alternatiivse kasutusviisi korral. 20) Majaduskasum on see osa arvestlikust kasumist, mis ületab normaalkasumi. 21) Koguprodukt TP Teatud perioodi jooksul vamisatud kogutoodang. Koguprodukt muutub kui vaadeldava muutuvressursi hulk suureneb või väheneb. 22) Keskmine produkt AP- (Average product) kajastab mingi kindla muutuvressursi keskmist tootlikkust. On koguprodukti ja tema valmistamiseks kasutatava muutuvressursi hulga jagatis. 23) Piirprodukt MP (Marginal product) on täiendav toodang, mis sadakse muutuvressursi ühe täiendava ühiku kasutamise korral. Ta võrdub kogutoodangu muutuse ja kasutava ressursikoguse muutuse jagatisega. 24) Püsikulu FC - (Fixed cost) on kulu, mis ei muutu, kui firma lühiperioodil oma tootmismahtu muudab 25) Muutuvkulu VC (Variable cost) on kulu, mille suurus muutub, kui firma tootmismaht muutub
Lühiperiood vähemalt 1 sisendi kogus ei muutu Püsiressurss suurus ei muutu lühiperioodil (maa, tootmispind) Muutuvressurss suurus muutub lühiperioodil (tööjõud, materjal) Pikk periood võib muuta kõiki ressursse, pikal perioodil pole ühtki püsiressurssi Kui kõik asjad on ära muudetud, siis oled läbinud pika perioodi ning jõuad uuesti lühiperioodi, kus miski on konstantne (nt vabrik, kus sokolaadi toodad). Kogu,- keskmine ja piirprodukt. Ehk toodang TP kogutoodang L töötajate arv AP toodang töölise kohta. AP= TP/L MP Sisendi piirprodukt (kui palju toodangut kasvab töötaja lisandumisel). MP L = TP muutus / L muutus. MPK = TP muutus / L muutus Teatud töötajate arvust alates hakkab kogutoodang vähenema. Lisanduv töötaja segab töökeskkonda ning mõjutab negatiivselt ka teiste tegevust. See on hetk, kui MP (piirprodukt) läheb negatiivseks. Kahaneva piirtootlikuse seadus
+ HINDAMINE TAGASISIDE OTSUS Peree$evõ$e piirväärtus põlvkonnavahetuse paradigmas Piirprodukt Uus generatsioon Vana generatsioon aeg t* EesLs puuduvad uuringud Autorist Urmas Arumäe LLM, PhD EBS-i õiguse ja avaliku halduse dotsent, vandeadvokaat E-post: [email protected] Mob: +372 5151451
Tõene 9. Tarbija lisakasu tekib sellest, et ta saab mõned hüviseühikud tasuta. Väär 10. Piirkasulikkus igast täiendavalt tarbitud hüviseühikust kindlasti alaneb iga hüvise puhul. Väär Test 4 ettevõtteteooria 1. Majandusliku kasumi arvestamisel võetakse lisaks ilmutatud kuludele arvesse ka omavahendite alternatiivkulu. Tõene 2. Monopol erineb monopolistlikust konkurentsist selle poolest, et esimesel juhul konkureerivad omavahel monopolid. Väär 3. Piirproduktitulu = piirprodukt × hind. Tõene 4. Isokvant on samasugust tootmismahtu esindavate tootmistegurite kombinatsioonide jada. Tõene 5. Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiendava muutuva tootmisteguri ühiku lisandumisel. Tõene 6. Optimaalne tootmismaht leitakse seal, kus piirkulu = piirtulu, ja seda sõltumata konkurentsi vormist. Tõene 7. Ettevõte palkab töölisi kuni selle punktini, kus viimase palgatud töölise piirkulu võrdub talle
Tema kuju näitab, kas tootmisfunktsioon on muutuvate või fikseeritud proportsioonidega. Keskmine produkt (AP)- on koguprodukti ja kasutatud sisendi hulga jagatis AP = TP : L Piirprodukt (MP)- on koguprodukti juurdekasv, mille põhjustas ühe täiendava sisendiühiku kasutamine MP = TP : L Kahaneva piirtootlikkuse seadus- Kui mõnda sisendit suurendatakse tingimustes, kus tehnoloogia tase ja teiste sisendite hulk jääb samaks, siis teatud punktist alates hakkab muutuvsisendi piirprodukt vähenema. Alternatiivkulu- Kuna ühiskonna ressursid on piiratud ja neid võib alternatiivselt kasutada, on teatud ressursside antud hüvise tootmiseks kasutamise majanduslik kulu sisuliselt alternatiivkulu Otsesed kulud- on firma tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis muretsetakse ressursiturult. Kaudsed kulud- mõõdavad tulu, mida antud ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral.
Tõene 9. Tarbija lisakasu tekib sellest, et ta saab mõned hüviseühikud tasuta. Väär 10. Piirkasulikkus igast täiendavalt tarbitud hüviseühikust kindlasti alaneb iga hüvise puhul. Väär Test 4 – ettevõtteteooria 1. Majandusliku kasumi arvestamisel võetakse lisaks ilmutatud kuludele arvesse ka omavahendite alternatiivkulu. Tõene 2. Monopol erineb monopolistlikust konkurentsist selle poolest, et esimesel juhul konkureerivad omavahel monopolid. Väär 3. Piirproduktitulu = piirprodukt × hind. Tõene 4. Isokvant on samasugust tootmismahtu esindavate tootmistegurite kombinatsioonide jada. Tõene 5. Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiendava muutuva tootmisteguri ühiku lisandumisel. Tõene 6. Optimaalne tootmismaht leitakse seal, kus piirkulu = piirtulu, ja seda sõltumata konkurentsi vormist. Tõene 7. Ettevõte palkab töölisi kuni selle punktini, kus viimase palgatud töölise piirkulu võrdub talle
Majanduse eksam MIKROÖKONOOMIKA RESSURSSIDE TÄIENDAMINE: Mida teha ressursside paremaks kasutamisega? Mida teha parem tulemuse saavutamiseks?Millised võimalused on maa-ja loodusressuresside täiendamiseks, tööjõu täiendamiseks, kapitali, ettevõtlikkuse täiendamiseks? NÕUDLUS JA PAKKUMINE: Graafiline kujutamine- Mis juhtus siis kui nõudlus, hind, nõutav kogus, kauba pakkumine muutub? Nõudlus ja pakkumine on seos hinna ja nõutava või pakutava koguse vahel..kui muutub hind muutub tõenäoliselt kogus. Elastsuse mõju kogutulule..väheelastne nõudluse korral kogutulu suureneb hinna kasvades, kui elastsus on ühikukestne-tõenäoliselt kogutulu ei muutu hinna muutmisest. ETTEVÕTLUSTEOORIA: * Mis on püsikulu, muutuv kulu, kogukulu..missugused näitajaid kuludega seoses arvutatakse? *Mida on vaja teha ettevõtte kasumi maksimeerimiseks? Majandamise kuldreegel: kasum maksimeeritakse tootmiskoguse juures mille puhul piirkulu on võrdne piirtuluga..mida te...
puhul. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question38 Punktid: 1 Segamajanduseks loetakse majandussüsteemi, kus lisaks turumajanduse elementidele toimib ka tugev valitsussektor. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question39 Punktid: 1 Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsuse poolne maksutõus nihutab pakkumiskõverat vasakule. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question40 Punktid: 1 Kui piirprodukt on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question41 Punktid: 1 Luksuskauba nõudlus on ülielastne hinna madalamas sektoris. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question42 Punktid: 1 Ressursside piiratuse kontseptsioon tähendab seda, et kõik majandussubjektid ei saa alati pangast laenu. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question43 Punktid: 1
kasutaud tegurite panuste väärtusega • Käitiskulud – kõik ettevõttes tootmistegevuses tehtud kulutused • Tootmiskulud – kõik ettevõttes tehtud kulutused pluss kapitali kulunõudlus • Alternatiivkulud – tulu, mis jääb saamata tootmises rakendatud tegurite parimast alternatiivsest kasutamata jäetud rakendusvõimalustest • Kogukulud – tootmistegevuses põhjustatud kõigi kulude summa • Ühikkulud – leitakse kogukulu jagamisel toodangu kogusega • Piirprodukt – iga uue muutuvteguri õhiku lisandumisest saadav lisaprodukt • Piirkulu – kogukulu kasv uue tooteühiku lisandumisel • Piirtulu – kogutulu kasv uue tooteühiku lisandumisel Kulud • Liigitamine: seos tootmisega (1]tootmiskulud 2]tootmisvälised kulud); reageerimine tegevusmahu muutumisel (1]muutuvkulud 2]püsivkulud); kuluobjektile kirjeldamise alusel (1]otse kulud 2]kaudsed kulud); kontrollitavuse aspekt (1]kontrollitavad 2]mittekontrollitavad)
Mikroökonoomika eksam Nõutav kogus väheneb kauba hind tõuseb. Nõutav kogus suureneb kauba hind langeb. Normaalkaubad kui raha on rohkem, siis ostan rohkem. Inferioorkaup kui raha on rohkem, siis ostan vähem. Giffenikaup kui hinda tõsta, siis ostetakse rohkem. Pakkumine (S) seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. PAKKUMISSEADUS: muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hüviste hind,seda suurem on pakutav kogus. Hinnavaru tarbija ülejääk, iseloomustab asjaolu, et tarbija valmisolek makta on suurem kui tarbimiskulutused. Nõudluskõver mida vertikaalsem, seda väiksem hinna tundlikus. Mida horisontaalsem, seda suurem hinna tundlikus. Hinnaelastsuse määrab asenduskaupade lähedus ja olemasolu, kauba kasutamisvõimalused. Hind ja kogukulutused muutuvad samas suunas kui nõudlus on mitteelastne (1st väiksem). Hind ka kogukulutused muutuvad erinevas suunas kui nõudlus ...
kulutused toormaterjalile jne 19) Kaudne kulu (implict cost) mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral 20) Majanduskasum (Economic profit) on see osa arvestuslikust kasumist, mis ületab normaalkasumi. 21) Koguprodukt (Total product) TP on teatud perioodi jooksul valmistaud kogutoodang. 22) Keskmine produkt (Average product) AP- on koguprodukti ja tema valmistamiseks kasutava muutuvressursi hulga jagatis 23) Piirprodukt (Marginal product) MP on täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava ressursiühiku kasutamise tulemusena 24) Püsikulu (Ficed cost) FC on kulu, mille suurus ei muutu, kui firma lühiperioodil muudab oma tootmismahtu 25) Muutuvkulu (Variable cost) VC on kulu, mille suurus firma tootmismahu muutudes muutub 26) Piirkulu (MC) on täiendava tooteühiku valmistamise täiendav kulu.
Iga ühiskonna liige saab sissetuleku, mis on võrdne tema omanduses olevate tootmisressursside väärtusega, st hinnaga, mille eest ta saab neid müüa. Erinevalt eelpool käsitletud (lõpp)toodangu (kauba)turust on ressursiturul pakkujaks indiviid ja nõudjaks firma. 14.2. Ressursside nõudlus. Et otsustada missugust- ressursijaotust kavandada on vaja opereerida järgmiste mõistetega: 1) füüsiline piirprodukt, mis näitab kui palju suureneb toodang täiendava ressursiühiku lisamisel, 2) rahaline piirprodukt, mis näitab kui palju muutub seejuures kogutulu, 3) ressursi hind, mis näitab kui palju läheb maksma täiendava ressursiühiku rakendamine. Mõisteid illustreerime näitega tabelis 14.1. Tabel 14.1. Rakendatud Füüsiline Füüsiline Toole hind kr Rahaline
kui MP > AP, siis AP suureneb; kui MP < AP, siis AP väheneb; seega, MP = AP, kui AP on maksimaalne; seni, kuni MP on positiivne, TP kasvab; kui MP on negatiivne, TP väheneb; kui MP = 0, siis TP on maksimaalne. Kahaneva piirtootlikkuse seadus - Kui mõnda sisendit suurendatakse tingimustes, kus tehnoloogia tase ja teiste sisendite hulk jääb samaks, siis teatud punktist alates hakkab muutuvsisendi piirprodukt vähenema; tegemist on lühiperioodi seadusega. Alternatiivkulu - Kuna ühiskonna ressursid on piiratud ja neid võib alternatiivselt kasutada, on teatud ressursside antud hüvise tootmiseks kasutamise majanduslik kulu sisuliselt alternatiivkulu; ta on antud ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind; analüüsi lihtsuse huvides väljendatakse teda tavaliselt rahalistes mõõtühikutes. Otsesed kulud - on firma tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis
t ta sõltub nende hüvise nõudlusest, mille valmistamiseks teda on kasutatud. Ressursside hindadel on väga suur tähtsus, kuna nad mõjutavad sissetulekute suurust ja jaotust; neil on oluline roll piiratud ressursside kasutamisel ja neist oleneb see, kuidas firmad ressursse oma toodangu valmistamiseks kombineerivad. Piirprodukti väärtus (VMP) näitajat mis ühendab tegureid, millest ressursi nõudlus sõltub: Hüvise turuhind ja ressursi piirprodukt. Kasumit maksimeeriv firma palkab iga ressurssi niisuguse koguse, mille juures ressursi piirprodukti tulu võrdub piirprodukti kuluga. 42 Ehitise defineerimine. Ehitustegevuse liigid. Nõuded ettevõtja tegutsemisele ehitusalal. Vastutav spetsialist ehituses. Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Ehitustegevuse liigid: Ehitise püstitamine Laiendamine
· Muutuvressurss- suurus muutub lühiperioodis(tööjüud, materjal) · Pikk periood- võib muutuda kõiki ressursse, pikal peroodil pole ühtki püsiressurssi. 2. Kogu; keskmine ja pirprodukt 128 · Tabel iseloomustab produktide suurust sõltuvalt töötajate arvust · Tp kasvab, on max l=8 · Sisendi keskmine produkt (avarage) · AP=TP/L · Sisendi piirprodukt(marginal) · MP=TP muutus/ L muutus · Joonis. Kogu; keskmine ja piirprodukt · Algul töötajate arv kasvab MP kasvab,max on 3-4 töötajaga, hakkab vähenema · AP ja MP vahel on kindel seaduspärasus MP ja AP vaheline sõltuvus · Kui mp>ap, siis ap kasvab · Kui mp> 0, siis Tp kasvab · Kui Mp=0, siis tp max · Kui mp<0 siis tp väheneb · Kui mp< ap siis ap väheneb · Kui mp=ap siis ap on max Kui minul on juurdetulev hinne suurem kui juurdetulevate hinnete keskmine siis ta hakkab seda
b. Keynesi tarbimisteooriale c. klassikalisele makromajanduse teooriale d. raha koguseteooriale e. Keynesi hõiveteooriale Inferioorsete (rämskaupade) kaupade sissetulekuelastsus on: a. E = 0 b. E > 0 c. 0<E <1 d. E < 0 e. E >1 10. Inimene, kes soovib saada tööd: a. arvestatakse kui kaotanu lootuse tööd leida b. arvestatakse kui osaliselt hõivatu c. kuulub tööga hõivatute hulka d. ei arvestata tööjõu hulka e. kuulub töötute hulka Kahanev piirprodukt 4 esimese toote tootmisel võiks olla väljendatud koguproduktina järgmiselt : a. 50, 90, 120, 140 b. 50, 40, 30, 20 c. 50, 100, 150, 200 d. 50, 50, 50, 50 e. 50, 110, 180, 260 Kahanevate tulude seadus hakkab toimima, kui palgatakse: TABEL a. kuues töötaja b. kolmas töötaja c. neljas töötaja d. teine töötaja Kaitsetollide kehtestamise korral on kodumaised: a. tarbijad samas olukorras, kuna impordimaht ei muutu - b. tootjad paremas olukorras, kuna nad müüvad nüüd suurema
TC MC L = L = MRC L = MFC L NB! Reeglina kasutatakse ressursituru mudelites töö(jõu) piirkulu MCL asemel mõistet ressursi/tootmisteguri piirkulu MRCL või MFCL! RESSURSI PIIRKULU MRC (marginal resource cost) ehk MFC (marginal factor cost) on ressursi kasutamise kogukulu juurdekasv, mille põhjustab ühe täiendava ressursiühiku rentimine (kõigi teiste kasutatavate ressursside hulk jääb samaks) TÖÖ(JÕU) PIIRPRODUKT (marginal product of labour, MPL) on toodangu muut(us), kui on palgatud üks täiendav töötaja ning maa ja kapitali kogus ei muutu TP MP L = L TÖÖ(JÕU) PIIRPRODUKTI TULU (marginal revenue product, MRPL) on ettevõtte kogutulu TR muut(us), mis saadakse
konkurentsi turuga. RESSURSI NÕUDLUS Iga konkreetse ressursi nõudlus on tuletatud nõudlus, st ta sõltub nende hüviste nõudlusest, mille valmistamiseks teda on kasutatud. Ressurisi tuletatud nõudlus sõltub kahest tegurist: 1) selle hüvise turuhinnast, mille valmistamiseks ressurssi kasutatakse 2) ressursi piirtootlikkusest Piirprodukt (MP) on ühe täiendava resursiühiku kasutamisel saadud täiendav toodang(kui teised sisendid on konstantsed). Töö piirprodukt (MP l) näiteks on kogutoodangu juurdekasv, kui on palgatud üks täiendav töötaja ning maa ja kapitali kogus ei muutu. Piirprodukti tulu (MRP) on täiendava ressursiühiku poolt toodetud piirprodukti müügist saadud täiendav tulu, e täiendav tulu mida firma saab ühe täiendava ressursiühiku kasutamisel. Töö piirprodukti tulu (MRPl) on seega firma tulu juurdekasv, kui on palgatud üks täiendav töötaja. MRPl= (TR)/ L (L=töötajate arv)
2. Tootmistegurite piirtootlus Firmad, kes tootmistegureid ostavad, võivad olla kahesugused: *Hinnavõtja firma on kahel turul üheagselt. Ostud on väikesed, ta on TKT-l (täieliku konkurentsi turul). Ta ei mõjuta hinda. Näiteks tööjõudu ostes peab firma võtma turult tööjõu sellise hinnaga, nagu selle palk on turul välja kujunenud. *Hinnakujundaja ostud ressursiturul on suured. On suured firmad. Mõjutavad turuhinda. Monopson üksikostja tootmistegurite turul. Ressursi piirprodukt MP vaadatakse, kui palju tuleb toodangut juurde, kui võetakse juurde üks täiendav ühik ressurssi. Näiteks kui võtad juurde ühe töötaja, siis kui palju toodang suureneb. MRP piirprodukti tulu. Näiteks võetakse juurde täiendav töötaja, tema tegi mingi toodangukoguse juurde. See kogus viiakse turule ning MRP oni see tulu, mis saadakse selle koguse müügist. MRP = TR/ressursside_kogus. VMP piirprodukti väärtus. VMPL=MP*p (indeks L näitab, et on tööjõuturg
[http://www.stat.ee/37201?highlight=t%C3%B6%C3%B6tus] 22.11.2011. 15) Töötu sotsiaalse kaitse seadus 2000. Riigi Teataja I osa, 2000, nr 57, art 371. 16) Varblane, S. 2010. Noorte tööpuudus kas tunneli lõpus paistab ka valgust? Aken, 04.05.2010, nr 39, lk 1-6. [http://aken.enl.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=8242/aken32+web.pdf] 25.11.2011. Lisa 1. Tööjõu piirprodukt Kuna täishõive korral on tööjõu piirprodukt suurem kui pingutuse kulu, siis sotsiaalselt optimaalne oleks, et kõik töötaksid. Saaks heaolu suurendada subsideerides palku. Tööjõu piirprodukti arvutamine (Hinnosaar, Hinnosaar 2006): , kus e pingutus, F tootmisfunktsioon, L töötajate arv, N firmade arv.
Rahvastiku kiire kasv vähendab heaolu, sest: Kasutatakse ära piiratud ja mittetaastuvad ressursid, Tekib surve toiduainete pakkumisele, Linnad hakkavad üle-rahvastuma, Tööpuudus suureneb, Säästumäär väheneb, Kapitali ja tööjõu suhe halveneb. 6 Rahvastiku kasvutempo ja majanduse areng- Iga uue inimese lisandumine tähendab ka täiendavat toodangut eeldusel, et tööjõu piirprodukt on positiivne. Siit järelduvalt peaks rahvastiku kasv majanduskasvu kiirendama. Rahvastiku kasvuga kaasneb keskmise heaolutaseme tõus vaid juhul, kui tööjõu piirprodukt on suurem keskmisest produktist. Rahvastiku kasvu ja majandusarengu negatiivset seost toetab kahaneva piirtootlikkuse reegel. Rahvaarvu suurenedes kahaneb rahvastiku kindlustatus majanduskasvuks vajalike ressurssidega. Liiga kõrge elatustase liiga suure rahvaarvu juures viib ressursside kiire ammendumiseni. 20
kui MP > AP, siis AP suureneb, kui MP < AP, siis AP väheneb, seega, MP=AP, kui AP on maksimaalne, seni, kuni MP on positiivne, TP kasvab, kui MP on negatiivne, TP väheneb, kui MP=0, siis TP on maksimaalne Kahaneva piirtootlikkuse seadus kui mõnda sisendit suurendatakse tingimustes, kus tehnoloogia tase ja teiste sisendite hulk jääb samaks, siis teatud punktist alates hakkab muutuvsisendi piirprodukt vähenema; tegemist on lühiperioodi seadusega. Kuna ühiskonna ressursid on piiratud ja neid võib alternatiivselt kasutada, on teatud ressursside antud hüvise tootmiseks kasutamise majanduslik kulu sisuliselt alternatiivkulu; ta on antud ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind; analüüsi lihtsuse huvides väljendatakse teda tavaliselt rahalistes mõõtühikutes.
võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides alternatiivkulu (ka: loobumiskulu)- saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest kahanevuse seadus -majandusteooria postulaat, mis väidab, et teatud hetkest alates hakkab tarbitavatest hüviste ühikutest saadud piirkasulikkus ning lisanduvatest tootmistegurite ühikute piirprodukt kahanema 2. Demograafia ehk rahvastikuteadus on teadusharu, mis uurib rahvastikku arvu (rahvastiku suuruse), koostise ja arengu aspektist ning demograafilisi näitajaid (rahvastiku üldtunnuseid arvulises väljenduses). Rahvastikuregister on Eesti kodanike ja Eestis elamisloa saanud välismaalaste peamiste isikuandmete ühtne andmekogu, mida haldab ja arendab Siseministeerium. aasta keskmine rahvaarv - pool aasta alguse ja aasta lõpu elanike arvu summast.
2. Suletud majanduse ringkäigu mudel näitab, et kodumajapidamised (KMP) kasutavad saadavaid (tootmisteguri)tulusid: tarbimiseks, maksudeks ja säästmiseks 3. Kahaneva piirtootlikkuse (piirtootluse) seadus sätestab, et iga tootmisteguri ühik: mis lisandub kapitali ja töö(jõu)le kui kapitali kogus on fikseeritud, vähendab töö(jõu) piirprodukti 4. Kaks kõige olulisemat tootmistegurit on: kapital ja töö(jõud) 5. Kapitali piirprodukt MPK on täiendav toodang kapitali üheühikulisel lisandumisel. 6. Kapitali pakkumise kasv alandab kapitali reaalset renti R/P. 7. Kui tarbimisfunktsioon on C=500+0,5Y ja tootmisfunktsioon on Cobb-Douglase Y=50×K×L astmetes α ja 1-α , kusjuures α=0,5, K=100 ja L=100, siis C võrdub: 3000 8. Kui tarbimisfunktsioon on C=150+0,85Y ja Y kasvab 1-e ühiku võrra, siis tarbimine (tarbimiskulutus) C suureneb 0,85 ühiku võrra 9
tootmismahu suurenemisega. Tööliste palgad (tunni- või tükitasu), energia, toore. Kogukulud Kogukulud on püsi- ja muutuvkulude summa. Kahaneva tootlikkuse Kahaneva tootlikkuse seadus ütleb, et kui püsivatele seadus tootmisressurssidele (nagu hooned ja seadmed) lisada üha enam muutuvaid tootmisressursse (nagu töölised ja toore), hakkab teatud määrast alates lisa- ehk piirprodukt vähenema. Mastaabisääst Mastaabisääst on keskmise tootmiskulu alanemine suurtootmise tagajärjel. Mastaabisääst toimib rohkem on võimalus jaotada tööjõudu spetsialiseeritud järgmistel põhjustel: ülesannete täitmiseks tooret ja varustust saab osta suurtes kogustes, mis annab võimaluse hinnaalanduseks
1. Põhimõisted Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Segamajandus ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes. Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel) eeldatakse, et kõik teised muutuj...
majanduskasvu aeglustumise arengumaal 19. Kuidas mõjutab rahvastiku kasv majanduse arengut mingis regioonis? Rahvastiku kiire kasv vähendab heaolu, sest: · Kasutatakse ära piiratud ja mittetaastuvad ressursid · Tekib surve toiduainete pakkumisele · Linnad hakkavad üle-rahvastuma · Tööpuudus suureneb · Säästumäär väheneb · Kapitali ja tööjõu suhe halveneb Iga uue inimese lisandumine tähendab täiendavat toodangut eeldusel, et tööjõu piirprodukt on positiivne. Siit järelduvalt peaks rahvastiku kasv majanduskasvu kiirendama. Kuid arengu seisukohalt pole oluline mitte toodangu kogumahu kasv, vaid toodangu kasv ühe inimese kohta. Rahvastiku kasvuga kaasneb keskmise heaolutaseme tõus vaid juhul, kui tööjõu piirprodukt on suurem keskmisest produktist. Rahvastiku kasvu ja majandusarengu negatiivset seost toetab kahaneva piirtootlikkuse reegel. Rahvaarvu suurenedes kahaneb rahvastiku kindlustatus majanduskasvuks vajalike ressurssidega
MFC = TC / TOOTMISTEGURI HULK HINNAVÕTJA TOOTMISTEGURI PIIRKULU = TEGURI TURUHINNAGA RESSURSSIDE NÕUDLUS: TULETATUD NÕUDLUS, mis sõltub ressursi abil valmistatava toodangu nõudlusest RESSURSI NÕUDLUS sõltub: 1) ressursi abil valmistatava hüvise turuhinnast 2) tootmisteguri tootlikkusest 11 Mare Randveer, TTÜ TOOTMISTEGURI PIIRPRODUKT (MP): tootmisteguri ühe täiendava ühiku kasutamisel saadud täiendav toodang (ceteris paribus) KAHANEVATE TULUDE SEADUS: kui teiste tootmistegurite hulk jääb samaks, hakkab selle teguri piirprodukt, mille suurust muudetakse, teatud hetkel kahanema PIIRPRODUKTI TULU (MRP): tootmisteguri ühe täiendava ühiku poolt toodetud piirprodukti müügist saadud tulu e. täiendav tulu, mida saadakse tootmistegurite hulga suurendamisel ühe ühiku võrra
b. Keynesi tarbimisteooriale c. klassikalisele makromajanduse teooriale d. raha koguseteooriale e. Keynesi hõiveteooriale Inferioorsete (rämskaupade) kaupade sissetulekuelastsus on: a. E = 0 b. E > 0 c. 0<E <1 d. E < 0 e. E >1 10. Inimene, kes soovib saada tööd: a. arvestatakse kui kaotanu lootuse tööd leida b. arvestatakse kui osaliselt hõivatu c. kuulub tööga hõivatute hulka d. ei arvestata tööjõu hulka e. kuulub töötute hulka Kahanev piirprodukt 4 esimese toote tootmisel võiks olla väljendatud koguproduktina järgmiselt : a. 50, 90, 120, 140 b. 50, 40, 30, 20 c. 50, 100, 150, 200 d. 50, 50, 50, 50 e. 50, 110, 180, 260 Kahanevate tulude seadus hakkab toimima, kui palgatakse: TABEL a. kuues töötaja b. kolmas töötaja c. neljas töötaja d. teine töötaja Kaitsetollide kehtestamise korral on kodumaised: a. tarbijad samas olukorras, kuna impordimaht ei muutu vale b
Kolmanda kontrolltöö vastused 1) Talupidaja Malle kasvatab teravilja 200 hektaril. Malle on soetanud 5 miljoni krooni eest masinaid ja seadmeid ning palganud 10 töölist. a) Koostage tootmisfunktsiooni mudel. Tootmisfunktsioon kirjeldab protsessi, kuidas muutub maksimaalne saavutatav tootmismaht, kui muuta tootmises sisendite hulka. Tootmise sisenditena käsitletakse antud juhul kasutatavat tööjõudu, kapitali ja maad. Tavapäraselt kasutatakse tootmisfunktsiooni analüüsides kahte tootmistegurit: tööd ja kapitali. Lihtsustusena liidetakse maa kapitaliga. Tööstuses ja teeninduses on see ka sobiv lihtsustus, sest maa kui tootmise sisendi osatähtsus on väga väikene. Ent maa ja kapital ei ole siiski samastatavad, seda eelkõige põhjusel, et kapitali on võimalik akumuleerida, maad aga mitte. Seega on põllumajandusliku tootmisfunktsiooni koostamisel oluline hinnata lisandunud väärtust kui kolme tootmisteguri funktsiooni/panust. Kui jätt...
tööoperatsioonide teostamiseks. Töötus ja/ või ressursside ebaefektiivne kasutamine esineb punktis, mis asub seespool TVK-d. Vajaduste piiramatuse all mõeldakse seda, et vajadusi ei saa kunagi täielikult rahuldada. Vale põhjuse viga on näiteks, ma võtsin vaba päeva, et maale minna, seepärast hakkas vihma sadama. Vale põhjuse viga tähendab seda, et kui sündmus A eelneb sündmusele B, siis on A tingimata B põhjus. Vastavalt kahanevate tulude seadusele väheneb piirprodukt alates teatud pubktist, kui püsiressurssidele lisatakse täiedavaid muutuvressursside ühikuid. Vastavalt nõudlusseadusele on kauba nõutav kogus ja hind pöördvõrdeliselt seotud. Vastavalt pakkumisseadusele pakuvad tootjad kaupa kõrgema hinna korral rohkem kui madalama hinna korral. Vastavalt suhtelise eelise printsiibile kasutab riik oma ressursse selleks, et toota ja eksportida hüviseid, mille alternatiivkulu on madal.
kapitalikogust, mis on vajalik, et kompenseerida tööjõu ühiku vähenemist Tööjõu kasutamise kasvust tulenevat toodangu juurdekasvu nimetatakse tööjõu piirtoodanguks, mis avaldub: MPL(tööjõu piirtoodang) = Delta Q/Delta L Kapitali kasutamise kasvust tulenevat kogutoodangu juurdekasvu nim. kapitali piirtoodanguks ja leitakse: MPK (kapitali piirtoondag)= Delta Q/Delta K Kahaneva piirtootluse seadus väidab, et alates teatud punktist muutuva tootmissisendi piirprodukt väheneb koos selle sisendi suurenemisega. LOENG 4 ETTEVÕTTE TULUD JA KULUD Pikal perioodil puuduvad PÜSIKULUD. ETTEVÕTTE KULUKÕVERAD: kogukulu (TC) võrdne iga tootmisteguri hulga ja tema hinna korrutiste summaga. Kahetegurilise tootmise (tööjõud ja kapital) korral on kogukulu seega väljendatav valemiga: TC=PK K+PL L PK - kapitali hind (maksumus), K - kapitali kogus, PL - tööjõu hind, L - tööjõu kogus.
Palk on töö hind. Piirprodukti tulu (MRP) on täiendava ressursiühiku poolt toodetud piirprodukti müügist saadud täiendav tulu e täiendav tulu, mida firma saab ühe täiendava ressursiühiku kasutamisel (ceteris paribus). Piirprodukti väärtus on näitaja, mis ühendab neid tegureid, millest ressursi nõudlus sõltub: 1. hüvise turuhind, mille valmistamiseks ressurssi kasutatakse ja 2. ressursi piirprodukt. Rent on tasu, mida makstakse maa kasutamise eest. Ressursi piirkulu (MRC) on ressursi kasutamise kogutulu juurdekasv, mille põhjustab ühe täiendava ressursiühiku palkamine. Ressursiturg on turg, kus ressursside omanikud ja nende ostjad määravad kindlaks ressursside hinna ja ostukoguse. Tuletatud nõudlus on iga konkreetse ressursi nõudlus, st ta sõltub nende hüviste nõudlusest, mille valmistamiseks on teda kasutatud.
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
1. Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess,mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta,samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpoolelavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. 2. Arengukontseptsioonid: Moderniseerimine-hõlmab ühiskonna majandusliku,sotsiaalse,kultuurilise ja poliitilise infrastruktuuri.Probleemid-konfliktide ja pingete kasv,riikide arengutasemete ebaühtlustumine ning vaesuse kontsentreerumine,ökoloogilised probleemid. Ökoloogiliselt säästlik areng-tähendab majandusarengu seisukohast koguhüvede maksimeerimist viisil,mis arvestaks lisaks toodetavate kaupade ja teenuste mahule ka looduskeskkonna kvaliteedi säilimist ajas.Majandussüsteem on vaid üks osa globaalsest ökosüsteemist.Majandussüsteemil läbilaskevõimel on biofüüsikalised piirid.Globaalse ökosüsteemi määramatus on suur ja seda on raske ku...
hüvise puhul. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question38 Punktid: 1 Segamajanduseks loetakse majandussüsteemi, kus lisaks turumajanduse elementidele toimib ka tugev valitsussektor. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question39 Punktid: 1 Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsuse poolne maksutõus nihutab pakkumiskõverat vasakule. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question40 Punktid: 1 Kui piirprodukt on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question41 Punktid: 1 Luksuskauba nõudlus on ülielastne hinna madalamas sektoris. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question42 Punktid: 1 Ressursside piiratuse kontseptsioon tähendab seda, et kõik majandussubjektid ei saa alati pangast laenu. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question43 Punktid: 1
c. Keynesi tarbimisteooriale d. raha koguseteooriale e. klassikalisele makromajanduse teooriale Küsimus 46 3 Säästud võrduvad nulliga : Vali üks: a. juhul, kui MPC ja MPS on ühesuurused b. juhul, kui tarbimiskulutused võrduvad investeerimiskulutustega c. punktis, kus tarbimiskulutuste joon lõikub horisontaalteljega d. punktis, kus säästujoon lõikub horisontaalteljega Küsimus 47 3 Kahanev piirprodukt 4 esimese toote tootmisel võiks olla väljendatud koguproduktina järgmiselt : Vali üks: a. 50, 110, 180, 260 b. 50, 100, 150, 200 c. 50, 90, 120, 140 d. 50, 40, 30, 20 e. 50, 50, 50, 50 Küsimus 48 3 Oletame, et golfiklubi tõstab kursusetasu. Kui nõudlus kursustele on suhteliselt mitte hinnaelastne, siis: Vali üks: a. tulu ei muutu b. tulu kursuselt suureneb c. tulu kursuselt väheneb d. Kursuslaste arv ei muutu e
18. Rahvastiku kasv mõjutab majanduse arengut: Majanduslikku arengut mõjutavad kolm rahvastiku aspekti: · Absoluutne rahvaarv · Rahvastiku kasvutempo · Rahvastiku vanuseline struktuur · Rahvastiku kasvu ja majandusarengu negatiivset seost toetab kahaneva piirtootlikkuse reegel. · Kuna mitmed tootmistegurid, nagu maa ja kodumaine kapital on (lühiajaliselt) fikseeritud, siis tööjõu kui muutuvteguri kasvades tema piirtootlikkus väheneb. · Piisavalt suure languse korral, kui piirprodukt langeb keskmisest produktist madalamale tasemele, hakkab ka tulutase ühe elaniku kohta alanema. See analüüs ei võta aga arvesse tehnoloogia arengu ja mastaabisäästuefekti mõju, mis mõlemad aitavad suurendada tööjõu tootlikkust ja kiirendavad seeläbi majanduskasvu. 19. Sündivust mõjutavad: Rahvastiku säilimiseks vajalik sündimus on 2,1 last ühe naise kohta.Arenenud riikides on sündivus tänapäeval 1,6 last naise kohta. 1) naiste haridus
47. Kui firma toodab 10 ühikut ja tema kogukulu on 240, sh. Kogupüsikulu on 100, siis on: a) Keskmine püsikulu 10 ja keskmine kogukulu 14 b) Keskmine muutuvkulu 14 ja keskmine kogukulu 24 48. Firma kohta on olemas tabel: Töötajate arv 1 2 3 4 5 6 Kogutoodan 3 8 12 15 17 18 g Neljanda töötaja piirtoodang ehk piirprodukt on: a) 3 b) 3,73 c) 4 d) 15 49. Eelmise tabeli järgi on nelja töötaja keskmine toodang: a) 3 b) 3,75 c) 7 d) 15 50. Mis alljärgnevast suurendab firma keskmist kogukulu: ** a) Püsiressursi hind c) mitte ükski neist? b) Palga tõus 51. Mis alljärgnevast suurendab firma keskmist kogukulu: **
· Tootlikkus valmistatud toodete hulka ühe ühiku kohta mingil aja hetkel. · Eksport riigis toodetud kaupade müük välismaale · Import riigist väljas toodetud kaupade ost sisse · Puhaseksport ekspordi ja impordi vahe · Inflatsioon hindade tõus, millega kaasneb raha ostujõu langus. · Kahaneva tootlikkuse seadus: kui püsivate tootmisressurssidele nt hoonetele lisada ühe enam muutuvaid tootmisressursse nagu nt tööjõud, hakkab mingil hetkel lisa ehk piirprodukt vähenema. · Püsikulud jäävad samaks, vaatamata ettevõtte tegevusele · Muutuvkulud muutuvad ettevõtte tootmismahu muutusega. Nt energia, vesi, elekter. · Mastaabisääst keskmise tootmiskulu alanemine suurema tootmise tagajärjel. · Kuidas tootlikkus kasvab: inimressursi kvaliteet, juhtimise kvaliteet, kliendi rahulolu, tähelepanu kvaliteedil,töötajate kaasamine, ühine visioon, põhivarade hulk, tehnoloogilised muutused.
61. Kuidas mõjutab tehniline progress isokvanti ja tootmisfunktsiooni? 62. Mis vahe on teoreetilisel ja arvutuslikul tootmisfunktsioonil ? 63. Millistel tingimustel hakkavad firmad kasutama uusi ressursse? 64. Milliseid kulusid peetakse nn. sotsiaalseteks kuludeks? Seminar 3 (5-6 õppenädal) Firmateooria 1. Kas vastus on õige või vale: a) kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud toota, kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks; õige b) kui piirprodukt on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt; vale c) kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga; õige d) kahanevate tulude seadus väljendab fakti, et pika perioodi keskmise kulu kõver on U-kujuline; vale e) kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga. õige 2. Mis alljärgnevast kujutab endast firma kaudseid kulusid? a) kontoritöötajate palk; õige b) tulumaks; vale
Tootmiskulud (õp. lk. 147-175) 1. Firma kulud ja kulukõverad 2. Püsi-, muutuv- ja piirkulu 3. Tootmisfunktsioon ja kulud 4. Pika perioodi kulud ja kulukõverad 4.1. Isokost 4.2. Arengutee 5. Kulukõverad majandusanalüüsis ja sisendite hindade muutumine 1. Firma eemärk maksimeerida kasumit Alternatiivkulu ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind. Alternatiivkulu Otsene kulu Kaudne kulu Tegelikud Rahalised maksed ressursside eest Ei tehta otseselt rahalisi väljamakseid, aga loobutakse teatud rahalisest sissetulekust, mida oleks saanud nende teistsugusel kasuta...
MAJANDUSE ABC SÕNASTIK A · aasta keskmine rahvaarv -- pool aasta alguse ja aasta lõpu elanike arvu summast. · absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma · absoluutne tulude ebavõrdsus situatsioon, kus 1IX peredetsiilil tulud puuduvad ning kõik tulu laekub X peredetsiilile · absoluutne tulude võrdsus situatsioon, kus kõigi peredetsiilide tulud on võrdsed · absoluutne vaesus seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina · absoluutse eelise teooria väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressur...
K kahanev piirkasulikkus – reegel, mille kohaselt igast täiendavalt tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkus on kahanev ja mille tõttu kogukasulikkus hakkab kahanema sellest hetkest alates, kus piirkasulikkus muutub negatiivseks kahanevuse seadus – majandusteooria postulaat, mis väidab, et teatud hetkest alates hakkab tarbitavatest hüviste ühikutest saadud piirkasulikkus ning lisanduvatest tootmistegurite ühikute piirprodukt kahanema kalkulatoorsed kulud (ka: arvestuslikud kulud) – kulud, mida konkreetses ettevõttes ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks tekkima kapitali adekvaatsus – panga omavahendite ja tema koguvahendite suhe kapitali- ja finantskonto – maksebilansi osa, mis fikseerib otseste ja portfelliinvesteeringute ning lühi- ja pikaajaliste laenude bilansi teatud perioodi jooksul
olgu selleks näiteks 8) Seejärel saabki joonise horisontaalteljel töökoguse asendada muutuvkuluga. Keskmise muutuvkulu AVC kulukõver on sõltuv kahaneva piirtootlikkuse seaduse toimest. Punktis kus keskmine muutuvkulu AVC on minimaalne, on keskmine produkt APl maksimaalne. Piirkulu e marginaalkulu MC (marginal cost) kulukõver on üldjuhul U- kujuline. Olgu töö juurdekasv (muut) L ja tööühiku palk w, seega: Punktis kus töö piirprodukt MPl saavutab maksimumi, on piirkulu MC minimaalne. Kogutulu TR (total revenue) on tulu, mida ettevõte saab oma toodangu müügist. kogutulu on ettevõtte poolt toodetud kogutoodangu müügist mingil ajaperioodil teenitud raha. valem: Keskmise kogutulu ATR või AR (average total revenue) on tulu, mida ettevõte saab keskmiselt ühe müüdud ehk realiseerimate tooteühiku kohta. Valem: Piirtulu e marginaaltulu MR (marginal revenue) on ettevõtte kogutulu
18. Koguprodukt (total product - TP) on teatud perioodil 15 Majandusõpetus Mõistete seletus. , I osa valmistatud kogutoodang, 20.1. 19.Keskmine toodang (average product - AP) koguprodukti ja , tema valmistamiseks kasutatava muutuvressursi jagatis, TP/N 20. Piirprodukt (marginal product - MP) täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava ressursiühiku kasutamise tulemusena - - 20.1.Kaheneva , piirtootlikkuse - seadus, -
Kõikide teooriate keskne mõiste on tehnoloogia. Tehnoloogia taseme muutus toob kaasa ka kiirema majanduskasvu. Joonisel 4 näidatakse kolme teooria põhimõttelisi erinevusi. Joonisel 4 näitab negatiivse tõusuga D kõver seost kapitali koguse ja kapitali piirproduktiivsuse vahel. Näidatakse, et mida rohkem on majanduses ühe inimese kohta kapitali (kapital per capita), seda väiksem on kapitali piirprodukt (eeldatakse, et kehtib kahanevuse seadus). Kapitali piirprodukti väärtusest sõltub see, millist intressimäära saavad säästjad oma säästude eest (kuna investeeringuid finantseeritakse säästudega). S kõver tähistab majanduses valitsevat soovitud tulumäära (target rate of return). Kui kapitali piirproduktiivsus on sellest tulumäärast kõrgem, säästetakse mahus, mis ületab kapitali amortisatsiooni, seega kapital kasvab. Kui
Mikro-ja makroökonoomika · Mikro ja makroökonoomika põhimõisted (7-14) Mikro-ja makroökonoomika uurib, kuidas inimkond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, ressurssid piiratud. Majandustegevus kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks.(teenused ja kaubad) Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on nende kaupade ja teenuste kasutamine. Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. · Maa loodusressursid · Kapital inimtööga valmistatud tootmisvahendid · Töö kehalised ja vaimsed võimed Alternatiivkulu ühe hüviste tootmise suurenemisel peab teise hüvise tootmismaht vähenema. Alternatiivkuluks nimetatakse parimast alternatiivist loobumise hinda. Tootmisvõimaluste kõver näitab kahe hüvise kombinatsiooni, mida võiks majanduses ...
töövõtja oma tööga Esitas langeva piirtootlikkuse seaduse, mille kohaselt iga järgnev kapitalimahutus annab väiksema resultaadi. Seotud ka kasulikkuse käsitlusega (tarbimise suurenedes kasulikkus väheneb). Piirkasulikkust kasutab Clark ka palgataseme määramisel. Kui kapitali suurus jääb muutumatuks, siis annab iga täiendab tööline üha vähem täiendavat toodangut. Arutlus on järgmine. Esimese töölise piirprodukt on kõrge, sest tal on töötamiseks piisavalt kapitali ja ka tööpinda. Et langeva piirtootlikkuse seadus hakkab mõjuma juba alates esimesest töölisest, on teise töölise piirprodukt juba madalam, kolmandal madalam teise omast jne. Et töölised on aga ühesuguse kvalifikatsiooniga, peaksid nad saama võrdset palka. Kuid millise töölise piirproduktiivsus võtta palga aluseks? Clarki arvates ei palka ettevõtja kunagi teist töölist, kui selle palgamäär ületab tema piirprodukti,
nõudlusest. Tööjõu nõudlus on tuletatud nõudlus. See tähendab seda, et iga firma nõudlus tööjõu järele sõltub sellest, milline kogus tööjõudu maksimeerib firma kasumi. Täieliku konkurentsi tingimustes on ettevõte nii hüviste kui teguriturul hinnavõtja, st ettevõte ei saa mõjutada tootmistegurite hinda. Kuna palgatase on ettevõtte jaoks etteantud suurus, siis on tööjõu piirkulu konstantne. Tööjõu piirprodukt väheneb ja muutub lõpuks negatiivseks. See on kooskõlas kahaneva piirtootlikkuse seadusega, mille kohaselt tööjõu piirprodukt väheneb kui palgatud tööjõu kogus kasvab. Kuna palgatase on ettevõtte jaoks antud suurus ja palgatase võrdub tööjõu piirkuluga, siis on piirkulukõver horisontaalne sirge. Ükski ettevõtja ei ole nõus palkama töötajat, kelle piirprodukti tulu on väiksem kui palk.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
