PANKROTIÕIGUS Exam avatud materjaliga. 11.04. 18:00 või 21.04. 14:00 või 22.05. 18:00 Iseseisev töö referaat a la 10 lk, tähtaeg 08.04. Saata aadressile [email protected] Minu teemaks ,,Pankrotivara õiguslik regulatsioon" Maksejõuetus · Ajutine · Püsiv --> (pankrot) eeldab kohtu sekkumist Esimene pankrotiseadus 1992, Rootsi mudeli põhjal. Esimesed muudatused 1997, aastast 2004 toodi sisse füüsiline isik. 2011 võlgade ümberkujundamise seadus (F.is) ning lisaks Saneerimis seadus, võlgade ümberkujundamise seadus (J.is). Eristada mõisteid pankrot ja maksejõuetus! Pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Maksejõuetus: Seotud võlausaldajate nõuetega ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus pole ajutine Võlgniku vara ja kohustuste suhe võlgniku vara ei kata kohustusi ja see seisund ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine Maksejõuetuse hindamise alu...
Euroopa Liidu kriminaalõigus Miks EL kriminaalõigus on tekkinud? Koos kaubandus- ja äritegevusega muutus ka kuritegevus piiriülesemaks (sh inimkaubandus). Eriti teravaks muutusid probleemid 70ndatel ja 80ndatel. Ühistururegulatsioon EL kohtupraktika seadis kriminaalõigusele piiranguid, keelustasid liigsed piirangud kodanikele. Schengeni ala loomine – tekkis koostöö tolli ja politsei ja muudes piiriküsimustes. Ida ja lääne suhete tihenemine eriti pärast Berliini müüri langemist. Koostöö ka poliitilisel tasandil. Kuni Maastrichti lepingu sõlmimiseni võtsid riigid vabatahtlikult kohustusi ja sõlmisid lepinguid. Selle lepinguga sai EL pädevuse ise lepinguid sõlmida ja seda korraldada. III sammas – erinevad meetmed ja õigusnormid, mis justiits- ja siseasju puudutasid. Kui I sambasse kuulusid EL traditsioonilised valdkonnad, siis III sambas oli mitmeid erisusi, kõik põhimõtted seal esialgu ei toiminud, see polnud EL traditsiooniline valdk...
Need koguvad ja saadavad paberid Eestisse. Kas selliseid tõendeid võib Eestis lubada, mille on teine riik hankinud nt piinamise teel? Ei, küsitakse selle pärast, et teaks, kust edasi uurida. Keegi peab tõendeid hindama lähtuvalt sellest, millised on välisriigis kasutatavad meetmed. Kui seal ei ole eksitud Eesti kriminaalmenetluse põhimõtete vastu, on tõendid vastuvõetavad. o Piiriülene jälgimine – koostöövorm, mis tuleb kõne alla, kui kurjategija ületab piiri, siis koostöö koos naaberriigi ametivõimudega, kes jälgivad isikute tegevust. Nad ei tohi ilmutada aktiivseid menetlustoiminguid, ainult jälgida võivad. - Konfiskeeritav vara – Euroopa Arestimismäärus, mis saadetakse teise riigi vastavale asutusele, kes siis korraldab vara arestimise oma territooriumil. o Euroopa arestimäärus - Isikud:
KORDAMISKÜSIMUSED 2013 Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni 1. Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ,,idalaienemine", lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused rahvuste vahelised piirid. Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas peamised faktorid. maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse EL tekkimise eeldused (vajadused): põhimõttel. *II maailmasõja järgne majanduslik ülesehtustöö 9. Euroopa Majandusühendu...
Skype received access to a large number of new users and Facebook could leverage Skype's technology to enable video chat without making the investment in building it. x Star Alliance: the world's first and largest global airline alliance. Star Alliance has since grown considerably and now has 28 member airlines with more than 21,100 daily departures combined. These flights reach 1,356 airports in 193 countries, with an annual passenger number of 678.5 million. Globaalne ja piiriülene liit (motivatsioon ja eelised) x To avoid import barriers, licensing requirements and other protectionist legislation x To share the costs and risks of the research and development of new products and processes x To gain access to specific markets x To reduce political risk while making inroads into a new market x To gain rapid entry into a new or consolidating industry and to take advantage of synergies 14. Selgitage C
dokument. §8. Arendaja (1) Keskkonnamõju hindamist korraldab isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia. §9. Otsustaja Otsustaja on tegevusloa andja. §10. Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja (1) Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja on Keskkonnaministeerium, kui Keskkonnaministeerium on tegevusloa andja või kui tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju võib ulatuda teise maakonda, piiriveekogule või merele või olla piiriülene. (2) Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja ülesanded on: 1) vajaduse korral kontrollida kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse õiguspärasust; 2) kontrollida keskkonnamõju hindamise programmi vastavust käesoleva seaduse §s 13 sätestatud nõuetele ning teha otsus keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmise kohta; 3) teavitada avalikkust keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmisest;
arendaja). (2) Arendaja kannab keskkonnamõju hindamisega seotud kulud. §9. Otsustaja Otsustaja on tegevusloa andja. §10. Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja (1) Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja on Keskkonnaministeerium, kui Keskkonnaministeerium on tegevusloa andja või kui tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju võib ulatuda teise maakonda, piiriveekogule või merele või olla piiriülene. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel on keskkonnamõju hindamise järelevalvaja Keskkonnaministeeriumi maakonna keskkonnateenistus (edaspidi keskkonnateenistus). (3) Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja ülesanded on: 1) vajaduse korral kontrollida kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse õiguspärasust; 2) kontrollida keskkonnamõju hindamise programmi vastavust käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud
o tervislikkus – keskkonnahoidlikud tehnoloogiad tööstuses, põllumajanduses, energeetikas ja transpordis o ühisrikkus ja –hool – ühine arusaam rahvuslikust rikkusest – keskkonnast o „Saastaja maksab“ – keskkonnakasutaja ja kahjustaja tasub keskkonna kahjustuste eest o elutsükkel (olelustsükkel) – toote omahind sisaldab tegelikku kogu hinda toote elutsükli jooksul o rahvusvaheline koostöö – piiriülene negatiivse mõju tõkestamine, juurdepääs oskusteabele o jaotatud vastutus – keskkonnameetmete rakendamine (riik, haldusüksus) parima tulemuse nimel o tootja vastutus – tootjate korraldatud jäätmete kogumine, käitlemine ning maksimaalne taaskasutamine o lähedus – jäätmete tekkekohalähedane nõuetekohane töötlemine o looduse kaitse ja hoid – haruldaste, ohustatud ja esinduslike
Siin tuleb mängu hoopis teistsugune mittefiktsionaalne zanr. Kiriromaan oli hea, kuna kiri võimaldas autoril kirjeldada inimese hingeelu. Nimelt kui räägitakse oma tundmustest kirjas, meenutab see sisemonoloogi. ,,Clarissa" on edasiarendus. Ei ole kasutatud ainult ühe inimese kirju. ,,Clarissa" mõjutas laiemalt Euroopa kirjandust, kuna tõlgiti Prantususe keelde üsna varakult. Valgustussajandit on nimetatud kosmopoliitseks. ,,Clarissa" on oma vormi ja sisu poolest piiriülene. ,,Clarissa" käsitleb sotsiaalset ebaõiglust, aga üsna kitsas plaanis. Tegemist on moraalse kultuse säilitamisega ja selle teeb kurvaks see, et tegemist on traagiliselt lõppeva looga. Üks seltskonnalõvi võtab võrgutada ühe tüdruku ja nimi Clarissa ei ole ilmaasjata vaid clara on ladina keeles puhtus vm ja tüdruk jääbki teose lõpuks puhtaks. Sisse tuleb see teema, et naine pannakse vägisi mehele. Tüdrukul ei ole vanemaid, kuna vanemad surnud
tegutsemise ajal 2. finantsturu pidev monitooring 3. tähtis ei ole sanktsioonide rajamine vaid läbirääkimistega saab ka tehtud 4. finantsturu regulatsioonide väljatöötamine. Usaldatavusnormatiivide jälgimine. Viimasel ajal on finantsinspektsioon analüüsinud teist sammast ja jõudnud arusaamale, et riigi poolt võiksid olla piirmäärad väiksemad kui enne. Turu regulaatori funktsioon. Esimene küsimus ongi piiriülene koostöö. Ametnike värbamise juures on ka palgapoliitika. Finantsinspektsioon asendab tarbijakaitse ametit. www.minuraha.ee Inspektsiooni juhtimine Pole peadirektorit. Nõukogu 6 - 2 liiget valitsuse poolt, 2 panga nõukogu poolt, rahandusminister ja EP president. Volituste aeg on erinev: ametikohajärgsete liikmete aeg on seotud ametikoha volitustega, nimetatavate liikmete volituste ajaks on 3 aastat. Nõukogu on kõrgeim organ. Nõukogu tesotab järelevalvet juhatuse tegevuse üle.
PANKROTIÕIGUS I LOENG: PANKROTIMENETLUS Makseraskused võivad olla: 1)Ajutised -võimalikud abinõud Saneerimine-eraõiguslike juriidiliste isikute suhtes. Selle eesmärgiks on ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide kaitsmine jne. Kaitsmine toimub nõuete ümberkujundamise teel. (1) Nõude ümberkujundamine on muu hulgas: 1) kohustuse täitmise tähtaja pikendamine; 2) rahalise nõude täitmine osamaksetega; 3) võlasumma vähendamine; 4) kohustuse asendamine juriidilise isiku osa või aktsiaga. (2) Saneerimiskavas ei saa ümber kujundada töölepingu alusel tekkinud nõuet. Võlgade ümberkujundamine on käsitletav ainult füüsiliste isikute suhtes. Eesmärgiks on makseraskustes füüsilistele isikutele tema võlgade ümberkujundamise võlmandamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldaja õigustatud huve. Isiklike võlgad...
poolt tajud välismaal olemise positiivseid külgi, teisalt aga oled kaotanud varasema loomulikkuse, millega koduses keskkonnas ringi liikusid. Pahupidise kultuurišoki positiivne külg väljendub selles, et ilmselt oled välismaal midagi õppinud ega ole jäänud ükskõikseks. Õppealane liikuvus, sotsiaalne kaasatus ja mitteformaalne haridus: mõistete mõistmine Maurice Devlin, Søren Kristensen, Ewa Krzaklewska and Magda Nico „Õppealane liikuvus” on füüsiline piiriülene liikuvus, mis on teadlikult korraldatud pedagoogilistel eesmärkidel ja piiratud aja jooksul. Õppealase liikuvuse põhjused ulatuvad siiski kaugemale kultuuridevahelisest teadlikkusest ning seda peetakse ka viisiks, kuidas arendada osalejate isiklikke pädevusi, aktiivset kodakondsust ja tööalast konkurentsivõimet. Õppealane liikuvus, mis tähendab riikidevahelist liikuvust uute teadmiste, oskuste ja
ja suurfirmadega. Tihedas koostöös Euroopa Komisjoniga töötasid -9- eelnimetatud organisatsioonid 2006. aasta lõpuks välja uuendatud Põhjadimensiooni raamdokumendi. Kõnealune dokument määras ära ka partnerriikide koostöövaldkonnad Põhjamõõtme raames. Viimasteks on: 1) Majandus, äritegevus ja infrastruktuur; 2) Inimkapital, haridus, kultuur, teadusuuringud ja tervishoid; 3) Keskkond, tuumaohutus ja loodusressursid; 4) Piiriülene koostöö ja regionaalareng; 5) Justiits- ja siseasjad. Põhjamõõtme püstitatud eesmärkide täitmisel mängivad olulist rolli mitmete valdkondade partnerlusprogrammid. Neist on tuntuimad 1) Keskkonnaparnerluse programm, mille üheks oluliseks projektiks oli “Peterburi veepuhastusjaama rajamine” Põhjamõõtme Keskkonnafondi osalusel.; 2) Rahvatervise ja sotsiaalse heaolu partnerluse programm, mille oluliseks osaks sai projekt “Tervisliku elustiili juurutamine ja
Euroopa harta noorte osalemise kohta munitsipaal- ja regionaalelus (fikseerib suunised, julgustamaks noori osalema neid mõjutavate otsuste langetamisel ja sotsiaalsetes muudatustes, mis leiavad aset nende tänaval, naabruskonnas, kohalikus omavalitsuses või regioonis). 5.2.-5.4. Munitsipaalõiguse erinevad allikad - (PS, seadus, Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused, statuudid, KOV organite määrused riiklike kohustuste täitmiseks, observants ja piiriülene õigus) Eesti Vabariigi põhiseadus (PS) annab vahetult ja kaudselt tunnistust KOV õiguse olemasolust; seadused riik reguleerib KOV-d arvukate seaduste abil. Otseselt reguleerivad: KOV volikogu valimise seadus, KOV korralduse seadus, valla- ja linnaeelarve seadus, valla- ja linna ning riigieelarve vahekorra seadus, Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus, Vabariigi Valitsuse seadus. Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused
_ Süttivus _ Söövitavus _ Ökotoksilisus Ohtlike jäätmete käitlus igakülgne ratsionaalne kontroll kõigi jäätme elutsükli aspektide üle. _ Jäätme käitluse ja korralduse rajatiste loomine _ Seadusandlus jäätmekätluse standarditeks, seireks ja aruandluseks _ Vastava haldussüsteemi loomine kontrolliks _ Vastav infrastrultuur ja abiteenindus Baseli konventsioon _ ohtlike ainete piiriülese transpordi ja ladustamise lepe _ 1989 _ 125 riiki _ Eesmärk viia ohtlike ainete piiriülene transport miinimumi ja jälgida keskkonnasõbralikku käitlust Jäätmete import-eksport Erinevate ohtlike ainete käitlusmeetodid _ Õlijäätmed (õline vesi, sete, emulsioon) põletamine või õli taastamine _ Lahustijäätmed põletus või destilleerimine _ Värvi- ja lakijäätmed põletus _ Liimijäätmed põletus _ Kontsentreeritud happe või aluse jäätmed märgkeemiline töötlus neutraliseerimiseks
tingimata mitteradioaktiivse lõppsaadusega. Olenevalt jäätmete poolestusajast võib see küll väga pikaajaline olla. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise põhimõtted o Inimese tervise kaitse. Radioaktiivseid jäätmeid käideldakse viisil, mis tagab inimese tervise kaitse vastuvõetaval tasemel. o Keskkonna kaitse radioaktiivseid jäätmeid käideldakse viisil, mis kannab hoolt keskkonna kaitse eest vastuvõetaval tasemel. o Piiriülene kaitse. Radioaktiivseid jäätmeid käideldakse viisil, mis tagab võimalike piiriüleste mõjude arvessevõtmise ka naaberriikide inimeste tervisele ja keskkonnale. o Tulevaste põlvkondade kaitse. Radioaktiivseid jäätmeid käideldakse viisil, et ennustatavad mõjud tulevaste põlvkondade tervisele ei oleks suuremad kui tänapäevased vastuvõeatavad tasemed. o Koormus tulevastele põlvkondadele. Radioaktiivseid jäätmeid
Siis omandavad kompromissis vähendatud nõuded tagasi oma esialgse suuruse. Tühistamise alused: PankrS 190. Põhiline alus: võlgnik ei suuda oma kohustusi täita. (pool aega möödas ja on saanud selgeks, et täita ei suuda). 41 12 Piireülene maksejõuetusmenetlus 12.1 Piiriülese maksejõuetusmenetluse mõiste Piiriülene maksejõuetusmenetlus reguleerib olukorda, kus võlgnik on pankrotis, aga tema vara on laiali ka teistes riikides. Tekib praktiline probleem: kuidas haldur saaks teostada oma toiminguid nende välismaal asuvate varade suhtes. Kas Eesti haldur võiks nt minna Rootsi ja hakata seal võlgniku vara müüa (ja kui võiks, siis millise seaduse alusel)? Kas võib minna nt Rootsis sõlmitud tehingut tagasi võitma?
90. Millist äriühingu vormi ei ole võimalik teisteks ühinguvormideks ümber kujundada? § 478. (1) Tulundusühistu ümberkujundamine, samuti tulundusühistuks ümberkujundamine ei ole lubatud. 91. Millised äriühingud saavad piiriüleselt ühineda? Aga piiriüleselt jaguneda? Aktsiaselts või osaühing võivad ühineda teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi õiguse alusel asutatud piiratud vastutusega äriühinguga. P. 433(1) lg 1. Piiriülene jagunemine ei ole võimalik. Aktsiaselts või osaühing *võib ühineda teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) õiguse alusel asutatud piiratud vastutusega äriühinguga (ÄS § 433.1) *Üldreeglina menetlus sama, mis siseriiklikult, erisustega -Ühinemisaruanne tuleb alati koostada ning audiitorkontroll läbi viia -Ühinemisaruandes tuleb selgitada ka ühinemise mõju töötajatele ning anda võimalus arvamust
andmekaitsealased aktid on tulenevalt valdkonna kiirest arengust pidevas muutumises ja täienemises. OECD juhend eraelu kaitsest ja piiriülesest isikuandmete kaitsest 23.09.1980. OECD juhend on andmekaitse kodifitseerimises mänginud olulist rolli mitte ainult Euroopas, vaid ka teistel kontinentidel, mh eriti Jaapanis, Austraalias jne. OECD kõige olulisemad punktid: OECD juhend sätestas andmekaitse seisukohas kolm olulist definitsiooni: andmete töötleja, isikuandmed ja isikuandmete piiriülene levik. OECD juhend laieneb igasugusele andmetöötlusele, mida viib läbi nii avalik kui erasektor. 20 21 OECD juhend kehtestas esmakordselt tänaseks üldist tunnustamist leidnud õiguspärase andmetöötluse järgmised põhimõtted: - Minimaalsuse põhimõte - Andmete kvaliteedi põhimõte - Eesmärgikohasuse põhimõte
Milline on piiriülese ühinemise kord? Eesti äriregistrisse kantud aktsiaselts või osaühing võib ühineda teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) õiguse alusel asutatud piiratud vastutusega äriühinguga, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise kohta sätestatud nõuetele ja mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht asub lepinguriigis (edaspidi piiriülene ühinemine). Piiriüleses ühinemises ei või ühendatava ega ühendava ühinguna osaleda tulundusühistu Tuleb koostada ühinemisleping, ühinemisaruanne, kus selgitada tagajärgi ka töötajatele ja võlausaldajatele, tuleb läbida audiitorkontroll, peab toimuma ühinemisotsus, koostada ühinemiskanne ja tõend. Mida reguleerib pankrotiseadus ja mida reguleerib saneerimisseadus?
207. Milline on piiriülese ühinemise kord? Eesti äriregistrisse kantud aktsiaselts või osaühing võib ühineda teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) õiguse alusel asutatud piiratud vastutusega äriühinguga, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise kohta sätestatud nõuetele ja mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht asub lepinguriigis (edaspidi piiriülene ühinemine). Piiriüleses ühinemises ei või ühendatava ega ühendava ühinguna osaleda tulundusühistu Tuleb koostada ühinemisleping, ühinemisaruanne, kus selgitada tagajärgi ka töötajatele ja võlausaldajatele, tuleb läbida audiitorkontroll, peab toimuma ühinemisotsus, koostada ühinemiskanne ja -tõend. Mida reguleerib pankrotiseadus ja mida reguleerib saneerimisseadus? Pankrotiseadus reguleerib pankrotiga seonduvate probleemide lahendamist ja sätestab
(edaspidi arendaja). (2) Arendaja kannab keskkonnamõju hindamisega seotud kulud. § 9. Otsustaja Otsustaja on tegevusloa andja. § 10. Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja (1) Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja on Keskkonnaministeerium, kui Keskkonnaministeerium on tegevusloa andja või kui tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju võib ulatuda teise maakonda, piiriveekogule või merele või olla piiriülene. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel on keskkonnamõju hindamise järelevalvaja Keskkonnaministeeriumi maakonna keskkonnateenistus (edaspidi keskkonnateenistus). (3) Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja ülesanded on: 1) vajaduse korral kontrollida kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse õiguspärasust; 2) kontrollida keskkonnamõju hindamise programmi vastavust käesoleva seaduse §-s 13
tehnilistele tingimustele. Põhitingimuseks on siin, et kaup ei tohi kahjustada inimese tervist ja keskkonda. Samuti peab olema tagatud järelvalve enne kauba laskmist siseriiklikule turule ja ka turu enda järelvalve. Euroopa Liidu ametlikes dokumentides on ära toodud põhilised ohutusnõuded, detailiseeritud tehnilised lahendused sisalduvad vabatahtlikes standardites. Teenused: Teenuse all mõeldakse tasu eest osutatud teenust. Teenuse osutamine peab olema piiriülene. Kui teenuse osutaja ning selle kasutaja asuvad samas riigis, siis ei laiene isikule teenuse vaba liikumisega kaasnevad õigused. Teenuste hulka kuuluvad tööstuslik, kaubanduslik, käsitöönduslik ja vabakutseline tegevus. Teenuste vaba liikumine seisneb põhimõttes, et teenuste osutajal on õigus osutada ajutiselt oma teenust teises liikmesriigis samadel tingimustel kui selle riigi enda kodanikud. Seega
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. O...
vastavalt tähestikule (ingliskeelsele). Töövormid: koosolekud, delegatsioonide koosolekud ja peamist töörühma. Kohtumised ministrite tasandil, aegajalt. Komisjon võtab vastu soovitusi, millest liikmed peavad lähtuma vastavates riiklikes kavades ja õigusaktides. Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989) • Konventsioon ohtlike jäätmete ja nende kõrvaldamise kohta. • Ohtlike jäätmete piiriülene liikumine. • 1989, jõustus 1992 • Eesti 1992 • Konventsioon määratleb ohtlike jäätmete impordi, ekspordi ja transiitvedude korra ega käsitle radioaktiivseid jäätmeid ja merelaevade normaalse funktsioneerimise tagajärjel tekkivaid jäätmeid. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New-York 1992) • ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon • 1992, jõustus 1994 • Eesti allkirjastas 1992, jõustus 1994
Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) õiguse alusel asutatud piiratud vastutusega äriühinguga, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/56/EÜ piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise kohta (ELT L 310, 25.11.2005, lk 1–9) artikli 2 punktis 1 sätestatud nõuetele ja mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht asub lepinguriigis (edaspidi piiriülene ühinemine).(ÄS § 4331). Kui Eesti äriühing osaleb ühinemisel siis temale kohaldatakse Eesti ÄS. Ühinemise peab heaks kiitma üldkoosolek, ühinemiseks tuleb sõlmida ühinemiseleping, sellele tuleb lisada ühendava ühingu põhikiri ja mille peab kinnitama notar. Ühinemisearuandes tuleb selgitada ühinemise mõju ASi või OÜ töötajatele ning võlausaldajatele. Piiriülese ühinemisel on reguleeritud ka osanike, aktsionäride, võlausaldajate, töötajate huvide kaitse.
Eesti äriregistrisse kantud aktsiaselts või osaühing võib ühineda teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) õiguse alusel asutatud piiratud vastutusega äriühinguga, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise kohta sätestatud nõuetele ja mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht asub lepinguriigis (edaspidi piiriülene ühinemine). Piiriüleses ühinemises ei või ühendatava ega ühendava ühinguna osaleda tulundusühistu Tuleb koostada ühinemisleping, ühinemisaruanne, kus selgitada tagajärgi ka töötajatele ja võlausaldajatele, tuleb läbida audiitorkontroll, peab toimuma ühinemisotsus, koostada ühinemiskanne ja -tõend. 95 XVII Pankrot ja saneerimine 266
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
