kasutamise hind null, kuid liiklejate arvu kasvades võidakse kehtestada näiteks maantee kasutamise tasu, mis tõstab hinna nõudluskõvera ja piirkulu kõvera lõikepunkti. Vt eelnev joonis 17) Välistatava avaliku kauba tarbimine. Selgitada joonise abil. Eraettevõtjal võimalik pakkuda seda kaupa turul. Aga nõudlus avalikule kaubale tekitab ikkagi turutõrke. Juhul kui avalik kaup on välistatav, saab seda müüa. Tootja otsustab hinna P’-ks, seal kus piirtulu lõikub piirkulu kõveraga. Tarbijaid on X’. 18) Avaliku kauba tootmine. Nõudlus avaliku kauba järele. Selgitada joonise abil. Avaliku kauba tootmine Joonis näitab kahe inimese maksevalmidust (Ma ja Mb) looduspargi erinevate suuruste korral. Nii A- kui B-l on kõige suurem maksevalmidus esimese ruutkilomeetri eest. Piirkulu kõver on nii isiku A kui isiku B maksevalmidusest kõrgem. Erakauba puhul poleks tootmine efektiivne. Aga kuna avalikku
1. Majanduse olemus Ressursside piiratus - ressursse pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove Alternatiiv- ehk loobumiskulu kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus Piirtulu otsusega kaasnev lisanduv tulu Piirkulu otsusega kaasnev lisanduv kulu Majandussubjektid: - tarbija kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse. Eesmärk - oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju tooteid ja teenuseid(hüviseid); - ettevõte iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Eesmärk - saada maksimaalset kasumit, et suurendada omanike omandit; - riik kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Eesmärk - suurendada ühiskonna kui terviku heaolu. Majanduse põhiküsimused: - mida toota?...
11.2016). Marshall elas 81 aastaseks, jäädes kogu eluks Cambridge’i õppejõuks. 4 Töö ja majandusalased ideed Marshalli esikteos “Natura non facit saltum” ilmus 1880. aastal. Raamatu põhiideed võib tõl- gendada järgmiselt: inimesed ei tee juhuslikke möödalaskmisi, samm sammult üritab inimene oma heaolu parandada. Ainult siis, kui mingi sammu astumise piirtulu saab võrdseks selle sammu astumise piirkuluga, on tegemist tasakaaluasendiga (https://et.wikipedia.org/wiki/Al- fred_Marshall, 03.11.2016). Marshall soovis ökonoomikat parandada matemaatilise rangusega, muutes seda ühtlasi rohkem teaduslikumaks. Aastal 1870 kirjutas ta väikese hulga kirjutisi rahvusvahelisest kaubandusest ja protektsionismi probleemidest. Marshalli põhiideed majandusmudelite ja meetodite kasutamisel olid järgmised:
Vastus ettevõte ei maksimeeri hinda, ettevõte ei maksimeeri müüdud kogust, ettevõte maksimeerib tulu (= hind × kogus). Joonis. Nõudmise kõver ja ettevõtte tulu Elastse nõudmise puhul KESKMINE TULU, PIIRTULU hinna alanedes kogutulu 8 MÕ Ela kasvab U stn DM e 6 INE ,K = Mitteelastse nõudmise
KONSPEKT §7-§11 Mikroökonoomika §7 - TOOTMISKULUD alternatiivkulu- ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise kulu otsene kulu- tegelik rahaline väljamakse ressursside muretsemiseks (nt palk, rent, maksud, intressid, toormaterjali ostukulu, kindlustustasu) kaudne kulu- mõõdab tulu, mida antud ressurss oleks võinud teenida parema kasutusviisi korral; kui f katab kaudsed kulud > saab normaalkasumit arvestuslik kasum =TR-otsene kulu normaalkasum- arvestusliku kasumi osa, mis katab ressursside alternatiivkulu maj.kasum- arvestusliku kasumi osa, mis ületab norm.kasumi =TR-(otsesed, kaudsed kulud) püsikulu(FC)- kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, kuna tootmismahu muutudes ei muutu püsiressursside suurus (horisontaalne joon) muutuvkulu(VC)- kulud, mille suurus muutub, kui muudetakse tootmismahtu (tagurpidi S) VC= L (töö juurdekasv) *w (tööühiku hin...
sisseostu-, transpordi- ja laokulude, tootmise ettevalmistamine, seadme korrashoiu, turustamise, reklaami jm kulude taotlemine, mis mõjutavad ettevõtte tootmiskulusid ja toote omahinda.[ CITATION Okk96 p 52 l 1061 ] Ettevõtete eesmärgiks on teenida võimalikult suurt kasumit. Optimaalne tegevusmaht on tootmismaht, mille juures saavutatakse etteantud tingimustel maksimaalne eesmärkide täidetus (Arrak, 2002, lk 174-175). Et kasumit maksimeerida, peab firma tootma kogust, mille piirtulu võrdub piirkuluga. Piirkulu on ühe täiendava tooteühiku tootmiseks tõendav tootmiskulu. Piirtulu on ettevõtte kogutulu muutus, mille põhjuseks on ühe täiendava ühiku müümine. (Kerem & Randveer, 2004, lk 44) Kasumi maksimeerimise kuldreegel on, et firma laiendab oma tootmistegevust seni, kuni piirtulu ületab piirkulu ja lõpetab toodangu mahu suurendamise, kui piirkulu hakkab ületama piirtulu ( Kerem, Raju &Randveer, 1998, lk 177).
Võimaldab täpselt planeerida investeeringute tagasiteenimist Meetodi puudused: Kasumit pole arvestatud, Nõudlust pole arvestatud Meetod nõuab kogutoodangu mahamüümist · piirkulude hinnakujundus (hinnapõranda hinnakujundus) Hinnapoliitika täiendavalt pakutava odavama toodangu jaoks - võimaldab ära kasutada kõiki (st. Ka ülejäävaid) tootmisvõimsusi Viimase toote tootmiseks tehtud kulutused "Hinnapõrand" = Piirtulu ühikult > Piirkulu ühikule Viimase toote tootmisel saadud tulu (müügist) Piirtulu=täiendava partii ühiku hind Piirkulu=täiendava partii ühiku muutuvkulu Meetodi eelised: Võimaldab kasutada tootmisvõimalusi madala turukonjunktuuri tingimustes Võimaldab täiendavat kasumit kui hind on muutuvkuludest kõrgem Meetodi puudused: Ei arvesta turunõudlust Põhipartiile peab olema võimalik kalkuleerida kõik püsikulud
Situatsioonis, kus ei esine välismõjusid, võrdub ettevõtte tootmispiirkulu sotsiaalse piirkuluga. Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks. Konkreetselt soovitas Pigou maksustada negatiivse välismõju tekitajat (kelleks võib olla näiteks looduse saastaja) maksuga iga ühiskondlikult efektiivses mahus Qa toodetud ühiku pealt. Seda maksu nimetataksegi Pigou maksuks. Protseduuriliselt toimub Pigou maksumäära leidmine nii, et sotsiaalse piirkulu ja piirtulu põhjal määratakse sotsiaalselt efektiivne tootmise maht Qs. Samuti on meil teada tootmise piirkulu väljendav kõver. Nende kahe kõvera vahe sotsiaalselt efektiivse tootmismahu juures annab meile Pigou maksu ulatuse. Teisiti öeldes, selle maksu suurus määratakse antud tootmismahu juures viimase ühiku sotsiaalse piirkulu ja tootmisega seotud piirkulu vahe põhjal. Kuna maksu rakendatakse igale tooteühikule, kujuneb selle kogusummaks Qs*(Ps-Pt).
a. mitte ühegagi nimetatust b. ressursi piirprodukti ja tooteühiku hinna korrutisega c. ressursi piirprodukti ja ressursiühiku hinna korrutisega d. ressursi koguprodukti ja tooteühiku hinna jagatisega Täiendkaupade nõudluse ristelastsus on: a. E >1 b. E = 0 c. E > 0 d. 0 <E <1 e. E < 0 Täiusliku konkurentsi firma (TKF) kasumi maksimiseerimine toimub, punktis, kus: a. tulu võrdub hinnaga b. kogutulu võrdub kogukuluga c. keskmine tulu võrdub keskmise muutuvkuluga d. piirtulu võrdub piirkuluga e. keskmine tulu võrdub keskmise kuluga Täiusliku konkurentsi firma (TKF) nõudluse kõver on : a. suhteliselt, kuid mitte täielikult elastne vale b. suhteliselt, kuid mitte täielikult mitteelastne c. täielikult elastne d. täielikult mitteelastne e. Ühikelastne vale Tarbija, kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku korral, kui a. PA = PB b. MUA/PA = MUB/PB c. MUA = MUB d. iga tarbitud ühik annab talle ühesuguse rahulolu
vaid hüvise viimaste ehk marginaalsete ühikutega. Marginaalanalüüs, s.o marginaalsete ühikute vaatlemine on tähtis seetõttu, et just need ühikud otsustavad, kui palju mingit hüvist nõutakse ja pakutakse ehk üldisemalt, kui palju mingit tegevust tehakse. Mõiste tuleneb asjaolust, et inimeste tarbimisotsused seostuvad sageli vaid hüvise viimaste ehk marginaalsete ühikutega. Näide õllega. Lisanduv (marginaalne) heaolu ehk piirtulu hakkab pärast paari pudelit langema. Mingil hetkel jõuab kätte punkt, kus lisapudel annab juba vähem kasu kui on tema eest makstav hind. Sel juhul ütleme, et lisapudeli piirkulu ületab piirtulu. Selles punktis lõpetab ratsionaalne indiviid joomise. Nõudluskõvera seadus: Nõudlus langeb kui selle hüvise hind tõuseb Kui lähtuda sellest, et osa eelarvest on ette nähtud mingi hüvise ostuks, siis tähendab tõusnud hind kohe ka seda, et sama raha eest saab vähem hüvist
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
Karastuskoogid x Toidunõud x Interneti püsiühendus x Koka töötasu ja maksud x Ettekandja töötasu ja maksud x Ruumide rent x Koristuskulud x Peeter on kunstnik kes maalib näitusmüügile pilte, ta oletab, et nõudmine tema maalide järele on selline: Maalide Kogutulu Piirtulu Piirkulu Kogukulu Kasum nõudmine Maali Nõutud hind maalid 72 0 - 66 20 -20 66 1 66 54 20 20 46 60 2 120 20 40 80 54 3 162 30 20 60 102
Maksud Vali üks: a. 21 b. 51 c. 41 d. 31 Küsimus 9 3 Rahvuslik julgeolek on avalik kaup, kuna Vali üks: a. tal on horisontaalne nõudluskõver b. tal on märkimisväärsed väliskulud c. teda pakub valitsus d. tema tarbimisest saadav kasu ei kahane tarbijate lisandumise korral Küsimus 10 3 Täiusliku konkurentsi firma (TKF) kasumi maksimiseerimine toimub, punktis, kus: Vali üks: a. piirtulu võrdub piirkuluga b. keskmine tulu võrdub keskmise kuluga c. tulu võrdub hinnaga d. keskmine tulu võrdub keskmise muutuvkuluga e. kogutulu võrdub kogukuluga Küsimus 11 3 Mis alljärgnevast ei nihuta tööjõu nõudluskõverat: Vali üks: a. Palgataseme muutus b. Selle toodangu hinna tõus, mida tööjõu abil valmistatakse c. Tööjõu ja kapitali efektiivseima ühendusviisi kasutuselevõtt tootmises d
max vahe: = max [pq - C(q)] Kui toote hind ei sõltu tootmismahust, on teada lisatulu toodangumahu suurendamiseks ühe ühiku võrra iga dR( q) tootmismahu korral (piirtulu): MR p. dq Kui ettevõte turustab oma toodangut täieliku konku-rentsiga turul, ei sõltu piirtulu tootmismahust. Kui tegurihinnad ei sõltu tootmismahust (sisendid ostetakse täieliku konkurentsiga turult), on teada lisakulu toodangumahu suurendamiseks ühe ühiku võrra iga tootmismahu dC ( q ) korral MC . (piirkulu): dq Kasumi maksimum kujuneb sellise tootmismahu korral, kus piirkulu võrdub piirtuluga (täieliku
täpselt käituvad. Info asümmeetria tähendab aga seda, et indiviidid on otsustusprotsessis info seisukohalt hinnatuna ebavõrdses olukorras. 46.Kuidas toimub info hankimise ratsionaalsusprintsiibi rakendamine info (mitte)täielikkuse käsitlemisel? Info ratsionaalsusprintsiip seisneb selles, et täiendavat infot otsuse vastuvõtmiseks hangitakse seni, kuni sellest tulenev piirtulu ületab lisainfo hankimise piirkulu. 47.Milline on info mittetäielikkuse mõju avaliku sektori arengule? Info mittetäielikkuse mõju avaliku sektori arengule on piirav – ühelt poolt ei saa otsuseid vastu võtvad riigivõimu asutused piisavalt hästi informeeritud, teiselt poolt ei suuda nad oma allasutuste tegevust piisavalt jälgida. 48.Milline on info asümmeetrilisuse mõju avaliku sektori arengule? Info
13. FIRMA KUI TOOTMISÜKSUS Sarnaselt majapidamisele vaadeldakse firmat ühtse üksusena, mis kasutab ja organiseerib tootmistegureid, et toota ja müüa erinevaid hüviseid • Põhimõtteliselt samuti kasulikkuse järgi: millise hüvise täiendava ühiku tootmine tagab ressurssidele kõige suurema piirkasulikkuse? • , on firma eesmärgiks oma kasumi maksimeerimine. • Kasum on tulu ja kulu vahe. • Piirkasu on piirtulu ja piirkulu vahe. 14. PÜSIKULUD Püsikulud on kulud, mis ei sõltu tootmise mahust Keskmine püsikulu seega püsikulu toodanguühiku kohta ehk püsikulu(de) ja toodangu mahu jagatis. Seega, mida suurem on tootmise maht, seda väiksem on keskmine püsikulu. Püsikulud/toodangu maht 15. MUUTUVKULUD Kõigi toodetavate ühikute piirkulude summa moodustub firma muutuvkulu Keskmine muutuvkulu (average variable cost, AVC) on muutuvkulude ja toodangu mahu jagatis. 16. PIIRKULUD (marginal cost, MC)
a) monopolid ei ole tootmises efektiivsed b) ühte firmasse koondunud majanduslik võim võib viia selle kuritarvitamisele c) ainuomaniku firma on ettevõtete jaoks parim vorm d) monopolid ei tooda inimestele kasulikke tooteid ja teenuseid 26. Uue kaupluse omanik soovib teada, kas ta peaks suurendama kaupluse reklaamkulusid. Omanik peaks seda tegema, kui selgub, et a) reklaami piirkulu on madalam piirtulust b) reklaamil puudub piirkulu c) reklaamimise piirtulu ja piirkulu on võrdsed d) reklaam toob juurde uusi kliente 27. Kasumid a) tagavad ettevõtjale riskimotiivi b) kujutavad endast tasu firmade efektiivsuse eest c) soodustavad teatud kaupade ja teenuste tootmist d) kujutavad endast kõike eeltoodut 28. Arengumaa muutmine moodsa majandusega maaks nõuab tavaliselt a) rahvastiku kasvu b) infrastruktuurile tehtavate kulutuste edasilükkamist c) tootmise kasvu ja välisinvesteeringuid d) kulutuste vähendamist haridusele ja väljaõppele
Kaup või teenus, millesst loobutakse. Parim kasutamata võimalus ehk parim alternatiiv teiste seast, millest sa valikut tehes loobud. · Tootmisvõimaluste piir näitab, kui palju on olemasoleva põhjalik võimalik toota · Piirprintsiip kompromissi otsimist piirkulude ja piirtulude vahel, et tulemus oleks parim · Kompromiss tehakse punktis, mis suurendab meie heaolu. Loobutakse pisut ühest alternatiivist selleks, et saada natukene ka teisest. · Piirtulu lisatulu, piirkulu lisakulu · Majandusteaduse põhiküsimused: Mida toota (ja kui palju), kuidas toota, kellele toota? · Mida toota vajalikku, kuidas toota säästlikult, kellele toota tarbijale. · Tavamajandus põhineb traditsioonidel, omatarbeline naturaalmajandus, aeglane areng. Näiteks Aafika, L-Aasia, L-Ameerika jms piirkonnad. · Käsumajandus sotsialistlik ühiskond, juhtimine ühest kindlast punktist ja võim riigi käes,
Mikro ja makroökonoomika terminid Eesti keeles English На русском Majanduse alusmõisted. Fundamentals of Economics. Фундаментальные понятия ökonoomika economics экономика Ceteris paribus „Other –things-equal” assumption, «при прочих равных условиях» „Muude tingimuste samaks Ceteris paribus jäädes” põhimõtted Principles принципы Teaduslik meetod Scientific method Научный метод seos tradeoffs связь piiranalüüs Marginal analysis Предельный анализ kompositsiooniviga Fallacy of composition Композиционные ошибки Positiivne tõus Positive slope Положительный наклон Verikaalne ja horiso...
PIKK PERIOOD: ajavahemik, mille jooksul saab muuta kõiki ressursse KOGUPRODUKT (TP): teatud perioodi jooksul valmistatud kogutoodang KESKMINE PRODUKT (AP): koguprodukti ja tema valmistamiseks kasutatud ressursi jagatis AP = TP : L PIIRPRODUKT (MP): kogutoodangu muutus, mille põhjustab mingi ressursi ühe täiendava ühiku kasutuselevõtmine MP = TP : L KAHANEVA PIIRTULU SEADUS sätestab, et kui antud suurusega püsiressurssidele lisatakse täiendavaid muutuvressursi ühikuid, jõutakse lõpuks punkti, kust alates muutuvressursi iga täiendav ühik toob kaasa ikka väiksema ja väiksema piirprodukti 7 Mare Randveer, TTÜ LÜHIPERIOODI KULUD: 1) PÜSIKULUD 2) MUUTUVKULUD KOGUKULUD: TC = TFC + TVC
eraldatakse ülejäänud tekstist ümarsulgudega, nt. (joonis 3) või (vt joonis 16). 8 Näide Joonis 8. Kasumi maksimeerimine lühiajalise tootmise korral (Türk, V. Turumajanduse alused, Tartu, 1998, lk. 234). KT - kogutulu; KK - kogukulu; O - H1 - fikseeritud ehk püsikulu; A - kattepunkt, kus kogutulu ja kogukulu, samuti piirtulu ja piirkulu langevad kokku. O - A kulud ületavad tulusid, s.t. firma saab kahjumit. Punktist A ülespoole minnes tulud ületavad kulusid ning firma hakkab kasumit saama. 1.6. Kokkuvõte Kokkuvõtte peamisteks ülesanneteks on: 1) lühidalt esitada peamised tulemused, järeldused, hinnangud, ettepanekud jne., milleni töö sisulises osas on jõutud; 2) välja tuua töös tehtud järelduste ja ettepanekute kasutamise võimalused ja
MÕISTED Alternatiivkaup – Alternatiivsed hüvised on kaubad, mille tootmiseks kasutatakse suures osas samu ressursse (nisu ja rukise kasvatamine). Alternatiivkauba hinna tõus toob kaasa antud kauba pakkumise vähenemist. Alternatiivkulu – Alternatiivkulu ehk loobumiskulu (opportunity cost) tuleneb valiku vajadusest ühiskonnas ja väljendab kaotatud võimalust toota mingit hüvist täiendavalt, sest neid ressursse vajatakse teise hüvise tootmiseks. Alternatiivkulu on saamata jäänud tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast. Asenduse piirmäär – Asenduse piirmäär (rate of substitution, MRS) näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et saada juurde üks ühik teist hüvist. MRS on ka ÜKK tõus, see on igas ÜKK punktis erinev. Asendusefekt – Asendusefekt (substitution effect) on hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade suhteline muutus Asendushüvised – Asendushüvised (substitutes) on hüvised, mille nõudlus kasvab ...
pdf4free.com © Indrek Saar 2010 minimeerides, nagu eelmises peatükis kirjeldati). Tootmismahtu, mis maksimeeriks firma kasumi, saab leida kahel moel. Esiteks võib võrrelda kogutulusid ja kogukulusid, teisel juhul piirtulusid (marginal revenue, MR) ja piirkulusid. Seega tuleb kõigepaelt selgitada kogutulude ja piirtulude olemust. Kogutulud4 saadakse, kui korrutatakse müüdud toodangu maht toodangu hinnaga. Piirtulu tähisab muutust kogutuludes, mis tekib ühe täiendava toodanguühiku müümisel. Joonisel 20 näidatakse, et täieliku konkurentsiga turul tegutseva firma nõudluskõver on horisontaalne sirge, mis sisuliselt tähendab seda, et ta müüb iga tootmismahu juures toodangut sama hinnaga. Sellise firma MR ja nõudluskõver langevad kokku. Teisisõnu, tema MR on alati võrdne toodangu hinnaga.
siis teatud punktist alates hakkab piirtoodang (tootlikkus) vähenema 29.Alternatiivkulu - Majandusteadlased võtavad kuluna arvesse ka alternatiivkulu. Alternatiivkulu on parimast alternatiivist loobumise hind. Ettevõtjad seda oma raamatupidamises arvesse ei võta. 30.Kasumi maksimeerimise tingimus täieliku konkurentsi korral. Täieliku konkurentsi tingimustes on firma kasum maksimaalne, kui piirkulu = piirtulu = toote hind. Seega hamburgeritootja kasum on maksimaalne, kui hinna 2 eurot juures toodab ja müüb ta 5000 hamburgerit kuus. 31.Tasuvuslävi on punkt kus firma sissetulek ja väljaminek on võrdelised. 32.Oligopol - 33.Polüpol - Polüpol kujuneb täielik konkurents, kui kaubeldakse homogeensete hüvistega (palju pakkujaid, palju tarbijaid). 34.Monopolistlik konkurents - Monopolistlik konkurents on selline turustruktuur, kus on nii monopoli kui ka täieliku konkurentsi
kasutamise hind null, kuid liiklejate arvu kasvades võidakse kehtestada näiteks maantee kasutamise tasu, mis tõstab hinna nõudluskõvera ja piirkulu kõvera lõikepunkti. Võidakse valida alternatiivi? 17. Välistatava avaliku kauba tarbimine. Selgitada joonise abil. Eraettevõtjal võimalik pakkuda seda kaupa turul. Aga nõudlus avalikule kaubale tekitab ikkagi turutõrke. Juhul kui avalik kaup on välistatav, saab seda müüa. Tootja otsustab hinna P’-ks, seal kus piirtulu lõikub piirkulu kõveraga. Tarbijaid on X’. 18. Avaliku kauba tootmine. Nõudlus avaliku kauba järele. Selgitada joonise abil. Joonis näitab kahe inimese maksevalmidust (Ma ja Mb) looduspargi erinevate suuruste korral. Nii A- kui B-l on kõige suurem maksevalmidus esimese ruutkilomeetri eest. Piirkulu kõver on nii isiku A kui isiku B maksevalmidusest kõrgem. Erakauba puhul poleks tootmine efektiivne.
Tegutsedes monopolina on nüüd võimalik saada ka monopoli kasumit. Kartellilepingu sõlmimise eesmärgiks on saavutada täielik kontroll turu üle ja takistada uute pakkujate sisenemist turule. Enamasti toimub siis tootmismahtude vähendamine mille tulemusena hind turul tõuseb ja kartelli kasum suureneb. Kartelle luuakse tavaliselt sellistes valdkondades kus tarbijad ei saa oma tarbimist oluliselt vähendada. Selliseks kaubaks on näiteks bensiin. 11. Piirkulu ja piirtulu Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus. Kui tootmismaht väheneb 10 kampsunilt 4 kampsunile, väheneb kogukulu 75 kroonilt 50 kroonile. Muutus tootmismahus on 6 kampsunit ning muutus kogukulus on 25 krooni. Neist kuuest kampsunist ühe piirkuluks on seega 4.17 krooni (25/6). Piirtulu on kogutulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra.
mõtlemine ja juhtimisoskused, mida on vaja äri alustamiseks ja juhtimiseks. Loobumis- ehk · Loobumis- ehk alternatiivkulu on parim alternatiivkulu alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel. · Loobumiskulu hind väljendub nendes kaupades, millest on tulnud loobuda, et saada soovitud kaup. Piirtulu ja piirkulu Piirtulu või kulu tähendab lihtsalt otsuse lisatulu Kompromiss või kulu. Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss. Makroökonoomika Makroökonoomika on uurimus majandusest tervikuna. Uurib majandusprotsesside kulgemise kiirust, kogutoodangu ja tulu suurust, tööhõive probleeme. Mikroökonoomika Mikroökonoomika uurib üksikisikute,
32. Kasumi maksimiseerimine. . Kasumi kujunemist ja selle maksimeerimist saab vaadelda kahel teel: 1) vaadeldakse kogukulusid ja kogutulusid see meetod on kõige lihtsam; 2) vaadeldakse keskmist ja piirkulu ning keskmist ja piirtulu see meetod on esimesest küll natuke keeru-lisem, aga palju kasulikum eriti siis, kui ettevõte tegutseb erinevatel turgudel. Järgnevalt käsitletakse mõlemaid meetodeid. Mõlemal juhul on ajaperioodiks lühiperiood (mil üks või kaks toot-mistegurit olid 32. muutumatud) ning ettevõte nõudluskõver on alla paremale laskuv. Tegemist mittetäieliku konkurentsi firmaga :
Situatsioonis, kus ei esine välismõjusid, võrdub ettevõtte tootmispiirkulu sotsiaalse piirkuluga. Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks. Konkreetselt soovitas Pigou maksustada negatiivse välismõju tekitajat (kelleks võib olla näiteks looduse saastaja) maksuga iga ühiskondlikult efektiivses mahus Qa toodetud ühiku pealt. Seda maksu nimetataksegi Pigou maksuks. Protseduuriliselt toimub Pigou maksumäära leidmine nii, et sotsiaalse piirkulu ja piirtulu põhjal määratakse sotsiaalselt efektiivne tootmise maht Qs. Samuti on meil teada tootmise piirkulu väljendav kõver. Nende kahe kõvera vahe sotsiaalselt efektiivse tootmismahu juures annab meile Pigou maksu ulatuse. Teisiti öeldes, selle maksu suurus määratakse antud tootmismahu juures viimase ühiku sotsiaalse piirkulu ja tootmisega seotud piirkulu vahe põhjal. Kuna maksu rakendatakse igale tooteühikule, kujuneb selle kogusummaks Qs*(Ps-Pt).
Kahetipulised eelistused Maksuhind – kui palju peab inimene täiendavalt maksu maksma, kui valitsuse kulutused kasvavad ühe rahaühiku võrra. Maksuhind proportsionaalse maksusüsteemi puhul: Kui enamushääletus peegeldab mediaanhääletaja eelistusi, siis on tulemus efektiivne kui mediaanhääletaja osa valitsuse pakutavate hüviste pakkumise piirkuludest on sama, mis tema osa saadavast piirkasust. Piirkulu (MC) = piirtulu (MB) sõltub maksusüsteemist, avaliku hüvise jaotusest elanike vahel, sissetuleku jaotusest. Mediaanhääletaja eelistus võib viia ebaefektiivse avalike hüviste taseme pakkumiseni, kui sissetuleku jaotus on ebasümmeetriline, kui saadavad kasud pole ühtlaselt jaotatud ja kui maksusüsteem on progressiivne. Virginia koolkond: 1) poliitika pakkumise pool (poliitikud, ametnikud). Skeptiline perspektiiv: ei maksimeeri tingimata ühiskonna heaolu.
1. Mis on staat anal, võrdl staat anal, dünaamiline anal, mis on eesmärgiks? *Staatilises e. tasakaaalu analüüsis on valitud muutujate väärtused sellised, et süsteemi seisund säilub (s.t. puudub tendents muutuda). Tasakaal ei ole tingimata ideaalne seis. Osaline turutasakaal (lineaarne & mittelineaarne mudel), üldine turutasakaal. *Võrdlevstaatiline analüüs tegeleb erinevate tasakaalu seisundite võrldemisega (vastab erinevate parameetrite ja välimuutujate komplektidele). Kui mingi parameeter või välimuutuja muutub, läheb süsteem tasakaalust välja, siis võrreldakse uut ja vana. VSA on kvalitatiivne või kvantitatiivne. Peaülesanne leida sisemuutujate muudumäärad sõltuvalt parameetri või välimuutuja muutudst. *Dünaamilises analüüsis jälgitakse muutujate teed ajas ning kas antud aja jooksul muutujad koonduvad kindlateks tasakaaluväärtuseks. Täiendab eelmist kahte, sest uurib kas tasakaal on üldse saavutatav. Oluline on, et muutujad seosta...
· Palju pakkujaid · Palju ostjaid · Turg on avatud igaüks saab siseneda/väljuda · Info on täielik kõik teavad kõike · Hinnakõikumisel piiri ees ei ole valitsus ei sekku · Eksporti/importi ei ole Tootjate vaheline konkurents on äge. Hind surutakse alla. Turg on hinnakujundaja. P MC p1 p0 MR q0 q1 Q MC = MR MR piirtulu. Kõik tooted müüdi ühe ja sama hinnaga saadud tulu on võrdne. Et saada kogust q1, tõuseb ka hind p1-le Selline turg on hea tarbijale, kuid ebasobiv tootjale. Sellel turul võidab see, kes suudab toota odavamalt. See, kes on kaasaegsem, suudab toota odavamalt. (tehnoloogia mängib rolli) Selline mudel paneb piduri tootearendusele, huvi puudub (seega ei ole täiuslik konkurents, vaid täielik) Kirjeldab lühiperioodi
Ratsionaalsus seisneb antud põhimõtte juures selles, et indiviid püüab saavutada parimat võimalikku tulemust oma eesmärgi poole liikumisel. 45. Milles seisnevad informatsiooniga seotud põhiprobleemid indiviidide käitumises -- info mittetäielikkus; info asümmeetrilisus? Info mittetäielikkuse põhimõte indiviidi käitumises näeb ette, et indiviid on ratsionaalne ja hangib täiendavat infot seni, kuni loodetav piirtulu on suurem hankimise piirkulust. Kui see piir saavutatakse, siis rohkem infot ei hangita ja otsus võetakse vastu. Põhiprobleem on, et alati on indiviididel vähem informatsiooni kui võiks olla. Hea näide on valimised, kus valijad ei tea täpselt poliitikute programme ja poliitikud ei tea valijate täpseid soove. Info asümmeetrilisus on olukord, kus üks pool on infoga halvemini varustatud kui teine pool.
See peaks olema selline hind, mis maksimeerib tootmisharu kui terviku kasumi 1.33 Kasumi maksimeerimine ja kahjumi minimeerimine erinevate turutüüpide puhul. Täielikult konkureeriv firma maksimeerib oma kasumi või minimeerib oma kahjumi, toote koguse, mille piirtulu võrdub piirkuluga. Kasumi maksimeerimise reegli kohaselt ev laiendab oma tegevust seni, kuni piirtulu ületab piirkulu ja ta lõpetab toodangu mahu suurendamise, kui piirkulu hakkab ületama piirtulu. Kui firma saab kahjumit iga võimaliku tootmisharu korral, võib ta kahjumile vaatamata oma tegevust jätkata või selle ajutiselt lõpetada. Tegevust on jätkata mõtet siis, kui firma poolt sadavad tulud ületavad tema muutuvkulud või, teisisõnu, kui turuhind ületab firma keskmised muutuvkulud. Monopoolselt konkureeriv firma maksimeerib lühiperioodil oma kasumi täpselt samuti nagu monopolgi st piirtulu võrdub piirkuluga. Kahjumi puhul toimib sama mis monopoli puhul
Hind = ------------------------------------------ (100 juurdehindluse %): 100 Investeeringutelt kasumit garanteeriv hind. Meetod sobib ainult kapitali-intensiivsetele firmadele. Investeeringute kulud * ROI (%) Keskmised kogukulud Hind = ------------------------------------------ + standardmagu juures Toodangu standardmaht Madalam hind lisatoodangule. Odavama toodangu jaoks võimaldab ära kasutada kõiki tootmisvõimsusi. "Hinnapõrand" = Piirtulu ühikult > Piirkulu ühikule Traditsiooniline kasumiläve analüüs püsivkulud Kasumiläve punkt = --------------------------------- Hind Ühiku muutuvkulu Nõudlusest lähtuvad hinnakujundusmeetodid: a) Allahindlus nõudlusest Maksimaalsed tootmiskulud = Hind * [(100 - juurdehindluse %): 100] b) Järjestikuste allahindluste kett 1. Maksimaalne ostuhind = Lõpphind * [(100 Jaemüüja %):100] /jaemüüja 2
Situatsioonis, kus ei esine välismõjusid, võrdub ettevõtte tootmispiirkulu sotsiaalse piirkuluga. Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks. Konkreetselt soovitas Pigou maksustada negatiivse välismõju tekitajat (kelleks võib olla näiteks looduse saastaja) maksuga iga ühiskondlikult efektiivses mahus Qa toodetud ühiku pealt. Seda maksu nimetataksegi Pigou maksuks. Protseduuriliselt toimub Pigou maksumäära leidmine nii, et sotsiaalse piirkulu ja piirtulu põhjal määratakse sotsiaalselt efektiivne tootmise maht Qs. Samuti on meil teada tootmise piirkulu väljendav kõver. Nende kahe kõvera vahe sotsiaalselt efektiivse tootmismahu juures annab meile Pigou maksu ulatuse. Teisiti öeldes, selle maksu suurus määratakse antud tootmismahu juures viimase ühiku sotsiaalse piirkulu ja tootmisega seotud piirkulu vahe põhjal. Kuna maksu rakendatakse igale tooteühikule, kujuneb selle kogusummaks Qs*(Ps-Pt).
MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents.............................
lahutatakse kulud. Meetodi põhimõte on tegelikult väga lihtne: KKA hindab projekti mõju igale üksikisikule mistahes ajahetkel. Otsustamiskriteerium: projekt tuleks ellu viia, kui NPV >0 Milleks niisugune reegel? Oletame et r tähistab tarbimise ühikutes väljendatud piirtulu määra, mis saadakse antud tingimustes parimale investeeringule, sest kui piiratud ressursid ei oleks antud projektis rakendatud, saaks neid investeerida mõnes teises kohas, teenides piirtulu määra r. Projekti tulude nüüdisväärtus on ainult sellisel juhul nullist suurem, kui projekti piirtulumäär on suurem kui r. Seepärast paigutatakse napid ressursid ainult sel juhul projekti, kui tulumäär on vähemalt sama hea kui parimas alternatiivses projektis. Seega võib väita, et KKA on meetod, mille eesmärgiks on tagada ressursside paigutamise majanduslik efektiivsus. Kas KKA meetodi kasutamisega kaasnevad ka mingisugused probleemid
olla erinevate perioodide jaoks erineva suurusega, siis on ka valemis 3.9. see eraldi välja toodud. Juhul kui määr püsib ühesugusena (nagu tavaliselt KHA-s oletatakse), võib kirjutada t T NB t NPV t (3.10) t 0 (1 r ) Otsustamiskriteerium: Projekt tuleks ellu viia, kui NPV >0 Milleks selline reegel? Oletame et r tähistab (tarbimise ühikutes väljendatud) piirtulu määra, mis saadakse antud tingimustes parimale investeeringule. Kui napid ressursid ei oleks antud projektis rakendatud, saaks neid investeerida mõnes teises kohas, teenides piirtulu määra r. Projekti tulude nüüdisväärtus on ainult sellisel juhul nullist suurem, kui projekti piirtulumäär on suurem kui r. Seepärast paigutatakse napid ressursid ainult sel juhul projekti, kui tulumäär on vähemalt sama hea kui parimas alternatiivses projektis.
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 1 1. Sissejuhatus majandusteooriasse Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimisega, palkade ja kapitalituludega, tööpuuduse ja inflatsiooniga, valitsuse kulutuste ja maksustamisega, rahvusvahelise kaubandusega ning heaolu jaotumisega ühiskonnas. Tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng: ehk kuidas inimesed otsustavad, et mida tarbida ja kuidas seda toota ning mil moel sõltuvad need valikud tehnoloogia uuenemisest. Palgad ja sissetulekud: ehk mis määrab kindlaks inimeste sissetuleku ja miks mõned inimesed saavad sarnase jõupingutuse eest kõrgemini tasutud kui teised. Tööpuudus: ehk mis on tööpuudus ja miks on mõned ühiskonnagrupid töötuks jäämisega rohkem ohustatud kui teised. Inflatsioon: ehk miks hinnad tõusevad ja miks m...
monopoli. Tegutsedes monopolina on nüüd võimalik saada ka monopoli kasumit. Kartellilepingu sõlmimise eesmärgiks on saavutada täielik kontroll turu üle ja takistada uute pakkujate sisenemist turule. Enamasti toimub siis tootmismahtude vähendamine mille tulemusena hind turul tõuseb ja kartelli kasum suureneb. Kartelle luuakse tavaliselt sellistes valdkondades kus tarbijad ei saa oma tarbimist oluliselt vähendada. Selliseks kaubaks on näiteks bensiin. 11. Piirkulu ja piirtulu Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus. Kui tootmismaht väheneb 10 kampsunilt 4 kampsunile, väheneb kogukulu 75 kroonilt 50 kroonile. Muutus tootmismahus on 6 kampsunit ning muutus kogukulus on 25 krooni. Neist kuuest kampsunist ühe piirkuluks on seega 4.17 krooni (25/6). Piirtulu on kogutulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. 12
TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keele...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
