Heoluökonoomika põhiteoreem: Tootjad ja tarbijad käituvad nagu täielikud konkurendid ja turul on tagatud pareto- efektiivsus (ei saa parandada kellegi heaolu, ilma et teise oma väheneks). Monopol: turu struktuur, kus kaupu toodab ja müüb üksainus firma. Monopoli toodangunõudluskõver kujutab ka turu nõudluskõverat. Monopoli jaoks pole oluline kõrge kauaba hind vaid maksimaalne kasumlikkus! Monopol valib sellise toodangumahu, kus piirkulu on võrdne piirtuluga ja leiab nudluskõvera puhul hinna, millega kogu toodang ära ostetakse. Tulemuseks väiksem kogus kaupa kõrgema hinnaga. Monopol tekkepõhjused: *mastaabiökonoomia (loomulik monopol, kus üks firma suudab kogutoodangut pakkuda madalama kuluga, kui seda teeks kaks või enam. nt Tallinna Vesi) , *sisenemisbarjäärid (geograafiline asend, seaduslikud piirangud), *kontroll mõne tootmissisendi üle(oluliste tootmisressurside ainuomanik).
mõtlemine ja juhtimisoskused, mida on vaja äri alustamiseks ja juhtimiseks. Loobumis- ehk · Loobumis- ehk alternatiivkulu on parim alternatiivkulu alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel. · Loobumiskulu hind väljendub nendes kaupades, millest on tulnud loobuda, et saada soovitud kaup. Piirtulu ja piirkulu Piirtulu või kulu tähendab lihtsalt otsuse lisatulu Kompromiss või kulu. Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss. Makroökonoomika Makroökonoomika on uurimus majandusest tervikuna. Uurib majandusprotsesside kulgemise kiirust, kogutoodangu ja tulu suurust, tööhõive probleeme. Mikroökonoomika Mikroökonoomika uurib üksikisikute,
koolkonna käsitlus majandusest baseerub mitmetel eeldustel mida täna tuntakse ka kui Ricardo eelduseid. Üheks olulisemaks eelduseks on see, et muutused suhtelistes hindades on põhjustatud muutustest tööjõukulus. Seega võetakse aluseks tööväärtusteooria, mille kohaselt kauba väärtuse määrab tema valmistamiseks kulutatud töö. Ricardo käsitluses on olulisel kohal ka põhimõte, et tööstuses on tulukus püsiv aga põllumajanduses kahanev. Täna ütleksime me, et tööstuses on piirkulu konstantne ja põllumajanduses kasvav, sest põllumajandusliku tootmise suurenemine toob endaga kaasa üha kasvavaid täiendavaid kulutusi. Samuti lähtuti eeldustest, et turul valitseb täielik konkurents ning täielik tööhõive. Klassikalisest mõtteviisist on tuntud ka palgafondi doktriin, mille kohaselt töölise palgamäär võrdub palgafond jagatud tööliste arvuga. Samuti lähtus Ricardo oma majandusmudeli loomisel ratsionaalselt käituva inimese eeldusest. Neoklassikaline koolkond
IÖ uuenduslik panus - *Sotsiaalteadused said enda käsutusse uue uurimismeetodi - majandusliku analüüsi (ökonoomika), mis võimaldas senisest erinevalt ja kokkuvõttes sügavamalt avada ühiskonnas toimuvat. *Majandusteaduse objektiks said lisaks turule ka inimeste teised eluvaldkonnad ja seal toimivad reeglid: alates riigist ja lõpetades perekonnaga.*Kujunesid uued ideed ja kontseptsioonid inimliku sipelgapesa paremaks mõistmiseks. Positivistlik uurimine - positivistlikult nende mehhanismide (institutsioonide) uurimisega, mis majanduses on kujunenud vastureaktsioonina oportunismile ja normatiivne uurimine - normatiivselt oportunismi vastu võitlemise võimalustega näiteks spetsiaalsete preemiasüsteemide konstrueerimisega. Institutsioonid ja Org. on inimkäitumist reguleerivate normide süsteemid, mille üheks elemendiks on ka normide järgimist tagav mehhanism. Institutsioonid on mängureeglid ilma mängijateta...
Ülesanne. 1. Kas nimetatud nõudluse ja/või pakkumise muutus toob kaasa kauba tasakaaluhinna p/h ja koguse q/k kasvu või kahanemise Nõudlus kasvad,pakkumine jääb samaks p/h kasvab q/k suureneb Pakkumine kasbab, nõudlus jääb samaks p/h langeb q/k suureneb Nõudlus kahaneb, pakkumine jääb samaks p/h väheneb q/k väheneb Pakkumine kahaneb, nõudlus jääb samaks p/h q/k väheneb Kogu- Hind Kogutulu Piirtul Kogukul Kesk. Piirkulu Kogu- Kesk. toodang =kesk u u kulu kasum Kasum . tulu 0 4000 0 - 1000 0 - -1000 - 1 3800 3800 3800 2000 2000 2000 1800 1800 2 3600 7200 3400 3800 1900 1800 3400 1700
otsustavad, kui palju mingit hüvist nõutakse ja pakutakse ehk üldisemalt, kui palju mingit tegevust tehakse. Mõiste tuleneb asjaolust, et inimeste tarbimisotsused seostuvad sageli vaid hüvise viimaste ehk marginaalsete ühikutega. Näide õllega. Lisanduv (marginaalne) heaolu ehk piirtulu hakkab pärast paari pudelit langema. Mingil hetkel jõuab kätte punkt, kus lisapudel annab juba vähem kasu kui on tema eest makstav hind. Sel juhul ütleme, et lisapudeli piirkulu ületab piirtulu. Selles punktis lõpetab ratsionaalne indiviid joomise. Nõudluskõvera seadus: Nõudlus langeb kui selle hüvise hind tõuseb Kui lähtuda sellest, et osa eelarvest on ette nähtud mingi hüvise ostuks, siis tähendab tõusnud hind kohe ka seda, et sama raha eest saab vähem hüvist. Asjakohane erialatermin on siin sissetulekuefekt. Nõudluskõvera kulgemise teiseks teguriks on võimalus hinnatõusust mööda minna, valides asenduskaupu
Tootmiskulude elemendid 2. Kulud otsustusteks Kulude käitumise alusel Olulised ja ebaolulised kulud Välditavad ja mittevälditavad kulud Pöördumatud kulud Alternatiivkulu e. loobumiskulu Piirkulu ja täiendkulu 3. Kulud kontrolliks Kontrollitavad ja mittekontrollitavad Otsustamise ja kontrolliga seotud kuluarvestuse mõisted: 1. MUUTUVKULUD on kulud, mis kasvavad või kahanevad olulises vahemikus koos toodangu mahu muutumisega proportsionaalselt. 2. PÜSIKULUD on kulud, mis jäävad toodangu mahu muutumisel konstantseks, neid tuleb kanda ka siis, kui toodang kõnealusel perioodil on null. 3
o Inimeste soovimatust maksta vabatahtlikult üldkasutatavate teenuste eest nimetatakse priisõidu probleemiks(free riderproblem) Osaliselt avaliku kauba tunnustega kaubad: ringhääling pakub konkurentsitut teenust, kuid välistamine on võimalik. maanteed pakuvad teenust, mida tarbitakse kollektiivselt, kuid iga täiendava tarbija lisandumine suurendab osaliselt konkurentsi. Kas eelpooltoodud kaupu peaks pakkuma eraturg või avalik sektor? o Teenuseid, mille pakkumise piirkulu on ühiskonna seisukohalt null, oleks otstarbekam tasuta pakkuda avaliku sektori poolt või võiks tarbijalt sisse nõudaainult piirkulu ulatuses kasutamistasu o Mõnede kaupade puhul võib välistamine olla võimalik, kuid mitte soovitatav, kuna teenuse osutamine ei tooks täiendavaid kulusid või oleks välistamine liiga kulukas o Teenused, mille pakkumisega täiendavatele tarbijatele kaasneb suur piirkulu: haridus, tervishoid
● uuritavas tegevusvahemikus on piirkasumi kogusumma lineaarne ja muutub proportsionaalselt mahuga; ● ainus tulusid ja kulusid mõjutav tegur (tulukäitur ja kulukäitur) on maht (kogus), kõik ülejäänud tegurid on konstantsed; ● müügitingimused, tehnoloogia, tootmisviis ja -efektiivsus jäävad samaks (tööliste ja seadmete tootlus ei muutu); ● varud ei muutu või varude arvestuses rakendatakse ainult muutuvkulude ehk piirkulu meetodit; ● inflatsiooni mõju on neutraliseeritud; ● raha ajaväärtust ja riske ignoreeritakse. --- Kulu-mahu-kasumi analüüsi üheks keskseks mõisteks on kasumilävepunkt ehk kasumilävi, mis on selline müügimaht, mille puhul kõik kulud on kaetud tuludega ja pole kasumit ega kahjumit. Müügimahu (tootmismahu) suurenedes üle kasumiläve hakkab ettevõte kasumit saama. Kasumiläve saab väljendada nii naturaalühikutes kui ka rahas. Kasumilävepunkti võib
Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne 5. Alternatiivkulu Igal valikul on loobumise hind e alternatiivkulu. Alternatiivkulu (opportunity cost) on kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teisest e alternatiivsest tegevusest või hüvisest ja millest ta ilma jääb, kui ta antud valiku on teinud. Alternatiivkulu
(sisendid jäävad samaks, kuid muutuvad vahendid, mille abil toodetakse). Bioloogiline optimum määratakse bioressursside tehnilise tootmisvõimega. Tehniline tootmisvõime on potentsiaalse võime kasutamise maksimaalne piir kasutatava tehnoloogia ja tehnika taseme puhul. Majanduslik optimum määratakse kulude tasemega, mille puhul ressurssidest saadav kasum on kõige suurem ressursiühiku kohta. Ressursside maksimum määratakse kindlaks enamsaagi väärtuse ja sisendi piirkulu suhtega ehk hinnatasemega. 3 Enamtoodang ja vastavalt enamsaak kujuneb täiendavate ressursside tootmisse rakendamise tulemusena. Kui on tegemist mitme võrreldava variandiga, siis väljendatakse enamsaaki tavaliselt kasvavas kokkuvõttes. Tootmises arvutatakse enamsaaki lähtesaagi suhtes, katsetes aga kontrollvariandi saagi suhtes- sel juhul on tegemist summaarse enamsaagiga (SE)
graafikud, geograafilised kaardid, joonistused, skeemid või fotod. Igal joonisel peab olema allkiri, mis sellel kujutatut lakooniliselt sõnastab. Joonis paigutatakse vasakule ja allkiri reastatakse vasakult. Kõik joonised nummerdatakse analoogiliselt tabelitega kogu töö ulatuses nt Joonis 1 või üksikute peatükkide ulatuses nt Joonis 2.4. Järjekorranumber kirjutatakse allkirja ette ja eraldatakse sellest punktiga (Joonis 1. Piirkulu ...). Joonisele kantavad tähised, arvud ja sõnaline tekst tuleb trükkida suurusega 11 punkti. Igale joonisele tuleb töö tekstis viidata. Väikeste mõõtmetega joonis paikneb teksti vahel sobivas kohas, suurem eraldi lehel, pärast viidet. Kui joonis pole autori enda poolt koostatud, siis tuleb analoogiliselt tabeliga märkida allikas. 17 Näide: Joonis 1
1.Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis MP kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste valdkondadega tihedalt seotud ühiskonnateadustega. MP teooria uurimisobjektiks on praktiline MP st. suure hulga institutsioonide (valitsus, keskpank, parlament, rahvusvah. org ja huvigrupid) tegevus, et mõjutada majanduslikke protsesse ühiskonnas. MP teooria põhieesmärgiks on kirjeldada nende institutsioonide tegevust, hinnata nende ajendeid ja ka tegevuse tagajärgi. MP hõlmab MP eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka maj. arengu prognoosi. Eesmärgiks on praktilise MP tõhustamine, tehes eesmärgid selgepiirilisemaks, parandades otsustusprotsessi, konfliktsituatsioonide lahendamist jne. 2.Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed MP teooria ülesandeks on maj. teoreetiliste teadmiste alusel püstitada vajalikke rakenduslikke probleeme ja ülesandeid ning töötada välja abinõusid nende lahendamiseks. Milli...
Mingi teguri piirtoodangu ja selle teguri hinna jagatist võib nim rahaühiku piirtoodanguks. See näitab toodangu mahtu, mis lisandub, kui täiendav kroon kulutada vastava tootmisteguri hulga suurendamiseks. Piirtoodang näitab, kuidas muutub toodangu maht, kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks. 31. Kuidas leitakse ettevõtte kasumit maksimeeriv tootmismaht? Kujuneb sellise tootmismahu korral, kus piirkulu võrdub piirtuluga. 32. Miks ja mille poolest erinevad ettevõtte lühiajaline ja pikaajaline pakkumiskõver? Kuna lühikest aega on võimalik, et müügituluga jäetakse ära vaid muutuvkulu ja püsikulud jäävad katmata, siis lühiajalises perspektiivis jätkatakse hinna langemisel tootmist, kuni hind katab keskmise muutuvkulu. Kui hind langeb madalame, on ettevõttel mõteks tootmine lõpetada. Seega kattub lügiperioodil pakkumiskõver piirkulukõveraga
(100 juurdehindluse %): 100 Investeeringutelt kasumit garanteeriv hind. Meetod sobib ainult kapitali-intensiivsetele firmadele. Investeeringute kulud * ROI (%) Keskmised kogukulud Hind = ------------------------------------------ + standardmagu juures Toodangu standardmaht Madalam hind lisatoodangule. Odavama toodangu jaoks võimaldab ära kasutada kõiki tootmisvõimsusi. "Hinnapõrand" = Piirtulu ühikult > Piirkulu ühikule Traditsiooniline kasumiläve analüüs püsivkulud Kasumiläve punkt = --------------------------------- Hind Ühiku muutuvkulu Nõudlusest lähtuvad hinnakujundusmeetodid: a) Allahindlus nõudlusest Maksimaalsed tootmiskulud = Hind * [(100 - juurdehindluse %): 100] b) Järjestikuste allahindluste kett 1. Maksimaalne ostuhind = Lõpphind * [(100 Jaemüüja %):100] /jaemüüja 2
toodanguühiku omahind suureneb. Ressursside optimum Bioloogiline optimum määratakse bioressursside tehnilise tootmisvõimega ehk potentsiaalse võime kasutamise maksimaalse piiriga kasutatava tehnoloogia ja tehnika taseme puhul. Majanduslik optimum määratakse kulude tasemega, mille puhul ressurssidest saadav kasum on kõige suurem ressursiühiku kohta. Kasutatavate ressursside maksimum määratakse kindlaks enamsaagi (piimatoodangu) väärtuse ja sisendi piirkulu suhtega ehk hinnatasemetega. 2.3. Efektiivsuse hindamise üldalused, enamtoodang, enamsaak 2.4. Efektiivsuse väljundid: tehnoloogia-, mastaabi- ja struktuuriefekt 2.5. Tootlikkuse juhtimine ettevõttes Tootlikkuse kasvu juhtimiseks tuleb taset mõõta. Tootlikkuse mõõtmise eesmärgid: 1. otstarbekate mõõtmismeetodite ja näitajate kasutamine 2. tootlikkuse taseme ja kasvutempo tõstmise reservide leidmine 3. tegevusalternatiivide valimine 4. töötajate stimuleerimine
seda loomulikuks monopoliks. Loomulikke monopole püütakse allutada regulatsioonidele kas riikliku või munitsipaalomandi või siis vastavate kontrollimehhanismide kaudu. Üldkasutatavad hüvised Esineb olukordi, kus turg ei paku kõiki hüviseid või pakub neid ebapiisaval hulgal (näit riigikaitse, navigatsioonivahendid). Neid nimetatakse üldkasutatavateks hüvisteks. Iga täiendav üksikisik saab neid hüviseid tasuta kasutada. Piirkulu, mis tekib täiendava hüvist kasutava üksikisiku tõttu, on formaalselt null. Majaka kulud ei sõltu sellest, mitu laeva sellest mööda sõidavad. Iseloomulik üldkasutatavate hüviste jaoks on ka see, et üksikiskuid on raske või võimatu nende kasutamisest välistada. Asjaolu, et eraturud üldkasutatavaid hüviseid ei paku või pakuvaid neid ebapiisavalt, on paljude valitsuste tegevuste põhjenduseks. Välismõjud
Konverteerimiskulud Muutuvkulud Turustuskulud Ülesanne 1.7 On toodud mitmesugused kulud panga laenuosakonnas. Iga kulu puhul märkida tähtedega, millist liiki kuluga on tegemist. NB! Ühte ja sama kulu võib liigitada mitmeti. Anda võimalikult täielik vastus Kululiigid: a) laenuosakonna juhataja poolt mõjutatavad kulud b) laenuosakonna juhataja poolt mittemõjutatavad kulud c) laenuosakonna otsekulud d) laenuosakonna kaudkulud e) diferentsiaalkulud f) piirkulu g) alternatiivkulu h) pöördumatu kulu Kulud 1. Laenuosakonna juhataja ametipalk 2. Laenuosakonna kasutatud kontoritarbed 3. Laenuosakonna juhataja poolt eelmisel aastal osakonnale ostetud PC maksumus 4. Panga üldreklaami maksumus, mis on jaotatud laenuosakonnale 5. Tulu, mida võiks laenuosakond saada, kui tema kontor oleks avatud alllinnas, mitte aga naabemaakonnas 7. Erinevus panga kuludes, kui võetakse vastu ja töödeldakse üpks täiendav laenuvajadus Ülesanne 8
rajatised, seadmed jne. Pikk periood on ajavahemik, mille vältel kõik tootmissisendid on varieeritavad. Kulukõverate analüüsil eeldatakse, et ettevõte ei saa tasuta ühtegi tootmise sisendit, samal ajal on aga kõik tootmise sisendid vabalt saadaval õigete, s.o mittemonopoolsete ja seejuures muutumatute hindadega. Lühiperioodi kulukõverad - Lühiajaliselt tuuakse välja kogukulu(TC), püsikulu(FC), muutuvkulu (TVC), keskmine kulu(AC) ja piirkulu (MC). Muutuvkulud kogukuluna lühiajas on proportsionaalne kulukõver st mida rohkem tahame toodangut siis materjali kulu muutub samas proportsioonis. Püsivkulu lühiajas on muutumatu nt amortisatsioon. Vaadeldes muutuv-ja püsivkulusid ühikkuludena lühiajas, võib välja tuua nende käitumise vastupidiselt varemtoodule, st. sellele, kuidas nad käitusid kogukuludena. Püsivate ja muutuvate kulude käsitlemisel ühikkuludena on oluline mõista kahte asjaolu:
Selle tulemusena tekib katkestatud ressursi(raha) voog, ei saa loota turumehhanismile: pakkujad ei ole kauba pakkumisest huvitatud. 2) mitterivaalsus ehk konkurentsitus. Erakaubad on rivaalid, sest tarbijad konkureerivad ühe ja sama kauba pärast omavahel, kui üks saab, siis teine jääb ilma. Avaliku kauba puhul, kui kaup on toodetud, ühe tarbija lisandumine ei too kaasa teiste tarbijate kasulikkuse vähenemist. Tuleb sisse piirkulu mõiste( MC) kasutamine, see on kogukulu juurdekasv täiendava tarbija lisandumisel. Avaliku kauba puhul MC = 0, erakaubal MC ei ole null. Nendest kahest omadusest tuleneb järeldus: ei ole mõtet puhaste avalike kaupade tarbijate arvu piirata ja normeerida. Puhtaid avalikke kaupu on suhteliselt vähe. Paljudel kaupadel on rahuldatud 1 eeltoodud omadustest. Arstiabi ja haridus pole puhtad avalikud kaubad, neid ei saa tarbida konkurentsitult ja lisanduvat tarbijat on kerge välja lülitada
monopoli. Tegutsedes monopolina on nüüd võimalik saada ka monopoli kasumit. Kartellilepingu sõlmimise eesmärgiks on saavutada täielik kontroll turu üle ja takistada uute pakkujate sisenemist turule. Enamasti toimub siis tootmismahtude vähendamine mille tulemusena hind turul tõuseb ja kartelli kasum suureneb. Kartelle luuakse tavaliselt sellistes valdkondades kus tarbijad ei saa oma tarbimist oluliselt vähendada. Selliseks kaubaks on näiteks bensiin. 11. Piirkulu ja piirtulu Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus. Kui tootmismaht väheneb 10 kampsunilt 4 kampsunile, väheneb kogukulu 75 kroonilt 50 kroonile. Muutus tootmismahus on 6 kampsunit ning muutus kogukulus on 25 krooni. Neist kuuest kampsunist ühe piirkuluks on seega 4.17 krooni (25/6). Piirtulu on kogutulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. 12
turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk on mikroökonoomikas hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule mingi hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne. Makroökonoomika on majandussüsteemi kui terviku teoreetiline käsitlus ning tema uurimisobjektiks on kogu rahvamajandus. Makroökonoomika analüüsib rahvamajanduses toimuvaid majanduslikke protsesse ja püüab leida vastust küsimusele, kuidas parimal viisil saavutada majanduse nelja põhilist eesmärki: majanduskasvu, stabiilset hinnataset, tööhõivet ja välismajanduse tasakaalustatust. Makroökonoomika tähtsaim näitaja on rahvamajanduse kogutoodang RKT
turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk on mikroökonoomikas hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule mingi hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne. Makroökonoomika on majandussüsteemi kui terviku teoreetiline käsitlus ning tema uurimisobjektiks on kogu rahvamajandus. Makroökonoomika analüüsib rahvamajanduses toimuvaid majanduslikke protsesse ja püüab leida vastust küsimusele, kuidas parimal viisil saavutada majanduse nelja põhilist eesmärki: majanduskasvu, stabiilset hinnataset, tööhõivet ja välismajanduse tasakaalustatust. Makroökonoomika tähtsaim näitaja on rahvamajanduse kogutoodang.
mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk on mikroökonoomikas hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule mingi hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne. Makroökonoomika on majandussüsteemi kui terviku teoreetiline käsitlus ning tema uurimisobjektiks on kogu rahvamajandus. Makroökonoomika analüüsib rahvamajanduses toimuvaid majanduslikke protsesse ja püüab leida vastust küsimusele, kuidas parimal viisil saavutada majanduse nelja põhilist eesmärki: majanduskasvu, stabiilset hinnataset, tööhõivet ja välismajanduse tasakaalustatust. Makroökonoomika tähtsaim näitaja on rahvamajanduse kogutoodang.
teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne Makroökonoomika on majandussüsteemi kui terviku teoreetiline käsitlus ning tema uurimisobjektiks on kogu rahvamajandus. Makroökonoomika analüüsib rahvamajanduses toimuvaid majanduslikke protsesse ja püüab leida vastust küsimusele, kuidas parimal viisil saavutada majanduse nelja põhilist eesmärki: majanduskasvu, stabiilset hinnataset ja tööhõivet ning välismajanduse tasakaalu. Makroökonoomika tähtsaim näitaja on rahvamajanduse kogutoodang.
Antud juhul oleks tegemist ka nn loodusvarade kasutusmaksudega ja mitte ainult ammutamismaksudega. Poolt- ja vastuargumendid antud maksu puhul on sarnased eelpool toodud nn väljundimaksudega. Maksusid, mida rakendatakse tootmissisenditele nende jaotamise hetkel või kohas, on suure tõenäosusega odavam administreerida, võrreldes saastetasude administreerimisega. Üldisel tasandil on tegemist kompromissiga nn ülekandekulude ja maksutasemete vahel, mis kajastaks saaste vähendamise piirkulu. Seega võib sisendi maksustamisele suunatud süsteem kujuneda tõhusamaks kui emissioonidele suunatud maksusüsteem. Tuleb märkida, et sisendi maksustamine motiveerib ‛ainult’ teiste asendusressursside kasutusele võtmist, kuid ei motiveeri saastet vähendama emissioonide etapis. Kui eesmärgiks on väljundi või sisendi maksustamine emissioonide ning jäätmete vähendamiseks tootmisahelas, tuleks küsida, kas mõni muu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
