8 6.9 9 52 7.4 10 74 1) Täitke tabeli tühjad veerud 2) Kandke saadud arvandmed joonisele (TC,AC ja MC - kõverad) Täitke lüngad joonise põhjal: 3) 5 tonni maasikate tootmise kogukulu RÜ 4) 6 .tonni keskmine kulu on RÜ 5) 9 .tonni maasikate tootmise piirkulu on RÜ 6) Kahaneva piirtootlikkuse seadus hakkab kehtima alates .tonnist Ülesanne 4.20 Talunik kasvatab maasikaid. Tabelis on toodud tootmiskogused kolme tootmisteguri erinevate kombinatsioonide korral. Tööjõu hin 50 kr tund L, tundi Maa, ha väetis, k TP,kg 100 1 50 4000 100 1 100 5000 100 2 50 7000 200 1 50 6000
1. MAJANDUSTEADUS Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ja arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab kõiki inimesi. Majandusteooria jaguneb: - ettevõttemajandus, mis käsitleb ühte majandussubjekti, ettevõtet; - rahvamajandus, mis uurib, kuidas jaotada piiratud ressursse hüviste tootmiseks, vahetamiseks ja tarbimiseks, et inimeste piiramatuid vajadusi kõige ratsionaalsemalt rahuldada: o mikroökonoomika - kuidas majapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappide ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu ja kasumit. Käsitleb ettevõtete käitumist turu keskkonnas, tegeldes nii nõudluse kui pakkumisega; o makroökonoomika - tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, et jõuda parimate majanduspoliitiliste otsusteni ja kavandada ühiskonna arengusuundi; Ressursside piiratus - ressursse pole ...
valikuga kaasnevad (s.t. tegevus millest me sealjuures loobume), on seda väärt et maksta. Seega ei too nappus endaga kaasa mitte ainult kulutusi vaid viitab veel ühele olulisele probleemile inimeste elus - konkurentsile. Kui soovid ületada võimalusi, mida maailmas olemasolevate ressurssidega saab toota, siis peavad meie soovid omavahel konkureerima. Seega konkureerime me piiratud ressursside valdamise üle. Piirprintsiip, piirtulu ja piirkulu. Kompromiss Piirtulu või kulu tähendab lihtsalt otsuse lisatulu või kulu. Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss. Piirprintsiip vaatleb kõiki majandusnähtusi kahest aspektist lähtudes: 1. Ajalises muutuvuses, protsessina; 2. Nn. viimase ühiku kontekstis. Piirprintsiibist lähtudes küsib kolm jäätist ära söönud koolipoiss või koolitüdruk endalt enne neljanda jäätise ostmist: kas järjekordset viiekroonilist ikka tasub välja anda, s.t
Turuga on tegemist igal pool ja alati, kus ja millal vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus kasutab turge ehk vabatahtlikku vahetust kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Tooted on materiaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad, nagu arvutid, spordijalatsid, pitsa ja mootorsaag. Teenused on immateroaalsed hüvised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt, nagu torulukksepatööd ja autoparandus, taksosõidud ja juukselõikus. Majandusteadust defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Ressursid on loodusvarad, inimressursid ja kapital. Loodusvarad on see osa looduskeskkonnast mida inimene oma eluk...
KODUTÖÖ õppeaines Kulude arvestus Lahendada ülesanded! 1. AS Teine tegeleb ülikondade tootmisega. Järgnevas tabelis on toodud kulud kroonides, kui kuus toodetakse 440 ülikonda: Kulu Ülikondade arv 440 550 Summaarsed püsikulud 224 000 A Summaarsed muutuvkulud 418 000 B Summaarsed kulud kokku 642 000 C Ühiku püsikulud D E Ühiku muutuvkulud F G Ühiku kulud kokku H I Arvutada tähtede asemele arvud. Kõik arvutused esitada kirjalikult! A- jääb samaks nagu 440tk korral 224 000.- B- 950 x 550 = 522500.- C- 224000 + 522500 = 746500.- D- 224000/440 = 509,09.- E- 224000/550 = 407,27 F- 418000/440 = 950.- G- 224000/550=950.- H- 407,27+950=1357,27 2. AS PUIT on s...
1. kontrolltöö 5. variant I osa- valikvastused 1. Nõudluse kasv toob kaasa a) pakkumise kasvu b) pakkumise vähenemise c) pakutava koguse kasvu d) pakutava koguse vähenemise 2. Täielikult konkureeriva firma toodang on 800 ühikut. Toote turuhind on 4 eurot. Piirkulu on sel tootmistasemel 4 eurot ja keskmine muutuvkulu on 7 eurot. Firma peaks: a) vähendama toodangut 750 ühikuni b) jätkama 800 ühiku tootmist c) tootma null ühikut d) suurendama toodangut, et kasumit maksimeerida 3. Pika perioodi tasakaal TKT-l on saavutatud. Kui a) ei toimu enam uute firmada juurdetulekut harusse või olemasolevate firmade harust lahkumist b) kõik firmad saavad üksnes normaalkasumit c) pika perioodi kulukõver on horisontaalne d) a ja b on õiged 4. Tarbija kogutulu väheneb siis, kui a) nõudluse hinnaelastusekoefitsient on 2,4 ja hind tõuseb b) nõudl...
E-seminar 05
b) tarbijate sissetulek kasvab c) koorejäätise hind tõuseb d) koorejäätise hind langeb 4. Liikumisel piki nõudluskõverat allapoole, kogutulu kasvab, kui a) nõudlus on mitteelastne b) nõudlus saab ühikuelastseks c) nõudlus on täielikult elastne d) nõudlus on täielikult mitteelastne 5. Kui monopolistlikult konkureeriv firma on pika perioodi tasakaalupunktis siis a) toodab ta minimaalse keskmise kogukuluga b) piirkulu võrdub piirtuluga ja toodangu hind võrdub keskmise kogukuluga c) normaalkasum on null ja toodangu hind võrdub piirkuluga d) majanduskasum on null ja toodangu hind võrdub piirkuluga 2 osa ÜLESANDED 1) Otsusta igal konkreetsel juhul, kas n'udluse ja pakkumise muutus toob kaasa kauba tasakaaluhinna (p) ja tasakaalukoguse(q) kasvu (+), kahanemise (-) või ei saa muutust täpselt kindlaks määrata (?). Näita muutused joonisel:
Tükikulu 200 140 133,3 135 140 146,7 Keskmine 100 90 100 110 120 156 muutuvkulu Olgu toote turuhind 140. Kui suur on ettevõtte optimaalne tootmismaht ja kui suur kasum? Optimaalne tootmismaht leitakse tingimusest p=MC, seega on see 4 ühikut (piirkulu neljanda ühiku tootmiseks võrdub hinnaga). Piirkulu viienda ühiku tootmiseks on suurem kui toote müügihind, seega pole rohkem mõtet toota. Kasum on müügitulu ja tootmiskulu vahe 4 140 540 560 540 20 . Võiks arvutada ka nii: 4 (140 135) 20 (kasum on ühiku hinna ja tükikulu vahe korrutatud valmistatud toodete arvuga). Milline oleks ühiskonna seisukohalt optimaalne tootmismaht ja miks? Ühiskond on huvitatud minimaalsest ressursikulust tooteühiku valmistamiseks
fikseeritud ehk püsikuluks (FC) ja kogu muutuvkuluks (VC). - Püsikulu (FC) on fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. - Muutuvkulu (VC) on muutuvsisendiga seotud kulu. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust. Piirkulu - Piirkulu (MC) on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. - Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus Keskmine kulu - Keskmine kulu (AC) on kulu ühe toodangu ühiku kohta. - Keskmine kogukulu (AC) jaguneb omakorda keskmiseks püsikuluks (AFC) ja keskmiseks muutuvkuluks (AVC) Kulud Kulukõverad - Keskmiste püsikulude kõver (AFC) on langev, sest tootmismahu suurenedes jaotub püsikulu
Kõige suurem on kauba- või teenuse esimese ühiku piirkasulikkus, eriti kui inimese vajadus selle järele on juba pikemat aega olnud rahuldamata. Erandjuhul, kui tarbija on kaubast või teenusest juba küllastunud, võib piirkasulikkus olla ka negatiivne. See tähendab, et kogukasu seda liiki kaupade tarbimisest hakkab vähenema. 2 Tootmine on efektiivne, kui mistahes kauba täiendava ühiku tootmisel tekkiv piirkulu võrdub selle piirkasulikkusega. Mida rohkem mingit toodet tarbitakse, seda väiksemaks kujuneb iga järgmise hulga tarbimise kasulikkus. Seetõttu nõudlus kauba järele väheneb ja nõudluskõver langeb. Kehtib väheneva piirkasulikkuse seadus, mille kohaselt lisanduva kaubaühiku piirkasulikkus on seda väiksem, mida suuremale hulgale see ühik lisandub. Hind, mida tarbijad on nõus mingi kaubakoguse eest maksma, on võrdeline selle kaubakoguse piirkasulikkusega.
Konkurentsiga · söök · suurlinna tänavad · kaabeltelevisioon · õhu kvaliteet Konkurentsitu · looduspark · looduse mitmekesisus 16. Avaliku kauba tarbimine. Selgitada joonise abil. Kuna avalikule kaubale on iseloomulik, et ressursside kasutus ei suurene kui tarbijaid tuleb juurde, siis piirkulu on null. Nõudluskõver näitab üksikisikute maksevalmidust seostatuna hinnaga. Alanev hind suurendab kauba tarbitavat kogust. Efektiivne hind on piirkulu ja nõudluskõvera lõikepunktis. Kuna piirkulu on null, siis on ka efektiivne hind null. Avalike kaupade tootmisel tekib probleem, kuna tootja ei saa efektiivse hinna rakendamise eest tulu. 17. Avaliku kauba tootmine. Nõudlus avaliku kauba järele. Selgitada joonise abil. Avaliku kauba tootmine
ESP = (((QS2 QS1) / QS1 ) 100) / (((P2 P1) / P1) 100), kus ESP pakkumise hinnaelastsuskoefitsient, QS1 - esialgne pakutav kogus, QS2 - pärastine (muutunud) pakutav kogus, P1 on esialgne hind, P2 on pärastine (muutunud) hind. PIIRKASULIKKUS e MARGINAALKASULIKKUS MU = TU / Q , kus MU piirkasulikkus, TU kogukasulikkuse muut, Q tarbitava hüvise koguse muut. PIIRKULU e MARGINAALKULU: MC = TC / TP = TVC + TFC / TP = TVC / TP, kus MC piirkulu e marginaalkulu, TC ettevõtte kogukulu muut, TP kogutoodangu muut (kui toodang muutub ühe ühiku võrra), TVC muutuvkulu muut, TFC püsikulu muut. (TP = 0-iga püsikulud ei sõltu toodangu muutumisest lühiperioodil.) PIIRPRODUKT e PIIRTOODANG: MPL = TP/L, TP kogutoodangu muut, L- töötajate muut PIIRPRODUKTI VÄÄRTUS VMP VMP = MP x p, kus MP ressursi piirprodukt, P hüvise (toote) ühikuhind PIIRTULU e MARGINAALTULU MR: MR = TR / TP realis = TR / Q realis,
1. Majandusteadus on õpetus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada tooteid teenuseid, mida nad soovivad. 2. Turud võimaldavad ettevõtetel ja üksikisikutel, kes on ressursside omanikud, neid vabatahtlikult vahetada. Vabatahtliku vahetuse süsteemis saavad kasu mõlemad pooled. 3. Neist iga mõiste aitab meil süsteemsemalt mõelda otsustest, mida teeme maailmas, kus elame. Nappus on võimetus rahuldada kõikide soove. Igal valikul on alternatiivkulu parim võimalus, millest on valiku tegemisel loobutud. 4. Tootmisressurside kolm liiki: 1) Loodusvarad (osa looduskeskkonnast,mida inimsed kasutavad oma eluks või majandustegevuseks. näiteks maavarad, mets, õhk ja vesi). 2) Tööjõud (inimressursid on füüsilised ja vaimsed pingutused). 3) Kapital (hooned, tööriistad ja masinad, mida inimene on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid). 5. Kompromiss on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et sa...
muutuvressursi hulga jagatis. 23) Piirprodukt MP (Marginal product) on täiendav toodang, mis sadakse muutuvressursi ühe täiendava ühiku kasutamise korral. Ta võrdub kogutoodangu muutuse ja kasutava ressursikoguse muutuse jagatisega. 24) Püsikulu FC - (Fixed cost) on kulu, mis ei muutu, kui firma lühiperioodil oma tootmismahtu muudab 25) Muutuvkulu VC (Variable cost) on kulu, mille suurus muutub, kui firma tootmismaht muutub 26) Piirkulu MC (Marginal cost) on ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendav tootmiskulu. Ta võrdub kogukulu muutuse ja tootmiskoguse muutuse jagatisega, samuti võrdub ta kogumuutuvkulu muutuse ja tootmiskoguse muutuse jagatisega. 27) Kapatsiteet e tootmisvõimsus (Capacity) on tootmistae, mille korral firma keskmine kogukulu on minimaalne. 28) Rahvusliku koguprodukti mõõtmine RKP (Gross national product GNP) mõõdab
Tarbija lihtsalt muudab tarbitavat kogust. 5) Tabel iseloomustab kogutulu ja kogukulu: Kogus (Q) 0 1 2 3 4 5 6 7 Kogukulu (TC) 8 9 10 11 13 19 27 37 Kogutulu (TR) 0 8 16 24 32 40 48 56 Kasum () Piirtulu (MR) Piirkulu (MC) a) Leia kasum iga koguse juures. Kui palju peaks see ettevõte tootma, et kasum oleks maksimaalne. Leia piirtulu ja piirkulu. Selgita, kuidas võiksid piirtulu ja piirkulu olla seotud kasumi maksimeerimisega. 5 Kogus (Q) 0 1 2 3 4 5 6 7
majapidamiste eelistustest ja rikkuse algjaotusest duaalsete nõudluste summana Samakasulikkusjoonel paiknevad hüvistekomp- Kui ühe hüvise hinna tõustes teise hüvise tarbimine lektid maksavad ühepalju väheneb, on tegemist asenduskaupadega Piirkulu on keskmise kulu minimaalne väärtus Tootja ülejääk on toodang, mis turustatakse järgmisel perioodil Hüviste jaotamisel täieliku konkurentsiga turul on Alternatiivkuluks nimetatakse kulutusi selliste
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud kolmapäev, 11. november 2015, 21:49 Olek Valmis Lõpetatud kolmapäev, 11. november 2015, 22:24 Aega kulus 34 minutit 21 sekundit Punktid 13,3/15,0 Hinne 8,9, maksimaalne: 10,0 (89%) Küsimus 1 Kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud toota, Valmis kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Kuna alternatiivkuluna käsitletakse parima alternatiivi kasutamata jätmise tõttu saamatajäänud tulu, tuleb antud väide lugda õigeks. Küsimus 2 Kui piirprodukt (=piirtootlikkus) on negatiivne, peab negatiivne olema ka Valmis koguprodukt. Hinne 1,0 / 1...
3 200 180 380 66,67 60,00 126,67 4 200 220 420 50,00 55,00 105,00 5 200 270 470 40,00 54,00 94,00 6 200 340 540 33,33 56,67 90,00 7 200 440 640 28,57 62,86 91,43 8 200 580 780 25,00 72,50 97,50 PIIRKULU ,,piir-" lisa või täiendav; piirkulu (marginal cost, MC) näitab täiendava ühiku tootmise täiendavat kulu. Seega piirkulu leidmiseks tuleb kogukulude muutus jagada toodangumahu muutusega: TC MC = , kus TP MC piirkulu; TC kogukulude muutus; TP toodangumahu muutus. 7 17.02.2014 PIIRKULU
kauba kogust. Tarbimiseks olev avaliku kauba kogus on kõigi isikute jaoks sama. Täiendava tarbija lisandumine ei pruugi tekitada vajadust täiendava kaubaühiku tootmise järele. Avalike kaupade põhiline erinevus seisneb selles, et sisuliselt tarbitakse ühte ja sama kogust, mis on osutatud. Kuna avalikule kaubale on iseloomulik, et ressursside kasutus ei suurene kui tarbijaid tuleb juurde, siis piirkulu on null. Nõudluskõver näitab üksikisikute maksevalmidust seostatuna hinnaga. Alanev hind suurendab kauba tarbitavat kogust. Efektiivne hind on piirkulu ja nõudluskõvera lõikepunktis. Kuna piirkulu on null, siis on ka efektiivne hind null. Avalike kaupade tootmisel tekib probleem, kuna tootja ei saa efektiivse hinna rakendamise eest tulu. 16) Konkurentsiga avaliku kauba tarbimine. Selgitada joonise abil.
1) summa mis saadakse täiendava ühiku müügist, väheneb, kuna hind alaneb; 2) tulu, millest jäädakse ilma kõigi tooteühikute müümise tõttu madalama hinnaga, aga suureneb, kuna kogus, mida oleks võinud müüa kõrgema hinnaga, kasvab. Monopoli lühiperioodi kulud ja tulud: Toodangu Keskmine Majandus- Hind Kogutulu Piirtulu Kogukulu Piirkulu maht kogukulu kasum Q p TR=pQ MR= TC MC= ATC= TR-TC 0 7,75 0 15,00 -15 1 7,50 7,50 7,50 19,75 4,75 19,75 -12,75 2 7,25 14,5 7,00 23,50 3,75 11,75 -9,00
8. Kardinalistid ja ordinalistid, nende võrdlus. Piirkasulikkus - täiendav kasulikkus, mis avaldub mistahes kauba iga järgmise ühiku tarbimisel. Mida rohkem mingit toodet tarbitakse, seda väiksemaks kujuneb iga järgmise hulga tarbimise kasulikkus (st. sellest saadav rahuldus või kasu). Seetõttu nõudlus kauba järele väheneb ja nõudluskõver langeb. Hind, mida tarbijad on nõus mingi kaubakoguse eest maksma, on võrdeline selle kaubakoguse piirkasulikkusega. Kui piirkasulikkus ületab piirkulu, on kasulik toodangut suurendada, kui piirkasulikkus on madalam kui piirkulu, on kasulik tootmist vähendada. Kui turuhind langeb piirkulust madalamale, tuleb kauba tootmine lõpetada. Kardinalistid arvavad, et piirkasulikkust on võimalik mõõta absoluutarvudes näiteks: puhas õhk ... EUR; puhas vesi ... EUR; leib ... EUR; banaanid ... EUR. Ordinalistid arvavad, et piirkasulikkust absoluutarvudes mõõta on
0 Q1 q 20. Firma toodab Q1 ühikut. Vasta järgmistele küsimustele: a) mis kajastab joonisel firma muutuvkulusid?OBEQ1 b) mis kajastab firma püsikulusid? BCDE 0AFQ1 c) mis kajastab firma kogukulusid? 0CDQ1 d) mis kajastab firma keskmist püsikulu?ED või FQ1 21. Kui on teada, et firma püsikulud kasvavad aasta jooksul 100 000 võrra (ceteris paribus), siis a) suurenevad nii piirkulu kui keskmine muutuvkulu; b) suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu; c)suurenevad suurenevad nii nii keskmine keskmine püsikulu püsikulu kuikui keskmine keskmine kogukulu; kogukulu; d) keskmine püsikulu suureneb, piirkulu aga väheneb. 22. Mis alljärgnevast on õige?
Ülesanne 1 (2 p.) a) Leida lahend FC = 10000 MC=AVC=100 AVC=100 (keskmine muutuvkulu) MC=100 (piirkulu) P=100 (hind konkurentsiturul) TR=PQ Q=100-0,1P → P=1000-10Q Kogukulu: TC= FC+AVC*Q TR=P*Q = (1000-10Q)*Q = 1000Q-10Q2 MR= TR ‘ (Q) → MR=1000-20Q (piirkulu valem) Max II - MC=MR Kasumit maksimeeriv kogus Max P → 100=1000-20Q => 20Q=900 => Q=45 tk Nõudlusfunktsioon P=1000-10Q → P=1000-10*45=550 Qm=45 Pm=550 Kogutulu ja kogukulu? TR =45*550=24750 TC=10000+45*100=14500 P=TR-TC=24750-14500=10250 (Kasum) b) Leida lahend, muud eeldused samad, aga FC=30000 FC= 30 000 MC=AVC=100 AVC=100 (keskmine muutuvkulu) MC=100 (piirkulu) P=100 (hind konkurentsiturul) TR=p*q=45*550=24750 TC=30 000+45*100=34500 P=TR-TC=24750-34500= -9750 (kahjum) ATC(45)= (1000 + 45*100)/45 = 14500/45 = 433,3 AVL = 100 AFC = ATC - AVL = 433,3 - 100 = 333,3 Muutub keskmine kulu (Pm-ATC)* Qm Kogus Q=100-0,1P , P =100 AVC(90)=(1000 + 90*100) / 9...
7) Tabel iseloomustab kogutulu ja kogukulu: Kogus (Q) 0 1 2 3 4 5 6 7 Kogukulu (TC) 8 9 10 11 13 19 27 37 Kogutulu (TR) 0 8 16 24 32 40 48 56 Kasum () Piirtulu (MR) Piirkulu (MC) a) Leia kasum iga koguse juures. Kui palju peaks see ettevõte tootma, et kasum oleks maksimaalne. Leia piirtulu ja piirkulu. Selgita, kuidas võiksid piirtulu ja piirkulu olla seotud kasumi maksimeerimisega. Kogus (Q) 0 1 2 3 4 5 6 7 Kogukulu (TC) 8 9 10 11 13 19 27 37
saame mingi tulemuse. Need kes võidavad nende võit on suurem kui kaotajate oma. Seega kellegi heaolu võib halveneda 9. Kulu-efektiivsuse analüüs - Majandusteadlaste poolt väljatöötatud meetod. Erinevus kulu-tulu analüüsist? Tulemi poolt me ei hinda rahas kulu-efektiivuse puhul. Kulu-tulu efektiivsuse saame väljendada rahas. 16. Avalik kaup - Avalike kaupade tarbimine on konkurentsitu ehk lisaisiku tarbimise piirkulu on null. Avalike kaupade tarbimisest ei saa kedagi välja lülitada (majakas, millest saavad kasu nii laevad merel, kui inimesed maal suuna seadmiseks). Avalike kaupade põhiomadustest tuleneb: nende kasutamist ei saa normeerida (riigikaitse, vaktsineerimine, perekond). Nende kasutamist ei ole soovitav normeerida (näiteks toolil millel keegi istub ei saa keegi teine samaaegselt istuda). Hüvise tootmise piirkulu = piirkuluga, kui hüvist kasutab täiendav isik (majkas + 1 laev)
avaliku kauba kogust. Tarbimiseks olev avaliku kauba kogus on kõigi isikute jaoks sama. Täiendava tarbija lisandumine ei pruugi tekitada vajadust täiendava kaubaühiku tootmise järele. Avalike kaupade põhiline erinevus seisneb selles, et sisuliselt tarbitakse ühte ja sama kogust, mis on osutatud. Kuna avalikule kaubale on iseloomulik, et ressursside kasutus ei suurene kui tarbijaid tuleb juurde, siis piirkulu on null. Nõudluskõver näitab üksikisikute maksevalmidust seostatuna hinnaga. Alanev hind suurendab kauba tarbitavat kogust. Efektiivne hind on piirkulu ja nõudluskõvera lõikepunktis. Kuna piirkulu on null, siis on ka efektiivne hind null. Avalike kaupade tootmisel tekib probleem, kuna tootja ei saa efektiivse hinna rakendamise eest tulu. 16. Konkurentsiga avaliku kauba tarbimine. Selgitada joonise abil.
Selleks müüb ta 12 tonni teravilja. Andmed koguste ja kogukulude kohta on toodud tabelis Q 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 TC 3000 3900 4700 5400 6200 7200 8400 9800 11400 13400 MC 0 450 400 350 400 500 600 700 800 1000 1) Arvutage ja täitke tabelis piirkulu rida = 7000 2) Kui suur on ühe tonni teravilja turuhind? P= 1283 3) Kas Leivavili peaks muutma toodangu mahtu eeldusel, et ta soovib maksimeerida kasumit Q= 18 on suurem MC-st kuni Ülesanne 2 8 punkti
on negatiivse tõusuga ja langeb nõudluskõveraga kokku on horisontaalne sirge ja langeb nõudluskõveraga kokku on negatiivse tõusuga ja asub nõudluskõvera all ei eksisteeri, kuna firma on hinnavõtja 14. Mis alljärgnevast ei ole iseloomulik MKF pika perioodi tasakaalupunktile: Toodangu hind võrdub minimaalse keskmise kogukuluga Piirtulu võrdub piirkuluga Toodangui hind võrdub keskmise kogukuluga Toodangu hind on suurem kui piirkulu 15. Arusaam, et pika perioodi tasakaalupunktis saab MKF null majanduskasumit, põhineb eeldusel, et: Piirkulud kasvavad Firma toodangu nõudlus on täiesti elastne Turu sisenemisbarjäärid on nõrgad Tegemist on diferentseeritrud toodanguga 16. Kui MKF on pika perioodi tasakaalupunktis siis: Toodab ta minimaalse keskmise kogukuludega Piirkulu võrdub piirtuluga ja toodangu hind võrdub keskmise kogukuluga
MP-piirprodukt Keskmine säästmiskalduvus MPC-tarbimise piirkalduvus MPM-impordi piirkalduvus Säästmise piirkalduvus MPS-säästmise piirkalduvus Kogukulutused MR-piirtulu MRC-ressursi piirkulu Import MRP-piirprodukti kulu kus M0-autonoomne import, m-impordi NDP-sisemajanduse puhasprodukt piirkalduvus NDI-sisemajanduse puhastulu Impordi piirkalduvus NNI-rahvamajanduse puhastulu kus M on ringluses oleva raha hulk P-hind V-raha ringluskiirus PPC-tootmisvõimaluste kõver PPP-ostujõu pariteet Q-kogus
Muutuvkulud (VC) on kulud mille suurus firma tootmismahu muutudes muutub Kogukulu= püsikulud + muutuvkulud Keskmine kogukulu = kogukulu / koguprodukt Keskmine püsikulu = püsikulu / koguprodukt Keskmine muutuvkulu = muutuvkulu / koguprodukt Kui kogutoodang kasvab siis keskmine püsikulu väheneb, keskmine muutuvkulu algul väheneb ja seejärel suureneb, keskmine kogukulu samuti algul väheneb ja pärast suureneb. Piirkulu (MC)- täiendava tooteühiku valmistamisele täiendav kulu. Piirkulu = kogukulu muutus / koguprodukti muutus Testid: Otsesed kulud ei kujuta endast alternatiivkulu. VALE. Nii otsesed kui kaudsed on alternatiivkulud. Mida suurem on firma tootmismaht, seda väiksem on firma püsikulu. VALE: püsikuluei sõltu tootmismahust. Kui tootmismaht =0 siis ka muutuvkulud =0. TÕSI
esitatud ka eraldi (kuigi peaks näitama samasugust AFC arvulist suurust nagu ATC ja AVC kõverate vahekaugus; 3. ristküliku OCDQ pindala, sest kogukulud TC=TFC+TVC või ka TC= ATC × q; 4. lõigu q1F pikkus või lõigu ED pikkus (loomulikult vaatame kõiki kulusid toodangu koguse q1 juures); 16.c; kui firma püsikulud TFC suurenevad, siis kasvavad ka keskmine püsikulu AFC=TFC / Q ning samuti keskmine kogukulu ATC= AFC + AVC; 17.b; piirkulu MC kõvera lõikepunkt on mitte ainult keskmise kogukulu ATC kõvera miinimumpunkt, vaid piirkulu MC ja keskmise muutuvkulu AVC kõvera lõikepunkt on AVC miinimumpunktiks (vt ka joonis 6.2); 18. 1. 37 kr, sest firma püsikulud TFC=24 (kui firma toodang on 0, siis ongi ettevõttel ainult püsikulud TFC) ning seepärast TVC5=TC5-TFC5=61-24=37; 2. 16 kr, keskmine kogukulu ATC3 =TC / Q= 48 / 3 =16; 3. 8 kr, keskmine püsikulu AFC3 =TFC / Q=24 / 3=8; 4. 8 kr, piirkulu MC6= TC / Q=(69-61) / 1=8; 19
MUUTUVKULU (VC) – muutuvsisendiga seotud kulu o Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust Keskmine kulu KESKMINE KULU (AC) – kulu ühe toodangu ühiku kohta Keskmine kogukulu (AC) jaguneb omakorda keskmiseks püsikuluks (AFC) ja keskmiseks muutuvkuluks (AVC) Piirkulu PIIRKULU (MC) – kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra Piirkulu arvutamisel jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus Kulukõverad Keskmiste püsikulude kõver (AFC) on langev, sest tootmismahu suurenedes jaotub püsikulu järjest suurema koguse toodete vahel Nii keskmise muutuvkulu (AVC) kui ka keskmise kogukulu (AC) kõverad on U-kujulised
rentida, siis loobub firma lisasissetulekust, mida oleks võinud nende ruumide väljarentimisest saada. Firma kaudseid kulusid ei kajastata raamatupidamises, sest need ei nõua rahalisi kulutusi. Arvestuslik kasum on kogutulu ja otseste kulude ehk tegelike rahaliste väljamaksete vahe. Normaalkasum kindlustab, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. Majanduskasum on arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi. Püsi-, muutuv- ja piirkulu Lühiperioodil kasutab firma nii püsi- kui muutuvressursse. Püsikulud (FC) on kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, sest ei muutu ka püsiressursside suurus, kui firma muudab oma tootmismahtu. Püsikulusid tuleb firmal tasuda ka siis, kui ta enam midagi ei tooda. Muutuvkulud (VC) on seotud muutuvressurssidega. Kui firma koguprodukt (TP) on null, siis on ka muutuvkulud null. Kulude kasv sõltub kasutatavate muutuvressursside hulgast ja nende hinnast. TC=FC+VC
Mare Randveer. MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999. KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 7. TÄIELIK KONKURENTS ( LK. 4958) 1. ÕIGE; nn kasumi maksimeerimiseks või kahjumi minimeerimiseks vajalik optimaalne kogus leitakse nn kuldreegli piirtulu MR = piirkulu MC järgi, kuid kuna täielikult konkureeriva firma TKF korral on hind P võrdne piirtuluga (ja võrdne ka keskmise tuluga ATR või AR), siis on väide põhimõtteliselt õige; NB! TKF-i korral P=MR=A(T)R; 2. VALE; diferentseeritud toodangut toodetakse konkurentsiturgudel, TKT-l on toodang homogeenne (täiesti ühetaoline, puuduvad firmamärgid); 3. ÕIGE; piirkulu MC ja keskmise muutuvkulu AVC kõverate lõikepunkt on AVC miinimumpunktiks ja kuna
püsikulud = fixed costs muutuvkulud = variable costs 12 Kulude muutumine sõltuvalt toodangu mahust Kulud TC - kogukulud VC -muutuvkulud FC -püsikulud Toodang Q 13 Näide kulude kohta Kogukulud ? FC VC TC 14 Keskmine kulu ja Piirkulu KESKMINE KULU TC (average cost) Saadakse AC kogukulude Q jagamisel TC valmistatud MC toodangu ühikute Q arvuga MARGINAALKULU e. PIIRKULU (marginal cost) on kulu ühe 15 Näide kulude kohta Piirkulu? Erinevad keskmised kulud? 16 Kulude muutumine Kuluoptimumiks nimetatakse punkti, kus piirkulud ja keskmised
d. on parim alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel. ____ 9. Milline järgnevaist ei ole üks põhivalikute hulgast, mida kõikide ühiskondade inimesed peavad tegema? a. Mida tuleks toota? b. Mida teha ressurssidega, mis ei ole napid? c. Kes saab toodetud kaubad ja teenused? d. Kuidas tuleks asju toota? ____ 10. Uue kaupluse omanik soovib teada, kas ta peaks suurendama kaupluse reklaamikulusid. Ta peaks seda tegema, kui selgub, et a. reklaami piirkulu on madalam piirtulust. b. reklaamil puudub piirkulu. c. reklaamimise piirtulu ja piirkulu on võrdsed. d. reklaam toob juurde uusi kliente. 2 Junior Achievementi Arengufond
välismõjude kõiki kulusid ja seepärast nad ei piira vastavat tegevust POSITIIVNE VÄLISMÕJU: Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu · Näide: Mesinik ja puuviljaaed Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu 15. Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks Pigou maks on maksutüüp, mis on kehtestatud selleks, et korrigeerida negatiivset välismõju Pigou maksu korral määrab valitsus sisuliselt keskkonnareostuse hinna ning firmad otsustavad seejärel, milline on optimaalne saastekogus (millise saastamise taseme korral nad kasumi maksimeerivad). Kuna SMC > P On võimalik parandada vähemalt ühe inimese olukorda, vähendamata teiste heaolu 16
välismõjude kõiki kulusid ja seepärast nad ei piira vastavat tegevust POSITIIVNE VÄLISMÕJU: Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu • Näide: Mesinik ja puuviljaaed Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu 15. Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks Pigou maks on maksutüüp, mis on kehtestatud selleks, et korrigeerida negatiivset välismõju Pigou maksu korral määrab valitsus sisuliselt keskkonnareostuse hinna ning firmad otsustavad seejärel, milline on optimaalne saastekogus (millise saastamise taseme korral nad kasumi maksimeerivad). Kuna SMC > P On võimalik parandada vähemalt ühe inimese olukorda, vähendamata teiste heaolu 16
Koguprodukt: TP = Q. Kogukulu: TC = FC + FV (püsi + muutuvkulud) Kogutulu: TR = TP x p (ühiku hind) Piirprodukt: MP = Q(TO) / Resurss Töö piirprodukt (kogutoodangu juurdekasv, mille põhjuseks on tööjõu ühe täiendava ühiku kasutamine) MPL = (TP) / (L) Piirtulu: MR = (TR) / (TP) Piirkulu: MC = (TC)/ (TP) Piirprodukti tulu MRP = TR / Q Resurssi piirkulu MRC = TC / Q Töö piirprodukti tulu MRPL = (TR) / L(Q), mittetäieliku konkurentsi turul: MRPL = MPL x MR Piirprodukti väärtus VMP = MP x p (hüvise hind). Kui täieliku konkurentsi turg, siis VMP=MR. Kasumi maksimeerimise reegel: MR = MC. Nõudluse sissetuleku elastsus = hüvise nõutava koguse suhteline / sissetuleku suhteline . SKP Sisemajanduse kogutoodang SKP Sissetulekute lähenemisviis: Liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud
KONKREETSE KALKULATSIOONIÜHIKU HINA EI KUJUNDATA, VAID KALKULEERITAKSE! Hinnaarvutlus (hinna kalkuleerimine) – Kauba-või teenuseühiku hinna kindlakstegemine vastava eeskirja kohaselt toimuva arvutuse tulemusena: - Tehakse kindlaks kauba tootmise või teenuse osutamisega seotud kulud - Määratakse kindlaks kasum - Jagatakse tulemus ühikule HInnakalkuleerimismeetodid: Üheosaline tariif : Keskmine kogukulu = piirkulu + keskmine püsivkulu ja Keskmine täiskulu = keskmine kogukulu + keskmine “mõistlik ärikasum”. Kaheosaline tariif: tasu kogusumma koguse kohta=püsivosa+tasu muutuvosa*kogus Mitmeosalise tariifi meetod (raudteeinfrastruktuuri näide):
9 124 13,78 21 160 140 120 100 80 60 40 20 0 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 4) Kas täiendava töötaja lisamine toob alati kaasa toodangu kasvu? Ei 5) Täida table ning joonista kogukulude kõverad ning piirkulu ja keskmiste kulud kõverad. Kogu- Püsi- Töötajat Muutuv Kogu Piir- Keskmin Keskmine Keskmin produkt kulu e -kulud - kulu e muutuvkul e d arv kulud püsikulu u kogukulu TP FC L VC TC MC AFC AVC ATC 0 160 0 0 160
muutus kogukuludes muutusega tootmismahus. Keskmine kogukulu(AC)- AC=TC/Q on kulu ühe toodangu ühiku kohta. Jaguneb omakorda V V Keskmine püsikulu VV ja Keskmine muutuvkulu VV W W Firmateooria: kasumi maksimeerimine Majandustlik kasum on kogutulu ja kogukulu vaheline erinevus. Piirtulu ja piirkulu: · Kui piirtulu on suurem kui piirkulu, tasub tootmismahtu suurendada · Kui piirtulu väiksem kui piirkulu, tasub tootmismahtu vähendada · Kui piirtulu ja piirkulu on võrdsed, siis kasum on maksimaalne Majandustlik kasum, nullkasum ja kahjum- kasumi maksimeerimine ei tähenda veel kasumis saamist, võib olla ka kahjumi minimeerimine. Võrreldes piirkulu ja piirtulu, ei saa öelda, kas ettevõte ka tegelikul kasumis on
teenida majanduskasumit (TR > TC) (kuldreegel MR = MC) olla kasumilävel, kus TR=TC teenida majanduskahjumit, kuid jätkates tootmist (tingimusel et majanduskahjum < TFC) olla sulgemispunktis (tingimusel et majanduskahjum = TFC) lõpetada kahjumi tõttu tootmise ja lahkuda tegevusvaldkonnast KASUMI MAKSIMINEERIMINE / KAHJUMI MINIMEERIMINE LÜHIPERIOODIL · KOGUTULU TR / KOGUKULU TC VAATENURK KASUM ON KOGUTULU TR KOGUKULU TC > 0 · PIIRTULU MR / PIIRKULU MC vaatenurka optimaalne toodangukogus valitakse "kuldreegli": piirtulu MR = piirkulu MC järgi 15 KASUMILÄVI e TASUVUSPUNKT TR = TC KASUMI MAKSIMEERIMISE KULDREEGEL: MR = MC (MR = P = ATR) SULGEMISHIND turuhind, mis katab AVC, kuid mitte rohkem. Majanduskahjum = TFC
Lahutades laekumistest (sissetulekutest) maha kogu raamatupidamisliku kulu (nimetatakse vahel ka ilmutatud kuluks), saame ettevõtte raamatupidamisliku (bilansilise) kasumi. SEMINAR 2 ETTEVÕTTE KULUD JA TULUD Piirtoodang (MP) näitab kui palju kasvab kogutoodang tööjõu/kapitali suurenemisel ühe ühiku võrra. Piirkulu näitab kui palju kasvab kogukulu tootmismahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Esineb ainult muutuvkulude juures (iseloomustab muutuvkulusid). Piirkulu on ühe täiendava tooteühiku valmistamisel tekkiv kulu; Lühiperioodi kogukulu (TC), püsikulu (FC) ja muutuvkulu (VC). TC = FC + VC Piirtulu näitab kui palju kasvab kogutulu ühe tooteühiku müügi korral. piirtulu on ühe täiendava tooteühiku müügist saadav tulu; Kui piirtoodang on negatiivne, on kogutoodangu kõver negatiivse tõusuga. Kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga.
LOENG 4 ETTEVÕTTE TULUD JA KULUD Pikal perioodil puuduvad PÜSIKULUD. ETTEVÕTTE KULUKÕVERAD: kogukulu (TC) võrdne iga tootmisteguri hulga ja tema hinna korrutiste summaga. Kahetegurilise tootmise (tööjõud ja kapital) korral on kogukulu seega väljendatav valemiga: TC=PK K+PL L PK - kapitali hind (maksumus), K - kapitali kogus, PL - tööjõu hind, L - tööjõu kogus. Keskmise muutuvkulu (AVC) ja kogu muutuvkulu (VC) seos: AVC = VC/Q NB! Piirkulu (MC) all mõistetakse kogukulu suurenemist toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. NB! Kuna püsikulu ei sõltu toodangu mahust, on püsikulu piirkulu alati 0 NB! Piirkulu tekibki ainult muutuvkulu tõttu. Lühiperioodi kogukulu (TC), püsikulu (FC) ja muutuvkulu (VC). TC = FC + VC MC piirkulu; ATC keskmine kogukulu; AVC keskmine muutuvkulu; AFC keskmine püsikulu. Lühiperioodil keskmised püsikulud toodangumahu kasvades langevad.
kasulikkus (st. sellest saadav rahuldus või kasu). Seetõttu nõudlus kauba järele väheneb ja nõudluskõver langeb. Kehtib väheneva piirkasulikkuse seadus, mille kohaselt lisanduva kaubaühiku piirkasulikkus on seda väiksem, mida suuremale hulgale see ühik lisandub. Hind, mida tarbijad on nõus mingi kaubakoguse eest maksma, on võrdeline selle kaubakoguse piirkasulikkusega. ● Kui piirkasulikkus ületab piirkulu, on kasulik toodangut suurendada, kui piirkasulikkus on madalam kui piirkulu, on kasulik tootmist vähendada. ● Kui turuhind langeb piirkulust madalamale, tuleb kauba tootmine lõpetada. 4 teooria eeldust: 1. Kaupade ja teenuste tarbimisel rahuldatakse teatav vajadus (tarve) ja kogetakse sellest teatavat kasu ehk rahulolu. 2. Tarbijad kasutavad oma piiratud ostuvõimalusi nii, et saaksid ostetud kaupadest ja teenustest
võimalik muuta. a) Õige b) Vale 2. Keskmine muutuvkulu iseloomustab muutuvkulusid ühe toodetud ühiku kohta. a) Õige b) Vale 3. Ettevõte toodab odavaima võimaliku tootmistehnoloogiaga sellises punktis, kus samakoguse joon puutub samakulu joont. a) Õige b) Vale 4. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. a) Õige b) Vale 5. Piirkulu arvutamiseks jagame muutuse kogukuludes muutusega tootmismahus. a) Õige b) Vale 6. Tootmistehnoloogiat, mis kasutab väikeses koguses kapitali ühe töölise kohta, nimetatakse tööintensiivseks tehnoloogiaks. a) Õige b) Vale 7. Kui piirtoodang on väiksem kui keskmine toodang, hakkab keskmine toodang vähenema. a) Õige b) Vale 8. Samakulu joon ehk isokost iseloomustab selliseid tootmistegurite kombinatsioone, mis maksavad sama palju. a) Õige b) Vale 9
b) kui MP > AP, siis AP kasvab; c) kui MP < AP, siis AP väheneb; d) kõik variandid on õiged. 20. Firma toodab Q1 ühikut. Vasta järgmistele küsimustele: a) mis kajastab joonisel firma muutuvkulusid? OBEQ1 b) mis kajastab firma püsikulusid? BCDE 0AFQ1 c) mis kajastab firma kogukulusid? 0CDQ1 d) mis kajastab firma keskmist püsikulu? ED või FQ1 21. Kui on teada, et firma püsikulud kasvavad aasta jooksul 100 000 võrra (ceteris paribus), siis a) suurenevad nii piirkulu kui keskmine muutuvkulu; b) suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu; c) suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu; d) keskmine püsikulu suureneb, piirkulu aga väheneb. 22. Mis alljärgnevast on õige? a) firma keskmise kogukulu kõver lõikub piirkulukõveraga viimase miinimumpunktis; b) piirkulukõver lõikub keskmise kogukulu kõveraga viimase miinimumpunktis; c) keskmise püsikulu kõver lõikub piirkulukõveraga viimase miinimumpunktis;
b. majanduskasum - kaudsed kulud = arvestuslik kasum c. majanduskasum - arvestuslik kasum = otsesed kulud d. majanduskasum = arvestuslik kasum – alternatiivkulud 8. Keskmine produkt on maksimaalne, kui on palgatud (vaata tabel): a. Viis töötajat b. Kaks töötajat c. Kuus töötajat d. Kolm töötajat 9. Mastaabisääst ja mastaabikulu seletavad: a. lühiperioodi piirkulu kõvera (MC) ristumist keskmise muutuvkulu (AVC) kõvera madalaimas punktis b. pika perioodi keskmine kulude kõvera U-kuju c. püsi- ja muutuvkulude erinevust d. kasumit maksimeerivat väljundi taset 10. Kui firma töötajate palgad tõusevad (ceteris paribus), siis: a. AFC ja AVC kõverad langevad allapoole b. Kõik variandid on valed c. AVC, ATC ja MC kõverad tõusevad ülespoole d
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
