kuivõrd selle tarbe rahuldamine jõuab küllastumuseni." Kasulikkus (utility U) on funktsioon tarbitavatest hüvistest Tarbijad kasutavad oma piiratud vahendeid selliselt, et kogukasulikkus TU oleks maksimaalselt suur Tarbitud hüviste koguste kasvades kogetav rahulolu ja kogukasulikkus TU suurenevad (vähemalt küllastuspunktini) Konkreetse hüvise täiendava ühiku tarbimisest saadav täiendav kasulikkus (e piirkasulikkus MU) väheneb suhteliselt Saadav rahulolu e subjektiivne kasulikkus on mingite konkreetsete mõõtühikutega mõõdetav suurus (kardinaalkasulikkus) Kogukasulikkus TU on kaupade ja teenuste tarbimisest saadav summaarne rahuldus, kogu see subjektiivne kasu, mida tarbija tunneb end mingi teatud koguse hüvise tarbimisest saavat. Kogukasulikkus TU näitab tarbija kogurahulolu mingi hüvise tarbimisest. Piirkasulikkus e marginaalkasulikkus MU on täiendav rahuldus hüvise
V: 26. Nimeta erinevad nõudluse hinnaelastsuse liigid? V: Nõudluse hinnaelastsuse liigid: Ø E > 1, on tegemist elastse nõudlusega (nõutava koguse muutus > hinna muutus) Ø E < 1, on tegemist mitteelastse nõudlusega (nõutava koguse muutus < hinna muutus) Ø E = 1, sellist nõudlust nimetatakse ühikelastseks nõudluseks (nõutava koguse muutus = hinna muutus) 27. Tuleta meelde elastsuse arvutamine lähtuvalt keskpunkti valemist. V: 28. Mis on kogukasulikkus ja piirkasulikkus. Kuidas neid joonistel kujutatakse? V: Piirkasulikkus näitab kui palju suureneb tarbija kogukasulikkus, kui suureneb tarbitavate hüviste hulk ühe ühiku võrra ehk siis kui palju täiendav ühik tarbitavat hüvist annab juurde täiendavat kasulikkust. Piirkasulikkuse käsitulusel tugineb kogu kardinaalse kasulikkuse teooria, seetõttu nimetatakse seda teooriat sageli ka piirkasulikkuse teooriaks. 29. Mis on tööpuudus, tööhõive määr ning tööjõupuudus?
Majandusõppe kordamisküsimused 1. Mis on majandusteadus?Sotsiaalteadus, mis uurib kuidas nappide ressurside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. 2. Mis on majandus?Riigi (ettevõtte, majapidamise jm. Üksuse) ressursside juhtimine, pidades silmas nende tootlikkust. VÕI valikute/otsuste protsess. 3. Mis on rikkus?Teatud ajahetkel omatav kaupade hulk. 4. Mis on turg?Korraldus, mis võimaldab ostjatel ja müüjatel teha vahetustehinguid. 5. Mis on kauba ja teenuse vahe?Kaup on füüsiline toode, mida tarbitakse peale toote valmimist. Teenust ei saa katsuda ja tarbitakse tootmise käigus. Teenus on tasu eest tehtav töö. 6. Nimeta tootmisressursid.Loodusvarad, inimressurss, kapital (ja ettevõtlikkus) 7. Mida tähendab nappus?NAPPUS = VAJADUSED > SAADAVAD RESSURSID 8. milised on majanduse põhivalikud?Mida, kuidas ja kellele toota. 9. Millised on üksikisiku, ettevõtja ja riigi majandusvalikud? 10. ...
1. Sõnastage langeva piirkasulikkuse seadus ja illustreerige seda näidetega. Kuidas on omavahel seotud hüvise kogukasulikkus ja piirkasulikkus?Kas võib olla olukordi, kus langeva piirkasulikkuse seadus ei kehti? Kui jah, toogemõni näide. Olukord, kus esimene ühik tarbitavat kaupa või teenust annab suhteliselt kõige suurema heaoluvõidu. Sellele järgnevad ühikud annavad juba väiksema heaoluvõidu. Näitena võib tuua võileiva: näljase tarbija jaoks on võileiva tarbimisest saadav heaoluvõit ehk lisakasu väärt rohkem, kui selle soetamiseks kulunud raha ehk lisakulu. Teise võileiva puhul on lisakasu
Uue analüüsivahendina omandas majandusteaduses suuremat tähtsust marginaalanalüüs. Marginaalanalüüsi kasutamine tähendab seda, et majanduslike protsesside kirjeldamisel ei lähtuta mitte enam sellistest näitajatest nagu näiteks kogutulu, kogukulu ja kasulikkus vaid tähelepanu pööratakse nende näitajate muutumisele. Uuritakse lisanduvat tulu, kulu ja kasulikkust. Majandusteoorias tunneme me neid mõisteid kui piirtulu, piirkulu ja piirkasulikkus. Uued analüüsi meetodid aitasidki kaasa neoklassikalise majandusteaduse väljakujunemisele. Marginaalanalüüsi kasutamine viis ressursside paigutuse ehk siis mikroökonoomika probleemide uurimiseni. Esimeseks rakenduseks oli nõudlusteooria, kus arendati välja piirkasulikkuse kontseptsioon. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 7 Neoklassikalise mõtteviisi üheks olulisemaks arendajaks ja süstematiseerijaks saab 19
3. Eelarve jagunes kaheks · Kasulikkus- tarbija hinnang toote tarbimise omadustele. Hinnangut väljendatakse rahas. Probleemhinnang on subjektiivne. · Kogukasulikkus- mida tarbija saab kas kauba kogutarbimisest või erinevate kaupade tarbimisest. Tarbija jagab oma eelarve alati selliselt, et kogukassulikus oleks maksimaalne. · Autonoomne tarbimine- kulude hulk, mille tarbija peab tegema, mis on vältimatu. Nt: söök, jook, eluase. · Piirkasulikkusteooria- piirkasulikkus tähendab täiendava kaubaühiku tarbimisest saadavat kasulikkust, mis võib olla ka negatiivne. Piirkasutlikkusteooria vaatleb ühte kaupa korraga. Kasulikkust mõõdetakse rahas ja tähistatakse tähega u. · Piirkasulikkus võrdub hinnaga. · Kordinaalsekasulikkuseteooria ehk ükskõiksusekõverateooria ehk samasuskõverateteooria(ÜKK)- kahest kaubast saadav kasulikkus, kus tarbija on erinevate
Kasulikkus - tarbija kaupadest või teenustest saadav rahuldus. Piirkasulikkus - täiendav kasulikkus, mis avaldub mistahes kauba iga järgmise ühiku tarbimisel. Mida rohkem mingit toodet tarbitakse, seda väiksemaks kujuneb iga järgmise hulga tarbimise kasulikkus (st. sellest saadav rahuldus või kasu). Seetõttu nõudlus kauba järele väheneb ja nõudluskõver langeb. Kehtib väheneva piirkasulikkuse seadus, mille kohaselt lisanduva kaubaühiku piirkasulikkus on seda väiksem, mida suuremale hulgale see ühik lisandub. Hind, mida tarbijad on nõus mingi kaubakoguse eest maksma, on võrdeline selle kaubakoguse piirkasulikkusega. ● Kui piirkasulikkus ületab piirkulu, on kasulik toodangut suurendada, kui piirkasulikkus on madalam kui piirkulu, on kasulik tootmist vähendada. ● Kui turuhind langeb piirkulust madalamale, tuleb kauba tootmine lõpetada. 4 teooria eeldust: 1
lubada endalemidagi, mida enne ei saanud. _ Raha motiveerib, kui see on tunnustus hästi tehtud töö eest. Kui inimesel on selge seos sisendi (töö) ja väljundi (raha) vahel, siis tekib tal tunne, et ta saab oma tulemuse kaudu väljundit kontrollida. Seos rikkuse ja õnne vahel on tõestamata, sest - inimesed on küll õnnelikumad pärast loteriivõitu, kuid kohanevad sellega peagi - inimesed mõõdavad oma rikkust võrreldes teistega ja alati leidub keegi, kes on jõukam - raha piirkasulikkus on kahanev, sest mida rohkem on asju, seda enam väärtustatakse muud, nt sõprust või vabadust - sissetuleku suurenemine viib tähelepanu elu muudele, vähem kontrollitavatele asjadele nagu nt enesearendamine. NB! Tasu ei võrdu rahaga. Tasu on igasugune positiivne ja negatiivne kinnitus, mida me saame tehtud töö eest. Motiveerimine on inimest tegutsema ajendavate jõudude teadvustamine ja inimese mõjutamine nende kaudu. Motivatsioonifaktorite toimemehhanisme selgitavad
Ning maksumäära langemisel ja tõstmisel maksu keskmine maksumäär ei muutu. 8. Progressiivne maks – on maks, kui maksustatav tulu suureneb, siis suureneb ka keskmine maksumäär. Ja kui maksustatav tulu väheneb, siis väheneb ka keskmine maksumäär. 9. Regressiivne maks – tähendab seda, et kui tulude suurenedes väheneb tulu pealt makstava maksu osakaal ehk keskmine maksumäär väheneb. 10. Sissetuleku piirkasulikkus - mida suuremat sissetulekut saadakse, seda väiksemaks jääb tema kasulikkus täiendava ühiku lisandumisel. Palgasumma 11. Liigne maksukoormus (excess burden of taxation) - liigne maksukoormus on see osa maksustamisest tingitud maksumaksja heaolukaost, mida maksukoguja ehk valitsus maksutulude näol endale ei saa 12. Maksustamise heaolukadu (welfare loss of taxation) - Seega, maksustamise heaolukaoks võib seda nimetada seetõttu, et
Mikroökonoomika uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid. NÕUDLUS JA PAKKUMINE Nõudlus peegeldab toodete ja teenuste koguseid, mida inimene soovib ja suudab osta erinevate hindadega antud ajahetkel. Hinnamõju näitab, kuidas inimesed antud nõudluse juures sõltuvalt hinnastostetavaid koguseid muudavad. JOONISTA NÕUDLUSE KÕVER Ostujõud on kaupade ja teenuste hulk, mida inimene saad teatud rahasumma eest osta. Kahanev piirkasulikkus on selline kogus, kuhu jõudes iga lisanduv ühik pakub vähem rahuldust kui eelmine. Näiteks sinu lemmik heliplaat. Asenduskaubad. Suuremal osal toodetest on asenduskaubad, aga meie valmisolek neid tarbida, sõltub hinnast. Turunõudlus on individuaalsete nõudluste summa antud turul kindlal ajahetkel. Nõudluse hinnaelastsus näitab nõudluse tundlikkust hinnamuutuse suhtes JOONISTA TURUNÕUDLUSE GRAAFIK Täiend ehk siduskaubad on mida sageli kasutatakse koos.
enam, mida rohkem on kaupa tarbitud. SEADUS : kogukasu juurdekasv(MU) on seda väiksem, mida rohkem tarbitakse teatud hüvist aja jooksul (ceteris paribus). MU = TU muutus / q muutus q tarbitav kogus TEGELIKUS ELUS ON ERANDEID (alkohoolik, narkomaan) KASULIKKUSE mõõtmiseks vajatakse mõõtühikut. Kasulikkuse ühik või kasulikkuse indeks, oluline on arvude vahekord, mitte absoluutväärtus. Gosseni I seaduse kohaselt võib küllastuspunkti ületava hüvise koguse piirkasulikkus muutuda negatiivseks. Kogukasu maksimeerimise reegel kui maksimeeritav tegur on ainult ühe muutuja funktsioon, siis suurendatakse muutujat seni, kuni tema MU > 0 , MU on positiivne ja maksimum saavutatakse, kui MU = 0 Tarbija maksimeerib kasulikkust erinevates tingimustes: · Eelnenud olukorras ei olnud piiranguid. · Tegelikus elus ei ole kaubad tasuta ja tarbijal on piiratud eelarve.
• Piirkulu on tegevusele kuluv lisaressurss Näide: 1. Sõidate autoga 60km/h. Sõites 70-g, jõuaksite varem kohale aga oht on saada trahvi või sattuda õnnetusse 2. Ravimilaos on 6,000 erinevat ravimit. Apteegid vajavad 10,000 erinevat ravimit. Laovaru tõstmisel suureneb kasum, mittetõstmisel võib ettevõte minna pankrotti •.Piirprintsiip on kompromiss, kus tehakse piirtulude ja –kulude vahel kompromiss, mis suurendab meie heaolu •.Kahanemise printsiip on mõiste, kus piirkasulikkus muutub negatiivseks Majaduse alused. • Majandusteadusel on kaks haru: • Makroökonoomika – õpetus üldisest turutasakaalust ehk majandusest tervikuna ja • Mikroökonoomika – uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid Makroökonoomika – töötus, majaduse kasv/langus, inflatsioon/deflatsioon, riigi tulud, maksud Mikroökonoomika – palju maksab auto, kuidas tarbijad reageerivad telereklaamile, palju turvamees saab palka, kas võtta laenu ja osta maja Lugemiseks
See on psühholoogiline mõiste ja mittemõõdetav. Majandusteoorias aga mõõdame seda kasulikkust "kasu" ühikutes. Kogu kasulikkus tähendab tarbija poolt saadud rahulolu kogu kaubakoguse tarbimisest. Piirkasulikkus tähendab järjekordse lisa kaubaühiku tarbimisest saadavat rahulolu - seega tähendab see kogukasulikkuse muutust: Tabel 8.1. Kasulikkuse tabel Korteri m2 Kogukasulikkus Piirkasulikkus 0 0 - 60 100 100 70 150 50 80 190 40 90 220 30 100 240 20
kodumaise eksportija olukorda, kus ta ei suuda enam konkureerida maailmaturu hinnaga · ekspordisubsiidium otsene rahaline toetus eksportijale, mille puhul maksab valitsus teatud osa eksportija kulutustest kinni · eksport oma maa kaupade ja teenuste müük välismaale · eksport oma maa kaupade ja teenuste müük välismaale · ekvimarginaalsuse printsiip hüviste ostmisel on üldine piirkasulikkus ühe rahaühiku kohta kõikide kaupade puhul võrdne · elatusmiinimum inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilimist ja taastamist · elektrooniline raha võimalus sooritada pangatehinguid läbi internetipanga · eluaegne tulutsükkel majandusteoreetiline mudel, mis kirjeldab tulu ja tarbimise ning vastavalt ülekulu ja säästmise proportsioone inimese erinevatel eluetappidel
subjektiivselt muutlikele hinnangutele ostetavate kaupade ja teenuste kasulikkuse suhtes. Piirkulu täiendav kulu ehk hind, mis mingi kauba iga järgmise ühiku tootmine maksma läheb. Kasulikkus tarbija kaupadest või teenustest saadav rahuldus. Piirkasulikkus täiendav kasulikkus, mis avaldub mistahes kauba iga järgmise ühiku tarbimisel. Kõige suurem on kauba- või teenuse esimese ühiku piirkasulikkus, eriti kui inimese vajadus selle järele on juba pikemat aega olnud rahuldamata. Erandjuhul, kui tarbija on kaubast või teenusest juba küllastunud, võib piirkasulikkus olla ka negatiivne. See tähendab, et kogukasu seda liiki kaupade tarbimisest hakkab vähenema. 2 Tootmine on efektiivne, kui mistahes kauba täiendava ühiku tootmisel tekkiv piirkulu võrdub selle piirkasulikkusega
pannes kodumaise eksportija olukorda, kus ta ei suuda enam konkureerida maailmaturu hinnaga ekspordisubsiidium – otsene rahaline toetus eksportijale, mille puhul maksab valitsus teatud osa eksportija kulutustest kinni eksport – oma maa kaupade ja teenuste müük välismaale eksport – oma maa kaupade ja teenuste müük välismaale ekvimarginaalsuse printsiip – hüviste ostmisel on üldine piirkasulikkus ühe rahaühiku kohta kõikide kaupade puhul võrdne elatusmiinimum – inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilimist ja taastamist elektrooniline raha – võimalus sooritada pangatehinguid läbi internetipanga eluaegne tulutsükkel – majandusteoreetiline mudel, mis kirjeldab tulu ja tarbimise ning vastavalt ülekulu ja säästmise proportsioone inimese erinevatel eluetappidel
on vahetusprotsessis vähem elastne. Majapidmaisteooria Majapidamine- on majandusüksus, millel on ühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks. Eesmärgiks on uurida majapidmasite käitumise seaduspärasusi. Kasulikkus- kasu või rahulolu, mida inimene saab kaupade ja teenuste tarbimisest. Sõltub tarbimise tasest. Suurem tarbimine annab rohkem kogukasulikkust. Maksimeerimisel seab piirid majapidamise sissetulek ning kaupade ja teenuste hinnad. Kui piirkasulikkus ühe krooni kohta on võrdne kõigi kaupade ja teenuste jaoks on kogukasulikkus maksimaalne. Piirkasulikkus- lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem. Tarbimisvõimalused- tarbija valib tarbimiskomplekti. Majapidamise tarbimisvõimalused on piiratud sissetulekuga, mis moodustub majapidamiste tarbimiseelarve, mille ulatuses on maksimaalselt võimalik tarbida.
.(stabiilne?;ebastabiilne?;tsükliline?) - Tsükliline! 18. Vahet teha mikro- ja makrotasandil mikrotasand põhilisteks majandus majandusliku valiku tegijateks on kodumajapidamised ja ettevõtted ; makrotasand riigitasand 19. Mis on olemuselt SKP? Kuidas mõõdetakse? - mõõdab mingil ajavahemikul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtust; mõõtmine lähtudes tuludest, kuludest ja kogutoodangust. 20. Piirkasulikkus - täiendavast tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkuse hulk, mis suurendab või kahandab (negatiivse kasulikkuse puhul) tarbija rahulolu 21. Tootmistegurid --> Millise liigiga on tegemist? (töö/maa/kapital) 22. Turukonkurents ressursside ja võimaluste piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes sooviga neid omandada ; 23
lähtub eeldusest et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Õige 56.Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt tuleb selleks et tootjad kaupa rohkem pakuksid kauba hinda alandada. vale 57.Ressursside piiratuse konseptsoon tähendab seda et kõik majandussubjektid ei saa alati pangast laenu. õige 58.Mitteelastse nõudluse puhul toob toote hinna alandamine kaasa tootja tulude suurenemise. vale 59.Kui piirkasulikkus väheneb väheneb ka kogukasulikkus. vale 60.Miteelastse nõudluse puhul toob toote hinna alandamine kaasa tootja tulude vähenemise. õige
kuidas need hinnad üksteist mõjutavad. Uue analüüsivahendina omandas majandusteaduses suuremat tähtsust marginaalanalüüs. Marginaalanalüüsi kasutamine tähendab seda, et majanduslike protsesside kirjeldamisel ei lähtuta mitte enam sellistest näitajatest nagu näiteks kogutulu, kogukulu ja kasulikkus, vaid tähelepanu pööratakse nende näitajate muutumisele. Uuritakse lisanduvat tulu, kulu ja kasulikkust. Majandusteoorias tunneme me neid mõisteid kui piirtulu, piirkulu ja piirkasulikkus. Uued analüüsimeetodid aitasidki kaasa neoklassikalise majandusteaduse väljakujunemisele. Marginaalanalüüsi kasutamine viis ressursside paigutuse ehk siis mikroökonoomika probleemide uurimiseni. Esimeseks rakenduseks oli nõudlusteooria, kus arendati välja piirkasulikkuse kontseptsioon. Neoklassikalise mõtteviisi üheks olulisemaks arendajaks ja süstematiseerijaks saab 19. sajandi lõpul Cambridge'i koolkonda esindav Alfred Marsahall (1842-1924)
Toimib kahaneva piirkasulikkuse seadus (mida rohkem meil on, seda vähem kasulikkust me tunneme sellest asjast) optimaalne tarbimiskomplekt Majapidamisteooria mõisted: Kasulikkus (U)-tarbija poolt omandatav (tajutav) rahulolu või heaolu Piirkasulikkus (MU)- muutus kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku, mis suurendav või kahandab (neg kasulikkuse korral) tarbija rahulolu. Väheneb tarbimise kasvades. Kui piirkasulikkus on positiivne ja väheneb, siis kogukasulikkus suureneb. Kahaneva piirkasulikkuse seadus-tarbitava koguse kasvades iga lisanduva ühiku piirkasulikkus kahaneb. Kogukasulikkus (TU) hakkab kahanema sellest hetkest alates, kus piirkasulikkus (MU)muutub negatiivseks. Marginal utility= MU Q Kogukasulikkus TU- kõigist tarbivatest hüviste kogustest saadud kasulikkus ehk piirkasulikkuse summa. Testi küsimused:
Test 3 tarbijakäitumine 1. Ekvimarginaalsuse printsiip ütleb, et tarbija võrdsustab piirkasulikkuse ja hinna suhted kõikide kaupade puhul. Tõene 2. Gosseni 1. seaduse ehk küllastusseaduse alusel lõikub piirkasulikkuse kõver mingil hetkel kindlasti horisontaaltelge. Tõene 3. Tarbija maksimeerib kasulikkust iga eraldivõetud hüvise tarbimisest. Väär 4. Isiklikuks kasutatavaks tuluka nimetatakse tulu peale maksude mahaarvamist. Tõene 5. Kogukasulikkus saavutab maksimumi seal, kus piirkasulikkus = 0. Tõene 6. Piirkasulikkuse teooria mõõdab iga täiendavalt tarbitud hüviseühikust saadud kasulikkust. Tõene 7. Ühe ja sama tarbija samasuskõverad võivad lõikuda. Väär 8. Ordinaarse kasulikkuseteooria väidab, et ühe hüvise tarbimise suurendamine on võimalik vaid teise hüvise tarbimise vähendamise arvel (säilitades samasuur kogukasulikkus). Tõene 9. Tarbija lisakasu tekib sellest, et ta saab mõned hüviseühikud tasuta. Väär 10
a) Õige b) vale 87. Pakutav tööjõu kogus on seda väiksem, mida madalam on palgatase. a) Õige b) vale 88. Mida rohkem inimesed töötavad, seda väiksem on nende vaba aeg a) Õige b) vale 89. Indiviidide otsus pakkuda turul tööjõudu sõltub sellest, missugune on reaalpalga ja vabaaja piirkasulikkus a) Õige b) vale 90. Indiviidide otsus pakkuda turul tööjõudu ei sõltu sellest, missugune on reaalpalga ja vabaaja piirkasulikkus a) Õige b) vale 91. Inimeste valmisolek asendada vaba aega tööajaga, et saada suuremat palka, sõltub suures osas esialgsest palgatasemest a) Õige b) vale 92
Test 3 – tarbijakäitumine 1. Ekvimarginaalsuse printsiip ütleb, et tarbija võrdsustab piirkasulikkuse ja hinna suhted kõikide kaupade puhul. Tõene 2. Gosseni 1. seaduse ehk küllastusseaduse alusel lõikub piirkasulikkuse kõver mingil hetkel kindlasti horisontaaltelge. Tõene 3. Tarbija maksimeerib kasulikkust iga eraldivõetud hüvise tarbimisest. Väär 4. Isiklikuks kasutatavaks tuluka nimetatakse tulu peale maksude mahaarvamist. Tõene 5. Kogukasulikkus saavutab maksimumi seal, kus piirkasulikkus = 0. Tõene 6. Piirkasulikkuse teooria mõõdab iga täiendavalt tarbitud hüviseühikust saadud kasulikkust. Tõene 7. Ühe ja sama tarbija samasuskõverad võivad lõikuda. Väär 8. Ordinaarse kasulikkuseteooria väidab, et ühe hüvise tarbimise suurendamine on võimalik vaid teise hüvise tarbimise vähendamise arvel (säilitades samasuur kogukasulikkus). Tõene 9. Tarbija lisakasu tekib sellest, et ta saab mõned hüviseühikud tasuta. Väär 10
02.2014 NÕUDLUSSEADUS hind D o kahanev funktsioon kogus NÕUDLUSSEADUS D Hinna mõju: Asendusefekt kui hüvise hind tõuseb, püütakse see asendada teiste, odavamate hüvistega. Sissetulekuefekt muutub tarbijate ostujõud hüvise hinna tõustes reaalne sissetulek väheneb ning kallimat hüvist on võimalik osta vähem. Kahanev piirkasulikkus jätkuval tarbimisel täiendava ühiku tarbimisest saadav rahulolu väheneb, mistõttu ollakse selle eest nõus ka vähem maksma. 4 4.02.2014 NÕUDLUSSEADUS D Individuaalne vs turunõudlus; turunõudlus individuaalsete nõudluste summa.
investor väärtpaberi omandaja ja temale on väärtpaber finantsvara, või kes on andnud välja kohustuse omandada väärtpabereid jooksev konto maksebilansi osa e. arvelduskonto, mis fikseerib kaupade, teenuste, tulude ja ülekannete bilansi teatud perioodi jooksul juhtimisarvestus tegeleb ettevõtte siseste tulemuste arvestusega järelturg väärtpaberiturg, kus kaubeldakse olemasolevate väärtpaberitega jääktulu (ka: piirkasum) ettevõtte tulude ja muutuvkulude vahe kahanev piirkasulikkus reegel, mille kohaselt igast täiendavalt tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkus on kahanev ja mille tõttu kogukasulikkus hakkab kahanema sellest hetkest alates, kus piirkasulikkus muutub negatiivseks kahekordne finantseerimine laenu saamine kahest allikast sama tagatisega kalkulatoorsed kulud (ka: arvestuslikud kulud) kulud, mida konkreetses ettevõttes ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks tekkima
teatud rahaühikute eest 10) 8) Hinna mõju ja nõutava koguse muutus 11) 9) Vähenev isiklik väärtus 10) Kasulikkus, utility-hüvise omadus rahuldada vajadust 12) 11) Kahanev piirkasulikkus, diminishing marginal utility-täiendava tooteühiku kasulikkuse kahanemine 13) 12) Asenduskaubad, substitude-sama vajadust rahuldavad kaubad 13) Turunõudlus, market demand on individuaalsete nõudluste summa 14) antud turul kindlal ajahetkel
valmistama rohkem neid kaupu, millel suurem nõudlus ja hinnad on seetõttu kõrgemad 3) tulude jaotaja ühiskonnas, tootjad, kes suudavad toota ja müüa odavamalt, saavad rohkem kasumit Majapidamine on majandusüksus, kellel on ühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks. Piirkasulikkuse teooria mõõdab täiendavalt tarbitud hüvise ühikust saadavat kasulikkus. Piirkasulikkus on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus. Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga Samasuskõverate teooria kohaselt pole võimalik erinevate hüvisekomplektide kasulikkust mõõta, küll aga komplekte järjestada ja seda konkreetse majapidamise eelistuste alusel. Konkreetse majapidamise eelistusi kirjeldab selle majapidamise kasulikkusfunktsioon (iga majapidamise jaoks erinev), mis seab erinevad
ARVESTUSTEST 4.1. (Ettevõtteteooria) 1. Vastavalt kahanevate tulude seadusele: a. On firma pika perioodi keskmine kulu kõver U-kujuline b. On kauba nõudluskõver täieliku konkurentsi tingimustes negatiivse tõusuga c. Piirprodukt alates teatud punktist väheneb, kui püsiressurssidele lisatakse täiendavaid muutuv-ressursside ühikuid d. On alates teatud punktist tarbja piirkasulikkus igas täiendavast ühikust ikka väiksem ja väiksem 2. Kuuenda töötaja piirprodukt on (vaata tabel): a. Negatiivne b. 30 ühikut c. 15 ühikut d. 180 ühikut 3. Alljärgnevast iseloomustab kõige paremini lühiperioodi: a. Firmal pole piisavalt aega, et viia oma tootmismaht nullini b. Sisenemisbarjäärid ei lase uutel firmadel antud harru tulla c
MU1 / MU2 q1 / q2 dx = x´ (tuletis) Asendusnorm on tegelikult tuletiste suhe. q1 q1 q2 q2 1. Ei saa samakasulikkust kätte liiga väike eelarve 2. Kõige parem samakasulikkuskõver 3. Raha jääb üle Ühe joonise peal piirkasulikkus ja kogukasulikkus. Küllastuspunkt üksi homo oeconimicus sealt enam edasi ei tarbi. V Q MU Grosseni seadused 1. Iga järgmise tüki kasulikkus on väiksem ehk piirkasulikkus on alanev. 2. Kogukasulikkum on piirkasulikkuste summa. Tarbija maksimeerib seda suhet. MU1 / p1 = MU2 / p2 = MUx / px Viimasel valitaval isikul on see suhe võrdne. E = Q (%) / P (%)
nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel, kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida majapidamine saab tarbida oma sissetulekute juures; kasulikkus majapidamise hinnang hüvise tarbijaväärtusele, see on suhteline ja muutuv väärtus; piirkasulikkus täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus; eelistused seda kirjeldab kasulikkusfunktsioon, mis seab erinevad tarbimiskomplektid järjekorda , kasulikkusfunktsioon kirjeldab majapidamise eelistusi; seab erinevad tarbimiskomplektid vastavusse kasulikkuse indeksiga, mis on samaväärsetel komplektidel sama ja sõltub kogustest; samakasulikkuskõverad kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte punkte ühendav joon;
nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel, kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk – eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida majapidamine saab tarbida oma sissetulekute juures; kasulikkus – majapidamise hinnang hüvise tarbijaväärtusele, see on suhteline ja muutuv väärtus; piirkasulikkus – täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus; eelistused – seda kirjeldab kasulikkusfunktsioon, mis seab erinevad tarbimiskomplektid järjekorda , kasulikkusfunktsioon – kirjeldab majapidamise eelistusi; seab erinevad tarbimiskomplektid vastavusse kasulikkuse indeksiga, mis on samaväärsetel komplektidel sama ja sõltub kogustest; samakasulikkuskõverad – kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte punkte ühendav joon;
toomiseks? Eeldatakse, et piirkulud on kasvavad ehk täiendava ühiku pakkumine nõuab võrreldes eelmisega suuremat kulu. Seega on tootjal motivatsioon uusi ühikuid turule tuua niikaua, kuni ühiku müügist saadav tulu ületab selle tootmisel tekkinud kulu. 8. Tarbija motivatsioon turgu tasakaalustava kauba- või teenustekogumi ostmiseks? Tarbijad tegutsevad omakasupüüdlikult ja tahavad maksimeerida enda kasulikkust. Eeldatakse, et piirkasulikkus on langev ehk iga täiendava ühiku tarbimisel saadakse eelmisega võrreldes vähem kasulikkust. Ühe ühiku tarbimisel saadavad kasulikkust võrreldakse selle ühiku hinnaga ja ostetakse seni, kuni ühe ühiku tarbimisest saab rohkem kasulikkust kui on selle ühiku hind. 9. Millised kolm tingimust peab olema täidetud, et majandus oleks Pareto-efektiivne? 1. Vahetuse efektiivsus ehk hüviste asendatavuse piirmäärad on kõigile samad (eelistused on samad). 2
*tarbijate individuaalne maitse ja eelistus Hinnamõju inimesed ostavad tooteid ja teenuseid kõrgema hinnaga vähem, kui madalama hinnaga, kui muud tingimused jäävad samaks. ( hindade suur tähtsus ) Ostujõud nõudlus, mis on rahaga tagatud. ( Ostujõud suureneb hinna langedes ja väheneb hinna tõustes. ) Vähenev isiklik väärtus (nt.) Kui autoparandus on väga kallis, siis tehakse ainult hädapärased sõidud. Kui kütus on odav, tehakse ka lõbusõite. Kahanev piirkasulikkus kogus, kuhu jõudes iga järgmine tarbitud ühik pakub vähem rahuldust, kui pakkus eelmine. Asenduskaubad paljudel kaupadel on asenduskaubad. Valmisolek kasutada asenduskaupu sõltub hindadest. Turunõudlus individuaalsete nõudluste summa antud turul, kindlal ajahetkel. Nõudluselastsus näitab, kui palju hinnamuutus mõjutab nõutava kaubakoguse muutust. · Nõudluselastsuse mõõtmine tulutestiga Kogutulu = hind * müüdud kogus Hinnatõus :
· seega suureneb nende ostujõud · see suurendab nõudlust ja tarbimist · põhjustab tootmise kasvu · töökohtade teke, suurem tööhõive 26. Mõisted: · Mikroökonoomika teadus üksiktarbijatest ja ettevõtetest ning majanduse üksikelementidest. · Makroökonoomika teadus majandusest kui tervikust. · Loobumiskulu parim alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel. · Piirkasulikkus otsustest tulenev lisakasu. · Mastaabisääst toote või teenuse omahinna vähenemine masstootmise tulemusena. · Likviidsus säästude ja muu vara rahaks muutmise hõlpsus- kui kiiresti saad pangast raha kätte sularahana, või nt midagi vahetada kiiresti sularahaks. · Tootlikkus toodetavate kaupade ja teenuste hulk ajaühikus inimese, ettevõtte, tööstusharu või kogu majanduse kohta.
Vali üks: a. Negatiivne b. 30 ühikut c. 15 ühikut d. 180 ühikut Küsimus 13 Õige Küsimuse tekst Vastavalt kahanevate tulude seadusele: Vali üks: a. piirprodukt alates teatud punktist väheneb, kui püsiressurssidele lisatakse täiendavaid muutuv-ressursside ühikuid b. on firma pika perioodi keskmise kulu kõver U-kujuline c. on kauba nõudluskõver täieliku konkurentsi tingimustes negatiivse tõusuga d. on alates teatud punktist tarbija piirkasulikkus igast täiendavast ühikust ikka väiksem ja väiksem Küsimus 14 Küsimuse tekst Kahanevate tulude seadus hakkab toimima kui palgatakse (vaata tabel): Vali üks: a. kolmas töötaja b. neljas töötaja c. kuues töötaja d. teine töötaja Küsimus 15 Küsimuse tekst Mastaabisääst ja mastaabikulu seletavad: Vali üks: a. püsi- ja muutuvkulude erinevust b. pika perioodi keskmiste kulude kõvera U-kuju c. kasumit maksimeerivat väljundi taset d
St avalikku hüve saavad tarbida ka need indiviidid, kes ei ole selle eest maksnud ning ühe indiviidi tarbimine ei takista teisel indiviidil seda sama hüve tarbida. 82.Käsitlege silla näitel välistatavuse ja rivaliteedi probleemi? Välistamatus tähendab, et keegi ei maksa, mille tulemusel tekib hüve alapakkumine, mis tekitab tootmise Pareto- ebaefektiivsust. Välistamise võimalus, kui välistatakse need tarbijad, kelle piirkasulikkus ületab piirkulu, viib aga tarbimise Pareto-ebaefektiivsuseni, sest esineda võib hüve alatarbimine. Silla näitel: kui jätta välistamine kõrvale, pole justkui kedagi, kes sillaehituse eest maksaks. Kui küsida sillamaksu, vähendaks see aga tarbimist ning kaasneks efektiivsuse kaotus. Mõistlikum oleks siis rahastada sillaehitust kõigi inimeste poolt kindlasummalise maksuga. 13 83
nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel, kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk – eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida majapidamine saab tarbida oma sissetulekute juures; kasulikkus – majapidamise hinnang hüvise tarbijaväärtusele, see on suhteline ja muutuv väärtus; piirkasulikkus – täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus; eelistused – seda kirjeldab kasulikkusfunktsioon, mis seab erinevad tarbimiskomplektid järjekorda , kasulikkusfunktsioon – kirjeldab majapidamise eelistusi; seab erinevad tarbimiskomplektid vastavusse kasulikkuse indeksiga, mis on samaväärsetel komplektidel sama ja sõltub kogustest; samakasulikkuskõverad – kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte punkte ühendav joon;
u B (q3 3) u B (q4 2) u *B* 4 q4 2 0,5 q3 (samakasulikkuskõver ja eelarvejoon langevad kokku, valida võib suvalise kombinatsiooni hüvistest, kasulikkustase on alati neli ühikut). Ülesanne 1.6. Ratsionaalselt käituv majapidamine on oma tarbimiseelarve jaganud nii, et kahe hüvise ostmiseks on tal raha 120 ühikut. On teada, et tema eelistusi nende kahe hüvise suhtes kirjeldab Cobbi- Douglase tüüpi kasulikkusfunktsioon u ( x1 , x2 ) x1a x2b (hüviste piirkasulikkus on kahanev, need on omavahel osaliselt asendatavad). Kui ta kulutaks kogu raha ükskõik kumma hüvise ostmiseks, siis saaks ta seda osta 12 ühikut. Tegelikult ostab ta esimest hüvist 80 ja teist 40 rahaühiku eest. Pange kirja majapidamise eelarvepiirang ja leidke eelarvejoon. 14420715420128.doc 6 Mikroökonoomika (MJRI.09.028) Seminarid Helje Kaldaru 2013
Kui täieliku konkurentsiga turg ei taga tasakaalu mingi hüvise jaotamisel või ei ole seejuures mõnest muust turuvormist (või ka näiteks riiklikust reguleerimisest) parem, siis on tegemist turutõrkega. Turutõrke üks sagedasemaid tekkepõhjuseid on turuvorm, mis ei luba toimida täielikul konkurentsil (või konkurentsil üldse). Hüvise nõudlushinna kujunemisel vastavalt piirkasulikkusele on eelduseks oletus, et mida vähem on hüvist turul, seda suurem on iga täiendava hüvise piirkasulikkus ja seda kõrgem on selle hind. Majapidamisteooria ja firmateooria loomisel peetakse silmas nn. individuaalhüviseid (ehk erahüviseid), mille kasutamine (või vähemalt üheaegne kasutamine) mitme tarbija poolt ei ole võimalik ja mille väärtus kas kaob täielikult või väheneb oluliselt pärast selle kasutamist ühe tarbija poolt. Kui ei ole võimalik ega otstarbekas piirata hüvise üheaegset kasutamist mitme tarbija poolt,
· Kasulikkus tarbija subjektiivne hinnang hüvise/toote tarbimisomadustele Inimese vajaduse tugevus Toote e. hüvise kättesaadavus Eelarvepiirangust e. raha kättesaadavusest Alternatiivsetest toodetest · Piirkasulikkus Mida vähem kaupa, seda suurem vajadus ja suurem kasulikkus. Mida rohkem kaupa tarbitakse, seda väiksemaks jääb lisanduv kasu sellest, mingist hetkest alates muutub see kahjulikkuseks
Üheks oluliseks elastsust mõjutavaks teguriks on asenduskaupade arv ja lähedus. Mida rohkem on mingisugusel kaubal asenduskaupu seda tundlikum on selle kauba nõudlus hinna suhtes ehk seda suurem on tema hinnaelastsus. Samuti mõjutavad hinnaelastsust kauba kasutusvõimaluste arv, kulutused kaubale, tarbijate kohanemisaeg ning hinnatase. 6. Kahaneva piirkasulikkuse seadus - Piirkasulikkus on lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem. See on kogukasulikkuse muutus, kui tarbimine muutub ühe ühiku võrra. Näiteks: Anu, pitsa tarbimise piirkasulikkus. Kui Anu suurendab pitsa tarbimist neljalt pitsalt viiele, kaasneb sellega kogukasulikkuse kasv 150 ühikult 175 ühikule. Seega on viienda pitsa tarbimise piirkasulikkus 25 ühikut. Mida rohkem
6 5 4 10 2 15 Hinnamõju tegur · Ostujõud Nõudlus, mis on rahaga tagatud. Ostujõud suureneb hinna langedes ja väheneb hinna tõustes. · Vähenev isiklik väärtus näit. kui autokütus on väga kallis tehakse ainult hädapäraseid sõite, kui kütus on odav, tehakse ka lõbusõite. · Kahanev piirkasulikkus kogus, kuhu jõudes iga järgmine tarbitud ühik pakub vähem rahulolu kui pakkkus eelmine. Kasut hindade langemise vajalikkuse selgitamiseks. · Asenduskaubad paljudel kaupadel on asenduskaubad. Valmisoleks neid kasutada sõltub hindadest. N kui Coca cola hind tõuseb, asend see teise karastusjoogiga.Asenduskaubad on kaubad, millega saab teist kaupa asendada. · Täiendkaubad kaubad mida tarvit mingi vajaduse rahul koos, nt
Arvestustest 4.1 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 4 ► Arvestustest 4.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 33,00/33,00 Hinne 10,00, maksimaalne: 10,00 (100%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Kasumit maksimiseeriv firma kasutab sellist Õige ressursside kombinatsiooni, mille puhul 19 20 21 22 23 24 Hinne 1,00 / 1,00 isokulu joon on isokvandi...
Majapidamisteooria – peaeesmärgiks on uurida majapidamiste käitumise seaduspärasusi: o Kuidas kujuneb majapidamiste poolt tarbitavate hüviste nõudlus? o Kuidas prognoosida majapidamise ehk tarbija käitumist turul? Kogukasulikkus on kasu või rahulolu, mida inimene saab kaupade ja teenuste tarbimisest o Kogukasulikkus sõltub tarbimise tasemest o Suurem tarbimine annab rohkem kogukasulikkust Piirkasulikkus – lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem Kasulikkuse maksimeerimisele seab piirid majapidamise sissetulek ning kaupade ja teenuste hinnad Kui piirkasulikkus ühe euro kohta on võrdne kõigi kaupade ja teenuste jaoks, on kogukasulikkus maksimaalne Asendusefekt – kui ühe hüvise hind langeb, siis see hüvis osutub
Monopsoni korral on tööjõu pakkumiskõver ühtlasi ka turu pakkumiskõver. Kui monopson tootmismahu suurendamiseks palkab täiendava hulga töötajaid, siis peab ta neile maksma kõrgemat palka. Inimeste tegevuse eesmärgiks on kasulikkuse e rahulolu maksimeerimine. Rahulolu võib tinglikul jagada kaheks: ühe osa annab palk ja teise osa vaba aeg. Indiviidi otsus pakkuda turul tööjõudu sõltub sellest, milline on reaalpalga ja vaba aja piirkasulikkus. Kui reaalpalga piirkasulikkus ületab vaba aja piirkasulikkuse on nad nõus töötama rohkem, sest väärtustavad sissetulekute suurenemist vabast ajast rohkem. Kasulikkuse funktsiooni saab maksimeerida graafiliselt eelarvejoone kaudu. Mida kõrgem on palgamäär, seda kulukam on tööst loobumine vaba aja kasuks. Samas, mida madalam on palgamäär, seda vähem inimesed oma tööjõudu pakuvad, sest siis on tööst loobumise alternatiivkulud madalamad
soovid, mis pakuvad kõige enam rahuldust. Järelikult tuleb kindlaks määrata iga soovi kasulikkus oma tarbimiseelarves. Pärast seda on võimalik asuda tarbija käitumise mudeli koostamisele. Kasulikkus rahuldus, mida inimene tunneb kaupa või teenust tarbides. 7 Kauba või teenuse piirkasulikkus lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides ainult seda ja ainult seda hüvist ühe ühiku võrra rohkem Majandusteoorias eristatakse kardinaalset kasulikkust ja ordinaalset kasulikkust. Kardinaalse kasulikkuse kohaselt piirkasulikkus väheneb kui tarbitavate hüviste kogus kasvab ja seda seost tuntakse ka kahaneva piirkasulikkuse seaduse nime all. Kasulikkuse ordinaalse lähenemise korral ei oma piirkasulikkus olulist tähtsust
5 175 5 206 6 196 6 225 7 214 7 143 8 229 8 260 9 241 9 276 10 250 10 291 4.2.2 Piirkasulikkus Piirkasulikkus on lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem. See on kogukasulikkuse muutus, kui tarbimine muutub ühe ühiku võrra. Lähtuvalt sellest on joonisel 4.2 olevas tabelis välja arvutatud, Anu, pitsa tarbimise piirkasulikkus. Kui Anu suurendab pitsa tarbimist neljalt pitsalt viiele, kaasneb sellega kogukasulikkuse kasv 150 ühikult 175 ühikule. Seega on viienda pitsa tarbimise piirkasulikkus 25 ühikut. Joonis 4
Kasulikkus on tarbija subjektiivne hinnang kauba tarbimisomadustele Piirkasulikkuse teooria põhineb järgmistel eeldustel: kaupu ostetakse selleks, et saada nende tarbimisest rahulolu ehk kasulikkust kaupade kasulikkust saab mõõta ??? tarbijate ostuvõime on piiratud vahendeid kasutatakse alati selliselt, et saadav kogukasulikkus oleks võimalikult suur kogukasulikkuse juurdekasv ehk piirkasulikkus on kahanev. Kogukasulikkus on rahulolu summa Jooniselt võib näha, et iga täiendav tarbitava kauba kogus suurendab tarbija kogukasulikkust.Teatud kogusest alates hakkab aga kasulikkus hoopis vähenema tekib küllastuspunkt. PIIRKASULIKKUS Piirkasulikkus näitab kasulikkust, mida annab lisanduv kauba ühik ehk täiendavalt lisanduvat kasulikkust täiendava kaubaühiku tarbimisel Piirkasulikkuse kõver on pidevalt langev
· ostujärgne rahulolu või rahulolematus. Sõnastik: (19 terminit) absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma asendatavuse piirsuhe näitab, kuipalju soovib tarbija vahetada ühte hüvist teise vastu; määrab ära samasuskõvera kalde eelarvejoon (ka: eelarvepiir) näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida ekvimarginaalsuse printsiip hüviste ostmisel on üldine piirkasulikkus ühe rahaühiku kohta kõikide kaupade puhul võrdne füsioloogilised vajadused tulenevad inimese kui bioloogilise olendi loomusest harjumuspärane ostukäitumine tuleneb tarbija ostjakogemustest ja eelneva tarbimise rahulolust kahanev piirkasulikkus reegel, mille kohaselt igast täiendavalt tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkus on kahanev ja mille tõttu kogukasulikkus hakkab kahanema sellest hetkest alates, kus piirkasulikkus muutub negatiivseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
