolev naeratus. Kujude pilk on suunatud üle vaataja Riko Visnapuu Kilingi-Nõmme Gümnaasium 3 pea kaugusse, mis rõhutab veelgi kujutatava tähtsust. Samasugused on ka istuvad valitsejafiguurid. Egiptuse figuurid olid määratud peamiselt otse eest vaatamiseks. Skulptuuride Jõud Egiptlaste uskumuse kohselt ei piisanud üksi keha säilitamisest. Kui ühtlasi säilitati kuninga elutruu kujutis, oli kahekordselt kindel, et ta jääb igavesti edasi elama. Sellepärast kästi skulptoritel raiuda kõvast kulumatust graniidist välja vaarao pea, mis paigutati hauakambrisse, kus keegi seda ei näinud. Kuju pidi oma võlujõuga aitama tema hinge elus hoidma. Üks väljend mida egiptlased skulptori kohta kasutasid, oligi ,,tema-kes-hoiab-elus". Vaarao Chephren. Kaire Egiptuse muuseum Lõppsõna
Mis on maailma algaine Enne filoosofia teket seletati maailma tekkimist mütoloogiliselt. 7.sajand e.Kr. oli Vana-Kreekas ühiskondliku murrangu ajaks. Rauast töövahendite levimine eelmistel sajanditel tõi kaasa käsitöö ja kaubanduse kiire arengu, rahamajanduse ja orjaturgude tekke; toimus ühiskonna kihistumine. Aeglaselt muutuv kogukondlik ühiskonnakorraldus asendus uue, dünaamilise ja vastuolulisega. Selle mõtestamiseks ei piisanud enam mütoloogilisest maailmaseletusest: kujunesid esimesed maailma kui tervikut puudutavad abstraktsetes mõistetes sõnastatud küsimused. See sündmus: filosoofia sünd: leidis aset 6.sajandil e.Kr. Ioonias. Ioonia oli hellenistliku maailma tähtsaim piirkond ning sealt pärinevad vanimad filosoofilise sisuga kirjutised nii luules kui proosas. Ioonia filosoofia Mileetose koolkonnd (VI-V saj. e. Kr.) olid esimene
printsess Sophie Frederike Auguste 2. mai1729 Stettin, Preisimaa (praegune Szczecin) 17. november 1796 Tsarskoje Selo) oli Venemaa keisrinna alates 1762 kuni surmani. Ta oli Peeter III sakslannast naine, kel polnud vere poolest Venemaaga mingit seost. Enne trooniletõusmist oli Katariina saksa väikevürsti tütar, Anhalt- Zerbsti printsess Catharina. Tema isa teenis ohvitserina Friedrich Suure sõjaväes, kuna ta riik oli niivõrd väike, et seisusekohaseks eluks selle sissetulekutest ei piisanud. Ka tema tütar tahtis paremat elu ning nii haaras ta kohe kinni Venemaa tsaarinna Jelizaveta pakkumisest abielluda Venemaa troonipärija, Holstein- Gottorpi hertsogi Peteriga. Katariina II tõus troonile Venemaa tulevane keisrinna sündis Saksa väikevürtsi tütrena.Venemaale kutsuti Katariina juba 14-aastasena, kavatsusega panna ta mehele troonipärijale ja hilisemale Peeter III-le. Ta õppis kiiresti selgeks venekeele, astus õigeusku ning omandas vene kombed ja harjumused
Barokk kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Muusikat iseloomustavad dünaamilisus, rahutus, liialdused ja teatraalsus. Emotsionaalne mõjutusvahend- ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna. Kontsertstiil - muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikale (kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud koos mängimiseks või tantsimiseks) oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Instrumentaalmuusika- muusika., mida esitavad muusikainstrumendid.
Eesti vili oli Euroopas väga tuntud ja hinnatud. Mis aga tekitas suuremat nõudlust selle järgi. Mis tähendas lisa tööd talurahvale, sest lisaks senistele koormistele hakkasid mõisnikud nõudma tööd viljapõldudel, et suurendada viljapõldudelt saadavat tulu. Sellest tingituna kujuneski välja teoorjus. Liivi sõja ajal oli talurahva olukord ahastama panev. Niigi pidi talurahvas alluma kolmele eri isandale. Sellest ei piisanud, talupojad pidid kannatama ka talumeeste jõukude terrorit, seega elasid nad pidevas hirmus. 1570-ndatel aastatel valitses mitu korda ka katk, mille tõttu surid paljud inimesed. Sõja käigus piirati ka palju linnu, mis tõi kaasa näljahädad. 1700.-1721. aastatel toimus Põhjasõda. Eesti talurahvale tõi see aeg kaasa kõige rängemaid kannatusi. Põlluharimine ei edenenud, kuna inimesed elasid pidevas hirmus
ajal Euroopa üks suurimaid võime. Võidukas ja suure armeega ordu sai pidevalt katoliku kirikult täiendusi. Eestlased olid ümber piiratud ning abiväge ei olnud loota, tundus, et võit on lootusetu ning oli ainult aja küsimus, mil peab võõrvägedele alistuma. Pärast pikki ja kurnavaid võitlusi vandusid eestlased alla ning sellega oli ühtlasi ordurüütlite ülesanne täidetud Baltimaad olid võtnud üle ristiusu. Kokkuvõtlikult, eestlaste vaprast vastuhakust ainuüksi ei piisanud, sest ühtse riigi ja välisabi puudumine, vaenlaste rohkus, relvastuse ja oskuste mitterahuldav olemasolu ning vastaste ülekaal oleks eestlased varem või hiljem murdnud. Henry-Mario Hallik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
