teljelt X (iskute arv) teljele 16. Konkurentsiga avaliku kauba tarbimine. Selgitada joonise abil. 19. Välismõjud. Negatiivne ja positiivne välismõju. Välismõjud tekivad kas tarbimis- või tootmistagajärgedena ja mõjutavad teisi ilma, et tekitav osapool seda arvestaks · Negatiivne välismõju: õhusaaste, veereostus, müra Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu · Näide: Mesinik ja puuviljaaed 20. Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. 22. Efektiivne saaste, selle olemus. Selgitage ja näidake joonisel. S * on saastehulk, mis esineb, kui võetakse arvesse nii negatiivsed välismõjud (saastekahju)
TR Kasum -8 -1 6 13 19 21 21 19 Pii Piirtulu 8 8 8 8 8 8 8 8 MR Piirkulu 8 1 1 1 2 6 8 10 MC a) Kasumi maksimeerimiseks peaks ettevõte tootma 5 või 6 ühikut. Kasum on maksimaalne, kui piirtulu ja piirkulu on võrdsed, kuid kasumi maksimeerimine ei tähenda veel reaalset kasumi saamist, sest kasumi maksimeerimine võib olla ka kahjumi minimeerimine. b) Ei või olla, sest täielikul konkurentsil peavad nii hind kui piirtulu võrdne piirkuluga. c) 6. Hind P Kogus Q Piirkulu Kogutulu Kogukulu Kasum pii Piirtulu MC TR milj TC milj MR
kulufunktsiooni saab arvutada selle tuletisena: dC(q) MC = = C (q) dq Kulufunktsiooni kuju (seaduspära toodangumahu ja tootmiskulu vahel tootmismahu muutudes) sõltub tootmistehnoloogiast ja seda kirjeldavast tootmisfunktsioonist. 9 Kui toodangumahu suurenedes on iga täiendava lisatoote valmistamiseks vaja kulutada vähem, on piirkulu kahanev. Toodangumahtude korral, mil piirkulu kahaneb, väheneb ka tükikulu (tekib mastaabisääst) ning ratsionaalne tootja suurendab tootmismahtu (sisendi ja väljundi teadaolevate hindade korral kasum suureneb). Kasumi maksimeerimine Ettevõtte tegevuse üldeesmärk maksimaalne kasum on tulu jakulu max vahe: = max [pq - C(q)]
Joonis 2 Pakkumise kõver näitab, kui palju maksab iga täiendava ühiku hüvise tootmine (ehk tootmise piirkulu). Otsustades, kui palju toota, toodab pakkuja sellise koguse, kus täiendava ühiku tootmise kulu (piirkulu) võrdub hinnaga, mida tootja hüvise müümisel saab MC=p. Efektiivsus nõuab, et täiendavast tooteühikust saadav piirkasu võrduks tootmise piirkuluga, vastasel juhul jääks ruumi Pareto täiustuseks. Turutasakaalu punktis: ettevõtte piirkulu = p , tarbija piirkasu =p piirkasu =piirkulu efektiivsus Kui MB > MC, tuleks tootmist laiendada Kui MC > MB, tuleks tootmist vähendada Turu eelised – Hayek: efektiivsus ja vabadus Hayek: rikkaks saavad need, kes teiste eesmärkidele kõige rohkem kaasa aitavad (ehk kes kõige enam oma kasu maksimeerivad). Oli sotsialistliku planeerimise kriitik Turu saavutus: pole vaja ühiseid eesmärke, et ühiskonnas koos elada. Turg
Miks monopolidele halvasti vaadatakse? Põhjus on selles, et kui monopolide tegevust ei reguleerita, piiravad nad kõrgema hinna saamiseks oma toodangut. Selgitamaks kuidas see toimub, vaatame kõigepealt hinna kujunemist täieliku konkurentsiga turul. Seal on üksik agent hinnavõtja, mis tähendab seda, et ta oma tootmisotsustega turuhinda ei mõjuta (nõudluskõver on tema jaoks horisontaalne). Turul on palju tootjaid ning firma omab seal suhteliselt väikest osa. Tootmismaht määratakse piirkulu ja piirtulu lõikepunkti järgi. Firma suurendab oma toodangut niikaua kuni iga täiendav ühik annab veel kasu (piirtulu on suurem piirkulust). Täieliku konkurentsiga turul on piirtuluks müügihind. Joonis 3.2. Hind ja kogus täieliku konkurentsi korral. Monopoli jaoks on piirtulu müügihinnast väiksem. See on sellepärast nii, et monopolist peab müügimahtu suurendades oma hinda alandama. Seda peab ta tegema mitte ainult viimase ühiku
Seos c= f(q) näitab ratsionaalselt tegutseva ettevõtte kulutuste ja toodangukoguste seost. Seda seost nim. Kulufunktsiooniks. Toodangumahust sõltub tooraine ja tööjõu vajadus, seega ka kulutused neile tootmisteguritele, näiteks toorainele, suurenevad toodangumahu kasvades. Selliseid toodangumahu muutudes muutuvaid kulusid nim. Muutuvkuludeks. Samas on ka kulutusi, mis säilivad isegi siis kui toodetakse 0 toodet nim. Püsikuluks. Piirkulu on ühe tooteühiku juurdetootmisellisandunud kulu rahaühikutes. Keskmine kulu- näitab kulu tooteühiku kohta ja leitakse kogukulu jagamisel toodangukogusega- nii saadakse keskmiselt ühe toodanguühiku peale kulunud summa. Kasum- tulu ja kulu vahe. Kasum on maksimaalne kui viimase toodanguühiku müügist saadud lisatulu ja selle tootmiseks tehtud lisakulu ehk piirtulu ja piirkulu on võrdsed. Fikseeritud müügihinna
Majandusteaduste alused. 1. kt 81/100 1. Miinimumhinna kehtestamine põhjustab turul ülejäägi. Valge 2. Optimaalne tootmismaht on sel, kus piirkulu võrdub piirtuluga. Õige 3. Majandusliku ratsionalismi üheks põhieelduseks on täiusliku konkurentsi olemasolu. Õige 4. Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiendava muutuva tootmisteguri ühiku lisandumisel. Õige 5. Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused krooni kohta on võrdsed. Õige 6. Kui kauba pakkumine väheneb ja nõudlus jääb samaks siis kauba tasakaalu
Elastne nõudlus(pakkumine) – on nõudluse(pakkumise) hinnaelastsuse liik, mille korral nõutava(pakutava) koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Elastsus – on tarbijate reageerimistundlikkuse mõõt. Ettevõte – on tootmisüksus, mis ostab tootmistegureid ja toodab hüviseid teistele ettevõtetele, kodumajapidamistele või avalikule sektorile. Kasumi maksimeerimis kuldreegli – kohaselt toodab firma koguse, mille piirkulu võrdub piirtuluga. Keskmine kogukulu – on kogukulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine muutuvkulu – on muutuvkulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine püsikulu – on püsikulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine tulu – on kogutulu ja toodetud koguse jagatis. Kogukulud – on kõikide antud hüviste valmistamiseks vajalike tootmistegurite ostmiseks tehtud kulutuste summa. Kogutulu – müüdud kaubakoguse ja kaubaühiku hinna korrutis.
enamasti kogu oma raha mingi ühe kauba või teenuse peale, vaid moodustame erinevatest hüvistest (igal eelarveperioodil) mingi komplekti. Iga täiendava tarbitava ühikuga kaasnevat kasulikkust nimetatakse piirkasulikkuseks (marginal utility) Kogukasulikkus (ehk TU, ing k total utility) koguheaolu või nauding, mida tarbija saab tarbitavast kaubast, kaupadest, teatud tegevustest. 3. Firmateooria: firma kui tootmisüksus. Püsi- ja muutuvkulud, keskmiste kulude ja piirkulu mõiste. Firma tulud ja nende sõltuvus turutüübist. Kasumi kujunemine. Piirkasumi ja kogukasumi mõiste. Turu tüübid ja optimaalse tootmismahu kujunemine erinevate turutüüpide korral. Tootmise üksuseks majandusteoorias on firma e ettevõte. Sarnaselt majapidamisele vaadeldakse firmat ühtse üksusena, mis kasutab ja organiseerib tootmistegureid, et toota ja müüa erinevaid hüviseid1. Kuid mille järgi firma valib, kui palju ja milliseid kaupu pakkuda?
b) kui suur on viienda töötaja piirprodukt? 10 Ülesanne 7 10 punkti Maakonnavalitsus peab aru uue maantee ehitamise üle kahe linna vahele. Järgnevas tabelis on toodud kogukulu ja kogukasu näitajad kahe-, nelja- ja kuuerealise maantee ehitusest (milj.€.) Projekt Kogukulu Piirkulu Koguka Piirkasu su Maanteed ei ehitata 0 0 2 realine 500 500 650 650 4 realine 680 180 750 100 6 realine 760 80 800 50 a) Täida tabel
käsitlus majandusest baseerub mitmetel eeldustel mida täna tuntakse ka kui Ricardo eelduseid. Üheks olulisemaks eelduseks on see, et muutused suhtelistes hindades on põhjustatud muutustest tööjõukulus. Seega võetakse aluseks tööväärtusteooria, mille kohaselt kauba väärtuse määrab tema valmistamiseks kulutatud töö. Ricardo käsitluses on olulisel kohal ka põhimõte, et tööstuses on tulukus püsiv aga põllumajanduses kahanev. Täna ütleksime me, et tööstuses on piirkulu konstantne ja põllumajanduses kasvav, sest põllumajandusliku tootmise suurenemine toob endaga kaasa üha kasvavaid täiendavaid kulutusi. Samuti lähtuti eeldustest, et turul valitseb täielik konkurents ning täielik tööhõive. Klassikalisest mõtteviisist on tuntud ka palgafondi doktriin, mille kohaselt töölise palgamäär võrdub palgafond jagatud tööliste arvuga. Samuti lähtus Ricardo oma majandusmudeli loomisel ratsionaalselt käituva inimese eeldusest. Neoklassikaline koolkond
või pakutava koguse vahel..kui muutub hind muutub tõenäoliselt kogus. Elastsuse mõju kogutulule..väheelastne nõudluse korral kogutulu suureneb hinna kasvades, kui elastsus on ühikukestne-tõenäoliselt kogutulu ei muutu hinna muutmisest. ETTEVÕTLUSTEOORIA: * Mis on püsikulu, muutuv kulu, kogukulu..missugused näitajaid kuludega seoses arvutatakse? *Mida on vaja teha ettevõtte kasumi maksimeerimiseks? Majandamise kuldreegel: kasum maksimeeritakse tootmiskoguse juures mille puhul piirkulu on võrdne piirtuluga..mida teha kasumi maksimeerimisega kui piirkulu on kõrgem kui piirtulu?või vastupidi. Kasum- 1)arvestuslik, kus tuludest lahutatakse otsesed kulud..2)kui arvestuslikust lahutada normaalkasum ehk alternatiivsel alal tegutsemise kasum, siis saadakse majanduskasum. 3)normaalkasum-alternatiivne kasum, mida teisel alal tegutsemisel saadaks. * Firma saab normaalkasumit siis kui tema kogutulu ja kogukulu on võrdsed.
Kas ettevõtte piirtulu kahaneb? Jah, hakkab küll Mis alljärgnevast iseloomustab kõige paremini lühiperioodi? Firmal pole piisavalt aega, et muuta palgatud töötajate arvu Ette on antud firma tootmisprogramm. Mitu töötajat tuleks palgata, et keskmine toodang oleks maksimaalne. Kaks töötajat(kuna 90:2 = 45 ühikut. Suurimat keskmist lihtsalt pole.) On teada firma tootmisprogramm. Siit küsimus, kui suur on kuuenda ühiku tootmise piirkulu? 15 ühikut(Toodangu suurenemisel 5 ühikult 6-le ühikule suurendas kogukulu 15 ühiku võrra.) Vasta antud joonise põhjal allpool toodud küsimustele. Eeldame, et firma toodab optimaalset kogust! Missugune pindala või lõik kajastab joonisel firma keskmisi muutuvkulusid? Q1D Missugune pindala või lõik kajastab joonisel firma keskmist püsikulu? ED Missugune pindala või lõik kajastab joonisel firma summaarseid püsikulusid? BCED
Välismõju avalikus sektoris Minu poolt valitud teemaks on linnaplaneerimine, millest täpsemat käsitlust saavad parkide rajamine, nende hooldus ja haljasalad üldiselt. Kuna tegemist on avaliku huviga, siis kogu linnaplaneerimise protsess on suhteliselt pikk. Lähtutakse maakonna üldplaneeringust, kus on määratletud rohevööndid ja miljööväärtuslikud alad. Sellest lähtuvalt kohalikud omavalitsused planeerivad erinevaid parke ja haljasalasid, nn. teemaplaneering. Arvestatakse nii sotsiaalmaa kui elamumaa jaotusprintsiipidega. Kuna sotsiaalmaad on üldkasutatavad ja nende pealt ei maksta makse, siis üldjuhul rajatakse haljasalad ja pargid vms. just sellistele aladele. Siinkohal toome väljavõtte "Teemaplaneeringu ülesannetest" (PLS §8 LG3): · Kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel sää...
T=TR-TC T=ettevõtte kasumTR=ettevõtte kogutuluTR=P*Qreal TP=koguproduktTC(kogukulu) TC=TVC+TFC ATP=keskmine koguprodukt(kogutoodan/selleks kulunud töö)ATP=TP/L L=tööjõudMP=piirprodukt(lisaprodukt) TFC=püsikulu(fikseeritud kulu)TVC=muutuvkulud(oleneb toodangust) A(kasumtooteühiku kohta)=P-ATC A=T/Q ATC(keskmine kogukulu)=üheToodanguühiku tootmiseks kuluv kulu)ATC=TC/TP AVC(keskmine muutuvkulu)=TVC/TPAFC(keskmine püsikulu)=TFC/TPMC(piirkulu, mis tehakse ühe täiendava toote valmistamiseks)=TC/TP ATR=keskmine kogutulu =TR/TP MR(piirtulu)= TR/ Qreal
Mikroökonoomika eksam Nõutav kogus väheneb kauba hind tõuseb. Nõutav kogus suureneb kauba hind langeb. Normaalkaubad kui raha on rohkem, siis ostan rohkem. Inferioorkaup kui raha on rohkem, siis ostan vähem. Giffenikaup kui hinda tõsta, siis ostetakse rohkem. Pakkumine (S) seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. PAKKUMISSEADUS: muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hüviste hind,seda suurem on pakutav kogus. Hinnavaru tarbija ülejääk, iseloomustab asjaolu, et tarbija valmisolek makta on suurem kui tarbimiskulutused. Nõudluskõver mida vertikaalsem, seda väiksem hinna tundlikus. Mida horisontaalsem, seda suurem hinna tundlikus. Hinnaelastsuse määrab asenduskaupade lähedus ja olemasolu, kauba kasutamisvõimalused. Hind ja kogukulutused muutuvad samas suunas kui nõudlus on mitteelastne (1st väiksem). Hind ka kogukulutused muutuvad erinevas suunas kui nõudlus ...
tootmistegurite turg. Mikro- ja makroökonoomika Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika - uurib majandust kui tervikut. Majanduslik valik - Valiku peamine põhjus: vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Valiku alus:inimeste ratsionaalne käitumine. Valik põhineb loodetava marginaal- e. piirkasu ja tehtava marginaal- e. piirkulu võrdlusel. Majandusanalüüs - on vajalik majandusmudelite ja majandus- teooriate väljatöötamiseks. Majandusmudel - on majandusliku reaalsuse lihtsustus, mis väljendab üksnes vaadeldava nähtuse olulisi momente. Majandusteooria - on majandusliku reaalsuse ühe või teise osa kohta omandatud teadmiste üldistatud süsteem Analüüsi keeled: 1) verbaalne; 2) graafiline; 3) matemaatiline. Teaduslik meetod - Eeldab nelja vaheetappi e. sammu:
tootmismahtu. Muutuvkulu (VC) on kulu, mile suurus firma tootmisvahu muutudes muutub. 28 Keskmiste kulude liigid ja arvutusvalemid Keskmine kogutulu (ATC) kogutulu ja valmistatud toodangu koguse jagatis. TC ATC= TP Keskmine püsikulu (AFC) kogupüsikulu ja koguprodukti jagatis. TFC AFC = TP Keskmine muutuvkulu kogumuutuvkulu ja toodetud koguse jagatis TVC AVC = TP 29 Piirkulu mõiste ja arvutusvalem Piirkulu on täiendava tooteühiku valmistamise täiendav kulu. TC MC= = TVC TP 30 Pika perioodi keskmise kulu kõver. Näidata joonisel Pika perioodi keskmine kulu mõõdab erinevate koguste tootmise minimaalset keskmist kulu, eeldusel, et tootja võib valida firma mistahes suurusvariandi. Iga antud suurusvariandi korral, teisisõnu, kui eksisteerivad lühiperioodi püsikulud,
kr osakonnale jaotatud 45000 kr kuludest kaoks ära koos osakonnaga. Kui osakond kõrvaldada, siis ettevõtte ärikasum Vali üks: a. väheneb 50000 b. väheneb 100000 c. suureneb 250000 d. suureneb 150000 Küsimus 3 Küsimuse tekst Lisatellimuse täitmine suurendab brutokasumit, kui temaga seonduv täiendav tulu on suurem kui Vali üks: a. põhimaterjalide ja põhitööliste palga kulu, mis on seotud tellimuse täitmisega b. tellimuse täitmisega seotud piirkulu c. tellimuse täitmisega seotud kaudkulud d. tellimuse täitmisega seotud püsikulud Küsimus 4 Küsimuse tekst Lisatellimuse aktsepteerimisel puhaskasum suureneb, kui lisatellimusest saadav tulu on suurem kui Vali üks: a. Tellimuse täitmise muutuvkulud b. Tellimuse täitmiseks vajalike põhitööliste töötasu c. Ühe ühiku tootmise piirkulu d. Tellimuse täitmise inkrementaalkulu; Küsimus 5 Küsimuse tekst
Minimaalse kuludega mingi kindla toodangukogus. Punkt samatoodangukõveral, mis võimaldaks toota minimaalse kuludega ehk mis asuks nullpunktile võimalikult lähedal samakulujoonel. Optimaalne tegurikomplekt-samatoodangukõvera ja samakulujoone puutepunkt. Samakulujoone ja samatoodangukõvera tõus on sama. Tegurihindade suhe=piirtootlikkuse suhtega. w/r = MPl/MPk Optimaalse toodangumahu puhul on piirkulu hinnaga samal tasemel MC=p. Kasum on saavutanud maksimaalse kasulikkuse siis, kui koguse suurendes, kasum enam ei suurene, vaid hakkab langema. Piirkasum on null (piirtulu ja piirkulu vahe on null) MR-MC=0 MR=MC. Ettevõtte tootmismaht on optimaalne, kui antud eelarve piires toodetakse maksimaalne kogus toodangut. Rahaühiku piirtoodang- näitab toodangu mahtu, mis lisandub, kui täienda euro kulutada vastava tootmisteguri hulga suurendamiseks.
Tagasiside Õige vastus on: kartulite nõudluse kahanemist. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: Vali üks: a. viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist b. viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist c. kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat d. esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist Tagasiside Õige vastus on: kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat. Kui piirkulu on võrdne keskmise muutuvkuluga, siis vastab tõele, et: Vali üks: a. Keskmine muutuvkulu on kahanev b. Keskmine muutuvkulu on kasvav c. Piirkulu on kasvav d. Piirkulu on kahanev e. Keskmine muutuvkulu ei muutu Tagasiside Õige vastus on: Keskmine muutuvkulu ei muutu. Kui majandus toimib seespool tootmisvõimaluste kõverat, siis on tegemist: Vali üks: a. täishõivega b. majandusliku kasvuga c. piiramatute ressurssidega d. töötusega e. majandusliku efektiivsusega Tagasiside
b. sellisel juhul saavutatakse võimalik toodang minimaalsete kuludega c. vastasel juhul ta ei toodaks soovitud toodangu mahtu d. vastasel juhul toodangu suurenemine saaks toimuda samal kulude tasemel Küsimus 8 Küsimuse tekst Kui on teada, et firma püsikulud kasvavad aasta jooksul 100 000 võrra, siis(ceteris paribus): Vali üks: a. suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu b. suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu c. suurenevad nii piirkulu kui keskmine muutuvkulu d. keskmine püsikulu suureneb, piirkulu aga väheneb Küsimus 9 Küsimuse tekst Kui väljundi teatud taseme korral MR=MC, aga AVC ületab hinnatase, siis: Vali üks: a. firma peab määratlema toodangu taseme lähtuvalt punktist, mil MR=MC, ja sellega minimiseerima kahjum; b. uued firmad sisenevad harusse c. firma peab lühiajaliselt sulguma d. firma peab laiendama tootmist Küsimus 10 Küsimuse tekst
kuidas need hinnad üksteist mõjutavad. Uue analüüsivahendina omandas majandusteaduses suuremat tähtsust marginaalanalüüs. Marginaalanalüüsi kasutamine tähendab seda, et majanduslike protsesside kirjeldamisel ei lähtuta mitte enam sellistest näitajatest nagu näiteks kogutulu, kogukulu ja kasulikkus, vaid tähelepanu pööratakse nende näitajate muutumisele. Uuritakse lisanduvat tulu, kulu ja kasulikkust. Majandusteoorias tunneme me neid mõisteid kui piirtulu, piirkulu ja piirkasulikkus. Uued analüüsimeetodid aitasidki kaasa neoklassikalise majandusteaduse väljakujunemisele. Marginaalanalüüsi kasutamine viis ressursside paigutuse ehk siis mikroökonoomika probleemide uurimiseni. Esimeseks rakenduseks oli nõudlusteooria, kus arendati välja piirkasulikkuse kontseptsioon. Neoklassikalise mõtteviisi üheks olulisemaks arendajaks ja süstematiseerijaks saab 19. sajandi lõpul Cambridge'i koolkonda esindav Alfred Marsahall (1842-1924)
kulu ehk püsikulu ühes päevas on 25 krooni. Ühele töölisele tuleb päevas kulutada samuti 25 krooni. Tööliste hulga suurenemine toob endaga kaasa muutuvkulude suurenemise. Kogukulu on kogu püsikulu ja kogu muutuvkulu summa. Seega tooks kolme töölise palkamine endaga kaasa kogu muutuvkulu 75 krooni ning kogu püsikulu 25 krooni. Kogukulu oleks sellisel juhul 100 krooni. Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus. Kui tootmismaht väheneb 10 kampsunilt 4 kampsunile, väheneb kogukulu 75 kroonilt 50 kroonile. Muutus tootmismahus on 6 kampsunit ning muutus kogukulus on 25 krooni. Neist kuuest kampsunist ühe piirkuluks on seega 4.17 krooni (25/6). Keskmine kulu on kulu ühe toodangu ühiku kohta. Keskmine kogukulu (ATC) jaguneb omakorda keskmiseks püsikuluks (AFC) ja keskmiseks muutuvkuluks (AVC).
omavahendite alternatiivkulu. Tõene 2. Monopol erineb monopolistlikust konkurentsist selle poolest, et esimesel juhul konkureerivad omavahel monopolid. Väär 3. Piirproduktitulu = piirprodukt × hind. Tõene 4. Isokvant on samasugust tootmismahtu esindavate tootmistegurite kombinatsioonide jada. Tõene 5. Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiendava muutuva tootmisteguri ühiku lisandumisel. Tõene 6. Optimaalne tootmismaht leitakse seal, kus piirkulu = piirtulu, ja seda sõltumata konkurentsi vormist. Tõene 7. Ettevõte palkab töölisi kuni selle punktini, kus viimase palgatud töölise piirkulu võrdub talle makstava palgaga (seda täiuslikult konkureeriva tööturu puhul). Tõene 8. Täiuslikus konkurentsis saavad kõik ettevõtted pikaajaliselt vaid normaalset kasumit. Tõene 9. Püsivad tootmistegurid (ja püsikulu) ei sõltu pikaajaliselt tootmismahust. Väär 10
omavahendite alternatiivkulu. Tõene 2. Monopol erineb monopolistlikust konkurentsist selle poolest, et esimesel juhul konkureerivad omavahel monopolid. Väär 3. Piirproduktitulu = piirprodukt × hind. Tõene 4. Isokvant on samasugust tootmismahtu esindavate tootmistegurite kombinatsioonide jada. Tõene 5. Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiendava muutuva tootmisteguri ühiku lisandumisel. Tõene 6. Optimaalne tootmismaht leitakse seal, kus piirkulu = piirtulu, ja seda sõltumata konkurentsi vormist. Tõene 7. Ettevõte palkab töölisi kuni selle punktini, kus viimase palgatud töölise piirkulu võrdub talle makstava palgaga (seda täiuslikult konkureeriva tööturu puhul). Tõene 8. Täiuslikus konkurentsis saavad kõik ettevõtted pikaajaliselt vaid normaalset kasumit. Tõene 9. Püsivad tootmistegurid (ja püsikulu) ei sõltu pikaajaliselt tootmismahust. Väär 10
Tagasiside Õige vastus on: ettevõtlus. Küsimus 5 Kui kauba hind kasvab 10% ja nõutav kogus suureneb 5%, siis elastsuse koefitsient on: Vali üks: a. 2,0 b. 0 c. suurem kui 2,0 d. 1,0 e. 0,5 Tagasiside Õige vastus on: 0,5. Küsimus 6 Nõudluse mittehinna faktorite muutus põhjustab: Vali üks: a. pakkumiskõvera nihke b. pakkumisfaktori muutuse c. nõutava koguse muutust d. hinna muutust e. nõudluse kõvera nihke Tagasiside Õige vastus on: nõudluse kõvera nihke. Küsimus 7 Kui piirkulu on võrdne keskmise muutuvkuluga, siis vastab tõele, et: Vali üks: a. Keskmine muutuvkulu ei muutu b. Piirkulu on kahanev c. Keskmine muutuvkulu on kasvav d. Piirkulu on kasvav e. Keskmine muutuvkulu on kahanev Tagasiside Õige vastus on: Keskmine muutuvkulu ei muutu. Küsimus 8 Kogus hüviseid, mida müüja tahab ja on võimeline müüma antud hinnaga on: Vali üks: a. ületootmine b. "defitsiit" c. pakkumine d. pakutud kogus e. ostetud kogus Tagasiside Õige vastus on: pakutud kogus.
Keskmine muutuvkulu AVC leitakse ühe tooteühiku kohta tuleva muutuvkuluna ja saadetakse muutuvkulude jagamisel toodetud kogusega. Valem: Keskmine püsikulu AFC (average fixed cost) leitakse ühe tooteühiku kohta tuleva püsikuluna ja saadakse püsikulude jagamisel toodetud kogusega. Valemina: Keskmine kogutulu ATC või AC (average cost, average total cost) Valemina: Piirkulu e marginaalkulu MC on tootmiskulu, mida tehakse ühe tooteühiku täiendavaks tootmiseks. piirkulu väljendab kogukulu muutus, mis vastab tootmismahu muutumisele ühe tooteühiku võrra. Valemina: Firma tootmiskulud sõltuvad esmajoones tootmisfunktsioonist, mis näitab sisendite kombinatsioone, mida saab kasutada teatud koguse produkti valmistamiseks. Lühiperioodil seob tootmisfunktsioon toodangu mahu üksnes muutuvsisenditega, sest püsisisendid on muutunud. Lühiperioodil toimib kahaneva piirtootlikkuse seadus
kaudsed kulud alternatiivkulud. Mida suurem firma tootmis maht,seda väiksem on firma püsikulu · Vale.püsikulu suurus ei sõltutootmismahust,lühiperioodil on ta konstantne.tootmismahu kasvades väheneb keskmine püsikulu. Kui tootmismaht võrdub nulliga,võrduvad ka muutuvkulud nulliga · Õige Kui 10 ühiku tootmise kogukulu on 150 krooni ja 11 ühiku tootmise kogutulu on 151 krooni siis on 11-nda ühiku tootmise piirkulu väiksem,kui iga ühiku tootmise keskmine kulu · Õige Täiendav toodang,mida firma suudab toota ühe täiendava teguriühiku kasutuselevõtu tulemusena,kujutab endast piirprodukti. Arvestuslik kasum võrdub firma kogu otseste kulude vahega.majanduskasum võrdub firma kogu tulu ja kogukulu vahega. Tootmismahu puhul,kus keskmine muutuvkulu(AVC) on minimaalne,võrdub AVC piirkuluga Firma muutuvkuludeks on
kasvades tooteühiku keskmine kulu alaneb) Alternatiivkulu Ressursi parimast alternatiivsest kasutamisest loobumise hind. Näiteks: on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 9.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi kaotatud uneaeg. Mitteelastne nõudlus Hinna tõustes inimesed ei vähenda tarbimist Näide: Südamerohud südamehaigele Piirkulu Piirkulu on täiendava tooteühiku valmistamiseks tehtav kulu. Näide: Kolm jäätist ära söönud koolipoiss või koolitüdruk küsib endalt enne neljanda jäätise ostmist: kas järjekordset viiekroonilist ikka tasub välja anda, s.t. kas viimasest söödavast jäätisest saadav kasu on viit krooni väärt või ei ole Oligopolistlik turustruktuur/konkurents Turul vähe pakkujaid, toode homogeenne, turule sisenemine raskendatud
Arvestustest 4.1 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 4 ► Arvestustest 4.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 33,00/33,00 Hinne 10,00, maksimaalne: 10,00 (100%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Kasumit maksimiseeriv firma kasutab sellist Õige ressursside kombinatsiooni, mille puhul 19 20 21 22 23 24 Hinne 1,00 / 1,00 isokulu joon on isokvandi...
võrdsed püsikuludega. · Muutuv kulu- kogu tooraine, materjal, lisandid, tootmistöötajate töökulu, nende töötasult makstud sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaks, tootmisseadmete kasutamiseks kuluv elekter · Nt kindlustuskulud, laenud, liisingud, üür ja rent, üldvalgustus · Piirkulu- on täiendava tooteühiku tootmisel tekkiv kulu · Tootmist on mõistlik laiendada seni, kuni piirtulu ületab piirkulu. · Nõudluse(6)ja pakkumise mõjurid (5) Täielikult konkureeriva ettevõtte kasumi maksimeerimine lühiperioodil · Tabelist näeme, et tootes madalal tootmistasemel teenib ettevõte kahjumit, tootes 12 ühikut, on ettevõtte kasum maksimaalne ning piirtulu ületab piirkulu ehk piirkasum on positiivne ning 12 ühikut sobib optimaalseks tootmismahuks. · Oma hind on kogukulu ühe ühiku kohta. Kahjumi minimeerimine lühiperioodil
Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question32 Punktid: 1 Nõudluskõver kajastab seost kauba hinna ja tootmiskulude vahel. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question33 Punktid: 1 Kui nõudmine ei muutu mitte hinna, vaid muude nõudmist kujundavate tegurite mõjul, siis on tegemist nihkega mööda sama nõudluskõverat. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question34 Punktid: 1 Optimaalne tootmismaht on seal, kus piirkulu on väiksem kui keskmine kulu. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question35 Punktid: 1 Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega ei mõjuta (pikaajaliselt) tasakaaluhinda. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question36 Punktid: 1 Mitteelastse nõudluse puhul toob toote hinna alandamine kaasa tootja tulude vähenemise. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question37 Punktid: 1
säästlikult rahuldatud. Heaoluökonoomika kasutab rahulolu hindamiseks mikroökonoomika tehnikaid, see läheneb hinnakujundusele laiemalt kui klassikaline majandusteooria ja selles vaadeldakse hinnakujundust kui ressursside jaotusmeetodit, mille puhul maksimeeritakse sotsiaalne heaolu. Kogukulu- ettevõtte kulude summa, koosneb muutuv- ja püaikuludest. KK=MK+PK Piirkulu- kogukulu muutus, mis on tingitud tootmise või teenuse mahu muutustest ühe toote- või teenuseühiku võrra. Piirkulu on kulu iga lisanduva tooteühiku kohta. Piirkasulikkus- kogukasu kasv, mis tekib tarbijale ühe lisaühiku kauba või teenuse tarbimisest. Väljendab kasulikkuse hulka, mille võrra lisandub tarbijale rahulolu lisanduva kaubaühiku tarbimisest. Tarbija hinnalisa ja selle muutus- hinnalisa on selle summa, mida tarbija on nõs maksma ja tegelikult makstava summa vahe. Hinnalisa abil mõõdetakse tarbija rahulolu. Kui hinnalisa suureneb,
Tootmine ja kulud TP (total product, koguprodukt) on teatud perioodi jooksul valmistatud toodang (Q). TP=Q TC(total cost, kogukulud) on kõikide antud hüviste valmimiseks vajalike tootmistegurite ostmiseks tehtud kulutuste summa. Kogukulu on firma püsi- ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel. TC=FC+VC VC(variable cost, muutuvkulud) on kulud, mille suurus muutub, kui firma tootmismaht muutub. FC(fixed cost, püsikulud) on kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, sest ka püsiressursside suuurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu. TR(total revenue, kogutulu) on tulu, mida firma saab oma toodangu müügist. Võrdub müügikoguse ja ühiku hinna korrutisega. TR=p*TP AP (average product, keskmine produkt) - on koguprodukti hulk muutuvressursi ühiku kohta. Keskmine produkt on koguprodukti ja selle toomiseks kasutatud ressursihulka jagatis. APL=TP/L või APK=TP/K ATC (average total cost, keskm...
Pakkumine IV peatükk · Mis on pakkumine ja kuidas see illustreerib hinnamõju? · Miks soovivad tootjad müüa mis tahes kaupa rohkem kõrgema ja vähem madalama hinnaga? · Milline seos on turupakkumise ja üksikmüüjate pakkumise vahel? · Mis on pakkumise hinnaelastsus ja mis seda määrab? · Milline erinevus on hinnamõju ja pakkumise muutuse vahel? Pakkumine Pakkumine tähendab erinevaid koguseid mingeid kaupu, mida tootjad soovivad ja suudavad müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. Pakkumisseadus Kõrgemate hindadega soovitakse müüja enam tooteid kui madalate hindade puhul. Pakkumise Kui hinnamuutusel on suur mõju pakutavate toodete hinnaelastsus kogusele, siis on pakkumine elastne. Kui hinnamõju on väike, siis pakkumine on jäik. ...
valida firma mistahes suurusvariandi. 5. Täielik konkurents Hinnavõtja firma või indiviid, kelle jaoks turuhind on etteantud suurus. Täieliku konkurentsi tingimused: · Suur firmade arv. · Homogeense kauba tootmine (kõik kaubad hüvise turul on ühesugused). · Sisenemis- a väljumisbarjääride puudumine. · Täielik majanduslik ja tehnoloogiline informatsioon. Kasumi maksimeerimine firma peab tootma kogust, mille piirkulu võrdub piirtuluga: MC = MR =p. Sulgemispunkt punkt, kus hind on samal tasemel keskmise muutuvkuluga: MC = AVC. Pikk periood: Kasumilävi ehk tasuvuspunkt punkt, kus keskmine kogukulu on minimaalne, firma kogutulu on sama suur kui tema kogukulu. Null(majandus)kasum firma saab ainult normaalkasumit. 6. Mittetäielik konkurents Monopol: Monopoli tekkepõhjused: · Mastaabiökonoomia üksainus firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga.
maksukoormus, ning erinevaid hüvesid, näiteks maksusoodustus. ● Institutsiooni tasandil peab toimimise ja tehingute hindamise puhul keskenduma majanduse mõjule firmade ülesehitamisele. Samuti läheb arvesse turgude kasutamise kulud ja muud institutsioonidega seonduvad kulutused. 2. Pigou maks, definitsioon, näide (2 p.) ● Pigou maks ehk keskkonnamaks on sotsiaalselt optimaalse koguse juures rakendatav tootemaks, mille puhul maksumäär võrdub sotsiaalse piirkulu ja erapiirkulu vahega. Maksuga internaliseeritakse negatiivsed välismõjud ehk muudetakse välismõjude tekitaja sisemisteks kuludeks. ● Näide: Heaks näiteks võib tuua mõned aastad tagasi populaarse teema, milleks oli automaks. See tähendas, et kui su auto reostas kahjulike kemikaalidega loodust rohkem, kui riik oli kvoodiks määranud tuli maksta selle eest nö „karistustasu“. Selle eesmärk oli lisaks raha saamisele suunata inimesi ostma uuemaid ja
(600 kr/tk + (10000 kr / 60 tk) + 100 kr/tk toote tootmisomahind kui toodetakse 60 kummutit: 1 447 kr/ kummut + 343 kr/tk + 238 kr/tk) 1.2 Konverteerimiskulud: 438 kr/kummut ((5000 kr + 4850 kr + 4400 kr) + ((10000 kr / 50 tk)*60 tk)) / 60tk 1.3 Piirkulu: 8 000 kr kui valmistatakse 10 tk rohkem (10 tk * (600 kr/tk + 200 kr/tk)) 1.4 Perioodikulud (kui müüdi 45 tk): 25 650 kr (6650 kr + (4000 kr + (45 tk * 100 kr/tk) + 8500 kr +2000 kr) 1.5 Turustuskulud 1 tööpäeva kohta (kuus 20 p): 1 102,50 kr / päev ((6650 kr + 9000 kr + 4400 kr + 2000kr) / 20 päeva) 1.6 Jätkuvad kulud: 7 514 kr (45 tk - 40 tk) * 1503 kr/tk
kasumit 2000 krooni. Selleks müüb ta 8 tonni teravilja. Andmed koguste ja kogukulude kohta on toodud tabelis Q 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 TC 3000 3900 4700 5400 6200 7200 8400 9800 11400 13400 16200 MC 0 450 400 350 400 500 600 700 800 1000 1400 1) Arvutage ja täitke tabelis piirkulu rida = 2000 2) Kui suur on ühe tonni teravilja turuhind? P= 1025 3) Kas Leivavili peaks muutma toodangu mahtu eeldusel, et ta soovib Q=maksimeerida 18 kasumit sest on suurem MC-st kuni (1025>1000)
täpselt käituvad. Info asümmeetria tähendab aga seda, et indiviidid on otsustusprotsessis info seisukohalt hinnatuna ebavõrdses olukorras. 46.Kuidas toimub info hankimise ratsionaalsusprintsiibi rakendamine info (mitte)täielikkuse käsitlemisel? Info ratsionaalsusprintsiip seisneb selles, et täiendavat infot otsuse vastuvõtmiseks hangitakse seni, kuni sellest tulenev piirtulu ületab lisainfo hankimise piirkulu. 47.Milline on info mittetäielikkuse mõju avaliku sektori arengule? Info mittetäielikkuse mõju avaliku sektori arengule on piirav – ühelt poolt ei saa otsuseid vastu võtvad riigivõimu asutused piisavalt hästi informeeritud, teiselt poolt ei suuda nad oma allasutuste tegevust piisavalt jälgida. 48.Milline on info asümmeetrilisuse mõju avaliku sektori arengule? Info asümmeetrilisuse mõju avaliku sektori arengule on initsieeriv, sest suunab mehhanisme
Kuid turupakkumine erinev, siis selle poolest, et seal on kõikide individuaalsete pakkumiste kogusumma. 6.Milline erinevus on hinnamõju ja pakkumise muutuse vahel? Tootjad soovivad müüa mingit kaupa kõrgemate hindadega rohkem kui madalamate hindadega- selline on hinnamõju. Kuid pakkumise muutus tähendab, et tootjad soovivad ja suudavad müüa erinevaid hulki kõikide võimalike hindadega. 7.Millest sõltub pakkumise muutus? Kui langeb tootmise piirkulu, näiteks leitakse paremad ja odavamad materjalid või konstrueeritakse paremaid ja tõhusamaid tööriistu ja seadmeid, siis suudavad müüjad pakkuda rohkem iga võimaliku hinnaga. Tootmiskulul on aga vastupidine efekt-pakkumine langeb. 8.Kuidas mõõdetakse pakkumise elastsust? Majandusteadlased võrdlevad protsentuaalselt hinnamuutust protsentuaalse pakutava koguse muutusega. 9.Selgita lehe pöördel järgmisi mõisteid: pakkumine, turupakkumine
· Kapital intress, rent. A)füüsiline kapital, B)finantskapital · Ettevõtlus kasum 7. Nappuseprobleem tekib sellepärast, et kõikide soove ei ole võimalik rahuldada, kuna selleks puuduvad ressursid. 8. Nappuseprobleem kimbutab kõiki. Üksikisikuid, ettevõtjaid, riike. 9. Tootmistegurid: Loodusressursid, Inimressursid, Kapitaliressursid 10. Alati ei pruugi millestki loobuda, kui on võimalik teha kompromiss. Kompromissi tehakse seni, kuni piirtulu on suurem kui piirkulu (valikuga kaasnevad lisatulud ja lisakulud) 11. LOOBUMISKULU alternatiivkulu e. parim alternatiiv, millest tuleb loobuda valikuid tehes. NT! Soengutegemine. 12. MAKROÖKONOOMIKA uurib majandust tervikuna. 13. MIKROÖKONOOMIKA uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid. 14. Majanduse kolm põhiküsimust: MIDA? milliseid kaupu ja teenuseid on vaja toota ja kui palju? KUIDAS? kuidas tuleks neid toota? KELLELE? kes saab neid tooteid tarbida? 15
Pakkumine IV peatükk Mis on pakkumine ja kuidas see illustreerib hinnamõju? Miks soovivad tootjad müüa mis tahes kaupa rohkem kõrgema ja vähem madalama hinnaga? Milline seos on turupakkumise ja üksikmüüjate pakkumise vahel? Mis on pakkumise hinnaelastsus ja mis seda määrab? Milline erinevus on hinnamõju ja pakkumise muutuse vahel? Pakkumine Pakkumine tähendab erinevaid koguseid mingeid kaupu, mida tootjad soovivad ja suudavad müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. Pakkumisseadus Kõrgemate hindadega soovitakse müüa enam tooteid kui madalate hindade puhul. Pakkumise Kui hinnamuutusel on suur mõju pakutavate toodete hinnaelastsus kogusele, siis on pakkumine elastne. Kui hinnamõju on väike, siis pakkumine on jäik. ...
Mikoökonoomika uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makrökonoomika uurib majandust kui tervikut. Majanduslik valik: Valiku peamine põhjus: vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Valiku alus: inimeste ratsionaalne käitumine. Valik põhineb: loodetava marginaal ehk piirkasu ja tehtava marginaal ehk piirkulu võrdlusel. Majandusanalüüs on vajalik majandusmudelite ja majandusteooriate väljatöötamiseks. Majandusmudel on majandusliku reaalsuse lihtsustus, mis väljendab üksnes vaadeldava nähtuse olulisi momente. Majandusteooria on majandusliku reaalsuse ühe või teise osa kohta omandatud teadmiste üldistatud süsteem. Analüüsi keeled: verbaalne; graafiline; matemaatiline Teaduslik meetod: Eeldab nelja vaheetappi ehk sammu: 1) Võtmemuutujate kindlaksmääramine ja defineerimine.
16. Arve kiire tasumise eest antavat soodustust nimetatakse …… Skonto……………………….. 17. Kasumi maksimeerimiseks lühiajalises perspektiivis on tarvis võrdsustada November 2013 …………………………………………. (a) hind ja keskmised püsivkulud (b) hind ja keskmised muutuvkulud (c) hind ja keskmised kogukulud (d) piirtulu ja piirkulu (e) toote piirtulu ja kulutegurite piirkulu 18. Standardne juurdehindlus (arvutatuna jaehinnast) võib ulatuda kuni (a) 25,9 protsendini (b) 50,9 protsendini (c) 99,9 protsendini (d) 199,9 protsendini (e) lõpmatuseni 19. Tähtsamaid tegureid, millega peab arvestama hinnakujunduses, on (a) raha pakkumine turul (b) nõudlus (c) reklaamiturg (d) tootmise juhtimine (e) aktsionäride kasumihuvi 20
Kuluarvestus logistikas – 1 kontrolltöö 1. Mikroökonoomiline taust (loeng 1) a. Turg, vaba- ehk atomaarturg, turutõrked, tasakaaluhind ja –kogus Turg - Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused. Vaba- ehk atomaarturg – Praktikas: Turg, mis toimib nimetamisväärsete riigipoolsete kitsendusteta. Teoorias: – vabaturu abstraktsioon, mis ei ole mitte kunagi ega mitte kusagil eksisteerinud Turutõrked: Tasakaaluhind (p*) – hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid langevad kokku Tasakaalukogus (q*) – kogus, mille korral antud hüvise nõutav ja pakutav kogus on võrdsed b. Hinnakujunduse parim lahendus (piirkulu alusel) Parim lahendus (first best solution)– Ressursside kasutus on sotsiaal-majanduslikult efektiivne ehk Pareto-optimaalne (-efektiivne), kui lisanduva toote või teenuse väärtus ühiskonnale on sama suur...
mõtlemine ja juhtimisoskused, mida on vaja äri alustamiseks ja juhtimiseks. Loobumis- ehk · Loobumis- ehk alternatiivkulu on parim alternatiivkulu alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel. · Loobumiskulu hind väljendub nendes kaupades, millest on tulnud loobuda, et saada soovitud kaup. Piirtulu ja piirkulu Piirtulu või kulu tähendab lihtsalt otsuse lisatulu Kompromiss või kulu. Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss. Makroökonoomika Makroökonoomika on uurimus majandusest tervikuna. Uurib majandusprotsesside kulgemise kiirust, kogutoodangu ja tulu suurust, tööhõive probleeme. Mikroökonoomika Mikroökonoomika uurib üksikisikute,
Andmed koguste ja kogukulude kohta on toodud tabelis Q 0 20 40 60 80 100 120 140 160 180 200 TC 3000 3900 4700 5400 6200 7200 8400 9800 11400 13400 16200 MC 0 45 40 35 40 50 60 70 80 100 140 1) Arvutage ja täitke tabelis piirkulu rida ∏= 2000 2) Kui suur on ühe tonni teravilja turuhind? P= 92 3) Kas Leivavili peaks muutma toodangu mahtu eeldusel, et ta soovib maksimeerida kasumit Q= 160 sest P=MR on suurem MC-st kuni 160 tonnini (92>80)
kommivabrik "Kalev" ehitab Pärnusse uue tsehhi harusse tuleb juurde kuus uut firmat talude arv Eestis kasvab kolme protsendi võrra Tagasiside Toodud loetelust on kõige tõenäolisemalt võimalik lühiperioodil palgata juurde uus sündmused nõuavad pikemaajalist tegevust. Küsimus 8 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui on teada, et firma püsikulud kasvavad aasta jooksul 100 000 euro võ siis Vali üks või enam: keskmine püsikulu suureneb, piirkulu aga väheneb !!! suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu suurenevad nii piirkulu kui keskmine muutuvkulu suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu Tagasiside Kui püsikulud suurenevad, siis kasvab ka keskmine püsikulu, samuti keskmine kog Keskmine muutuvkulu jääb samaks, suureneb ju püsikulu. Piirkulu suureneb, sest sisaldab endas nii püsi- kui muutuvkulu komponenti. Küsimus 9 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
